Valga Gümnaasium Geograafia referaat MAURITAANIA Gloria Hallaste 8.c Valgas 2007 Sisukord 1.Sisukord ja kasutatud allikad. 2.Üldandmed. 3.Asend. Naabrid. Pinnamood. 4.Kliima. Siseveed. Mullad. 5. Loodusvöönd. 5-6. Inimene ja keskkond. Kasutatud allikad 1. Maailma atlas 2003 2. Eesti Entsüklopeedia nr.6 1992. 3. http://miksike.ee/docs/referaadid2006/mauritaania_llina%20metskula.htm 4. A ja O taskuteatmik, 1999 5. Maailma teatmeatlas, 2000 6. Dean Foster ,,Aafrika ja Lähis-Ida riikide etikett ja tavad." Ersen 2002 7. http://et.wikipedia.org/wiki/Mauritaania Üldandmed Nimi: Mauritaania Islamivabariik Pealinn: Nouakchott (Nuaksott, 1985. a. 500 000el.) Riigikord: Presidentaalne vabariik Pindala: 1 030 700 km ² Haldusjaotus: 12 regiooni ja pealinna ringkond Rahvaarv: 2 912 584 (2003) Rahvastiku...
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SÜMBOLID................................................................................................................................2 ASUKOHT JA ANDMED..........................................................................................................4 RELIGIOON JA RAHVASTIK................................................................................................. 7 PILDID........................................................................................................................................8 SÜMBOLID · LÕUNA-KOREA riigilipp on valge; keskel on ülalt punane ja alt sinine yin-yangi sümbol; valge välja igas nurgas on erinev must trigramm. · Lipu mõtles välja Korea suursaadik Jaapanis Bak Yeong-hyo. Korea kuningas Gojong kuulutas 6. märtsil 1...
N. Hrustsovi ajal hakkasid vaikselt taastuma otsekontaktid muu maailmaga. Liikuma hakkasid moodsad kunstivoolud ja muusika. Oluliseks aknaks välismaailma sai Soome. Soome telesaated olid nähtavad Põhja-Eestis ja 1956. aastal avati Tallinn-Helsingi laevaliin. Haldusjaotus Eesti NSV territoorium jäi kuni 1945. aastani kattuma Eesti Vabariigi territooriumiga. 1945. aastal kehtestati okupatsioonivõimude poolt uus haldusjaotus, milles osa ENSV territooriumist (alad Narva jõest idas ning peaaegu kogu Petserimaa) lülitati Vene NFSV koosseisu. Uue jaotuse kohaselt jaotus Eesti NSV territoorium 13 maakonnaks ja 233 vallaks. 26. september 1950.a võttis Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, mille kohaselt muudeti endine halduskorraldus, mille käigus likvideeriti maakonnad ja vallad. Eesti territoorium jagati maarajoonidesse ja muudeti külanõukogud rajooninõukogudele alluvateks
LIIVI SÕDA 1.Sõja aeg ja põhjused. 1558-1583. Liivimaa kaupmehed takistasid venelastel vaba kauplemist Lääne-Euroopaga ning see ajendas Liivimaad vallutama. 2.Sõja osapooled. Venemaa, Poola-Leedu, Rootsi, Taani. 3.Liivi sõjaga seotud isikud. Gotthard Kettler Viimane Ordu meister, sai Kuramaa hertsogiks. Ivan IVGoroznõi (Julm) Vene tsaar Hertsog Magnus Taani kuninga vend, Taani hertsog, valitses Saaremaad, Ivan Julm tegi temast Liivimaa (mille pealinn oli Põltsamaa) kuninga. Balthasar Rossow Tallinna Pühavaimu Kiriku õpetaja, kroonik Ivo Schenkenberg Tallinna käsitööliste salga juht, ründas venelasi Sigismund II August Oli Rootsi päritolu Poola kuningas, Riia Peapiiskopkond andis end täielikult tema valitsemise alla Stefan Batory 1576 a. Poola kuningaks valitud. Alustas ulatuslikku pealetungi venelaste vastu. 4.Millised Eesti linnad langesid 1558 a. Vene vägede kätte? Narva ja Tartu ...
Tohutute suurriikide Venemaa ning Hiina vahel on maailmal kahe silma vahele jäänud Mongoolia. See on eurooplase jaoks tohutu pindalaga, kuid väikese rahvaarvuga riik, mille elanikke peetakse endiselt metsikuiks nagu Tsingis-khaani ajal Pindala: 1 565 000 km2 Rahvaarv: 2 569 000 Pealinn: Ulaanbaatar Keel: mongoli (riigikeel) Rahaühik: tugrik President: Natsagiyin Bagabandi Iseseisvus: 11. juuli 1921 Riigihümn: Bügd Nairamdakh Mongol Haldusjaotus: Mongoolia on jaotatud aimakkideks (kokku 18) · Arhangaj - (Tsetserleg - ) · Bajanhongor - · Bajan-Ölgij - - (Ölgij - ) · Bulgan - · Darhan - - () · Gobi Altai (Gov-Altaj) - - (Altaj - ) · Gov-Sümber - - (Tsojr - ) · Ida-Gobi (Dornogov) - (Sajnsand - ) · Idaaimakk (Dornod) - (Tsojbalsan - ) · Kesk-Gobi (Dundgov) - (Mandalgov - ) · Dzavhan - (Uliastaj - ) · Orhon - (Erdenet - ) · Sühbaatar - (Baruun-Urt - -) · Selenge - (Sü...
Arhitektuur Suur Hiina müür Aasia, Hiina Suur Hiina müür on rida kivi fortifications ehitatud Hiinas 5. sajandil eKr kuni 16. sajandini. Müür oli ehitatud kogu mitme dünastiate kaitsta impeerium alates Xiongnu rünnakuid. Suur Hiina müür ulatub üle umbes 6700 kilomeetrit, mis kulgeb läbi Gansu provintsist Ninxia Hui autonoomse piirkonna, Shaanxi provintsis, Shanxi Province, Sise-Mongoolia, Hebei Province ja Liaoning Province. See oli kunagi väitis, müür on näha inimeste silmis alates moon. Aga see on osutunud lihtsalt müüt, sest ükski astronaut on kunagi väitnud nad olid näinud Hiina müür alates moon. Kolm peamist läbimisel Suur Hiina müür on Juyongguan, Jiayuguan ja Shanhaiguan. Juyongguan asub põhja lõpuks müür, mis on sees Changping maakond Peking City. Jiayuguan on lääne lõppu müür asub Gansu provintsis, samas Shanhaiguan on ida lõpuks müür asub linna Qinhuangdao, Hebei provintsi. Nüüd on osad Suur Hiina müür on hävinud tänu liivato...
ROOTSI Referaat Juhendaja: 2 RIIGI ÜLDANDMED Riigi hümn: Du gamla, Du fria Pealinn: Stockholm Pindala: 449 964km2 Riigikeel: Rootsi keel Rahvaarv: 9 234 309 (2008) Rahvastiku tihedus: 20,1 in/km2 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Kuningas: Carl XVI Gustaf Peaminister: Fredrik Reinfeldt Iseseisvus: 6. juuni 1523 Euroopa liiduga ühinemise aasta: 1995 SKT: 285,1 miljardit USD (2006) SKT elaniku kohta: 31 600 USD Rahaühik: rootsi kroon (SEK) Usk: luterlus Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg Tippdomeen: .se ROK-i kood: SWE Telefonikood: 46 Haldusjaotus: 21 lääni, mis omakorda jagunevad valdadeks Tähtsamad tsingi-, raua-, vase-, plii-, hõbeda- ja uraanimaak ning puit ja loodusvarad: hüdroenergia Keskmine eluiga: meestel 79-, naistel 83 eluaastat...
Malaisia Föderatsioon Referaat Riigivorm Malaisia on födertiivne konstitutsioonline monarhia. Malaisia föderaalset riigikoda kutsutakse Yang di-Pertuan Agongiks(YDP) (tõlgituna : Tema ,kelle jumal on loonud ) , keda kutsutakse ka Malaisia Sultaniks või Kuningaks .See kord kehtestati esmakortselt 1957. aastal. Malaisia on üks väheseid riike maailmas, kus kuningas valitakse. Alates 1993. aastast on kuningas Föderatsiooni Majesteetlik Isand, enne seda oli aunimetus Tema Kuninglik Kõrgus , see tuleneb Inglismaa ,,Tema Majesteedist" . Kuninga roll on suures osas tseremoniaalne . Põhiseadus on kontrollitav Föderaalvalitsuse ja ,,Tema Majesteedi" Föderaalsete ministrite poolt . Põhiseaduses on sättestatud ,et täidesaatev võim on valitsejal ja ministrite nõukogul .Praegune valitseja on Sultan Mizan Zainal Abidin ,Terengganu Sultan .Tema valtsemis aeg algas 13.detsembirl 2006.aastal. Kuningaks trooniti ta ametl...
Parlamendi alamkoda moodustatakse kõikides riikides otseste üldvalimiste teel . Ülemkojal on 2 erinevat põhimõtet: 1. nt Suurbritannias kujutab ülemkoda endast seisuslikku esindusorganit. Valimisi sellisel juhul ei korraldata, eluaegse õiguse osaleda parlamendi töös omandab inimene automaatselt koos päritud või omandatud tiitliga. 2. juhul tingivad ülemkoja moodustamise kas riigi ulatuslik territoorium või haldusjaotus, seega vajadus esindada keskvõimu tasandil regionaalseid huve. Formaalõiguslik struktuur- fikseeritud seadusega (parlamendi juhatus-esimees ja aseesimehed) Poliitiline struktuur- oleneb parlamendi erakondlikust kosseisust ja muutub alati pärast parlamendi uue koosseisu kokkutulekut. (fraktsioonid,koalitsioon ja opositsioon) Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees e spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud.
vaenulikeks, kuna aadlikud käsitasid seda kui oma õiguste rikkumist. Riigistatud mõisad jäeti küll mõisnikele rendile, aga osa sissetulekutest pidid nad nüüd Rootsi riigile loovutama. Lõuna-Eestis riigistati enamus mõisamaadest, Põhja-Eestis umbes pool, Saaremaal kolmandik. 1700. aastal seoses Põhjaõja algusega katkestas Karl XII mõisate reduktsiooniprotsessi. Mõisate tagastamise järel kasvasid ka riigitulud silmapaistvalt. 1694. aastast hakkas Liivimaal kehtima uus haldusjaotus, millega püüti maakonnapiirid kokku viia EestiLäti rahvuspiiriga. Kahe haldusüksuse piir kulges praegusest riigipiirist mõnevõrra põhja pool, seega jäi Valga linn koos lähema ümbruskonnaga Läti poolele. Talupoegade jaoks oli reduktsioon pikemas perspektiivis aga kasulik, sest osaliselt kulutati laekunud tulud siinsete haridus- ja kirikuolude parandamiseks. KASUTATUD KIRJANDUS: http://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi_aeg#Talupoegade_kohustused http://www.miksike
Iseloomutuses selgita Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP), ENSV valitsuse ja Ülemnõukogu rolli. Kommunistlik partei sai käsklused Moskvast. Valitsus täitis EKP ja Moskva tahtmisi, sealne tegevus ei olnud väga demokraatlik sest oli 1 kandidaat positsioonile. Ülemnõukogu pmst ainult istus ja kui midagi kinnitada oli vaja, siis nad seda ka tegid. Vahepeal arutasid ka mõninga küsimuse üle. 3. Kuidas muutusid nõukogude võimu (taas)kehtestamisega Eesti piirid ja haldusjaotus? Narva jõe tagused ja Petserimaa alad liideti SFNVga. Alad mis olid saadud Tartu rahulepinguga. 4. Mil moel osutasid Eestis inimesed aktiivset vastupanu nõukogude võimule sõjajärgsetele aastatel? Selgita, kes olid metsavennad. **Korraldati ülestõusmisi, metsavennad põgenesid metsa elama ja korraldasid neid ülestõusmisi. 5. Mis olid 1949. aasta suurküüditamise eesmärgid ja kuivõrd võimudel õnnestus neid eesmärke täita?
2 periood Rootsi aeg 1) Rootsi aeg Eestis Aasta Leping Kelle vahel Maa-ala 1561 ustavusvanne Rootsi ja Eesti Tallinn ja Põhja-Eesti 1583 Pljussa vaherahu Venemaa ja Rootsi Põhja-Eesti, Ingerimaal vallutatud linnused 1629 Altmargi vaherahu Rootsi ja Poola Eesti mandriala, Põhja- Läti, Lõuna-Eesti 1645 Brömsebro rahu Taani ja Rootsi Saaremaa 1660 Oliiva rahu Rootsi ja Poola Liivimaa ➔ Asustus: 1558-----------1629------------1695------------1698 1558-(250000-300000 inimest) Liivisõja eel. 1629-(120000-140000) Liivisõja järgne jätkusõja järgne periood. 1695-(350000-400000inimest Eestis)- pärast sõja lõppu taastunud/rahuaeg/vahetult enne näljahäda. 1698- ( 1/5 suri nälga) suur näljahäda/halvad ilmastikuolud/hal...
paiknev linnus. N: Otepää. Neemiklinnused – püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale osale. N: Rõuge linnamägi. Kalevipoja sängi tüüpi – rajati voorele. N: Põhja – Tartumaal Alatskivil. Ringvall linnus – ümber linnuse rajati kõrge vall. N: Saaremaal. 7. Suhted naaberrahvastega. Osata kanda kaardile. 8. Külade tüübid: sumbkülad (kõik üksteise otsas) hajaküla (juhuslikult suhteliselt eraldi talud) ridaküla (majad reas) 9. Muinas-Eesti haldusjaotus. Tunda kaarti. 8 suuremat maakonda, 45 kihelkonda (13saj): Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala. 10.Muinasusund, vägi, hing, animism, ohverdamine, ennustamine, tark/nõid. Ühtne usund puudus. Kirjalikes allikates muinasusundist juttu vähe. Rahvaluule japärimus võib olla teisenenud ja omandanud kristlike lisandusi. Muinasusundi põhimõtted: 1) vägi – elujõud või karisma
Neil oli parem relvastus ja sõjatehnika. Liivlastel võidelda sakslaste, taanlaste ja rootslastega samal ajal. Vallutajad olid head diplomaadid. Eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus olid viletsamad ning kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks. Meestel polnud eriti kogemusi. Eestlasi oli vähem ning nende omavahelin side oli nõrk. Seega polnud ühtset armeed. Naaberrahvastega koostööd ei tehtud. Uus haldusjaotus: põhjas Taani kuninga Eestimaa Hertsogkond, idas Tartu piiskopkond, läänes Saare-Lääne piiskopkond, lõunas ja keskel Saksa (Liivi) ordu. 3. Jüriöö ülestõus Eestlased kasutasid võimuvahetust (Taani alad Saksamaale) ära proovides oma olukorda parandada: taheti õigusi, oma maid. Valiti ,,Eesti kuningad", kes kutsuti aru andma, kuid tapeti. Alguses oli rüüstamisel ja põletamisel edu. Mässu summutamisel oli ordu saanud Põhja-Eesti tegelikuks peremeheks. 4
Reduktsiooni all oli Liivmaal 4/5 maadest, Eestimaal 54% ja Saaremaal 30%. Kehtestati ka riiklik kontroll. Aadlipositsiooni juht Johan Reinhold Patk läks 1694.aastal Stockholmi kohtu alla kuninga solvamise, kuritegelike kirjutiste ja mässulise tegevuse eest. Aadli murdmiseks kindralkuberneriks Jacob Johan Hastferi. 1694.aastal läksid ka maapäevad kindralkuberneri alla. Aadli omavalitsus praktiliselt kaotati. Loodi ka uus haldusjaotus. (distriktid) 1632 TARTU ÜLIKOOL 3. 1645.aastast sunnismaisus ja pärisorjus Gustav Oxenstierma. Teokoormiste suurenemine, vakuraamatute loomine talupoegade kohustused mõisa vastu, kohus kreisifoogtid, talupoegadele anti õigus kaevata mõisnike peale. Talupoegade kohustused teotöö rakmetegu ja jalategu, abitegu, mõisavoor talvel, loonusrent. Talupoegade koormised viidi vastavusse talu kandevõimega.
Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel. Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna- Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Vihmaperiood algab enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. Riigi haldusjaotus Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 110 provintsiks ja 8092 vallaks. Pindal N Rahvaar Maakond Keskus a r v (km²) 1. Abruzzo L'Aquila 10 763 1 342 177 2
Vastus: Võim oli Kommunistliku Partei käes, mis jagunes omakorda: Täidesaatev võim- Eesti NSV valitsus, mis oli 1946. aastani rahvakomisariaadid, edaspidi ministeeriumid. Juhtis partei suuniseid täites igapäevaelu. Seadusandlik võim: eesti NSV Ülemnõukogu, mis oli kõrgeim seadusandlik võimuorgan. Kinnitas partei ja valitsuse otsuseid. Istungjärkude vaheaegadel täitis kohuseid presiidium. 3. Kuidas muutusid nõukogude võimu (taas)kehtestamisega Eesti piirid ja haldusjaotus? Vastus: Venemaale tuli loovutada Petserimaa ja Narva jõe tagused alad. 4. Mil moel osutasid Eestis inimesed aktiivset vastupanu nõukogude võimule sõjajärgsetele aastatel? Selgita, kes olid metsavennad. Vastus: Metsavendadega osutati vastupanu. Metsavennad olid vabatahtlikud võitlejad, kes võitlesid Nõukogude režiimi vastu ning varjasid end metsades punkrites. 5. Mis olid 1949. aasta suurküüditamise eesmärgid ja kuivõrd võimudel õnnestus neid eesmärke täita?
EESTI AJALOO Eesti muinasaja periodiseerimine: Eesti ajaloo kõige pikemaks perioodiks on muinasaeg. Eesti muinasaega jagatakse väiksemateks alaperioodideks kõige tähtsamate töö- ja tarberiistade valmistamise materjali järgi. Muinasaja lõpuks ja keskaja alguseks Eestis loetakse eestlaste kaotust muistses vabadusvõitluses 1227. Muinasajale järgnevat ajajärku jaotatakse väiksemateks alaperioodideks ühiskondlike suhete arengu või Eesti ala valitsenud võõrvõimude järgi. Kiviaeg. Kiviaeg on Eesti ajaloo kõige pikem periood, mis hõlmab ajavahemikku alates esimeste inimeste tulekust Eesti alale pärast jääaja lõppu kuni esimeste pronksist esemete kasutusele võtmiseni. Kiviaega Eestis jagatakse omakorda kaheks suuremaks perioodiks: keskmine kiviaeg (e mesoliitikum) ning noorem kiviaeg (e neoliitikum). Jääaja tõttu puudub Eesti ajaloos vanema kiviaja (e paleoliitikumi) periood. Mõiste arheoloogiline kultuur - ühelaadsete leidudega muististe rühm, ...
Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................3 1. ROOTSIST ÜLDISELT............................................................................................................4 1.1 Ajalugu...................................................................................................................................5 1.2 Haldusjaotus...........................................................................................................................6 2. PEAMISED MAJANDUSNÄITAJAD..............................................................................6 2.1 Majanduskasv..............................................................................................................7 2.2 Inflatsioon.................................................................................................................
........................................................................... 6 Vihmasadu-õhuniiskus .................................................................................................. 6 ................................................................................................................................................7 Riik......................................................................................................................................... 7 Haldusjaotus....................................................................................................................... 8 Majandus............................................................................................................................9 Rahvastik............................................................................................................................9 Kreeklaste usk....................................................................................
.........5 5.2007.a reformikava käsitletavad valdkonnad...............................................................................................................5 a)Regionaalpoliitika ja regiooni mõiste Euroopas.......................................................................................................5 b)Regionaalpoliitika areng Eestis.................................................................................................................................6 c)Eesti haldusjaotus, regionaaltasand ja KOV arv aastal 2007....................................................................................6 d)Probleemvaldkonnad ja regioonihalduse korrastamise eesmärk..............................................................................7 6.Mõjud valitsemisvõimekusele ja ülesannete jaotusele valitsemistasandite vahel........................................................7 7.Reformikava mitte-realiseerumise võimalikud põhjused....................................
Moskva toetas eelkõige enda poolt saadetud inimesi ja usaldas neid üha enam. Kohalikud inimesed jäidki sisemises võimuvõitluses alla ja oli 1950. aastate alguseks sunnitud loovutama oma senised positsioonid Eesti NSV võimuhierarhias. Seejärel oli Eestil oht kaotada viimanegi isikupära kõikjal maad võtva stalinliku reziimi tingimustes. ENSV vapp ENSV lipp Territoorium ja haldusjaotus Nõukoguliku võimustruktuuri ülesehitamisega üheaegselt muudeti Moskva korraldusel Eesti seniseid piire ja traditsioonilist haldusjaotust. Aastatel 1944-1945 vähendati Eesti
Lääne piiskopkonna ja Taani kuningriigi vahel. Taani müüs oma valdused Põhja-Eestis 1346. aastal Jüriöö ülestõusu järel Saksa ordule, kes pantis selle 1347. aastal Liivi ordule. Pärast 1347. aastat eksisteerisid Eestis järgmised moodustised: Liivi ordu Saare-Lääne piiskopkond Tartu piiskopkond Ruhnu saar kuulus keskajal Kuramaa piiskopkonnale. Ametlikult kuulus kogu Vana-Liivimaa Saksa-Rooma riigi koosseisu. Võimu- ja haldusjaotus Vana-Liivimaa haldusjaotus keskaja lõpus (1534). Keskajal kuulus Eesti ala koos hilisema Lätiga ristisõdijate poolt loodud riikide koosseisu, mida on kokkuvõtvalt nimetatud Vana-Liivimaaks ehk keskaegseks Liivimaaks. Alates 1420. aastatest koondusid kohalikud riigid veidi tihedamalt tänu maapäevadele; seetõttu on keskaja lõpu Liivimaad alates 19. sajandist nimetatud ka Liivimaa konföderatsiooniks. 1238. aastal, pärast Stensby lepingut, oli Eesti ala
Liivi sõda. Koostaja: Käti Peedumäe. Juhendaja: Maie Kahju. Klass: Majutusteenindus 13. Kuressaare Ametikool 2007. 1 Sissejuhatus. Liivi sõda on koondnimetus tähistamaks neid Vana-Liivimaa aladel aastatel 15581583 aset leidnud relvakonflikte, mille üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Venemaa ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivimaa orduriik, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond, hiljem ka Poola-Leedu, Rootsi ja Taani, hõlmates ka viimaste omavahelist sõjategevust. "Liivi sõja" termin ja ajaline piiritlemine pärineb Vene ajalookäsitlusest, jättes kaasa arvamata ka pärast 1583. aastat Vana-Liivimaa aladel hiljem enamasti ilma Venemaa osaluseta väiksemate vaheaegadega kuni 1620-ndate aastateni jätkunud sõjategevuse. Teistes allikates kattub Liivi...
Metsavendi oli ühtekokku umbes 30 000, neist aktiivseid 10 000. Nõukogude võim, eeskätt julgeolekuorganid (KGB), pidasid metsavendadega halastamatut, verist võitlust. Metsavendi nõrgestas 1949. aasta 25. märtsi küüditamine (u. 20 000 inimest). Viimane metsavend tapeti 1978! Vägivallapoliitika, nii vaimne kui füüsiline, oli eriti karm kuni Stalini surmani (1953). Selle põhiline teostaja oli KGB. Eesti haldusjaotus Eesti NSV territoorium vähenes peale Teist maailmasõda. Eesti kaotas Narva-taguse ala ja Setumaa (Vene NSFVle). Esialgu säilisid Eesti Vabariigi aegsed maakonnad ja vallad. 1950. aastast alates olid kohalikuks võimuorganiks (võimuorganina juba alates 1945) ja ühtlasi haldusüksuseks (alates 1950) külanõukogud. Suuremateks üksusteks olid rajoonid (esialgu 39). 1952-1953 oli Eesti jagatud kolmeks oblastiks (Tallinna, Tartu, Pärnu). Seejärel olid
elanikonnast,vabad kuid maksukohustuslikud Sõjavägi Palgaarmee,maa jagati teemadeks,kus strateegidele kuulus võim Haldusjaotus Välispoliitika 18) Nimeta kolm erinevust Ida- ja Lääne-Rooma vahel.lääne katolikkirik, paavst, varsti riigi valitseja, ladina keel ida õigeusklik, patriarh, kreeka keel 19) Miks jäi I-Rooma erinevalt L-Roomast veel tuhandeks aastaks püsima? Too neli põhjust. säilitades Euroopale sideme antiigiga. 20) Kes oli Bütsantsi algusaegade võimsaim keiser? Justinianus. 21) Mis oli selle keisri peamiseks püüdluseks? eesmärgiks oli Rooma impeeriumi
Portugal 1.ASUKOHT KAARDIL Portugal asub Lõuna- Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas.Idast ja põhjast piirneb Portugal Hispaaniaga. Läänest ja lõunast ümbritseb Atlandi ookean. Koodrinaatidega ...
Kujunenud, et olulised poliitilise otsused vaieldakse ja sõnastatakse alamkojas.Ülemkoda-2 erinevat põhimõtet.I juhul, nt UK-s, kujutab ülemkoda endast seisuslikku esindusorganit.valimisi ei korraldata, eluaegne õigus osaleda parlamendi töös saadakse päritud või omandatud tiitliga. UK parlamendi Lordide kojas 1200 aadlitiiti kandjat, kõrget vaimulikku ja ülemkohtunikku. II juhul tingivad ülemkoja moodustamise kas riigi ulatuslik territoorium või haldusjaotus, seega vajadus esindada keskvõimu tasandil regionaalseid huve.Venemaa föderatsioonikoda, Prantsusmaa ja USA senat. Ülemkoja komplekteerimine võib toimuda kahel viisil-I-ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude(liidumaade, osariikide esindajad).Prnts,Sks,Vene. II-ülemkoda valitakse otse rahva poolt. (igast osariigist senatisse 2 senaatorit) Regionaalne ülemkoja erinevus seisneb selles, et saadikukoht on ümbervalitav. Kodadevaheline tööjaotus-
Kontrolltöö nr.1 Jääaeg · I jääaeg oli 2 miljonit aastat tagasi. · Kokku on olnud koos sulaaegadega 4-5 jääaega · Üldist jahenemist on püütud seletada mitmeti: * Päikese kiirguse nõrgenemine * Maa pooluste asukoha muutumine * Mitmesugused protsessid atmosfääris jm loodusnähtused · Kliima jahenemisel laienesid poolustel jääkilbid ja mäestikele kogunesid suured jää- ning lumelademed, mis paksenedes hakkasid alla libisema ja kanduma ümbritsevatele tasandikele. · Viimane jäätaandumine Eesti alalt oli u 13 000 aastat tagasi · Jääaegade vaheaegadel võis Eesti aladel olla inimasutus, sest Soomest on leitud tööriistu sellest ajast, kuid täpsemad teated puuduvad. · Jääaeg ja jää kujundasid Eesti maastiku : * Rändrahnud * Maapind on tõusnud praeguseks üle 100 meetri · 11 000 aastat eKr kattis suurt osa Lääne-Ees...
värgid olid. aga peale praha kevade mahasurumist kaotati täielikult see lootus, nii et paljud inimesed andsid lõplikult alla ja hakkasidki kommunismi teenima 5. Millised muutused toimusid sõjajärgsetel aastatel Eesti haldusjaotuses, maaelus ja tööstuses? · Oli 13 maakonda. Rajoonide asemele moodustati 3 oblastit, mis likvideeriti 1953 ning asendati 5 vabariikliku alluvusega linnaga ning oli 30 rajooni. Tartu rahulepinguga piir muutus, 5% kaotati. Uus haldusjaotus 1944-1945-ni, Petserimaa Venemaale, 1950 kaotati vallad, moodustati rajoonid(algul 39 rajooni, hiljem 15), linnades täitevkomiteed , külanõukogud, 3 oblastit. · Maaelu hakkas hääbuma, linnastumine · Algas industrialiseerimine. Võõrtööliste sissetoomine ja rõhk oli rasketööstuses 6. Millal ja miks hakati looma kolhoose? Mida kujutas endast kolhoos? Kolhoos oli Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev majand.
SVEITS Sveits on väike merepiirita riik Kesk-Euroopas. Ta piirneb põhjast Saksamaa, läänest Prantsusmaa, lõunast Itaalia ja idast Austria ja Liechtensteiniga. Põhjast lõunasse ulatub Sveits kuni 220 km, idast läände kuni 360 km. Riigil on tugev neutraliteedi traditsioon. Sveitsis asub paljude rahvusvaheliste organisatsioonide peakorter. Sveits väldib ühe riigikeele eelistamist teisele, mistõttu riigi ametliku nime ladina variant Confoederatio Helvetica on võetud aluseks näiteks tippdomeeni tähise .ch puhul. Sveitsist sai ÜRO täisliige alles aastal 2002. Elanikkonnast 79,8% moodustavad Sveitsi kodanikud ja vastavalt välismaalastest residente 20,2%, kellest suurima osakaaluga itaallased 18%. Lisaks Bernile on teised suuremad linnad Geneva ja Zürich. ÜLDANDMED: Sveitsi lipp Sveitsi vapp SVEITSI KONFÖDERATSIOON Ametlik riiginimi: Sveitsi Konföderatsioon Pealinn: Bern Rahaühik: Sveits...
Teise maailmasõja tulemusena langes Eesti pea pooleks sajandiks Nõukogude Liidu ülemvõimu alla. Eestis toimuv otsustati edaspidi Moskvas. 3. ENSV 1944 1991. Piiride muutumine. Aastatel 1944 1945 vähendati Eesti territooriumi: 3 Narva jõe taga asuvat valda liideti Leningradi oblasti külge. Suurem osa Petserimaast koos Petseri linnaga arvati Pihkva oblasti koosseisu. Petseri maakond kaotati ja sellest järelejäänud alad liideti Võrumaaga. Esialgu säilitati olemasolev haldusjaotus: 1945.aastal jagunes ENSV 10 maakonnaks ja 236 vallaks.1950.aastal vallad kaotati, loodi külanõukogud. Maakondade asemel loodi rajoonid. (1949.aastaks oli loodud 13.maakonda, selle asemel loodi 39 rajooni). 1952 1953 oli ENSV jagatud kolmeks oblastiks. Poliitiline juhtimine. VIII pleenum. ENSV poliitiline juhtimine oli analoogiline NSV Liidu omaga. Juhtiv koht kommunistlikul parteil (EKP Eestimaa Kommunistlik Partei). EKP juhid:
muinasaja lõpuks ning keskaja alguseks Eestis. Eesti ala jaotati võõrvallutajate vahel järgmiselt: Põhja-Eesti (Harjumaa, Revala ning Virumaa) läks Taani alluvusse, Saaremaal ja Läänemaal loodi Saare-Lääne piiskopkond ning Kagu-Eestis (muistse Ugandi aladel) Tartu piiskopkond. Ülejäänud Eesti ala Järvamaa ja Sakala, samuti ka osa Läänemaast ja Saaremaast läks esialgu Mõõgavendade ordu, hiljem Saksa ordu alluvusse. Selline haldusjaotus kehtis kuni Liivi sõjani (15581583). Eestimaad valitseb Saksa ordu. 23. aprillil 1343. algas Jüriöö ülestõus, mille põhjuseks oli rahulolematus võõrvõimuga. Rüüstati Padise kloostrit ning tapseti munki ja saksa soost vasalle. Ülestõus hõlmas kolme suur maakonda Eesti aladel. Rahutused algasid Põhja-Eestis ehk siis Taani valduses olevatel aladel kuid hõlmasid ka teisi piirkondi. Eestlaste ülestõusu surusid maha saksa väed.
Talurahva omavalitsused kuni 19. saj etendas talurahva igapäeva elu keskset osa mõis. Mõisapiirkond oli ühtlasi ka kohtupiirkonnaks. Sajandi algul hakkas mõisa kõrvale kujunema aga talurahva kui seisuse omavalitsus- vallakogukond. Algselt väljendus kogukond mitmesuguste kohustuste kollektiivses kandmises. Keskseks institutsiooniks sai vallakohus. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tülisi, nõudsid sisse mõisakoormisi, karistasid pahategijaid, valvasid avaliku korra järele ning haldasid magasiaitu. Magasiaita koguti magasivili, millest sai hädaaegadel laenu võtta. Juhiks valiti Eestimaal talitaja ja Liivimaal kaks vöörmündrit. Vastutati koormiste eest: mõisakoormised (teorent, vakuraha), riiklikud koormised (pearaha, nekrutimaks), kogukondlikud koormised (teede korrastamine, kooli ehitamine, jne). 1866. aastal omavalitsusreform tõi kaasa tagajärjeks kogukondliku omavalitsuse vabastamise mõisnike eestkoste alt. See andis omaval...
Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: keiser Akihito (alates 07.01.1987) Valitsusjuht: peaminister Junichiro Koizumi (alates 24.04.2001) Pealinn: Tôkyô (8,3 mln elanikku) Rahaühik: Jaapani jeen - JPY Rahandusaasta: 1. aprill kuni 31 märts SKP: 4220 miljardit USD Jaapani lipp Jaapani vapp Jaapani haldusjaotus ja riigi kuju 2. Jaapani geograafiline asend Jaapan (jaapani keeles 日本 (Nippon, Nihon 'tõusva päikese maa') on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Tema lähimad naabrid on Lõuna-Korea, Hiina ja Venemaa. Jaapan koosneb saarteketist, millest nelja suuremat tuntakse ka Jaapani kodusaartena. Jaapan hõlmab ka rühma väiksemaid saari nelja suurima saare ümber ning eemalejäävat Nansei saarterühma, millesse kuulub Okinawa.
Metsavendi oli ühtekokku umbes 30 000, neist aktiivseid 10 000. Nõukogude võim, eeskätt julgeolekuorganid (KGB), pidasid metsavendadega halastamatut, verist võitlust. Metsavendi nõrgestas 1949. aasta 25. märtsi küüditamine (u. 20 000 inimest). Viimane metsavend tapeti 1978! Vägivallapoliitika, nii vaimne kui füüsiline, oli eriti karm kuni Stalini surmani (1953). Selle põhiline teostaja oli KGB. Eesti haldusjaotus Eesti NSV territoorium vähenes peale Teist maailmasõda. Eesti kaotas Narva-taguse ala ja Setumaa (Vene NSFVle). Esialgu säilisid Eesti Vabariigi aegsed maakonnad ja vallad. 1950. aastast alates olid kohalikuks võimuorganiks (võimuorganina juba alates 1945) ja ühtlasi haldusüksuseks (alates 1950) külanõukogud. Suuremateks üksusteks olid rajoonid (esialgu 39). 1952-1953 oli Eesti jagatud kolmeks oblastiks (Tallinna, Tartu, Pärnu). Seejärel olid
tegelikuu majandusliku kandevõimega. Sisse seati vakuraamatud. Kabeldi teravilja, kanepi, soola jms.-ga. Pulli Hans. Kehtestati ka riiklik kontroll kogu Baltikumi mõisavalduste üle, sest neid keelati nüüüdsest müüa, osta, vahetada, pantida. Kuninga luba oli vaja. Johan Reinhold Patkul haritud ja kiuslik aadlipositsiooni juht, kes astus üles ignoreerima kuninga korraldusi. 1694. aastast hkkas kehtima uus haldusjaotus: Piir tõmmatu veidi kõrgemale praegusest Eesti-Läti piirist, Valga linn jäi Läti poole nt. Kaks distrikti. 1695-1697 oli näljahäda. Suur nälg. Kõige laastavam näljahäda. Joachim Jhering suutis luteri kiriku Eestimaal kindlale alusele seada. Liivimaal takistas luteri kiriku tegevust katoliku Poola ülemvõim. Johann Fischer nimekaim Liivimaa kindralsuperintendent. Liivimaa apostel. Koolihariduse edendamine, rahvakirjanduse väljaandmine, Liivimaa kiriku organisatsiooniline
Paikuse Põhikool KREEKA Referaat Kerttu Laidvee 8.b klass Pärnu 2006 Sisukord Üldandmed..................................................................................................................................3 Asukoht ja kliima........................................................................................................................4 Kreeka suhted Eestiga.................................................................................................................5 Kahepoolsed suhted................................................................................................................ 5 Majandussuhted...................................................................................................................... 5 Kreeka...
ITAALIA Geograafia referaat Sisukord. 1. Üldiseloomustus lk. 3 2. Loodusolud 2.1. Asukoht lk. 4 2.2. Pinnavormid lk. 4 2.3. Kliima lk. 4 2.4. Vetevõrk lk. 4 2.5. Taimestik ja loomastik ning looduskaitsealad. lk. 5 3. Rahvastik 3.1. Rahvastiku üldiseloomustus lk. 5 3.2.Kaart suuremate linnadega lk. 7 4. Maavarad. lk. 8 5. Majandus lk. 8 5.1 Tööstusharud ja keskused. lk. 8 6. Põllumajanduse põhiharud lk. 9 7. Veondus lk. 9 8. R...
Põhjuseks pikk rahuaeg, mis soodustas sündimust, suur immigratsioon:palju vene talupoegi, õigeusklike, soomlasi, lätlasi ja palju kaugemaid.1696-1697 oli suur nälg, tüüfus ja düsenteeria umbes samas ajal. 70 000-75 000 inimest suri nälga.1710-1711 oli katk ja 18.sajandil toimus veel Põhjasõda ka.. laastav mõju rahvaarvule- 170 000 inimest. Kuid veel samal sanadil hakkas rahvaarv uuesti kasvama jõudes poole miljoni inimeseni.Venelasi oli vähe, neil linnades õigusi ei olnud. Uus haldusjaotus tuli Rootsi ajaga:Eestimaa kubermand, Liivimaa kubermang,Saare- maa. Eestimaa ja Liivimaa kubermangu valitsusametnikuks sai kindralkuberner, kes kamandasid oma haldusajal sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus, kandsid hoolt postiteenuse, teede, sildade korrashoiu ja avaliku korra eest.Tekkisid ka rüütel- konnad: Eestimaa, Liivima ja Saaremaa. Nad koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid
Puka Keskkool Prantsusmaa Referaat Koostas: Triin Uibopuu 10.klass Juhendaja: Piret Sepma Mägiste 2010 Prantsusmaa on Euroopa suurim riik, mis ulatub Põhjamerest Vahemereni. Maastik on väga vaheldusrikas, idas ja lõunas kõrguvad mäed ka Alpide tipp Mont Blanc (4810 m), mis on Lääne-Euroopa kõrgeim koht. Prantsusmaa tasandikke ilmestavad neli jõge Seine põhjas, lääne suunas voolavad Loire ja Garonne ning Genfi järvest Vahemerre voolav Rhône. Vaabariigi presidendil on täita oluline poliitiline roll. Tema on ministrite nõukogu (kabinet) kohtumistel eesistujaks ning tal lasub üldine vastutus välis- ja kaitsepoliitika võtmevaldkondades. Riigi igapäevaküsimuste lahendamine on peaministri kätes. President valitakse rahvahääletusel viieks aastaks. Parlament jaguneb iga viie aasta järel otsestel valimistel valitavaks rahvusassambleeks ja valijameeste poolt valitava...
Norra, Ungari ja Suurbritannia. Norra. 1.Naaberriigid- nende arengutase ja suhted! Norra on riik Euroopas, mis kuulub põhjamaade hulka. Norra ametlik nimi on Norra Kuningriik. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saartel. Riik on piiratud läänest ja loodest Rootsiga, põhjaosas omab maapiiri Venemaaga ja Soomega. Norra arengutaseme indeks on väga kõrge see on ligikaudu 0.93. Norra kuulub kõrge arengutaseme maade hulka, kui olla täpsem, siis Norra on teisel kohal maailmas arengutaseme kõrguse poolest. Ka Norra naaberriigid on päris hea arengutasemega. Soome on näiteks 8. kohal ja tema arenguindeks on 0.902, ka Rootsi on päris kõrgel kohal (14. koht), indeksiga 0.897. Kõige madalam arendutase naabermaadest kuulub Venemaale, kes on statistiliselt 58. kohal maailmas. Toornafta, kütuste ja elektrienergia eksport moodustab kaupade ekspordist umbes 60 prots...
Reliikviad e. Pühad säilmed- tööl ei 2 sakramenti (ristimine, leer, abielu) käidud Kloostrid Ladina keeles Missa, liturgia 7 sakramenti- toimingud, mida pidid tegema kõik kristlased. Katoliiklus ühendas Eesti ala L-Euroopa kristliku ilmaruumiga. Ülikool: filosoofia, usu, õigus, arsti teadus= almamater Eesti ala pöördepunktid 1. Ristisõjad- uus usk, kaotati maa ja vabadus. Linnade asutamine. 2. Jüriöö ülestõus- muutus haldusjaotus, 200 aastat ei olnud ülestõuse. 3. Luterluse vastuvõtmine- kirjasõna levimine. Rootsi ajal (17.saj) lähevad eestlased kooli. 4. Liivi sõda- Saksa ordu võim lõppeb. Liivi ordu laguneb. Feodaalkillustatuse periood lõppeb. Uued valitsejad. Taani ostis Saaremaa (1558) Liivi sõja algul oli Eesti alal 3 riiki: 1. Liivi orduriik (1560 Hoomuli lahing-venelased purustavad) 2. Tartu piiskopkond (1558- venelased vallutasid Tartu) 3
Täitke õpiku abil alljärgnev tabel Eesti alade jagunemise kohta pärast Liivi sõja lõppu Riik Poola (näide) Rootsi Taani Millal 1561 – Lõuna-Eesti ülemvõim vasallid ja Liivi ordu kehtestati alistusid Poolale; (millega 1582 – Jam Zapolski seoses)? rahu Venemaaga. Valdused Kesk- ja Lõuna- Eestis Eesti (+ Lätis asunud Vana- Liivimaa alad). Haldusjaotus Esialgu presidentkonnad (Eesti alal Tartu ja Pärnu), mis jagunesid staarostkondadeks (Eesti alal 9); hiljem nimetati presidentkonnad ümber vojevoodkondadeks . Kõrgeim Kuninga poolt riigiametnik määratud asehaldur. kohapeal Aadli Liivimaa omavalitsus- rüütelkond, mille
tsunftidesse ja gildidesse ning olid sakslased. majaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast. * Kõiki poliitilisi õigusi omasid vaid * Kõigil mõisnikel (aadlikel) olid võrdsed õigused. aadlimatriklitesse kantud aadlikud. Mille poolest erines asehaduskord eelnevast valitsemisperioodist? 1) Valitsemine Senise 2 kindralkuberneri asemele tuli 1 asehaldur. 2) Haldusjaotus Eestisse lisandus juurde 3 maakonda: Paldiski, Võrumaa ja Viljandimaa. 3) Suhtumine kohalikku aadlisse Kõigil aadlikel võrdsed õigused, enam ei (pidanud nad olema kantud aadlimatriklitesse.) kohalike aadlike privileegid kaotati. 4) Kohtusüsteem Jäi muutumata. 5) Maksud Nüüdsest pidid Eesti- ja Liivimaa maksma pearahamaksu (laiendati ka). 3. Asehalduskorra positiivsed ja negatiivsed jooned.
OLUSTVERE TEENINDUSJA MAAMAJANDUSKOOL Põllumajandus Karmo Kaljula Austria Referaat Olustvere 2014 Üldinfo Austria Vabariik (Rebublik Österreich) President: Riigikord: Parlamentaarne liitvabariik Pindala: 83 858 km² Rahvaarv: 8 080 000 (1999) Pealinn: Viin Haldusjaotus: 9 liidumaad Riigikeel: Saksa keel Rahaühik: Austria silling (ATS) Usklikud: katoliiklased (78%), protestandid (5%), muslimid (2%) Riigilipp ja geograafiline asend Austria võib uhke olla maailma ühe vanima riigilipu üle, mis pärineb 12. sajandist. Austria hertsog Leopold V (1157 94) võttis osa kolmandast ristisõjast ja nagu enamik ristisõdalasi, kandis valgeid ülerõivaid. Acre lahingus 1191. a sai ta valge särk verest üleni punaseks, välja arvatud valge triip vöökohal, kus ta oli kandnud rihma. See põhijooni...
Vinni-Pajusti Gümnaasium Kuuba Vabariik Koostaja: Tanel Pihlak 11. A Juhendaja: Siiri Seljamaa 2006 1 ÜLDANDMED Asukoht: Kesk-Ameerika, Kariibi meri, Suured Antillid Geograafilised kordinaadid: 19°N - 23°N ja 74°W - 85°W Pindala: 110 861 km2 (peasaar moodustab sellest 105 006 km2) Ametlik nimi: República de Cuba (Kuuba Vabariik) Pealinn: La Habana (Havanna) Rahvaarv: 11 416 987 (2007) Pindala: 110 861 km2 Rahvastiku tihedus: 102 in/km2 Riigikeel: hispaania keel Rahaühik: Kuuba peeso (1 peeso = 100 senti) Naaberriigid: USA, Mehhiko, Haiti, Jamaica Haldusjaotus: 14 provintsi ja 1 keskalluvusega munitsipaliteet Sõltlasalad: puuduvad President: Fidel Castro Ruz Erakonnad: PCC (Kuuba Kommunistlik Partei) Põhiseadus: 1976. a Iseseisvus: 20. mai 1902 Valimisõig...
Avinurme Gümnaasium ITAALIA REFERAAT Koostaja: Martin Mölder Õpetaja: Ene Lüüs SISUKORD Itaalia üldandmed........................................3-4 Itaalia loodus..............................................5 Itaalia kliima...............................................6 Itaalia riigikord...........................................7 Haldusjaotus..............................................8-9 Religioon.................................................10 Majandus................................................10 Loodusvarad...........................................11 Transport................................................12 Väliskaubandus.......................................12 Itaalia ajalugu.........................................13 VATIKAN...........................................14-22 Itaalia vaatamisväärsused..........................23...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Kreeka Referaat geograafiast Koostaja: Liisi Sepp Klass: 9b Juhendaja: Maigi Kärgenberg Tallinn 2009 2 Sisukord SISUKORD................................................................................................................3 SISSEJUHATUS........................................................................................................4 GEOGRAAFILINE ASEND....................................................................................... 5 AJALUGU..................................................................................................................6 LOODUS .................................................................................................................10 RIIGIKORD................................................................
pronkstraadist spiraalikesed. Tarbeesemete hulka kuulus ka NUGA. Elamud sarnanesid varasema perioodi omadele. Majad olid üheruumilised kerisahjuga nurgas. Lisaks oli majapidamise juures mitmed hooned laut, ait jm. Enamasti tegeleti ikka põllundusega (rukis) ja karjakasvandusega. Naised tegelesid ka käsitööga näiteks kootud vaibad. Elukutselised käsitöömeistrid olid sepad ja laevasepad. Milline oli Eesti haldusjaotus muinasaja lõpul? Halduslikult jagunes Eesti maakondadeks ja need omakorda kihelkondadeks. Maakond oli iseseisev poliitiline üksus, mida juhtusid kihelkondade vanemad ja mis sõlmisid rahu või sõdis oma äranägemise järgi. Suuremad maakonnad olid: Läänemaa, Saaremaa, Harjumaa, Reval, Järvamaa, Virumaa, Ugandi, Sakala. Ja väiksemad Alempois, Nurmekund, Vaiga, Jogentagana, Mõhu, Nurmekund, Soopoolits. 13. Mis on linnus? Selle otstarve. Kuidas ja kuhu ehitati? 11-12 saj
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
