praeter legem määrustega reguleerida valdkondi, mida põhiseaduse kohaselt tuleb reguleerida seadusejõuliste ,,õigusaktidega"." Et valitsus saaks realiseerida oma määrusandlusõigust, peab seadus sisaldama vastava volituse (delegatsiooni). Sellele on juhtinud tähelepanu Riigikohus (RKPJKo 20.12.1996, 3-4-1-3-96): ,,Täitevvõimu üldaktide andmiseks peab seaduses olema vastavasisuline delegatsiooni- ehk volitusnorm. Selles normis täpsustatakse akti andmiseks pädev haldusorgan ning selle antava määrusandliku volituse selge eesmärk, sisu ja ulatus." Vabariigi Valitsuse määrustega täpsustatakse ja konkretiseeritakse seaduste regulatsioone, et muuta seadused rakendatavaks. Valitsuse määrustele kirjutavad alla peaminister, asjaomane minister ja riigisekretär (§ 96 lg 3). Vabariigi Valitsus võib oma määrusega täpsustada valitsemisalade piire ja anda ühe või teise ministeeriumi pädevusse küsimusi, mis jäävad kehtestatud valitsemisalade vahele nn
KOV õigus Eksam 120 min 2-osaline: 1 osa 1 punkt on teemaküsimus, mis annab 50%. 2 punkt on kogu materjali peale, mis annab 25%. 2 osa on kaasus, mis annab 25%. KOV on iseseisev (ainuvastutus), autonoomne, kaudne riigihaldur, detsentralisatioon, vertik võimude lahusus, subsidiaarne, partitsipatsioon, demok. Avalik haldus: vahetu riigihaldus (ministeerium; maavaldus), kaudne. Omavalitsuskorraldusõigus rajaneb riigiõigusel. KOV-l kaalutlusõigus ehk diskretsioon kohaliku ja riigi elu küsimustes PS § 154 lg 1 vs. lg 2. Kas KOV on suveräänne ja omab enesekorraldusõigust (ehk kaalutlusõigus ehk autonoomia)? KOV õigus kitsamas mõttes: kuulumine haldusõiguse eriossa. Laiemas mõttes: eraõiguslike suhetes osalemine. KOV õiguse mõiste, süstemaatika, piiritlemine, allikad Mõiste Assmann defineerib KOV õigust nende õigusnormide summana, mis käivad kogukondlike korporatsioonide õigusliku seisundi, korral...
üksikisiku huvidele väga palju ei pöörand tähelepanu. Klass ja teised vs Saksamaa (1978) · Jälitustoimingud kns piirangud - Põhjendatud kuriteokahtlus - Hädavajalik (viimane võimalus). Viimane võimalus saada teada kas kuritegu on läbi viidud või on läbi voiimisel toime panemisel. - Seotud konkreetse kahtlusega (is-d jms). Seotud nende isikutega mida otsitakse läbi. · Kohtulik kontroll, aga ka haldusorgan Kruslin vs Prantsusmaa (1990) Puudutas telefonipelat kuulamise regulatsiooni. Tegemis oli isikuga kes ei saanud tõestada et ta on ohver. Kas see regulatsioon on piisavalt kvaliteediga. Seadused peavad olema piisavalt täpsed ei isikut võiks enne ennustada · Piisavalt täpsed - Selged ja detailsed. Tehnika on aina rohkem ja rohkem keerulisemaks ja aremaks kvaliteedi mõttes. Pealtkuulamis avastamine on keerulisemaks tehtud.
hinnatud tegevuse aluseks oleva strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise, ehitusprojekti koostamise või kavandatavaks tegevuseks vajaliku teise tegevusloa menetlemise käigus, kui otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet ja otsustaja hinnangul on selle tegevuse keskkonnamõju juba asjakohaselt hinnatud. [RT I, 16.11.2010, 1 - jõust. 26.11.2010] (6^1) Haldusorgan võib jätta keskkonnamõju hindamise algatamata, kui tegevusloa taotluse puhul on tegemist ilmselgelt perspektiivitu taotlusega, mille haldusorgan jätab rahuldamata avatud menetlust korraldamata lähtuvalt haldusmenetluse seaduse § 46 lõikest 3. [RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008] (7) Kui ühele otsustajale esitatakse kavandatavaks tegevuseks vajaliku kahe või enama tegevusloa taotlus, võib otsustaja kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise menetlused
riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Märgukirjade ja avaldustega võidakse vaidlustada haldusorganite teatud toiminguid või õigusakte. Nende lahendamise üldkord on reguleeritud avaldustele vastamise seaduses. Teatud liiki vaidluste kohustuslik kohtueelse lahendamise kord võib olla sätestatud eriseadustes. Sisuliselt on mõlemal juhul tegemist õigusliku vaidlusega, mis lahendatakse haldusorganisatsioonis. Haldusorgan või ametnik teostab sellisel juhul jurisdiktsioonilist funktsiooni. Reeglina on siin tegemist alternatiivse võimalusega, s.t. isik võib pöörduda ka otse kohtusse. Kui isik ei ole nõus haldusorgani poolt vastuvõetud otsusega, on tal õigus edasi kaevata kõrgemalseisvale organile või kohtusse, kohaliku omavalitsuse täitevorgani otsuse korral aga kas vastavale volikogule või kohtusse; 2) ametiisikud (seadusega või kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega volitatud
riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Märgukirjade ja avaldustega võidakse vaidlustada haldusorganite teatud toiminguid või õigusakte. Nende lahendamise üldkord on reguleeritud avaldustele vastamise seaduses. Teatud liiki vaidluste kohustuslik kohtueelse lahendamise kord võib olla sätestatud eriseadustes. Sisuliselt on mõlemal juhul tegemist õigusliku vaidlusega, mis lahendatakse haldusorganisatsioonis. Haldusorgan või ametnik teostab sellisel juhul jurisdiktsioonilist funktsiooni. Reeglina on siin tegemist alternatiivse võimalusega, s.t. isik võib pöörduda ka otse kohtusse. Kui isik ei ole nõus haldusorgani poolt vastuvõetud otsusega, on tal õigus edasi kaevata kõrgemalseisvale organile või kohtusse, kohaliku omavalitsuse täitevorgani otsuse korral aga kas vastavale volikogule või kohtusse; 2) ametiisikud (seadusega või kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega volitatud
ÕE EKSAMIKS KORDAMINE Konspekt: R. Narits "Õiguse entsüklopeedia" I TEEMA: ÜLDIST 1.1. Õiguse eelastmed Inimese looduslik küpsemine on alus õiguslikele reeglitele inimese teovõimest, abieluvõimest jne. Loodusele omaste seaduste põhjal loob inimene oma korra, k.a. õiguskorra. Õigus on sotsiaalne kord, see reguleerib inimestevahelisi suhteid. Enne õiguskorda oli moraal ja tava, mis korrastasid inimeste käitumist. Tava ja moraali kujundas elu. Erinevaid olukordi saab reguleerida kas individuaalselt või normatiivselt. Individuaalne* – inimkäitumise korrastamine ühekordsete reg. aktide teel. Normatiivne* – inimkäitumise reg üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis laieneb kõigile sama liiki juhtudele. Ühiskond reageerib, kui normi eiratakse. Normivälised suhted on nt sõprus, armastus, seltsimehelikkus. 1.2. Tava, moraal, õigus, sund ja võim Moraali ja tavakordad...
kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata selles osas, mille keskkonnamõju on juba hinnatud tegevuse aluseks oleva strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise või kavandatavaks tegevuseks vajaliku teise tegevusloa menetlemise käigus, kui otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet ning kavandatava tegevuse keskkonnamõju aruande heakskiitmisest ei ole möödunud rohkem kui neli aastat. (61) Haldusorgan võib jätta keskkonnamõju hindamise algatamata, kui tegevusloa taotluse puhul on tegemist ilmselgelt perspektiivitu taotlusega, mille haldusorgan jätab rahuldamata avatud menetlust korraldamata lähtuvalt haldusmenetluse seaduse § 46 lõikest 3. [RT I 2008, 34, 209 jõust. 1.08.2008] (7) Kui ühele otsustajale esitatakse kavandatavaks tegevuseks vajaliku kahe või enama tegevusloa taotlus, võib otsustaja kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise menetlused arendaja
I teema. Õiguse eelastmed ja õiguse mõiste 1. Õiguse eelastmed (arhailine õigus). Õiguse eelastmeteks on moraal ja tava. On sotsiaalne harjumus, mis korrastasid inimkäitumist. Mõlemad vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist. Nende struktuur koosneb käitumiseeskirjadest ehk moraali-ja tavanormidest. Moraali-ja tavanormid kui tüüpilised normid on üldise iseloomuga ja kohustuslikud. Kujunesid välja pikaajalise inimkäitumise tulemusena. On kindla sisuga, üldkohustusliku iseloomuga. Algseid inimkäitumise masttape võib nimetada tava-ja moraalinormideks. Situatsiooni reguleerimine inimühiskonnas: individuaalset (kujutab endast inimkäitumise korrastamist ühekordsete reguleerimisaktsioonide teel); normatiivne reguleerimine (inimkäitumise korrastamine üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis laieneb kõigile sama liiki juhtudele). Üldiste reeglite abil saab kindlustada inimkäitumise korrastamis...
5.05.2016 Tarkvara õiguskaitse Urmas Kukk Iseseisev töö Kuidas on tagatud autoriõiguste kaitse? Facebook MySpace Orkut Одноклассники Google+ Dropbox Instagram Rate.ee tumblr LinkedIn myHistro 5 liikmelised grupid, töö esitada 08.06., esitlus ja arvestus 10.06. Uurimistöö kirjutamine 1 5.05.2016 Tüüpiline lugeja ... - tahab teha otsust - on hõivatud - on skeptiline ja otsib vigu - ei taha näha ebaprofessionaalsust - on grammatika, keelekasutuse jms suhtes konservatiivne Tekst Omadused sõltuvad: - kus on kasutusel - kes kasutab - milleks kasutatakse Tekst Kirjutatud tekst on tervik, mille vormi ja sisu kujundavad sõnad, laused ja fraasid...
kehtetuks tunnistada selles maksuasjas varem tehtud maksuotsust. Maksuotsus on tehtud aegumistähtaja jooksul, kui see on postiteenuse osutajale üle antud enne aegumistähtaja möödumist. (MKS § 98 lg 4) 49. Millistel juhtudel võib maksuotsust muuta või kehtetuks tunnistada? Maksuotsust võib muuta või kehtetuks tunnistada: (MKS § 101 lg 1) - maksukohustuslase nõusolekul või taotlusel või (MKS § 101 lg 1 p 1) - kui maksuotsuse on teinud asjas mittepädev haldusorgan või (MKS § 101 lg 1 p 2) - kui maksuotsuse tegemine saavutati pettuse või ähvarduse teel või muid ebaseaduslikke viise kasutades või (MKS § 101 lg 1 p 3) - haldusaktis olevate ilmsete kirja- või arvutusvigade parandamiseks või (MKS §101 lg 1 p 4) - muudel seadusega sätestatud juhtudel, välja arvatud haldusmenetluse seaduse 4.peatüki 4. jaos sätestatud juhtudel. MKS § 101 lg 1 p-s 1 nimetatud juhul võib maksuotsust muuta või kehtetuks
ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid (PS 123 lg 2) Seaduslikkuse printsiip · Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel (PS § 3) · Seaduse reservatsiooni printsiip kõige olulisemad riigielu küsimused tuleb reguleerida seadustega · Seaduse ülimuslikkuse printsiip haldusorganid on seotud olemasolevate seadustega · Seadusliku aluse printsiip haldusorgan tohib tegutseda, kui talle on selleks antud seadusega volitus Oiguskindluse põhimõte · Oiguskindluse põhimõtte kohaselt peab isikutel olema võimalik riigi tegevust mõistlikul määral ette näha · Oigusselgus · Oigusrahu · Vacatio legis · Oiguspärase ootuse põhimõte · Tagasiulatuva jõu keeld · Avaldamiskohustus Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte · Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on
Teema 1. Õigus ja ühiskond 1) Õiguse olemus ja mõiste. Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. 2) Õiguse tunnused. Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum. Õigusnormid ei toimi eraldi, hajutatult,vaid kogumina, nad kujutavad endast tervilikku süsteemi, mis kujuneb vastastikku seotud elementidest (normidest, õigusinstituutidest, õigusharudest). See vastastikune seotus ja süsteemsus tõstab õiguse kui tervislikku kogumi regulatiivset mõju, vähendab regulatsiooniväljas lünkade tekkimise võimalusi. Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. See eristab õigusnormide kogumit kõigest teistest sotsiaalnormide süsteemides ...
Tavaõigus (õiguslikke tavasid tunnustav õigus) toetub rahva moraalsetele tõekspidamistele ja harjumustele, st on püsiv ja konservatiivne. Õigusteadus e juristide arvamus etendas õiguse teadust vanas roomas, kus mõned silmapaistvamad juristid said õiguse avaldada arvamust tsiviilvaidlustes. Kohtu- ja halduspretsedent saavad üldise reegli tähenduse ja neid hakatakse õigusvormina kasutama siis kui riik omistab jõu samasisuliste asjade lahendamisel. Kohtu- või haldusorgan varustatakse õigustloova pädevusega. Leping ei ole üldjuhul õigusvorm, sest kujutab kahe või enama isiku vahelist kokkulepet, mis on kohustuslik vaid lepinguosalistele. Vahel võib lepingul olla ka kõrgem ja laiem juriidiline tähendus. Leping on õigusvorm siis, kui ta määrab kindlaks lepingupoolte konkreetsed õigused ja kohustused ja reguleerib nende edaspidiseid suhteid v õiguslikke vahekordi teiste subjektidega(rahvusvahelised lepingud).
tegevuse selgitamiseks ning sellest loobumisele mõjutamiseks; 8) kasutada oma koosseisulisi töötajaid variisikutena tööl teistes asutustes, ettevõtetes ja organisatsioonides; 9) kaasata jälitustegevusse asjatundjaid nende nõusolekul. (2) Jälitusasutuse õiguste teostamiseks vajalikud dokumendid annab välja ning vajalikud muudatused andmekogudes ja registrites teeb jälitusasutuse juhi või tema volitatud ametniku põhjendatud avalduse alusel haldusorgan või juriidiline isik, kelle pädevuses on vastavat liiki dokumendi väljaandmine või andmekogus muudatuse tegemine. § 71. Isiku ja organi teesklemine (1) Politseiamet ja Kaitsepolitseiamet võivad teeselda Eesti või välisriigi eraõiguslikku juriidilist isikut või tema struktuuriüksust või füüsilisest isikust ettevõtjat. (2) Jälitusasutuse ülesannete täitmiseks vajaliku isiku teesklemiseks tehakse siseministri avalduse alusel vastav kanne
! Organ ei ole juriidiline isik, aga juriidilisel isikul on organid III teema: organ Organid: VV, RK, ÜK jms organ – (1992) juriidilise isiku seaduslik elund organ – selline natuke ujuv mõiste � – avaliku halduse stuktuur, millele on antud pädevus; koht kellele see pädevus antakse muutub organiks (nt annavad seadused terve rea pädevusi justiisministeeriumi vanglate asekantsleritele) organ luuakse pädevuse andmisega (pädevus = õigus luua õigust) haldusorgan on HmS §8 Organite jaotus: * monokraatsed – otsustajaid on üks * kollegiaalsed – otsustajaid on kolm või enam (tres facsiunt collegium) - allorganid (RK puhul juhatus ja komisjon) ja organi osad (RK puhul riigikogu liige) ! Abielu – ainuke koht, kus on lubatud kaks otsustajat: kas töötab hästi? � IV teema: pädevus pädevus – riigikorralduslikus tähenduses – milline isik (organ) on loodud täitma üht või teist avalikku ülesannete
o Avalik võim on antud seaduse alusel o Näited: Pärnu haigla, TÜ kliinikum SA, Keskkonnafond, kultuurkapital) o Avalikud ülesanded: 1) Avaliku võimu teostamisega seonduvad a. Ei saa edasi delegeerida. 2) Avalike teenuste osutamine a. Võimalus edasi delegeerida füüsilistele isikutele (FIE) ja eraõiguslikud juriidilised isikud (OÜ) kuid mõlemad on kutse- või majandustegevuses tegutsevad o Haldusorgan o On ükskõik milline avalikke ülesandeid täitev asutus või üksikisik. o Organ peab vastama teatud tingimustele: Varustatud avaliku võimu volitustega ja nende teostamiseks vajalike vahenditega Koht haldusorganite süsteemis Pädevus on õiguslikult määratletud 11 ministeeriumi, 14 ministrit Täidesaatva riigivõimu asutused o Valitsusasutused Maavalitsus, rahvusarhiiv, Tartu Vangla
5. Subordinatsiooni alusel: 1) suhteliselt sõltumatud (tegutsevad nt ainult seaduse alusel) 2) sõltuvad ehk subordineeritud (tegutsevad seaduse kui ka nt määruste jms alusel). 6. Struktuuri alusel: 1) lihtsad ehk tavalised ehk ainuisikulised; 2) mitmeastmelised ehk liigendatud ehk keerulised: a) funktsionaalsed, b) valdkonnasturktuurid. 7. Haldusaktide hierarhia alusel: 1) legislatiivorganid, 2) eksekutiivorganid. Sellise liigituse puhul: 1) iga haldusorgan subordineeritud süsteemis alama astme organi suhtes legislatsioonitasandiks, kõrgema astme suhtes eksekutsioonitasandiks; 2) õigusaktide hierarhias on iga kõrgema õigusjõuga akti suhtes legislatiivaktiks ning kõrgema õigusjõuga akti suhtes eksekutiivaktiks; 3) põhimõtteliselt on õigustloov üldakt sama tasandi organi puhul omakorda legislatiivse iseloomuga õigustrakendava üksikakti suhtes, millel on siis üldakti suhtes eksekutiivne iseloom.
Madis Ernits*1 Õiguskantsler *2 1. Sissejuhatus Põhiseaduse XII peatükis sätestatud õiguskantsleri instituut nihkub üha enam erialaavalikkuse tähelepanu alla.*3 Maailma praktika tunneb seadusandliku kogu, valitsuse ja presidendi juures olevaid põhiseadus- ja seaduspärasuse järelevalve organeid. Nendest sõltumatult eksisteerivad paljudes arenenud õiguskorraga riikides põhiseaduslikkuse järelevalve kohtud. Seadusandliku kogu, valitsuse või presidendi juures ole- vad põhiseadus- ja seaduspärasuse järelevalve organid teostavad enamjaolt järelevalvet üksnes täitevvõi- mu üle, ainult Rootsi justiits- ja Soome õiguskantsler valvavad ka kohtute üle. Eesti põhiseaduse XII peatükk on innovatiivne ja ilmselt ka unikaalne.*4 Õiguskantsleri u...
õigusaktiga, kui ta leiab, et ettepanek on põhjendatud, ning informeerib ettepaneku tegijat oma otsusest ja ettepaneku vastuvõtmise või tagasilükkamise põhjustest tähtkirjaga ühe kuu jooksul ettepaneku kättesaamise päevast arvates. [RT I 2009, 28, 170 - jõust. 01.07.2009] (3) Kui planeeringu kohta on planeeringu menetlemise käigus esitatud ettepanekuid või vastuväiteid, siis ei tohi 14 päeva jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates kohalik omavalitsus ega muu haldusorgan sellise planeeringu alusel anda ehitamist käsitlevat haldusakti, näiteks ehitusluba, sealhulgas tee-ehitusluba, kirjalikku nõusolekut ega kasutusluba. [RT I 2005, 22, 150 - jõust. 08.05.2005] § 27. Kehtestatud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine (1) Kehtestatud detailplaneeringu või selle osa võib tunnistada kehtetuks, kui kohalik omavalitsus või planeeritava maa-ala kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda.
Põhiseadsu kehtestab kaks juhtu, millal seaduse vastuvõtmine rahvahääletusel on kohustuslik. Ainult rahvahääletusel saab muuta põhiseaduse esimest ja viimast peatükki. Rahvahääletuse otsus on riigiorganite täitmiseks kohustuslik. Erakorralises olukorras ei tohi teha rahavahääletuse otsuseid. 4.2.2 Seadlus Seadlusandluse õigus kuulub presidendile. Kõik formaalsed seadlused on funktsionaalselt õigustloovad aktid. Kuigi president on vastavalt tema pädevusele haldusorgan, on tal täita ka legislatiiv-funktsioon.Seadlused on sarnased dekreetidega, sest nad on funktsionaalselt haldusorganiks oleva organi ehk presidendi õigusorganiteks. Dekreet on materiaalses mõttes seadus, kuigi formaalses mõttes mitte. Seadus võetakse vastu riigikogu poolt, dekreet riigipea poolt. Parlamentalism ei suhtu dekreeti positiivselt, sest see vähendab parlamendi osatähtsust. Presidendil on erakorralises olukorras õigus võtta vastu: Erriiklikud vajadused.
funktsiooni. Määrusandlusõiguse eesmärgiks on vähendada seadusandja koormust ja anda normide tehniline detailiseerimine üle valitsusele, et tagada seeläbi paindlik haldustegevus ning vältida seaduste ülekoormamist tarbetute üksikregulatsioonidega 83. Mis on delegatsiooninorm? Õiguse teooria kohaselt peab täitevvõimu üldakti andmiseks olema seaduses vastavasisuline delegatsiooni- ehk volitusnorm. Selles normis täpsustatakse akti andmiseks pädev haldusorgan ning talle antava määrusandliku volituse selge eesmärk, sisu ja ulatus. Peale selle võib seaduse delegatsioonisäte kehtestada ka muid norme täitevvõimu kohustamiseks või tema legislatiivfunktsiooni piiramiseks. Volituse eesmärgi, sisu ja ulatuse sätestamine seaduses on vajalik selleks, et igaüks saaks aru, missugust halduse üldakti tohib anda. 84. Milliste küsimuste reguleerimist ei saa Riigikogu delegeerida valitsusele?
varalisi ehk tsiviilõiguslikke sanktsioone. 1) Kriminaalõiguslikud sanktsioonid (kriminaalkaristused) on kuritegude toimepanemise eest kohaldatavad sunnivahendid. Kriminaalkaristused on sätestatud karistusseadustikus, neid rakendab ainult kohus ja nad on teiste karistusliikidega võrreldes kõige karmimad karistused. 2) Haldussanktsioonid (halduskaristused) on sunnivahendid, mida kohaldatakse väärtegude eest. Neid rakendab selleks volitatud nn kohtuvälise menetlejana haldusorgan (politsei, amet, inspektsioon) või kohus. 3) Distsiplinaarsanktsioonid on karistused distsiplinaarsüütegude, st süütegude eest, mis on sätestatud avaliku teenistuse seaduses või mõnda konkreetset avaliku teenistuse valdkonda reguleerivas seaduses. 4) Varalised ehk tsiviilõiguslikud sanktsioonid on mõjutusvahendid, mida rakendatakse tsiviilõiguslike üleastumise eest. Sanktsiooni määratletuse astme järgi eristatakse absoluutselt määratletud, suhteliselt määratletud ja
Väärteo asjades ja haldusasjades jõustunud kohtulahendeid seaduse PS-vastaseks tunnistamisega ei mõjuta, sest vastavat teistmisalust ei ole. Haldusasjades ei ole lootusetu pärast seaduse PS-vastaseks tunnistamist oma õigust kaitsta. Kui tegemist on jätkuvalt sunnivahendeid rakendava kohtuotsusega, siis ei tohi seda edasi rakendada. Samasugune olukord sunnivahendeid rakendava haldusaktiga, mida kohtusse pole kaevatud haldusorgan ei tohi seda täita. Selle eest peab ise vastutama, et jälgida kas on PS-vastane või ei. Ülejäänud juhtudeks, kus haldusakt, mida pole vaidlustatud, avaldab pärast selle aluseks oleva seaduse PS-vastaseks tunnistamist jätkuvalt negatiivset mõju, võib kõne alla tulla haldusmenetluse uuendamine. Nimelt saab isik pärast haldusakti õigusliku tagajärje äralanegmist pöörduda haldusorgani poole, et see uuendaks menetlust.
juriidiliseks tulemuseks võib olla seadus. Kohustuslik muutes Põhiseaduse esimest ja viimast peatükki. 2.5. Seadlus Seadlus on seadusjõuga õigusakt. Seadlusandluse õigus kuulub presidendile. Kõik formaalsed seadlused on funktsionaalselt õigustloovad aktid. Seadlused on sarnased dekreetidega, sest nad on funktsionaalselt haldusorganiks oleva riigiorgani aktid. Dekreedid on õigustloovad aktid ehk õiguse allikad neid võtab vastu haldusorgan ning neil on spetsiifiline kehtejõud. Dekreediõigus seadusandlusõigust täidesaatva võimu käes. Dekreet on materiaalses mõttes seadus, kuid formaalses mõttes mitte seadus võetakse vastu Riigikogu poolt, dekreet riigipea poolt. Põhiseaduse alusel on presidendil õigus võtta vastu: 1. Erakorralisi dekreete kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja ilmuvad edasilükkamatud riiklikud vajadused. 2
alusel ja täitmiseks. Määrusi andes teostavad Vabariigi Valitsus ja ministrid sisuliselt seadusandlikku funktsiooni. Määruste liigid - intra legem määrusi ehk seadusi täpsustavaid määrusi, praeter legem määrusi ehk seadusega käsitlemata valdkondi reguleerivaid määrusi ning contra legem määrusi ehk seadusi muutvaid või tühistavaid määrusi. Intra legem määrused - Intra legem määruse puhul peab seaduses olema norm, mis sätestab selgelt, et haldusorgan võib selle alusel anda haldusakti. [...] õiguse subjektil peab seadusega tutvumisel olema võimalik jõuda kindlale arusaamale, et selle seadusega reguleeritud küsimustes võib täitevvõim anda halduse üldakti. Samas ei tohi intra legem korras antud määrus väljuda volitusnormi sisaldava seaduse reguleerimiseseme raamidest." Praeter legem määrused - Vabariigi Valitsuse ja ministrite õigus anda praeter legem määrusi on vaieldav. Siiski võib Riigikohtu seisukohtadest järeldada, et
on alaealisus, rasedus, raskendav on varem karistatud olemine ja kui tegu pannakse toime joobeseisundis. Mõnede õigusrikkumiste puhul on vastutuse järgimiseks vajalik isiku teatav erisus, ametialane kuriteguametiisik, kaitseteenistusalanesõjaväelane jne. Õigusrikkumise subjektideks saavad olla peale füüsiliste isikute ka organisatsioonid oma tegevuse valdkonnas, nt haldusorgan oma pädevuse ületamisel, äriühing maksuseaduse rikkumisel, lepingu täitmata jätmisel jne. Kuid organisatsioon ei kanna kunagi sellist karistust nagu vangistus. 2) subjektiivne külg õigusrikkumises nagu igas käitumises väljendub isiku suhtumine oma teosse, teistesse isikutesse aga ka suhtumine ühiskonna ja riigi huvidesse ning lõpuks ka suhtumine õigusesse. Inimeste tegudes väljenduvad nende huvid, eesmärgid, aga samuti
1 I LOENG: RIIGIÕIGUSE PÕHIKÜSIMUSED Riik (rahvas, territoorium) kindla territooriumiga suverääne üksus – juriidiline lähenemine Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused. Riigiõiguses puuduvad sanktsioonid.Riigiõigus pole üldine, tema sisu on igas riigis erinev. Rahvusvaheline õigus on riigiväline, ta vaatelb riiki kui üksust. Riiki eesmärk, ülesanded, tegevuspiirid Julgeoleku tagamine Sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline heaolu Üksikisiku õiguste ja vabaduste tagamine Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised elemendid:territoorium, rahv...
2. Õigusteadus (juristide arvamus) etendas õiguse tähendust teatud ajaperioodil (2.-3. saj) vanas Roomas. 3. Kohtu- ja halduspretsendent saavad üldise reegli tähenduse ja neid hakatakse õigusvormina kasutama siis, kui riik omistab kohtulahendile või haldusorgani poolt konkreetses asjas tehtud otsustele kohustusliku jõu järgmiste samasisuliste asjade lahendamisel. Sellisel juhul varustatakse kohtu- või haldusorgan õigustloova pädevusega. 4. Leping ei ole üldjuhul õigusvorm, sest kujutab kahe või enama isiku vahelist kokkulepet, mis on kohustuslik vaid lepinguosalistele. Kuid teatavatel juhtudel võib leping olla laiem juriidiline tähendus ja kõrgem kohustuslikkuse aste, mistõttu ta on käsitletav õigusvormina, nt rahvusvahelised lepingud, määravad kindlaks lepingupoolte õigused ja kohustused, reguleerivad nende suhteid. 5
seaduses sätestatut. TEHINGU TEGEMISE NÕUSOLEK Kui tehingu kehtivus sõltub kolmanda isiku nõusolekust, võib kolmas isik nõusoleku andmise või sellest keeldumise avaldada tehingu teinud isikule, mitmepoolse tehingu puhul ka tehingupoolele. Nõusolek võib olla tehingu tegemisele eelnev või antud tagantjärele (heakskiit). Kui tehingu jaoks on seaduses ette nähtud teatud vorm, peab nõusolek tehingu tegemiseks olema samas vormis. Avaliku võimu teostamisel annab haldusorgan nõusoleku haldusmenetluse seaduse sätestatud vormis. Eelneva nõusoleku tagasivõetavus Eelneva nõusoleku võib kuni tehingu tegemiseni tagasi võtta, kui nõusoleku andnud isik ei ole nõusoleku andmisel nõusoleku tagasivõtmise õigusest loobunud. Nõusoleku tagasivõtmise avalduse võib teha tehingut teha soovivale isikule, mitmepoolse tehingu puhul ka tehingupoolele. Heakskiidu tagasiulatuv mõju
Kaebuse või protesti saanud halduskohus: 1) kontrollib, kas kaebus või protest vastab käesoleva seadustiku §s 10 sätestatud nõuetele ning kas on tasutud riigilõiv; 2) kontrollib, kas kaebus või protest kuulub halduskohtu pädevusse; 3) kontrollib, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks võimalikud ja asjakohased taotlused, ning teeb vajaduse korral kaebuse esitajale ettepaneku kaebust muuta. ) Poolteks on: 1) kaebuse või protesti esitaja; 2) haldusorgan, kelle tegevuse peale on kaebus esitatud (vastustaja); 3) halduslepingu pooled; 4) üksikisik või eraõiguslik juriidiline isik, kelle vastu on kaebus esitatud. (3) Kaasatud isikuteks on: 1) kolmas isik, kui asja arutamisel võidakse otsustada tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle; 2) järelevalvet teostav asutus või ametnik; 3) riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse esindaja.
KORDAMISKÜSIMUSED 2009. AASTA RIIGIÕIGUSE EKSAMIKS ÜLDOSA 1. Milliseid eesmärke taotletakse riigiõiguse normidega? Erinevad käsitlused. Riigiõiguse normide põhituumiku moodustavad konstitutsioonilised normid, millega siseriiklik õigus peab olema kooskõlas. Kõik need, kes otsivad vastandlikke normide eesmärke, on ühel meelel, et riigiõiguse normid peavad tagama stabiilsuse ja vähendama konflikte. Muus osas võivad seisukohad olla vastandlikud. Iga normi kehtestamisel tuleb välja selgitada põhjused, kas antud situatsioonis tuleks eelistada riigi või indiviidi huve. Sellest tulenevalt ongi riigiõiguse normide praktiline eesmärk tasakaalu saavutamine indiviidi ja avaliku võimu vahel. Tegelikult põhineb sellisel lähenemisel ka isiku põhiõigustesse sekkumise kontrollimehhanismi tagamine, mida kasutavad ka konstitutsioonikohtud ja ka Riigikohus. Teine riigiõiguse eesmärk on indiviidi õiguste kaitse ja luua selline võ...
loetakse igaaastaseid eelarve seaduseid. Seadlus — riigipea õigusakt. Õigust anda seadusejõulist õigusakti nimetatakse dekreediõiguseks. Dekreete on kolme liiki lähtuvalt tema õiguslikust jõust: dekreetseadused, erakorralised dekreedid, hädadekreedid. Seadlus on sisuliselt seadusjõuga õigusakt (formaalses mõtte siiski ei ole seadus). See on funktsionaaselt õigustloov akt. PS annab seadLusandluse õiguse presidendidle. Seega kuigi President on tema pädevust silmas pidades haldusorgan, siis on tal täita ka legislatiivfunktsioon. Seadlused on sarnased dekreetidega, sest nad on funktsionaalselt haldusorganiks oleva riigiorgani aktid (dekreedid on õigustloovad aktid, mida võtab vastu haldusorgan). Dekreediõiguse all mõeldakse seadusandlusõigust täidesaatva võimu käes. Ent parelamentaristlik riigimudel ei suhtu sellese eriti soosivalt, sest dualism vähendab parlamendi osatähtsust. Presidendil õigus anda vastavalt PS-le: 1
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? · Avalik võim · Territoorium, millel see avalik võim kehtib · Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riigil on 3 põhitunnust: 1)territoorium Territooriumi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja kui tegu on mereriigiga, siis ka territoriaalvesi. Riigi alla kuuluvad tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes riikides asuvad saatkondade territooriumid. Riigi territooriumi määrab riigipiir, mis määrab ühtlasi ka riigi suveräänsuse ulatuse. Riigipiiri rikkumine on alati karistatav. 2)rahvas/elanikkond Rahvas moodustub kõigist antud riigi alal elavatest ja selle seadustele alluvatest isikutest. O...
Tavaliselt teeb ta seda siis, kui kaebamisel täitevvõimu sisesed kanalid on ennast ammendanud. Ombudsmani pädevuses on kaebuse põhjal asja uurida, saada igast riigiasutusest asja lahendamiseks vajalikke materjale, sealhulgas ka salajasi materjale, ja teha haldusorganile ettepanek rikkumine kõrvaldada. Ise ombudsman haldusakti tühistada ei saa ja ta ei saa ka anda uut haldusakti. Seda peab tema ettepanekul tegema vastav haldusorgan. Ombudsmani pädevuses on saata asi krim.asja algat. uurimisorganitele, kui ta leiab, et vastava ametniku teos võib olla k.t. koosseis. Kui aga vastavas asjas on juba olemas jõustunud halduskohtu otsus, siis pole ombudsmanil täitevvõimu tegevusse enam võimalik sekkuda. Sel puhul tuleb täita kohtuotsust. Reeglina nimetab/valib ombudsmani parlament. Erandiks on Prants. vahendaja, kellel parlamendiga pole mingit seost, aga kelle funktsioonid on sarnased ombudsmani omadega
tüüpi regulatsioon. Haldusõiguse normistikus on olulisel kohal veel need, milledega reguleeritakse riigi- ning omavalitsusteenistujate õiguslik seisund, avaliku teenistuse alused, tingimused ning kord, aga samuti pädevus otsustusprotsessis ja eriti: diskretsiooni ehk suva maht oma ülesannete teostamisel ning suhtlemisel rahvaga. Iga haldusõiguse normi puhul on kohustatud või õigustatud isikuks haldusorgan või ametiisik, kuid teatavatel juhtudel ka kodanikud ning juriidilised isikud. Ka haldusõiguse normid on loogilise struktuuri poolest valdavalt H - D tüüpi ning regulatiivsed. P. 2.3. Haldusprotsess ning haldusvastutus Eespool selgitati, et haldusõiguse ning haldusprotsessi (haldusvastutuse) õigusharud on sarnases süsteemses seoses kriminaalõiguse ja kriminaalkohtumenetluse ning tsiviilõiguse ja tsiviilkohtumenetluse õigusharudega.
Planeerimisregioon võib amteliku haldusjaotusega kokku langeda, kuid ei pruugi (nt kohturingkond ei lange oma valdkonnareviirina kokku ametliku regionaalse haldusüksuse piiridega).. 7. Riigiorganite liigitus haldusaktide hierarhia alusel: 1) legislatiivorganid; 2) eksekutiivorganid Viimase liigituse puhul tuleb arvestada, et : 1) iga haldusorgan (täidesaatva riigivõimu organ) subordineeritud süsteemis on alama astme organi suhtes legislatsioonitasandiks ning temast endast kõrgema tasandi suhtes eksekutsioonitasandik 2) õigusaktide hierarhias (käsitleme õiguse osas) iga kõrgema õigusjõuga õigusakt on alama õigusjõuga akti suhtes legislatiivaktiks ning kõrgema õigusjõuga akti suhtes eksekutiivaktiks; 3) põhimõtteliselt on õigustloov üldakt sama tasandi organi (ühe ja sama organi) puhul
Majandus- ja Sotsiaalnõukogul (Economic and Social Council) on 9 alalist komiteed ning lisaks ekspertorganid, funktsionaal- ja regionaalkomisjonid. Rahvusvaheline Kohus (International Court of Justice) on ÜRO tähtsaim juriidiline organ. Kohus lahendab riikidevahelisi vaidlusküsimusi ja muid ÜRO organite poolt tõstatatud õiguslikke küsimusi. Hooldusnõukogu (Trusteeship Council) kontrollib ÜRO halduse alla kuuluvaid territooriume. Sekretariaat (Secretariat) on ÜRO haldusorgan, mille eesotsas on peasekretär, kes valitakse viieks aastaks. Alates 1. jaanuarist 2007 on ÜRO peasekretär Ban Ki-moon Lõuna-Koreast. ÜRO kui katusorganisatsiooni juurde kuulub rida spetsialiseeritud valitsustevahelisi organisatsioone (sealhulgas FAO, IBRD, WTO, Maailma Terviseorganisatsioon, UNESCO ja teised) ning ÜRO abiorganisatsioone (UNICEF, UNDP, UNEP, UNCHR, UNCTAD, UNDCP jt.). 21 ÜRO lipp
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
