väljastpoolt parlamenti.Parlament võtab vastu seaduseid ja otsuseid. SEADLUS § 109 – seadusjõuga õigusakt, I argument – president võtab vastu juhul kui Riigikogu ei saa kokku tulla, II argument – ta on NAGU seadus või tal on seaduse jõud, aga samas pole see seadus. § 78, § 109, § 110 – seadlusandluse õigus presidendil. Kõik formaalsed seadlused on funktsionaalselt õigustloovad aktid. Kuna president on olemuselt haldusorgan (§ 78), on tal ka legislatiivfunktsioon. Seadlused on sarnased dekreetidega, sest nad on funktsionaalselt haldusorganiks oleva riigiorgani aktid. Dekreedid on õigustloovad e õiguse allikad, mida võtab vastu haldusorgan ja millel on spetsiifiline kehtejõud. Dekreediõiguse all mõistetakse seadusandlusõigust täidesaatva võimu käes. Dekreet on materiaalselt seadus, formaalselt mitte. Parlamentarism ei suhtu dekreeti positiivselt, sest
51. Avaliku halduse kandja mõiste 52. Avaliku halduse kandjad (3) 53. Avalik-õiguslik ühendus. Põhitunnus (liikmeskond, kel on kaasaotsustamise õigus ühenduse ülesannete täitmisel). Liikmeskonna tekkimise alus (sund, vabatahtlik), liigid (4). Näited 54. Riik kui avalik-õiguslik ühendus. Mis on riigi eripära võrreldes teiste avalik-õiguslike isikutega. 55. Avalik-õiguslik asutus. Erisused avalik-õiguslikust ühendusest. Näited 56. Avalik-õiguslik sihtasutus 57. Haldusorgan. Mõiste (HMS § 8 lg 1, lg 2) ja tunnused (institutsionaalne, funktsionaalne). Kes on organi käsutaja 58. Haldusorganite liigid ja nende pädevuste liigid 59. Mille kaudu omandab avaliku halduse õigusvõime, mida see tähendab. Kuidas (mille kaudu) muutub avaliku halduse kandja teovõimeliseks. 60. Mis on karistusõiguses karistamise alus? 61. Mis on süüteokoosseisu tunnused? 62. Millised on peamised karistusõiguse põhimõtted? 63
426. a anti neile juristide õigusalastele seisukohtadele seaduse jõud ja neile võis viidata kui õigusaktidele. Kohtu- ja halduspretsedent. Saavad üldise reegli tähenduse ja neid hakatakse õigusvormina kasutama, kui riik omistab kohtulahendile või haldusorgani poolt tehtud otsusele kohustusliku jõu järmiste samasisuliste asjade lahendamisel. Sellisel juhul varustatakse kohtu- või haldusorgan õigustloova pädevusega. Leping. Ta on õigusvorm, kui ta määrab kindlaks lepingupoolte konkreetsed õigused ja kohustused ja lisaks sellele reguleerib nende edasiseid suhteid või õiguslikke vahekordi teiste subjektidega. Nt. Rahvusvahelised lepingud (paktid, konventsioonid), millest juhinduvad ka teised subjektid. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid. Normatiivakt ehk õigustloov akt. Paljudes riikides ainuke õiguse vorm
iseloomuga 2) JULGEOLEKUNÕUKOGU Ülesanded: 1) Võtta vastu otsus kasutada agressori suhtes sõjalist jõudu 2)Õigus kehtestada majanduslikke sanktsioone rahu rikkujate suhtes 3)Veto õigus vastuvõetud otsuste suhtes 5 alalist liiget USA; Prantsusmaa, Suurbritannia, Nõukogude Liit, Hiina 10 vahetuvat liiget 3) RAHVUSVAHELINE KOHUS HAAGIS riikide vaheliste õiguslike probleemide lahendamine, sõjakurjategijate üle kohtupidamine 4) SEKRETARIAAT - haldusorgan, mille ülesandeks ÜRO asjaajamine 5) PEASEKRETÄR juhib ÜRO sekretariaadi tööd, praegu Ban Ki-moon · ÜRO-l oma rahuvalvejõud TAGAJÄRJED · Potsdami konverents Saksamaa lõhestamine · 1945.a. nov 1946.a.okt Nürnbergi protsess moodustati 4 võitjariigi juristidest Rahvusvaheline sõjatribunal, vastutusele 24 süüalust · Pariisi rahukonverents 1945.-1946. Lepingud allkirjastati 1947.a. Saksamaa Euroopa
maksuvõlglaselt nõutakse esmalt sisse maksuvõlad, seejärel intressid ja muud kohustused. Käibemaks Maksukorralduse seadus * maksude alusseadus Menetlusosalised: 1. haldusakti andmist või toimingusooritamist taotlev maksukohuslane (taotleja); 2. isik, kellele haldusakt või toimik on suunatud (adressaat); 3. muu isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt või toiming puudutab (kolmas isik); 4. haldusorgan, kus peab seaduse või määruse kohaselt esitama menetlevale haldusorganile arvamuse või kooskõlastuse õigusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks. Maksumenetluse üldpõhimõttes: 1. uurimispõhimõte maksuhalduril on maksude tasumise õigsuse kontrollimise ja maksusumma määramisel kohustus arvestada kõiki asjasse puutuvaid asjaolusid, nii maksu suurendavaid, kui vähendavaid; kontrollimisel otsustab haldur,
suunatud õigussubjektide käitumine ja mille tõttu õigussuhe üldse tekib. õiguse rakendamine- selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid (haldusorganid, kohus, politsei jne.) õigusotsustus- ehk adjudikatsioon on ala loovutamine/omandamine rahvusvahelise kohtu, vahekohtu vm ühenduse otsuse alusel. kaalutlusõigus- ehk diskretsioon on see, kui seadusandja on haldusorganile tema tegevuseks jätnuv teatava mänguruumi, mille raames saab haldusorgan ise seaduse eesmärgist lähtudes teha otsuse. subsumeerimine- õiguse rakendamine kui tegevus (kui protsess). Olemus seisneb selles, et tuleb võrrelda konkreetseid elulisi asjaolusid õigusnormis esitatud abstraktse faktilise koosseisuga ning kui nad on omavahelises seoses, siis teha lõppjäreldus selles õigusnormis ettenähtud õigusliku tagajärje osas. tõlgendamine- tegevus, millega selgitatakse välja õigusakti, lepingu või muu õigusallika tegelik sisus ehk mõte. lünk-
Erisused avalik-õiguslikust ühendusest. Näited Avalik-õiguslik asutus on personali ja materiaalsete vahendite kogum, mis täidab vastavalt asutamise eesmärgile teatavaid avalikke ülesandeid. Pole liikmeskonda, on kasutajad. ERR; Rahvusooper Estonia. 56. Avalik-õiguslik sihtasutus Avalik-õiguslik sihtasutus seaduse alusel, täidab avalikke ülesandeid sihtasutuse asutaja poolt kindlaks määratud eesmärgi saavutamiseks ning selleks eraldatud vara abil. 57. Haldusorgan. Mõiste (HMS § 8 lg 1, lg 2) ja tunnused (institutsionaalne, funktsionaalne). Kes on organi käsutaja Haldusorgan on seadusega või selle alusel avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Tunnused: · Avaliku võimu volitus ja selle teostamiseks vajalikud vahendid- funktsionaalne · Organisatsiooniline iseseisvus- institutsionaalne · Koht haldusorganite süsteemis- institutsionaalne
andmetest, talle tuleb võimaldada juurdepääs tema kohta käivatele andmetele ja tal on õigus nõuda ebatäpsete või eksitavate andmete parandamist. 4. Isikuandmete töötlemise lubatavus. Millal tohib isikuandmeid töödelda? Mis on erisused? Vaid inimese nõusolekul, kui seadus ei sätesta teisiti. Ehk siis kui seaduse tasandil volitusnormi ja andmete koosseisu pole, saab töötlemine toimuda vaid inimese nõusolekul. Haldusorgan (seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik) võib isikuandmeid töödelda üksnes avaliku ülesande täitmise käigus seaduse, välislepingu või Euroopa Liidu Nõukogu või Euroopa Komisjoni otsekohalduva õigusaktiga ettenähtud kohustuse täitmiseks. Isikuandmeid tohib töödelda: 1) Andmesubjekti tahteavaldus, millega ta lubab oma isikuandmeid
kirjeldatavad. 10. Mis on õigusnormi sanktsioon ja kuidas neid liigitatakse? Sanktsioon - näitab riikliku mõjutusvahendi, mis kuulub rakendamisele dispositsiooni nõuete eiramise eest hüpoteesi tingimustes. Näitavad mõjutusvahendeid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. Sanktsiooni kõige olulisemaks liigituseks on rakendatavate vahendite iseloom. Kriminaalõiguse sanktsioonid (rakendab ainult kohus). Halduslikud sanktsioonid (rakendab volitatud haldusorgan või kohus). Distsiplinaarsanktsioon (töösuhetes toimuva rikkumise puhul; kohaldab tööandja). Alalised e. tsiviilõiguslikud sanktsioonid (rakendatakse lepingu rikkujate suhtes (rakendab suhte teine pool) või kahju tekitaja suhtes). Sanktsioone võib liigitada ka määratuse astme järgi: Määratletud e. absoluutselt määratletud sanktsioon Rakendatav vahend on antud üheselt, ilma valikuvõimaluseteta (vorminõuetele
Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. 48. Millisel juhul võib samas maksuasjas uue maksuotsuse teha? Samas maksuasjas võib uue maksuotsuse teha: 1) maksukohustuslase nõusolekul või taotlusel või 2) kui maksuotsuse on teinud asjas mittepädev haldusorgan või 3) kui maksuotsuse tegemine saavutati pettuse või ähvarduse teel või muid ebaseaduslikke viise kasutades või 4) haldusaktis olevate ilmsete kirja- või arvutusvigade parandamiseks või 5) muudel seadusega sätestatud juhtudel, välja arvatud haldusmenetluse seaduse 4. peatüki 4. jaos sätestatud juhtudel. 6) uue asjaolu või tõendi ilmnemisel. 7) juhul kui maksuotsuse tegemise aluseks olnud eelhaldusakti muutmise
motiveerimine on abinõu, et isik, kellele on haldusakt adresseeritud, saaks aru, kas tema õigusi on kitsendatud seaduslikult, ja vajadusel oma õigusi kaitsta. Haldusakti motiveerimine tagab selle kontrollitavuse. Selgitamis ja nõustamiskohustus Avalikul võimul on kohustus isikuid abistada menetlustoimingute tegemisel, selgitades neile õigusi ja kohustusi ning jagades nõus eesmärkide saavutamisel. Uurimispõhimõte Haldusmenetluses valitseb uurimispõhimõte, mille kohaselt haldusorgan peab ise välja selgitama otsuse tegemiseks vajalikud asjaolud, kogudes vajadusel ise tõendeid või tehes isikule ettepaneku tõendeid esitada. Uurimispõhimõtte üheks tahuks on koostööpõhimõte haldusorgan peab võimalusel isikuga koostööd tegema. Haldusmenetluse efektiivsus ja eesmärgipärasus Haldusmenetlus peab olema eesmärgipärane ja efektiivne ning selle peab viima läbi võimalikult lihtsalt ja kiiresti , vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. 2.3
ÕIGUSE ALUSED Õigust on vaja selleks, et luua korda ja stabiilsust. Mitte ükski õigus ei ole piiramatu. Õigus võib välja kasvada tavast, normaalist vms. Õiguse mõistmine on erinev kui õigus pole kirja pandud. Õiguspärane on normaane käitumine. ÕIGUS on inimeste poolt ja inimeste jaoks loodud süsteem, selleks, et luua turvaline ja stabiilne elukeskkond inimestele. ,,Õigus on headuse ja õigluse kunst" (Celsius). Õiguse mittetundmine ei vabasta vastutusest. Õiguse idee koosneb kolmest elemendist: 1.) Õiglus 2.) Õiguskindlus 3.) Õiguslik garanteeritus Õiglus võib olla jaotav ja võrdsustav. (nt;rohkem tööd, rohkem palka). Igaüks peab saama selle, millele tal on õigus. Õiguskindlus on ühetähenduslik, tagatud riigi poolt. - Objektiivne õigus (positiivne, sisemine õigustunne) - Subjektiivne õigus(ülipositiivne indiviid) - Normatiivne informatsiooni ja kommunikatsioonisüsteem (Riigi Teataja) ...
o EKP juhatusse kuulub president, asepresident + 4 liiget o EKP nõukogu koosneb 24 liikmest: 6 juhatuse liiget + 18 euroala riigi keskpankade presidendid Euroopa Kontrollikoda o Kaitseb ELi maksumaksjate huvi o Asub Luxembourgis o Liikmed määrab kuueks aastaks ametisse nõukogu o Eestist Juhan Parts, 2004-2016 Kaljulaid o 28 liiget 8.Regionaalne ja kohalik valitsemine Maavalitsus on maakonna haldusorgan Ülesanded: o Tehingud maaga o Ühistransport (maakondlik) o Riiklik järelvalve haridusasutsutes o Sündide ja surmade ja abielude registreerimine(lapsendamine) 4 o Maakonnaplaneering o Maavanema määrab valitsusametisse 5 aastaks Vald, linn o Valla/linna elanike registrisse kantud valimisõiguslikud kodanikud valivad valla/linna volikogu
ka neljas liik), (nt Haigekassa, Eesti Pank) Organid: NB! Juriidiline isik ei ole kunagi organ (tal ON organid)! Juriidiline isik muutub teovõimeliseks alles oma organite kaudu! Organ koht juriidilises isikus, mis täidab tema ülesandeid (tema eest ja nimel) 1922 Riigikohus: juriidilise isiku organ on tema seaduslik elund HMS (Haldusmenetlusseadus) §8 Haldusorgan on seadusega (määrusega vms) avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud halduskogu või isik (seega valitseb funktsionaalne organi mõiste organ luuakse pädevusega) Varasemalt samastati asutus organiga (nt valitsusasutus on organ) seega nt ministeeriumi puhul on organeid mitu (selleks tuleb diferentseerida pädevuse alusel; kõige rohkem pädevusi on ministril, aga teatud pädevused (nt avaliku teenistuse
Seadus jôustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. Seadlus see on sisult seadusejôuga ôigusakt. Seadlusandluse ôigus kuulub presidendile. Kôik formaalsed seadlused on funktsionaalselt ôigustloovad aktid. Seadlused on dekreedid, sest nad on funktsionaalselt haldusorganiks oleva riigiorgani aktid. Dekreedid on ôigusloovad aktid e. ôiguse allikad; neid vôtab vastu haldusorgan neil on spetsiifiline kehtejôud. Dekreediôiguse all môistetakse seadusandlusôigust täidesaatva vôimu käes. Dekreet on materiaalses môttes seadus, kuid formaalses môttes mitte. Seadus vôetakse vastu Riigikogu poolt, dekreet riigipea poolt. Pôhiseaduse alusel vôib järeldada, et presidendil on ôigus vastu vôtta: 1.erakorralisi dekreete - see on juhtudel kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja ilmnevad edasilükkamatud riiklikud vajadused, 2
3. ÕIGUSNORMID JA ÕIGUSSÜSTEEM lk 36 58 3.1. SOTSIAALSETE SUHETE NORMATIIVNE JA KASUAALNE REGULEERIMINE. SOTSIAALSETE NORMIDE SÜSTEEM. Lk 36-38 Sotsiaalne reguleerimine inimeste käitumisele piiride kehtestamine, indiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtlemise korrastamine: Normatiivne reguleerimine Kasuaalne ehk individuaalne reguleerimine inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli inimeste käitumine määratakse kindlaks abil, millega määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil, iga käitumismudel, etalon, mida kasutatakse konkreetse isiku küsimus lahendatakse just vastavat liiki käitumisaktide või subjektide se...
Eriseadus § 11 lg 2 lubab teha veebilehel teatavaks ja teatavakstegemisega järelikult 25.11.2013 jõustus. Kui ta 27.11 saatis täiendavat teavet, ja PRIA ültes, et haldusmenetlust ei uuendatud. Kui haldusakt on antud ja jõustunud, siis ta omandab kehtivuse ja kui ta on kord kehtivuse omandanud, siis haldusorgan, adressaat ja muu menetlusorgan muutub seotuks, ta kohustab kõiki ja ta on ametlik dokument ja seda ei saa lihtsalt ära kaotada. Kui ta kaks päeva hiljem esitas täiendavaid dokumente. Üldreegel on see, et kui 30 päeva jooksul pärast haldusakti kättetoimetamist pöördub haldusorgani poole, siis reeglina peaks sellelt inimeselt küsima, kas
isikutele, millega tunnistatakse ka eraõig isikud av h kandjateks (füüsilised isikud notarid, kohtutäiturid, piletikontrolörid; juriidilised isikud MTÜ) Haldusorganisatsioon jaguneb vahetuks (teostavad riigiorganid) ja kaudseks riigihalduseks (teostavad a või jur isikud va riik korp!, a või asutused, a või sihtasutused ja eraõig isikud füüsilised ja juriidilised isikud). Haldusorgan Halduse kandja muudetakse teovõimeliseks tema organite kaudu, kus toimub h kandja ja töötajate ühendamine, kes muudavad h kandja teovõimeliseks ehk nad teostavad h kandja teovõimet organi käsutaja. Organ peab vastama teatud tingimustele: · Peab olema varustatud av võimu volitustega ja omama nende teostamiseks vastavaid vahendeid. · Peab olema organisatsiooniliselt iseseisev. · Tal peab olema teatud koht h organite süsteemis.
Riigikogu pidama kinni järgmistest nõuetest: 1) Riigikogu ei tohi volitada täitevvõimu reguleerima küsimusi, mis põhiseaduse kohaselt tuleb reguleerida seadusega; 2). Delegatsiooni- ehk volitusnormis tuleb täpsustada akti andmiseks pädev organ ning talle antava volituse eesmärk, sisu ja ulatus. Täitevvõimu üldakti andmiseks peab olema seaduses vastavasisuline delegatsiooni- ehk volitusnorm. Selles normis täpsustatakse akti andmiseks pädev haldusorgan ning talle antava määrusandliku volituse selge eesmärk, sisu ja ulatus. Määruse andmise nõuded: 1). Uue delegatsiooni- ehk volitusnormi kehtestamise korral peab määrust andma volitatud organ; 2). Määrust andma volitatud organil on kohustus seaduse rakendamiseks vajalik määrus anda, 3) Määrust andma volitatud organil on kohustus jälgida kehtivate määruste kooskõla uute seadustega.
taotlusele kavandada oma piiritlemisprotsess; • Alustada kohe kui kogunenud info seda lubab; • Määratleda võimalikult täpselt avalikkuse osa otsustusprotsessis; • Lähenemine piiritlemisele peab olema süstemaatiline, läbiviimine paindlik; • Tulemused dokumenteerida KMH ettevalmistamise juhisteks; • Vajadusel täiendada ja rakendada uut infot ja teemasid. Kes peaksid osalema piiritlemisel? • Arendaja; • Pädev haldusorgan - otsustaja; • KMH administratiivorgan; • Teised vastutavad ametkonnad; • KMH eksperdid; • Võtmehuvigrupid – kelle õigusi või kohustusi taotluse rakendamine võib puudutada; • Avalikkus. Alternatiivide kaalutlemine • Alternatiivide nõue • Varustuse/sisendi alternatiivid • Tegevuse alternatiivid • Asukoha alternatiivid • Protsessi alternatiivid • Plaanimise alternatiivid MÕJUDE ANALÜÜS:
Pandiseadus reguleerib suhteid, mis tekivad seoses patentse leiutise õiguskaitsega Eesti Vabariigis. Leiutist kaitstakse Eesti Vabariigi patendiga. Patent tõendab autorsust, prioriteeti ja patendiomaniku ainuõigust leiutisele. Leiutise objektiks võib olla seade, meetod, aine või mikroorganismi tüvi või nende kombinatsioon, samuti tuntud seadme, meetodi, aine või mikroorganismi tüve kasutamine uuel otstarbel. 20. Majandushaldus ja reguleerimisala. Majandushaldusasutus on haldusorgan, kes täidab talle seadusega pandud ülesandeid vähemalt ühel alljärgneval viisil: tegevusloa taotluse lahendamine; majandustegevuse peatamine või keelamine; tegevusloa peatamine või kehtetuks tunnistamine; ettevõtja majandustegevuse üle riikliku järelevalve teostamine. 21. Loakohustus ja teatamiskohustus. Loakohustus: Seaduses sätestatud juhul peab ettevõtjal enne tegevusalal majandustegevuse alustamist olema tegevusluba (edaspidi loakohustus)
1) haldusakti andmist või toimingu sooritamist taotlev või halduslepingu aluseks oleva õigusakti nimetus, number ja kuupäev. sõlmimiseks ettepaneku teinud isik (taotleja); (4) Kohtuvälise menetleja ametnik on kohustatud esitama 2) isik, kellele haldusakt või toiming on suunatud või kellele menetlusalusele isikule ja teistele menetlusosalistele ning kohtule oma haldusorgan on teinud ettepaneku halduslepingu sõlmimiseks pädevust tõendava tunnistuse. (adressaat); (5) Käesoleva seadustiku § 9 punktis 3 nimetatud eraõiguslik juriidiline 3) isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming isik osaleb väärteomenetluses oma töötaja kaudu. Eraõiguslikule
või uurija loal teised isikud. 2) isik, kellele haldusakt või toiming on suunatud või kellele 15 Page 16 of 24 haldusorgan on teinud ettepaneku halduslepingu sõlmimiseks (4) Kohtuvälise menetleja ametnik on kohustatud esitama (adressaat); menetlusalusele isikule ja teistele menetlusosalistele ning kohtule oma 3) isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming pädevust tõendava tunnistuse.
Samuti suunavad säästlikule kasutamisele nt kruusa eest makstakse vms.. 7 Maksukorralduse seadus * maksude alusseadus Menetlusosalised: 1. haldusakti andmist või toimingu sooritamist taotlev maksukohuslane (taotleja); 2. isik, kellele haldusakt või toiming on suunatud (adressaat); 3. muu isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt või toiming puudutab (kolmas isik); 4. haldusorgan, kus peab seaduse või määruse kohaselt esitama menetlevale haldusorganile arvamuse või kooskõlastuse õigusakti andmise või toimingu sooritamise kohta. Maksumenetluse üldpõhimõtted: 1. uurimispõhimõte - maksuhalduril on maksude tasumise õigsuse kontrollimise ja maksusumma määramisel kohustus arvestada kõiki asjasse puutuvaid asjaolusid, nii maksukohustust suurendavaid, kui vähendavaid asjaolusid;
§98 (1) 47. Kui pikk on maksusumma määramise aegumistähtaeg tahtliku tasumata jätmise korral? Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat. §98 (1) 48. Millisel juhul võib samas maksuasjas uue maksuotsuse teha? 49. Millistel juhtudel võib maksuotsust muuta või kehtetuks tunnistada? 1) maksukohustuslase nõusolekul või taotlusel või 2) kui maksuotsuse on teinud asjad mittepädev haldusorgan või 3) kui maksuotsuse tegemine saavutati pettuse või ähvarduse teel või muid ebaseaduslikke viise kasutades või 4) haldusaktis olevate ilmsete kirja- või arvutusvigade parandamiseks või 5) muudel seadusega sätestatud juhtudel, va haldusmenetluse seaduse 4. peatüki 4. jaos sätestatud juhtudel. §101 (1) 50. Mitme päeva jooksul on maksuhaldur kohustatud täitma maksu tagastusnõude?
Õigus kehtestada majanduslikke sanktsioone rahu rikkujate suhtes Julgeolekunõukogus 5 alalist liiget (USA; SB; NSVL; Prmaa; Hiina) Vetoõigus 10 vahetuvat liiget Rahvusvaheline kohus Haagis riikide vaheliste õiguslike probleemide lahendamine, sõjakurjategijate üle kohtumõistmine Sekretariaat haldusorgan, mille ül ÜRO asjaajamine Peasekretär juhib ÜRO sekretariaadi tööd ÜRO-l oma rahuvalve jõud *I & II MS SARNASUS/ERINEVUS Sarnasused: o Palju hukkunuid (tsiviil) o Suured materiaalsed kahjud o Muutus Euroopa poliitiline kaart Erinevused: o Genotsiid o Külm sõda o I MS kadunud põlvkond 10. Eesti iseseisvuse kaotuse põhjused ja käik 19391940
Soodustava halduse valdkond 56. Avalik-õigusliku asutuse eriliik. Kultuurkapital, Haigekassa, Avalik-õiguslik sihtasutus seaduse alusel, täidab avalikke ülesandeid sihtasutuse asutaja poolt kindlaks määratud eesmärgi saavutamiseks ning selleks eraldatud vara abil. Alluvad riigi järelevalvele Eraõiguslik halduse kandja: Füüsiline isik, eraõiguslik juriidiline isik Üksik avaliku võimu pädevus Notar, kohtutäitur Eesmärk halduse koormise vähendamine 57. Haldusorgan Teeb haldusekandja teovõimeliseks. Tegutseda saavad ainult inimesed, kes realiseerivad haldusekandja õigusi ja kohustusi. Haldusekandja Halduse kandja Inimesed organ Haldusorgan on seadusega või selle alusel avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik On haldusekandja pädevus, mitte isiklik pädevus Organid väljendavad haldusekandja tahate oma pädevuse piires. Organi käsutaja inimesed, kes teostavad organile antud pädevust
22 2. Õigusteadus (juristide arvamus) etendas õiguse tähendust teatud ajaperioodil (2.-3. saj) vanas Roomas. 3. Kohtu- ja halduspretsendent saavad üldise reegli tähenduse ja neid hakatakse õigusvormina kasutama siis, kui riik omistab kohtulahendile või haldusorgani poolt konkreetses asjas tehtud otsustele kohustusliku jõu järgmiste samasisuliste asjade lahendamisel. Sellisel juhul varustatakse kohtu- või haldusorgan õigustloova pädevusega. 4. Leping ei ole üldjuhul õigusvorm, sest kujutab kahe või enama isiku vahelist kokkulepet, mis on kohustuslik vaid lepinguosalistele. Kuid teatavatel juhtudel võib leping olla laiem juriidiline tähendus ja kõrgem kohustuslikkuse aste, mistõttu ta on käsitletav õigusvormina, nt rahvusvahelised lepingud, määravad kindlaks lepingupoolte õigused ja kohustused, reguleerivad nende suhteid. 5
Tooge näited teenus Avalikus halduses mõistetakse lepingulise delegeerimisena avaliku teenuse osutamise üleandmist lepingulisel teel äri või kolmanda sektori subjektile tingimustel, kus avalik sektor tagab teenuse osutamise, säilitades nii teenuse järelevalve- kui ka finantseerimisfunktsiooni. Tänase seisuga on peamiselt erasektorile üle antud enamik kasumit tootvatest ettevõtetest Nt. teenuse kättesaadavus ja kvaliteet parandamise vajadus; teenuse universaalsuse säilitamine; haldusorgan peab tagama delegeerimisprotsessi läbipaistvuse; delegeeritud teenuse suhtes tuleb teostada järelvalvet; Turu hindamine ja delegeerimisega kaasnevate kulude analüüs; delegeerimisega kaasnevate riskide hindamine. Kolmanda sektori kaasamine -suurem kaasatusvastutus, parem informeeritus, demokraatia laiendamine, võimu detsentraliseerimine; teenuse osutamise korraladaja on teenuse saajale lähemal; kolmas sektor toob oma tegevusega kohaliku elu
Ülesanded: 1) võtta vastu otsus kasutada agressori suhtes sõjalist jõudu 2) õigus kehtestada majanduslikke sanktsioone rahu rikkujate suhtes ● Julgeolekunõukogus 5 alalist liiget – USA; Prantsusmaa, Suurbritannia, Nõukogude Liit, Hiina - veto õigus vastuvõetud otsuste suhtes ● 10 vahetuvat liiget ÜRO ● Rahvusvaheline kohus Haagis – riikide vaheliste õiguslike probleemide lahendamine, sõjakurjategijate üle kohtupidamine ● SEKRETARIAAT – haldusorgan, mille ülesandeks ÜRO asjaajamine ● PEASEKRETÄR – juhib ÜRO sekretariaadi tööd, praegu Ban Ki-moon ● ÜRO-l oma rahuvalvejõud ● Potsdami konverents Toimus: ● 17.VII - 02.VIII 1945 ● Arutati: ● Saksamaa tulevikku ● Nõuti Jaapanilt tingimusteta kapituleerumist Potsdami konverents: 1) J.Stalin - ÜK(b)P KK I sekretär 2) H.Truman - USA president 3) W.Churchill/ C.Attlee - Suurbritannia peaministrid Otsused:
Haldusõiguse valdkonnas on tegu halduse üldpõhimõtetega. Punktides a-d õeldu ei ole üksteist vastastikku välistav, vaid laiendav ja osalt kattuv. (sissujuhatus õugusteadusesse, lk 87) 84. Kes on avaliku halduse kandjad? Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, näiteks kohalik omavalitsus 85.Haldusmenetluse seaduse eesmärgid, põhiprintsiibid ja mõisted: haldusmenetlus, kaalutlusõigus, vormivabadus, eesmärgipärasus, uurimispõhimõte, haldusorgan jne. Kõige laiemas tähenduses kujutab haldusmenetlus endast haldusfunktsiooni täitva organi igasugust otsuse tegemisele, muu abinõu rakendamisele või lepingu sõlmimisele suunatud tegevust Mõiste: Haldusmenetlus on haldusorgani (§ 8) tegevus määruse (§ 88) või haldusakti (§-d 51 ja 52) andmisel, toimingu (§ 106) sooritamisel või halduslepingu (§ 95) sõlmimisel. (2) Tööstusomandi esemele õiguskaitse andmise menetlus, riigihangete teostamine ja vaidlustuste
Avalikõiguslik korporatsioonid Avalikõiguslikud asutused ja sihtasutused Osalise haldusõigusvõimega institutsioonid Näitena eraõiguslikest isikutest kui avaliku halduse kandjatest võib tuua notari ja kohtutäituri. Haldusmenetluse seaduse eesmärgid, põhiprintsiibid ja mõisted: haldusmenetlus, kaalutlusõigus, vormivabadus, eesmärgipärasus, uurimispõhimõte, haldusorgan jne. Haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. Põhiprintsiibid: Haldusasjad kuuluvad lahendamisele halduskorras ning halduskohtus. Kaebused ja protestid, mis on esitatud avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korralduse, käskkirja, otsuse, ettekirjutuse või õigusakti peale, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes
Avalik-õiguslik korporatsioonid Avalik-õiguslikud asutused ja sihtasutused Osalise haldusõigusvõimega institutsioonid Näitena eraõiguslikest isikutest kui avaliku halduse kandjatest võib tuua notari ja kohtutäituri. Haldusmenetluse seaduse eesmärgid, põhiprintsiibid ja mõisted: haldusmenetlus, kaalutlusõigus, vormivabadus, eesmärgipärasus, uurimispõhimõte, haldusorgan jne. Haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. Põhiprintsiibid: Haldusasjad kuuluvad lahendamisele halduskorras ning halduskohtus. Kaebused ja protestid, mis on esitatud avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korralduse, käskkirja, otsuse, ettekirjutuse või õigusakti peale, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes
liikmed on advokaadid; kaitseliit) 3. Õigusvõimeline asutus asutus on isikuliste ja esemeliste vahendite kogum eesmärgi saavutamiseks Selleks, et organid midagi teha saaks, on neil vaja asutust. Ministeerium ei ole õigusvõimeline asutus. Haigekassa on õigusvõimeline asutus. Rahvusraamatukogu on õigusvõimeline asutus. II Organ (HMS § 8 lg 1) Organ on juriidilise isiku seaduslik elund. (1) Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Funktsionaalne organ kui seadus ananb ühele kogule või isikule ühe avaliku võimu funktsiooni, siis loob ta sellega ühe organi. 1. Monokraatne organ avliku võimu funktsiooni on volitatud täitma üks konkreetne isik 2. Kollegiaalne organ avaliku võimu funktsiooni on volitatud täitma kolleegium (kolleegiumi moodustavad 3)
liikmed on advokaadid; kaitseliit) 3. Õigusvõimeline asutus asutus on isikuliste ja esemeliste vahendite kogum eesmärgi saavutamiseks Selleks, et organid midagi teha saaks, on neil vaja asutust. Ministeerium ei ole õigusvõimeline asutus. Haigekassa on õigusvõimeline asutus. Rahvusraamatukogu on õigusvõimeline asutus. II Organ (HMS § 8 lg 1) Organ on juriidilise isiku seaduslik elund. (1) Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Funktsionaalne organ kui seadus ananb ühele kogule või isikule ühe avaliku võimu funktsiooni, siis loob ta sellega ühe organi. 1. Monokraatne organ avliku võimu funktsiooni on volitatud täitma üks konkreetne isik 2. Kollegiaalne organ avaliku võimu funktsiooni on volitatud täitma kolleegium (kolleegiumi moodustavad 3)
Õiguse entsüklopeedia - "Õigusõpetus" Küsimused lk.36. "Ühiskond, riik ja õigus": 1.Mille poolest erineb riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus riigivõimust? Riigieelses ühiskonnas oli võim korraldatud suhteliselt lihtsalt. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul, erinevalt riigivõimust, polnud ja käitumist juhtisid väljakujunenud tavad. 2.Milles seisneb tava kui sotsiaalse normi spetsiifika? Kuna tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikajalise ja korduva kasutamise tõttu, tema imperatiivsus on iseenesestmõistetav ja selle täitmiseks ei ole vaja kasutada sunniaparaate. 3.Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riiki iseloomustatakse kolme põhitunnuse abil: avalik võim, territoorium ja rahvas (+võimalus võimu teostada). Seega on riik erilisel viisil organiseerunud...
aluseks oleva strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise või kavandatavaks tegevuseks vajaliku teise tegevusloa menetlemise käigus, kui otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet ning kavandatava tegevuse keskkonnamõju aruande heakskiitmisest ei ole möödunud rohkem kui neli aastat. 1 (6 ) Haldusorgan võib jätta keskkonnamõju hindamise algatamata, kui tegevusloa taotluse puhul on tegemist ilmselgelt perspektiivitu taotlusega, mille haldusorgan jätab rahuldamata avatud menetlust korraldamata lähtuvalt haldusmenetluse seaduse § 46 lõikest 3. [RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008] (7) Kui ühele otsustajale esitatakse kavandatavaks tegevuseks vajaliku kahe või enama tegevusloa taotlus, võib
EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM (edaspidi ka ÕKS) Jaanus Konsa TMK 2011 EV Kohus Kohtute sisulist tööd reguleerivad erinevad protsessiõigused Kohtute korralduslikku poolt reguleerib PS ja kohtute seadus Kohtute seaduse § 1: kohtute seaduses sätestatakse kohtukorralduse ja kohtuteenistuse õiguslikud alused. Õigust mõistab ainult kohus. Kellelgi ei ole õigust sekkuda õigusemõistmisesse. Kohtus ja selle lähikonnas on keelatud teod, mis on suunatud õigusemõistmise häirimisele Õigusemõistmine tugineb seadustele. Eesti praegune kolmeastmeline kohtusüsteem loodi 1993. aastal. Kohtute paigutus Eesti kohtusüsteem koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kolmest ringkonnakohtust ja Riigikohtust. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud, ringkonnakohtud on apellatsioonkohtuks ning Tartus asuv Riigikohus kassatsioonkohtuks ja ühtlasi põhiseaduslikkuse järeleval...
Õiguse alused Kordamisküsimused 1. Õiguse olemus ja mõiste. Riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalustega. 2. Õiguse tunnused *Õigus on käitumisreeglite kogum *Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum *Õiguses väljendub riigi tahe *Õigus on üldkohustuslike normide kogum *Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga *Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele 3. Õigusperekonnad. Mandri-Euroopa Anglo-Ameerika islami, hinduistlik, judaistlik Kaug-Ida, Aafrika sotsialistlik 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. ÕIGUSSÜSTEEM - mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. ÕIGUSE SÜSTEEM: ÕIGUSE PÕHIVAL...
liikmed on advokaadid; kaitseliit) 4. Õigusvõimeline asutus asutus on isikuliste ja esemeliste vahendite kogum eesmärgi saavutamiseks Selleks, et organid midagi teha saaks, on neil vaja asutust. Ministeerium ei ole õigusvõimeline asutus. Haigekassa on õigusvõimeline asutus. Rahvusraamatukogu on õigusvõimeline asutus. II Organ (HMS § 8 lg 1) Organ on juriidilise isiku seaduslik elund. (1) Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Funktsionaalne organ kui seadus ananb ühele kogule või isikule ühe avaliku võimu funktsiooni, siis loob ta sellega ühe organi. 1. Monokraatne organ avliku võimu funktsiooni on volitatud täitma üks konkreetne isik 2. Kollegiaalne organ avaliku võimu funktsiooni on volitatud täitma kolleegium (kolleegiumi moodustavad 3)
Osalise haldusõigusvõimega institutsioonid Näitena eraõiguslikest isikutest kui avaliku halduse kandjatest võib tuua notari ja kohtutäituri. 95. Haldusmenetluse seaduse eesmärgid, põhiprintsiibid ja mõisted: haldusmenetlus, kaalutlusõigus, vormivabadus, eesmärgipärasus, uurimispõhimõte, haldusorgan jne. Haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. Põhiprintsiibid: Haldusasjad kuuluvad lahendamisele halduskorras ning halduskohtus. Kaebused ja protestid, mis on esitatud avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korralduse, käskkirja, otsuse, ettekirjutuse või
advokatuur – kõik liikmed on advokaadid; kaitseliit) 3. Õigusvõimeline asutus – asutus on isikuliste ja esemeliste vahendite kogum eesmärgi saavutamiseks Selleks, et organid midagi teha saaks, on neil vaja asutust. Ministeerium ei ole õigusvõimeline asutus. Haigekassa on õigusvõimeline asutus. Rahvusraamatukogu on õigusvõimeline asutus. II Organ (HMS § 8 lg 1) Organ on juriidilise isiku seaduslik elund. 1. Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Funktsionaalne organ – kui seadus ananb ühele kogule või isikule ühe avaliku võimu funktsiooni, siis loob ta sellega ühe organi. 1. Monokraatne organ – avliku võimu funktsiooni on volitatud täitma üks konkreetne isik 2. Kollegiaalne organ – avaliku võimu funktsiooni on volitatud täitma kolleegium
RIIGÕIGUS 07.01.2011 Õigusselguse põhimõtte kohaselt peab isikul olema võimalik piisava selgusega ette näha, missuguse õigusliku tagajärje üks või teine tegevus kaasa toob. Hõljuvas olekus muudatus: eelnõud ei menetletud kiireloomulisena, RK ei kujunenud üks-meelt vastu võtmiseks, see otsustati muuta kahe järjestikuse RK koosseisu poolt, vastu-võtmine sõltub RK 12 koosseisu otsusest. Õigus algatada PS muutmist on RK 1/5 koosseisul ehk 21 liiget ja VP. Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatev- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Täidesaatev võim rakendab seaduseid ja viib ellu poliitikat. Üldjuhul on täidesaatvaks võimuks valitsus. Eesti omavalitsuses, vallas on täidesaatvaks võimuks vallavalitsus Seadusandlik võim on riigi institutsiooni pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta. Põhiõiguste olemasolu oluliseks põhjuseks on üksikisiku autonoomia tagamine. ,,Eesti õiguse üldpõhimõtete kujundamisel tuleb põhiseaduse kõrval arve...
maksudele, kui tollieeskirjades tolliseaduse tähenduses ei ole sätestatud teisiti. kohalikele maksudele niivõrd, kuivõrd kohalike maksude seaduses ei ole sätestatud teisiti. Maksumenetluses on menetlusosalised: 1) haldusakti andmist või toimingu sooritamist taotlev maksukohustuslane (taotleja); 2) isik, kellele haldusakt või toiming on suunatud (adressaat); 3) muu isik, kelle õigusi haldusakt või toiming puudutab (kolmas isik); 4) haldusorgan, kes peab seaduse või määruse kohaselt esitama menetlevale haldusorganile arvamuse või kooskõlastuse õigusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks. Eesti maksusüsteemi lühiajalugu (täiendav materjal loengus). 2 MAKSUMENETLUSE ÜLDPÕHIMÕTTED 1) Uurimispõhimõte (§11) MTA-l on uurimisorgani teatud õigused, seega on tal võrreldes teiste tavaametkondadega suuremad volitused (õigus ära võtta originaaldokumente, siseneda tööruumidesse jt.).
2.menetlusnorm: -õiguskaitse- erivaide lahendamise kaitse norm), -vorminõuded- kuidas haldusorgani dokumentatisoon peab olema vormistatud, -menetlusjuhised- määratakse ametlik meenetlus, kuupäev, meenetluse õiguse, dokumentatsioon jne, -tasunõuded – riigilõivud (peavad olema sätestatud seadusega) 3.mõistemääratlus- mõiste seletus, mis ettenähtud 4. jms e. Normid, mis otseselt ei reguleeri: -sekkumist õigustavad normid reguleerivad kuidas haldusorgan sekkuda võib -karistusnormid- ütleb kuidas peab käituma- Suunatud ajaliselt mineviku(kui oled juba midagi teinud siis saad karistada. Suunatud ajaliselt ettepoole (joobes juhi rooli mitte lubamine) -ülemineku ja lõppsätted, kehtetuks tunnistavad sätted- kas seadus jõustus, muutumised kuidas muutub, siis sätted peavad ka muutuma.
teovõimeliseks. Organi ülesannete täitjate õiguslikult relevantne käitumine on determineeritud haldusekandja ja tema organi poolt. PS § 156 lg 1 – „KOVe esinduskoguks on volikogu…“. KOKS § 4, KOVi organid: 1) Volikogu – KOVi üksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääletusõiguslike elanike poolt KOV VS alusel; 2) Valitsus – volikogu poolt moodustatud täitevorgan KOVi organid on haldusorganid HMS § 8 lg 1 mõttes. Haldusorgan on avaliku võimu kandja üksus, mis täidab avaliku võimu kandja nimel kindlaid ülesandeid. Teine kriteerium – avaliku halduse täitmine haldusekandjast väljapoole. HMS § 8 lg 1 rohkem haldusorganeid – kohaliku omavalitsuse üksus kui tervik, valitsuse komisjonid, erinevad struktuuriüksused, konkreetne kohaliku omavalitsuse ametnik. 21. Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus (siin kindlasti mitte ainult piirduda loeteluga, vaid käsitleda ka muid õpikus äratoodud aspekte. Seoses
ebamõistlikult koormav. Kui kinnisasja müügilepingu kohaselt pidi saama sellele ehitada, siis ei vasta kinnisasi lepingutingimustele mitte üksnes siis, kui sellele ehitamine ei ole välistatud, vaid ka siis, kui sellele ehitamine eeldab ostjalt ebamõistlikke pingutusi. Selliseks ebamõistlikuks pingutuseks pidada vajadust võtta ette kohtutee selleks, et kinnisasjale ehitamise õigust oleks võimalik faktiliselt teostada. Eelduslikult täidab haldusorgan seadust ja kui pädev haldusorgan on teavitanud hagejat sellest, et ehitusloa väljastamine ei oleks selle taotlemise korral võimalik, ei saa hagejaks olevalt ostjalt oodata, et ta halduse toimingu kohtus vaidlustaks. Sellisel juhul jääb ehitamise võimalikkuse risk müüja kanda.” RKTKo 3-2-1-13-06, p 23; Asjaolud: 22 M. K (hageja) hagi Osaühingu B (kostja I), Osaühingu R (kostja II) ja L. S. K (kostja III)
suhetes. Õigusliku reguleerimise meetodid: Käsud e ettekirjutused (otsene juriidiline kohustus sooritada teatud toiming) Keelud (otsene juriidiline kohustus jätta teatud toiming sooritamata) Õigustused (juriidiliselt luba sooritada oma äranägemisel teatud toimingut) Avaliku võimu käsud on ühepoolsed. Haldussuhete õiguslikule reguleerimisele on omane kohustuslikkus ja ühepoolsus. Õigustatud subjektiks on haldusorgan. Haldusõiguse süsteem: Haldusõigus on õigusnormide kogum, mis spetsiifilisel viisil determineerib (määrab, piirab) haldustegevust, -menetlust ja –organisatsiooni. Reguleerimiseseme kaudu võib eristada ka haldusõiguse üld- ja eriosa: haldusõiguse üldosa käsitleb instituute, printsiipe ja mõisteid, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu haldusõiguse jaoks. Normid on üldise iseloomuga ja reguleerivad suhteid,
praeter legem määrustega reguleerida valdkondi, mida põhiseaduse kohaselt tuleb reguleerida seadusejõuliste „õigusaktidega”.” Et valitsus saaks realiseerida oma määrusandlusõigust, peab seadus sisaldama vastava volituse (delegatsiooni). Sellele on juhtinud tähelepanu Riigikohus (RKPJKo 20.12.1996, 3-4-1-3-96): „Täitevvõimu üldaktide andmiseks peab seaduses olema vastavasisuline delegatsiooni- ehk volitusnorm. Selles normis täpsustatakse akti andmiseks pädev haldusorgan ning selle antava määrusandliku volituse selge eesmärk, sisu ja ulatus.” Vabariigi Valitsuse määrustega täpsustatakse ja konkretiseeritakse seaduste regulatsioone, et muuta seadused rakendatavaks. Valitsuse määrustele kirjutavad alla peaminister, asjaomane minister ja riigisekretär (§ 96 lg 3). Vabariigi Valitsus võib oma määrusega täpsustada valitsemisalade piire ja anda ühe või teise ministeeriumi pädevusse küsimusi, mis jäävad kehtestatud valitsemisalade vahele nn
seadus formaalses ja materiaalses tähenduses; Seadus materiaalses tähenduses – lisaks seadustele ka valitsuse ja koh. omav. määrused Seadus formaalses tähenduses - parlamendiseadus HMS 51 lg 1 haldusakt- reguleeritakse üksikjuhtumit, haldusaktiks on otsus, korraldus, ettekirjutus, käskkiri vm. Määrus ei ole selle paragrahvi järgi haldusakt. Haldusakti annab välja haldusorgan; Määrus - Määrus on õigusakt, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks, valitusse ja kohaliku omavalituse organite üldaktid,legislatiivaktid, haldusorganite aktid. Seadusele alluv halduse üldakt. Seaduse alusel ja täitmiseks Secundum legem – määrused kujutavad endast secundum legem üldakte ehk seaduse järgi üldakte. Dekreet – riigipea annab üldaktitena välja dekreete ehk seadlusi. Dekreetseadus, erakorraline dekreet, hädadekreet; seadlus on legislatiivakt ja kuulub halduse üldaktide kategooriasse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
