alade tagasivallutamist; see viis rahude sõlmimiseni: - 1582- Jam Zapolski rahu Poola ja Vane vahel- Lõuna-Eesti ja enamus Läti alasid läks Poolale. - 1583- Pljussa rahu Rootsi ja Vene vahel- Lääne- ja Põhja-Eesti läks Rootsile. 9) Taani säilitas oma valdused Saaremaal. NB! Eesti ala oli jaotatud kolme kuninga vahel! 2. ROOTSI VÕIMU KEHTESTAMINE EESTIS: 1. Rootsi aegne halduskorraldus: Rootsi valdusd Baltikumis jagunesid: Eestimaa kubermang (Põhja-Eesti) Liivimaa kubermang (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) Jagunes Lääne, Harju, Järva ja Viru Eesti alal Pärnu ja Tartu maakonnad. maakondadeks Saaremaa oli eriseisundis maakond; seal oli eraldi asehaldur, oma maksusüsteem,
Pronksi-ja rauaaeg · Vask · Pronks(tina+vask 3000 a eKr-1000a eKr ) · Raud · Kindlustatud asulad (Oli juba vara mida kaitsta) · Pronks/rauaajal oli mees perekonna pea. Uued tegevusalad: põlluharimine (varasemalt korilus) ja karjakasvatus(varasemalt küttimine), käsitöö, kauplemine(mõlemad seoses käsitööliste tekkega saanud alguse) . · Uued tööriistad: sirp, vikat, kirves. · Tarandkalmed, mässiti linasse ja maeti, kalm koosnes klibust ja oli hea peale matta. · Tekivad teatud meistrid- käsitöölised(põldu ei hari, vahetus kaubad) Küsimused lk 23 1. Eestis puudusid vajalikud tina- ja vasemaagid, et valmistada pronksesemeid, mujalt maailmast jõudis neid siia vähe. 2. Tekkis karjapidamine ja oli majas vara mida kaitsta (tööriistad, loomad, mõningad väärisesemed) Tekkisid ühiskannoas juba kihid, kellel oli rohkem ja kellel oli teistepoolt ihaldatud kaupa. 3. Kergem oli harida põldu, peamiseks erinevuseks oli...
- Ääremaade aitamine • Sotsiaalse heaolu korraldamine - Administratiivse ülesehituse põhimudelid: Tsentraliseeritud mudel (NT: Eesti) Kohalikud vaitsused sõltuvad keskvalitsusest Detsentraliseeritud mudel (NT: Omavalitsused korraldavad kogu kohalikku elu KOV – kohalike elanike volitusel ja nende huvides tegutsev võimuasutus • Kahetasandiline halduskorraldus ehk ühetasandiline omavalitsus - Eesti – vallad ja linnad
§21. Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Halduskorraldus Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti neli maakonda moodustasid Eestimaa kubermangu. Lõuna-Eesti ning Põhja-Läti moodustasid Liivimaa kubermangu, keskuseks Riia. Saaremaa kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu. Seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus, erinev maksusüsteem. Kõrgeimaks valitsusametnikuks oli kuninga poolt määratud kindralkuberner. Nad kamandasid sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Nad kandsid hoolt ka avaliku korra eest. Rüütelkonnad. Võimu omasid ka siinsed rüütelkonnad ja linnavalitsused. Eestimaa rüütelkonna kõrvale kujunes ka Liivimaa rüütelkond. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, mis toimusid iga 3 aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju 12 maanõunikku. Igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamin...
§21. Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Halduskorraldus Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti neli maakonda moodustasid Eestimaa kubermangu. Lõuna-Eesti ning Põhja-Läti moodustasid Liivimaa kubermangu, keskuseks Riia. Saaremaa kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu. Seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus, erinev maksusüsteem. Kõrgeimaks valitsusametnikuks oli kuninga poolt määratud kindralkuberner. Nad kamandasid sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Nad kandsid hoolt ka avaliku korra eest. Rüütelkonnad. Võimu omasid ka siinsed rüütelkonnad ja linnavalitsused. Eestimaa rüütelkonna kõrvale kujunes ka Liivimaa rüütelkond. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, mis toimusid iga 3 aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju 12 maanõunikku. Igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamin...
riigivõimu suhtes · Katariina taotles baltikumi seniste privileegide kaotamist ja impeeriumiga tihedamat liitmist · Keskseks tegelaseks uue Balti poliitika elluviimiseks sai iiri päritolu George Browne, kes püüdis sõjaväeliste vahenditega reglementeerida kõiki eluvaldkondi. (Browne pooldas talurahva olukorra kergendamist ja koolihariduse edendamist) · 1783 laienes Eestile uus halduskorraldus asehalduskord (1783-1796), tekkisid uued maakonnad · Piiratakse rüütelkondade ja linnade omavalitsuslikke õigusi, kõik mõisnikud said võrdsed õigused. Linnades saavad kõik majaomanikud võrdsed õigused · Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad · Pearahamaks laieneb Eestile, samuti hakatakse korraldama hingeloendusi · Mõisad kuulutati pärusomandiks · Riigivõimu ja balti aadli vahelise pingete teravnemise vältimiseks taastati pärast
LEA KÜSIMUSED: 1.Iseloomusta tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud halduskorraldust! Milline on haldusorganisatsioonide jaotus Eestis? Tsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus otsustav võ im paikneb organisatsiooni tasandite ü laosas ehk võ im suureneb alt ü lesse (alluvussuhted). Otsustamine on kiire, kontroll juhtimise ü le on keskpunktis, vä listab ebaü htlase arengu allorganisatsioonis. (võim ühes kohas, keskel) Detsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus võ im on hajutatud iseseisvate ü ksuste vahel, kes on ü ksteisega koostö ö suhtes. Mida rohkem on halduskandjaid, seda detsentraliseeritum avaliku halduse organisatsioon on. (võim laiali) Eesti-? Eestis on nii tsentraliseeritud kui detsentraliseeritud halduskorraldust. Eesti kasutab mõlemat, nii traditsioonilist kui ka hierarhilist süsteemi. 2.Milline staatus on riigikantseleil valitsusasutuste seas? Mis ...
Kronoloogia 15581583 Liivi sõda 1560 Liivi Ordu lakkas eksisteerimast 1561 saabusid Eestisse Rootsi väed 1582 sõlmiti Jam Zapioski vaherahu VenePoola vahel 1583 Jesuiitide kolleegiumi ja Gümnaasiumi loomine 1629 Altmarki vaherahu, mille tulemusena läks kogu MandriEesti Rootsi valdusesse 1645 Brömsebro rahu, Taani valdused läksid Rootsile 16561661 RootsiVene sõda 1632 Tartu Ülikooli avamine 1686 Eesti rahvakooli algus 1680 Karl IX alustas Balti provintsides reduktsioonidega 16951697 Eesti naljahäda 17001721 Põhjasõda 1710 Tallinna ja Eestimaa rüütelkond kapituleerius Venemaale 1721 Uusikaupunkti rahuga loovutab Rootsi Eesti ja Liivimaa Vene riigile Ajaloolised isikud Hertsog Magnus SaareLääne ja Kuramaa piiskop, ja Liivimaa kuningas 15701577. Stefan Batory Poola kuningas, kes alustas pealetungi venelaste vastu. Johan Skytte oli Rootsi ühiskonna ja riigitegelane, Liivimaa kindralkuberner, Tartu Ülikoo...
· Säilis tollipiir Balti kubermangude ja ülejäänud Venemaa vahel. · Toimis restitutsioon riigistatud mõisate tagastamine endistele omanikele. c. Hinnang: · Baltisaksa ülemvõim teostus eestlaste arvel. · Balti erikord pakkus eestlastele kaitset venestamise eest, säilitas kohaliku eripära. · Saksa kultuuri kaudu said eestlased osa Euroopa ühiskultuurist. 4. Vene võimu kindlustamine baltikumis Katariina II asehalduskord Baltikumi uus halduskorraldus 1783-1796 Vene riigi ühtsuse tugevdamiseks: Selle poliitika elluviijaks sai Liivimaa kindralkuberner George von Browne. a. Balti erikorra nõrgestamine: · Piirati rüütelkondade ja linnavalitsuse privileege. · Balti provintsidele laiendati ka Venemaa maksusüsteem ühtne pearahamaks. b. Halduslikud ümberkorraldused: · Uued maakonnad Paldiski, Võru- ja Viljandimaa. · Kõik maakonnakeskused said linnaõiguse 12 linna, uuteks Paldiski ja Võru.
alale). Katariina II poliitika 17621796 Soovis kaotada aadli privileegid ja allutada kogu impeerium piiramatule keisrivõimule. 1764 käis Balti provintsides ringsõidul olukorraga tutvumas. Venemaa poliitiline positsioon euroopas oli kindel ja balti aadlike sousing ei olnud enam oluline. Riia kindralkuberneriks määrati George Brown, kellest kujunes keskne tegelane uue poliitika ellu viimisel. 1775 kehtestati venemaal uus halduskorraldus, mida laiendati 1783 baltikumile. Nimetatakse asehaldus korraks. 1) Eesti ja Liivimaa kubermangu hakkas juhtima asevalitseja ehk asehaldur Riias. 2) enine haldusjaotus muutus. Eestimaa kubermangu neljale maakonnale (Lääne, Harju, Järva, Viru) lisandus Paldiski maakond. Liivimaal eraldati Pärnu maakonnast Viljandi ja Tartu maakonnast Võru. Narva jäi Peterburi ja Setumaa Pihkva kubermangu. Maakondi nimetati kreisideks
1721. a. kirjutati Soomes Uusikaupunki väikelinnas alla rahuleping ka Venemaaga. Rootsi oli sunnitud andma Venemaale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning Lõuna-Karjala, kuis sai siiski tagasi Soome. Rootsi oli lakanud olemast Euroopa suurriik, aga sellega tuli leppida, sest Rootsi rahvaarv ja ainelised ressursid polnud suurriigi mõõtu. 2. EESTI ALA VENE VÕIMU ALL Alates 1710. aastast oli kogu Eesti ala ühendatud Venemaa keisririigiga. Varsti pärast Uusikaupunki rahu taastati senine halduskorraldus, millega Põhja-Eesti kuulus Tallinna ja Lõuna-Eesti koos Põhja-Lätiga Riia kubermangu. Sõda ja epideemiad olid maad rängalt laastanud, nii et Eesti võis olla kaotanud kuni kolmveerandi oma elanikkonnast. Sõjajärgsetel aastatel algas siiski peagi taastumine, mis jõudis lõpule 18. sajandi keskpaigaks. Baltisaksa aadlile oli 18. sajand, eriti selle esimene pool, küllaltki soodsaks ajaks, sest Peeter I
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Milles seisnes sovetiseerimine NSV Liidu mõju alla jäänud või okupeeritud riikides? 1. NSV Liit asus võimule seadma endale meelepäraseid valitsusi ning allutas okupeeritud alad kommunistlikule diktatuurile; ettevõtted ja kogu tööstus natsionaliseeriti ning põllumjandus kollektiviseeriti; riik sekkus nii tööstusesse, ettevõtete töösse kui ka põllumajandusse. 2. Idabloki ehk sotsialismileeri riiklikku ja ühiskondlikku korda iseloomustasid mitmed ühised jooned. Mis olid sotsialismileeri riikidele iseloomulikud tunnused? Selgita. 2. Majanduse riigistamine, plaanimajandus (viisaastakuplaan, ehk toodet ei toodetud mitte vastavalt turu nõudlusele, vaid riigi kehtestatud plaanile), kommunistlik kultuuripoliitika, tsensuur, suur sõjaväe osakaal 3. Nimeta sotsialismileeri kuulunud riike. 3. Euroopa: NSVL, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Poola, Rumeenia, Jugoslaavia Aasia: Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia, alates 1970 L...
1. Rootsi võimu kujunemine Eesti alal, asustus, võimukorraldus Lepingud: Pljussa - 1583.a Vene ja Rootsi vahel, lõpetas sõjategevuse Rootsi ja Vene vahel Liivi sõjas. Altmargi - 1629.a Rootsi ja Poola vahel, lõpetas 1600.a alanud Poola-Rootsi sõja. Brömsebro - 1645.a Taani ja Rootsi vahel, lõppes sõda ülemvõimu pärast Läänemere maades. Oliwa - 1660.a Rootsi ja Poola vahel, lõpetas Teise Põhjasõja ja 1657.a alanud Rootsi sõja. Rahvastikuprotsessid: Ulatuslik sisemigratsioon, rännati tihedamalt asustatud aladelt hõredamalt asustatud aladele. Enne Liivi sõda (1558.a) 300 000 elanikku, Liivi sõda (1629.a) 120 000 elanikku. Hakkas tõusma tänu sõjast taastumisele ning rahuajale (1695.a) ja suutis tõusta kuni 400 000 elanikuni. Suur näljahäda ja uus sõda (1698.a), rahvaarv kukkus 170 000-le. Näljahäda tekkis, kuna ilm polnud soodne ja palju vilja veeti välja. Halduskorraldus: Jagati Eesti ala 2-ks kubermanguks: Eestimaa ja Liivimaa. 1...
kasutusele, haridus- rahvakoolid, kaebuste esitamine) Euroopas suur segaduste aeg Venemaa Läänemere ääres jätkuvad sõjad naaberriikide vahel rahu aeg ~200 aastat Rahvaarv vähenes, sõjad, katk (viimane kord 1710) Eesti võõrvõimu all Kohalik aadli võim (säilis) endiselt suur Eesti ala valitsemine Rootsi aeg 17.saj Vene aeg 18.saj Halduskorraldus Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, kuni 1783 sama, aga siis asehaldus Virumaa Eesti kubermang kuni 1796 (Katariina II) Lõuna-Eesti (Pärnu ja Taru mk), Eestimaa km Läänemaa, Põhja-Läti (Riia ja Võnnu mk) Harjumaa, Järvamaa, Virumaa,
1889. aastal kehtestati Vene kohtusüsteem, kaotati seisuslikud kohtud ja maksvusele pääses kodanike õigusliku võrdsuse põhimõte; kohtuprotsessid muudeti avalikuks, loodi advokatuur. Uue talurahvaasutuste korraldusega seadis keskvõim järelevalveks talupoegade omavalitsuse üle ametisse talurahvaasjade komissarid. Haldusreformi tulemusena loodi senisest enam kui tuhandest vallast vähem kui nelisada elujõulist ja maksuvõimelist valda; kujunenud halduskorraldus jäi põhijoontes püsima kuni Vene keisririigi kokkuvarisemiseni 1917. aastal. Baltimaade halduskorra tasalülitamine Venemaal kehtivaga lõhkus keskaegset seisuslikku elukorraldust ning soodustas ühiskonna moderniseerumist, ent põlisrahvaste õigused sellega oluliselt ei laienenud -- baltisaksa mõisnike võimu alt sattusid eestlased Vene bürokraatliku kroonurezhiimi otsese surve alla. Kõrgematele ametikohtadele hakati määrama
Kohalikud valitsused on tugevasti sõltuvad keskvalitsusest. Kohalikud ja regionaalmaksud on väga väike protsent kõigist maksudest. Kohalikud omavalitsused saavad suure osa oma eelarvest sihtotstarbelise eraldisena. DETSENTRALISEERITUD Omavalitsused on iseseisvamad. Suurem vabadus avaliku elu korraldamisel. Vabadus peegeldab ka finantsilises iseseisvuses. Kohalike maksude osakaal 20-30% kõigist maksudest. EESTI Eesti on Tsentraliseeritud- kohalike maksude roll on väga väike. Halduskorraldus on kahetasandiline. 23. KOHALIK OMAVALITSUSE ÜKSUSED JA SELLE TUNNUSED EESTIS KOV üksusteks on vallad ja linnad. Tunnused: 1. Kohaliku esinduskogu olemasolu (Volikogu) 2. Iseseisev eelarve 3. Maksustamise õigus 24. EESTI HALDUSSÜSTEEM (MAAKONNAD JA KOHALIKUD OMAVALITSUSED – ÜLESANDED JA ÜLESEHITUS) Maakonna/Maavalitsuse roll on Korraldada ja koordineerida riiklikku haldust maakonnas Maavanem määrab ametisse viieks aastaks Vabariigi Valitsus
osaühingu) või omandab osaluse selles. Haldusülesannete funktsionaalneerastamine on haldusülesannete üleandmine füüsilistele või eraõiguslikele juriidilistele isikutele täitmiseks eraõiguslikus vormis. Sisulise ehk materiaalseerastamisega on tegemist siis, kui haldusekandja loobub täielikult või osaliselt teatud haldusülesande täitmisest, jättes selle erasektori ülesandeks. Euroopa Liidu halduskorraldus EL on keeruka struktuuriga organisatsioon, mille põhiline täitevorgan on Euroopa Komisjon. EL tegutseb ka oma muude ametite kaudu. Eristatakse otsest EL-i haldust ja kaudset EL-i haldust: Otsene EL-i halduson EL õiguse vahetu elluviimine EL-i kui haldusekandja poolt, see jaguneb omakorda: EL-i sisemiseks halduseks ; EL-i halduseks liikmesriikides. Kaudne EL-i halduson liikmesriikide haldusekandjate ja nende organite poolt EL-i õiguse elluviimine
võim kehtestati etapiviisiliselt (vt tv lk 42) rahvaarvu muutumine: Kunda kultuur (7500 eKr) 1000 elanikku muinasaja lõpp 150 000 orduaja lõpp 250 000 1620: peale Liivi sõda 100 000 1695: enne Suurt nälga 350 000 peale Suurt nälga 250 000 Halduskorraldus peale Rootsi võimu kehtestumist kogu Eestis: Rootsi võimu kehtestamisega kogu Eesti mandrialale kujunes uus halduskorraldus, mis oma põhijoontes jäi püsima märksa kauemaks kui Rootsi võim ise a) riiklik haldusjaotus: Eesti ala ei moodustanud halduslikku tervikut, vaid jäi jagatuks kahe kubermangu vahel: PõhjaEesti oli Eestimaa kubermang (4 maakonda: Harju, Järve, Viru, Läänemaa) Rootsi kätte sattunud juba Liivi sõjas Poolalt vallutatud aladest, LõunaEestist ning PõhjaLätist kujunes Liivimaa kubermang (3 maakonda: Tartu, Pärnu ja Saaremaa) keskusega Riias
KOVÕ kuulub haldusõiguse eriossa, sest ta normib üksnes üksnens ühte HÕ valdkonda- KOV üksuste haldust. On ka tihe seos teiste HÕ eriosa valdkondadega, nt korrakaitseõigusega, keskkonnaõigusega, ehitusõigusega jt, sest nendes eraõiguslikult reguleeritud õigusvaldkondades teostavad KO üksused arvukaid materiaalseid funktisoone. Kuna KOVÕ tuumaks on korraldusõigus, on OVKÕ, -majandusõigusel ja finantsõigusel palju kokkupuutepunkte haldusõiguse üldosaga, eriti halduskorraldus ja menetlusõigusega. 4. Mis on kohaliku omavalitsuse õigus laiemas tähenduses? Kohalik omavalitsus tegutseb nii avaliku kui ka eraõiguse raamides. KOVÜ võivad kolmandate isikute suhtes kasutada ka eraõiguslikke vahendeid. Seega võib KOVÕ käsitleda ka laiemas tähenduses- neid eraõigusesse kuuluvaid õigusnorme hõlmavana, mis reguleerivad õigussuhteid, mille vähemalt üheks õigussubjektiks on KOV üksus. KOVÕ piiritlemisne muutub praktiliseks,
Kehtima jäid ka senised seadused ja maksukorraldus, luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Roseni deklaratsioon - Liivimaa maanõniku parun Otto blabla seletuskiri 1739. aastast. See räägib sellest, kuidas siinne talupoeg on pärisori. Katariina II. Sai võimule 1762. aastal ja siis hakkas kohe likvideerima Baltimaade eriõiguseid, nõudis, et kõik impeeriumi osad oleksid ühesugused ja võrdsed. 1783. aastal kehtestti Baltikumis uus halduskorraldus. Asehalduskord: Eestima kubermangule(Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa) lisandus Paldiski. Liivimaal lahutati Pärnu maakonnast Viljandimaa ja Tartu maakonnas lõunapoolne osa, mis sai nimeks Võrumaa. Koos Saaremaaga oli seega Liivimaa kubermangu osas 5 maakonda. George Browne Riia kindralkuberner. Ue Balti poliitika elluviija. Püüdis sõjaväelise pedantsusega reglementeerida kõiki eluvaldkondi agraarsuhetest postikorralduseni. Püüd
Haldusõigus Kevad 2011 Haldusõiguse eksam 04.06.2011 Eksamil eelnevalt küsitud: uurimispõhimõte, asendustäitmine/sunniraha, haldusorgan/halduse kandja, haldusakti õiguspärasus ja kehtivus. Kaalutlusõiguse sisu ja liigid, lisaks näide, proportsionaalsuse sisu ja näide ebaproportsionaalsest otsusest, vaidemenetlus, millal hakkab haldusakt kehtima. Välise kontrolli liigid, kaalutlusõiguse põhimõte, halduse kandja ja haldusorgan. Avalik haldus on täidesaatva riigivõimu tegevus ja keskendub riigi tegevuse korraldamisele. Avalikku haldust määratletakse formaalsee ja materiaalsena. Haldus formaalses mõttes on täidesaatva riigivõimu organite kogum. Avalik haldus materiaalses mõttes on täidesaatev tegevus, mis on riigi üks põhifunktsi...
Regionaalvõim on keskvõimu esindaja, kohalikul omavalitsusel on väikesed volitused ja väike tulubaas (Eestis näit. 0,5% maksudest). Taolist halduskorraldust nimetatakse kahetasandiliseks: 1. tasand kesk- ja regionaalvõim 2. tasand kohalik omavalitsus b) autonoomse kohaliku võimu mudel iga tasandi kohalikul võimul on oma tulubaas, otsusutusõigus ja valitav esindusorgan. Taolist halduskorraldust nimetatakse kolmetasandiliseks. Eestis on kahetasandiline halduskorraldus Eestis on ühetasandiline kohalik omavalitsus. 2005.a. on Eestis 227 omavalitsust (33 linna ja 194 valda) a) Omavalitsusüksusteks on vald ja linn.. - Omavalitsusüksuse esinduskoguks on volikogu, mis valitakse neljaks aastaks. Hääleõiguslikud on kõik vastava omavalitsusüksuse territooriumil elavad alalised elanikud. Kandideerimisõigus on vaid Eesti kodanikel. Volikogu pädevuses: o Igal omavalitsusel on tema enda poolt vastu võetud põhimäärus - nagu kohalik põhiseadus
Samuti ka soomlasi, kes moodustasid üsna suure osa rahvastikust. Lõuna-Eestisse asus palju lätlasi. Kuid samuti oli rändajate hulgaks ka kaugemalt inimesi, nt hollandlased, sotlased, ungarlased, leedulased jt. Kuigi oli palju sisserändajaid, siis sellegipoolest hakkas eestlaste osatähtsus rahvastikus kasvama, võõrad võtsid omaks kohaliku keele ja kombed. 2. Rootsiaegne võimukorraldus. 1) Halduskorraldus kubermangud, maakonnad: Rootsi võimu kehtsestamisega jagati Eesti mandriala kaheks: Eestimaa kubermang (Põhja-Eesti alal 4 maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa) ja Liivimaa kubermand (Lõuna-Eesti+Põhja- Läti alal 3 maakonda: Pärnumaa, Tartumaa + Saaremaa, mis liideti Rootsi valdusega alles 1645, kuulus vormiliselt küll Liivimaa kubermangule, aga säilitas mitmeid eriõigusi: oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitus ning erinev maksusüsteem)
Liivi sõda (1558-1583) Sõja põhjused: · Balti küsimuse päevakorda kerkimine- seda tahtsid endale nii Rootsi, Poola, Taani kui ka Venemaa · Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrkus · Venemaa (Moskva suurvürstiriigi) välispoliitika - allutada Läänemere idarannik Ajend: · Tartu maks- Liivimaa oma Vene võimu alune maa ning aastasadu tagasi lubanud vürstid saksa feodaale sinna asuda vaid juhul kui need maksavad korralikult makse. Osapooled: Üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Venemaa ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond, hiljem ka Poola-Leedu, Rootsi ja Taani, hõlmates ka viimaste omavahelist sõjategevust. Eellugu: 15. sajandi lõpul oli Vana-Liivimaa formaalselt Saksa-Rooma keisri võimu all, sisuliselt kuulus võim Liivi ordule, piiskoppidele, mõisnike-läänimeeste rüütelkondadele ja teatud määral ka linnadele. Kohalikud...
Inimesed ajas 5.klass 26.peatükk Hariduse levik 17.sajandi alguses sai kogu Eesti alast Rootsi kuningriigi provints. Rootsi vajas hulgaliselt haritud kirikuõpetajaid, ametnikke ja arste, kuid nende koolitamiseks leidus kogu maal vaid üks ülikool. 1632.aastal kirjutas kuningas Gustav ll Adolf alla dokumendile, millega asutati Tartu Ülikool. Õppetöö toimus ladina keeles ja õppuriteks olid linnakodanike, kaupmeeste ja kirikuõpetajate pojad.Esialgu kandis ülikool kuninga järgi Academia Gustaviana nimetus. Maarahva laste jaoks leidus vaid üksikuid koole ja õpetus neis oli väga algeline. Rootsi valitsejad olid omaks võtnud ristiusu luterliku vormi ning püüdsid seda levitada kõigis oma riigi osades. Luteri usu kohaselt pidi iga inimene, ka talupoeg, suutma ise piiblit lugeda. Eesti rahvakoolide esimeseks rajajaks peetakse Bengt Gottfried Forseliust. Ta sündis 1660. aas...
inimesi surnud; · 1695 rahvaarv: 350 000 400 000 pikk rahuaeg eesti mehi ei võetud Rootsi sõjaväkke; migratsioon, seega rahvaarv kasvas; · 1696-1698 rahvaarv: umbes 275 000 näljahädad: viljasaak ikaldus, neile lisandusid haigused (nt tüüfus) ja inimesed surid. 2. Rootsiaegne võimukorraldus. 1) Halduskorraldus kubermangud, maakonnad Halduslikult jagati Eesti kaheks kubermanguks: 1. Eestimaa kubermang - Põhja-Eesti alal 4 maakonda: Harju-, Lääne-, Viru-, Järvamaa. 2. Liivimaa kubermang Lõuna-Eesti alal 3 maakonda: Tartu-, Pärnu-, Saaremaa. 2) Kindralkuberner, ülesanded Kubermangu tööd juhtis kindralkuberner. Kohustused: · Sõjaväe juhtimine; · Ametisse nimetamine;
Kultuuriministeeriumi valitsemisalas töötab kokku 3 895 inimest; Keskmine palk valitsemisalas oli 31.10.2011 seisuga 808,59 € (sh riigiasutustes 698,60 €); Kultuuritöötajate arvu üldine trend näitab pigem kahanemist: 2005 a oli kultuuritöötajate osatähtsus tööhõives 3,2 %, mis oli üks EL suurimaid; 2009 a seisuga on kultuurisektoris tööl 2,7 % hõivatuist. Kolmas loeng. Halduskorraldus Kohalik Omavalitsus (KOV) EV põhiseaduse XIV peatükk o Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. o Kohalikule omavalitsusele võib panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.
AJALOO OLÜMPIAAD ROOTSI AEG Rootsi kuningaks oli 1611.aastast Gustav II Adolf. Halduskorraldus: Esialgu ei moodustanud Eesti ala veel ühtset tervikut. Põhja- Eesti kuulus Rootsi kuningriigile Liivisõjast ja seda ala kutsuti Eestimaa kubermanguks. Selle alla kuulusid 4 maakonda- Läänemaa, Harjumaa, Virumaa ja Järvamaa. Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist sai Liivimaa kubermang, kubermangu keskusega Riias. Eesti aladelt kuulusid sinna Pärnu ja Tartu maakond. 1629.aastal sõlmiti Altmargi rahu, millega andis Poola kõik Väina jõest põhjapool asuvad alad Rootsile. Saaremaa liideti Rootsi riigiga 1645. aastal Brömsebro rahuga, mis sõlmiti Taani riigiga. Saaremaa kuulus edasi formaalselt Liivimaa kubermangu, aga säilitas teatud laadi eriseisuse. (Seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus, erinev maksusüsteem) Ruhnu oli viimane Eesti ala, mis liideti Rootsi riigiga 1660. aastal Oliva rahuga. Varem kuulus Ruhnu Kuramaa piiskopkonnale. Roo...
17. sajand Rootsi aeg I Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Halduskorraldus. Nagu enne, nii ka nüüd jäi Eesti ala jagatuks kahe kubermangu vahel. 1. PõhjaEesti neli maakonda (Lääne, Harju, Järva ja Virumaa), mis olid Rootsi kätte läinud juba Liivi sõjas, moodustasid Eestimaa kubermangu. 2. Poolalt vallutatud aladest, LõunaEestist ning PõhjaLätist kujunes Liivimaa kubermang, keskusega Riias. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakonnad, mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest märksa suuremad, hõlmates kogu LõunaEesti mandriosa. 3. Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega alles 1645. aastal Taaniga sõlmitud Brömsebo rahuga, kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu, säilitades aga edaspidi teatud eriseisundi. Erinevalt teistest maakondadest oli Saaremaal oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus (konsistoorium) ning Eesti ja Liivimaast erinev mak...
ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik süsteem Põhimõtted: 1) kõrgeima võimu kandja ning allikas on rahvas; 2) rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimise teel; 3) võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele; 4) rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega, vaid tegutsevad oma ametialal iseseisvalt; 5) demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust; 6) vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda; 7) mitmesuguste jõudude, huvide ja seisukohtade vaba konkurentsi ning vähemus kaitseks peavad kõigile kodanikele olema tagatud demokraatlikud vabadused (info-, ajakirjandus-, koosolekute, ühingute, ettevõtlusvabadus jne.); 8) demokraatlike vabaduste ja üldiste inimõiguste kaitseks peab olema sõltumatu kohtuvõim. Eestingimused: 1) üldine kirjaoskus; 2) ajakirjanduse (jt. massiteabevahendite) laialdane levik...
liiget, 3 aastaks) põlevkivitööstus Suur Briti-sümpaatia, · Vabariigi Valitsuse · Maareform (1919) koolidesse inglise keel eesotsas riigivanem · 35 000 uut #Prantusmaaga- · Rahvahääletuse ja asundustalu kultuurikontaktid, samas rahvaalgatuse õigus huvipuudus) Halduskorraldus: #Poolaga-soojad · 11 maakonda #Rootsi-ajalooline mälu · Maavanemad ja #soomega-salapiiritus, maavolikogud Skandinaava-suund. · Omavalitsusüksus-linn ja vald Asutav Kogu- Demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud kogu. Võttis vastu I PS. I PS-15.06
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS: Vt „Kohaliku omavalitsuse õigus 1. ptk ja 3. ptk p-d 1-4. 1. Kohaliku omavalitsuse õiguse mõiste Kohaliku omavalitsuse õigus on avalik-õiguslike normide kogum, mis kohaliku omavalitsuse realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib kohaliku omavalitsuse üksuste (vallad ja linnad): 1) õigusliku seisundit, korraldust, ülesandeid, finantse ja tegevuse kontrolli; 2) õigussuhteid teiste - nii avalik-õiguslike kui ka eraõiguslike - õigussubjektidega. Seega on kohaliku omavalitsuse õiguse puhul tegu nii inertse (nt KOVi organite sisemine tööjaotus, ja korraldus) kui eksternse (nt valla ja linna õigussuhted oma elanikega reguleerivad avalik-õiguslikud õigusnormid) õigusega. 2. Kohaliku omavalitsuse õiguse liigitus õigusinstituutide kaupa 1) omavalitsuskorraldusõigus - kohaliku omavalitsuse üksuste õiguslik staatus, sisemine struktuur ja ülesanded ning nende organite õiguslik staatus ...
Kordamisteemad aines sissejuhatus õigusteadusesse 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). Sotsiaalne norm käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Käsk, keeld, luba midagi teha. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitumist motiveeriv toime käitumiseeskiri, mis mõjutab inimeste tahet ja motiveerib inimest valima normis prognoositud reegli kohaselt; 2) kohustus inimene allutab oma käitumise normi eeskirjale (väline autoriteet); 3) realiseerimise viis sotsiaalne kohustus täidetakse vabatahtlikult või sotsiaalse surve mõjul (nt hukkamõist jms); 4) eesmärk saavutada kehtestatud reegliga soovitud käitumine; 5) abstraktsus; 6) kehtivus aegruumis kehtivad püsivalt mingil kindlal ajavahemikul kindlas ruumis ja isikute ringi suhtes Sotsiaalsete n...
(aadlimatrikkel - aadlike nimekiri, kuhu kantud isikutele laienesid kõik eesõigused ja privileegid). Roseni deklaratsioon- Liivimaa maanõuniku Roseni seletuskiri Vene võimudele. 28. Eesti 18. saj. II poolel Katariina II- Vene keisrinna, kes taotles keskvõimu tugevdamist ja soovis kehtestada kogu riigis ühesugune seadusandlus. Tema valitsusajal kehtestati Baltikumis asehalduskord. Asehalduskord 1783-1796: Baltikumis kehtestatud uus halduskorraldus, millega piiratakse märgatavalt aadli ja linnade omavalitsust. Taotles kõigi impeeriumi piirimaade ühtesulatamist Venemaaga. Pearahamaks-asehalduskorraga kehtestatud ühtne maks, mida pidid maksma kõik talupojast mehed. Positiivsed määrused 1765-Selle kohaselt sai talupoeg õiguse vallasvarale. Põllusaaduste ülejäägi võis vabalt turustada. Kindlad piiri seati mõisakoormistele ja talupoegade karistamisele. Talupoegadele anti õigus mõisnik kohtusse kaevata
1. Eesti kolme kuninga valduses. Taani aeg Saaremaal, Rootsi aeg Põhja-Eestis Rootsi valdusse langenud Põhja-Eestis nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Suure mõju säilitas siin aadel, kuna Rootsi kuningad kinnitasid siin kõik aadli senised õigused ja eesõigused. Esialgu läks Rootsi riigile palju maid, sest sinna alla kuulusid endised ordu-, piiskopi- ja kloostrimaad. Lisaks nende aadlite maad, kes olid sõja käigus lahkunud või Rootsi vastu sõdinud. Riigimaid haldas kuningavõimu kõrgeima kohapealse esindajana Tallinnas kuberner. Sagedate sõdade tõttu oli ta ka sõjapealik, hoolitses linnuste eest ja jälgis et aadel täidaks oma ratsateenistuse kohustust. Teine suurem ülesanne oli veel talupoegade maksude laekumise kontrollimine. Kogu provints oli jagatud 7. linnuselääniks: Tallinn, Narva, Haapsalu, paide, Rakvere, Lihula, Koluvere. Riigimõisaid valitsesid kohapeal foogtid, kes kogusid makse ja mõistsid kohut. Kuna nende üle ...
Haldusjaotus Eesti NSV territoorium jäi kuni 1945. aastani kattuma Eesti Vabariigi territooriumiga. 1945. aastal kehtestati okupatsioonivõimude poolt uus haldusjaotus, milles osa ENSV territooriumist (alad Narva jõest idas ning peaaegu kogu Petserimaa) lülitati Vene NFSV koosseisu. Uue jaotuse kohaselt jaotus Eesti NSV territoorium 13 maakonnaks ja 233 vallaks. 26. september 1950.a võttis Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, mille kohaselt muudeti endine halduskorraldus, mille käigus likvideeriti maakonnad ja vallad. Eesti territoorium jagati maarajoonidesse ja muudeti külanõukogud rajooninõukogudele alluvateks esimese astme haldusüksusteks. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega jagati Eesti 39 rajooniks. Haldusjaotus kujunes järgmiseks: 5 vabariikliku alluvusega linna, 39 maarajooni, mis koosnes 27 rajoonilise alluvusega linnast, 22 alevist ja 641 külanõukogust.. 1952-1953 jagati Eesti kolmeks oblastiks (Tallinna, Tartu, Pärnu)
(aadlimatrikkel - aadlike nimekiri, kuhu kantud isikutele laienesid kõik eesõigused ja privileegid). Roseni deklaratsioon- Liivimaa maanõuniku Roseni seletuskiri Vene võimudele. 28. Eesti 18. saj. II poolel Katariina II- Vene keisrinna, kes taotles keskvõimu tugevdamist ja soovis kehtestada kogu riigis ühesugune seadusandlus. Tema valitsusajal kehtestati Baltikumis asehalduskord. Asehalduskord 1783-1796: Baltikumis kehtestatud uus halduskorraldus, millega piiratakse märgatavalt aadli ja linnade omavalitsust. Taotles kõigi impeeriumi piirimaade ühtesulatamist Venemaaga. Pearahamaks-asehalduskorraga kehtestatud ühtne maks, mida pidid maksma kõik talupojast mehed. Positiivsed määrused 1765-Selle kohaselt sai talupoeg õiguse vallasvarale. Põllusaaduste ülejäägi võis vabalt turustada. Kindlad piiri seati mõisakoormistele ja talupoegade karistamisele. Talupoegadele anti õigus mõisnik kohtusse kaevata
Provints jagunes 7 linnuselääniks, mis omakorda jagunes mõisaläänideks. Maa jagunes Harju, Viru, Järva ja Lääne maakonnaks e kreisiks. Foogtid kogusid makse ja mõistsid kohut. Siseküs-te otsust rüütelkonna käes. Taani võim Saaremaal: riigimaid haldas asehaldur. Kroonumaad jagunesid ametkondadeks eesotsas valitsejatega, kelle abilisteks talupoegadest valitud vanemad e kupjad ja kiltrid. Ametkonnad jagunesid vakusteks. Ka Saaremaal omaette rüütelkond. Rootsi aeg (1645-1710) Uus halduskorraldus. P-Eestis 4 maakonda, Liivimaa kubermangus Tartu, Pärnu ja Saare maakond. Kõrgemaiks valitsusametnikeks kindralkubernerid. Rüütelkonnad kaitsesid aadlikke õiguseid ja lahend kohalikke küs-i. Kokkusaamised maapäevadel. Selle vahepeal ajasid asju 12 maanõunikku. Igapäevaseid küs lahend rüütelkonna pealik. 17. saj lõpuks Liivimaa rüütelkonna selgroog murti riigivõimu poolt. 1694 uus haldusjaotus – kaks distrikti, millega püüti maakonnapiirid kokku viia EE-Läti rahvuspiiriga
Ajaloo arvestus AJ4 Kokkuvõte 1. Sõjad vara-uusajal. Liivi sõda(1558-1583), Põhjasõda(1700-1710/1721) põhjused, osapooled, tulemused ja tähtsus Eesti ajaloos. Peamised allikad pärinevad Balthasar Russow' kroonikast(käsitleb Liivi sõja sündmusi kuni aastani 1584; rootsimeelne; Ruccow päritolu pole kindlalt teada, kuid ta oli Pühavaimu eesti koguduse õpetaja). Allikana on ka Johannes Renneri kroonika. Liivi sõja põhjused: o peamiselt Liivimaa soodne asupaik(Ida- ja Lääne-Euroopa vahendaja) o Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkonna omavahelised pinged(nt. sõda ordu ja Riia ppk <> Poola- Leedu vahel 1556-1557) o Tugevad vastased: Moskva suurvürstiriik(Ivan IV Julm), Poola-Leedu, Taani, Rootsi Ajend: ,,Tartu maks". Moskva svr'i ja Liivimaa valitjejad tegid rahulepingu 15...
ka poiste teadmisi, millega kuningas väga rahule jäi. Esimene eesti keele grammatika koostati Heinrich Stahli poolt. Varsti ilmus ka ladinakeelne eesti grammatika Johann Hornungi poolt, see oli aga veidi erinev Stahli grammatikast, sest see arvestas märksa rohkem eesti keele eripära. PILET 7 1.Eesti ala valitsemine Rootsi ajal Rootsi võimu kehtestamisega eestimaal kaasnes ka uus halduskorraldus, mis jäi ka enamjaolt püsima pärast Vene võimu kehtestamist. Eesti jagati haldusliku terviku asemel kubermangudeks. Lääne, Harju, Järva ja Virumaa , moodustasid Eestimaa kubermangu. Lõuna eestist, Põhja-Lätist kujunes Liivimaa kubermang. Kõike seda haldas kindralkuberner, kes asus Tallinnas. Eestis teostasid võimu ka rüütelkonnad, kes käisid maapäevadel arutamas igasugu kohalikke küsimusi. Julgeoleku
Sotsiaalhartast, et eluasemekorralduse näol on tegu prioriteediga, mis vajab pikaajalisi programme ja riigipoolset sekkumist. Reguleeritud üürisüsteemi kujundamise kõrval on riigi funktsiooniks seadusandliku süsteemi loomine, mis mh tagaks kaitse ühiskonna liikmete õigust eluasemele, sätestaks elamufondi omanike ja haldajate kohustused, vastutuse määra ja õigused, et nad ei juhinduks vaid ettevõtlusest, vaid arvestaksid, et eluase on eriline kaup ning tagatud peab olema selle halduskorraldus. 6. Elamistingimuste küsimusi reguleerivad seadused: Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, Omandireformi aluste seadus, Erastamisseadus, Elamuseadus, Ehitusseadus; Planeerimisseadus, Korteriühistuseadus ja Sotsiaalhoolekande seadus. Üürisuhteid reguleerib alates 1.juulist 2002. Võlaõigusseadus, mistõttu samast ajast ei kehti suur osa Elamuseadusest.
realiseerumine. Väga tuntud on ka F. Werneri määratlus: haldusõigus on konkretiseeritud konstitutsiooniõigus. Pikemalt vt K. Merusk. Haldusõigus. Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele. Tallinn 1995, lk 26-28. Haldusõiguses saab eristada: 1. üld- ja eriosa - üldosasse kuuluvad normid, mis reguleerivad suhteid, mis omavad tähtsust kogu haldustegevuse jaoks: nt haldusmenetlus, haldustäitemenetlus, halduskorraldus, avalik teenistus, halduskontroll, vastutus. - eriosa normid reguleerivad konkreetseid haldustegevuse valdkondi: nt politseiõigus, haridusõigus, ehitusõigus, planeerimisõigus. 2. materiaal- ja menetlusõigus. Loengutes keskendume eeskätt järgmistele Eesti haldusõiguse üldosa seadustele: - haldusmenetluse seadus – HMS; - asendustäitmise ja sunniraha seadus – AtSS; - riigivastutuse seadus – RVastS; - halduskoostöö seadus – HKS.
○ 19.09.1710 aastal Rootsi garinson Eeestis alistub; ○ 1721. aastal UUsikaupunki rahu; ■ Venemaale Eesti, Liivamaa ja Ingerimaa. ○ rahvaarv umbes 120 000 inimest. Vene aeg, Balti erikord: ● Restitutsioon- aadlike eesõiguste taastamine, neile maade tagasi andmine; ● Balti erikord: ○ senised seadused ja maksukorraldus; ○ luteri usk; ○ saksakeelne asjaajamine; ○ tollipiir Venemaaga. ● Halduskorraldus: ○ kindralkuberner; ○ rüütelkonnad, aadlimatriklid (aadlike suletud nimekirjad); ○ linnade omavalitsus. ● Majandus: ○ teraviljakaubandus: ■ vili-viin-praak (viina tootmisel tekkinud jäägid)-härjad-sõnnik-vili. ○ pärisorjus: ■ 1739. aastal Roseni deklaratsioon (eestlane on olnud, on ja jääb orjaks). ○ kaubandus: ■ välja:
Inimkooslus on seotud territooriumiga, millel pole kindlaid piire. Kui avalikud huvid suuremat rolli hakkasid mängima, tekkis ühiskonnal vajadus uue organisatsiooniliseks vormiks. See tekkiski riigi näol. Territoriaalriigi tekke kolm staadiumit: 1. primitiivne küttimine, toidu kogumine 2. põlluharijaist koosnevad territoriaalsed inimkooslused 3. moodne territoriaalriik (seda iseloomustab võimu kontsentratsioon valitsejate käes) Eestis kujunes halduskorraldus Vanal Liivimaal XIII saj. Põimunud olid muinasaeg ja kristlik areng. Nõupidamistel otsustasid olulisemad küsimused maakondade vanemad. Nad korraldasid piirkonna elu, mõistsid õigust, pidasid sõdu ja juhtisid sõjakäike. See periood oli muistne iseseisvusaeg. XII saj tungisid siia sakslased, alistasid meid vägivaldselt, sattusime võõrvõimu alla. Seadusriik on ühiskonnas toimuvate industraliseerimisprotsesside tulemus. Tööstuse areng Euroopas võimaldas indiviidil saada iseseisvamaks
teel. Soome 1808 võimuvahetus toimus samamoodi valitsuslepingu alusel. Valitsuslepingu institutsioon oli Euroopas laialt levinud. 1710.a oli Vene poolel täielik sõjaline ülekaal, Rootsi poolelt olid üksikud väikesed garnisonid. Miks oli Peeter I vaja sõlmida kapitulatsioone – miks kohalikud seisused said kinnitada privileegid? – 1) Peeter I eesmärk oli Vene Impeeriumi moderniseerimine. Balti provintside halduskorraldus oli igati modernne, väga efektiivne süsteem seda polnud mõtet hakata lammutama, paremat asemele pakkuda ei olnud. 2) Peeter I jaoks oli oluline tagada endale Balti provintside eliidi toetus, rüütelkondade, linnade toetus, et moderniseerida riiki – vaja inimesi, kes selle töö enda kanda võtaksid, kellel oleks teadmised ja oskused. Lootis baltisakslasi võtta Vene riigi teenistusse. 3) Vene liitlassuhted – Põhjasõja alguses olid Vene liitlasteks Poola ja Taani
mitte sõdida. Sai endale ka Väike-Aasia Kreeka linnriigid. Järgnevalt sõdib ta Kesk-Aasias, seejärel vallutab Foiniikia ja Babüloonia. Pärsia poliitika: Kohalikke rahvaid ja usundeid tuleb austada. Need põhimõtted kestavad ka Sassaniidide ja Partia ajal edasi. Vallutusjärgne esimene tegevus on võimu legitimiseerimine: Pärsia kuningas võtab rituaalselt võidetult võimu üle, Babüloonias näiteks Mardukilt. Kohalikke templeid ei purustatud, usku peale ei sururud, halduskorraldus ja valitsus jäävad samaks. Need põhimõtted muutuvad alles 7. sajandil pKr. Kyros II haud siiani säilinud. Rajas tolle aja suurima riigi, mis kestis üsna pikalt. Valitsejana on ta siiani Aasias väga positiivse imidziga. Cambyses II (530522) Cabyses II ajal riik laienes ja võim suurenes. Jätkas igas mõttes oma isa Kyros II head poliitikat ning vallutas juurde ka Egiptuse. Tema poliitika selline, et kui piirkondade maksud on makstud, siis
Regionaalvõim on keskvõimu esindaja, kohalikul omavalitsusel on väikesed volitused ja väike tulubaas (Eestis näit. 0,5% maksudest). Taolist halduskorraldust nimetatakse kahetasandiliseks: tasand kesk- ja regionaalvõim tasand kohalik omavalitsus o b) autonoomse kohaliku võimu mudel iga tasandi kohalikul võimul on oma tulubaas, otsusutusõigus ja valitav esindusorgan. Taolist halduskorraldust nimetatakse kolmetasandiliseks. Eestis on kahetasandiline halduskorraldus Eestis on ühetasandiline kohalik omavalitsus. o Omavalitsusüksusteks on vald ja linn.. - Omavalitsusüksuse esinduskoguks on volikogu, mis valitakse neljaks aastaks. Hääleõiguslikud on kõik vastava omavalitsusüksuse territooriumil elavad alalised elanikud. Kandideerimisõigus on vaid Eesti kodanikel. Volikogu pädevuses: Igal omavalitsusel on tema enda poolt vastu võetud põhimäärus Kohalik volikogu võib vastu võtta määrusi ja otsuseid: valla või linna eelarve
o Tollipiir Roseni deklaratsioon- Liivimaa maanõuniku Roseni seletuskiri Vene võimudele Baltikumi talupoegade õiguste selgitamiseks. (Selle kohaselt oli siinne talupoeg pärisori , mõisniku omand, mõisnik võis teda müüa, vahetada ja pärandada. Ka talupoja vara ja maa kuulus mõisale. Maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisakoormisi, mille suurus polnud millegagi piiratud. Kohtuvõim talupoja üle kuulus rüütelkonnale.) Asehalduskord-1783.a. Baltikumis kehtestatud uus halduskorraldus, millega piiratakse märgatavalt aadli ja linnade omavalitsust. Taotles kõigi impeeriumi piirimaade ühtesulatamist Venemaaga. Kehtis ainult Katariina II valitsusajal. o Lisati kolm uut maakonda (Pihkva, Viljandimaa ja Võrumaa) o Mõlema kubermangu etteotsa nimetati ühine asehaldur. o Maanõunike kolleegium rüütelkondades ja raed saadeti laiali. o Kõik mõisnikud omandasid võrdsed õigused o Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele.
Varadest tuleb tulu, ei saa eriti maksustada. Suurem akumuleerunud varade mõju Maksusüsteemil väiksem ümberjaotav roll Mida teha ? Struktuurirevolutisoon majandusharudes - Tehnoloogia - reindustraliseerimine Ressursside efektiivne kasutamine - Tööjõud - Loodusressurss Majanduspoliitilise populismi lõpetamine. Struktuursete reformide läbiviimise uus etapp: - Haridus, tervishoid, halduskorraldus - Innovatsioon ja konkurentsivõime Sotsiaalne tasakaal
Balthasar Russow 1578 - Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja kirjutas alamsakasakeelse „Liivimaa provintsi kroonika“, Eesti keskaja ühe tähtsamaima allika. Ilmus Rostrockis ja leidis kohe ohtrasti lugejaid, järgnesid varsti ka teose 2. ja 3. väljaanne. Russow arvustas teravalt aadlikke ja juhtis tähelepanu talupoegade rõhumise süvenemisele. Kroonika põhisisuks on Liivi sõda. ROOTSI AEG HALDUSKORRALDUS o 2 Kubermangu - Põhja-Eesti mis jagunes: Lääne-, Harju-, Järva- ja Virumaa, moodustasid Eestimaa. Alguses Rootsi käes kohe. - Lõuna-Eesti mis kulges Lõuna-Eestis kuni Põhja-Lätini. Liivimaa, kubermangu keskuseks oli Riia. Pärnu ja Tartumaakond ning Saaremaa, mis kuulus 1645a Taani valdustesse. o Saaremaal oli eriolukord: seal oli oma asehaldur, rüütlekond, kirikuvalituses ja erinev maksusüsteem.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
