Eraõigus. Korraldab üksikute inimeste või ühiskondlike gruppide omavahelisi suhteid. Reguleerib õiguslikult võrdväärsete osapoolte vahelisi suhteid. Tsiviilõigus. Reguleerib füsilise ja juriidilise isiku õigus- ja teovõimet, isiku esindatust ja eestkostet, perekonna-, pärimis-, omandi-, lepingu-, võla ja kahju hüvitamise suhteid. Haldusõigus. Valitsemisõigus, reguleerib ametivõimude tegevust, nende moodustamise korda, volitusi, suhteid kodanikega, vastutust haldusõiguse rikkumise eest. Finantsõigus. Sisaldab eeskirju, mille järgi riik ja omavalitsused koguvad ja kasutavad raha oma ülesannete teostamiseks. Protsessiõigus. Menetlusõigus. Määrab kindlaks kohtupidamise korra ehk selle, milliste reeglite järgi toimub õigusemõistmine. Õiguse allikad: Õiguslikud tavad. Osa tavanorme säilisid traditsioonilisel kujul. Leping. Kohtulahendid ehk kohtupretsedendid. Kohus loob oma otsusega õigust. Õigusteadlaste arvamused. Kohtunike mitteametlikud ...
Kreeklased ise peavad õigeusu kirikusse kuulumist oma identiteedi üheks põhieelduseks. Ka kreeka kultuur on määrav tunnus. 6 4. Politiika Kreeka on parlamentaarne vabariik. Kreeka sini-valge triibuline ristiga lipp kinnitati riigilipuks 1833, kui kuningaks sai Baieri Prints Otto. Rist vasemal ülanurgas sümboliseerib usku. Õigussüsteem põhineb Rooma õigusel, moodustatud on tsiviil-, kriminaal- ja halduskohtud. Presidendi valib parlament 5-aastaseks ametiajaks. President võib ametis olla 2 ametiaega ning presidendiks kandideerija peab olema vähemalt 40 aastat vana. Kreeka presidendiks on Karolos Papoulias. Juba pikka aega kehtib sisuliselt kaheparteisüsteem, mis tähendab, et 2-st suurest juhtivast parteist kumbki moodustab tavaliselt valitsuse ning väiksematest parteidest saavad parlamenti üksikud. Parlament (Vouli ton Ellinon) valitakse 4. aastaks. Ühekojalises parlamendis on 300 kohta
talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid. (4) Tööandja peab töölepingu ülesütlemisel arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet. (5) Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel, on tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last. 32. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi esimesse (kõige madalamasse) astmesse? Maakohtud, halduskohtud, linnakohtud 33. Millised kohtud kuuluvad II astmesse ja milline III astmesse? II astmesse: Ringkonnakohtud III aste: Riigikohus 34. Nimeta individuaalset töövaidlust lahendavad organid. Töövaidluskomisjon, kohus 1:34
Kohtusüsteemi funktsioonid: PS §146 Õigust mõistab ainult kohus • Õiguskorra tagamine • Kodanike õiguste kaitse • Põhiseaduslikkuse järelvalve (Eestis tegeleb sellega Riigikohus) • Võimutasandite tasakaalustaja (Föderaalriigi puhul) • Valitsemissüsteemi stabiilsus (KOV valimisliitude keelamise üritamine 2002. aastal) Eesti kohtusüsteem • Kolmeastmeline kohtusüsteem • Maa- (tsiviil- ja haldusasjad) ja halduskohtud (kaebused ametiasutuste ja isikute vastu) • Ringkonnakohus (apellatsioon) • Riigikohus (kassatsioon), otsus on lõplik (tegeleb ka põhiseaduse järelvalvega) Euroopa inimõiguste kohus (asub Luksemburgis) • Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (koostas Euroopa Nõukogu, jõustus 03. september 1953) • Konventsiooni on ratifitseerinud kõik 47 liiget (Valgevene, Kasahstan ja Vatikan pole liikmed) - Valgevene pole liige, kuna teostab siiani surmanuhtlusi.
2. Hariduse-, kultuuri korraldamine 3. Sotsiaalhoolekanne 4. Transpordi korraldus 5. Heakord 6. Kommunaalteenused Rahalised allikad: Üksikisiku tulumaks Maamaks Keskkonnatasud Kohalikud maksud (nt. Parkimistasu, paadimaks jne) Vara müük/rent EL toetused Laenud Toetus riigieelarvest Kohtusüsteem RIIGIKOHUS RINGKONNAKOHTUD (Eestis 2- Tallinn, Tartu) MAAKOHTUD (4- Pärnu, Harju, Viru, Tartu) HALDUSKOHTUD Apellatsioon- alamastmekohtu otsuse edasikaebus ringkonnakoohtusse Kassatsioon- ringkonnakohtu otsuse edasikaebus riigikohtusse Rahvakohtunik- ei nõuta juriidilist haridust- annab inimliku otsuse (?) Õiguskantsler- kontrollib õigusaktide vastavust põhiseadusele- 7 aastat. Eestis Ülle Madise Riigikontroll- kontrollib riigi ja omavalitsuse majandustegevust Riigikontrolör- juhib riigikontrolli- 5 aastat. Eestis Alar Karis Majandusressursid ja majandussüsteemid
kandideerida ka kõigi Euroopa Liidu liikmesmaade kodanikud. Näiteks võib Rootsi kodanikust saada Kuressaare linna volikogu liige, juhul kui ta on selle omavalitsuse püsielanik. 31) Maavalitsuse peamised ülesanded: a. Korralda ja koordineerida riiklikku haldust b. Käsutada riigivara c. Korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust d. Planeerida regiooni arengut 32) Eesti kohtusüsteemi astmed: a. I aste: linna-, maa- ja halduskohtud b. II aste: ringkonnakohtud c. III aste: Riigikohus 33) Mõisted a. Õiguskantsler ametiisik, kes jälgib riigiasutuste poolt välja antud õigusaktide kooskõla põhiseaduse ja seadustega b. Kohtunik valitud või nimetatud erapooletu ametnik, kes teostab õigusmõistmist c. Advokaat jurist, kelle ülesanne on süüaluse kaitsmine kohtus d. Prokurör jurist, kelle ülesandeks on kohtualuse süü tõestamine e
ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. 8. Nimeta 5 võlasuhte lõpetamise alust - kohane täitmine - tasaarvestus - kokkulangemine - lepingu taganemine - lepingu ülesütlemine 9. Eesti kohtusüsteem -maakohtud Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus kes arutavad kõiki tsiviil ja kriminaalasju, asudes ühes v mitmes kohtumajas. - halduskohtud Tartu halduskohus ja Tallinna halduskohus arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. - ringkonnakohtud Tallinna ringkonnakohus, Tartu ringkonnakohus ja Virumaa ringkonna kohus arutavad tsiviil, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna. - riigikohus kõrgeim kohus, põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonikaebusi ja teisi avaldusi läbivaatav kohus. 10. Mis on süütegu, väärtegu ja kuritegu
tööaeg, see on 40 tundi nädalas. Indekseerimine- hinna indekseerimine, riigi poolt kehtestatud piirhind, Eestis KOHUS näiteks ravimitel. Vahel tõstetakse lepingujärgselt palka kooskõlas Võimude lahususe põhimõtte järgi kohus kolmas võim. elukalliduse kasvuga. Alamastme kohtud on maa-, linna- ja halduskohtud. Kõige madalam aste. Raha on väärtuse mõõdupuu, milles mõõdame materiaalseid väärtusi. Ka Tsiviil- ja kriminaalasjad. oluline maksevahend. Ka rikkuse näitaja ja kogumise vahend. Raha ajaloost: Halduskohus. Tegeleb väärtegudega, mitte kuritegudega. Väärteod on nt. kaup kauba vastu, seal oli vaja ekvivalenti, näiteks loomanahad, edasi hõbe-
Vinni-Pajusti Gümnaasium 8.a klass KREEKA referaat Koostaja : Merilin Linsi Rakvere 2010 1 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Geograafiline asukoht....................................................................................................3 Üldandmed.................................................................................................................3-4 Rahvastik.......................................................................................................................5 Rahvastiku püramiid......................................................................................................6 Migratsioon................................................................................................................7-8...
Mandri-Euroopa õigussüsteemi iseloomustab: primaarne on seadus, range registrite süsteem. Anglo-Ameerika õigussüsteemi iseloomustab: primaarne on kohtupretsedent. Kohus. Eesti kohtusüsteem Kohus on riigi loodud organ, mis vaatab läbi ning lahendab vaidlusi. Kohus teostab kohtuvõimu. Eesti kohtusüsteem koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kahest ringkonnakohtust ja Riigikohtust. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud, ringkonnakohtud on apellatsioonkohtud ning Tartus asuv Riigikohus kassatsioonkohus ja ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Nelja maakohtu (Harju, Pärnu, Tartu ja Viru) kohtumajad asuvad igas maakonnakeskuses. Kahe halduskohtu (Tallinna ja Tartu) struktuuris on kokku neli kohtumaja: Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Kaks ringkonnakohut asuvad Tallinnas ja Tartus. Maa-, haldus ja ringkonnakohtud on justiitsministeeriumi haldusalas, ministrile annab
o Põhiõiguste piiranguid võib kehtestada ainult seadusega o Põhiõiguste piiramise lubatud eesmärgid võivad PS olla sätestatud kolmel eri viisil: seaduse reservatsioonita põhiõigused kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga põhiõigused lihtsa seaduse reservatsiooniga põhiõigused Protsessi-ja menetlusõiguse liigid.Kohtuväliste vaidluste lahendamine Kohtusüsteem: 3tk o Maakohtud, halduskohtud o Ringkonnakohtud o Riigikohus Kohumenetlused: o Tsiviilkohtumenetlus o Halduskohtumenetlus o Kriminaalmenetlus o Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus Vahekohtumenetlus: o Vahekohtu menetluse võimalused o Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohus o Vahekohus vs kohus Töövaidluskomisjon: o Töövaidlused o Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus
KORDAMISKÜSIMUSED 2. KONTROLLTÖÖKS 1. Mida tähendab töötaja hoolsuse määr? Milline on juriidiline tagajärg hoolsuskohustuse järgimata jätmisel? Töötaja hoolsuse määr tähendab - Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Juriidiline tagajärg - Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. 2. Mis on töölähetus, millistel tingimustel võib töölähetusse saata? Töölähetus on töötaja tööülesannete täitmine väljapool töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Töötaja...
· Vandenõukogu- moodustavad valitud kodanikud, kelle ülesanne on konsensuslikult langetada otsus · Kui seadus on puudulik, siis muutub kohtuniku karistus seaduseks · Põhineb Rooma õigusel 3. Islami ÕS ehk sariaad · Arhailised karistused(piitsutamine, kividega surnuks loopimine jne) · Eraelu ja perekonnasuhted on normeeritud Eesti kohtusüsteem I aste maa- ja halduskohtud (Harju, Viru, Tartu pärnu ; Tallinn, Tartu) II aste ringkonnakohus (Tallinn; Tartu) · Vaadatakse üle appellatsioonid III aste riigikohus(Tartu) · Kohtuotsused vaadatakse üle kassatsioonikorras ehk kontrollitakse, kas ringkonnakohus on järginud seadust · Teostab põhiseaduslikku järelvalvet ehk kontrollib seaduste vastavust põhiseadusega 5 · Esimees on Märt Rask
suhteid. Avalik õigus reguleerib inimese suhteid riigiga Eraõigus reguleerib inimese suhteid teise inimesega Kohtumõistmise üldised põhimõtted: 26 inimesed on seaduse ees võrdsed 27 kohtunikud alluvad ainult seadustele 28 kohtulik arutelu on avalik 29 kohus peab tõestama inimese süüd, mitte vastupidi see on süütuse presumptsioon (vt PS § 22) Eesti Vabariigi kohtusüsteem on kolmeastmeline: 30 esimese astme kohtud on maakohtud (4) ja halduskohtud (2) 31 teise astme kohtud on ringkonnakohtud. Neid on 2 Tallinnas ja Tartus. Neis vaadatakse apellatsiooni korras läbi edasikaevatud esimese astme kohtu otsused. 32 kolmanda astme kohus on Riigikohus. Asub Tartus. Riigikohus vaatab kassatsiooni korras läbi edasikaevatud ringkonnakohtute otsuseid. Riigikohus on ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Apellatsioon esimese astme kohtu otsuse sisuline läbivaatamine Ringkonnakohtus
ÜHISKONNAÕPETUSE EKSAMIKS 1.Tänapäeva ühiskond on keeruline, moodustades süsteemi Avalik sektor- sinna kuuluvad riigiasutused ja ettevõtted, mille ül-deks on ühiskonna elu korraldada NT: Vabariigi valitsus, Eesti Pank Erasektor- sinna kuuluvad eraettevõtted, mille eesmärgiks on teenida tulu pakkudes tooteid või teenuseid NT: Tallinna Vesi, Swedbank OMADUS: tunned ära AS, OÜ, FIE järgi Kodanikuühiskond- inimeste poolt loodud vabatahtlikud organisatsioonid/ühendused, mille eesmärgiks ei ole tulu teenida NT: Nõmme Kalju FC OMADUS: tunned ära MTÜ, S, SA järgi 2.Eesti rahvastik Kõige rohkem inimesi on vanuses 30-33, kõige vähem 10-15 Eesti väheneb tööjõu arvukus (ehk kui praegu maksavad 5 hõivatut 1 pensionäri eest, siis varsti ainult 2 hõivatut) 3.Kodakontsus Kodakontsus antakse või saadakse, kui 1. Kodanikuks sünnid, kui vähemalt üks vanematest on ...
Parlamentaarse valitsemiskorra puhul RIIGIPEA ON ESINDUSFUNKTSIOONIGA Teeb visiite teistesse riikidesse Pöördub lõnega rahva poole Annab riiklikke autasusid KOHTUVÕIM RIIGIKOHUS (asukoht Tartu, esimees Priit Pikamäe) RINGKONNAKOHTUD MAAKOHTUD HALDUSKOHTUD ÕIGUSVAHEMEES (kasutatakse ka sõna "ombudsman") on riigiamet, mis vaatab läbi kodanike kaebusi bürokraatliku omavoli üle. ÕIGUSKANTSLER (hetkel Ülle Madise) sõltumatu ametiisik, kes nimetatakse ametisse Riigikogu poolt Vabariigi Presidendi ettepanekul 7 aastaks. Tagandada saab kohtuotsusega. EUROOPA LIIDU KOHUS tõlgendab ELi õigust, et tagada selle ühesugune kohaldamine kõigis ELi liikmesriikides, ning lahendab õigusvaidlusi liikmesriikide valitsuste ja ELi
....... 19 2 SISSEJUHATUS Avaliku kontrolli õigusnormide täitmise üle ühiskonnas peavad tagama kohtud. Kohtud lahendavad tsiviil-, haldus- ja kriminaalasju, samuti teostavad järelvalvet õigusaktide põhiseadusele vastavuse üle Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegiumi kaudu. Avalik-õiguslike vaidluste lahendamiseks on Eestis loodud halduskohtud. Halduskohtud tegutsevad iseseisva kohtuasutusena üksnes esimese kohtuastme tasandil. Ringkonnakohtus ning Riigikohtus on haldusasjade läbivaatamiseks kolmeliikmelised halduskolleegiumid. Eestis on käesoleval ajal kaks halduskohut, so Tallinna Halduskohus ja Pärnu Halduskohus. Tallinna Halduskohus jaguneb kaheks kohtumajaks, millisteks on Tallinna Kohtumaja ja Pärnu Kohtumaja. Tartu Halduskohtu tööpiirkonda kuulub Tartu Kohtumaja ja Jõhvi Kohtumaja
moodustama ühtse kohtusüsteemi. 99. Kohtu tegevuse üldised põhimõtted. Eesti kohtusüsteem Kohtute ülesandeks on õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse. Kohtusüsteem täidab kolme peamist konstitutsioonilist funktsiooni: 1. seaduste konstitutsioonikohasuse järelvalve; 2. erinevate võimuinstitutsioonide või –tasandite tasakaalustaja rolli; 3. kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine. Eesti kohtusüsteem: 1. esimese astme kohtud – maa- ja halduskohtud – maakohtud- 4 (Harju, Viru, Pärnu, Tartu), arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju; halduskohtud- 4 (Tallinn, Tartu, Pärnu, Jõhvi), arutavad haldusasju 2. teise astme kohtud – ringkonnakohtud- 2 (Tallinn, Tartu), arutavad kaebusi esimeses astmes tehtud otsuste peale (apellatsiooni kohus) 3. kolmanda astme kohus – riigikohus- 1 (Tartu), arutab kassatsioonikaebusi, on põhiseaduse järelvalve kohus (kassatsiooni kohus)
1. Milline Põhiseaduse muudatus võeti vastu 14.09.2003? 14.09.2003 toimunud rahvahääletust teatakse kui EL-ga ühinemise rahvahääletust - ,,Euroopa Liiduga ühinemise ja Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise küsimuses" 2. Millal jõustus EV põhiseadus? Eesti iseseisvuse taastamisega 28. juuni 1992. a rahvahääletusel jõustus uus põhiseadus. 3. Kuidas muudetakse EV Põhiseadust? Õigus algatada põhiseaduse muutmist on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust ja Vabariigi Presidendil. Põhiseaduse muutmist ei saa algatada ega põhiseadust muuta erakorralise seisukorra ega sõjaseisukorra ajal. Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud: 1) rahvahääletusel; 2) Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt; 3) Riigikogu poolt kiireloomulisena. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu arutatakse Riigikogus 3 lugemisel. Esimese ja teise lugemise vahet on vähemalt 3 kuud. Teise ja kolmanda lugemise vahet vähemalt 1 kuu. Põhiseaduse muutmise vi...
juhatuse ülesandel hinnangu advokaadi kutsesobivusele. Kutsesobivuskomisjoni kuuluvad kuus vandeadvokaati, kaks kohtunikku, õigusteadlane, riigiprokurör ja justiitsministri määratud Justiisministeeriumi esindaja. https://www.advokatuur.ee/est/avaleht https://www.riigiteataja.ee/akt/122062016023 KOHTUSÜSTEEM Eesti kohtusüsteem koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kahest ringkonnakohtust ja Riigikohtust. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud, ringkonnakohtud on apellatsioonkohtud ning Tartus asuv Riigikohus kassatsioonkohus ja ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Nelja maakohtu (Harju, Pärnu, Tartu ja Viru) kohtumajad asuvad igas maakonnakeskuses (Ida-Virumaal ja Harjumaal on kolm kohtumaja). Kahe halduskohtu (Tallinna ja Tartu) struktuuris on kokku neli kohtumaja: Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Kaks ringkonnakohut asuvad Tallinnas ja Tartus.
juhib linna/valla valitsuse (kohaliku täitevvõimu) tööd. Omavalitsuse peamised ülesanded: Korraldada sotsiaalabi ja teenuseid; Korraldada elamu- ja kommunaalmajandust; Korraldada heakorda ja keskkonnaplaneerimist; Organiseerida ühistransporti; Korraldada koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist. 2.6.5. Eesti kohtusüsteem Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. SKEEM Anu lk 77 Esimese astme moodustavad maa- ja linnakohtud ning halduskohtud. Teise astme kohtud on ringkonnakohtud mis vaatavad läbi apellatsioone. Kõrgeima astme kohus on Riigikohus, kuhu võib pöörduda isik, kes ei ole nõus ringkonnakohtu otsusega. Riigikohtu ülesandeks on ka konstitutsiooniline järelvalve kehtivate ning vastuvõetavate õigusaktide hindamine selle järgi, kas need on põhiseadusega kooskõlas. Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kelle nimetab seitsmeks aastaks ametisse Riigikogu.
vastavalt põhiseadusele peab moodustama ühtse kohtusüsteemi. Vabariigi kohtute ülesehitust, kohtute juhtimist, kohtute arvu, kohtunike sotsiaalseid tagatisi jms kohtute tegevusega seonduvaid küsimusi reguleerib kohtute seadus. Kohtumenetlus ning asjaajamine toimub kohtus eesti keeles ning kohtumenetluse seadustes sätestatud juhtudel ka muus keeles (Kiris 2009). Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline: I. Maa- ja linnkohtud ning halduskohtud II. Ringkonnakohtud III. Riigikohus Eesti Vabariigis on 4 maakohut: Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus, kes kõik arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju ning 2 halduskohut: Tartu Halduskohus ja Tallinna halduskohus, kes arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Eestis on 2 ringkonnakohut milleks on Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus, kes arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna. Riigikohus on kui kõrgeim
(Konstitutsioonikohtu ülesanne on põhiseaduslik järelvalve) Kohtunikel palju suurem võim, kui Mandri- Euroopa kohtunikel. Mandri-Euroopale on iseloomulik mitmeharuline spetsialiseeritud kohtusüsteem. Kõige kõrgemaks astmeks konstitutsioonikohus. Ntx tugeva konstitutsioonikohtuga on Saksamaa. 29. Milliseid kohtuid eksisteerib Eestis? (Põhiseaduse 13. peatükk) 1. astme kohtud on maakohtud ((4tk- Harju, Viru,Pärnu, Tartu)kõik tsiviil-kriminaal- ja väärteod) ja halduskohtud (2tk- tln, tartu TEGELEVAD HALDUSASJADEGA). 2. astme moodustavad ringkonnakohtud (2tk Tallinn, Tartu) tegelevad teise astme maa-ja haldusasjadega. Enamasti vaatavad esimese kohtuastme lahendeid ûle or sth RIIGIKOHUS (1tk) EI OLE KOLMAS ASTE, sest kontrollib vaid materiaal ja protsessiõiguse kohastamist Riigikohus on pmst Eesti konstitutsioonikohus(vt eelmine punkt) Riigikohtusse saab minna ka kohtualune, kui pole rahul madalamate kohtu otsusega 30
3. maksta palka. Riigi eelarvvelist tööandjate, pensioni abi raha. 4. .. 5. kaitsta elu ja loodus keskkonda. IV VÄLIS SUHETE VALLAS. 1. korraldada 2. tagada riigi välisjulgeolek. EESTI KOHTUSÜSTEEM. Eesti kohtusüsteem on kolme astmeline. Seda selleks et kohtu alusel oleks õigus taotleda kohtu asja teistkordset arutamis kõrgemas kohtus kui langetatud kohtuotsus teda ei rahulda. Niimoodi väheneb kohtu eksimuse võimalus. I astme kohtud on maa-ja halduskohtud. Maakohtuid on neli: Harju Maakohus (3 kohtumaja Tallinnas), Viru Maakohus (Jõhvi, Kohtla-Järve, Narva ja Rakvere kohtumaja) ja Tartu Maakohus (Tartu, Jõgeva, Viljandi, Valga, Võru ja Põlva kohtumajad). Halduskohtuid on 2:Tallinna Halduskohus (Tallinna ja Pärnu kohtumaja) ja Tartu Haldukohus (Tartu ja Jõhvi kohtumajad). Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil,- kriminaal,- ja väärteo asju
Kohtuvõim võrreldes seadusandliku ja täitevvõimuga on konkreetne, st kohus vaatab läbi ja otsustab konkreetseid talle lahendamiseks antud asju, st ta lahendab ühiskonnas tekkinud vaidlusi. Kohus lahendab vaidlusi kohtumenetluse käigus. Kohus teeb otsuse tulenevalt seadusest. Ehk kohtuvõim tagab seaduse ülimuslikkuse riigi suhtes. st mitte keegi ei tohi ennast seadusest kõrgemale asetada. Eestis on kolme astmeline kohusüsteem: · Maakohtud ja halduskohtud · Ringkonnakohtud · Riigikohus Erikohtud on teatud liiku kohtuasjade läbivaatamiseks. Ja levinumateks erikohtuteks on halduskohtud. Halduskohtud on ka ainsad erikohtud Eestis, mis on moodustatud. Osades riikides on erakorralised kohtud. Eestis on see keelatud. Erakorralise dkohtud esinevad autoritaasre või sõjaväelise reziimi puhul. Reeglina on kohtusüsteem ülesehitatud astmeliselt. Muud riigiorganid Nt: riigikontroll
Sellepärast, et raske on moodustada enamusvalitsusi, kuna tavaliselt on vaid napp häälte ülekaal opositsiooni ees ja koalitsiooniparteid peavad kindlalt kokku hoidma. Juba väikestest erimeelsustest tingitud häälte kaotsiminek võib neile ohtlikuks saada. Siiski on seda tüüpi valitsused Euroopas levinud. Millistest kohtuastmetest koosneb Eesti kohtusüsteem? Milliste küsimustega erinevad astmed tegelevad? Maa- ja linnakohtud + halduskohtud tegelevad haldus-, kriminaal-ja tsiviilasjadega Ringkonnakohtud esitatakse apellatsioon Riigikohtus - esitatakse kassatsioon Mis on apellatsioon, mis kassatsioon? Milles seisneb nende sisuline erinevus? apellatsioon - alama astme kohtu otsuse sisuline läbivaatamine kõrgema astme kohtus kassatsioon - apellatsioonikohtu otsuse edasikaebamine kõrgemale kohtule, kes teostab jõustunud otsuse juriidilist kontrolli esitatud kaebuste piires
lõike punktis 8 sätestatut. (3) Kantsler valmistab ette ministeeriumi aastaeelarve eelnõu ja vajaduse korral lisaeelarve kohta käivad ettepanekud. (4) Kantsler teeb ministrile ettepanekuid ministeeriumi asekantsleri, osakondade juhatajate ja Välisministeeriumis peadirektori teenistusse võtmiseks ja teenistusest vabastamiseks. [RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009] Ministeeriumi haldusala: N: justiitsministeeriumi Ministeeriumi haldusala asutused on: · maa- ja halduskohtud ning ringkonnakohtud; · prokuratuur; · vanglad; · patendiamet; · andmekaitse inspektsioon; · kohtuekspertiisi instituut; · registrite ja infosüsteemide keskus. Ameti ja inspektsiooni peadirektori pädevus: (1) Ameti ja inspektsiooni peadirektor: 1) juhib ameti ning inspektsiooni tööd; 2) vastutab ameti ja inspektsiooni tegevust korraldavate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise eest ning annab aru asjaomasele ministrile;
Reimer 15 7.3. Eesti kohtusüsteem: Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline ja lähtub Mandri-Euroopa õigussüsteemist. Kohus saab määrata karistusi üksnes seaduse piirides. Ükski teine võim karistuse määramist või selle ulatust mõjutada ei saa. Eesti presidendile kuulub õigus anda karistuse kandjale armu. 1) Kohtusüsteemi esimese astme moodustavad maa- ja halduskohtud. Maakohtud (Harju, Viru, Tartu, Pärnu) arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju. Halduskohtud (Tallinn, Tartu) arutavad kaebusi ametiasutuste ja isikute vastu, samuti haldusõigusrikkumisi (nt heakorraeeskirjade rikkumised). 2) Kohtusüsteemi teise astme moodustavad ringkonnakohtud (Tallinn, Tartu), kuhu saab apellatsiooni (e kaebuse) korras edasi kaevata esimese astme kohtu otsuse. Esimese astme kohtu otsus
käe maharaiumine või kividega surnuks loopimine. 7.3. Eesti kohtusüsteem: Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline ja lähtub Mandri-Euroopa õigussüsteemist. Kohus saab määrata karistusi üksnes seaduse piirides. Ükski teine võim karistuse määramist või selle ulatust mõjutada ei saa. Eesti presidendile kuulub õigus anda karistuse kandjale armu. 1) Kohtusüsteemi esimese astme moodustavad maa- ja halduskohtud. Maakohtud (Harju, Viru, Tartu, Pärnu) arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju. Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer Halduskohtud (Tallinn, Tartu) arutavad kaebusi ametiasutuste ja isikute vastu, samuti haldusõigusrikkumisi (nt heakorraeeskirjade rikkumised). 2) Kohtusüsteemi teise astme moodustavad ringkonnakohtud (Tallinn, Tartu),
ja Rakvere kohtumajad, 30 kohtunikku), Pärnu Maakohus (Pärnu, Haapsalu, Rapla, Järva ja Kuressaare kohtumajad, 22 kohtunikku), Tartu Maakohus (Tartu, Jõgeva, Viljandi, Võru, Valga ja Põlva kohtumajad, 35 kohtunikku). Need on piirkondadesse jagatud kohtud, 4 piirkonda, millel on oma filiaalid. Kohtumaja juht 1 kohtunik 5 aastat, tema nimetab ametisse kohtuesimees (igas filiaalis oma juht). 2) halduskohtud Tallinnas ja Tartus. Halduskohtusse pöördutakse kui isik pöördub millegagi riigi vastu (avaliku võimu ja omavalitsuse toimingu või haldusakti vastu). Juhul kui isik leiab, et tema õigusi on rikutud, n. erastamised, maksuküsimused jne. Tallinna halduskohtud Tallinna Kohtumaja ja Pärnu Kohtumaja. Tartu halduskohtud Tartu kohtumaja ja Jõhvi kohtumaja. II aste ringkonnakohtud apellatsioonikohtud.
vastavuse üle (Ülle Madise) Kaasistuja-kuulab kriminaalasja lahendava kohtu koosseisu I aste o Maakohtud (Eestis 4): o 1) tsiviilasjad ehk vaidlused eraõiguslikes suhetes, (nt lahutus) tuleb esitada hagi maakohtusse o 2) väärteo- ja kriminaalasjad, sellisel juhul tuleb pöörduda korrakaitseasutuste poole, kes pöörduvad ise edasi kohtusse o Halduskohtud (Eestis 2): tegeletakse riigi/KOM ja eraisiku vaheliste probleemidega, kui on kaebaja arvates rikutud tema õigusi nt: planeeringud, väljastatavad load o Kui otsusega ei olda rahul, saab pöörduda ringkonnakohtusse, esitades apellatsioonikaebuse o Maakohtunikud kannavad musta talaari II aste – Ringkonnakohus (Eestis 2) o Kui ei olda rahul ringkonnakohtu otsusega, saab pöörduda kassatsioonikaebusega riigikohtusse
Asja menetlev haldusorgan peab tegutsemisvõimaluste seast välja valima sellised, mis on muudest variantidest lihtsamad ja eesmärgi saavutamist kiirendavad ning säästlikud. Et hea halduse põhimõte on Eesti õiguskorras veel suhteliselt uus, siis ei ole sel alal veel märkimisväärset kohtupraktikat, ent Riigikohus on siiski mõningates lahendites hea haldustava põhimõtet täpsustanud. Üldise suundumuse kohaselt on ka halduskohtud hakanud oma otsuseid põhjendades ja haldustegevuse eesmärke seades üha rohkem kasutama hea halduse ehk hea haldustava mõistet. 2.5. Uurimispõhimõte ja selle rakendamine Erinevalt tsiviilkohtumenetlusest tuntud põhimõttele, mille kohaselt menetlusosalised "suunavad" menetluse tulemust omal algatusel tõendeid esitades, kehtibhaldusmenetluses nagu halduskohtumenetluseski uurimispõhimõte haldusorganil lasub kohustus omal algatusel
sätete alusel ei muuda kuriteo raskusastet. 37. Väärteo mõiste. Nimeta põhikaristused väärteo eest. Väärtegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv, arest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. 38. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi I astmesse (kõige madalamasse astmesse? Maa- ja halduskohtud 39. Millised kohtud kuuluvad kohtusüsteemi II astmesse? Ringkonnakohtud 40. Millisest kohtuastmest algab kohtumenetlus? Esimesest astmest 31 41. Millisesse kohtusse on võimalik esitada kaebus I astme kohtu peale? Ringkonnakohtusse 42. Millisesse kohtusse on võimalik esitada kaebus II astme kohtu otsuse peale? Riigikohtusse 43. Millise kohtu juures asub kinnistusosakond? Tartu Maakohtu juures 44
Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul, 5 aastat, majanduslik kontroll 5 Õiguskantsler- oma tegevuses sõltumatu, RVP ettepanekul, 7 aastat, järelevalve seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide PS ja seadustele vastavuse üle) · Kohtulik kontroll - (ei kontrolli enda initsiatiivil. Halduskohtu organisatsioon on kolmeastmeline: eraldiseisvad halduskohtud, ringkonnakohus, kassatsioonikohus=Riigikohtu halduskohtukolleegium. Õiguspärasuse kontrollimine. Uurimisprintsiip). 1.3 Haldusorgan Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Haldusorgani pädevus määratakse kindlaks õigusaktides, näiteks seaduses, määruses või halduslepingus.
Lõpeb: Kokkulepitud rahasumma maksmisel, Tähtaja möödumisel, Võlausaldaja loobumisel 18. Mida peetakse kinnistusosakonnas ja millise kohtu juures see asub Peetakse kinnistusraamatut ja abieluvararegistrit, asub maakohtus. 19 Milliseid kohtuasja liike arutavad maakohtud : tsiviil- ja kriminaalasju 20 Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi I astmesse-maakohtud: Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus, Tartu Maakohus Halduskohtud: Tartu ja Tallinna Halduskohus 21 Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi II astmesse- ringkonnakohtud: Tallinna ja Tartu Ringkonnakohus (apellatsioonikohtuna arutavad tsiviil, kriminaal ja haldus asju ) 22 Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi III astmesse: riigikohus: Tartu Riigikohus 23 Milline on rahvakohtunikufunktsioon kohtumõistmises- Osalevad maakohtutes õigusmõistmisel seadusega ettenähtud juhtudel ja korras,võrdsed õigused kohtunikuga õigusemõistmisel
- uurimisfunktsioon- notaril on õigus kontrollida isiku samasust, vara, notar kontrollib teo ja otsuse võimet - esindusfunktsioon- notar ise pääseb igasugustesse registritesse ja peab tegema igasugused märkused/kanded vajalikku registrisse. 14 KOHTUTE SEADUS Kehtib meil aastast 2002, viimane muudatus 2013. Õigust mõistab kohus. Meil on 3-astmeline kohtusüsteem. 1. astme kohtuteks on maakohtud ja halduskohtud, mõlemad on võrdväärsed. Kohtu töökeeleks on riigikeelt. Kohtuistungid võivad toimuda 9.00-18.00. Igal kohtunikul on õigus pidada kohtuistungit ka kauem (vastavalt otstarbekusele). Maakohtud: arutatakse tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Teeme vahet karistuste järgi, väärteod on kergemad süüteod, väärtegude korral karistusteks: arest (kohus määrab selle, max 30 ööpäeva), rahatrahv (võib määrata 3-300 trahviühikut olenevalt juhtumist), üks trahviühik = 4 eurot
See on Eesti kriminaalmenetluses uudne ülekuulamismeetod. Ristküsitluse läbiviimisel tekkivatele küsimustele on vaja leida vastused ristküsitlust reguleerivate seadusesätete mõttest ja kohtumenetluse võistlevuse põhimõttest lähtudes. 10.2 Kohtusüsteemi ülesehitus Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline, koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kolmest ringkonnakohtust ja Riigikohtust. Esimese astme kohtud on Harju, Pärnu, Tartu ja Viru maakohtud ja Tallinna ja Tartu halduskohtud. Maakohtutel on omad kohtumajad igas maakonnakeskuses. Kahel halduskohtul on neli kohtumaja Tallinnas. 1).Riigikohus (põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus); 2). Ringkonnakohus (arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna); 3). Maakohtud (mis arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas.), 4). halduskohtud (mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju). 10
ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord lk.96, Demokraatia on rahva võim Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Rahvas teostab kõrgeimat võimu PS alusel vt. III ptk § 56 ° Riigikogu valimiste ° rah...
vanuses 16-60a. Ka naine võib minna vabatahtlikult ajateenistusse. Kaitsevägi – kohustuslik riigikaitsekskorraldatud relvastatud jõud, mis moodustatakse tegevteenistusse võetud kodanikest Kaitseliit – vabatahtlikest koosnev sõjaväeliselt korraldatud, relvastatud riigikaitse organisatsioon Riiki kaitsevad ka politsei, kaitsepolitsei, päästeamet, piirivalve jne. KOHUS Kohus on kolmeastmeline: (põhiseadusest) 1)Linna, maa ja halduskohtud 2)Ringkonnakohtud 3) Riigikohus (Tartus) (Kõige kõrgem) Apellatsioon - edasikaebamine 1. Astme kohtust 2. Astme kohtusse Kassatsioon - 2. Astme kohtuotsuse läbivaatamine 3. Astme kohtus Ombudsman –usaldusmees, kellele võid kaevata riigiasutuste peale (õiguskantsler Eestis) Kohtunik – korraldab kohtumõistmist. Valitakse eluks ajaks! Kohtuasjad ehk kaasused jagunevad kaheks: 1) Kriminaalasjad – Näiteks: arvutialased kuriteod, avaliku korra rikkumine vägivallaga, vargus
60a. Ka naine võib minna vabatahtlikult ajateenistusse. Kaitsevägi kohustuslik riigikaitsekskorraldatud relvastatud jõud, mis moodustatakse tegevteenistusse võetud kodanikest Kaitseliit vabatahtlikest koosnev sõjaväeliselt korraldatud, relvastatud riigikaitse organisatsioon Riiki kaitsevad ka politsei, kaitsepolitsei, päästeamet, piirivalve jne. KOHUS Kohus on kolmeastmeline: (põhiseadusest) 1)Linna, maa ja halduskohtud 2)Ringkonnakohtud 3) Riigikohus (Tartus) (Kõige kõrgem) Apellatsioon - edasikaebamine 1. Astme kohtust 2. Astme kohtusse Kassatsioon - 2. Astme kohtuotsuse läbivaatamine 3. Astme kohtus Ombudsman usaldusmees, kellele võid kaevata riigiasutuste peale (õiguskantsler Eestis) Kohtunik korraldab kohtumõistmist. Valitakse eluks ajaks! Kohtuasjad ehk kaasused jagunevad kaheks: 1) Kriminaalasjad Näiteks: arvutialased kuriteod, avaliku korra rikkumine vägivallaga, vargus ja
Kohtunikud nimetatakse ametisse eluks ajaks. Kohtusse võib pöörduda iga Eesti Vabariigi elanik, kui tema õigusi või vabadusi on piiratud. Ka kõiki riigiasutuste otsuseid on kohtus võimalik vaidlustada. Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline . Maakohtud ehk üldkohtud on esimese astme kohtud, mis lahendavad tsiviil- ja kriminaalasju. Nende kohtute otsuseid saab apellatsiooni korras teise astme kohtusse edasi kaevata. Haldusasjadega tegelevad halduskohtud . Teise astme kohtud on ringkonnakohtud , kus võetakse uuesti arutlusele esimese astme kohtus arutatud, kuid edasikaevatud juhtumid. Ringkonnakohtu otsused võib omakorda kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtusse. Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, mis ei pea kõiki esitatud kaebusi menetlusse võtma. Riigikohtus menetlusse võetud juhtum saadetakse uuesti arutlusele madalama astme kohtusse. Riigikohus tegutseb ka konstitutsioonikohtuna, mis tähendab seda, et arutab põhiseadusele
46. 2) parlamendi poolt 9. Kohus - vaatab läbi ja otsustab konkreetseid talle lahendamiseks antud vaidlusi, lahendab ühiskonnas tekkinud vaidlusi. Kohus lahendab vaidlusi kohtumenetluse käigus seadusega sätestatud erilises protseduurilises korras. Kohus teeb oma otsuse tulenavalt seadusest. Kohtuvõim tagab seega seaduse ülimuslikkuse (ka riigi suhtes). · Erikohtud - On teatud liiki kohtuasjade läbivaatamiseks. Levinuimad erikohtud on halduskohtud. Halduskohtud on ainsad erikohtud, mis on Eestis moodustatud. · Konstutsioonikohtud - Teostavad põhiseaduslikkuse järelevalvet e kontrollivad seaduste vastavust põhiseadusele. Eestis on põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuks Riigikohus. · Erakorralosed kohtud - moodustamine on keelatud (PS § 148 lg 2). Erakorraline kohus on kohus, mis ei
KOHTUSÜSTEEMI FUNKTSIOONID: 1) õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse 2) konstitutsioonilised funktsioonid: • seaduste konstitutsioonikohasuse järelevalve • erinevate võimuinstitutsioonide või –tasandite tasakaalustaja • Kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine Eesti kohtusüsteem Eesti kohtusüsteemi iseloomustab kolmeastmeline ülesehitus. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud. Ringkonnakohtud on teise astme kohtud, kes vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. Riigikohus on kõrgeim kohus, kes arutab kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi, olles ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Eestis on neli maakohut: Harju, Viru, Tartu ning Pärnu Maakohus, mis asuvad 17 kohtumajas üle Eesti. Halduskohtuid on Eestis kaks: Tallinna Halduskohus ja Tartu Halduskohus ning need asuvad neljas kohtumajas
Ühiskonna eksam Pilet 1 1) Nüüdisühiskonna kujunemine : Nüüdisühiskonna tunnusjooned: - Inimõiguste tunnustamine - Vabameelsus (inimsuhetes ja vaimuelus) - Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises - Tööstuslik kaubatootmine - Ühiskonnasektorite eritatavus ja vastastikune seotus Anastav majandus - korilus, küttimine, kalastamine Agraarühiskond e põllumajandusühiskond - enamik inimesi tegeles põllumajandusega ja kalapüügiga, kus tööd tehti peamiselt käsitsi. Inimesed jäid paikseks. Ajapikku arenesid ka käsitöö ja kaubandus, kuid nendes valdkondades olid hõivatud vaid väike osa elanikkonnast. Linnades elas umbes 5% elanikkonnast. Industriaalühiskond - kasvab tööstuses töötavate inimeste arv(suuremaks kui põllumajanduses töötavate inimeste arv). Tööstusliku pöörde eeldusteks olid teaduse ja tehnika areng ning rahakapitali ja tööjõu olemasolu. Ühe suurema osa inimese igapäe...
Eelarve kinnitamine, laenu võtmine, arengukava kinnitamine, kohalike maksude kehtestamine, linnapea või vallavanema valimine, umbusaldamised, esindaja valimine presidendi valimiskogusse VALITSUSE ÜLESANDED Omavalitsuse igapäevase elu korraldamine, volikogule materjalide ettevalmistamine, omavalitsuse esindamine, määruste ettevalmistamine. KOHUS JA KOHTUMENETLUSED Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. Maakohtud arutavad kriminaal- ja tsiviilasju. Esimese astme kohtud on ka halduskohtud (Tartu, Tallinn) Ringkonnakohus (3- Tallinn, Tartu, Jõhvi) Riigikohus asub Tartus. 3 kolleegiumi tsiviil, haldus ja kriminaal. Riigikohus tegeleb ka põhiseaduse järelvalvega. KOHTUPIDAMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED Kohtunikud peavad kandma talaari. Kohut mõistetakse seaduse alusel. Asjade arutamine on avalik. Kohtukeel on eesti keel. Kõik isikud on kohtu ja seaduse ees võrdsed. Maakohtute juures asuvad kinnistusametid ja kriminaalhooldusosakonnad.
II TEEMA: Demokraatliku ühiskonna valitsemine ja kodanikuosalus monarhia, vabariik, unitaarriik, föderatsioon-see on liitriik mille haldusüksustel (nt liidumaadel Saksamaal, osariikidel USA-s) on mõningad iseseisva riigi tunnused ehk suur iseotsustamisõigus., konföderatsioon-see on riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt välis-, kaitse- või majanduspoliitika) saavutamiseks., 1.Riigi põhitunnused: Rahvastik, territoorium, AVALIK VÕIM=suveräänne riigivõim)nii sisemine kui välimine iseseisvus) Riigi funktsioonid: Riigivõim (riigi funktsioonid) on jaotatud kolmeks: seadusandlikuks, täidesaatvaks ning kohtuvõimuks. Nende kolme võimu teostamine on antud kolme üksteisest sõltumatu organi kätte. Riigiorganid: Riik teostab oma võimu läbi riigiorganite. Riigiorganid on riigi organisatsioonilise struktuuri koostisosad, isikud või ametiasu...
Valitakse 5.aastaks. Riigikogu valib. Salajasel hääletusel. Igal riigikogu liikmel 1 hääl. Võidab siis kui saab 2/3 hääli, kui ei saa siis tuleb uus hääletusvoor. Kui ka 3.hääletusel ei saa, kutsub riigikogu esimees ühe kuu jooksul kokku valimiskogu. Kohtuvõim. Demokraatlikus ühiskonnas mõistab õigust ainult kohus.Nad moodustavad tavaliselt astmelise hierarhilise süsteemi. Eesti kohtusüsteem. Eesti süsteem on 3. astmeline. ● esimese astme kohtud on maakohtud ning halduskohtud - Maakohtud arutavad tsiviil ja kriminaalasju.Halduskohtud arutavad riigi ja kodanike vahelisi kohtu asju. ● ringkonnakohus - vaatavad üle esimese astme kohtuotsused,kui need edasi kaevatakse. ● riigikohus - seal kontrollitakse kõik üle ,kui toimub edasikaebamine. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Inimõiguste Kohus on Euroopa Nõukogu inimõiguste kaitse organ, mis lähtub Euroopa inimõiguste konventsioonist. Kohus on loodud 1959
ülalpidamist. Et kõiki neid ülesandeid vajab omavalitsus raha, kõik planeeritavad tulud / kulud kajastuvad linna/valla eelarves. Maavalitsus teostab maakonna riiklikku haldust Omavalitsus korraldab kohalikku elu kõigis valdkondades. Eesti kohtusüsteem. Demokraatlikus riigis kasutatakse tavaliselt mitmeastmelist kohtusüsteemi. Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. Maaja linna kohtud ning halduskohtud Ringkonnakohtud Riigikohus Maa ja linnakohtud arutlevad kõiki kohtuasju Halduskohtud arutavad kodaniku ja riigi vahelisi konflikte. Ringkonnakohus vaatab apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendid Apellatsioon tähendab edasikaebusega kõrgema instantsi poole pöördumist. Riigikohus tegeleb kohtulahenditega kassatsiooni korras. Kassatsioon on kohtuotsuse läbivaatamine olemasolevate dokumentide ja materjalide põhjal.
Kohtuvõimu sõltumatus on võimude lahususe üks olulisemaid komponente. Kohtuvõim peaks olema selgelt eristatud nii seadusandlikust kui täidesaatvast võimust ja neist mõlemast sõltumatu sellisel määral, et ta võiks neid kontrollida ning tagaks kohtuvaidluste erapooletu ja seadusega kooskõlas oleva lahendamise. 7.2 KOHTUTE LIIGID Kohtusüsteem koosneb: 1) maakohtutest ning halduskohtutest; 2) ringkonnakohtutest; 3) Riigikohtust. Maakohtud ning halduskohtud on esimese astme kohtud. Ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning nad vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus 7.3 KOHTUTE PÄDEVUS Kui te soovite algatada kohtumenetluse tsiviil- või kaubandusasjades, peate kindlaks määrama kohtu, kes on pädev teie asja menetlema, teisisõnu, kellel on vastav jurisdiktsioon
Süüteod on jaotatud seadustiku eriosa seitsmeteistkümne peatüki vahel, kusjuures ühes peatükis on üht õigushüve kaitsvad süüteod. 38. Missugused süüteod on karistusseadustiku eriosas karistatavad kõige raskemini? Inimsuse- ja rahvusvahelise julgeoleku vastased süüteod. EESTI KOHTUKORRALDUS 1. Milline on kohtusüsteemi ülesehitus ja ülesanded? Kohtusüsteemi moodustavad: · Maakohtud (4 tükki) arutavad tsiviil- ja kriminaalasju · Halduskohtud (2 tükki) arutavad esimese astme kohtuna haldusasju · Ringkonnakohtud (2 tükki) arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna · Riigikohus kõrgeim kohus, põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonikaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus 2. Keda võib nimetada ja kelle poolt kohtunikuks ja rahvakohtunikuks? Kohtunikuks võib nimetada Eesti kodanikku, kes on omandanud akrediteeritud õppekava alusel magistrikraadi õigusteaduses
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
