.........................................................................50 10. VIIDATUD ALLIKAD............................................................................................................51 4. SISSEJUHATUS Antud projekti eesmärgiks on anda tellijale ettekujutus projekti maksumusest ja seda võimalikult täpselt. Detaileelarve koostamisel on kasutatud EKE NORA andmebaase. Projekteeritav hoone asubTallinnas Pärnu mnt 153. Krundil on asfalteeritud parkla ja ülejäänud osa on haljasala. Kinnistu pind on 1661 m2. Hoone on 3 korruseline. Tegemis on bürohoonega kus esimesel korrusel asub kaubanduspind ning ülejäänud korrustel büroopinnad. Katuse lamekatus, kalle min 1:40. Katuse katmiseks kasutatase tuulutust mittevajavad kattematerjale. 14 5. MAHUARVUTUS JA DETAILNE PAKKUMISEELARVE Tabel 1: Detaileelarve [2] Materjali Masinate Tööjõu Hind
teekattemärgistega või on tähistamata ja mille laius on küllaldane autode liiklemiseks ühes reas. · Sõidutee all mõistetakse vastavalt sõidukite liikluseks ettenähtud teeosa. Teel võib olla mitu eraldusribadega eraldatud sõiduteed. Samal tasandil ristuvad sõiduteed moodustavad sõiduteede ristumisala. Sõiduteeäärt näitab vastav teekattemärgis; kui seda ei ole, siis teepeenra, eraldusriba, haljasala või muu riba äär või rentsli põhi või sõidutee äärekivi. Kui sõiduteega samal tasandil asuvad mõlemasuunalised trammiteed on sõidutee ühes servas, on rööbasteta sõidukite sõidutee ääreks sõiduteepoolne trammirööbas. · Sõitja all mõistetakse isikut, kes kasutab liiklemiseks sõidukit, kuid ei juhi seda. TEE a tee laius b sõidutee c kõnnitee d pärisuuna vöönd e sõidurada f trammiteed g eraldusriba
puid kavatsetakse istutada. Liikide valik erineb kardinaalselt, tulenevalt sellest, kas kõne all on maa-koduaed, linnaaed, avalik asulahaljasala, arhitektuuriväärtusi täiendav esinduspark, puhkepark või metsapark. Taimede valiku kriteeriumideks on erinevatel haljasaladel nii taimede domineerivus, sobivus erinevate kompositsioonide loomiseks, vastupidavus kui hind. Pargi all mõistame EE-7 köites antud definitsiooni järgi aiakunstiliselt korrastatud ja kujundatud haljasala, mis koosneb maastikuelementidest, sh. veekogudest, murust, ilupuudest ja põõsastest, lilledest, rajatistest (paviljonid, purskkaevud jm) ning kunstiteostest. Park kuulub harilikult esindusliku hoone ansamblisse. Eesti rohkem kui 1200 pargist omab kunstilist, kultuurilist ja/või dendroloogilist väärtust umbes 200 parki. Eeltoodut võiks täiendada veel funktsionaalsuse mõiste haaramisega definitsioonisse. See tähendab, et pargi
kujundati rohuplatse ja lisati pargipingid. 1929. aastal korrastati platsi haljastust ja ausamba ümber kujundati lillepeenar. Eraldiasuv kolmnurkne iluplats rajati kaubahoovi ette 1932. aastal. 1999. aastal külvati platsile muru ja ehitati purskkaev (autor Arnold Matteus, seadistamine ringvoolule 1999, projekt AS Kobras 1998). Platsi teed said kivikatte aastal 2000 (projekt AS Kommunaalprojekt). Barclay platsi ääres Ülikooli tänaval asub Barclay hotell. Peamiselt lehtpuudega haljasala Ülikooli, Vallikraavi ja Küüni tänavate vahel. Siin asub feldmarssal Barclay de Tolly monument. Barclay platsi purskkaev. Barclay de Tolly monument.1820. a. asus kaubahoovi vastas väike promenaad, mis ulatus Vallikraavi tänavani, kus asus avalik kaev. 11. novembril 1849. a. avati monument feldmarssal Barclay de Tollyle ( V.J. Demut- Malinovski ). Ligi paarkümmend aastat oli monumendi ümber munakivisillutis, kus seisid voorimehed ( vt. G.Fr. Schlateri lito 1852. a. ). 1868. a.
6) mägra rohkem kui kümne suudmega urulinnak Kaitstav looduse üksikobjekt - teadusliku, esteetilise või ajalooliskultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt - nt puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm, mida kaitstakse käesoleva seaduse alusel. Kohaliku omavalitsuse tasandil võib kaitstavaks loodusobjektiks olla maastik, väärtuslik põllumaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala või haljastuse üksikelement, mis ei ole kaitse alla võetud kaitstava looduse üksikobjektina ega paikne kaitsealal. Loodusobjekti kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla võtmise menetluse algatamise teade avaldatakse kohalikus ajalehes. Loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldus on selle ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus.
erineva tiheduse ja pidevusega (pidev katkendlik) ning väga mitmekesise koostisega. 61. Rohestruktuuri planeerimise vajadus tuleneb olemasolevate rohealade haldamiseks kasutada olevate eelarveressursside vähesusest ja rohealadele üksikult ja tervikuna kogu võrgustikule avaldatavast suurest ehitussurvest. Planeerimise eesmärgid: · arendada rohealade kasutusvõimalusi, maastikulisi ja ökoloogilisi väärtusi suuremal alal, kui seda on ühe haljasala kontekst (nt linnaosa tasandil); · anda rohealadele planeeringuga juriidiline staatus (kui seda pole tehtud varasemate planeeringutega), mis tagaks nende territoriaalse ja funktsionaalse säilimise ning väärtuste püsimise ja seoks neid teiste rohealadega ühte võrgustikku; · kindlustada üldised rohealadega seotud väärtused hoonestusaladel ja uushoonestuse rajamise aladel;
Mis dokumendi ametnik koostab? Sõiduk, mille juht on kõrvaldatud selle juhtimiselt, teisaldatakse valvega hoiukohta või politseiasutusse, kui kohapeal puudub võimalus sõiduki üleandmiseks omanikule või valdajale. Sõiduki võib teisaldada valvega hoiukohta ka siis, kui sõiduk on pargitud: 1) nii, et see on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust; 2) nii, et see kahjustab teed või haljasala; 3) selleks keelatud kohas nii, et see segab tee, haljasala, hoonete või rajatiste hooldustöid; 4) puudega inimese sõiduki parkimiskohale liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardita; 5) kõnniteel, ohutussaarel või eraldusribal, välja arvatud liikluskorraldusvahendiga tähistatud parkimiskohtades; 6) õue ja teega külgneva ala sissesõidul, samuti garaazi kasutamist takistav sõiduk garaazi sissesõidul; 7) teisaldamist tähistava liiklusmärgiga märgistatud alale õigusvastaselt; 8) ühissõidukirajale.
Taimekaitse ME 2012/2013 1. Mitteinfektsioonilised ja infektsioonilised taimehaigused Mitteinfektsioonilised taimehaigusi põhjustavad taimede kasvuks ja arenguks ebasoodsad kasvutingimused: 1. Toitainete puudus või üleküllus erinevad kultuurid vajavad oma loomulikuks arenguks erinevas koguses erinevaid toitaineid. Nende puudus või üleküllus põhjustab sageli taimedel kasvuhäireid 2. Ebasoodne kasvutemperatuur siin võivad viljapuudel tekkida külmalõhed, koore ja pungade vigastused, talivilja taimed võivad külmuda 3. Ebasoodsad niiskustingimused liigniiskus ei anna taimejuurtele hapnikku ja taimed võivad selle tagajärjel ,,uppuda", kuivas veevaeses mullas ei saa taimed piisavalt vette ega toitaineid oma normaalseks kasvuks ja arenguks 4. Ebasoodsad valgustingimused valguse puudusel noored taimed, võrsed või lehed on kahvatud, fotosüntees o...
Betoonkivid Tänavakivid Referaat Tartu 2014 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS............................................................................................................. 5 COLUMBIA-KIVI........................................................................................................... 6 TRI-RADIAL.............................................................................................................. 7 UNIKIVI.................................................................................................................... 7 PARKETT.................................................................................................................. 8 BALTI KIVITEHAS......................................................................................................... 9 UNIKIVI....
Igal ajastul on oma pretensioonid. Kui praegu heidetakse konoehitajatele ette keskaegse linnastruktuuri mittearvestamist, siis omal ajal oli puuduseks see, et esinduslik hoone ei olnud piisavalt domineeriv, ei esinenud teiste vähemtähtsate ehitiste taustal küllaldase väärikusuega- kaugvaates ei olnud näha hoonet täies ulatuses. Väärikust oleks kinole kindlasti lisanud majaesisele väljakule planeeritud purskkaev ja haljasala, mis jäid tegemata. "Sõpruse" kino ehitamine langes pöördelistele aastatele nõgukogude arhitektuuris. (Hallas, 1996) Nõukogude aegne tüüpehitus Hrustsovka Tartu Jaani kiriku kõrval 1950.aastate lõpus algatati NSVL-s suur väikekorterite ehitusprogramm, mille eesmärk oli loobuda ühiskorteritest ja võimaldada igale perele oma korter, et 10-12 aasta jooksul saaks elamispindade puudus riigis likvideeritud. Ökonoomse üheperekorteri eduka tootmise ning
.......................................................................22 Sissejuhatus Rakvere on pika ajaloo ning kireva minevikuga linn. Samuti on huvitava saatusega ka linna südames asuv Vabadusplats ning hooned selle ümber. Hea asukoha tõttu on läbi aastate paljud püüdnud seda platsi enda valdusesse saada, kuid lõpuks on see siiski jäänud üldkasutatavaks kogu linnarahvale. Praegusel linnavalitsusel on plaan ehitada Vabadusplatsil olevale ringteele hoonestus, kuna senisel kujul on haljasala rahvale kättesaamatu. Kuid miks mitte säilitada linnaruumi veidi õhku ja avarust ning jätta plats nii nagu ta on. Kuna ma ise kahjuks Rakvere linna elanik ei ole, jäi mulle algul selgusetuks, kus Vabadusplats üldse asub. Samuti ei ole ma kursis niivõrd linna ajaloo ning selle endiste ja praeguste kodanikega. Kuid leian, et Eesti kultuuri- ja kodulugu väärib igal juhul tundmaõppimist, eriti kuna tegemist on ka minu kodumaakonna keskusega.
mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. Tee koosseisu kuuluvad liiklemiseks kasutatavad rajatised nagu: sõidutee, paralleelselt jooksev kõnnitee, mahasõidud, parklad, puhkekohad, tunnel, sild, truup, viadukt teepeenar, piirikontrolli ja tollirajatis. Muudest rajatitest kuulub teede koosseisu kraav, haljasala, eraldus- ja haljasriba, liikluskorraldusvahendid ja teemärgistus. 2. Muinasaja teedevõrgu tekke areng ja tähtsamad sündmused/avastused (nt kaarik, kultusteed). Esimesed teed tekkisid harjumuspäraste veevõtu, jahialadele ja kultuspaikadeni. Samuti sõjaretkede teed. Tegu tavaliste töötlemata jalgradadega. Vaeva nähti vast rohkem soiste ja mägistel aladel paiknenud radadega. Hooldamise
Eesti Maaülikool Geomaatika osakond Puhkemajanduse sihtotstarbega kinnisvara arenduse perspektiivid Eestis Ainetöö õppeaines Kinnisvara arendus MI. 1789 (3 EAP) Koostas: Ees- ja perekonnanimi Juhendas:Madis Kaing Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1.Kinnisvara arenduse teoreetiline käsitlus.......................................................................4 1.1.Arenduse mõiste ja liigid.........................................................................................4 1.2.Puhkemajanduse sihtotstarbega arendus väljaspool Eestit......................................5 1.3.Puhkemajanduse sihtotstarbega arendus Eestis.....................................
5.Kaitstav looduse üksikobjektid- teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm, mida kaitstakse LKS'i alusel. Fun: kaitse, säilitamine, tutvustamine. Nt Tori põrgu, Tamme-Lauri tamm. 6.Looduskaitse KOV tasandil võib kaitstavaks loodusobjektiks olla maastik, väärtuslik põllumaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala või haljastuse üksikelement, mis ei ole kaitse alla võetud kaitstava looduse üksikobjektina ega paikne kaitsealal. Fun: kaitse ja kasutamise tingimused. Nt Koordi raba, Mäealuse mka. Kaitsealade jaotus (rahvuspark; looduskaitseala; maastikukaitseala; näiteid kõikide kohta. Kaitseala tsoneering ehk vööndid: loodusreservaat- sisuliselt keeluala; sihtkaitsevöönd- teatud tegevused teatud juhul lubatud (alaspetsiifiline); piiranguvöönd- majandustegevus teatud tingimustel
elupaik; 6) mägra rohkem kui kümne suudmega urulinnak. (6) Kaitstav looduse üksikobjekt on teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm, mida kaitstakse käesoleva seaduse alusel. (7) Kohaliku omavalitsuse tasandil võib kaitstavaks loodusobjektiks olla maastik, väärtuslik põllumaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala või haljastuse üksikelement, mis ei ole kaitse alla võetud kaitstava looduse üksikobjektina ega paikne kaitsealal. 24. Kaitsealad ja nende režiimi määramine Kaitsealad: (1) Rahvuspark on kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. (2) Eesti rahvuspargid on:
50 meetrit. Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud: lageraie, reoveesette laotamine, matmispaiga rajamine, jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas, ilma kehtestatud detailplaneeringuta maa-ala kruntideks jagamine, maavara ja maa-ainese kaevandamine, mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal haljasala hooldustööde tegemiseks, kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks. Ranna ja kalda ehituskeeluvöönd: Laius on: 1) Mererannal Narva-Jõesuu linna piires ja meresaartel 200 meetrit; 2) Mererannal, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 100 meetrit; 3) Linnas ja alevis ning aleviku ja küla selgelt piiritletaval
Alustades lagede ja seinte pahteldusest- krohvimisest, millele järgneb siis vastavalt siseviimistlustabelile ruumi lõplik viimistlus (värvimistööd, plaatimine, parketi paigaldamine). Siseviimistlustööde lõpuks peavad kõik eritööd (küte, ventilatsioon, vesi-kanalisatsioon, elekter ja nõrkvool) olema lõpetatud või lõpetamisel. Haljastustööd toimuvad paralleelselt hoone välis-ja siseviimistlusega. Parkimisplats ja sissesõidutee kaetakse asfaltbetooniga. Tasandatakse haljasala, külvatakse muruseeme ning rajatakse kõrghaljastus. Tööde lõpptähtajaks on määratud 26. september 2011. 15 3.1 Esitatavad nõuded 3.1.1 Elementide pinnad Elementide sisepinnad peavad vastama klassi 2 nõuetele BY 40 järgi. 3.1.2 Praod ja vigastused Elementide tootmisel. Ladustamisel ja transpordil tuleb hoiduda löökidest, liigsest survest ja toodete
Hinnangute kohaselt on rohkem kui 20 aasta jooksul Pääsküla prügilasse ladestatud kuni 15 milj. m3 eriliigilisi jäätmeid. See suur jäätmehunnik kihi paksusega kuni 25 m katab 30 ha suuruse maaala. Prügila keskkonnakaitselistest rajatistest väärib märkimist Baltimaade ainus 1995. aastal rajatud prügilagaasi kogumissüsteem. Gaasi kasutatakse kahe lähedalasuva keskküttekattamaja gaasiga varustamiseks. Gaasi kogumist jätkatakse ka pärast prügila sulgemist ja sellele alale haljasala rajamist. Päevakorral on kogu Eestit hõlmava jäätmekäitluse arenduskava koostamine. Tulenevalt keskkonnastrateegiast on arenduskavas ettepanek viie-kuue suurema, võimsusega vähemalt 100 000 tonni jäätmeid aastas, jäätmete ümbertöötlusettevõtte ja samas mahus prügila rajamiseks. Selliste ettevõtete rajamise korral toimuks jäätmete kogumine ja vedu ümberlaadimis-sorteerimisjaamade kaudu. Tõhustuks jäätmete
nimetatakse harvikuks, mis EI ole mets. Metsa juriidiline määratlus: Mets on ökosüsteem, miskoosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja sealelunevast loomastikust. Seaduse järgi on mets maa, mis vastab ühele neist nõuetest: 1) on metsamaana maakatastrisse kantud 2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30%. (metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja-ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad. Metsaseadus ei kehti: 1) väiksema kui 0,5 hektari suuruse metsamaa lahustüki suhtes. 2) maa suhtes, mis on pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30%, kuid kus puude keskmine vanus ei ületa kümmet aastat ning maa ei ole maakatastrisse kantud metsamaana.
Väetamine Lehtpuud on üldiselt väetiste suhtes nõudlikumad kui okaspuud, sest suur osa toitainetest kulub neil lehtede kasvatamiseks. Ei tasu aga väetada mägimändi, mis on väga vähenõudlik taim (Sarapuu, 2000). Puude ja põõsaste väetamine on keerukas ülesanne. Õige väetise ja koguse valimine sõltub reast teguritest, peamiselt haljastuse liigilisest, nende vanusest, mullastikutingimustest (lõimis, viljakus, reaktsioon) ja haljasala külastajate koormusest (Sarapuu, 1983). Otstarbekas on kasutada väetissegusid, siis on liigväetamise oht väiksem. Üldiselt võib aga öelda, et ilupuud vajavad rohkem fosforit ja kaaliumi (Sarapuu, 1983). Kui puu kasvab tänava ääres ja lumetõrjeks on kasutatud kaaliumkloriidi, pole kaaliumväetisi üldse tarvis anda. Eriti kergetele liivmuldadele ja lubjarikastele või neutraalse reaktsiooniga muldadele sobib eriti hästi
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Võru linna juubelipidustused Uurimistöö Autor: Sander Lebreht 11.d Juhendaja: õp Kaja Kenk Võru 2014 RESÜMEE Uurimistöö eesmärk oli koguda informatsiooni Võru linna kolme juubelipidustuste (100., 150. ja 200. sünnipäevade) üritustest ja kõike seda puudutavast ning võrrelda neid omavahel. Uurimistöö autor toetus juubeliürituste kirja panemisel peamiselt vastava aja ajalehtedele. Autor vaatas läbi Wõru Teataja 1933. ja 1934. aasta ajalehed ning Töörahva Elu 1984. aasta ajalehed. Lisaks aitasid informatsiooni nii pidustuste kui ka linna üldise käekäigu kohta leida kolm juubeliväljaannet: koopia H. E. Strucki 1884. aasta saksakeelsest üleskirjutusest ,,Zum Gedächtnik der FEIER DES 100 JÄHRIGEN BESTEHENS WERRO'S"; Fr. Suiti ja H. Meleski koostatud ,,Wõru linn 150-aastane" ja Raimo Pullati ,,Võru linna ajalugu". Töö põhiline pro...
§ 3. Mets ja metsamaa (1) Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. (2) Metsamaa käesoleva seaduse tähenduses on maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) on metsamaana maakatastrisse kantud; 2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti. (3) Metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu ja põõsaistandike maad. (4) Puu ja põõsaistandik käesoleva seaduse tähenduses on puude ja põõsaste intensiivseks kasvatamiseks rajatud kasvukoht mittemetsamaal, kus puid ja põõsaid kasvatatakse regulaarse seaduga ning majandatakse ühevanuselistena. § 4. Seaduse kohaldamine (1) Käesolevat seadust kohaldatakse metsamaa, sellel kasvava taimestiku ja seal eluneva loomastiku suhtes.
Eksamiküsimused 1. Mis on metsamaa? Metsamaa on metsaseaduse järgi, maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) on metsamaana maakatastrisse kantud; 2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti.Metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad.) 1. Mis on mets? Puude võrastiku tekkimisel (võrade liitumise tulemusena) tekib võrastiku all eriline mikrokliima: muutuvad valgus, soojus- ja niiskustingimused. Võrastiku liitumiseks peavad puud saavutama teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem - mets. 3. Mis on eraldis? 4. Mis on puistu? Puistu on üherindeline e
Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud: 1) reoveesette laotamine; 2) matmispaiga rajamine; 3) jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas; 4) maavara kaevandamine; 5) mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal haljasala hooldustööde tegemiseks, kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks. Tulenevad looduskaitseseadusest. Eesti seadusandluse kohaselt on vähemasti 75 nähtust, mis võivad kitsendada maa-ala kasutust. Nendeks on kõikvõimalikud
Taimedel on p. omane pungadele, seemneile, juuretippudele, risoomidele ja mugulaile. Loomad veedavad p-t liikumatult, paljud unetaolises olekus, milles välisärritajate mõju on pärsitud. Puhverdusvõime ökol. süsteemi või selle komponentide võime kahjustustada saasteaineid ja tasandada muid välismõjusid, muutmata oma olekut, seisundit ja talitlust. Puhvervöönd ala, kus mingile objektile kahjulike keskkonnategurite mõju sumbub (nt. haljasala elamute ümber, võsaribad veekogu kaldail, sanitaarkaitsevöönd kaevu ümber). Punane raamat ohustatud ja haruldaste seene-, taime- ja loomataksonite nimestik koos vormikohase andmestikuga. Põhjavesi maakoore kivimite ja setete poorides, lõhedes jm. tühikuis olev vaba vesi, mis lasub vettpidaval kihil. P. moodustub sademete- ja pinnaveest. Püsikooslus stabiilne pikaealine kooslus, mida võib käsitada kui kliimaksit. Vastand on järgkooslus.
; 50m raadiuses piiranguvöönd 25 objekti ümber. Üksikobjektide rühma ümbritseva piiranguvööndi sisepiir kulgeb mööda servmiste objektide välispunkte ühendavat mõttelist joont. 6) KOV tasandil kaitstavad loodusobjektidmaastik, väärtuslik põllumaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala või haljastuse üksikelement, mis ei ole kaitse alla võetud kaitstava looduse üksikobjektina ega paikne kaitsealal. Selle ümber 50 m kaugusele ulatuv kaitsevöönd. Tiheasustusalal asuvaid üksikpuid, va kasvav mets ja viljapuud, tohib raiuda üksnes KOV loa alusel. Menetlus: reeglina avatud, algatab kkministeerium eksperdi vm isiku (igaüks!) ettepanekul.
Segapuistu koosseisus olevad puuliigid 95 a.) ja väikseim hall-lepikutel (30)Eesti metsade protsenti. jagatakse majandusliku tähtsuse järgi keskmine boniteet on 2,5. (3) Metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu, peapuuliigiks ja Metsaomand jaguneb pindala järgi: 37% riigimetsa haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, kaaspuuliigiks või -liikideks. ja 63% erametsa. dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad. Peapuuliik on selline puuliik, mis kõige paremini 2. Eesti metsad 3 kategooriasse: (4) Puu- ja põõsaistandik käesoleva seaduse vastab antud kasvukohale, s.o. annab pinnaühikult 1
säilitamine. Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud: · reoveesette laotamine; · matmispaiga rajamine; · jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas; · ilma kehtestatud detailplaneeringuta maa-ala kruntideks jagamine; · maavara ja maa-ainese kaevandamine; · mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal haljasala hooldustööde tegemiseks, kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks; · lageraie. Kalade kudemis- ja elupaikade kaitse. Keskkonnaministri 9. oktoobri 2002. a määrusega nr 58 kehtestati olulisemate lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ja nende veekogude vee kvaliteedi- ja kontrollinõuded.20 3. VEEHOID
elunevast loomastikust. Metsamaa käesoleva seaduse tähenduses on maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) on metsamaana maakatastrisse kantud; 2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti. Kuid metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad, samuti spetsiaalseid istandusi (energiametsad, hübriidhaava istandused jne.) Metsaseadust ei kohaldata (seadus ei kehti): 1) väiksema kui 0,5 hektari suuruse metsamaa lahustüki suhtes; (metsamaa lahustükk käesoleva seaduse tähenduses on eraldi asuv metsaosa, mida igast küljest ümbritsevad muud kõlvikud kui
tüpoloogiast. Park katab muljetavaldava 178 ha suuruse maalahmaka, mille kujundas linnaarhitekt Fritz Schumacher 1909. a. Pargi plaan on kujundatud korrapäraselt ümber sirge, u 2 km pikkuse kesktelje. Piki telge paiknevad ruumiliselt ja funktsionaalselt kõige tähtsamad elemendid: monumentaalne peasissepääs, ristkülikukujuline terrass ja järv. Järve juurde on paigutatud muruplats - avatud ala, mida piiravad puud -, ning staadion, mille geomeetrilised vormid lõpetavad haljasala idaosa. Taimestiku kontseptsioon järgib ideed luua sari haljasaladest - korrapärase kujuga muruplatsidest, mida piiravad puudeekraanid, ning kujundada nõnda hierarhiliselt organiseeritud vormiline võrgustik. Stadtpargi kujunduses võib märgata juugendile omaseid jooni - sümmeetria ja mõõdukalt geomeetriline kesktelje lahendus. MADALMAAD - SAKSAMAA EESKUJUL Madalmaades on üks olulisemaid näiteid kaasaegsete ideede järgi loodud pargist 1930. a-tel
Märksa ühtlasema arhitektuuripildiga paistavad silma 20. sajandi alguses hoonestatud lihtsate kööktubadega kahekorruseliste üürielamute (nn Lenderi majad) piirkonnad. Kõige terviklikum ansambel kujunes endisele Lausmanni heinamaale (praegu Salme kultuurikeskuse ümbrus), kuhu 1930. aastatel kerkisid juba märksa paremat elamiskvaliteeti pakkuvad kivitrepikojaga üürielamud. Vastavalt A. Soansi ja E. Habermanni planeeringule jäeti kvartali keskosa tühjaks kogu asumi tarbeks mõeldud haljasala jaoks. Nõukogude periood lisas sinna Kalamaja mõistes hiigelehitise täna Salme kultuurikeskusena tuntud hoone näol. 1.3.4.4 Pelgulinn Pelgulinna rabade ja liivaküngaste vahele kerkisid esimesed hooned tõenäoliselt juba 18. sajandil, linnaosa tekkest ja arengust saame aga rääkida alates 1870. aastatest, kui Tallinn Peterburi raudtee valmimine tõi kaasa linna elanikkonna kiire kasvu – Pelgulinn paiknes meeldivalt lähedal paljudele vabrikutele ja raudteega seotud ettevõtetele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
