samuti kohtunikud, diplomaadid, kaitseväe juhtkond o on riigikaitse kõrgeim juht. Võib agressiooni korral kuulutada välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ning nimetada ametisse kaitseväe juhataja, ilma Riigikogu otsuseta. Hädaolukorras annab koos peaministri ja Riigikogu esimehega välja seadusi. 11. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Lk.122-125 Kohtusüsteem on Eestis on kolme astmeline - maakohtud ning halduskohtud, ringkonnakohtud ja Riigikogus. 17 Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus, neil on õigus kontrollida ka Riigikogu poolt vastuvõetud seaduste vastavaust põhiseadusega ja tunnistada kehtetuks, kui need on vastuolus põhiseaduse sätetega ja mõtetega. Riigikogu nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe ning
Põhiseadus kehtib alates 11. juunist 1975. aastast, põhiseadust on muudetud märtsis 1986 ja aprillis 2001. 1986. aastal ette võetud põhiseaduse muudatused andsid võimu juurde peaministrile ja parlamendile. Kreeka sini-valge triibuline ristiga lipp kinnitati riigilipuks 1833, kui kuningaks sai Baieri Prints Otto. Rist vasemal ülanurgas sümboliseerib usku. Õigussüsteem põhineb Rooma õigusel, moodustatud on tsiviil-, kriminaal- ja halduskohtud. (4) President Presidendi valib parlament 5-aastaseks ametiajaks. President võib ametis olla 2 ametiaega ning presidendiks kandideerija peab olema vähemalt 40 aastat vana. Järgmised presidendivalimised toimuvad veebruaris 2010. Praegune president Karolos Papoulias valiti ametisse 300-liikmelise parlamendi 279 poolthäälega. (4) Parlament Parlament (Vouli ton Ellinon) valitakse 4. aastaks. Ühekojalises parlamendis on 300 kohta. Järgmised parlamendivalimised toimuvad märtsis 2012
Kohtuasutused on maakohus ja halduskohus, ringkonnakohus ja Riigikohus. Riik Maakond (Maavanem - Vabariigi Valitsuse poolt nimetatakse ametisse) kohalik omavalitsus 1. linn ja 2. vald Kuriteod: 1) Rasked 2) Kerged Tsiviilasjad: Perekonna õigused, vanemaõigus, abielulahutused jms. Pärimisteemad Asjaõigus isikute suhted asjadega, omandid. Võlaõigus lepingud I aste - Halduskohtud: Isikute õiguskaitse täitevvõimu vastu. Teemad, kus üheks osapooleks on riik. Avaliku teenistusega seotud asjad. Omandi- ja maareformiga seotud vaidlused. Kodakondsuse ja migratsiooniga seotud vaidlused. Riigivaraga seonduvad vaidlused. Hanked jms. Pöördumiseks HK peab esitama kaebuse või protesti. Alati üks halduskohtunik. Tsiviil- ja väärteo asjade puhul samuti üks kohtunik.
6. Vandekohtunikud Vandekohus Rahvakohtunik 7. Kohtuniku amet Eluaegne (Vajadusel võimalik Eluaegne (vajadusel võimalik tagandada) tagandada) 7.2 Kohtusüsteem Eestis - Kohtusüsteem on kolme astmeline: I astme kohus: Maa- ja halduskohus. Kõik kohtuasjad algavad sellest astmest! Maakohus- Harjumaa (Tallinn), Virumaa (Jõhvi), Pärnumaa (Pärnu), Tartumaa (Tartu). Halduskohtud Tallinn, Tartu. Arutab haldusasju. II astme kohus: Ringkonnakohus. Asuvad Tallinnas, Tartus ja Jõhvis. Arutatakse neid küsimusi, mida kaevatakse edasi I astme kohtust apellatsioon. Mõlemal osapoolel on selleks õigus. III astme kohus: Riigikohus. Tartus. Edasikaebamine kassatsioon. Erinevalt ringkonnakohtust ei võta riigikohus kõiki asju arutamisele. On õigus otsustada selle üle. Otsustab, kas ringkonnakohtu otsus jääb kehtima või tühistatakse
selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus), kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. See, et Eesti kohtusüsteemis tegutsevad lisaks üldkohtutele ka halduskohtud ja et viimaste ülesanne on õiguskaitse täitevvõimu kuritarvitamise eest, on Eesti Vabariigi põhikorra üks osa ja võiks olla isikutele teada. Subjektiivsete õiguste kaitse süsteem Eesti kohtutes, kus menetluse algatamine sõltub isiku avaldusest, eeldab, et isikud näitavad ka ise oma õiguste kaitsel üles piisavat huvi. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik koheselt pöörduda
> pidurdada väljaränne > võõrtööjõu sissetoomine > sündimuse suurendamine !!! igasse noorperre 2-3 last, et tagada jätkusuutlikkus ja püsimajäämine KOHUS Eestis on 3-astmeline kohtusüsteem Õigust mõistab ainult kohus. Kellelgi ei ole õigust sekkuda õigusemõistmisesse. Kohtu liigid:->Mandri-Euroopa- kohtunikud nim ametisse valitsuse poolt, kohtunik peab omama õigusalast ülikooliharidust. jaotus- kriminaalkohtud,tsiviilkohtud ja halduskohtud ->Anglo-Ameerika-ühtne, tipneb ülemkohtuga, kohtunikud valitakse valimiste teel. Kohtunikul ei pea olema juriidilist haridust ->Šariaat Kohtusüsteemi funktsioonid-> seaduste põhiseaduslik järelevalve ->erinevate võimuinstitutsioonide või -tasandite tasakaalustaja rolli täitmine ->kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja tasakaalustamine VÕIM JAGUNEB KAHEKS- ERAÕIGUS JA AVALIK ÕIGUS ERAÕIGUS - majandusõigus,tsiviil(võla,asja,perekonna,tööõigus),kaubandusõigus AVALIK ÕIGUS-
Sellest loetelust selgub, et need seadustikud on kehtinud vastavalt sellele, kelle võimu all on Eesti parasjagu olnud. Aastal 2002 kehtima hakanud ehk meie tänase karistusseadustiku aluseks on Saksa Kriminaalseadustik (1975) ning Prantsuse Code Penal’e (1994). 7. KOHTUSÜSTEEM JA EESTI KOHTUD Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline, mis tähendab, et on esimese astme kohtud, teise astme kohtud ning Riigikohus. Esimese astme kohtud on maakohtud ja halduskohtud, teise astme kohtud on ringkonnakohtud ning kõrgeim kohus on Riigkohus. Kui on esitatud apellatsioon esimese astme kohtu otsuse suhtes, vaatab selle läbi ringkonnakohus. Riigikohus tegeleb 20 kassatsioonikaebuste ning teistmisavalduste arutamisega ning on ühtlasi ja põhiseaduslikkuse järelvalve kohus. Eestis on neli maakohtut: Harju maakohus; Viru maakohus; Tartu maakohus; Pärnu maakohus
Eestis mõistab õigust ainult kohus. Sõltumatu kohtuvõim on seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas riigivõimu haru. Demokraatlikus riigis kasutatakse tavaliselt mitmeastmelist kohtusüsteemi. Selle põhijoon on kohtualuse õigus taotleda kohtuasja teistkordset arutamist kõrgemas kohtus, kui langetatud kohtuotsus teda ei rahulda. Niimoodi väheneb kohtu eksimise võimalus. Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. Esimese astme moodustavad maa- ja linnakohtud ning halduskohtud. Maa- ja linnakohtud arutavad kõiki kohtuasju. Enamiku kohtuasjadest moodustavad eraõiguslikud tsiviilasjad, kuid lahendada tuleb ka kriminaalasju. Maakohus asub igas maakonnas, linnakohus aga kuues linnas. Haldusõigus käsitleb kodaniku ja riigi vahelisi konflikte. Halduskohtu pädevusse kuuluvad riigivõimu, omavalitsusasutuste ning ametiisikute vastu esitatud protestid ja kaebused, näiteks kui ametnik ei ole ettenähtud aja möödudes vastanud kodaniku kirjale
ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik süsteem Põhimõtted: 1) kõrgeima võimu kandja ning allikas on rahvas; 2) rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimise teel; 3) võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele; 4) rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega, vaid tegutsevad oma ametialal iseseisvalt; 5) demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust; 6) vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda; 7) mitmesuguste jõudude, huvide ja seisukohtade vaba konkurentsi ning vähemus kaitseks peavad kõigile kodanikele olema tagatud demokraatlikud vabadused (info-, ajakirjandus-, koosolekute, ühingute, ettevõtlusvabadus jne.); 8) demokraatlike vabaduste ja üldiste inimõiguste kaitseks peab olema sõltumatu kohtuvõim. Eestingimused: 1) üldine kirjaoskus; 2) ajakirjanduse (jt. massiteabevahendite) laialdane levik...
pärandaja. Pärandaja on välja valinud inimese, kellega lepingu sõlmida. Lepingu sisu: Sina pärija saad selle vara, kui pärandaja on surnud ning pärija kohustuseks on ntx selle vara hooldamine ka juba pärandaja eluajal. Pärimisleping peab olema notariaalselt tõestatud. Tingimuste muutmiseks on vaja luua kahepoolsed kokkulepped. Ühepoolselt saab tingimusi muuta ainult siis, kui pärija on pahatahtlik. 40. I astme kohtud, osakonnad: I astme kohtuteks on maakohtud ja halduskohtud. Maakohtuid on meil 4 tükki: Harju, Tartu, Pärnu ja Viru maakohtud. Need 4 kohust teenindavad oma piirkonda. Halduskohtuid on 2: Tartu ja Tallinn. 1. Kinnistusosakond seal peetakse kinnistusraamatut ehk peetakse arvet kõikides kinnisasjades ja ka abieluvara registrit. 2. Registriosakond e äriregister seal peetakse äriregistrit, peetakse veel MTÜ-de ja sihtasutuste registrit. Seal töötavad kohtunike abid. 3
teostavast täidesaatvast riigivõimu asutusest. 39.Kohus kui õigust mõistev riigiasutus. Kohtusüsteem. PS §146 kohaselt mõistab õigust ainult kohus ja kohus on oma tegevuses sõltumatu. PS §4 kohaselt on kohus üks neljast lahusvõimust. Vaieldakse selle üle, kas sõltumatu on kohus või kohtunik, kas kohus on sõltumatu funktsionaalselt või institutsionaalselt. Kohtusüsteem Eestis on kolmeastmeline: maa-, linna- ja halduskohtud esimese astme kohtutena, ringkonnakohtud apellatsioonikohtutena ning riigikohus kassatsiooni ja põhiseadusliku järelvalve kohtuna.Kohtute struktuuri määrab seadus. Kohtute tööpiirkonnad ja kohtunike arvu määrab justiitsminister. Alates kuulumisest Euroopa Liitu on Eesti kohtute poolt langetatud otsustele siduvad Euroopa Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid. 40.Kohtunikele esitatavad nõuded ning nende staatus. PS §147 kohaselt nimetatakse kohtunikud ametisse eluaegsetena
- Õigus poolte võrdsusele - Õigus põhistustega kohtuotsusele - Õigus ausale tõendite esitamisele - Õigus ristküsitlusele 10.2 Kohtusüsteemi ülesehitus I kohtuaste, maakohtud (4) Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus, mis arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas, mis asuvad maakohtu tööpiirkonnas; I kohtuaste, halduskohtud (2) Tartu Halduskohus ja Tallinna Halduskohus, mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju; II kohtuaste, ringkonnakohtud (2) Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus, mis arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna; III kohtuaste, Riigikohus on kõrgeim kohus, põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus. 10.3 Kohtuniku staatus (kohtuniku ametisse nimetamine, kohtuniku ametist
6. Kohtussüsteem Eestis Kohtusüsteem koosneb: 1) maa- ning halduskohtutest; 2) ringkonnakohtutest; 3) Riigikohtust. Maakohtud on esimese astme kohtud ning nad on üldpädevusega kohtuteks ehk üldkohtuteks. Maakohtus arutataksetsiviil-, kuriteo- ja väärteoasju ning tehakse muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. Eestis on 4 maakohut: Harju, Viru, Tartu ja Pärnu Maakohus. Avalik-õiguslike vaidluste lahendamiseks on Eestis loodud halduskohtud. Eestis on 2 halduskohut: Tallinna Haldus- kohus ja Tartu Halduskohus. Halduskohtu pädevus, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse kord on sätestatud halduskohtumenetluse seadustikus. Ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning nad vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. Eestis on 2 ringkonnakohut:Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus. Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras
Kirjeldage Eesti kohtusüsteemi astmelist ülesehitust. Üldkohtud arutavad asja kui halduskohtutest on edasi saadetud, sest teises ja kolmandas astmes ei ole halduskohtuid era- korralisi kohtuid ei või Eestis PS alusel moodustada. Maakohtud tegelevad tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasjadega. (Harju-, Pärnu, Tartu ja Viru kohtumajad) Struktuur: Kohtukantselei ja rahvakohtunikud. (I astme kohus) Erikohtud e. Halduskohtud tegelevad avalik-õiguslike vaidlustega ja haldustegevusks loa andmisega. (Tallinna ja Tartu kohtumaja. 4tk lisakas asuvad Jõhvis ja Pärnus) Ringkonnakohtutes toimub maa ja halduskohtute lahendite läbivaatamine e apellatsioonikohus. (Tallinna ja Tartu kohtumajad) Riigikohus on kohtu kõrgeim aste, tegeleb PS järelvalvega. Kassatsioonikaebused, kohtuvigade parandamine, muud seadustest tulenevad asjad. (Tartus)
Kolm põhimõtet- vabadus, õigus ja õiglus! Legaalsuse printsiip ehk seaduslikkuse printsiip Põhiseaduse § 3 lg 1 Riigivõimu teostatakse üksnes Põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega kehtib Eestis demokraatlikes õigusriikides tunnustatud põhimõte, et avaliku võimu teostamisel (nii seadusandliku, täidesaatva kui ka kohtuvõimu) tuleb järgida legaalsuse põhimõtet. Võimu teostamine peab olema legaalne nii õigusakti sisu kui ka võimu teostamise viisi ja vormi poolest. Ökonoomsuse printsiip Kulutuste ja tulemuste tasakaal. Kulutuste all tuleb silmas pidada nii otseseid kulusid kui ka vea hinda. Otsesed kulutused jagunevad kaheks: 1) õiguskaitsesüsteemi ametnike palgad, hoonete ehitamise ja ülalpidamise ning sisustuse kulutused; 2) menetlusosaliste kulutused õigusabile, ajakulud jne. Vea hinnana peetakse aga silmas ekslikest otsustest põhjustatud kahju. Kahju vältimise printsiip PS § 25 Õigusvastaselt tekitatud materiaal...
pärandaja. Pärandaja on välja valinud inimese, kellega lepingu sõlmida. Lepingu sisu: Sina pärija saad selle vara, kui pärandaja on surnud ning pärija kohustuseks on ntx selle vara hooldamine ka juba pärandaja eluajal. Pärimisleping peab olema notariaalselt tõestatud. Tingimuste muutmiseks on vaja luua kahepoolsed kokkulepped. Ühepoolselt saab tingimusi muuta ainult siis, kui pärija on pahatahtlik. 40. I astme kohtud, osakonnad: I astme kohtuteks on maakohtud ja halduskohtud. Maakohtuid on meil 4 tükki: Harju, Tartu, Pärnu ja Viru maakohtud. Need 4 kohust teenindavad oma piirkonda. Halduskohtuid on 2: Tartu ja Tallinn. 1. Kinnistusosakond seal peetakse kinnistusraamatut ehk peetakse arvet kõikides kinnisasjades ja ka abieluvara registrit. 2. Registriosakond e äriregister seal peetakse äriregistrit, peetakse veel MTÜ-de ja sihtasutuste registrit. Seal töötavad kohtunike abid. 3
203. the public opinion polls avaliku arvamuse küsitlus 204. court system reform kohtusüsteemi reform 205. the Courts Act kohtuteseadus 206. the Status of Judges Act kohtunike seadus ??? 207. constitutional basis for põhiseaduslik alus 208. adopted by a referendum vastuvõetud referendumil 209. county and city courts maa- ja linnakohtud 5 210. administrative courts halduskohtud 211. circuit court ringkonnakohus 212. the Supreme Court (national court) riigikohus 213. court of first instance esimese astme kohus 214. offence matters seadusrikkumiste asjad 215. tried in court menetletakse kohtus 216. at the request of the parties poolte nõudmisel 217. lay judge rahvakohtunik 218. exclusively appellate courts eranditult apellatsioonikohtud 219. review judgements vaatavad üle kohtuotsused 220
· arvestuskontroll - (riigikontroll-juhib riigikontrolör, kelle nimetab ametisse ja vabastab Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul, 5 aastat, majanduslik kontroll Õiguskantsler- oma tegevuses sõltumatu, RVP ettepanekul, 7 aastat, järelevalve seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide PS ja seadustele vastavuse üle) · Kohtulik kontroll - (ei kontrolli enda initsiatiivil. Halduskohtu organisatsioon on kolmeastmeline: eraldiseisvad halduskohtud, ringkonnakohus, kassatsioonikohus=Riigikohtu halduskohtukolleegium. Õiguspärasuse kontrollimine. Uurimisprintsiip). 4. Era- ja avaliku õiguse piiritlemisteooriad Probleemiga tegeles Kliimann (töös `Õiguskord`liigutamine: dispositiiv-eraõigus (dispositiiv-normiadressaatid) ja pretsetiiv-avalik õigus) Tammelo kritiseerib seda. Kaasaja 3 teooriat: 1) huviteooria - avalik õigus teenib avalikke huvisid, eraõigus erahuvisid. Kuna ei ole
tunnevad endas tuikavat lõpuni põlemise püha piina. Avalikkus loodab, et nii eraldivõetuna kui ühen- dusena advokaadid võtaksid sõna ühiskonna jaoks olulistel teemadel.“ Jõks jätkas: „Advokaadi roll riigi 23 Justiitsministeeriumi haldusala. Arvutivõrgus: http://www.just.ee/haldusala. 24 Siinkohal tuleb eristada Justiitsministeeriumi haldusalas tegutsemise mõistet haldusala asutus(t)e mõistest. Viimased on maa- ja halduskohtud ning ringkonnakohtud, prokuratuur, vanglad, Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Eesti Kohtu- ekspertiisi Instituut, Andmekaitse Inspektsioon ning Kohtute Raamatupidamiskeskus. Vt Justiitsministeeriumi haldusala. Arvutivõrgus: http://www.just.ee/haldusala. 25 RT I 2004, 56, 403; RT I, 14.03.2011, 3. 26 Vt ka Advokatuuri arengusuunad. Periood 2011 kuni 2020, p 13 „Riigi poolt finantseeritav õigusabi“.
iii. Õiguskantsleri kontroll iv. Kohtulik kontroll b. Sisemine kontroll haldusorgani enda sees: i. Riiklik järelvalve seaduslikkuse järelvalve ii. Teenistuslik järelvalve seaduslikkuse ja otstarbekuse kontroll. 7. Õigusliku kaitse lai ulatus PS §15 igaühel on õigus oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral pöörduda kohtusse. Haldusõigusse puudutava osas on moodustatud selleks tarbeks halduskohtud. B. SOTSIAALRIIGI PRINTSIIP PS § 10 ka teised paragrahvid. Sotsiaalseid põhiõigusi on PS käsitlenud suhteliselt kasinalt. Küsimus on selles, ka sotsiaalriigi printsiip omab ka mingit väärtust, nt kas annab õiguse isikule kaevata asi kohtusse, kui leiab et mingi asi pole sotsiaalriigi põhimõttega kooskõlas (siiani pole keegi kaevanud) on mingid elemendid, mille kaudu saab. Sisuelemendid: 1. Normaalsete elamistingimuste tagamine elamine, kommunaalmajandus, veevarustus,
Kõrgema astme kohtu ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu ulesandeid täidab Riigikohus. Kohtute hierarhia Eesti kohtususteem on kolmeastmeline: esimese astme kohtud on maakohtud ja halduskohtud; teise astme kohtud on ringkonnakohtud (apellatsioonikohtud); kõrgeima astme kohus on Riigikohus (kassatsioonikohus). 45 Uldkohtutena arutavad maakohtud tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna seadusega nende pädevusse antud haldusasju. Ringkonnakohtud on teise astme kohtud, kes vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. Riigikohus on kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on uhtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. 98. Kirjelda hagimenetluse protsessi Traditsiooniline menetlusliik tsiviilnõuete puhul on hagimenetlus, mis on kulukam,
Omandi sarnaseks piiratud asjaoluks on hoonestusõigus mis annab isikule, kelle kasuks see on seatud võõrandatava ja pärandatava tähtajalise õiguse omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Omaniku poolt vaadatuna on hoonestusõigus maatükki koormavaks piiratud asjaõiguseks. Hoonestusõigus on vajalik neile, kellel on püstitatud ehitus või soovivad seda püstitada võõrale maale. Hoonestusõigus on ka ainsaks võimaluseks juhul, kui tahetakse, et maa ja sellega püsivalt ehitatud ehitised oleksid erinevate isikute omandis. Hoonestusõigus võib seada kindlaks tähtajaks, kuid mitte rohkemaks kui 99 aastaks. Piiratud asjaõigused tekivad reeglina selliselt, et asja omanik loovutab teatud osa talle endale asja suhtes kehtivatest õigustest ajutiselt teisele isikule. Seega eeldab piiratud asjaõiguse tekkimine enamasti asja omaniku ja piiratud asjaomaniku ja piiratud asjaõiguse omandaja vahelist kokkulepet asja koormamise kohta. Koormatud a...
· arvestuskontroll - (riigikontroll-juhib riigikontrolör, kelle nimetab ametisse ja vabastab Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul, 5 aastat, majanduslik kontroll Õiguskantsler- oma tegevuses sõltumatu, RVP ettepanekul, 7 aastat, järelevalve seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide PS ja seadustele vastavuse üle) · Kohtulik kontroll - (ei kontrolli enda initsiatiivil. Halduskohtu organisatsioon on kolmeastmeline: eraldiseisvad halduskohtud, ringkonnakohus, kassatsioonikohus=Riigikohtu halduskohtukolleegium. Õiguspärasuse kontrollimine. Uurimisprintsiip). 2.1 Haldusõigus 2.2 Haldusõiguse mõiste 2.3. Era- ja avaliku õiguse piiritlemisteooriad Probleemiga tegeles Kliimann (töös `Õiguskord`liigutamine: dispositiiv-eraõigus (dispositiiv- normiadressaatid) ja pretsetiiv-avalik õigus).Tammelo kritiseerib seda. Kaasaja 3 teooriat: 1) huviteooria - avalik õigus teenib avalikke huvisid, eraõigus erahuvisid
12. Sotsiaalminister- Taaavi Rõivas 13. Välisminister Urmas Paet 2 3.EESTI KOHTUSÜSTEEMI MOODUSTAVAD: 1) I kohtuaste, maakohtud (4) Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus, mis arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas, mis asuvad maakohtu tööpiirkonnas; 2) I kohtuaste, halduskohtud (2) Tartu Halduskohus ja Tallinna halduskohus, mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju; 3) II kohtuaste, ringkonnakohtud (2) Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus, mis arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna; 4) III kohtuaste, Riigikohus on kõrgeim kohus, põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus. Halduskohus on erikohus.
Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust Riigikohtus reguleerib: põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus. Eesti kohtusüsteemi ülesehitus PS § 148 kohaselt on Eesti kohtusüsteem kolmeastmeline. Eesti kohtusüsteemi moodustavad: 1) I kohtuaste, maakohtud (4) Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus, mis arutavad kõiki tsiviilja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas, mis asuvad maakohtu tööpiirkonnas; 2) I kohtuaste, halduskohtud (2) Tartu Halduskohus ja Tallinna halduskohus, mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju; 3) II kohtuaste, ringkonnakohtud (2) Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus, mis arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna; 4) III kohtuaste, Riigikohus on kõrgeim kohus, põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus. Eesti kohtusüsteem Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohus Pärnu Maakohus Tallinna Halduskohus
Kohtuistungid on avalikud. Kohus võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras oma istungi või osa sellest kuulutada kinniseks riigi- või ärisaladuse, kõlbluse või inimese perekonna- ja eraelu kaitseks või kui seda nõuavad alaealise, kannatanu või õigusemõistmise huvid. Kohtuostus kuulutatakse avalikult. 9.2. Kohtusüsteemi ülesehitus Kolmeastmeline. I astme kohtud (180 kohtunikku) -maakohtud (Harju 66, Pärnu 21, Viru 30, Tartu 35); - halduskohtud (Tallinna HK 18, Tartu HK 10) II astme kohtud (43 kohtunikku) Tallinna Ringkonnakohus 28 Tartu Ringkonnakohus 15 Riigikohus (19 kohtunikku) Euroopa Inimõiguste Kohus EIK 9.3. Kohtute haldamine ja juhtimine Kohtu üldkogu kõik selle kohtu kohtunikud, kutsub kokku esimees või 2/3 kohtunikest. Tööjaotusplaan, arvamus kohtu esimehe, kohtuniku ametisse nimetamise kohta. Arutab töökorralduslikku küsimusi.
aste), ringkonnakohtutest (2. aste) ja Riigikohtust (3. aste). (NB! 2005..a seadusemuudatusega kaotatakse 2006. aastast maa- ja linnakohtud ja I kohtuastmena jäävad tegutsema maakohtud (4): *Harju, *Viru, *Pärnu , *Tartu Maakohus; Halduskohtuid jääb 2: *Tallinna, *Tartu Halduskohus. Maakohtul ja Halduskohtul võib olla mitu kohtumaja nt. Viljandi kohtumajast saab Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja.) 65. Milliseid kohtuasju arutavad maa- ja linnakohtud, halduskohtud maa- ja linnakohus esimese astme kohtuna arutavad tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maa- ja linnakohus teevad ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. Halduskohus arutab esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju. Halduskohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud tema pädevusse. 66. Kes on rahvakohtunik rahvakohtunikuks võib nimetada 2570-aastase
tasumisele kuuluvat töötasu vähendatakse võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusega. ALANDATUD TÖÖTASU=(PUUDUSTEGA TÖÖ VÄÄRTUS/ILMA PUUDUSTETA TÖÖ VÄÄRTUS)*TÖÖ EEST KOKKULEPITUD TASU Töötasu alandamise korral ei tohi töötasu alandada ulatuses, mille töötaja oma kohustuse rikkumise heastas. Eesti kohutusüsteem Eesti kohtukorraldus: EV kohus on kolmeastmeline: 1. I aste maakohtud ja halduskohtud a.)Pärnu maakohus b.)Tallinna halduskohus ... 2. II aste ringkonnakohtud (arutavad tsiviilasju appellatsioonikohtuna) a.) Tallinna b.) Tartu 3. III aste EV Riigikohus(kassatsioonikohus) Karistusõigus: Karistusõigus õigusharu, mis määrab kindlaks, millised teod on karistatavad ning määrab kindlaks karistused ja muud mõjutusvahendid ning nende kohaldamise korra vastavate tegude toimepanemises süüdi olevate isikute suhtes.
Võib teostada ka eraõiguslikus vormis. · Toime poolest isikutele 1. sekkuv haldus pannakse isikule peale täiendavaid koormisi või piiratakse vabadusi. 2. soodustav ehk sooritushaldus antakse isikule teatud soodustusi, toetusi, lubasid. Avaliku halduse tüübid haridushaldus, politseih Haldusõiguse mõiste seondunud õn kogum ehk õharu, mis kuulub av õ hulka. Õigusvaldkonnad avalik õigus, eraõigus (, karistusõigus) Üldkohtud, halduskohtud. Avaliku ja eraõiguse erinevad lähtekohad: · avaliku õiguse esemeks riik kui kõrgema võimu kandja; eesmärk piiritleda riigivõimuorganite pädevust ja suhteid üksikisikutega. · Eraõiguses üksikisiku privaatautonoomia; ülesanne reguleerida eraõiguslike isikute õiglast kohtlemist ja huvikonflikte. Mis alusel eristatakse era- ja avalikku õigust? 3 ülddoktriini eristamiseks: · Huviteooria lähtub õn huvi suundumusest
Andmed testamendi ja pärimislepingu kohta hoitakse saladuses kuni pärandi avanemiseni. Teavet pärimisregistrisse kantud andmete kohta antakse pärast seda, kui pärandaja surm on dokumentaalselt tõestatud. Abikaasade vastastikuse testamendi kohta antakse teavet pärast ühe abikaasa surma. Pärimisregistrist võivad teavet saada kõik isikud. Tutvumiseks on vaja esitada isikut tõestav dokument ja surmatunnistus . 38.I astme kohtud, osakonnad. I astme kohtuteks on maakohtud ja halduskohtud. Maakohtuid on meil 4 tükki: Harju, Tartu, Pärnu ja Viru maakohtud. Need 4 kohust teenindavad oma piirkonda. Arutavad tsiviilasju, kriminaalasju, väärteoasju. Halduskohtuid on 2: Tartu ja Tallinn. Haldusasju arutavad. Kinnistusosakond – seal peetakse kinnistusraamatut ehk peetakse arvet kõikides kinnisasjades ja ka abieluvara registrit. Registriosakond e äriregister – seal peetakse äriregistrit, peetakse veel MTÜ-de ja sihtasutuste registrit. Seal töötavad kohtunike abid
ega nimetatavas ametis. Kohtunike sõltumatuse tagatised ja õigusliku seisundi sätestab seadus. § 148. Kohtusüsteem koosneb: 1) maa- ja linnakohtutest ning halduskohtutest; 2) ringkonnakohtutest; 3) Riigikohtust. Erikohtute loomise mõnda liiki kohtuasjade jaoks sätestab seadus. Erakorraliste kohtute moodustamine on keelatud. § 149. Maa- ja linnakohtud ning halduskohtud on esimese astme kohtud. Ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning nad vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus. Kohtukorralduse ja kohtumenetluse korra sätestab seadus. § 150. Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul.
Kohtunikud ei tohi peale seaduses ettenähtud juhtude olla üheski muus valitavas ega nimetatavas ametis. Kohtunike sõltumatuse tagatised ja õigusliku seisundi sätestab seadus. § 148. Kohtusüsteem koosneb: 1) maa- ja linnakohtutest ning halduskohtutest; 2) ringkonnakohtutest; 3) Riigikohtust. Erikohtute loomise mõnda liiki kohtuasjade jaoks sätestab seadus. Erakorraliste kohtute moodustamine on keelatud. § 149. Maa- ja linnakohtud ning halduskohtud on esimese astme kohtud. Ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning nad vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus. Kohtukorralduse ja kohtumenetluse korra sätestab seadus. § 150. Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul.
· kodaniku tahte vastaselt ei tohi ametiasutused ja ametivõimud koguda andmeid tema veendumuste kohta; · vähemalt 18aastasel kodanikul on õigus osaleda riigikogu valimistel ja rahvahääletusel; · vähemalt 21aastane hääleõiguslik kodanik võib kandideerida Riigikokku ja vähemalt 40aastane sünnipärane kodanik võib kandideerida vabariigi presidendiks. Eesti praegune kolmeastmeline kohtusüsteem loodi 1993. aastal. Esimese astme kohtud on maa-, linna- ja halduskohtud. Maa- ja linnakohtud arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalõiguslikke asju. Maakohtud asuvad igas 16 maakonnas, linnakohtud aga kolmes suuremas linnas (Tallinn, Kohtla-Järve ja Narva). Tsiviilprotsessi korras lahendatakse eraõiguslikke asju. See on eravaidlus hageja ja kostja vahel. Kriminaalprotsessi ülesandeks on teha kindlaks, kas kohtualune on süüdi või mitte ja süü korral määrata karistus. Kohtualuse ja kannatanu kõrval osalevad protsessis veel kaitsja ja süüdistaja
õigusaktid peavad olema kooskõlas kõrgemalseisvatega, vastuolude puhul muudetakse alamaid. Õigusaktide hierarhia : · Eestis kehtivad rahvusvahelised õigusaktid, mis on ratifitseeritud Riigikogus · EV Põhiseadus · Riigikogu seadused · Presidendi seadlused · Valitsuse määrused · Linna/vallavalitsuse määrused, korraldused, otsused Eesti kohtusüsteem koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kolmest ringkonnakohtust ja Riigikohtust. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud, ringkonnakohtud on apellatsioonikohtuks ning Tartus asuv Riigikohus kassatsioonikohtuks ning ühtlasi põhiseaduslikkuse järelvalve kohtuks. Peamised õigussüsteemid: · mandri-euroopa õigussüsteem põhineb kodifitseeritud rooma õigusel. · angloameerika õigussüsteem - pretsedendiõigus · sariaadiseadus Peamised õigusharud: · eraõigus reguleerib inimeste vahelisis suhteid (tsiviilõigus, tööõigus, kaubandusõigus)
koolituse seaduse jne. Nõukogude õigussüsteemis kuulus ka haldusprotsess iseseisva õigusinstituudina haldusõiguse üldossa. Haldusprotsessina käsitleti sisuliselt haldusmenetlust. Selle 21 põhjuseks oli asjaolu, et ideoloogilistel kaalutlustel ei tunnistanud riik põhimõtteliselt halduskohut ja seega ka haldusprotsessiõigust kui iseseisvat õigusharu. Kuna Eesti Vabariigis taasalustasid 1993.a. oma tegevust halduskohtud, võib rääkida ka iseseisva õigusharu - haldusprotsessiõiguse tekkimisest. Tartu Ülikooli Õigusteaduskonnas loetakse alates 1994/95 õppeaastast, peale viiekümneaastast vaheaega, jälle iseseisva õppeainena haldusprotsessiõigust. See on ka põhjuseks, miks käesolevas õpikus ei käsitleta süvendatult haldusprotsessi. § 5. Haldusõigusnorm 1. Haldusõigusnormi mõiste Haldusõigusnorm nagu iga õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel, mis reguleerib abstraktse hulga juhtumeid
koolituse seaduse jne. Nõukogude õigussüsteemis kuulus ka haldusprotsess iseseisva õigusinstituudina haldusõiguse üldossa. Haldusprotsessina käsitleti sisuliselt haldusmenetlust. Selle 21 põhjuseks oli asjaolu, et ideoloogilistel kaalutlustel ei tunnistanud riik põhimõtteliselt halduskohut ja seega ka haldusprotsessiõigust kui iseseisvat õigusharu. Kuna Eesti Vabariigis taasalustasid 1993.a. oma tegevust halduskohtud, võib rääkida ka iseseisva õigusharu - haldusprotsessiõiguse tekkimisest. Tartu Ülikooli Õigusteaduskonnas loetakse alates 1994/95 õppeaastast, peale viiekümneaastast vaheaega, jälle iseseisva õppeainena haldusprotsessiõigust. See on ka põhjuseks, miks käesolevas õpikus ei käsitleta süvendatult haldusprotsessi. § 5. Haldusõigusnorm 1. Haldusõigusnormi mõiste Haldusõigusnorm nagu iga õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel, mis reguleerib abstraktse hulga juhtumeid
saadetakse väljakuulutamiseks Vabariigi Presidendile ja avaldatakse seejärel Riigi Teatajas. Seadusloomet saavad alustada riigikogu liikmed, fraktsioonid, komisjoni liikmed ja vabariigi valitsus. President kinnitab. Eesti kohtusüsteem kolmeastmeline. I kohtuaste, maakohtud (4) Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus, mis arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas, mis asuvad maakohtu tööpiirkonnas; I kohtuaste, halduskohtud (2) Tartu Halduskohus ja Tallinna halduskohus, mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju; II kohtuaste, ringkonnakohtud (2) Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus, mis arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna; III kohtuaste, Riigikohus on kõrgeim kohus, põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus. Riigikohus ei tee kogu tööd uuesti, vaid kontrollib kas esimeses kahes astmes on põhiseadust järgitud.
tunnetuslikult tuvastatav. Positivism algas 19. sajandil A. Comte katsest ühendada filosoofia ja teadus. Positivistliku filosoofia ülesandeks sai teaduses saavutatud tulemuste (teadmiste) korrastamine ja süstematiseerimine. Positivistid püüdsid filosoofiat kasutada lähtuvalt loodusteadustest. Näiteks Herbert Spencer ühiskonnaõpetus lähtus Darwini arenguõpetusest. • Kujunes kaasaegne bürokraatlik riik • halduskohtud (lahendamaks vaidlusi kodaniku ja riigi vahel) • kommunaalne omavalitsus (20. sajandi heaoluriik) • kinnisvararegistrite korrastamine, hüpoteek ja krediit (rooma õigus ei reguleerinud piisavalt) • Juristid jäid sotsiaalsest arengust kõrvale. See lubas olla neil Europa õiguskorda stabiliseeriv element. • Uusi töö- ja sotsiaalõiguslikke seadusi lõid poliitikud, konservatiivses vormis, et tasandada liberaalse turumajanduse pahupoolt.
võib olla mitu kohtumaja, nt Tartu maakohtul: Tartus, Jõgeval, Põlvas jne) Maakohtud ei mõista ainult õigust, vaid omavad ka avaliku registri funktsiooni (olemas kinnistusosakond (eraelu) kinnistusraamat ja abieluvararegister; registriosakond (äritegevus, ühinemistegevus) äriregister, MTÜ & SA register, laeva kinnistusraamat) Halduskohtud tegelevad haldusasjadega (Tallinna ja Tartu halduskohtud) - Ringkonnakohtutest (vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid) (Tallinna ja Tartu ringkonnakohus; ringkonnakohtunikke Tallinnas 29, Tartus 14) - Riigikohus (vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni (lad.k. ,,kehtetus, tühistamine") korras). Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelvalve kohus. Eesti Riigikohus pole tegelikult tühistamiskohus ehk Kassatsioonikohus (vaatab asju
Advokaadid - tegelevad poolte esindamisega tsiviilprotsessis, kohtualuse kaitsmisega kriminaalprotsessis ning üldise õigusabi andmisega väljaspool kohtuasju. Advokatuur - advokaatide kutseomavalitsus. Notar - ametiisik, kes sooritab notariaal tehinguid, tõestab lepinguid, volikirju ja testamente, annab pärimisõigustunnistusi, tõestab dokumentide ärakirjade õigust, allkirjade ehtsust ja muud sarnast. Eesti kohtusüsteem on kolme astmeline: I astme kohtud on maa- ja linnakohtud ning halduskohtud. II astme kohtud on ringkonna kohtud, mis asuvad Tallinnas, Tartus ja Rakveres. Ringkonna kohtusse saab edasi kaevata appelatsiooni korras. III astme kohus on riigikohus, mis on kõrgeim kohtu instants. Asub Tartus. Ringkonnakohtu otsuse peale saab edasi kaevata kassatsiooni korras. Riigikaitse Kaitse ja julgeoleku poliitika sisu Põhiülesandeks - säilitada riigi iseseisvus, terviklikkus, põhiseaduslik kord ja rahva enesekaitse võime. Selle alla kuuluvad: 1
mis peavad olema vastavuses seadusega. KOHTUVÕIM Demokraatia tagamiseks on vajalik sõltumata kohtuvõim. Peab olema väga hästi eristatav teistest eemaldatud, ei tohi olla ühendusi. Õigusriigis toimub kohtumõistmine ainult riiklikes kohtuorganites. Igasugune omakohus on kriminaal korras karistatav. 1. Maakohtud(harju, viru, tartu, pärnu) Eraõiguslikud-tsiviilasjad.(võlad, vara jagamine) ja kriminaal õiguslikud vaidlused(kuriteod) Halduskohtud. Tartus ja Tallinnas. Arutavad haldusõiguslikke vaidlusi kodanike kaebused riigi ja kohalike omavalitsuste organite aadressil. Õigust mõistab üks kohtunik. Edasi võib kaevata apellatsiooni korras teise astme kohtusse. 2. Ringkonnakohus (harju tartu viru). Esitatakse apellatsiooni korras ringkonnakohtus kus mõistavad kohut kolm juristiharidusega inimest. Vaatavad läbi kõik kohtumaterjalid ja tõendid
varalistes suhetes säilisid aga patriarhaalsed õigusreeglid. Seega töötas kodanlik- patriarhaalne õigussüsteem abieluõiguses mehe kasuks. 22.Riigi- ja haldusõigus Haldusõigus oli kardinaalselt muutunud. 19saj. Tekkis kaasaegne haldusriik bürokraatiaga. Haldus ei olnud absoluutse monarhia teenistuses. Hakkab arenema liberaalne riik. Tema ülesanne on mitte sekkuda sotsiaal- majanduslikesse probleemidesse ühiskonnas. Kodanikuvabadused ja nende kaitse., selleks olid loodud halduskohtud, et kaitsta ennast riigi vastu. .19 saj. Tekkis kommunaalne omavalitsus., tänapäeval KOV. 23.Tsiviilprotsess. Tsiviilasjad kogunesid ning ei saanud lahendust. Kohtunik suunas õigusmõistmist, kuid ei juhtinud seda. Eeskujuks oli Prantsusmaa tsiviilprotsess. Euroopa juhtivaks tsiviilprotsessiseaduseks jäi 1806.a kehtima hakanud Napoleoni Code de Procedure Civile (CPC). CPC protsessis said pooled vabaduse kujundada protsessi oma tahte järgi, st kohtunik suunas
kuhu kohtunikukandidaat on ametisse nimetatud, kuid osa ettevalmistusteenistusest tuleb kavandada teistes kohtutes selliselt, et kohtunikukandidaat oleks ettevalmistusteenistuses nii maa, haldus kui ringkonnakohtus. Samuti võib osa ettevalmistusteenistusest toimuda Riigikohtus, prokuratuuris või advokatuuris või täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse asutuses. Millised on kohtute ülesanded ja nende lahendamise viisid? Maakohtud arutavad kõiki tsiviil ja kriminaalasju. Halduskohtud pmst sama mis eelmine...vist . ringkonnakohtud Iga ringkonnakohus vaatab läbi tema tööpiirkonda jäävate esimese astme kohtute lahendite peale esitatud kaebusi. Riigikohus vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Millised on kohtunike kohustused? Vaikimiskohustus, kohtunik peab täitma oma ülesandeid erapooletult ja omakasupüüdmatult ning järgmia teenistushuve ka väljaspool teenistust
ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS(ÕIGUSAJALUGU,ÕIGUSPOLIITIKA,RIIK JA ÕIGUS) Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust: Avalik võim. Territoorium, millel avalik võim kehtib. Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia – Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik – Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik – Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik – Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik – Riik, mis territoriaal-poliitiliselt o...
RIIGIÕIGUS 1 I LOENG: RIIGIÕIGUSE PÕHIKÜSIMUSED Riik (rahvas, territoorium) kindla territooriumiga suverääne üksus juriidiline lähenemine Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused. Riigiõiguses puuduvad sanktsioonid.Riigiõigus pole üldine, tema sisu on igas riigis erinev. Rahvusvaheline õigus on riigiväline, ta vaatelb riiki kui üksust. 1.1 Riiki eesmärk, ülesanded, tegevuspiirid Julgeoleku tagamine Sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline heaolu Üksikisiku õiguste ja vabaduste tagamine Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised...
Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõitab õigust kooskõlas Põhiseaduse ja seadustega. Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena, kohtunikku saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega. Kohtunikud ei tohi peale seaduses ettenähtud juhtude olla üheski muus valitsevas ega nimetavas ametis. Kohtusüsteem koosneb: maa- ja linnakohtutest ning halduskohtutest; ringkonnakohtutest, Riigikohtust. Erakorraliste kohtute moodustamine on keelatud. Maa- ja linnakohtud ning halduskohtud on 1. Astme kohtud. Ringkonnakohtud 2. Astme kohtud ning nad vaatavad appellatsiooni korras läbi 1. Astme kohtulahendeid. Riigikohus on kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelvalve kohus. Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Presidendi ettepanekul. Riigikohtu liikmed nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul. Muud kohtunikud nimetab ametisse President Riigikohtu ettepanekul
Jüri Liventaal RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTETE ÕPETUS Koostaja: Raivo Kaer, TLÜ RTI RIIK Riigi tunnused: ¤ territoorium ¤ rahvas ¤ avaliku võimu organisatsioon Riikliku korralduse vormid: Unitaarne - ühtne riik Föderatiivne - liitriik I Riigi piires ühtne võimuorganisatsioon - seadusandlik võim, täidesaatev ja kohtuvõim II Riigi piires ühtne õigussüsteem - siseriiklik positiivne õigus, kohtupraktika, rahvusvahelise õiguse normid ja tavad, tsiviliseeritud ühiskonnas üldtunnustatud õiguse printsiibid III Erilised institutsioonid ja riigiametnikud - ametnikud, sõjavägi, maakaitse ning sisekaitse; justiitsorganid ja korrektsiooniasutused IV Riigikassa - maksud, eelarve, riigipank, oma raha Riigi territoorium on maapinna osa, selle alumine osa, selle õhuruum ja akvatoorium. Jurisdiktsiooni ulatust ruumis piiritleb riigipiir- dokumentaalne ja looduses määratl...
Kui on valitud endale esindaja, siis võib ta kohtus asja lahendamisel osaleda üksi või koos kodanikuga. Kui kohus teeb otsuse kodaniku kasuks, kuid teine pool vabatahtlikult kohtuotsust ei täida, võib pöörduda sundtäitmiseks kohtutäituri poole. Eesti kohtutes tehtud otsused kehtivad ja on täidetavad ka välismaal. I kohtuaste, maakohtud (4) mis arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas, mis asuvad maakohtu tööpiirkonnas; I kohtuaste, halduskohtud (2) mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju; II kohtuaste, ringkonnakohtud (2) mis arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna; III kohtuaste, Riigikohus on kõrgeim kohus, põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus. Mittejurisdiktsoonilised viisid: Lepitamine: Lepitusmenetlus on kohtuväline vaidluse lahendamise võimalus, kus pooled valivad lepitaja või pöörduvad lepitusorgani poole
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS Koostaja: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Valitsemine ja avalik haldus Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 4 1.Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine....................................................5 1.1Demokraatia kui piiratud valitsemine.............................................................5 1.2Presidentalism ja parlamentarism..................................................................5 2.Seadusandliku võimu ülesehitus.........................................................................9 2.1Ühe- ja kahekojalisus...................................................................................... 9 2.2Parlamendi formaalõigusli...
omavalitsuste juhtimises. 11. 1) Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Õigusriigis mõistab õigust ainult kohus. Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. Kohus saab määrata karistusi üksnes seaduse piirides, ükski teine võim karistuse määramist või selle ulatust mõjutada ei saa. Siiski kuulub Eesti presidendile õigus anda karistuse kandjale armu. I aste. Maa- ja halduskohus - Maakohtud (Harju, Viru, Tartu, Pärnu) arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju. Halduskohtud (Tallinn, Tartu) arutavad kaebusi ametiasutuste ja isikute vastu, samuti haldusõigusrikkumisi (nt heakorraeeskirja rikkumised) II aste. Ringkonnakohus - Esimese astme kohtu otsuse saab apellatsiooni (edasikaebus) korras edasi kaevata ringkonnakohtusse (Tallinn, Tartu). Esimese astme kohtu otsus kas tühistatakse, muudetakse või jäetakse samaks. III aste. Riigikohus - Teise astme kohtu otsuse peale saab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
