Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"haldusjaotus" - 470 õppematerjali

haldusjaotus ehk administratiivne jaotus on riigi territooriumi jagunemine osadeks (haldusüksusteks) selleks, et hõlbustada territooriumi valitsemist.
thumbnail
5
doc

Põhja sõda

Venemaa poliitiline positsioon euroopas oli kindel ja balti aadlike sousing ei olnud enam oluline. Riia kindralkuberneriks määrati George Brown, kellest kujunes keskne tegelane uue poliitika ellu viimisel. 1775 kehtestati venemaal uus halduskorraldus, mida laiendati 1783 baltikumile. Nimetatakse asehaldus korraks. 1) Eesti ja Liivimaa kubermangu hakkas juhtima asevalitseja ehk asehaldur Riias. 2) enine haldusjaotus muutus. Eestimaa kubermangu neljale maakonnale (Lääne, Harju, Järva, Viru) lisandus Paldiski maakond. Liivimaal eraldati Pärnu maakonnast Viljandi ja Tartu maakonnast Võru. Narva jäi Peterburi ja Setumaa Pihkva kubermangu. Maakondi nimetati kreisideks. 1) 1783 said kõik maakonna keskused linnaõigused. (Paldiski 1783, Võru 1784) kokku 12 linna. 2) Maanõunike kolleegiumid saadeti laiali...

Ajalugu
43 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti ala valitsejad 13.-18. sajand

Eesti ala jaotati võõrvallutajate vahel järgmiselt: Põhja-Eesti (Harjumaa, Revala ning Virumaa) läks Taani alluvusse, Saaremaal ja Läänemaal loodi Saare-Lääne piiskopkond ning Kagu-Eestis (muistse Ugandi aladel) Tartu piiskopkond. Ülejäänud Eesti ala Järvamaa ja Sakala, samuti ka osa Läänemaast ja Saaremaast läks esialgu Mõõgavendade ordu, hiljem Saksa ordu alluvusse. Selline haldusjaotus kehtis kuni Liivi sõjani (1558­1583). Eestimaad valitseb Saksa ordu. 23. aprillil 1343. algas Jüriöö ülestõus, mille põhjuseks oli rahulolematus võõrvõimuga. Rüüstati Padise kloostrit ning tapseti munki ja saksa soost vasalle. Ülestõus hõlmas kolme suur maakonda Eesti aladel. Rahutused algasid Põhja-Eestis ehk siis Taani valduses olevatel aladel kuid hõlmasid ka teisi piirkondi. Eestlaste ülestõusu surusid maha saksa väed....

Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Balti erikord

-de töö korraldamisega) ja politsevalitsus. Sisekaitseüksuste ülesanne oli korra kaitsmine. 2. Asehalduskord Katariina II 1783-1796 Tegemist oli valisega, kes pooldas valgustusaja ideid ning tema peamiseks eesmärgiks sai Venemaa äärealade tihedam liitmine Venemaa huvidega. Muutused asehalduskorra ajal: · Eesti ala haldusjaotus (lisandus Paldiski mk) · Majaomanikel võrdne kodanikuõigus · Koolihariduse edendamine · Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad · Piirati rüütelkondade ja linnade omavalitsusi · Laiendati pearahamaksu · Saadeti taas laiali rüütelkondade maanõunike · Hakati korraldama hingeloendusi...

Ajalugu
173 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kuidas mõjutas Rootsi aeg elu Eesti alal ?

Talurahvas rikastus ja tõusis tarbimine. Rootsi aja lõpus tekkisid taluhoonetele esimesed klaasaknad, mis võrreldes eelmiste aegadega oli märk Eesti rahva paremuse poole liikuvast elust. Seega usun, et Rootsi aeg oli väga hea majandusliku arengu periood. Kahjuks käis alla nii ida- kui ka Hansa kaubandus, mis oleks Eestit veel arendanud. Rootsi võimu tulekuga tuli uus valitsus ja haldusjaotus . Eraldati Eestimaa ja Liivimaa kubermang, mida valitseisd kindralkubermanid. Rootslased üritasid siin luua tugevat keskvõimu, seda ei suutnud nad aga tükk aega saavutada, sest Eesti rahvas oli küllalt põikpäine. Üldjoontes oli aga Rootsi loodud valitsus nii hea, et jäi püsima ka Rootsi ajale järgneval veneajal. Kui vaadelda tagasi Vana-Liivimaa perioodile, siis hakkasid toimuma suured muudatused usuelus. Enne Rootsi aega oli Eestis kehtiv ristiusk, aga koos Liivi sõja...

Ajalugu
101 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Põhja - Euroopa

Pindala: 450 000 km² Pindala: 337 000km Pindala: 103 000km² ² Rahvaarv: 8 900 000 Rahvaarv: 5 100 000 Rahvaarv: 300 000 Riigikord: konstitutsioonilin Rahaühik: Mark Riigikord: unitaarne e monarhia. vabariik Haldusjaotus 24 provintsi Haldusjaotus 12 lääni Haldusjaotus 7 : : : ringkonda. Pealinn: Stockholm Pealinn: Helsingi Pealinn: Reykjavik Pindala: 324 000 km² Pindala: 43000km² Rahvaarv: 4 400 000 Rahvaarv: 5 300 000 Riigikord: Konstitutsiooniline Riigikord: Konstitutsiooniline monarhia. monarhia. Haldusjaotus 19 maakonda Haldusjaotus 14 amt´I...

Geograafia
34 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Vene aeg Eestis 18. - 19 saj.

- Narva koos ümbrusega liideti Petreburi kubermanguga. - Kõik maakonnakeskused said linnaõigused. Eestisse jäi 12 linna; uuteks linnadeks said maakonnakeskused Paldiski (1783) ja Võru (1784). - NB! Niisugune haldusjaotus kehtis väikeste muudatustega kuni 1917. · Muutused valitsemises: - Kahe kubermangu ühiseks valitsejaks sai asehaldur (sellest tuletatakse ka termin asehalduskord). - Asehalduriks sai Katariina II usaldusalune ning senine Liivimaa kindralkuberner iirlane George von Browne, kes sekkus aktiivselt kohalike küsimuste lahendamisse, mis seni oli olnud vaid rüütelkondade otsustada. · Muutused linnade valitsemises:...

Ajalugu
181 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Mauritaania

c Valgas 2007 Sisukord 1.Sisukord ja kasutatud allikad. 2.Üldandmed. 3.Asend. Naabrid. Pinnamood. 4.Kliima. Siseveed. Mullad. 5. Loodusvöönd. 5-6. Inimene ja keskkond. Kasutatud allikad 1. Maailma atlas 2003 2. Eesti Entsüklopeedia nr.6 1992. 3. http://miksike.ee/docs/referaadid2006/mauritaania_llina%20metskula.htm 4. A ja O taskuteatmik, 1999 5. Maailma teatmeatlas, 2000 6. Dean Foster ,,Aafrika ja Lähis-Ida riikide etikett ja tavad." Ersen 2002 7. http://et.wikipedia.org/wiki/Mauritaania Üldandmed Nimi: Mauritaania Islamivabariik Pealinn: Nouakchott (Nuaksott, 1985. a. 500 000el.) Riigikord: Presidentaalne vabariik Pindala: 1 030 700 km ² Haldusjaotus: 12 regiooni ja pealinna ringkond Rahvaarv: 2 912 584 (2003) Rahvastiku...

Geograafia
10 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti rahvaandmed

, peale taasiseseisvumist. 11. Tihedasti ja hõredalt asustatud alad. Tihedalt - linnad Hõredalt - metsad, soised alad 12. Asulate jaotus Eestis. Linnalised, maalised tegevusalad. Linnalised - linn, alev, alevik Maa-asulad - külad Tegevusalad Linnalised - tõõstus, ehitus, kaubandus, teenindus Maalised - põllumajandus, metsandus, kalandus 13. Linnaelanike osatähtsus, linnastumise tase. Külade tüübid. Linnastumise tase - 79,3% 14. Haldusjaotus . Kohalikud omavalitsused. Arvud Rahvaarv - 1,3 milj. keskmine tihedus - 30 in/km2 suhteline iive - -0,4 promilli linnades elab - 68%...

Geograafia
18 allalaadimist
thumbnail
23
ppt

Austriast - Powerpointi esitlus

Austria Üldandmed · Austria Vabariik (Rebublik Österreich) · Pindala:83,870 km² · Rahvaarv:8,192,880 (2006) · Rahvastiku tihedus:97 inimest/km2 · Pealinn:Viin · Riigikord:demokraatlik vabariik · Haldusjaotus :9 liidumaad: Burgenland, Kaernten, Niederoesterreich, Oberoesterreich, Salzburg, Steiermark, Tirol, Vorarlberg, Wien · Riigikeel:Saksa keel · Rahaühik:EURO Asend · Austria asub KeskEuroopas. · Austria Vabariik on maismaariik. · Piirimaad on põhjas Tsehhi 362 km, Saksamaa 784 km ja Slovakkia 91 km, idas Ungari 366 km, lõunas Itaalia 430 km ja Sloveenia 330 km, läänes Liechtenstein 35 km ja Sveits 164 km....

Geograafia
54 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Maailm pärast teist maailmasõda

Senine Petseri maakond kaotati ja Eestile jäänud alad liideti Võrumaaga. Piiriõgvendustega kaotas Eesti üle 5% ja Läti 1,8% oma territooriumist. Väiksemaid piiriõgvendusi tehti Eestis ja Lätis veel 1953. aastal. Seevastu Leefu territoorium suurenes 16,7%: Leeduga liideti Saksamaale kuulunud Klaipda ala. Nõukogude võimu taastamise järel säilis Baltikumis esialgu endine haldusjaotus : liiduvabariikide territoorium jagunes valdadeks ja maakondadeks. Kuid uue võimu haldusüksusena loodi valdades veel külanõukogud. 1950. aastal vallad kaotati ja külanõukogud muudeti ainukesteks esmatasandi haldusüksusteks. Sama aasta sügisel viidi läbi ka rajoneerimine, mille käigus likvideeriti maakonnad ka nende asemele moodustati maarajoonid. Lisaks eksisteerisid Baltikumis lühikest aega (1952-1953) ka oblastid. Eesti ja Läti olid jagatud 3 ning Leedu 4 oblastiks...

Ajalugu
585 allalaadimist
thumbnail
27
docx

EESTI AJALUGU

1222­1223 toimunud eestlaste vastulöögi järel hõivasid sakslased ja taanlased Mandri- Eesti 1224. aastaks uuesti ning 1227. aastal vallutati ka Saaremaa. Et hilisemate aastate kohta aga väga täpseid andmeid ei ole, pole ka selge, kas eestlased suudeti lõplikult allutada. Saaremaa kohta on teada, et vähemalt aastatel 1236­1241 ja 1260­1261 oli see taas ordu ja piiskoppide võimu alt väljas. Keskaeg · Võimu- ja haldusjaotus Keskajal kuulus Eesti ala koos Lätiga Vana-Liivimaa koosseisu. See oli koondnimetus ristisõdijate poolt loodud riikidele, mis alates 15. sajandist koondusid veidi tihedamalt tänu Maapäevadele. 1238. aastal, pärast Stensby lepingut, oli Eesti ala jagatud nelja valitseja vahel: Põhja-Eestit ehk Eestimaa hertsogkonda valitses Taani kuningas, Lääne- Eestit Saare-Lääne piiskop, Kagu-Eestit (üldjoontes endist Ugandi maakonda) Tartu...

Ajalugu
104 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Kriisikolded tänapäeva maailmas - referaat

Ajapikku olukord Afganistanis stabiliseerub ning riik hakkab iseseisvalt hakkama saama. 5 Gruusia sõda Gruusia ehk Georgia on riik Taga-Kaukaasias Musta mere idarannikul. Piirneb Venemaa, Aserbaidzaani, Armeenia ja Türgiga. Haldusjaotus Halduslikult koosneb Gruusia kahest autonoomsest vabariigist, 9 piirkonnast ja keskalluvusega linnast ehk pealinnast. Autonoomsed vabariigid on Abhaasia ja Adzaaria ning pealinn on Thibilisi. Gruusia osa Lõuna-Osseetia on avaldanud soovi jääda Venemaa osaks. (6) 2008. aasta juulis algas sõjategevus Osseetia separatistide ja Gruusia relvastatud vägede vahel. Sellest kujunes kiiresti täiemahuline sõda, kus üheks...

Ajalugu
166 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Kõrgõzstani referaat

Tallinna Mustamäe Gümnaasium Kõrgõzstan Margus Lind Referaat Tallinn 2008 Sisukord Üldandmed Ametlik nimi: Kõrgõzstani vabariik Põhjatipp: 43.238° N 74.294° E Lõunatipp: 39.173° N 72.244° E Idatipp: 42.059° N 80.283° E Läänetipp: 39.791° N 69.276°E Laiuskraadide vahemik: Pindala: 198 500 km² Rahvaarv (1.01.2007): 5 190 000 Rahvastiku tihedus: 24,6 in/km² Pealinn: Biskek (42°52 N; 74°36 E) Keeled: Kirgiisi ja vene Religioon: Islam 75%, Vene Õigeusu kirik 20%, muud 5% Rahaühik: som (KGS) SKT: 1700 USD/in Ajavöönd: GMT +5 (Erinevus Eestiga +3h) President: Kurmanbek Bakiyev Peaminister: Igor Tsudinov Iseseisvus: 31. august 1991 Hümn: Ak möngülüü aska Haldusjaotus: 7 oblastit ja 1 keskalluvusega linn Õiguskord: tsiviilõigus, ei tunnusta RK jurisdiktsiooni Maavarad: nafta, gaas, elavhõbe, antimon, kivisüsi, uraan Põllumajandus...

Geograafia
9 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Belgia - referaat

04.06 Tartu 2006 Riigi ajaloost...................................................................................................................3 Belgia asend....................................................................................................................4 Belgia rahvuslik sümboolika ja kultuur..........................................................................5 Belgia rahvastik.............................................................................................................. 6 Belgia maavarad............................................................................................................. 7 Belgia majandus(eksport,import)....................................................................................8 Belgia välispartnerid,organisatsioonid...

Geograafia
88 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Eestimaa muinasaeg

2. Eluviis a. Elanikke umbes 150000. b. Elamuks suitsutuba (rehielamu eelkäija) ­ korstnata väike palkhoone, kus kuivatati ka vilja. c. Lähitalud moodustasid küla: · Sumbküla ­ talud keset põlde tihedasti koos (Lääne- ja Kesk-Eesti, Saaremaa). · Ridaküla ­ talud ridastikku (Ida-Eesti) · Hajaküla ­ talud üksteisest kaugemal (Lõuna-Eesti) d. Haldusjaotus : · Kihelkonnad ­ Eesti tähtsaim haldusüksus, moodustasid ühe piirkonna küladest (45 kk. 13. saj algul) · Maakonnad ­ mitme kihelkonna liit, peamiselt välisohu tõttu (8 suurt ja 4 väikest). · Eestlased kutsusid end maakonna nime järgi, kuid kirjalikes allikates juba ühisnimetus eestlased. e. Rahvas ja ülikud: · Rahvakoosolekud ­ vabade eestlaste kokkutulekud tähtsamate küsimuste arutamiseks....

Ajalugu
269 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eesti varauusaeg

Rootsi riigivõim ja balti aadel Karl XI reformid (1680. aastatel) kuningavõimu tugevdamiseks ja aadli võimu nõrgestamiseks: a. Riigikassa paremaks täitmiseks reduktsioon ­ mõisate taasriigistamine. b. Liivimaa aadliopositsiooni maasurumine: · Johann Reinhold Patkul anti koos kaaslastega kohtu alla ja mõisteti mässu õhustamises süüdi. c. Aadli omavalitsuse piiramine ­ Maapäev allutati kindralkubernerile. d. Uus haldusjaotus ­ maakonnapiirid viidi kokku rahvuspiiridega (Eesti-Läti piir). 3. Balti erikord ­ baltisaksa autonoomse omavalitsuse säilimine ja tugevnemine Vene ajal. a. Eesmärk: saada Vene riigile kohalike baltisaksa aadlike toetus. b. Sisu: · Vene võimu esindasid kindralkubernerid, kes tagasid ka sõjaväe ülalpidamise ja maksude laekumise. · Kõrgeimat kohtulikku võimu teostasid rüütelkonnad....

Ajalugu
174 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Holland - Referaat

Sissejuhatus Üldandmed : Asukoht: Lääne-Euroopa Pindala: 36 900 km2 (siseveekogudega 41 500 km2) Rahvaarv: 16 318 199 (juuli 2004) Pealinn: Amsterdam Pealinna elanike arv: 94 500 Keel: hollandi keel Rahaühik: euro Haldusjaotus: 11 provintsi Valitsuse asukoht: Haag Riigikord : Parlamentaarne monarhia Suurimad linnad:Amsterdam, Haag, Rotterdam Rahvastiku tihedus: 378 in/km2 Merepiiri: 451 km Kõrgused : Madalaim koht Prins Alexanderpolder -7 m Kõrgeim koht Vaalserberg 321 m Naaberriigid : Saksamaa ja Belgia Loodus Pinnamoelt on Holland madalik. 2/5 pindalast paikneb merepinnast madalamal. Seda viljakaiks poldreiks muudetud ala kaitsevad mere pealetungi eest kõrged tammid, osalt ka luitevallid. Maa keskosas on moreenkünkaid (kõrgus kuni 106 m); kõrgeim koht (321 m) asub äärmises kaguosas. Põhjamere rannik vajub pikkamööda. Sajandeid on hollandlased võidelnud mer...

Geograafia
182 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Itaalia

1. Üldiseloomustus lk. 3 2. Loodusolud 2.1. Asukoht lk. 4 2.2. Pinnavormid lk. 4 2.3. Kliima lk. 4 2.4. Vetevõrk lk. 4 2.5. Taimestik ja loomastik ning looduskaitsealad. lk. 5 3. Rahvastik 3.1. Rahvastiku üldiseloomustus lk. 5 3.2.Kaart suuremate linnadega lk. 7 4. Maavarad. lk. 8 5. Majandus lk. 8 5.1 Tööstusharud ja keskused. lk. 8 6. Põllumajanduse põhiharud lk. 9 7. Veondus lk. 9 8. R...

Geograafia
49 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Saksamaa

Doonau (Donau; 2852 km) 2. Rein (Rhein; 1320 km) 3. Elbe (1165 km) 4. Odra (Oder; 866,12 km) 5. Mosel (545 km) 6. Main (524 km) 7. Inn (510 km) 8. Weser (433 km) 9. Saale (413 km) 10. Spree (382 km) Järved Suuremad järv on Bodeni järv (536 km²), Müritz (117 km²) ja Chiemsee (80 km²). Haldusjaotus Saksamaa koosneb 16 liidumaast (ametlikult maast (Land)): · Alam-Saksi (Niedersachsen) - Pealinn: Hannover (9) · Baden-Württemberg (1) - Pealinn: Stuttgart · Baieri (Bayern) (2) - Pealinn: München · Berliin (Berlin) (3) · Brandenburg (4) - Pealinn: Potsdam · Bremen (5) · Hamburg (6) · Hessen (7) - Pealinn: Wiesbaden · Mecklenburg-Vorpommern (8) - Pealinn: Schwerin · Nordrhein-Westfalen (10) - Pealinn: Düsseldorf...

Geograafia
42 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Belgia

Belgia Asukoht asub LääneEuroopas on ühine piir Prantsusmaa, Hollandi, Luksemburgi ja Saksamaaga Üldandmed Pealinn: Brüssel Pindala: 32 547 km2 Rahvaarv: 10 309 725 (1.jaanuar 2002) Lipp: mustkollanepunane Haldusjaotus : 9 provintsi Kõneldavad keeled: Flaami (hollandi keele dialekt), prantsuse ja saksa keel (viimast kõneleb alla 1% elanikkonnast, kes elab idapiiri lähedastes valdades). Inglise keele oskus on väga hea Flandrias ja suhteliselt tagasihoidlik Valloonias. Vääring: euro (1 = 40.3399 BEF) Suuremad linnad: Brüssel, Gent, Charleroi, Liege, Antwerpen, Brugge, Namur kolmest piirkonnast koosnev liitriik Põhjas asub Flandria lõunapool asuvas Valloonias...

Geograafia
31 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun