12 Inhalantide pikaajalisel kasutamisel võivad suu ja nina ümbruses tekkida haavandid. Tekib krooniline köha, halveneb mälu, arenevad keskendusmiraskused. Kaduda võib närvide aistmisvõime, kahjustuvad aju, maks ja neerud. ( Sotsiaalsete toimetulekusoskuste õpetus 2004: 59 ) 1.3.5. Amfetamiin (amf, spiid, A, alfabeet, kiirus) Amfetamiin levib valge, kergelt kollaka või hallika pulbrina ja tablettidena, seda võetakse suu kaudu sisse, tõmmatakse ninna, suitsetatakse või süstitakse. (Sotsiaalsete toimetulekusoskuste õpetus 2004: 50 ) Amfetamiinid on sünteetilised ained. Väikestes kogustes tarvitatuna tekitavad nad eufooriat, suurendavad tundlikkust, lühendavad reaktsiooniaega ja parandavad liigutuste koordinatsiooni. Kuna organism kohaneb nende ainetega kergesti, siis vajatakse ühe suuremaid doose. ( 19 )
Kordamisküsimused aines “Rakenduskeemia” 1. Mis elemendi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimendi. Toota saab fosforit. 1l kohta 1 gramm. Keetmise käigus destilleeris vee välja, sai pasta ja kuumutas pastat päevi, sai väikseid fosforitükikesi. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Henry Cavendish lisas metalli (Zn) happele. Mullikesed hakkasid ilmuma. Kogus seda gaasi, nähtamatu, maitseta, lõhnata. Pani põlema - plahvatas. Zn + H2SO4 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Keemia isaks peatakse Antoine Lavoisier, sest ta tõestas, et on olemas erinevad keemilised elemendid, mitte õhk, vesi, maa ja tuli. Üritas isegi neid grupeerida. 4. Millega tegeleb keemia ja mis on keemia harud (iseloomustage neid)? Keemia on teadus ainetest ja nende muundumisprotsessidest, mille käigus ühed ained muunduvad teisteks keemiliste sidemete ümberjaotumise ning elektronkatete ümberformeerumise tõttu. Põhiharud:...
nomenklatuuri, sealhulgas ka mõõtmete osas. Täiendavat viimistlust vajavate müüritiste ladumiseks mõeldud reakivi kõrval toodetakse laias valikus väärikkivi, s.o. mitmesuguse pinnastruktuuriga fassaadikivi, mis ei vaja täiendavat viimistlust. Nii omaduste kui ka väljanägemise poolest on tellist fassaadimaterjalina soodsaim kasutada puhasvuukmüüritisena, nii et tellised on nähtavad oma algupärasel kujul tulemusena saadakse kergelt hallika tooniga valge sein. Arenenud silikaatkivi tootmisega Euroopa maades on fassaadides peale tavalise pinnastruktuuriga kivi laialdaselt kasutatav ka murtud ja lõhestatud pinnastruktuuriga kivi. Tänu ,,Silikaadi" inseneride tööle on selline kivi jõudnud ka meie ehitusmaterjaliturule. Täiendavalt viimistlemata väärikkivi kasutamine siseviimistlusmaterjalina, mida on aastate jooksul laialt propageeritud näiteks Saksamaal, on meie tarbijale praegu veel ilmselt harjuma-tu ja võõrastav.
eritudes põhjustada ärritusnähte ja põletikku. Neil eritumisteedel on praktiline tähtsus vaid toksikoloogias. Silma-, nina- ja suulimaskesta, samuti naha kaudu võivad erituda halogeenid, jood, broom. Igemete kaudu võivad erituda metallid plii ja elavhõbe, nad võivad eritudes põhjustada stomatiiti, kuid ka ladestuda igemetes, moodustades nn tinaviiru. Naha kaudu eritudes annab hõbe sellele hallika värvuse, seda nimetatakse argüroosiks. eritumine rinnanäärme kaudu rinnapiimaga võivad erituda mitmed ravimid ja sellega põhjustada imikule mürgistusnähte. Ema veres leiduvad ravimid võivad üle minna rinnapiima olenevalt: - aine iseloomust - kontsentratsioonist ema veres - piima hulgast ja omadustest Rinnapiima hulk, koostis ja pH ei ole püsivad. Piimaproduktsioon ja rasvasisaldus on suuremad hommikuti
inimese abil. Eestis on ta tavaline liblikas ning levinud nii kultuur- kui ka loodusmaastikul. Ta on küll Eestis levinud, aga mitte nii arvukalt kui teised selle perekonna liigid. Möödunud suvel oli 13 seda liiki minu kodukohas palju. Tiibade sirulaius on 4-4,8 cm. Tiibade põhivärvus on valge ja esitiibade tiputähnid ei ulatu katkematult välisserva keskkohani. Tagatiibade alakülg on ühtlaselt kollakas, kerge hallika äigega. Esitiibade ülaküljel on mustad tähnid emastel kaks ja isastel üks. Tagatiibade ülakülje keskosas on emastel ja isastel üks tähn. Väike-kapsaliblikas lendab põldudel, aias, jäätmaadel ja metsasihtidel. Väike-kapsaliblikas on sarnane naeriliblikaga. Röövikud toituvad ristõielistel taimedel ja kapsal. Vastandina suurele-kapsaliblikale on röövikud rohelised (varjevärvus). Röövikud nukkuvad rohurindes, aga vaid osa neist talvitub. Väiksel-kapsaliblikal
teisi selgrootuid. Järvekonn Päriskonnalised Juttselg-kärnkonna uuem nimetus Kõre selja veidi köbruline nahk on Eelistab enamasti kõre tuleb konna omapärasest kaetud pruunika, hallika või madala taimestikuta kõrisevast laulust, mis meenutab oliivrohelise toonide seguga. alasid. Ideaalse väikese mootori põrinat ning võib Köprudel on punakad täpid, mis elupaigana eelistab kõre vaiksetel öödel kosta enam kui ärritunud konnal erksamaks kohta, kus kõik
Ta edendas tsistertslase kloostrielu, õhutas ristiretki Pühale Maale. Frantsisklaste ordu rajas jõuka kaupmehe poeg Franciscus Assisi linnast Põhja-Itaalias. Franciscuse eesmärk polnud uue ordu asutamine, kuid ta võitis endale palju pooldajaid ja kirik soovis anda tekkinud liikumisele ametliku vormi. Seetõttu kirjutas ta abilistega 1223, a ordu reeglid. Frantsisklased idealiseerisid kasinust ja soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva ees. Oma jämedakoelise pruunika või hallika kuue järgi olid nad tuntud kui hallid vennad, lihtsa eluviisi ja rõhutatud alandlikkuse tõttu aga ka kui väiksemad vennad. Vähenõudlikkus ja lihtsus tegi nad rahva seas populaarseks. Aja jooksul tekkisid ka nende kloostrid, nad hakkasid pöörama rõhku haridusele. Dominiiklaste ordu rajas hispaania päritolu aadliseisusest munk Dominicus, kellelt ordu sai nime. Sageli nim dominiiklasi Jumala ustavateks koerteks. Paavst andis ordule oma õnnistuse 1216.a
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Ott Levisto Ehitusmaterjalid REFERAAT Õppeaines: Ehitusmaterjalid Mehaanikateaduskond Õpperühm: KTI 21 Juhendaja: Sirle Künnapas Tallinn 2010 2 Sisukord 1. NIISKUSE MÕJU PUIDULE JA PUIDU KUIVAMINE.....................................................................4 2. SAVITELLISE TOORMATERJAL, TOOTMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE...................... 8 3. ISETIHENEV BETOON.................................................................................................................... 12 4. SILIKAATTOODETE TOORAINE, TOOTMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE...................17 Kasutatud kirjandus:................................................................................................................................21 Lisa 1: Puidu kuivatamine vabas õhus.................................................................................................... 22...
pupillid laienevad (klaasistunud pilk), inimene muutub uniseks, kaob ajataju, jäsemed kangestuvad, teadvus kaob. Kui kehatemperatuur langeb alla 27-25 kraadi, siis hingamine ja südametegevus lakkavad. Saabub kliiniline surm, kuid inimest on veel võimalik elustada. Tavaliselt viie kuni kümne, harva kuni 20 minuti jooksul 10 Tunnused: Loid, hägunenud teadvus, kahvatu, hallika, sinaka nahaga. Tegutsemisjuhend: Kata soojalt, anna sooja jooki. Kutsu 112. Ära aseta kannatanut ega kahjustunud jäset sooja vette. Alajahtumisel võivad kannatanud näida surnutena ka kogenud päästjale. Isikut ei saa pidadi tõeliselt surnuks enne, kui ta pole üles soojendatud. Uppumine Põhjused: Tundmatus kohas vette hüppamine, nõrgal jääl liikudes, külmas vees võivad
Neid elutseb nii Atlandi kui ka Vaikse ookeani põhjapoolsetes rannikupiirkondades, samuti Lääne- jaPõhjameres. Randalite levila on loivaliste seas üks laiemaid. Randaleid arvatakse olevat 400 000 500 000, mõned alamliigid on ohustatud. Randali küttimine, mis varemalt oli tavaline, on nüüd enamikus riikides keelatud. Randalid on enamasti Joonis 3 - Randal e. Phoca vitulina pruunika või hallika värvusega ja omapärase V-kujulise ninasõõrmega. Täiskasvanud isendid on umbes 1,85 m pikad ja kaaluvad 130 kg. On kindlaks tehtud, et emasrandalid elavad isastest kauem (vastavalt 3035 ja 2025 aastat). 1.3.2. Tiinus ja noored pojad Randalid lesivad sageli gruppidena kaljustel rannikupiirkondadel, kuhu maismaakiskjad ei pääse kergesti ligi. Enne paaritumist toimuvad isasrandalite vahel ägedad lahingud ning ainult tugevamad paarituvad emastega
lehemädanik) või hajuvate servadega (nisu-pruunlaiksus). Võib esineda ka lehepinna heledamate ja tumedamate osade vaheldumist e. mosaiiksust (viirushaigused) Padjandid ja pustulid taime pinnal, tavaliselt lehtedel või vartel epidermise all, tekivad padjanditaolised kõrgendikud, kust epidermise rebenemisel väljuvad parasiitseene eosed (teraviljade roostehaigused) Kirmed taimeosad, kõige sagedamini lehed, kattuvad enamasti valkja või hallika kirmega, mis koosneb haigustekitaja vegetatiiv- või generatiivorganitest (jahukasted või ebajahukasted) Eritised haigestunud või vigastatud taimede pinnale erituvad vedeliku tilgakesed. Kui vedelik on kleepuv ja muutub õhu käes kõvaks, nimetatakse seda kummivooluseks ehk gummoosiks, kui aga erituv vedelik sisaldab suhkruid, nimetatakse seda mesikasteks (nt. kõrreliste tungaltera) Deformatsioon mõni taimeosa või kogu taim võib muutuda ebanormaalseks. Muutused võivad
Ta valis diagonaalkompositsiooni. Maal on dünaamiline, tunded ja emotsionaalsus on olemas. Et rahvast paremini mõjutada, joonistas ta esiplaanile laibad. Camille Corot on tuntud kui maastikumaalija. Põhiosas oli tegu romantikuga, õppinud itaalias. Hulgas klassitsistliku süsteemi. Ta ei kasutanud antiikaja motiive. Ta lähtus loomingus põhiliselt elavast loodusest. Itaaliast lahkus prantsusmaale ning tegi oma tööd edasi. Maalidel on lüürilised, sumedad ja hallika koloriidiga. Skulptuuris toimusid muutused aeglaselt, klassitsismi traditsioonid püsisid kaua. Romantiliseks peetakse Rude loomingut. Romantistlikku iseloomustab rahvuslikkus ja patriootlikkus. Realism 19 saj alguseks oli valitsev stiil romantism, teisel poolel tekib realism. Kunstnikud pettuvad romantismis. Kunstnikud loobusid fantastilistest ja põnevatest motiividest, hakati rohkem enda ümber olevat maailma jälgima. Tegelikkust hakati kujutama ilustamata ja reaalselt.
Seine'i jõgi. Umbes 1930 kerkib esile uus põlvknd.Selle andekamad liikmed on sageli õppinud või täiendanud end Prantsusmaal ja nad töötavad prantsuse uusrealismi vaimus.Adamson- Eric(1902-1968).Iseloomulik värvirikkus,värske,julge ja seesmiselt distsiplineeritud impressionistlik tehnika.Kreeka sõdur. Aleksander Varandi(1901-1983)-harrastas õhuküllast ja nüansirikast maalimisviisi.Värvikasutuselt diskreetsem kui Adamason-Eric.Kaldub pigem hallika üldtooni poole.Maalitehnika vaba ja voolav. Lopsakas ja elurõõmus maalitehnika on Kaarel Liimandil(1906-1941)-iseloomustavad ergas koloriit,tegi portreid ja zanrimaale. Pilet5 2.Skulptuur iseseisvas Eestis 1919-1940 Iseseisvusaja skulptuuri viljeleijatest tuleks kõigepealt esile tõsta Anton Strakopfi(1889- 1966).Strakopfi töödes oli algul mõningane ekspressionistlik kallak.Edaspidi kasutas kujur materjalina enamasti kodumaist graniiti,mida ta ei lihvinud
Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. ÜLEVAADE SÕLTUVUSAINETE KASUTAMISE AJALOOST.................................................4 2. ERINEVAD PSÜHHOAKTIIVSED AINED...................................................................................5 2.1 Sünteetilised kesknärvisüsteemi stimulaatorid..........................................................................5 2.1.1 Amfetamiin.........................................................................................................................5 2.1.2 Ecstasy...............................................................................................................................5 2.2 Kanep.........................................................................................................................................6 2.2....
TALLINNA TAHNIKAKÕRGKOOL Marko Pettai EHITUSMATERJALID REFERAAT Õppeaines. EHITUSMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm: KTI-21 Juhendaja: Sirle Künnapas Tallinn 2010 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS................................................................................................................................. 3 2. NIISKUSE MÕJU PUIDULE JA PUIDU KUIVATAMINE..........................................................4 2.1. Niiskuse mõju puidule................................................................................................................ 4 2.2. Puidu kuivatamine......................................................................................................................6 2.3. Teisi kuivatamise variante............................................................................
Peedi värvuse säilitamiseks kuumutatakse tükeldatud peeti rasvas ja keedetakse väheses hapustatud (äädika, tomatiga) vees. Punase peakapsa värvust kuumtöötlemisel säilitada ei saa. Munakollases, tomatis, porgandis leiduvad fermendid - karotinoidid - on kuumtöötlemisele väga vastupidavad ning neid toiduaineid kasutatakse toitude värvuse parandamiseks. Lihas leiduv müoglobiin annab toorele lihale punase värvuse. Kuumtöötlemisel tekib müoglobiini ühend rauaga, mis on hallika värvusega. Lihtsamad eelroad Et tänapäeval rosoljest õiget pilti saada, tasub seda valmistada ise, hoides kinni siintoodud ainete loetelust. Kogus Koostis- ja maitseained 400 g Peet (keedetud) 200 g Kartul (keedetud) 200 g Porgand (keedetud) 2 tk Heeringafilee 2 tk Hapukurk 2 tk Hapukamad õunad 200 g seapraad või keedetud veiseliha 3 tk Muna (keedetud) KASTE
Loomarakul on fagotsütoosi võime, s.t. võime tuua rakumembraanile sattunud ainete osakesi raku sisemuse kasutamiseks. Loomarakk ei sisalda plastiide (kloroplast, kromoplast, leukoplast), rakukesta ja tsentraalvakuooli (vakuoolid pole üldiselt üldse omased loomarakule). 22. Hulktuumsed seened. Näide N: nutthallik Hallitusseened: asuvad vanaks läinud toidus, raamatute lehtedel, riiulitel, jne. -Nutthallik moodustab hallika, koheva kirme. Rakukest imeb lahustunud ained endasse. Nutthallik on saanud oma nime eoslate järgi, mis asuvad pundardes seeneniidistiku tippudes. 23. Putukate seenhaigused Kle Heli kirjutas nende putukate seenhaiguste kohta nii: munasseente hmk selts vesihallikulaadsed, nt sääse-vesihallik ja siis veel hmk ikkesseened, klass ikkesseened, selts putukhallikulaadsed nt kärbsehallik, lehetäidel ja koiliblikatel elavad tapvad seened 24. Eluvorm kui avatud süsteem. !!! 25
Vahtral on mädapuit valgekirju ja lõheneb piki aastarõngaid kuubikukujulisteks vüi plaatjateks tükikesteks, vahel on puidus näha mustad kilejad piirjooned. · Kännupess Fomitopsis pinicola Pruunmädaniku tekitaja. Mitmeaastane. Kasvab põhjapoolkera metsades nii okas- kui ka lehtpuudel. Keskmise suurusega või suur, kiilukujuline või lame, kõva. Ülapinna värvus varieerub määrdunudvalgest kollase, oranzi, soojaveinpunase, hallika ja mustani sõltuvalt viljakeha vanusest ja kasvukiirusest. Suurtel viljakehadel on need värvid vöönditena. Äärest erkoranz või tumepunane. Pinnal tuhm vaigutaoline kiht, mis läigib nooremates vööndites ja sulab leegis kuumutamisel. Alapind kreemikasvalge või kollane. Poorid on ümarad, 3- 4tk/mm. Seeneliha on kreemikasvalge, sitke, kuid rebimisel lõhenev. On kõikjal sage ja arvukas, kasvab kõigis metsatüüpides ja parkides paljude okas- ja lehtpuuliikide
Süsiniktint võib alusmaterjalilt lahti murduda, eriti pärgamendilt. Süsiniktint on paks, kuna tahmaosakesed ühinevad kergesti omavahel ning sadenevad aja jooksul välja. Süsiniktint imendus raskesti paberisse ning oli samas kraapimise ja pesemisega kergesti eemaldatav. Raudgallustint: Galluspähklid ehk tammepahad on putukate (näiteks pahklase) vastsete ümber kasvanud moodustised tammede lehtedel, mis sisaldavad märkimisväärsetes kogustes parkaineid. Kirjutamisel on tekst esialgu hallika tooniga, alles mõne päeva jooksul muutub see sügavmustaks.. Raua enneaegse oksüdeerumise vältimiseks lisati tinti mitmesuguseid orgaanilisi ja anorgaanilisi happeid - granaatõunamahla, äädikhapet, sidrunimahla, uriini, sappi, väävelhapet ja soolhapet. Süsinik- ja raudgallustinte (4.-20.saj.) kasutati koos 7. - 8. sajandini, seejärel hakati eelistama viimaseid Aniliintindid: 19. sajandi teisel poolel hakati looduslikke värvaineid üha rohkem asendama sünteetilistega
jääb nukkidevaheline sälk. Väliskuulmekäik on veidi kõverdunud luuline kanal (pikkus ~2,5 - 3,5 cm). Ta jaguneb kõhreliseks osaks (1/3) ja luuliseks osaks (2/3), mis moodustavad teatava nurga. Kuulmekäiku saab kergesti sirgeks muuta, tõmmates kõrvalesta üles- ja tahapoole. Välimise kuulmekäigu nahas on erilised näärmed, mis nõristavad kollase värvusega vaigutaolist sekreeti (nn. kõrvavaik). Välimist kuulmekäiku eraldab keskkõrvast õhuke ovaalne läbikumenduv hallika värvusega leste - trummikile ( membrana tympani ). Väljastpoolt on ta kaetud epidermisega, seestpoolt limaskestaga. Trummikile välispinna keskel on süvik - nn. trummi- kilenaba. Seespool kinnitub sellele kohale vasara pide. 2. K e s k k õ r v koosneb trummiõõnest, kolmest kuulmeluukesest (vasar, alasi ja jalus) ja kuulmetõrvest. Keskkõrva ülesandeks on helivõngete edasikandmine sisekõrva perilümfile. * Trummiõõs asub oimuluu püramiidis väliskuulmekäigu ja sisekõrva vahel
vigastuse ja mikroorganismide eest.) ning sisemisi kattekudesid, nagu epiteel vaigukanalite seintel või juure kesksilindrit ümbritsev endoderm. Sisemised kattekoed reguleerivad ainete liikumist taime sees. Epiderm- katab kõiki noori taimi, tav ühekihiline, rakuvahetuumi pole, klorofülli väga vähe, õhulõhed ja karvad. 11. Kutiikula, vahad, trihhoomid, emergentsid. Kutiikula struktuuritu, värvitu, vett mitteläbilaskev kile. Vahakiht-katab osasid taimi, annab hallika välimuse, kaitseb. 12. Õhulõhe ehitus, ülesanded, paiknemine. Need tekivad meristemoidse õhulõhe emaraku korduval jagunemisel. Harilikult paiknevad õhulõhed lehel korrapäratult, harvem ridadena, näiteks kitsaste lehtedega üheidulehelistel ja okaspuudel. Õhulõhede kaudu toimub hingamine ja auramine. Õhulõhe koosneb kahest sulgrakust, nende vahele jäävast õhupilust ning enamasti ka õhulõhe kaasrakkudest (neid on maksimaalselt seitse)
Fosforiidirikka liivakivikihi katkendina esinevas pruunikashallis argiliidis nn. diktüoneemakildas on leitud graptoliite. Ordoviitsiumis ilmusid esmakordselt meresiilikud, korallid ja taimedest vetikad. Kukersiidi orgaanilise aine allikateks on olnud mikroskoopilised sinivetikad. Eesti on esindatud 2 ordoviitsiumi vööndid, PõhjaEesti vööndis on ordoviitsiumi karbonaatkivimid (lubjakivid) enamasti hallika värvusega, LõunaEestis aga savikad, punakad või kirjud. Mida lõuna poole seda enam kivimite savisisaldus suureneb ja lubjakivid asenduvad merglitega. Ordoviitsiumis stratigraafiline liigestus jaguneb 3 ladestikuks ning see omakorda 18 lademeks (põhineb fossiilidel). Ordoviitsiumi ajastust pärinevadki Eesti tähtsamad maavarad põlevkivi e. kukersiit, oobolusfosforiit,
vigastuse ja mikroorganismide eest.) ning sisemisi kattekudesid, nagu epiteel vaigukanalite seintel või juure kesksilindrit ümbritsev endoderm. Sisemised kattekoed reguleerivad ainete liikumist taime sees. Epiderm- katab kõiki noori taimi, tav ühekihiline, rakuvahetuumi pole, klorofülli väga vähe, õhulõhed ja karvad. 11.Kutiikula, vahad, trihhoomid, emergentsid. Kutiikula struktuuritu, värvitu, vett mitteläbilaskev kile. Vahakiht-katab osasid taimi, annab hallika välimuse, kaitseb. Emergentsid epidermi väljakasved, mille moodustamisest võtavad osa ka epidermialuse koe rakud (nt. roosi okkad, hobukastani viljade ogad). 12.Õhulõhe ehitus, ülesanded, paiknemine. Need tekivad meristemoidse õhulõhe emaraku korduval jagunemisel. Harilikult paiknevad õhulõhed lehel korrapäratult, harvem ridadena, näiteks kitsaste lehtedega üheidulehelistel ja okaspuudel. Õhulõhede kaudu toimub hingamine ja auramine. Õhulõhe koosneb kahest
pääsusilma, lubika hirsstarna, lubika jussheina, raudtarna, ääristarna, pruuni sepsika ning tulika luht-kastevarre kooslus. Liigivaesed soostunud rohumaad Mitmesugustel leetjatel, leetunud, glei- ja turvastunud muldadel asuvad rohumaad, mis on tekkinud soostunud metsade asemele või palurohumaade soostumisel. Moodustavad üleminekuastme liigivaestele madalsoodele. Sagedamad taimekooslused on hirsstarna hariliku tarna, kollase tarna, kastekaera jussheina, hallika tarna pika tarna, jussheina karusambla, tedremarana luhtkastevarre kooslused. Praegusest levikust on andmed ebatäielikud: madalasaagikate ja vähese söödaväärtusega heina tõttu on need jäetud kasutusest ammu välja ning enamasti asendunud soostunud võsastike ja metsadega. Allikalised soostunud rohumaad ja allikasood Toituvad survelisest põhjaveest, mis allikatena maapinnale jõuab. Väga piiratud levikuga. Taimestik sarnaneb liigirikastele soostunud ja madalsookooslustele
maitseainete leotis 5. äädikaessents- 70-80% (pakendil peab olema ettevaatusele tähelepanu juhtiv märgistus. 3.3 Keedusool See kujutab endast kristallilist NaCl-i (naatriumkloriidi). Saadakse maapõuest (kivisool), mereveest (meresool) ja soolajärvedest. Töötlemisviis võib olla: aurutatud, jahvatatud ja purustatud sool. Keedusoola värvus: oleneb tema keemilisest puhtusest. Puhas NaCl on valge värvusega Lisandid annavad talle hallika või kollaka värvuse. Standardi kohaselt peab keedusool sisaldama 97% NaCl-i Liigid: 1. lauasool- grafineeritud sool, peen või jäme sool 2. kivisool- grafineerimata, hallikas, suure kristalliline. Kasutatakse alusena, millel serveeritakse austreid ja karpe. 3. jodeeritud sool- peene kristalliline, sisaldab 0,002-0,005% joodi 4. pan-sool- südamesõbralik sool. Sisaldab 57% NaCl-i. Sisaldab organismile vajalike mineraalaineid nagu K ja Mg 5
maitseainete leotis 5. äädikaessents- 70-80% (pakendil peab olema ettevaatusele tähelepanu juhtiv märgistus. 3.3 Keedusool See kujutab endast kristallilist NaCl-i (naatriumkloriidi). Saadakse maapõuest (kivisool), mereveest (meresool) ja soolajärvedest. Töötlemisviis võib olla: aurutatud, jahvatatud ja purustatud sool. Keedusoola värvus: oleneb tema keemilisest puhtusest. Puhas NaCl on valge värvusega Lisandid annavad talle hallika või kollaka värvuse. Standardi kohaselt peab keedusool sisaldama 97% NaCl-i Liigid: 1. lauasool- grafineeritud sool, peen või jäme sool 2. kivisool- grafineerimata, hallikas, suure kristalliline. Kasutatakse alusena, millel serveeritakse austreid ja karpe. 3. jodeeritud sool- peene kristalliline, sisaldab 0,002-0,005% joodi 4. pan-sool- südamesõbralik sool. Sisaldab 57% NaCl-i. Sisaldab organismile vajalike mineraalaineid nagu K ja Mg 5
mm/aastas), setete liikumisest tingituna liituvad paljud saared omavahel ja mandriga, saades poolsaarteks, samas ilmub merest uusi maalappe, meretaseme ajutised kõikumised 13. Mis on moreen? Erinevus Põhja- ja Lõuna-Eestis. Lõuna-Eestis lubjavaene, Kesk- ja Põhja-Eestis lubjarikas. Moreen on sorteerumata liustikusete, materjal, mis on liustiku edasiliikudes kaasahaaratud ning sulades maha jäetud. Põhja-Eesti lubjakive katab hallika värvusega kividerohke (rähkne) moreen. Lõuna-Eesti liivakivide alal on see punakaspruun, savikas ning suhteliselt kividevaene. Levinuimaks kvaternaari ajastu settetüübiks on moreen, mis kujutab endast mandrijääst välja sulanud kivimmaterjali. Selle peamiseks koostisosaks on liivakas ja savikas aines, milles leidub rohkesti kohalikust aluspõhjast pärinevate kivimite tükke, aga samuti kristalsete kivimite veeriseid ja rahne. Moreen ei ole kõikjal ühesugune
Käbid: 5...9 cm pikad, valminult helepruunid, vaigused, kattesoomused pole nähtavad, seemnesoomused sametkarvased, peensaagja servaga, Liik on äärmiselt külmakindel ja dekoratiivne tänu kitsaskoonusjale võrale. Ei talu linnatingimusi ja seepärast jäägu maakohtade haljastamiseks. Sobib kokku sihvakate ehitistega. Palsamnulg (Abies balsámea (L.) Mill.) Balsamea lõhnav. Palsamnulg kasvab kuni 25 m kõrguse ja umbes 0,5 m tüvediameetriga ja noorelt hallika, sileda ning rohkete vaigumahutitega tüvekoorega laikoonusja korrapärase võraga puuna.. Areaal: Palsamnulu kodumaaks on Kanada ja Ameerika Ühendriikide kirdeosa, põhjas areaal üle 60 põhjalaiuse, idas Atlandi ookeani ja selle saarteni, läänes Kaljumäestikuni. Kasvab kuni metsa ülempiirini (2500 m), Võrsed: noored helepruunid, beezide karvadega, vanemad võrsed helehallid, kaetud tumepruunide karvadega. Pungad: piklikümarad, pruunid, tugevalt vaigused. Okkad: 1,5..
põhjustav seen ja kartulimugulate haigustkartulivähki põhjustav seen. Selle haiguse puhul tekivad kartulimugulatel ebatasase pinnaga m o odustised, milles leiduvad seene soikusolekus e oseid. Pärast talvitumist muutuvad e osed liikuvad ja nakatavad uusi taimi. Füko mütseedid ehk vetikseened. Selle klassi üheks pea miseks esindajaks on alamate seente hulka kuuluvad ebajahukasteseened. Ebajahukasteseene m ütseel kujutab endast ühtainust tugevasti harunenud rakku, on kohev ja hallika värvuse ga. Se eneniidistiku sporangiumikandjatel arenevad kerajad sporangiumid, mis sisaldavad rohkearvuliselt e oseid. Ebajahukastehallitust nim etatakse ka nutthallituseks, sest e oseid kandvad elundid on tal nutikujulised. Ebajahukasteseen areneb sageli niiskete ruumide seintel ja kahjustab taimse päritoluga toiduaineid. Mõned ebajahukasteseened p õhjustavad alkoholkäärimist. Selle o maduse tõttu
Luua Metsanduskool OKASPUUD JA NENDE KASUTAMINE Abimaterjal maastikuehituse eriala õpilastele OKASPUUD -Coniferae Käesolev õppematerjal on abiks okaspuude teema põhiosa omandamisel E.Laasi dendroloogiaõpikust. Conus -käbi Fero -kannan käbikandjad! 1. Okaspuude süstemaatika Okaspuud kuuluvad paljasseemnetaimede hõimkonda, mis tähendab, et neil puuduvad emakad ja tolmukad. Eestis on paljasseemnetaimede hõimkond esindatud järgmiste sugukondadega: männilised, küpressilised, jugapuulised ning hõlmikpuulised (viimaseid esineb Eestis mõni üksik eksemplar ja seetõttu pikemalt ei vaatle). Euroopa lõunaosas, Hiinas ja Jaapanis ning Ameerikas esineb veel ka teisi sugukond, nagu näit. sooküpressilised, araukaarialised (sisehaljastuses!) efeedralised jt., mis aga meil välistingimustes ei kasva ning seetõttu neil ei peatu. Paljud okaspuud moodustavad ka puude leviku põhjapiiri. Kõige põhjapoolsemaks puuli...
kobekoeks. Säilituspõhikude - varuainete säilitamine. Kattekoe 3 tüüpi: epiderm(koosneb enamasti ühest kihist tihedalt paiknevatest elusatest rakkudest, milles kloroplastid puuduvad), korkkude ja korp. ülesanded - kaitseb ülekuumenemise, liigse jahtumise, vee aurumise, mehhaaniliste vigastuste, mikroorganismide eest paiknemine - rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval. Kutiikula - struktuuritu värvitu vett mitteläbilaskev kile; vahad - osal taimedel, annab hallika välimuse trihhoomid - Epidermist võivad välja ulatuda väga mitmesuguse kuju ja suurusega, ühe- või mitmerakulised karvad ehk trihhoomid emergentsid - on epidermi väljakasved, mille moodustamisest võtavad osa ka epidermialuse koe rakud(roosi okkad, 1 hobukastani viljade ogad) Õhulõhe ehitus sulgrakud, nende vahel õhupilu ning enamasti ka õhulõhe kaasrakkudest
Organismis esineb kaks vastandlikku süsteemi: hüübimissüsteem ja hüübimisvastane süsteem. Nende tasakaal kindlustab füsioloogilistes olukordades vere vedela oleku. Tromb koosneb vereplasma hüübinud fibriinist, trombotsüütidest, puna- ja valgelibledest. Trombi kiirel tekkel moodustub peamiselt fibriinist ja punalibledest koosnev punast värvi nn punane tromb. Kui tromb moodustub aeglaselt, siis koosneb ta fibriinist, leukotsüütidest ja trombotsüütidest. Selline tromb on hallika värvusega - nn valge tromb. Kui vahelduvad valged ja punased alad, siis tekib nn kihiline ehk segatromb. Lisaks eelnevatele eristatakse ka hüaliintrombi, mis koosneb peamiselt trombotsüütidest ja leukotsüütidest. Nad meenutavad hüaliinkõhre (homogeenne valge mass) ja tekivad nakkushaiguste korral mikroobide toksiinide toimel. Tromb kinnitub veresoone sisekesta külge piiratud alal. Seal moodustub trombi pea.
Säilitamise põhimõisted Säilitamine - tegevused, mis aeglustavad säilikute vananemist, takistavad nende lagunemist ja pikendavad seeläbi kogude kasutusaega. Säilitamises eristatakse kahte põhilist tegevussuunda: ennetav säilitamine - eesmärk maksimaalselt aeglustada kogude vananemist, kusjuures säilikuid otseselt ei töödelda korrektiivne säilitamine - säilikute seisundi parandamine Konserveerimine - eesmärgiks on materjalide stabiliseerimine originaalsel kujul nende keemilise ja füüsikalise töötlemisega (parandatakse, pestakse, dubleeritakse kaart riidele või mõnele muule alusmaterjalile jms). Konserveerimistöötlusi viiakse läbi järgmistel eesmärkidel: kahjustatud ja lagunenud objektide viimine stabiilsesse ja kasutatavasse seisundisse; muuta nad kahjustusteta kopeeritavateks; eelnevate töötluste, mis on osutunud aja möödudes ebasobivateks või mis kahjustavad objekte, eemaldamine Restaureerimine (ennistamine) - eesmärgiks on taasta...
Kuulub kõikide orgaaniliste ühendite koostisesse, seega leidub taimsetes ja loomsetes organismides. 2) Grafiit ja teemant on süsiniku allotroobid. Teemant on värvitu kristalne aine, looduslik vääriskivi ja kõige kõvem mineraal. Süsinikuaatomid paiknevad üksteisest võrdsel kaugusel ning iga aatom on seotud nelja kovalentse sidemega. Kasutatakse klaasi lõikamiseks, kivimite puurimiseks ning metallide ja vääriskivide lihvimiseks. Grafiit on hallika värvusega väga pehme kristalne aine, puudutades tundub rasvasena. Süsiniku aatomid asuvad kihiti ning kihi moodustavad korrapärased kuusnurgad, milles iga aatom on üksiksideme kaudu seotud kolme naaberaatomiga, neljas side on teise kihiga. Grafiiti kasutatakse pliiatsites, segades seda saviga. Kuna see on väga tulekindel, valmistatakse sellest ka tiigleid ja rakettmootorite düüse. Pulbri ja õli segu on väga hea määrdeaine. Elektrijuhtivuse
Kokaiinikasutamine raseduse ajal võib lootel põhjustada ajukahjustusi, neerude arengupuudulikkust ja surma peale sündimist. Ellujäänud lapsed võivad olla väikese sünnikaaluga, neil võib esineda krampe ja südame rütmihäireid. Nad on kergesti ärrituvad ja emotsionaalselt ebastabiilsed. Hiljem võivad tekkida raskused keelelises ja tunnetusprotsesside arengus. AMFETAMIIN (slängis: amf, spiid, A, alfabeet, kiirus) Amfetamiin levib valge, kergelt kollaka või hallika pulbrina ja tablettidena, seda võetakse suu kaudu sisse, tõmmatakse ninna, suitsetatakse või süstitakse. Amfetamiin mõjub peaaegu kohe pärast manustamist, mõju kestab 2-4 tundi. Korduval manustamisel ja suurte annuste tarbimisel võib amfetamiin tekitada segasusseisundi või meelepetteid. Pideval tarvitamisel tekib psüühiline sõltuvus. METAMFETAMIIN (slängis: jää, kristall, ice) Metamfetamiin on amfetamiini kangem ja tugevama mõjuga teisend, mis levib valge pulbri
1s22s22p63s23p2 1. Leidumine looduses ja saamine. Levikult on räni teisel kohal elementide hulgas. Looduses on teda ainult ühenditena liiva, kivimite ja mineraalide koostises. Puhas kvartliiv kujutab endast ränidioksiidi (SiO2), raualisandite tõttu on liiv kollakas või pruunikas. Räni saadakse puhtast liivast redutseerimisel magneesiumi või söega kõrgel temperatuuril: SiO2+2Mg=2MgO+Si SIO2+2C=2CO+Si Ühendeis on räni o.-a. II ja IV 2. Omadused. Kristalliline räni on hallika värvusega väga kõva aine. Räni kuulub pooljuhtide hulka ja leiab rakendamist elektroonikas. Hapetega ta ei reageeri (välja arvatud vesinikfluoriidhappega), kuid leelistega kulgeb reaktsioon kergesti, eraldub vesinik ja moodustub ränihappe sool--silikaat: Si+4KOH=K4SiO4+2H2 Kõrgemal temperatuuril põleb räni ränidioksiidiks: Si+O2=SiO2 Süsinikuga moodustab räni ränikarbiidi (SiC), mida nimetatakse karborundiks. Viimast toodetakse liiva ja söe segust elektriahjus:
11 Kui mõni metsloom on ebahariliku käitumisega, võib ta olla marutaudis. Ole ettevaatlik, püüa sellise loomaga kontakti vältida ja teata sellest rahvusparki. Talvises vaikuses elustavad Lahemaa metsi sõralised, metsnugis, orav, rebane. Nugise sõrmeotsa-suurused paarisjäljed lumel moodustavad pika keti, mis vahel murtud hiireni viib. Metskits on talvel hallika kasuka ja valge sabapeegliga, suvel punakaspruun. Pohla- ja mustikamännikusse, metsavälu serva või orasepõllule tallavad talveks karja kogunevad loomad alalisi radu. Siin võib metskitsi varitseda ja murda hunt, ilves või hulkuv koer. Metssiga tunneb end talvel hästi niiskemas kuuse alusmetsaga puistutes, kus lumi õhem. Kevadest alates käivad kärssninad ka põldudel ja heinamaadel, vahel koguni suvilaõuede muru ,,kündmas". Karja
Kõvastub oksüdeerumiseprotsessi tulemusena. Oksüdeerumine on aeglane, seetõttu ka värvi kõvastumine on aeglane protsess. Vananeb Kasutatakse vanade puitehitiste värvimiseks, akende ja uste puitosade värvimiseks parim vahend. Värvimullad ja värvid nende baasil Sideaine tärklis. Lahustaja ja vedeldaja vesi. Pigmendid ooker, umbra, terra, titaanoksiid, tsinkvalge. Sisaldab rauasulfaati, mis suurendab värvi pehastumisevastast toimet. See lisand annab neile värvidele hallika tooni. Sideainet vähe -5-10%, mistõttu selline värv võimaldab hoonel hingata. Ainult puupindadele. Kõige tuntum nn punane rootsi värv, mis on saanud nimetuse punase raudoksiidi järgi. Kuid sellistesse muldvärvidesse lisada õli, siis pind ei määri. Alküüdvärvid Avastati 1930.a õlivärvide kvaliteedi parandamise käigus. Sideaine alküüdvaik – sünteetiline. Mida enam õli on vaigus, seda elastsem ja ilmastikukindlam on värv. Kui õli hulka
Põlvamaal Räpinas, Sillapää lossi parki jne., samuti on aja jooksul siberi n. istutatud metsakultuure Sangaste, Õisu, Heimtali, Vinni jm. piirkondadesse. Liik on äärmiselt külmakindel ja dekoratiivne tänu kitsaskoonusjale võrale. Ei talu linnatingimusi ja seepärast jäägu maakohtade haljastamiseks. Sobib kokku sihvakate ehitistega. Palsamnulg (Abies balsámea (L.) Mill.) Balsamea lõhnav. Palsamnulg kasvab kuni 25 m kõrguse ja umbes 0,5 m tüvediameetriga ja noorelt hallika, sileda ning rohkete vaigumahutitega tüvekoorega laikoonusja korrapärase võraga puuna. Tsoon III. 1698. Areaal: Palsamnulu kodumaaks on Kanada ja Ameerika Ühendriikide kirdeosa, põhjas areaal üle 60 põhjalaiuse, idas Atlandi ookeani ja selle saarteni, läänes Kaljumäestikuni. Kasvab kuni metsa ülempiirini (2500 m), moodustades segapuistuid Thuja occidentalis'e, Larix laricin'a, Picea mariana, Betula papyrifera jt. puuliikidega. Hübridiseerub Fraseri n. vt
· Ülesanded Kaitseb ülekuumenemise, liigse jahtumise, vee aurumise, mehaaniliste vigastuste ja mikroorganismide eest. · Paiknemine Katab kõiki noori taimeosi (lehed, varred) (paikneb põhikoest ülevalpool). Sisemised kattekoed reguleerivad ainete liikumist taime sees (epiteel vaigukanalite seintel). · Kutiikula: struktuuritu värvitu vett mitteläbilaskev kile. · Vahakiht: esinevad osadel taimedel, annab taimedele hallika värvuse. · Trihhoomid: epidermist väljaulatuvad väga mitmesuguse kuju ja suurusega, ühe- või mitmerakulised karvad. Kattekarvad: kaitsefunktsioon (elusad v surnud; ühe- või mitmerakulised; sirged v harunenud); näärmekarvad: kaitse- ja eritusfunktsioon, putukate juurdemeelitamine (mitmerakulised, esinevad pea ja jalg, näärmevedelik); haakekarvad: kinnitus- ja levitamisfunktsioon (tugeva seinaga, ühe- v
Ülesanded Kaitseb ülekuumenemise, liigse jahtumise, vee aurumise, mehaaniliste vigastuste ja mikroorganismide eest. Paiknemine Katab kõiki noori taimeosi (lehed, varred) (paikneb põhikoest ülevalpool). Sisemised kattekoed reguleerivad ainete liikumist taime sees (epiteel vaigukanalite seintel). Kutiikula: struktuuritu värvitu vett mitteläbilaskev kile. Vahakiht: esinevad osadel taimedel, annab taimedele hallika värvuse. Trihhoomid: epidermist väljaulatuvad väga mitmesuguse kuju ja suurusega, ühe- või mitmerakulised karvad. Kattekarvad: kaitsefunktsioon (elusad v surnud; ühe- või mitmerakulised; sirged v harunenud); näärmekarvad: kaitse- ja eritusfunktsioon, putukate juurdemeelitamine (mitmerakulised, esinevad pea ja jalg, näärmevedelik); haakekarvad: kinnitus- ja levitamisfunktsioon (tugeva seinaga, ühe- v
komponendist naatriumist ja kloriidist. Liigitamine Peensusaste: · Jäme · Peenike Puhastusaste: · Rafineeritud (puhastatud) · Rafineerimata Saamisviisi (päritolu) ja töötlemisviisi järgi: · Järvesool saadakse järvevee settimisel, hiljem peenestatakse või jääb jämedateraliseks. · Meresool kaevandatakse merepõhjast või aurutatakse mereveest peenestatud või suurekristalliline, hea konservant. · Kivisool pärineb kaevandustest, hallika tooniga, sisaldab mineraale ja kahjutuid lisandeid. · Rosee- ja Himaalaja sool mäestikusool, roosaka värvusega, mineraalaineterikas. NaCl (keedusoola) sisalduse järgi: · Lauasool peeneteraline rafineeritud sool · Mineraalsool keedusoola sisaldus on viidud 5060%-ni, ülejäänud osa moodustavad mineraalid. · Pan-sool ,,südamesõbralik sool" vähendatud naatriumisisaldusega · Jodeeritud sool lauasool või mineraalsool, millele on lisatud joodi.
Kevadel muutus ka niisugune leib harulduseks. 10 Rukkileib meie laual Eestimaal toodetakse palju leivasorte, mille valmistamiseks kasutatakse erineva sordi rukki- ja nisujahu, sageli ka nende segusid. Rukkijahu jaguneb neljaks sordiks: Rukkipüül tüüp 815 on jahu, mille jahvatamisel eraldatakse suurem osa kesti ja iduosakesi nii, et neid jääb jahusse 3%. Jahu on peeneteraline, hallika varjundiga. Rukkikroovjahu tüüp 1370 on jahu, mille jahvatamisel eraldatakse osaliselt kestad ja iduosakesed nii, et neid jääb jahusse 15%. Jahu tera on ebaühtlase suurusega, kuid jämedam kui rukkipüülijahul, värvus on helehall. Rukkilihtjahu tüüp 1740 on jahu, mis sisaldab kuni 25% kesti ja iduosakesi. Jahu tera on jämedam kui rukkikroovjahul, värvus on hallikas. Rukkitäisterajahu tüüp 1800 on koorimata teradest jahvatatud kliiderikas jäme
Seksuaalsus kaob. Kokaiinikasutamine raseduse ajal võib lootel põhjustada ajukahjustusi, neerude arengupuudulikkust ja surma peale sündimist. Ellujäänud lapsed võivad olla väikese sünnikaaluga, neil võib esineda krampe ja südame rütmihäireid. Nad on kergesti ärrituvad ja emotsionaalselt ebastabiilsed. Hiljem võivad tekkida raskused keelelises ja tunnetusprotsesside arengus. AMFETAMIIN (slängis: amf, spiid, A, alfabeet, kiirus) Amfetamiin levib valge, kergelt kollaka või hallika pulbrina ja tablettidena, seda võetakse suu kaudu sisse, tõmmatakse ninna, suitsetatakse või süstitakse. Amfetamiin mõjub peaaegu kohe pärast manustamist, mõju kestab 2-4 tundi. Korduval manustamisel ja suurte annuste tarbimisel võib amfetamiin tekitada segasusseisundi või meelepetteid. Pideval tarvitamisel tekib psüühiline sõltuvus. Sünteesiti 1887 a. Vahendina väsimuse ja unisuse vastu. 1932. a avastati, on ta on väga hea bronhelaiendava vahendina ning kasutati astma
Ta on hea perekoer, armastab lapsi ja saab ka teiste koertega hästi läbi. Neil on ka hästi arenenud valveinstinkt. Samojeedi koerad on suurt kasvu, turjakrgusega 50-60 cm, kaal on 17-30 kg. Karvkate on paks ja kohev, vajab regulaarset harjamist ja kammimist. Värvus on valge, kerge hallika vi kollaka varjundiga vi kreemivärvi. Saksa Dogi Saksa dogi-taoliste koerte esimesi märkeid vib näha juba aastast 600. e.Kr. Egiptuse hauakambrite joonistustes. 19. saj lpupoole hakkasid nii sakslased kui inglased tu vastu huvi tundma. 1880. aastal kuulutati Saksa dogi Saksa rahvuskoeraks, nimetati Deutsche Dogge-ks; 1888. Aastal loodi 'Deutsche Doggen Club' ja 1891
13. IIA rühma metallid (Be, Mg, Ca, Ba): leidumine, lihtainete saamine, omadused ja kasutamine. Berüllium (Be)- elemendina vähelevinud, olles litosfääris 47. kohal, maagid looduses haruldased, kuulub haruldaste metallide hulka. Saadakse BeCl2 elektrolüütilisel redutseerimisel. Või nt BeF2 +2K2KF+Be. Be saamisel metallotermiliselt on lähteaineks berülliumhalogeniidide ja metalliflouriidide (NaF) segu, mida reduts-takse magneesiumiga: BeF2+2NaF+2MgBe+2Na+2MgF2. Hallika helgiga hõbevalge metall. Eripäraks väike tihedus, alumiiniumist 1,5 ja rauast 4 korda kergem. Väikese tiheduse kõrval on sel suur kõvadus ja tugevus. Ühendid v mürgised, annab sageli kovalentseid sidemeid. Amfoteerne. Väikese tiheduse tõttu kasut satelliitide ja rakettide valmistamiseks, selle õhuke leht on röntgenkiirtele läbipaistev ja kasutat röntgenikiiretorude akendena. Be lisandid muudavad vase jäigemaks ja sulam leiab kasutust tööriistade valmistamisel.
Biotiit on tume, rauarikas vilk. Esineb tahveljaite, väga täiusliku lõhenevusega kristallidena (foto 1, 2). Värvus must kuni pruunikasmust, punaka, roheka või oranzi varjundiga. Läige klaasjas või pärlmutriline. Kõvadus 2 3. Biotiiti leidub tavaliselt tardkivimites, ta on tavaline ka kiltades ja gneissides. Muskoviit - Esineb kuuekandilise või rombilise ristlõikega tahveljate või plaatjate kristallidena (foto 3). Värvitu või kollaka, hallika, roheka või punaka varjundiga. Läige klaasjas, lõhenevuspindadel pärlmutriline. Lõheneb väga õhukesteks pinduvateks läbipaistvateks kiledeks (foto 1, 2). Kõvadus 2 3. Muskoviit on alumiiniumirikas vilk, mis on tavaline kiltades ja gneissides. 40. Granaat ja kloriit kui moondekivimite kaks levinud mineraali. 9 Granaatide rühma kuulub terve rida erineva keemilise koostisega silikaate, mida iseloomustab tavaliselt
Meditsiinis kasutatakse magneesiumsulfaati lahtistina ja lihastesse süstimiseks rahustava vahendina. Magneesiumoksiidi kasutatakse antatsiidina maohappesuse vähendamiseks ja lahtistina. Ühendeid kasutatakse ka lahaste tsemendi koostises. 20. Woodi sulami omapärasus. • Koostis: 50% vismutit, 26,7% plii, 13,3 % tina ja 10% kaadmiumi • hallika värvusega, • tihedus: 9700 kg/m3 • Sulamistemperatuur on madalam tema komponentide sulamistemperatuuridest - sulab temperatuuril 70oC, komponentide sulamistemperatuurid: Bi 271.3 °C, Pb 327.46 °C,Sn 231.93 °C ja Cd 321.07 °C. • Kasutamine: Joodisena, tulekaitsesüsteemide sulavandurina, vedelas olekus soojusvahetajana. 21. Kompleksühendid. + 23. Millest sõltub kompleksühendi värvus? + 24. Kompleksühendite teke. + 25. Looduslikus vees komplekse moodustavad ligandid.
Mida väiksem on see arv, seda ühtlasema terasuurusega pinnas. 49. Kirjeldage Eesti moreeni tüüpe ja tugevusomadusi. Millist mõju avaldavad aastaajad. Moreen on liustiku poolt kokku kuhjatud sorteerimata kivimmaterjal. Moreen on tekkinud liustikule varisenud või liustiku poolt kaasa haaratud murendmaterjalist, mida jää edasi kandis, purustas ning sulades maha jättis. Valdavalt pärineb moreen Eesti enda aluspõhjast. Põhja-Eestis, kus aluspõhjas paljanduvad lubjakivid, on moreen hallika värvusega ja selles leidub palju lubjakivi tükikesi. Lõuna-Eestis liivakivise aluspõhja alal on moreen aga punakaspruun ja kivimmaterjali on selles vähe. Jämepurdpinnased - Moreeniks olev kruus. Valdav osa üksikosakestest üle 2 mm. Suhteliselt väike kandevõime, kuni 300 kPa. Alati tuleb kontrollida kokkusurutavust. Eriti ebühtlane on Põhja-Eesti moreenis olev kruus. Peenpurdpinnased - Liustike sulamisvete setted, moreenis olev liiv, mere- ja luiteliivad
Ainult teadmine, kuidas asjad tegelikult on, annab meile tõelise valikuvabaduse Aigar Säde 2 SINISE PLANEEDI PROJEKT Faktipõhine uurimustöö tulnukatest 25 Westchester Camp Keskse Uurimistöö Amet # 3 TULNUKATEST ELUVORMID KOOD: ARAMIS III ADR3-24SM 3 EESSÕNA Järgnev dokument arvatakse olevat ühe teadlase isiklikud märkmed ja teaduslikud päevikud. Ta oli valitsuse poolt palgatud mitmeteks aastateks uurima erinevate allakukkunud sõidukite sündmuspaiku, üle kuulama kinnipeetud tulnukatest eluvorme ja analüüsima neist sündmustest kogutud informatsiooni. Ta tegi ka märkmeid dokumentidest, millega ta kokku puutus mis olid seotud kas siis otseselt või kaudselt organisatsiooniga, selle struktuuriga või ope- ratsioonidest, mis kogusid taolist infot. Kui avastati, et ta oli teinu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
