Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Maastikuarhitektuuri osakond Maria Derlõs ARII Harju, Niguliste ja Rüütli tänava vahelise kvartali haljasala detailplaneeringu analüüs Ruumilne planeerimine I osa üleanne nr. 1 Tartu 2009 Sissejuhatus 1944. aasta märtsi alguses pommitas Nõukogude punaarmee lennuvägi mitut Eesti linna, nende hulgas rünnati 9. märtsil Tallinnat. Sihikule võeti sõjaliste objektide asemel hoopis elupiirkonnad, millest paljud tehti maatasa. Kõige rängemalt sai kannatada Harju tänav
11 · Müra tugevuse põhiline alanemine on tingitud helienergia peegeldumisest puude ja põõsaste lehtedelt (okastelt) ja okstelt. · Lehtpuude võrad neelavad 26% neile langevast helienergiast, 74% sellest aga peegelduvad ja hajuvad. · Müra peegeldumine sõltub müra sagedusest, lehestiku tihedusest, asetusest ja puuliigist. 12 · Esteetiline funktsioon · on seotud haljasala psühholoogiliselt mõjuvate omadustega · Kuidas võivad haljasalad inimestele psühholoogiliselt mõjuda? · Millised tunded võivad haljasalal tekkida ja mis võib olla selle põhjustajaks? · Milline on sinu unistuste haljasala? Millised elemendid peaksid seal kindlasti olema? Visanda joonis! 13
Musumägi Musumäe ametlik nimi on Virumägi. Varem kuni 2001 aastani kutsuti seda ka Viruvärava mäeks. Musumägi on Tallinna muldkindlustusvööndi bastionist 19. Sajandil kujundatud haljas ala mis asub Pärnu maantee, Valli tänava ja Viru tänava vahel. Mägi ehitati kaitse esmärgil. Aastaid hiljem kujundati see ümber haljasalaks. Mäele kujundatud haljasala on ovaalne. Pargil on sissepääsud kolmst külest ja neljast trepist. Mäel asuvad põhijalgrajad on kujundatud järgima mäe loomulikku kuju. Mäe põhjaküljel ehk Viru tänava poolsel küljel on Virumäe suveteater ning istepingid, mäe lõunapoolsel küljel on aga tihedam haljastus ning kergehitistest Virumäe suvepaviljon. Mäe idanõlval on ka kaks Tauno Kangro skulptuuri ’’Hetk pärast suudlust.’’ Tänapäeval kasutatakse Musumäge niiöelda tšillimiseks ja hängimiseks.
Park Eesti pargipärnd Eesti pargipärand on väga rikkalik valdav osa selles moodustavad vanad mõisapargid oluline on linnaparkide, aga ka kiriku-, kabeli- ja isegi taluparkide osa paljud pargid on täna neis leiduvatele loodusväärtustele looduskaitse all või kui arhitektuuri- ja ajaloomälestised muinsuskaitse all park e. puiestik mitmekesise taimestikuga sealhulgas puude või põõsastega haljasala park võib olla puhkekoht või asula kujunduselement Eesti pargid tagasihoidlikud ja lihtsad pargi osakaal Eestis on u 40% jagunevad maa- ja linnaparkideks Linnapargid on linnade piirides paiknevad Kadrioru park üldkasutatavad rohkesti külastatavad pargid kus on varjurikkad põlispuurühmad, põõsastikud, rohked jalutusteed, mängu- ja puhkeplatsid, monumendid, mälestusmärgid Nt. Toomemäe park, Kadrioru park, Fr. Kreutzwaldi park Maapargid endised mõisapargid
tollal väga auväärset apteekriametit ning temast sai Pärnu bürgermeister, teadaolevalt ainus apteekrist bürgermeister Liivimaal. Heno maja kõrvale, kahe keskaegse hoone müüridele, kerkis peagi teine kahekorruseline kivimaja. Selle omanikuks oli Franz Carl STEINER ning tuulelipp maja katusel näitab valmimisaastaks 1674. Ka Steiner kandis raehärra kõrget tiitlit ning aastatel 1702-1704 oli Pärnu bürgermeister. Steineri maja juurde kuulus ka teadaolevalt vanim linna põlispuudega haljasala - Steineri aed. Täna tunneme neid kahte maja Pühavaimu tänaval Heno ja Steineri majade nime all ning need kuuluvad linna vanemate ja värvikamate arhitektuuri- ja ajaloomälestiste hulka, kantuna ühtlasi ka riikliku kaitse all olevate objektide nimistusse. Üheks ansambliks aga liitis need kaks maja 18. sajandi keskel Hans Diedrich SCHMIDT, kes pani aluse ühele kuulsatest Pärnu kaupmeeste dünastiatest. Schmidt asutas siia 1741 aastal oma kaubakontori.
, . . , , . : , . 300 . (Eelmise sajandi kuuekümnendatel projekteeritud ja ehitatud nõukogudeaegset tipparhitektuuri pole varem nii põhjalikult restaureeritud - sündinud on üks väga stiilne restoran. Samuti on originaali lähedasena taastatud ka suur terrass, hoonet ümbritsev haljasala, bassein ning jäätisekiosk. Restorani menüüs on vihjeid ka endise Tuljaku tippaegadele: einevõileib, räim tomatis ja konjakitoru on kokkade osavate käte all tänapäevaseks tembitud. Saal ja väliterrass mahutavad kuni 300 inimest). Mamo (MAMO kohvik Tallinnas) (omadused) (istekohtade arv) 60 (Kohtade arv siseruumis 60) (üldine varustus) (ligipääs ratastooliga) (laste mängutuba) (lemmikloomad lubatud) WIFI
Väiksemad remont tööd Välikoristustööde analüüs: 01.12.2018 kell 13.00-14.00 seisuga. NR. Objekti Koristussagedus Hinnang objekti nimetus ülevaatusest Hea Rahuld Hal av b 1 Parkla 7x nädalas 2 Kõnnitee 7x nädalas 3 Haljasala Muru niitmine (suvel) 2x kuus 4 Kõrghaljas 2x aastas tus 5 Välitrepid Libedusetõrje vajadusel 7x nädalas 6 Hoone 1x aastas fassaad 7 Välisuksed 1x kuus 8 Prügiurnid 7x nädalas 9 Prügila 2x nädalas
Linateoses näidatakse küll tänapäeva Tallinnat, kuid tänu rezisööri ja operaatori heale koostööle andakse edukalt edasi kuuekümnendate õhkkonda. Linn näeb välja räsitud ja väsinud. Esmapilgul ei paista filmis kujutatud tegelastel midagi peale Lasnamäe ühist olevat, kuid varsti võis vaataja näha, et Veiko Õunpuu, filmi rezissöör ja stsenarist, on nende kõigi ümber loonud ühesuguse miljöö. Õnnetu magalarajooni kohal on pilves, päiksetu taevas. Kõik tundub lõpetamata. Haljasala, kuhu tegevus tihti liigub, on kui unustatud põld metsade vahel. Enamus neist elab pooleldi remonditud korterites, vaid arhitekti, keda kehastas Juhan Ulfsak, erineb teistest selle poolest. Üksinda elus rabelevate tegelaste ümber pole kunagi armastavat perekonda, kedagi kellele toetuda. Elu vintsutustega peavad nad iseseisvalt hakkama saama. Tiina Tauraite kujutatud naine leidis, pärast abikaasaga tülitsemist, lohutust vaid võõra mehe käte vahelt
alleed pargi kirde- ja põhjaserval ning idakülg. Teenjatemaja kõrval, tänapäeval ümber ehitatud laohoonete ja koolimaja kohal, asusid ilmselt samuti mõisa abihooned. Kunagistest katuse läbijooksudest tingituna on mõisa peahoone vahelaed kohati läbi vajunud. Siseruumides on niiskusest tingitud krohvi ja põrandakatte kahjustused. Praegu moodustab mõisakompleks omanäolise pargikvartali olles jõeäärse haljasala jätkuna linnakeskkonna väärtuslik osa. Kahjuks seisab hoone hetkel tühjana, on eraomandis kasutuseta ning laguneb.
haljastuse rajamine on keerukas. Pargiinventar e välismööbel peab olema allutatud kujunduslikule tervikule, sobimatu kujundusega inventar muutub ebasobivaks dominandiks ja tõmbab liigselt tähelepanu. Igapäevaeluks vajalikke väikevorme peavad saama kasutada kõik inimesed. Teed ja platsid Teed rajatakse haljasaladele oma kalliduse tõttu funktsionaalsusest lähtudes. Teed rajatakse arvestades mugavat ning loogilist liikumist haljasala eri osade vahel. Sõltuvalt reljeefist ja maastikul olevatest takistustes võib tee kujundeda keerulise joonega. Tee trajektoori kujundamisel tuleb inimeses tekitada huvi teel liikumise vastu. Tee eristamiseks ümbrusest valitakse vastav teekattematerjal. Selle valikul saab määravaks prognoositav tee koormus. Platsid tekivad teede ristumiskohtadesse, puhkekohtadesse, mitmesuguste rajatistega seotud aladele. Plats peab esile tooma sellega seotud hoone, sellepärast tuleb muu
Pariisi vanim kirik Saint-Germain-des-Prés. Napoleoni hauaga barokne Invaliidide varjupaiga kuppelkirik klassitsistlik Panteon (arhitekt Jacques Germain Soufflot), Madeleine'i kirik, Saint-Sulpice Saint-germain des pres ning Montmartre'i mäge krooniv 20. sajandi alguses valminud Sacré-Coeuri kirik. Arhitektuuriansambleist on tuntuimad renessansiaegne Vogeeside väljak, klassitsistlik Concorde'i väljak ja südalinna suurim haljasala Marsi väljak, kus kõrgub Pariisi sümbol Eiffeli torn. Panteon Saint-Sulpice Sacré-Coeuri kirik. Madeleine'i kirik Majandus Pariisis 2009. aastal oli Pariisi SKP 552,1 miljardit eurot[1], mis oli üks Euroopa kõrgemaid. Kui Pariis oleks riik, oleks ta riikide SKP nimestus 17. kohal. See on peaaegu sama suur kui terve Hollandi SKP.
murumuna valge, valmides viljakeha pruun Kausjas Leht- segamets, August, september, maatäht huumusrikas pind haruldane kuju Soomus- Prahipaik, park, Söödav noorelt, tindik haljasala, parim marineeritult metsaserv Kitsemampel Okas- ja Hea söögiseen, segamets, männik parim kõigena Männi- Kuiv palumets Mahe Värskelt, marineeri, kivipuravik pähklikas kuivatatult
rohkeist kirikuist tähelepanu Pariisi vanim kirik SaintGermaindesPrés (10.12. saj.), Napoleoni hauaga barokne Invaliidide varjupaiga kuppelkirik (arhitekt Jules HardouinMansart), klassitsistlik Panteon (Panthéon; arhitekt Jacques Germain Soufflot), Madeleine'i kirik, Saint Sulpice ning Montmartre'i mäge krooniv 20. sajandi alguses valminud SacréCoeuri kirik. Arhitektuuriansambleist on tuntuimad renessansiaegne Vogeeside väljak, klassitsistlik Concorde'i väljak ja südalinna suurim haljasala Marsi väljak, kus kõrgub Pariisi sümbol Eiffeli torn. Nüüdisaegset ehituskunsti esindavad raadiomaja, hiiglaslik Georges Pompidou kultuurikeskus, mis ehitati 19751977 turuhallide kohale, UNESCO hoone ja uued elamupiirkonnad. Pariisi suurimale kalmistule PèreLachaise'ile on maetud kuulsaid poliitika ja kultuuritegelasi, sealhulgas eesti kunstnik Eduard Viiralt. Pariis prantsuse Paris Pariisi lipp
unikaalseid ja kauneid maastikuvorme (mäed, astangud, allikad, kosed, koopad). Aastakümnete jooksul on jõutud arusaamisele, et ainuIt kaitsealade loomisest või üksikobjektide hooldamisest ei piisa. Nüüd kõneleme looduse kui terviku hoiust- keskkonnakaitsest. See on elu ja loodusliku mitmekesisuse kaitse elupaikade hoid- mise ja ökosüsteemide säilitamise kaudu. Kui tahame ise ellu jääda, peame nagu haruldusi hoidma ka iga rohelist metsatukka, iga parki, haljasala, mereranda, järve, jõge, niitu, luhta. Keskkonnakaitsega peab käima käsikäes loodusvarade mõistlik, säästev ja tark kasutamine. Kaitsealad hõlmavad umbes 12% Eestimaa territooriumist. Meil on neli rahvusparki, poolsada looduskaitseala, loodusparki või maastikukaitseala. Need kõik on külasta- jatele avatud. Rangeima kaitse vööndeid - loodusreservaate - saab külastada ainult asjatundliku juhendaja saatel ning kindlaksmääratud radadel. Reservaadid hõlmavad
Prantsusmaa pealinn on Pariis ja elanike on seal 2,234,105 b) Iseloomustage pealinna asendit. Millises riigi osas asub, jõe, järve või mere ääres? Pariis asub jõe Seine ja Põhja-Prantsusmaal, keskmes Île-de-Prantsusmaa. Pariisi keskmine õhutemperatuur on 12°C, kuid see varieerub miinuskraadidest jaanuaris kuni üle 30°C augustis. Uurige riigi pealinna Google Earth'i satelliidipiltide abil. Püüdke leida kesklinn, elamu-, tööstuspiirkonnad, mõni suur haljasala? Uurisin Google Mapsist ja leidsin kesklinna ning mõned suured haljasalad. Mida huvitavat leiate veel satelliidipildilt selle linna kohta? Väga suur ning huvitav linn, kus tahaks isegi kunagi käia. Kas linna planeeringus on märgata mingisugust seaduspära? Mina ei näe linna planeeringus mingisugust seaduspära. 4. Otsige internetist veel midagi huvitavat või olulist riigi asustuse, linnade või pealinna kohta.
päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui 22.00. Toomkirik Tallinna toomkirik on pühitsetud Neitsi Maarjale. Toomkirikut mainiti esmakordsel 1219. aastal. Praegust hoonet hakati ehitama tõenäoliselt 1230. aastatel, valmis sai see 1240. aastal. Taani kuninga aed Taani kuninga aed on Tallinna vanalinnas Toompeal asuv haljasala. Tänavate võrk Kasutatud materjalid Google.ee http://et.wikipedia.org http://www.meeri.org/Tekstid/Tallinn_tihe.d oc Täname
Prantsusmaa pealinn on Pariis ja elanike on seal 2,234,105 b) Iseloomustage pealinna asendit. Millises riigi osas asub, jõe, järve või mere ääres? Pariis asub jõe Seine ja Põhja-Prantsusmaal, keskmes Île-de-Prantsusmaa. Pariisi keskmine õhutemperatuur on 12°C, kuid see varieerub miinuskraadidest jaanuaris kuni üle 30°C augustis. Uurige riigi pealinna Google Earth'i satelliidipiltide abil. Püüdke leida kesklinn, elamu, tööstuspiirkonnad, mõni suur haljasala? Uurisin Google Mapsist ja leidsin kesklinna ning mõned suured haljasalad. Mida huvitavat leiate veel satelliidipildilt selle linna kohta? Väga suur ning huvitav linn, kus tahaks isegi kunagi käia. Kas linna planeeringus on märgata mingisugust seaduspära? Mina ei näe linna planeeringus mingisugust seaduspära. 4. Otsige internetist veel midagi huvitavat või olulist riigi asustuse, linnade või pealinna kohta.
Turvalisuse kujundamine Hoovi rajatised ja heakord · Prügimajad välistavad "geoloogide" reidid. Sellega seoses väheneb ohufaktor. · Pesukuivatusplatsid tuleb rajada akendest jälgitavateks. · Puud-põõsad mitte lähemale, kui 10 m maja seinast. · Avalikud kohad / grillimajad-lehtlad tuleb rajada koostöös aktiivsemate elanikega. Siis jälgitakse nende heakorda ja puhtust. · Lohakus ja mustus omavad "tootmisvõimet" ja on visiitkaardiks ükskõiksusele. Hooldatud haljasala "hoiatab" sissetungijat ühistegevusest. · Autoparkimiskohad tasub nummerdada. Võimalus, et selle kaudu "selekteeritakse omanikku" on väiksem kui võimalus võõraid autosid tuvastada. · Sissesõidu ees olev tõkkepuu peab olema primaarne puldi suhtes, Seadistatavate pultide koodid ja lisapuldid on kergesti kättesaadavad. Sulev Jaanus/ haldusjuht Turvalisuse kujundamine Siseruumide turvalisus · Kogu lukustussari tuleb sarjata
mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka; 2) liigid, mis kuulusid I või II kaitsekategooriasse, kuid on vajalike kaitseabinõude rakendamise tõttu väljaspool hävimisohtu. 7. Looduskaitse kohaliku omavalitsuse tasandil Kohaliku omavalitsuse tasandil võib kaitsta maastikku, väärtuslikku põllumaad, looduskooslust, maastiku üksikelemente, parki, haljasala või haljastuse üksikelemente, mis ei ole kaitse alla võetud kaitstava looduse üksikobjektina ega paikne kaitsealal. Eesmärgiks on piirkonna looduse eripära, kultuuri, asustust ja maakasutust esindavate väärtuslike maastike või nende üksikelementide kaitse ja kasutamise tingimuste määramine kohaliku omavalitsuse poolt. Üksikpuid, välja arvatud kasvav mets ja viljapuud, tohib raiuda kohaliku omavalitsuse loa alusel. Loa andmise tingimused ja korra kehtestab kohalik omavalitsus.
Linnapark (Tartu Karu park) Park (varasema eestikeelse nimetusega puiestik) on mitmekesise taimestikuga, sealhulgas puude või põõsastega haljasala. Linnapargid on linnade piirides paiknevad üldkasutatavad rohkesti külastatavad pargid, kus on varjurikkad põlispuurühmad, põõsastikud, rohked jalutusteed, mängu- ja puhkeplatsid, monumendid, mälestusmärgid. Vaksali park ehk Karu park on park Tartu kesklinnas, Jaan Tõnissoni tänava ja Julius Kuperjanovi tänava vahel. Kaunis vaksali park on aastatega hõrenenud, kuid mitte kadunud. Pargi suurus on 1,9 hektarit. Selles asub praeguseks liivaga täidetud purskkaev,
kirikuist tähelepanu Pariisi vanim kirik SaintGermaindesPrés (10.12. saj.), Napoleoni hauaga barokne Invaliidide varjupaiga kuppelkirik (arhitekt Jules HardouinMansart), klassitsistlik Panteon (Panthéon; arhitekt Jacques Germain Soufflot), Madeleine'i kirik , Saint Sulpice ning Montmartre'i mäge krooniv 20. sajandi alguses valminud SacréCoeuri kirik. Arhitektuuriansambleist on tuntuimad renessansiaegne Vogeeside väljak , klassitsistlik Concorde'i väljak ja südalinna suurim haljasala Marsi väljak , kus kõrgub Pariisi sümbol Eiffeli torn. Nüüdisaegset ehituskunsti esindavad raadiomaja, hiiglaslik Georges Pompidou kultuurikeskus, mis ehitati 19751977 turuhallide kohale, UNESCO hoone ja uued elamupiirkonnad. Pariisi suurimale kalmistule PèreLachaise'ile on maetud kuulsaid poliitika ja kultuuritegelasi, sealhulgas Eesti kunstnik Eduard Viiralt. Linna kõrgeim hoone on 210 meetri kõrgune Tour Montparnasse.
61 16433 - - - - - HP 62 121714 - - - - - HM Tänavavõrk ja liikluskorraldus Juurdepääsud kruntidele toimuvad tänavatelt. Liiklus kõikidel tänavatel on kahesuunaline. 7 laiustel tänavatel on projektkiirus kuni 50km/h ja kvartalisisestel tupiktänavatel on projektkiirus 20 km/h. Kergliiklustee ja autotee vahel on vähemalt 7m laiune haljasala. Tupiktänavate laiuseks on 4m. Tehnovõrgud Veevarustus Planeeringuala veevarustus ühendatakse Tartu linna ühisveevärgiga. Planeeritavate pereelamute tarbevee jaoks tuleb laiendada veevarustussüsteemi. Elektrivarustus Elektriga varustab Eesti Energia AS läbi alajaama. Kanalisatsioon Reovesi ühendatakse Tartu linna kanalisatsiooniga. Soojusvarustus Planeeringualale rajatakse gaasivarustust pakkuv võrgustik. Keskkonnakaitse
rohestruktuuri väärtuste säilitamise kindlustamisel kui haldamisel koostööd ühiste eesmärkide saavutamisel. Rohealade koostoimine on rohestruktuuri kui terviku jaoks ülioluline. Rohestruktuur peab olema ühtviisi funktsioneeriv nii suurtele kui väikestele ja kõigil aastaaegadel. Planeerimise eesmärgid: ·arendada rohealade kasutusvõimalusi, maastikulisi ja ökoloogilisi väärtusi suuremal alal, kui seda on ühe haljasala kontekst (nt linnaosa tasandil); · anda rohealadele planeeringuga juriidiline staatus (kui seda pole tehtud varasemate planeeringutega), mis tagaks nende territoriaalse ja funktsionaalse säilimise ning väärtuste püsimise ja seoks neid teiste rohealadega ühte võrgustikku; · kindlustada üldised rohealadega seotud väärtused hoonestusaladel ja uushoonestuse rajamise aladel;
) Olmsted’il olnud märkimisväärne karjäär ajakirjanduses. Aastal 1850 sõitis ta Inglismaale, et külastada avalikke aedu, kus ta oli väga vaimustatud Joseph Paxton’i Birkenhead pargist. Järgnevalt kirjutas ja avaldas Olmsted Jalutuskäkke ja jutte Ameerika farmerist Inglismaal. See toetas saada tal täiendavat tööd. 1865 Olmsted asustas ajakirja The Nation. (Viide 6. http://en.wikipedia.org/wiki/Frederick_Law_Olmsted,_Jr. ) Central Park Central Park on haljasala New Yorgis Manhattani saarel. Park avati esialgu 1857. aastal. See on edela-kirde suunalise ristküliku kujuline, mille pikkus on 4,2 km, laius 830 m ja pindala 3,4 km2. Parki haldab vastavalt lepingule New Yorgi linnavalitsuse parkide ja puhkealade osakonnaga eraomanduses olev mittetulundusühing Central Park Conservancy, mille president on ametikohast tulenevalt Central Parki administraator. (Viide 7. http://et.wikipedia.org/wiki/Central_Park )
Teed jä rajatised Teede liigid maanteede klassid Mis on tee?? Tee on manatee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee , jäätee või muu sõidukite või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. Teed Tee moodustavad erinevad rajatised. Liiklemiseks kasutatavad järgmised rajatised: · Sõidutee ning sellega küögnevale alale sissesõidu ja sealt väljasõidu tee ning kõnnitee; · Parkla ja puhkekoht; · Tunnel, sild, truup ja viadukt; · Liikurmasinarada; · Liikleja kontrollimiseks ja maksustamiseks mõeldud ala; · Ühissõiduki peatuseks ettenähtud ala ja ootekoda; · Piirikontroll-ja tollikontrollrajatis; · Teepeenar Muud rajatised · Kraav,haljasala ning eraldus- või haljasriba; · Tee äärde liikluskahjustuste kaitseks rajatud kaitseehitis ja müratõke ...
). Kus asub Taani kuninga aed? Taani kuninga aed on Tallinna vanalinnas Toompeal asuv haljasala aadressiga Rüütli tänav 8A / Lühike jalg 9A. Vana legendi järgi said taanlased oma lipu just sellelt kohalt. Kui eestlaste malev 1219.
"§ 3. Mets ja metsamaa (1) Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. (2) Metsamaa käesoleva seaduse tähenduses on maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) on metsamaana maakatastrisse kantud; 2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti. (3) Metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad. (4) Puu- ja põõsaistandik käesoleva seaduse tähenduses on puude ja põõsaste intensiivseks kasvatamiseks rajatud kasvukoht mittemetsamaal, kus puid ja põõsaid kasvatatakse regulaarse seaduga ning majandatakse ühevanuselistena."3 1 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/artikkel649_617.html 2 www.epl.ee/news/arvamus/hendrik-relve-riiklik-kusimus-mets-ei-ole-rahahunnik.d? id=51169429 3 https://www
salud/hiied, Keskaja Euroopa looduspargid jahialad linnalähedasemad metsad, Renessanssaja puhke- ja jahipargid. Venekeelsetes allikates on maastikupargi ja vabakujulise aia areng arhitektuuristiilidega: klassitsism ja romantism. 17. Inglise aed 19.-20. sajandil. Eklektika ja regulaarstiil. 18.-19.saj algul Inglise maastikuaia/pargi arengu peasuundadeks on vabakujuline, hiina/inglise stiil, pastoraalne, pitorestkne maastikukujundus. 19.sajandil arenesid välja avaliku haljasala ja linnamaetsa/puiste mõõtmed. Linnade kasv tõi kaasa aedlinnade planeerimise vajaduse. Pargiarhitektuuri said iseloomustama puiesteed ja promenaadid. Tähtsalt kohal püsis uute taimede aklimatiseerimine. 19.saj on klassikalise aiakunsti arengu lõpp-staadiumiks ning modernismile eelnevaks perioodiks. Kujunduslikud katsetused, stiililised segadused ja kopeerimised 20 saj esimesel poolel tähistavad modernismi ja sajandi teisel poolel postmodernismi
väljastpoolt. 1972. a kaeti laastukatus eterniidiga. 19971999 sai palvemaja uue välisilme: värviti nii seinad kui ka katus. Värv saadi sõpradelt Soome Laihia ja Norra Byneseti kogudusest. 1998 kinkis AS Roobe Helme kirikule uue altarilaua. 2007. a alguses remonditi põhjalikult altarialust põrandat. 2004.2005. a alustati kirikut ümbritseva aia ümberkujundamist. Harvendati puid, likvideeriti tormikahjustusi. Tarvis on veel pinnast planeerida ja luua tasane haljasala. Kunagisest vennastekoguduse palvemajast on kujunenud Helme kihelkonna peakirik. Kihelkonnas on veel mitu pühakoda. Tõrva linnas asuvas kirik-kammersaalis, endises õigeusu kirikus, toimuvad piiblitunnid ning aeg-ajalt kontsert-jumalateenistused. Riidaja Gerdruta kirik-kabelis peetakse jumalateenistusi kord kuus. [4] Joonis 2. Helme Vennastekoguduse palvemaja. [5] Kasutatud kirjandus 1. https://sites.google.com/site/katrinitunnid/helme-kiriku-ajalugu (27.11.2012) 2
(SMA, 2012) Geograafilised koordinaadid sellel linnal on 40° 23 N, 3° 43 W. Madridi pindala on 605 77 km². (W3, 2011) 3. Madridi kaart Pealinn on tähtis sõlmpunkt sõidukitele ning lennukitele. Madridis asuvad tähtsad teadus asutused. Näiteks Hispaania Kuninglik Akadeemia (1713) ja Madridi Ülikool (1508). (HK, 2003) Suurem haljasala, Casa de Campo, jääb Madridi ääralale. 4. Madridi kesklinn 4. Linnastumisega kaasnevad probleemid Linnastumine on Hispaanias tõusnud probleemiks just keskkonnale, mistõttu teatud ringkonnad on asunud loodusesse valguvate linnade pealetungile vastu seisma. Majandusbuumi ajal ehitati ohtralt uusi elamuid ning arendati turismi. Rannikuäärsed alad muutusid rohkem suuremaks ja lisandusid äärelinnad. Kuna hispaanlastel on kombeks käia
maailmajagu ja mandrit ning ühtlasi seitset merd. Kuju kaal on umbes 204 tonni. Valmistamisel kulus 31 tonni vaske ja 125 tonni terast. Vask on korrosiooni tõttu muutunud roheliseks. Betoonist postament kaalub 27 000 tonni. Sammas on üks New Yorgi kõige tähtsamaid turismiatraktsioone. 2007. Aastal külastas seda 3,2 miljonit inimest. o Central Park Central Park on haljasala New Yorgis Manhattani saarelSee on edela-kirde suunalise ristküliku kujuline, mille pikkus on 4,1 km, laius 830 m ja pindala 3,4 km². Seda piiravad 59. ja 110. tänav, mis pargi juures kannavad nimesid Central Park South ja Central Park North, ning 5. ja 8. avenüü neist viimane kannab pargi juures nime Central Park West. Üksnes 5. avenüü kannab ka pargi juures 5. avenüü nimeParki haldab vastavalt lepingule New Yorgi linnavalitsuse
unikaalseid ja kauneid maastikuvorme (mäed, astangud, allikad, kosed, koopad). Aastakümnete jooksul on jõutud arusaamisele, et ainult kaitsealade loomisest või üksikobjektide hooldamisest ei piisa. Nüüd kõneleme looduse kui terviku hoiust- keskkonnakaitsest. See on elu ja loodusliku mitmekesisuse kaitse elupaikade hoid- misse ja ökosüsteemide säilitamise kaudu. Kui tahame ise ellu jääda, peame nagu haruldusi hoidma ka iga rohelist metsatukka, iga parki, haljasala, mereranda, järve, jõge, niitu, luhta. Keskkonnakaitsega peab käima käsikäes loodusvarade mõistlik, säästev ja tark kasutamine. Kaitsealad hõlmavad umbes 12% Eestimaa territooriumist. Meil on neli rahvusparki, poolsada looduskaitseala, loodusparki või maastikukaitseala. Need kõik on külastajatele avatud. Rangeima kaitse vööndeid - loodusreservaate - saab külastada ainult asjatundliku juhendaja saatel ning kindlaksmääratud radadel. Reservaadid hõlmavad
1867. aastal sai Tallinna linn bastioni enda alluvusse, mille järel ala ehitati ümber 1881. aastaks künklikuks pargimaastikuks. Mere poolt oli bastion hästi vaadeldav. 19. ja 20. sajandi vahetusel töötas endisel muldkindlustusel lühikest aega ka restoran.1876. aasta koostatud endise Tallinna muldkindlustusvööndi haljastuskavas oli bastion näidatud haljasalana, koosjalgradadega. Haljastusplaanide realiseerimisega tegeles Promenaadide komisjoni ning tulevase haljasala 6 plaani valmistas St. Peterburgi botaanikaaia direktor dr. K. Regel ning see esitati ja kinnitati Tallinna Linnavolikogu poolt 1880. aastal. 1885. aastal valmis kavandatud park, koos bastioniga kujundati ja ehitati välja haljasalaks ka selle esine Stuarti reduut. Promenaadide komisjoniga otsustas Skoone bastioni anda rendile, rentijaks sai hotelliomanik Wicke, kes oli nõus ehitama restoranihoone, muusikapaviljoni ja hoidma korras teed ja puud
f f 2011 SUVELILLEDE KASUTAMINE AVALIKUL HALJASALAL Tartu kaubamaja ja Vanemuise vahel olev haljasala lillepeenar Kuna ei olnud võimalust minna Võru avalikule haljasalale kasutatavatest suvelilledest pilte tegema, võtsin vaatluse alla Tartu kaubamaja ja Vanemuise vahel oleva haljasala ringikujulise lillepeenra, mille kompositsioon põhines kolmel erineval liigil, mis minu määramise järgi oleksid: 1) hall salvei (Salvia farinacea) 2) padipõõsas (Leucophyta brownii syn. Calocephalus brownie)
korda. Tihedam liiklus ei ole minu meelest vajalik, sest meie külas ei ole eriti palju inimesi ja enamikel inimestel (eriti noortel) on oma autod. Koolibuss sõidab igal koolipäeval hommikul Võhmuta-Tamsalu suunal ja õhupoole tagasi ka. Vanematele inimestele, kellel pole autot, peatub korra nädalas rändkauplus. Spetsiaalseid parke või puhkealasid külla rajatud ei ole, küll aga on vanal mõisal kena kujundusega haljasala. Kodumajapidamised Talukompleksid, (kus aga tegelikku talumajandust enam ei peeta) asuvad suure maantee ja Ambla poole viiva tee ääres või "Võhmuta linnas". Enamik maju on eraomandis, elamispinda ei üürita. Elumajade juures varem aida või lauda funktsiooni täitnud hooned seisavad enamasti kas tühjana või on ümber ehitatud garaaziks. Vesi ja reovesi Kuna majad on ammu ehitatud, on igal majapidamisel oma puurkaev ning vett võetakse põhjaveest
visuaalselt rohkem puuderühma kui allee. Nende puude tüvede diameeter 1,3 m kõrgusel jääb vahemikku 40-60 cm. Tervislikult on selles osas kasvavad puud kõik rahuldavas olukorras, kuid kindlasti vajavad allee- ja linnapuudele omast hoolduslõikust. Väga heas tervislikus seisukorras on noored mägivahtrad, mis on istutatud 2-realisena kesklinna suunduva jalgtee paremale küljele. Mägivahtrad ümbritsevad 2-realisena väikest skvääri paremal pool jalgteed, mis moodustab nägusa ja hubase haljasala suurte hoonete vahel. Jõhvi linnapark piirneb põhjast, kirdest ja idast Pargi tänavaga, lõunast kraavi ja Jõhvi linna piiriga, edelast rohumaaga ja läänest kunagise sõjaväe territooriumiga. Pargi võib jaotada tinglikult 2 osaks: põhjapoolne osa on ajalooliselt olnud mõisapark, mis on suurte põlispuudega osa ja lõunapoolne osa loodusliku tekkega uuenenud noorte kuni keskealiste puudega, kohati liigniiske ala. Vana mõisapargi
paremaks muutmine, vanade parkide taastamine nende väärikuses (Raadi jt) ning uute puhkealade loomine Emajõe kallastele on tartlaste selgesti väljenduv soov, millega tuleb arvestada nii üld- kui detailplaneeringute koostamisel ja projekteerimistingimuste väljaandmisel. Linnalooduse säilitamine mitmekesisena nõuab planeerijate ja projekteerijate ning tartlaste keskkonnahoidlikku käitumist. Teema- ja detailplaneeringutega luuakse eeldused pargi või haljasala kasutajate vajaduste parimaks rahuldamiseks, võttes arvesse tulevaste kasutajate nägemusi ning arvestades, et majandusliku jõukuse kasvuga puhke- ja virgestusvajadused suurenevad. Ajalooliste parkide rekonstrueerimisprojektid koostatakse Firenze deklaratsiooni nõuetest 2 kinni pidades.“ (Tartu Agenda 21)................................................
teekattemärgistega või on tähistamata ja mille laius on küllaldane autode liiklemiseks ühes reas. (46) Sõidutee all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 4 lõikele 3 sõidukite liikluseks ettenähtud teeosa. Teel võib olla mitu eraldusribadega eraldatud sõiduteed. Samal tasandil ristuvad sõiduteed moodustavad sõiduteede ristumisala. Sõiduteeäärt näitab vastav teekattemärgis; kui seda ei ole, siis teepeenra, eraldusriba, haljasala või muu riba äär või rentsli põhi või sõidutee äärekivi. Kui sõiduteega samal tasandil asuvad mõlemasuunalised trammiteed on sõidutee ühes servas, on rööbasteta sõidukite sõidutee ääreks sõiduteepoolne trammirööbas. (47) Sõitja all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 7 lõikele 3 isikut, kes kasutab liiklemiseks sõidukit, kuid ei juhi seda. (48) Tee all mõistetakse vastavalt «Teeseaduse» §-le 2 maanteed, tänavat, jalgteed ja jalgrattateed või muud
võimalik parandada, istutades need järgmisel aastal ümber parandatud omadustega kasvumulda. Ka põõsaste väljavahetamine on võimalik, kuigi seotud juba suuremate kuludega, võrreldes püsikutega. Küll aga on väga täpselt vaja rajada murude kasvupinnased, kuna murud, nii nagu ka puud, on ette nähtud kestma aastakümneid. Paljud murud peavad vastu pidama väga suurele majandamis- ja kasutuskoormusele. Järgnev õppematerjal juhib haljasala rajaja pilku ja mõtet asjadele, mis on seni ehk olnud teadmatuse või vahel ka käegalöömise varjus. Õppematerjal koosneb kahest põhiosast: esimeses kirjeldatakse kasvupinnaste omadusi ning teises antakse näpunäiteid erinevate kasvupinnaste rajamiseks. Muld ja kasvupinnas on erinevad mõisted. Kuigi inimene on muldade omadusi mõjutanud, on mulla siiski loonud loodus; kasvupinnas aga on erinevatest materjalidest ja erinevate retseptide järgi inimese poolt loodud rajatis
piirkond. Samuti võiks ära kasutada paekalda looduskaitselist väärtust kui uut atraktiivset kultuuriobjekti. Selle rajamise eelisteks on Paekalda piirkonda selle koha hea juurdepääs teede ja transpordi suhtes, suurepärane vaade ning lähedus kesklinnale. Uued hooned Arvatavasti on plaanis ehitada Katleri ida pool asumale Loopealse asumile uus elukvartal. Samas rajoonis on praegu ehitusel ka õigeusu kirik, mille ümber planeeritakse tõenäoliselt ka haljasala. Sotsiaalsest aspektist oleks vajalik rajada Katlerisse uus tõmbekeskus, kus võiks peale äri-, kaubandus-, büroofunktsiooni paikneda ka noortekeskus, raamatukogu jms. Selle rajamiseks sobiks läänepoolne olemasolevat hoonestuse ala, praeguse kaupluse asukoht. Äri- ja teeninduspiirkonna määramine perspektiivse Rahu tee äärde elavdab Lasnamäe elamualasid ja eelkõike Katleri ja sellega piirnevaid rajoone. Äritsoon Narva mnt ja perspektiivse
Tee on maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. (Teeseadus) Sõidutee ning sellega külgnevale alale sissesõidu ja sealt väljasõidu tee ning kõnnitee; parkla ja puhkekoht; tunnel, sild, truup ja viadukt; liikurmasinarada; liikleja kontrollimiseks ja maksustamiseks mõeldud ala; ühissõiduki peatuseks ettenähtud ala ja ootekoda; piirikontrolli- ja tollikontrollirajatis; teepeenar; kraav, haljasala ning eraldus- või haljasriba; tee äärde liikluskahjustuste kaitseks rajatud kaitseehitis ja müratõke ning keskkonnakaitserajatis; liikluskorraldusvahend; teemärgistus- ja teevalgustusrajatis; tee ääres asetsev muu teehoiurajatis Liigid Maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks. Põhimaantee -Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa;...
4. Miks on vaja rohestruktuuri planeerida? Millised on planeerimise eesmärgid? Rohestruktuuri tervikliku planeerimise vajadus tuleneb olemasolevate rohealade haldamiseks kasutada olevate eelarveressursside vähesusest ja rohealadele üksikult ja tervikuna kogu võrgustikule avaldatavast suurest ehitussurvest. Rohestruktuuri planeerimise eesmärgid: 1) arendada rohealade kasutusvõimalusi, maastikulisi ja ökoloogilisi väärtusi suuremal alal, kui seda on ühe haljasala kontekst (nt linnaosa tasandil); 2) anda rohealadele planeeringuga juriidiline staatus (kui seda pole tehtud varasemate planeeringutega), mis tagaks nende territoriaalse ja funktsionaalse säilimise ning väärtuste püsimise ja seoks neid teiste rohealadega ühte võrgustikku; 3) kindlustada üldised rohealadega seotud väärtused hoonestusaladel ja uushoonestuse rajamise aladel; 4) kindlustada avalik juurdepääs rohealadele ja ühendus erinevate rohealade vahel tiheasulas;
konstruktsioone. Kujunduslikke väikevorme kasutatakse peamiselt vaatefookustena või kompositsioonitsentritena. Funktsionaalsed väikevormid kavandatakse ohutu ning mugavate maastike kasutamise huvides. Lisaks on haljasaladel ehitised. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Hoonete hulka kuuluvad kerghooned, rajatised on teed, platsid, tugiseinad jne. Teed planeeritakse haljasaladele eelkõige funktsionaalsuse tõttu. Oluline on mugav ja loogiline liikumine haljasala erinevate osade vahel. Teid võib kujundada sirgjooneliselt või kujunduslikult, oluliseks saavad ja reljeef ja maastiku takistused. Tee eristamiseks ümbrusest valitakse vastav teekattematerjal. Valikul saab oluliseks tee koormus ja ümbritsev kujundus. Platsid luuakse teede ristumiskohtadesse, puhkekohtadesse, rajatistega seotud aladele ja vaatekohtadesse. Platside kujud varieeruvad vastavalt ala kujundusele ja vajadusele.
Uuritava objekti piir naaberkruntidega (X-GIS, Maaregister) Krundil on eraldi parkimisala, parkimine toimub vastavalt aja jooksul väljakujunenud korrale kusjuures parkimisalal on igale korterile ette nähtud üks parkimiskoht, täiendavad autod ning külalised pargivad krundiga külgnevale Põllu tänavale. Kokku on majas 12 korterit ja maja ees seega vastavalt 12 parkimiskohta. 7 Majaalusele maale ja parkimisalale lisaks on maja ümber palju haljasala. Majatagusel alal on igal korteril aiamaa, mida kasutatakse vastavalt oma äranägemisele kas köögiviljade, viljapuude, marjapõõsaste, ilutaimede kasvatamiseks või pikniku- ja grillialana. Krunt piirneb Põllu tänava poolsel ja ka sellega paralleelsel küljel hekiga. (Joonis 2.) Joonis 2. Põllu korterelamu 2013. aasta kevadel 8 5.2. Hoone Rõdu. Korterelamul rõdud puuduvad. Trepikojad
sajandi alguses võeti kaitse alla vaid haruldasi puid, salusid, rändrahne, harvaks jäänud taime- ja loomaliike või unikaalseid ja kauneid maastikuvorme, siis aastakümnete jooksul on jõutud arusaamisele, et sellest ei piisa. Hakati rääkima keskonnakaitsest, mis tähendab elu ja loodusliku mitmekesisuse kaitset elupaikade hoidmise ja ökosüsteemide säilitamise kaudu. Me peame enda ellujämise nimel hoidma iga rohelist metsatukka, iga parki, haljasala, mereranda, järve, jõge, niitu, luhta- nagu need kõik oleks haruldased. Tuleb tegelda paljude erinevate keskkonnaprobleemidega, mis ohustavad õhku, vett jne. Loomulikult käib keskkonnakaitsega käsikäes ka loodusvarade mõistlik, säästev ja tark kasutamine. Eestis tegeleb riiklikul tasemel keskkonna probleemidega Keskkonnaministeerium ja tema haldusalas olevad ametid: Maa-amet, Metsaamet ja Kalaamet,
taime- ja loomaliike või unikaalseid ja kauneid maastikuvorme (mäed, astangud, allikad, kosed, koopad). Aastakümnete jooksul on jõutud arusaamisele, et ainuIt kaitsealade loomisest või üksikobjektide hooldamisest ei piisa. Nüüd kõneleme looduse kui terviku hoiust-keskkonnakaitsest. See on elu ja loodusliku mitmekesisuse kaitse elupaikade hoidmise ja ökosüsteemide säilitamise kaudu. Kui tahame ise ellu jääda, peame nagu haruldusi hoidma ka iga rohelist metsatukka, iga parki, haljasala, mereranda, järve, jõge, niitu, luhta. Keskkonnakaitsega peab käima käsikäes loodusvarade mõistlik, säästev ja tark kasutamine. Kaitsealad hõlmavad umbes 12% Eestimaa territooriumist. Meil on neli rahvusparki, poolsada looduskaitseala, loodusparki või maastikukaitseala. Ka reservaadid hõlmavad Eestimaast vaevalt ühe sajandiku. Need on ürgilmelised sood ja metsaosad või muud haruldaste liikide puutumatuna säilinud looduslikud elupaigad
teostavatele isikutele. Teistele isikutele on kord soovituslik. (3) Korra eesmärk on tagada puude istutamisel kõrgekvaliteediliste istikute kasutamine ning parandada ja ühtlustada istutustööde ja hoolduse kvaliteeti. 2. peatükk ISTUTUSTÖÖ KAVANDAMINE § 2. Istutustöö kavandamise alused (1) Istutustöö kavandamise aluseks on haljastusprojekt või istutusjoonis. Haljastusprojekt on haljasala kujundamiseks vajalike dokumentide kogum vastavalt projekteerimisnormidele ja -standarditele ning teistele asjakohastele normdokumentidele. Istutusjoonis on mõõtkavas haljastuse asendiplaan koos maa-alale projekteeritud haljastuse üksiktaimedega. Tlv 28.09.2011 m nr 112 , https://oigusaktid.tallinn.ee, Tallinna õigusaktide register 15.06.2013 lk 1 Avalikule alale puude istutamise kord
2.6.1. Katendi konstruktsioonid 2.6.1.1 Projekteeritud sillutatud teede/platside kattendi konstruktsioon: Sillutuskivid h=60 / vuugiliiv 0-2 mm Paigaldusliiv, 2cm Killustik, segu nr. 3 (tabel 4.8.)*, E=170MPa, 15cm Liivaalus, 20cm, K=0,98 2.6.1.2 Taastav kõva kattendita teekatte (uue elektrikaabli kohal): Freesasfalt, 6cm Killustik, segu nr. 3 (tabel 4.8.)*, E=170MPa, 15cm Liivaalus, 20cm, K=0,98 2.6.1.3 Taastav haljasala: Haljastus Kasvumuld, 15cm Tagasiäide * Segude nr. on antud vastavalt Majandus- ja taristuministri 05.08.2015.a. määrusele nr. 106 "Tee projekteerimise normid" 2.7. Haljastus ja heakorrastus 2.7.1. Haljastus Krundil kasvavad üksikud puud. Koolimaja ehitamisega kaasneb üksikute puude likvideerimist (kokku 3 tk, vt asendiplaan). Enne puude likvideerimist tuleb taotleda raieluba Märjamaa vallavalitsuse poolt.
Dünaamika on näiline vormi omadus, mis väljendab vormi näilist liikumist ruumis. Igasugusesse lahendusse toovad dünaamilisust mingil moel muutuvad objektid. Haljasaladel suurendab dünaamilisust voolav, purskav või lainetav vesi. Väga tähtis on ka dünaamikas - aeg. Ööpäeva vaheldumisest sõltub eeskätt kavandatu hetkeilme, kuidas langevad varjud, milline on meeleolu. Kõige suuremad muutused toimuvadki aja möödudes. Ükski aed, park või muu haljasala ei saa kohe valmis. Taimed vajavad kasvuaega. Isegi kui ette kujutada taimede suurust ning seda visualiseerida, ei vasta saadav pilt täpselt tulevasele tegelikkusele. 2.Kujundusvõtted maastikukujunduses 2.1 Kompositsiooni mõiste, põhilised kujundusvõtted- ja vahendid Kompositsiooni aia või pargikujundust võib nimetada kunstiks seada maastiku erinavad vormid kooskõlaliselt, et moodustada ühtset kunstiteost maastikus. Kompositsiooni loomise eelduseks on vormidevaheline harmoonia
1. Linnaökoloogia definitsioon, selle tähenduse erinevad aspektid. Linna mõiste määratlus maastikuökoloogilisest ja maakasutuslikust aspektist Linnaökoloogia käsitleb konkreetse linna elu ökoloogilist eripära, sh linnaelustikku, saastet, müra, haljastust, koduloomade pidamist ja elanike keskkonnateadlikkust. Linnaökoloogia mõistet kasutatakse paljudes erialades nagu geograafia, antropoloogia, sotsioloogia, filosoofia, epidemioloogia, zooloogia, kodumajandusõpetus, ökoloogia jne. Linnaökoloogiaga on seotud linnaehituse ökoloogia, mis käsitleb linnade arendamise ja otstarbeka kujundamise küsimusi. Linnaökoloogia alla ei arvata siseruumidesse puutuvat. Linnaökoloogiat kasutatakse väga palju näiteks (säästva) linna planeerimises. Seal tuleb linnaruum võimalikult kompaktselt ära kasutada, sh tuleb tähtsale kohale seada ka haljastus. 2. Looduspõhise ja rin...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
