pilved, mis koosnevad pallikestest. Mõnikord asuvad nad nii üksteise lähedal, et nende servad liituvad. ) 5. Kõrgkihtpilved Altostratus As ( Kergelt kiulise struktuuriga ühtlane hallikas või sinakas pilvede loor. Mõnikord on loor nii õhuke, et Päike ja Kuu paistavad nagu läbi mattklaasi. Tavaliselt katab loor järk-järgult kogu taeva.) Alumise kihi ehk madalpilved 6. Kihtrünkpilved Stratocumulus Sc ( Hallid pilved, mis koosnevad suurtest vallidest või pallidest. Mõnikord on nende pilvede vahelt näha sinist taevast. Tihti need pilved liituvad ja katavad laineliselt kogu taeva. ) 7. Kihtpilved Stratus St ( Kogu taevast ühtlaselt kattev hallikas või kollakashall pilvekiht. Muudab taeva süngeks. Mõnikord esineb rebestunud pilvemassidena. ) 8. Kihtsajupilved Nimbostratus Ns ( Madal vormitu pilvekoht, mis tavaliselt annab sademeid
tedretäpid, punakad I Väga tundlik. nahk ei pigmenteeru. Parem juuksed, sinised üldse päikevõtust loobuda. silmad. Hele nahk, blondid või Kergelt tekkiv põletus, helepruunid juuksed, nahk päevitub II Väga tundlik. sinised, hallid või (pigementeerub) rohelised silmad. minimaalselt. Normaalne nahk, Mõõdukalt päevituv, nahk tumeblondid või III Tundlik. pigmenteerub järk-järgult pruunid juuksed, hallid (helepruuniks). või pruunid silmad.
Heterosügootsete esimese põlvkonna hübriidide omavahelisel ristamisel saadakse teises põlvkonnas tunnuste lahknemine kindlates lahknemissuhetes: fenotüübilt 3:1, genotüübilt 1:2:1. Kui aga on tegemist heterosügootse intermediaarse avaldumisega, siis on fenptüübiline lahknemissuhe 1:2:1. Viimasel juhul langeb fenotüübiline lahknemissuhe kokku genotüübilise lahknemissuhtega. Sellise näite võib tuua andaluusia kanade kohta. Mustade (BB) ja valgete (bb) lindude järglased on hallid (Bb). Hallide lindude omavahelisel ristamisel (Bb . Bb) saadakse fenotüübiliseks ja genotüübiliseks lahknemiseks 1:2:1. Musti linde (BB) saadakse 1/4, halle (Bb) 1/2 ja valgeid (bb) 1/4. Lahknemine polüalleelsuse (alleeliseeria) puhul toimub analoogiliselt monohübriidse lahknemisega dialleelsuse korral, sest diploidsel isendil ei saa samast seeriast olla üle kahe alleeli. Geenid alleeliseerias mõjutavad enamasti ühe ja sama tunnuse arengu astet. Ühe seeria
Leonardo tundis aga üha sagedamini, et vajab oma isa, ilma isa abita ei olnud tal paljude aastate pärast lootustki, et ta võiks omaenda bottega rajada ja maalida ainult enda, mitte võõra nime all. Leonardo oli vasakukäeline, vasaku käega ta ka maalis. ,,Maarja kuulutusel" pole kunstnik veel täielikult osanud kompositsiooni terviklikuks kujundada. Maarja parem käsi ulatub liiga kaugele ette tugiraami peale. Värvid on leonardolikud mahendatud, hallid, pruunid, tumerohelised. Ingli tiivad on kopeeritud looduses elavatelt lindudelt. Vahel on joonistanud Leonardo kummalise kirega sõjamasinaid, mis viskavad suure hulga nooli korraga lahinguvälja teisel serval seisvate inimeste pihta. Lorenzo de' Medici ajal elas Firenze lõbusat, naudingurikast elu. Valitseja kirjutas värsse, mida lauldi naisbakhantide rongkäikude ajal: ,,Kui ilus on meie noorus
järjest suureneb. Et tulemused oleksid võrreldavad mõõdetakse läbipaistvust siis, kui päike on 30 kraadi kõrgusel. Kui kiirgus jõuab maapinnani, siis kõik ei neeldu, osa peegeldub tagasi. Seda, kui palju ühelt pindalaühikult tagasi peegeldub iseloomustame suurusega albeedo. A k = Rk /D + S' x 100% (avaldatakse protsentides). Albeedo sõltub oluliselt mullapinna siledusest, niiskusest ja mullaliigist. Must muld neelab kõige rohkem päikesekiirgust. Tasane liivapind peegeldab kuni 40%. Hallid mullad võivad peegeldada kuni 25%. Keha temperatuuri määrab molekulide keskmine kineetiline energia. Maa keskmine temperatuur on +15 kraadi. Pikalainelist kiirgust (see on tingitud maapinna sees olevatest protsessidest ja toimub ööpäev läbi, see EI OLE see kiirgust mis peegeldub maapinnalt!) saadab Maa atmosfääri. Absoluutselt must keha Stefan Boltzmanni seadus selle kiirguse võime on võrdeline selle keha absoluutse temperatuuri neljanda astmega. R = x T4.
olla. Intsu pojad olid suureks kasvanud. Leemetile meenus metsa õnnelik elu. Ta ei teadnud enam põhjust, miks oli külasse tulnud. Üks oli kindel ta tahtis Toomasele ussisõnad selgeks õpetada. Leemet läks oma ema vaatama. Linda elas nüüd koos rästikutega. Linda kallistas poega kõvasti. Linda oli küll vanaks jäänud, kuid ronis siiski puu otsa, et pojale lemmik toitu tuua, nimelt öökullimune. Pirre ja Räägu karvadki olid juba hallid. 32. Üle poole aasta kuulis Leemet ennast jälle naermas. Leemet otsustas metsa tagasi tulla, kuid külas Magdaleenat ja Toomast vaatamas käia. Ints kuulis kedagi tulemas. Katariina, Jaakop ja Andreas olid Leemetit jälitanud. Nad tahtsid saada ussikuninga krooni, sest olid kuulnud, et kui selle ära süüa, siis oskad linnu keelt. Nad otsustasid ussikuninga maha lüüa. Nad pugesid usside urgu. Ints hüppas Katariinale kõrri ja tema isa surus mürgihambad Andrease silmakoobastesse.
32 E330 taga varjab ennast aga täiesti süütu aine sidrunhape. Seda lisatakse näiteks karastusjookidesse, margariini ja küpsetistesse. Pea iga päev jõuab meie toidulauale naatriumnitrit (E250). Tegemist on säilitus- ja värvainega, mis takistab botulismi tekitavate bakterite levikut ning annab lihale-kalale meeldivalt punaka värvuse. Ilma selle aineta oleksid lihatooted valdavalt hallid. Kuigi naatriumnitritit võib esineda looduslikult ka puu- ja juurviljades, on see inimesele suurtes kogustes mürgine. Nii võib see ohtral tarbimisel kutsuda esile krampe, hingamishäireid ja oksendamist. Ainel kahtlustatakse pikaajalise kogunemise järel vähki soodustavat toimet. Limonaadides, siirupites, ketshupis, majoneesis ja aedviljahoidistes tuleb tihti ette naatriumbensonaati (E211). Selle säilitusaine eesmärk on tõrjuda hallitust, pärmseeni ja baktereid
Juuste värvi määrab spetsiifiline pigment-melaniin, mida toodetakse juuksefolliikulite (folliikul-karvanääps, pärisnahas paiknev juukseosa, millest kasvab välja juuksekarv) rakkudes. Melaniini esineb mustjas-pruuni ja punakas-kollase vormina. Kui juuksed sisaldavad peamiselt mustjas-pruuni vormi, siis on juuksed kas mustad, pruunid või blondid. Punakas-kollast vormi sisaldavad juuksed on punased. Kui juuksefolliikulite rakkudes enam pigmenti ei toodeta siis hakkavad kasvama hallid juuksed (juuksekarvade see tühimikud, mis peegeldavad valgust ja nii paistavad juuksed hallina). Kui uued karvasibulad alustavad tööd aeglasemalt, kui vanad lõpetavad, muutub inimene tasapisi kiilakaks. Juukseid võivad kahjustada tugev päikesekiirgus, õhusaaste, ebaõige toitumine, keemiline mõjutamine (keemilised lokid ja värvimine), ebaõige hooldamine. Juuksekarvade struktuur muutub ja nende otsad võivad lõheneda. Küüned sisaldavad samuti keratiini.
tagasi viima. Pimedad ei tea seda mida näeb vaataja: "Lava keskel istub ööpimeduses raugastunud vaimulik pikas mustas mantlis...Mehe nägu on vaha karva kahkjas, sinkjad huuled pooleldi avatud. Tühja pilguga tardunud silmad ei vaata enam igaviku siinpoolset, nähtavat külge..., nägu aga on kõigest ümbitsevast kaamem ja liikumatum..." Hoolikalt on läbi mõeldud värvid: vaimuliku must mantel, pimedate ühesugused hallid riided, ööpimedus metsas, milles kuukiire valgus tõstab esile ainult surnud teejuhi kahvatu tähendusrikka näo ja pikavarreliste asfodillide, leinalillede helendavad laigud. Napp on ka näidendi keel. Pimedad räägivad vähe. Nende lühikesi, rõhutatult lihtsaid repliike katkestavad pikad pausid. Vaikimisel on Maeterlincki dialoogides eriline koht. Näidendis "pimedad" avaldub Maeterlincki keerukas lihtsus, nimelt vaikimine, milles paljugi jääb vaataja kujutlusvõime aimata ja täiendada
lauakõne; braavohüüded ja siis taas jutukõmin. Pettersen ja Jansen räägivad peremeest taga, et too peab lauas proua Sorby auks kõnet ja et ise oli kunagi üks suur seelikukütt. Arvavad, et ta korraldas selle peo oma koju naasnud poja auks. (Vana Ekdal ilmub paremalt nähtavale. Tal on seljas kulunud, ülestõstetud kraega kuub; villased käpikud; käes on tal kepp ja karvamüts, kaenla all pakkimispaberis pakk. Punakaspruun ,määrdunud parukas ja väikesed hallid vurrud.) Ekdalil on hädasti tarvis kontorisse minna ning selleks saab ta ka loa. Teda ainult hoiatatakse ,et ta õigest kohast tagasi tuleks, kuna majahärral on täna külalised ning ta ei tohi neid häirida. Läheb kontorisse. Teenrid räägivad edasi, et Ekdal oli omal ajal suur mees olnud, ent ss oli Werlele inetu tembu mänginud. Nad olid tol ajal Kõrgoru tehase kahe peale kokku pannud. Hakkas metsaga kauplema, midagi läks nihu ning mees pandi vangi.
hüpnoosi12. Inimesi võlub interneti juures anonüümsus. Kui inimesel on tavaelus probleeme, millega ta ei suuda või ei taha toime tulla, on põgenemine pseudomaailma ja enda esitlemine kellegi teisena nende jaoks lausa jumalik. Keegi ei tea kes oled ja see annab võimaluse fantaasiat kasutades luua endast oma uus minavorm. Tihtipeale aga need inimesed enam ei tee vahet reaalsel maailmal ja oma veebimaailmal. Need piirid on väga hägused ja hallid ning pahatihti kaotab inimene reaalsustaju . Minu uurimus töö eesmärk ja hüpoteesid. Uurimustöö eesmärk oli küsimustiku põhjal välja selgitada, kas vastajatel võivad olla sõltuvuslikud häired internetist. Kuna antud uurimustöö autorile pole teada Eestis sellel alal läbiviidud uurimusi ja puuduvad ka võrreldavad näitajad siis antud uurimustöö koostamisel lähtusin vastajate isiklikest vastustest. Sellest lähtuvalt püstitasin esimeseks hüpoteesiks: 1
'' küsis nooruke sapöör. ,,Kuni kõik puntrasse lähevad. Selle ajaga aga oleme juba Ruhnus.'' ,,Et ta kuhtuks, see Ruhnu!'' ,,Selleks me sinna lähemegi.'' Sapööride juttu kuulates mõlgutas Jegorõtšev omamõtteid meenutades mitte just kerget teenistust saartel.... ,,Dessandil valmistuda maaleminekuks!'' andis ta edasi komandöri käsu. ,,Kõik üles!'' andis Jegorõtšev omakorda korralduse ja ronis punalaevastiklase järel tekile. Oli ebasuviselt sünge varahommik. Kogu taevast katsid hallid pilved. Tuul oli veidi vaiksemaks jäänud, kuid pildus endiselt traallaeva ühelt küljelt teisele. Nagu suur karvamüts kerkis eespool veest Ruhnu saar. Selgesti paistis kõrge tuletorn. Dessantsalk lähenes saarele tuulealusest küljest ja kõikumine vähenes. Peagi jäi traallaev kaldust eemale hoidudes triivi. ,,Paadid vette!'' käsutas Jegorõtšev ja sapöörid hakkasid tegutsema. Esimesse vettelastud paati istus seersant Hodak, kellele järgnesid laskurroodu punaväelased
ORDOVIITSIUMI ladestu 480-443 milj. a. tagasi. Eesti ala kattis jätkuvalt madalaveeline rannikulähedane meri. Kliima muutus kuivemaks ja merre settis üha vähem terrigeenset materjali (liiva, aleuroliiti), ülekaalu sai karbonaatne settimine (lubikojad, millest tekkis 70-180 m paks settekompleks - lubjakivid). Lubjakivid on tekkinud erineva sügavusega merebasseinis ja on erineva koostisega ja värvusega põhja pool hallid, lõuna pool punakad. Varem settinud setted muutusid dolomiitideks jne. Rannalähedases meres settinud fosfaadirikastest karpidest on tekkinud oobulusfosforiit (fosforiidisõja põhjustaja, põlluväetise tooraine). Fosforiidirikas liivakivi argilliit e. diktüoneemakilt (diktüoneemaargilliit) sisaldab uraani - tulevikumaavara. Lasnamäe, Jõhvi, Keila lademe lubjakivid on heaks ehituskiviks. Tsemendi valmistamiseks sobivad Aseri, Kunda, Jõhvi ja Uhaku lademe lubjakivid
laokahjuriteks. Tavalised on paljud liigid, näiteks pesanäkk Anthrenus scrophulariae harilik nahanäkk Dermestes lardarius, kasukanäkk Attagenus pellio jne. Lepatriinulased on väikesed (2-9 mm), poolkeraja, kõhupoolelt lapiku, harvem pikiovaalse kehaga eredavärvilised (punakad, kollakad, mustad) täpilised mardikad. Mardikate hemolümf on mürgine ning enamik putuktoidulisi linde neid ei söö. Lepatriinude värvus on hoiatusvärvus. Talvituvad peamiselt valmikuna. Vastsed on hallid või mustjashallid oranzi kirjaga, nukkuvad ühte otsapidi taimelehe külge kinnitunult. Nii vastsed kui valmikud on lehetäide kõige suuremad vaenlased. Kärsaklased on enamikus väikesed (1-11, harva kuni 24 mm) mardikad, kelle pea eesosa moodustab pika kärsaku, mille külge kinnituvad tavaliselt põlvjad tundlad ning haukamissuised. Kärsakul on suur tähtsus. Selle abil puuritakse taimekoesse auk, kuhu asetatakse muna. Vastsed on jalutud valkjad tõugud
Juuste värvi määrab spetsiifiline pigment-melaniin, mida toodetakse juuksefolliikulite (folliikul-karvanääps, pärisnahas paiknev juukseosa, millest kasvab välja juuksekarv) rakkudes. Melaniini esineb mustjas-pruuni ja punakas-kollase vormina. Kui juuksed sisaldavad peamiselt mustjas-pruuni vormi, siis on juuksed kas mustad, pruunid või blondid. Punakas-kollast vormi sisaldavad juuksed on punased. Kui juuksefolliikulite rakkudes enam pigmenti ei toodeta siis hakkavad kasvama hallid juuksed (juuksekarvade see tühimikud, mis peegeldavad valgust ja nii paistavad juuksed hallina). Kui uued karvasibulad alustavad tööd aeglasemalt, kui vanad lõpetavad, muutub inimene tasapisi kiilakaks. Juukseid võivad kahjustada tugev päikesekiirgus, õhusaaste, ebaõige toitumine, keemiline mõjutamine (keemilised lokid ja värvimine), ebaõige hooldamine. Juuksekarvade struktuur muutub ja nende otsad võivad lõheneda. Küüned sisaldavad samuti keratiini.
KESKKONNAÕIGUS Hannes Veinla Kliima soojenemine e. kasvuhooneefekt. Kiht gaasidest (süsihappegaas CO2, metaan CH4, dilämmastikoksiid N2O ja troposfääri osoon O3), mis laseb läbi Päikses soojust ja takistab selle tagasipöördumist kosmosesse. Probleemid sellest, et gaasid kontsentreeruvad liigselt ja hoiavad kinni liiga palju soojust. Osoonikihi hõrenemine e. osooniaugud Atmosfääri osa, mis sisaldab palju O3. Kõrguselt 10-50 km, peamine osa 20-26 km. Osoonikiht neelab peamise osa Päikses UV-kiirgusest. Hõrenemist põhjustavad CFC-gaasid (ChloreFluoroCarbons kloori-luori-süsinkuühendid) 1985 Viin konventsioon, 1987 Montreali protokoll, Eesti ühines 1996. Loodusvarade üleekspluateerimine 2002 Johannesburg ÜRO säästva arengu konverents. Keskkonnaprobleemid, vaesus, haigused, arenguabi, inimõigused. Riskid ex post hüvitamine ex ante ennetamine curative model tagajärgedele suunatud mudel preventive model vältimisele suunatud mude...
Intsu pojad olid suureks kasvanud. Leemetile meenus metsa õnnelik elu. Ta ei teadnud enam põhjust, miks oli külasse tulnud. Üks oli kindel ta tahtis Toomasele ussisõnad selgeks õpetada. Leemet läks oma ema vaatama. Linda elas nüüd koos rästikutega. Linda kallistas poega kõvasti. Linda oli küll vanaks jäänud, kuid ronis siiski puu otsa, et pojale lemmik toitu tuua, nimelt öökullimune. Pirre ja Räägu karvadki olid juba hallid. 32. Üle poole aasta kuulis Leemet ennast jälle naermas. Leemet otsustas metsa tagasi tulla, kuid külas Magdaleenat ja Toomast vaatamas käia. Ints kuulis kedagi tulemas. Katariina, Jaakop ja Andreas olid Leemetit jälitanud. Nad tahtsid saada ussikuninga krooni, sest olid kuulnud, et kui selle ära süüa, siis oskad linnu keelt. Nad otsustasid ussikuninga maha lüüa. Nad pugesid usside urgu. Ints hüppas Katariinale kõrri ja tema isa surus mürgihambad Andrease silmakoobastesse
Karstinähtused: karrid, karstilehtrid, koopad, tunnelid, maaalused järved ja jõed,allikad, tilkekivid: stalaktiidid, stalagmiidid. Arenemiseks vajab lahustuvat kivimit, piisavalt vett, sügaval asuvat põhjaveetaset 59. Eoolilised pinnavormid (tuuletekkelised) Luide positiivne tuuletekkeline pinnavorm, mis koosneb teralistest setetest, mida tuul jõuab ühest kohast teise kanda. Liikuvad luited ilma taimedeta. Valged luited Hallid luited üksikute rohttaimedega. Deflatsioon kivimite kulutamine tuule poolt kantavate osakestega. Korrasiooni lohud kivimite kulutamine, hõõrutamine tuulega. 60. Krüogeensed pinnavormid (külmumise tagajärjel) Polügonaalpinnas igikeltsaaladel esinev polügonaalseist jääkiiludega ümbritsetud pinnaseplokkidest koosnev reljeefimuster. Polügonaalpinnas tekib pinnases kasvavate enam-vähem vertikaalse orientatsiooniga jääkiilude
Tartu Kunstikool 2018.a Kunstiajalugu Sandra Pääsik 2 stil PHB Eugene Delacroix (1798-1863) Oli 19. sajandi esimese poole prantsuse kõige tuntum romantistlik maalikunstnik[1] ja graafik. Tema stiili iseloomustab dünaamika, värvide emotsionaalne ja kontrastne kasutusviis, joone relatiivne subordinatsioon, dramaatiline kompositsioon ning [1] viimistletud tehnika. Tema kunstitöödes kajastub sageli vägivald, ahastus ja valu. Mitmed kriitikud arvasid nägevat kunstniku töödes ,,ebakindlusi" ja ,,teatud nõrkusi". Vaadates Delacroix' loomingut hindavalt, tuleb tõdeda, et kunstnik ei pidanud oluliseks te...
Ühel päeval tulid linna rändmustlased. Samal ajal kui Paquette oma ennustust kuulas, et ta lapsest saab ükspäev kuninganna, otsustasid teised mustlased lapse röövida ja asendada ta inetu ühesilmse lapsega. Kohkunult, olles kindel, et egiptlased sõid ta lapse, kaotab ta aru ja haihtub ühel päeval. Rheimi peapiiskop viib deformeeritud koletise Notre Dame'i adopteerimiseks. Jõudes Tour Rolandi juurde tunneb naine koheselt ära õe Gulude'i. Tema pikad hallid juuksed ja kortsus nahk vaevalt näitavad, et ta oleks elus, aga naine Rheims'lt on kindel, et tegu on Paquette la Chantefleuriega. Õde Gudule ei tunnista oma identiteeti, aga hoiatab naisi kui Esmeralda peaks neist mööduma. Samal ajal märkab naine sametist kingakest ja ütleb "Paquette la Chantefleurie!". Õde hüppab üles ja hakkab needma kõiki mustlastest laste vargaid. Mitte kaugel sellest, kinnitatakse Quasimodo häbipostile keskaegne piinamisriist venitamaks inimese keha raamil.
Erandid : 1. Intermediaarsus e. tunnuste vahepealne avaldumine (jalapa imelill) P Punased kroonlehed X Valged kroonlehed F1 Roosad kroonlehed P Roosad kroonlehed X Roosad kroonlehed F2 1 osa valgeid, 2 osa roosasid, 1 osa punaseid. (retsesiivne alleel mõjutab dominantse alleeli avaldumist) must kukk + valge kana = hallid tibud lokkis juuksed + sirged juuksed = lainelised juuksed 2. Kodominantsus e. üheaegselt avalduvad mõlema vanema tunnused. P Must naarits X Valge naarits F1 Kirjud naaritsad F2 1 osa musti, 2 osa kirjusid, 1 osa valgeid NB! Teatud geenikombinatsioonid põhjustavad organismi varast hukkumist. Dihübriidne ristamine: - vaadeldakse 2 tunnuse kujunemist järglastel
· is disabled: kui kasutaja on välja lülitatud (administraatori poolt või siis süsteemi reeglitega). · is lockout: kui kasutaja on lukustatud, näiteks siis kui ta tegi palju ebaõnnestunud sisselogimisi... · password never expire: kui kasutajale on määratud parool, mis teatud aja mõõdudes muutub kehtetuks... NB! Juhul kui Windows'i mingi kasutajakonto ei oma parooli ja ta on administraatori tüüpi konto, siis on need akna allosas olevad kaks ruutu hallid ja mitteligipääsetavad. Sa ei saa sellist administraatorikontot viia tagasi lihtkasutajakontoks või siis luua talle parooli. Muuda valitud kasutajakontol tema omadusi sel teel, et pane linnuke või siis korista linnuke vajalikust kontrollruudust ja klõpsa nupule Next. (Et tühistada mingi märgistatud kasutaja parooli, pane selleks linnuke ruutu password is empty ja password never expire.) 6) Klõpsa viimases aknas OK, et teha kompuutri restart ja kogu moos. Ülesse
Päevaplaani järgi pidid mungad osalema öisel ja päevasel jumalateenistusel, töötama kogukonna ülalpidamiseks kloostri majapidamises ja harima end raamatuid lugedes. Tsitertslased: Nende ordu tekkis 11. sajandi lõpul . Oma nime said nad oma kloostri Citeaux'i järgi, mis asub Prantsusmaal. Järgisid Benedictuse reegleid, ehitasid kloostreid asustamatta aladele. Nad algatasid Neitsi Maarja kultuse. Kerjusmungaordud: Kloostrid asusid linnades. Näiteks Frantsistlaste ordu- hallid vennad, elasid almustest, olid vaesed ja paljajalu käisid. Dominiiklaste ordu- mustad vennad, haritud, jutustasid ketserluse vastu, juhtisid inkvisisatsiooni. *Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni mõju Euroopas. Revolutsiooni tulemused: · lõpp absolutistlikule monarhiale · 1804. sai Prantsusmaast keisririik, tänu Napoleonile, kes ennast keisriks nimetas. · Muudeti halduskorraldust · võeti vastu tsiviilkoodeks ja seadustati uus kapitalistlik kord
tumedad silmad. Selg tihedalt karvane. Ise kõndis jalgade peal püsti kui pisike inimene. Aga inimene see mehike ei olnud. See oli sookoll. Tal oli kollisüda sees ja kollimõtted peas. Soo, kus ta elas , oli õige lai ja suur. Kui mõni kõrgemalt vaatas, siis soo paistis talle otsekui vaip, mis täis suuri ning väikesi auke. Rohekas ja roostepruun vaip, üleni auklik. Aukudest vaatasid välja veesilmad. Vahel olid need tumepruunid või mustjas nagu rabavesi, vahel aga sinised või hallid nagu nendes peegelduv taevas. Veesilmad olid soojärved ja laukad. Järvede ja laugaste vahel oli märg, pehme ning õõtsuv maapind. Kergesti rebenev maapind, kuhu suuremad loomad nagu põdrad sugugi ummisjalu peale ei tohi tormata. Nad võiksid mudasse vajuda ja salalaugastesse ära uppuda. Soo on ohtlik. Soo ei taha, et teda tallatakse. Soopind on väga õrn. Sookoll tüma ei kartnud. Soo ja raba olid kolli kodu. Ta toaesist
Eesti geoloogia Oma geoloogiliselt asendilt kuulub Eesti Ida-Euroopa platvormi (ehk kraatoni) loodeossa, külgnedes vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soomet hõlmava Fennoskandia (Balti) kilbiga. Struktuurselt ehituselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks: aluskorraks ja pealiskorraks. Aluskord koosneb kristallilistest kivimitest ja pealiskord settekivimitest. Pinnakatte moodustavad kobedad setted (liiv, kruus, moreen). Nii kristalse aluskorra pealispind kui ka settekivimikihid on kallutatud 0,1 kuni 0,3 kraadi lõunasse, umbes 3 meetrit ühe kilomeetri kohta. Kristalne aluskord Eesti kristalse aluskorra moodustavad 1800-1900 miljoni aasta vanused gneisid ja gneisse läbistavad 1540-1670 miljoni aasta vanused rabakivi intrusioonid. Need kivimid on kaetud 200-780 meetri paksuse Paleosoikumi settekivimite lasundiga. Eesti kristalne aluskord jaguneb Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti vööndiks. Vööndid on teinete...
segus lambavillaga. Angooravill Angooravilla saadakse angooraküülikutelt, kelle karv võib olla koguni 30 cm pikkune. Tegemist on eriti pehme, karvase ja sileda villaga. Heade soojaomaduste tõttu kasutatakse angooravilla ka reuma leevendamiseks. Angooraküüliku tõug oli tuntud juba XVIXVII sajandil. Arvatakse, et ta on oma nime saanud angoorakitselt, sest angooraküüliku vill sarnaneb angoorakitse villaga. Angooraküülikuid on erinevat värvi: valged, sinised, mustad, hallid. Kõige hinnatavam on valge angooravill. Küüliku villa kvaliteedi määrab ära aluskarvade säbrulisuse aste. Kvaliteetse villa saamiseks tuleb pöörata suurt rõhku villaküülikute pidamistingimustele ja nende õigeaegsele ning sagedasele kammimisele. Hooldus: angooravillast esemeid tuleks pesta käsitsi leiges vees (kuni 30 C juures), vanub kergesti. Enne pesemist tuleb keerata rõiva pahem pool väljapoole. Kasutada villasele mõeldud pesemisvahendit
sisaldada vähesel määral veepiisku, kuigi nad on ülijahutatud olekus. Kiudkihtpilved Cirrostratus (Cs) Tekivad tavaliselt vahemikus 6-8km. Nende teke on sageli seotud sooja frondi või tsükloni lähenemisega.. Paksus on 100m-2km. Koosnevad jääkrillidest ja sademeid ei anna. Keskmised pilved, pilve alus on 2-6km kõrgusel. Kõrgrünkpilved Altocumulus (Ac) Nende paksus on 200-700m, pilvekiht on alt tasane. Kõrgrünkpilved on valged, hallid või sinakad kujult on nad vöödid, vallid, tükid, tombud ja tihti paistavad äärtelt läbi. Koosnevad allajahtunud veepiisakestest kui ka jääkristallidest. Enamasti nendelt ei saja, aga mõnikord võivad langeda peenikesed vihmapiisad. Kõrgkihtpilved Altostratus (As) Pilved tekivad kõrgusevahemikus 3-5km ja pilvekihi paksus on tavaliselt 1km, harvem 2km. Kõrgkihtpilved moodustavad taevas ühtlase valkja, halli või sinaka värvusega pilvkatte.
Kui on hea pooritäitelakk võib piisada vaid ühest vahelihvimisest, halvemal juhul tuleb teha lausa kolm kuni viis vahelihvimist. Vahelihvimise vajalikus on tingitud vigade ja tolmukübemete eemaldamiseks kuivamise käigus ja karestada pinda. Vahelihviga pind taas ühtlustatakse, ja muudetakse piisavalt karedaks järgmise kihi nakkumiseks. Kui enne vahelihvimisi ei lasta lakil piisavalt kaua kuivada, ummistab see liivapaberi, tekivad hallid rullid ja töö on rikutud. Siis tuleb lasta detailil ööpäev kuivada, kõik maha lihvida ja uuesti alustada. Värnits Värnits on kuumutatud taimeõli (lina-, pähkli- või muu taimeõli), mida kasutatakse sideainena õlivärvide valmistamisel ja vedeldamisel, pindade kruntimisel ning kiti valmistamiseks. Õlivärvi kuivamise ning tahkestumise (polümeriseerumise) kiirendamiseks lisatakse värnitsale katalüsaatorit ehk sikatiivi
LIELVARDE · Punane-valge VÖÖ · 5 10 cm lai · 270 cm pikk · Läti identiteedi sümbol · Märgid ETNOGRAAFI · looduse ja kosmilised olendid LISED · Jumal ORNAMENDID · Saatuse otsustaja LÄTI · Viljakuse jumal MÜTOLOOGIA S · Emad · Madalama tasandi olendid 5) LÄTI SÖÖK JA JOOK Hallid herned pekiga,sõir, heeringas, kasukas, sült Liepkalni Pärnamäed pagar 6) RIIA ELANIKUD 703 581 LÄTI MAATUNDMINE PINDALA 307, 2 km2 LINNAÕIGUS 1225 LV PEALINN 1918 Ametlikult 1931 KULT.PEALINN 2014 VAPP 1660 · Kaks torni, punane müür, avatud värav · Lõvi pea riialaste vaprus
Eesti muldade P varud on 1,5-6 t/ha, sellest taimedele kättesaadav 5-10%. Väetistega mulda viidud P omastavad taimed 10-30% . P neeldumine taimedes tagasihoidlik ja seetõttu üleküllust ei esine. Ühe kordne P toimeaine kogus ei tohiks olla suurem kui 100 kg/ha. Tuleks anda igal aastal. P-väetise liigid : a) superfosfaadid toodetakse looduslikest fosfaatidest, kas pulbrilised või kranuleeritud. Liht või liitväetised mõne teise toimeainega. Kõik superfosfaadid on värvuselt hallid ja nõrgalt happelised. b) fosfaadijahu toodetakse looduslikest fosfaatidest mehhaanilisel purustamisel. Vees lahustuvad, pruunikas-hallid. Sobivad happelistel muldadel. 21) K taimetoitelemendina ja K- väetiste liigid K kuulub taimedes ioonina rakuplasma koostisesse. Omab tähtsust taimede ainevahetuses süsivesikute moodustamisel. K suurendab taimede veeomastamise võimet ja vähendab H2O aurumist. K suurendab taimede põua ja külmakindlust. K puudujääk - lehetipud on kollased,
Koostage ristamise genotüübiline skeem. Missugust lahknemist on oodata roosaviljaliste hübriidmaasikate taandristamisel kummagi lähtesordiga? 4. Kahe lõvilõuasordi ristamisel saadi F2 põlvkonnas 42 punaseõelist, 76 roosaõielist ja 38 valgeõielist taime. Missugused olid F1 ja P-põlvkonna taimed? Koostage ristamise genotüübiline skeem. 5. Ristati halli hiireliini pruuni hiireliiniga. F1 põlvkonnas olid kõik järglaseed hallid. F1 põlvkonna korduval omavahelisel ristamisel saadi 35 halli, 11 musta,14 helepruuni ja 4 pruuni hiirt. Millised on kõikide põlvkondade genotüübid? 6. Sünnitusmajas aeti juhuslikult segi kolm ühel ööl sündinud last, kelle veregrupid olid O, AB, ja B. Vanemate paarid olid selliste veregruppidega: 1. O ja AB 2. A ja B 3. B ja B Leidke iga lapse vanemad! 7.Kahe äädikakärbseliini-normaaltiivalise ja könttiivalise ristamisel saadi F2 põlvkonnas 131
vältima info kordamist ehk töö ,,venitamist". Iga tabeli, diagrammi ees on tavaliselt sissejuhatav lause ning järel sisukas (eriline väärtus, huvitav seos vms) kommentaar, mitte ümberjutustus. Sagedustabel võtab andmetabelist tunnuse jaoks kokku mitmel objektil mingit tunnuse väärtust esineb ehk esitab vastava sageduse. Sagedustabeli koostamiseks peame teadma milliseid väärtusi tunnus võib omandada ja kui sageli iga väärtus esines (näiteks mitmel üliõpilasel on hallid silmad). Sagedustabelis esitatakse tavaliselt absoluutne sagedus (sagedus) ehk väärtusele vastav objektide arv; suhteline sagedus (osakaal) ehk absoluutne sagedus jagatakse objektide koguarvuga ja kumulatiivne sagedus (sageduste summa), kus absoluutsed sagedused liidetakse, sobib kõige paremini arvtunnuste korral. Sagedustabeli võib koostada nii ühe, kahe kui ka kolme tunnuse jaoks. Kui tegemist on pideva arvtunnusega, siis kasutame sagedustabeli koostamisel väärtuste grupeerimisest
2. Suuri, Jumboseenteks nim kübaraid kasutatakse täitmiseks ja grillimiseks. Kuumtöötlemiseks sobivad pruunid sampinjonid paremini, sest nad sisaldavad vähem vett ja tõmbuvad seetõttu vähem kokku. 62 Austerservik Austerservik on puupakul kasvatatav kultuurseen, mida saab ka kodus kasvatada. Seni kõige levinum on hallikat värvi, kuid on tulemas uusi sorte koorevärvi beezist peaaegu mustani, sinna vahele mahuvad pruunid, hallid, lillad toonid. Maitselt on kõik ühesugused ja värvid tuhmuvad kuumtöötlemisel. Kännuseenena on "ühekülgne", viljaliha on hele, tugev, hea seenemaitsega, samuti tugeva seenelõhnaga. Valge õrn kiht seente peal pole hallitus vaid eosed. Sisaldab palju asendamatuid aminohappeid, mineraalaineid ja vitamiine, on tõestatult vähivastase toimega, alandab veres kolesteroolisis. Toiduks valmistatakse nagu sampinjone. Lisaks on populaarne neid paneeritult praadida. Shitake
sisemistest impulssidest, käitumuslikud tunnused päranduvad kui kvantitatiivsed tunnused, mille mutlikuses on alati keskkondlik komponent, üksikgeenide roll tunnuste avaldumises võib olla suur 322. Vanuse mõju geenide avaldumisele: Tugevad geneetilised efektid pole seotud keskkonnaga, osa arengugeene lülitub sisse hiljem (puberteet, kõrgemad vaimsed võimed, laste ja täiskasvanute hambad, hallid juuksed), tugevad keskkonnaefektid lülitavad geene sisse ja välja (Tennis ja testosterooni tase), geenid ei muutu, kaotuse ja võidu korral toimub geenide sisse ja väljalülitumine, vanuse kasvades geneetika osa pigem suureneb 323. Vaimsete võimete adaptsioon perekondades: Ühemunakaksikud adopteeriti koos-Geneetiline sugulus 100% Päritavus = (0,86-0,60) x 2 = 0,52, Vanemad järglased adopteeriti eraldi-Geneetiline sugulus 50% Päritavus = 0,24 x 2 = 0,52 324
Ülemises reas on: Alumises reas on: http://www.scian.cl/archivos/IDLprocess/Input/daltonism1.png Hämaruses on värvide eristamine raskendatud, kuna kolvikesed vajavad nn tööks rohkem valgust. Seetõttu peab paika ütlus, et öösel on kõik hallid. Hämaras halvasti nägevaid inimesi nimetatakse kanapimedateks. Selle põhjuseks võib olla A-vitamiini puudus. A-vitamiin soodustab nägemispigmentide moodustumist võrkkesta rakkudes. Silmade tervise hoidmiseks tuleb lugedes hoida teksti umbes 35 cm kaugusel. Lugeda tuleks istudes ja hea valgustuse juures. Parim valgus silmadele on loomulik valgus. Talvel toas töötades peaks kasutama kohtvalgustust. Parima valgustuse annab matt elektripirn. Nägemist kahjustab liikuvas sõidukis lugemine
Ekseem - Eczema Nahapõletik, mille tekkimise põhjuseks on nii välised (allergeenid ja ärritajad) kui ka sisemised, tihedam seos on leitud pärilikkuse ja stressiga. Ekseemile on iseloomulik naha sügelus ning haiguskoldes üheaegselt esinevad punetus, ketendus, sõlmekesed, villikesed ning lihhenifikatsioon (naha haiguslik paksenemus, karenemus ja kuivus). Haiguse tekkimist ja püsimist soodustavad naha traumad,naha niiskumine, halb hügieen ja higistamine. Eristatakse järgmisi ekseemivorme: kontaktekseem, mikroobne ekseem, düshidrootiline ekseem, nummulaarekseem, asteatootiline ekseem, seborroiline ekseem. Mõnikord on ka pruriigo ehk sügatõbi liigitatud ekseemide hulka. Haigus on krooniline ja taastekkiv. RAVI/SOOVITUS Välditakse ärritajaid (seep, teised nahapuhastusvahendid ja vesi kuivatavad nahka ning nahk hakkab sügelema, järgnev kratsimine halvendab naha seisundit); Asteatootili...
Pesa valmistab emaslind kuivanud puulehtedest, kõrtest, samblast, taimejuurtest, taimevillast, karvadest. Kurn on täis mai lõpuks ning selles on 4...5 oliivivärvi tihedate tumedate laikudega ning hõredate mustade soontega muna. 14Hallrästas Turdus pilaris Hallrästas on meie üks tavalisemaid aedades elavaid rästaid. Tema sulestiku kohta kehtib hästi rahvapärane nimi "kirjurästas", sest tal on mitmetes eri toonides piirkondi: pea ja päranipuala on hallid, selg pruun, pugu kollakas, kaenla alt aga valge. Seejuures muster tal praktiliselt puudub. Hallrästas on see rästas, kelle iga liikumist saadab lausa kiuslikult segav kärisev hääl. Ta on väga seltsinguline lind Elupaik ja -viis Igasugustes puistutes, v.a. suurtes metsamassiivides, sageli kultuurmaastikul: metsatukad, puisniidud, aiad, pargid. Koloonialiselt, tihti kümneid paare koos pesitsemas, sügisesed ränded toimuvad aga sadade kaupa parvedes. Kõiki liikumisi
sest allolev igikelts takistab vee sissenõrgumist. Lahtisulanuna hakkab veega küllastunud muld nõlvadelt alla valguma (see on maavoole e. solifluktsioon), tekitades iseloomuliku viirulise või astmelise muld- ja taimkattemustri. Liigniisketes muldades, kus mikrobioloogiline tegevus on nõrk, valitseb muldades anaerobioos, iseloomulik on gleistumine. Mullad on happelised, huumusvaesed, väikese lämmastikuvaruga, värvuselt hallid, nõrgalt eristunud horisontideks. Taimejuured levivad ainult mulla pealmistes kihtides ja vahetult sambla all. Sõltuvalt ebaühtlastest pinnasetingimustest mikro- ja mesoreljeefivormidel moodustavad tundrataimekooslused tihti korrapärase mustriga kompleksse taimkatte: kõrgematel kohtadel laigutundrad (taimestumata laikude läbimõõt kuni 1,5 meetrit), lammidel polügonaalsood (ala jaotub 15-20 m külgedega ruutudeks; piki külgi lõhed ja vallid, keskel märjad lohud)
Maapind on väga liivane ning see ei soodusta põlluharimist. Erineva kuju ja suurusega järved paiknevad väikestes orgudes, piiratuna küngastest, mille keskmine kõrgus on 150 meetrit. Suurimaks järveks Poolas on Sniardwy (13,8 km2 )ja sügavaimaks järveks on Hancza (108m). (Kadziolka, Wojciechowski 2004: 11) Paljud loomad, kes on mujal Euroopas välja surnud elavad Poolas. Näiteks iidsetes Bialowieza ja Podlaskie metsades elavad piisonid. Pruune karusid leidub Bialowiezaz Tatras. Hallid hundid ja ilvesed elutsevad paljudes erinevates metsades. Põdrad ja 8 koprad pesitsevad Põhja-Poolas ning metsades kohtab ka metskitsesid ja sigasid. Poola on samuti kõige olulisem aretuskeskus Euroopa rändlindudele. Peaaegu kõik rändlinnud, kes tulevad suveks Euroopasse, nendest veerand sigivad Poolas järvede piirkonnas ja märgalades nagu Biebrza, Narew ja Warta, mis on rahvusparkide osad. (Wikipedia 2011) 1
Tartusse, enne kui Michelson oma õpingutega lõpule jõuab. Tartus aga juhtuski selline õnnetus Koidula poeg Hans-Voldemar suri leetritesse ja see oli nii Koidulale endale kui ka teistele pereliikmetele väga suureks tragöödiaks. Kui Koidula tagasi Kroonlinna suundus, võttis ta siidkotikese täie mulda oma poja haualt. Kroonlinna tagasi jõudes Lydia tervis halveneb. Oma kirjas õele kirjutas Lydia, et tema juuksed on juba peaaegu kõik hallid. Kui just nendel aastatel lõi Koidula väga häid luuletusi ja ta arendas oma oskusi jutukirjanikuna. 1880. aastal kirjutas Koidula oma viimase näidendi, mille nimi oli ,,Kosjaviinad''. Lydia 7 Koidula viimastel aastatel juhtub aga palju kurbi sündmusi: Ta isa, Papa Jannsen jäi töövõimetuks(1880. aastal). Hiljem (1882. aastal) haigestus Koidula vähktõppe
Tartusse, enne kui Michelson oma õpingutega lõpule jõuab. Tartus aga juhtuski selline õnnetus Koidula poeg Hans-Voldemar suri leetritesse ja see oli nii Koidulale endale kui ka teistele pereliikmetele väga suureks tragöödiaks. Kui Koidula tagasi Kroonlinna suundus, võttis ta siidkotikese täie mulda oma poja haualt. Kroonlinna tagasi jõudes Lydia tervis halveneb. Oma kirjas õele kirjutas Lydia, et tema juuksed on juba peaaegu kõik hallid. Kui just nendel aastatel lõi Koidula väga häid luuletusi ja ta arendas oma oskusi jutukirjanikuna. 1880. aastal kirjutas Koidula oma viimase näidendi, mille nimi oli ,,Kosjaviinad''. Lydia 11 Koidula viimastel aastatel juhtub aga palju kurbi sündmusi: Ta isa, Papa Jannsen jäi töövõimetuks(1880. aastal). Hiljem (1882. aastal) haigestus Koidula vähktõppe
Ühel päeval tulid linna rändmustlased. Samal ajal kui Paquette oma ennustust kuulas, et ta lapsest saab ükspäev kuninganna, otsustasid teised mustlased lapse röövida ja asendada ta inetu ühesilmse lapsega. Kohkunult, olles kindel, et egiptlased sõid ta lapse, kaotab ta aru ja haihtub ühel päeval. Rheimi peapiiskop viib deformeeritud koletise Notre Dame'i adopteerimiseks. Jõudes Tour Rolandi juurde tunneb naine koheselt ära õe Gulude'i. Tema pikad hallid juuksed ja kortsus nahk vaevalt näitavad, et ta oleks elus, aga naine Rheims'lt on kindel, et tegu on Paquette la Chantefleuriega. Õde Gudule ei tunnista oma identiteeti, aga hoiatab naisi kui Esmeralda peaks neist mööduma. Samal ajal märkab naine sametist kingakest ja ütleb "Paquette la Chantefleurie!". Õde hüppab üles ja hakkab needma kõiki mustlastest laste vargaid. Mitte kaugel sellest, kinnitatakse Quasimodo häbipostile keskaegne piinamisriist venitamaks inimese keha raamil.
Pilet 22 Harilik jalakas (Ulmus glabra Huds.) [glábra] 25-30 m kõrguseks kasvav, tiheda ja laiuva võraga kodumaine puu, kasvab hajusalt üle kogu Eesti laialehistes segametsades. Üldareaal Euroopa, Väike-Aasia, Kaukaasia. Tüve koor paks, tumehall ja pikivaoline. Võrsed rohekaspruunid, karvased. Pungad tumedad, karvased, õiepungad hästi eristatavad, on lehepungadest tublisti suuremad ja kerajad. Lehed 8.....20 cm pikad, ovaalsed kuni äraspidimunajad, kaheli teravsaagja servaga, veidi ebasümmeetrilise lehelaba alusega. Õitseb aprilli lõpus, viljad valmivad juuni keskpaigas, vili kuni 2,5 cm läbimõõduga karvadeta kileja tiivaga. Iluaianduses omab piisavalt suurt tähtsust, sest enamus vanu parke on istutatud harilikust jalakast. Sobibki kõrgekasvuliseks pargipuuks suurtes parkides või haljasaladel. Künnapuu (Ulmus laevis Pall.) [läävis] 25-35 m kõrgune elliptilise võraga, teravnurga all ülessuunatud okstega suur puu kasvab meil looduslikul...
piiratum. Ajalugu Eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu väljakujundamise ajalugu. Esimesed kirjalikud andmed Eestimaal aretatavatest lammastest pärinevad 1794. aastast W. Friebe poolt (Eesti ja Liivimaa statistiline ja ökonoomiline aastaraamat, 1794), kes kirjutas, et Baltimaadel peeti ebaühtliku, jämeda villaga, väikesekasvulisi, kitsa rinna, kõrgete peente jalgade ja lühikese kolmnurkse sabaga lambaid, kelle jääradel olid sarvedega, lambad olid enamasti mustad või hallid. Need olid eesti maalambad, keda võib pidada põhja lühisabalammasteks ja kes olid põhiliseks lähtematerjaliks eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu kujundamisele. Enne sihikindla aretustöö algust kahe kohaliku liha-villalambatõu suunas on Eestimaal kasvatatud mõisnikeinitsiatiivil peenvillalambaid ja ning sisse toodud erinevaid lihalambatõugusid. Seepärast nimetatakse 19. sajandi esimest poolt peenvillalammaste kasvatamise perioodiks ja 19
Dominiiklaste kerjamisordu: jutlustajavennad pidid oskama kohaliku keelt. Kloostid Tallinnas, Tartus ja Narvas. Tallinnas tegutses kloostri juures kool. HARIDUSE PROPAGEERIMINE! Mustad rüüd. Augustiinlaste ordu: segaklooster Pirital (1407) pühendatud Pühale Birgitale ja Neitsi Maarjale. Tolleaegne keskus asus Rootsis. Must rüü valgega. Tegutseb tänapäeval: 11 nunna, neist 1 Pärnu päritoluga. Omavahel suheldakse ladina ja itaalia keeles. Frantsisklaste ordu: hallid vennad. Kloostrid asusid Tartus, Viljandis ja Rakveres. Rüüd hallist või pruunist kotiriidest. Püüdlesid suuremale avatusele. Nende põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine. Mõlemate kerjusordude loojateks olid väga rikkad Itaalia kaupmehed. Bert Notke ,,Surmatants" B. Notke Lüübeki meister. Maalis kappaltarile Pähavaimu kirikule . Säilinud 7.5 meetri pikkune osa. ,,Surmatants" elu ebakindluse ja surma paratamatuse teemal. Surmatants (danse macabre) oli
Artemisia absinthium Korvõielised (Asteraceae) Botaaniline iseloomustus püstine, hästi lehistunud 50 100 cm kõrgune rohttaim VARS alaosas puitunud, ülaosas harunenud, püstine, hästi lehistunud, siidviltjas LEHT pealt hallikasvalkjad või rohekad, alt valged. Ülemised lehed on lihtsulgjad, alumised kaheli- või kolmelisulgjad ÕIS kahvatukollane, õied asuvad kerajates longus korvõisikutes SEEMNED Vähem kui 1 mm pikkused hallid kuni helepruunid, piklikud kiilukujulised või äraspidi munajad seemnised. Need on ühelt küljelt kumerad, teiselt lamedad või pisut nõgusad, pikikurrulised. Viljad valmivad oktoobris. Ajalugu Vana ja väga tähtis ravimtaim, tuntud juba antiikajal Kreekas ja Roomas. Kaasajal tarvitatakse tema ekstrakti või tinktuuri sagedamini seedehäirete korral ja söögiisu tõstva vahendina. Eestis looduslik liik. Kasvatamine seemned külvatakse kas mullapinnale ja kaetakse
Pilet nr 1 1. Iiri saagad, ajalooline taust 2. Piibli loomine, tähtsamad piiblitõlked 15000-10000 a eKr toimusid Euroopa aladel suured kliimamuutused. Tekib nt. Läänemeri, tekivad puuliigid kask, pöök jne. 5000-4000 a eKr tekivad esimesed suured tsivilisatsioonid. Egiptus 3000 a eKr 525 a eKr: 30 vaaraode dünastiat. Püramiidid, surnutekultus. ~1800 eKr tulid hyksoslased idast Egiptuse aladele, võõras rahvas, toovad kaasa hobuse (araabia hobuse kultus). Hyksoslased vallutavad vaarao trooni, algab egiptlaste läbikäik teiste rahvastega. ~1200 eKr oli vaarao Ramses II aeg: sõjaväelaste ja preestrite võim. 525. a eKr vallutab Pärsia Egiptuse. Mesopotaamia sumerid rajavad esimesi linnu (Ur, Erek). Pronks, kuld, hõbe. ,,Vanaaja preislased." Ajajaotus, mõõdud, kaalud, taevakehade teed jne. 5000 a tagasi! Taevajumal Anu, veejumal Ea, maajumal Enlil jne. Väiksem surnutekultus. Mehed kirves, naised peegel. Vallutatakse põhjapoolsete naab...
Muistne vabadusvõitlus. I periood 1208-1212. 1184. augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard tuli ristima. Liivimaa piiskop. Pärast Meinhardi surma tuli 1198 Berthold ristima sõdijate väe saatel. Seejärel Albert, kes rajas 1201. aastal Riia linna. Maarjamaa Neitsi Maarja. 1202. vaimulik rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad Mõõgavendade ordu. Eestlasi ähvardas oht ka Venemaalt. 1208. hakkas võitlus. Ugandi nõuti saksa kaupmeestelt röövitud kaupu tagasi. 1210. Võnnu piiramine eestlaste vasturünnak. Seal oli mõõgavendade tugipunkt. Eestlased lasid jalga. Ümera lahing eestlaste võit. Viljandi piiramine 1211. Kiviheitemasin, kuuendal päeval läbirääkimised. Samuti levis katk. 1212. aastal sõlmiti Toreida vaherahu kolmeks aastaks. II periood 1215-1221. Esimene rünnak Ridalasse rikkus lepingut. Siis Sakalasse. Lembitu võeti kinni. Eestlased koostasid laialdase vastupealetungi kava, eesmärgiks saksa koloonia täielik hävitamine. ...
70-100 % halli 2/3 /0 /00 /3 +1/3 moetoon + 6% H O Tumedaks värvimine: 1:1, 30 min 1 aste tumedamaks - moetoon +3% H O 2 astet tumedamaks - 1/3 /0 /3 +2/3 moetoon + 3% H O 3 astet tumedamaks - 1/2 /0 /3 +1/2 moetoon + 3% H O 4 astet tumedamaks - 2/3 /0 /3 +1/3 moetoon + 3% H O Eelpigmenteeri 4.2 Kergvärvid SENSIDO CREAM COLOUR Värv segatakse 1:2; 2,1% või 3% H2O2. Mõjuaeg 10-30 minutit. Silver gray intensiivsed hallid toonid: 7/19 ja 12/18 Intensive red- intensiivsed punased toonid: 9/446, 7/344, 7/444, 6/443, 6/444, 5/444, 5/556 Metallsed toonid 7-12 tumedusastme juustele · 99/46, 99/18, 99/65, 99/86, 99/56, 99/28, 99/36, 99/96 · Värv segatakse 1:1 · 3% ,6% H O · Mõjuaeg 20-30 min Metallsed toonid heledatele juustele pastellvärvimiseks · 99/46, 99/18, 99/65, 99/86, 99/56, 99/28, 99/36, 99/96 · Värvitakse 10-12 tumedusastme juukseid
Luua Metsanduskool OKASPUUD JA NENDE KASUTAMINE Abimaterjal maastikuehituse eriala õpilastele OKASPUUD -Coniferae Käesolev õppematerjal on abiks okaspuude teema põhiosa omandamisel E.Laasi dendroloogiaõpikust. Conus -käbi Fero -kannan käbikandjad! 1. Okaspuude süstemaatika Okaspuud kuuluvad paljasseemnetaimede hõimkonda, mis tähendab, et neil puuduvad emakad ja tolmukad. Eestis on paljasseemnetaimede hõimkond esindatud järgmiste sugukondadega: männilised, küpressilised, jugapuulised ning hõlmikpuulised (viimaseid esineb Eestis mõni üksik eksemplar ja seetõttu pikemalt ei vaatle). Euroopa lõunaosas, Hiinas ja Jaapanis ning Ameerikas esineb veel ka teisi sugukond, nagu näit. sooküpressilised, araukaarialised (sisehaljastuses!) efeedralised jt., mis aga meil välistingimustes ei kasva ning seetõttu neil ei peatu. Paljud okaspuud moodustavad ka puude leviku põhjapiiri. Kõige põhjapoolsemaks puuli...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
