Õiguskantsleri kontroll iv. Kohtulik kontroll b. Sisemine kontroll haldusorgani enda sees: i. Riiklik järelvalve seaduslikkuse järelvalve ii. Teenistuslik järelvalve seaduslikkuse ja otstarbekuse kontroll. 7. Õigusliku kaitse lai ulatus PS §15 igaühel on õigus oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral pöörduda kohtusse. Haldusõigusse puudutava osas on moodustatud selleks tarbeks halduskohtud . B. SOTSIAALRIIGI PRINTSIIP PS § 10 ka teised paragrahvid. Sotsiaalseid põhiõigusi on PS käsitlenud suhteliselt kasinalt. Küsimus on selles, ka sotsiaalriigi printsiip omab ka mingit väärtust, nt kas annab õiguse isikule kaevata asi kohtusse, kui leiab et mingi asi pole sotsiaalriigi põhimõttega kooskõlas (siiani pole keegi kaevanud) on mingid elemendid, mille kaudu saab. Sisuelemendid: 1. Normaalsete elamistingimuste tagamine elamine, kommunaalmajandus, veevarustus,...
1) Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine. Ühiskond tähendab kollektiivsel identiteedil põhinevat suhtlemist. Kollektiivne identiteet tähendab ühtekuuluvustunnet, mida jagavad ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste, religioossete, ajalooliste, majanduslike ja/või poliitiliste väärtuhinnangutega inimesed. Nüüdisühiskonda ehk moodsat ühiskonda iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ning vaimuelus. AGRAARÜHISKOND->TÖÖSTUSÜHISKOND- >POSTINDUSTRAALNEÜHISKOND->INFO-JA TEADUSÜHISKOND 2) ''Manifest kõigile Eestimaa rahvastele'' Eesti Vabariik kuulutati 23. veebruaril 1918. aastal kell kaheksa õhtul esmakordselt välja Pärnus, kui advokaat Hugo Kuusner luges Endla teatri rõdult rahvale ette “Eesti iseseisvuse manifesti”. Pärnus toimus ka äsja väljakuulutatud riigi kaitseväe esimene paraad. Paraad toimus 24. veebruaril. Samal hommikul luges “Eesti iseseisvuse manifesti”...
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste Instituut ROMAANI-GERMAANI ÕIGUSPEREKOND JA EESTI ÕIGUSSÜSTEEMI KOHT SELLES Referaat Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ROMAANI-GERMAANI ÕIGUSE OLEMUS.......................................................................4 2.ROMAANI-GERMAANI MÕJUTUSED EESTI ÕIGUSELE..............................................6 KOKKUVÕTE............................................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................8 SISSEJUHATUS Oma referaadi teemaks valisin romaani-germaani õigusperekonna mõiste ja ajaloolise tausta selgitamise. Samuti hõlm...
o Põhiõiguste piiranguid võib kehtestada ainult seadusega o Põhiõiguste piiramise lubatud eesmärgid võivad PS olla sätestatud kolmel eri viisil: seaduse reservatsioonita põhiõigused kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga põhiõigused lihtsa seaduse reservatsiooniga põhiõigused Protsessi-ja menetlusõiguse liigid.Kohtuväliste vaidluste lahendamine Kohtusüsteem: 3tk o Maakohtud, halduskohtud o Ringkonnakohtud o Riigikohus Kohumenetlused: o Tsiviilkohtumenetlus o Halduskohtumenetlus o Kriminaalmenetlus o Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus Vahekohtumenetlus: o Vahekohtu menetluse võimalused o Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohus o Vahekohus vs kohus Töövaidluskomisjon: o Töövaidlused o Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus...
vastavuse üle (Ülle Madise) Kaasistuja-kuulab kriminaalasja lahendava kohtu koosseisu I aste o Maakohtud (Eestis 4): o 1) tsiviilasjad ehk vaidlused eraõiguslikes suhetes, (nt lahutus) tuleb esitada hagi maakohtusse o 2) väärteo- ja kriminaalasjad, sellisel juhul tuleb pöörduda korrakaitseasutuste poole, kes pöörduvad ise edasi kohtusse o Halduskohtud (Eestis 2): tegeletakse riigi/KOM ja eraisiku vaheliste probleemidega, kui on kaebaja arvates rikutud tema õigusi nt: planeeringud, väljastatavad load o Kui otsusega ei olda rahul, saab pöörduda ringkonnakohtusse, esitades apellatsioonikaebuse o Maakohtunikud kannavad musta talaari II aste – Ringkonnakohus (Eestis 2) o Kui ei olda rahul ringkonnakohtu otsusega, saab pöörduda kassatsioonikaebusega riigikohtusse...
Kui taotluse esitaja ei ilmu taandamismenetluseks kohtuistungile, siis jäetakse kaitsja taandamata. Kui kaitsja jätab mõjuva põhjuseta kohtuistungile ilmumata, siis toimub taandamismenetlus temata. Taandamismenetluse lahend vormistatakse kohtumäärusena. 1.5. Kohus ja kriminaalasjade alluvus Eesti kohtusüsteemi iseloomustab kolmeastmeline ülesehitus. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud. Ringkonnakohtud on teise astme kohtud, kes vaatavad apellatsiooni korral läbi esimese astme kohtu kohtulahendid. Riigikohus on kõrgeim kohus, kes arutab kassatsioonikaebusi ja teistmisavaldusi, olles ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Kohus on oma tegevuse sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Kohus on eeskätt kohtuvõimu institutsiooniline kandja ja seega pigem riigi- kui menetlusõiguslik subjekt. Kriminaalmenetluse...
99. Kohtu tegevuse üldised põhimõtted. Eesti kohtusüsteem Kohtute ülesandeks on õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse. Kohtusüsteem täidab kolme peamist konstitutsioonilist funktsiooni: 1. seaduste konstitutsioonikohasuse järelvalve; 2. erinevate võimuinstitutsioonide või –tasandite tasakaalustaja rolli; 3. kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine. Eesti kohtusüsteem: 1. esimese astme kohtud – maa- ja halduskohtud – maakohtud- 4 (Harju, Viru, Pärnu, Tartu), arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju; halduskohtud- 4 (Tallinn, Tartu, Pärnu, Jõhvi), arutavad haldusasju 2. teise astme kohtud – ringkonnakohtud- 2 (Tallinn, Tartu), arutavad kaebusi esimeses astmes tehtud otsuste peale (apellatsiooni kohus) 3. kolmanda astme kohus – riigikohus- 1 (Tartu), arutab kassatsioonikaebusi, on põhiseaduse järelvalve kohus (kassatsiooni kohus)...
Demokraatia 9 tunnust: vabad ja õiglased valimised konkurents võimu nimel poliitikud sõltuvuses valijate eelistustest seaduste ülimuslikkus (õigusriik) võimude lahusus (eraldatud seadusandlik, täidesaatev ja kohtu võim) peavad tagatud olema kodanikuvabadused ja inimõigused peavad olema tagatud paljud eripalgelised infoallikad enamus arvestab vähemuse huvidega peab alati valitsema relvajõudude üle tsiviilkontroll Otsedemokraatia - rahva osalemine referendumitel Esindusdemokraatia - valime Riigikokku, KOV'sse, Europarlamenti. Võimude lahusus on vajalik, sest: vältimaks võimutäiuse koondumist ühe isiku kätte võimu kontrollimatu kasutamise vältimiseks vastastikkune kontroll riigiasutuste poolt tõhusam tööjaotus riigiasutuste vahel Võimude lahusus töötab demokraatliku riigi tigimustes, kus valitse...
Väärteo mõiste. Nimeta põhikaristused väärteo eest. Väärtegu on KarS-is või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. Arest Rahatrahv Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 38. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi I astmesse (kõige madalamasse astmesse? Maakohtud (Harju, Pärnu, Tartu, Viru) ja halduskohtud (Tallinn, Tartu/ kohtumajad on aga Tartus, Tallinnas, Jõhvis ja Pärnus) 39. Millised kohtud kuuluvad kohtusüsteemi II astmesse? Ringkonnakohtud (Tallinn, Tartu) 40. Millisest kohtuastmest algab kohtumenetlus? Kohtumenetlus algab I kohtuastmest 41. Millisesse kohtusse on võimalik esitada kaebus I astme kohtu peale? Ringkonnakohtusse 42. Millisesse kohtusse on võimalik esitada kaebus II astme kohtu otsuse peale? Riigikohtusse 43. Millise kohtu juures asub kinnistusosakond...
( neid veel terve posu) *Justiitsministeerium ei sekku, ega tohi sekkuda prokuratuuri konkreetsesse tegevusse. *Prokuratuur on justiitsministeeriumi haldusalas, kuid üksikküsimuste lahendamisel on prokuratuur iseseisev. *Vanglad on justiitsministeeriumi alluvuses. 17.Kohtusüsteem-(Kolmeastmeline; mis valdkonna vaidlused kohtutes; kohtute seadus jne) Eesti kohtusüsteemi iseloomustab kolmeastmeline ülesehitus. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud. Ringkonnakohtud on teise astme kohtud, kes vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. Riigikohus on kõrgeim kohus, kes arutab kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi, olles ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. *Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Menetlust maakohtus reguleerivad tsiviilasjades tsiviilkohtumenetluse...
Vähemusvalitsus. Saab eksisteerida vaid siis, kui: a) opositsioon on lagunenud b) on tugevad komisjonid c) väga tugevad survegrupid Kohtusüsteem Demokraatlikes riikides kasutatakse mitmetasandilist kohtusüsteemi. I astme kohtud maakonna - ja linnakohtud + halduskohtud Tegeleb haldus-, tsiviil ja kriminaalasjadega Esitatakse apellatsioon II astme kohtud Ringkonnakohus (3) Tallinn ,Tartu ja Jõhvi Arutusele võetakse edasikaebusi kassatsiooni korras III astme kohus Riigikohus (Tartu) Eestis valitakse (151) kohtunikku, kelle nimetab ametisse president, kohtuniku amet on eluaegne ja määratakse riiklik pension Õiguskantsler (hetkel Madise) on sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid...
II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseis...
Mida tähendab õigus objektiivses ja subjektiivses mõttes - Objektiivses tähenduses on õigus õigusnormide kogu; kõik õigusnormid kokku. - Subjektiivses tähenduses on õigus konkreetsele indiviidile kuuluv käitumisvõimalus, mis tuleneb õigusnormidest (seadustest). 2. Nimeta õiguse idee kolm elementi Õigus koosneb: õiglusest - on inimeste koosluse põhiväärtus, mis esitab õigusele nõude ,,igauhele oma", filosoofiline termin tegelikult, võrdsed võimalused õiguslikust garanteeritusest - (õiguskindlus) peab tugevdama usaldust õiguskorra vastu läbi kindlustatuse riigi autoriteediga ja vastava riiklikku iseloomu omava õigustrakendava tegevusega. eesmärgipärasusest - iseloomustab suunatus korra ja julgeoleku loomisele teatud inimkäitumises. Seadusloome peaks lähtuma uhiskondlikust vajadusest, ei saa võtta Belgia seaduseid ja tuua nad otse Eesti uhiskonda. 3. Nimeta õiguse a...
Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos riigiga. Riik ja õigus on omavahel lahutamatus seoses, sest riik annab temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohutstusliku jõu. Õiguses väljendub riigi tahe. Riigi tahe kujuneb poliitilise süsteemi ehk organisatsiooni kaudu. Demokraatlikus ühiskonnas kuuluvad poliitilisse süsteemi mitmed elanikkinna organisatsioonid, mis tegelevad ühiskonna juhtimisega. (erakonnad, ametiühingud, noorsoo-organisatsioonid, usuühingud) Need org-d vahendavad oma tahet riigi seadusandlikku organisse – parlamenti. Parlemendis summeruvad need tahted riigi tahteks, mis vormistatakse seadusena. Mida demokraatlikum on riik, seda rohkem vastab seaduses sätestatud riigi tahe kogu elanikkonna huve väljendavale üldisele tahtele. Riigi tahe vastab ka enamuse arusaamadele moraalist, vabadusest ja võrdsusest. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingim...
Hariduse-, kultuuri korraldamine 3. Sotsiaalhoolekanne 4. Transpordi korraldus 5. Heakord 6. Kommunaalteenused Rahalised allikad: Üksikisiku tulumaks Maamaks Keskkonnatasud Kohalikud maksud (nt. Parkimistasu, paadimaks jne) Vara müük/rent EL toetused Laenud Toetus riigieelarvest Kohtusüsteem RIIGIKOHUS RINGKONNAKOHTUD (Eestis 2- Tallinn, Tartu) MAAKOHTUD (4- Pärnu, Harju, Viru, Tartu) HALDUSKOHTUD Apellatsioon- alamastmekohtu otsuse edasikaebus ringkonnakoohtusse Kassatsioon- ringkonnakohtu otsuse edasikaebus riigikohtusse Rahvakohtunik- ei nõuta juriidilist haridust- annab inimliku otsuse (?) Õiguskantsler- kontrollib õigusaktide vastavust põhiseadusele- 7 aastat. Eestis Ülle Madise Riigikontroll- kontrollib riigi ja omavalitsuse majandustegevust Riigikontrolör- juhib riigikontrolli- 5 aastat. Eestis Alar Karis Majandusressursid ja majandussüsteemid...
Parlamentaarse valitsemiskorra puhul RIIGIPEA ON ESINDUSFUNKTSIOONIGA Teeb visiite teistesse riikidesse Pöördub lõnega rahva poole Annab riiklikke autasusid KOHTUVÕIM RIIGIKOHUS (asukoht Tartu, esimees Priit Pikamäe) RINGKONNAKOHTUD MAAKOHTUD HALDUSKOHTUD ÕIGUSVAHEMEES (kasutatakse ka sõna "ombudsman") on riigiamet, mis vaatab läbi kodanike kaebusi bürokraatliku omavoli üle. ÕIGUSKANTSLER (hetkel Ülle Madise) sõltumatu ametiisik, kes nimetatakse ametisse Riigikogu poolt Vabariigi Presidendi ettepanekul 7 aastaks. Tagandada saab kohtuotsusega. EUROOPA LIIDU KOHUS tõlgendab ELi õigust, et tagada selle ühesugune kohaldamine kõigis ELi liikmesriikides, ning lahendab õigusvaidlusi liikmesriikide valitsuste ja ELi...
Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogu kaudu. Osalusdemokraatia – demokraatia vorm, mille puhul rahvas kaasatakse otsustusprotsessi. Osalusdemokraatia võimalused: ⁃ osalemine kohaliku omavalitsuse valimistel ⁃ osalemine Riigikogu valimistel ⁃ erakonna liikmeks astumine ⁃ ajalehes arvamuse avaldamine Referendum ehk rahvahääletus Siirdeühiskond – ühiskonna arenguetapp, mille käigus mittedemokraatlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatiaga, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. (saab alguse demokraatliku põhiseaduse alusel toimunud esimeste vabade valimistega ja lõpeb siis, kui demokraatia on juurdunud kõigis eluvaldkondades) Monarhia:(riigi- ja va...
Võtab vastu seadusi Kohtuvõim Kohtuvõim eraldatud, kuna teostab 2 teise võimu suhtes järelvalvet. Eesti kohtusüsteem Et õiguse mõistmisel võimalikult vähe vigu oleks, on kohtusüsteem 3 astmeline: I ASTE: a) Maakohtud (Harju, Tartu, Pärnu, Viru)- arutavad tsiviilprobleeme, kriminaalasju, süütegusid: 1) kuritegu 2) väärtegu b) Halduskohtud (Tallinn, Tartu) tegelevad inimeste ja riigi vaheliste probleemidega II ASTE- Ringkonnakohus Apellatsioonikaebus- I astme kohtuotsuse edasikaebus II astme kohtusse, vaatab üle kohtunikekolleegium (3), uuritakse tõendeid + sisu: 1) tühistatakse 2) lükatakse apellatsioon tagasi Kõige kõrgem ehk III ASTE- Riigikohus (Tartus Toomemäel) Kassatsioon- riigikohtule esitatud kaebus...
Kas asi kuulub lahendamisele ühise tsiviilõiguse, eriseaduse või autonoomse piirkonna seaduse kohaselt, sõltub isiku piirkondlikust kodakondsusest. Kohtukorraldus Hispaanias põhineb jurisdiktsiooni ühtsusel. Kõik kohtunikud kuuluvad samasse kohtunikkonda. Eri liiki kohtuasju käsitlevad erinevad kohtud. Kohtusüsteemi kuuluvad tsiviilkohtud, mis arutavad kaubandus- ja perekonnaõiguse asju, kriminaalkohtud, mis arutavad kriminaalasju, halduskohtud , mis lahendavad avalik- õiguslike asutuste vahelisi vaidlusi ja sotsiaalasjade kohtud, mis lahendavad töövaidlusi ja sotsiaalkaitsega seotud vaidlusi. 2000. aasta tsiviilprotsessikoodeksi alusel lahendatakse väikese summaga nõudeid rahukohtus. Tsiviilkohtumenetlusi algatatakse esimese astme kohtus. Olemas on erikohtud, näiteks kohtud, mis arutavad perekonna- ja teovõimetusasju. Nimetatud kohtute otsuste peale võib edasi kaevata maakondlikusse kohtusse, teatavatel juhtudel...
Seadusloomet saavad alustada riigikogu liikmed, fraktsioonid, komisjoni liikmed ja vabariigi valitsus. President kinnitab. Eesti kohtusüsteem kolmeastmeline. I kohtuaste, maakohtud (4) Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus, mis arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas, mis asuvad maakohtu tööpiirkonnas; I kohtuaste, halduskohtud (2) Tartu Halduskohus ja Tallinna halduskohus, mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju; II kohtuaste, ringkonnakohtud (2) Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus, mis arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna; III kohtuaste, Riigikohus on kõrgeim kohus, põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus. Riigikohus ei tee kogu tööd uuesti, vaid kontrollib kas esimeses kahes astmes on põhiseadust järgitud....