jaanuarist 1999 1,3 % maa maksustamise hinnast. JAH: -Avaliku õiguse valdkond, finantsõigus, maksuinstituut -Regulatiivne (H-D) -kohustav -viitav (ei pruugi olla täielik!) -erisubjektne -aktiivne -lihtõigussuhe Kui kehtestada AC linnas alates 1. Jaan. 1999 kohaliku maamaksu määr, siis on see 1,3% maa maksustamise hinnast. Määrus kehtib 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini. 1. fakt tähtaeg 2. fakt TLS § 47: ,,Töösisekorraeeskirjade sätted, mis on vastuolus seaduse, haldusakti või kollektiivlepinguga, on kehtetud." -avalik - regulatiivne (sest sanktsiooni ei ole) -kohustav (imperatiivne, kehtetu) -mittetäielik: -regulatiivne -primaarnorm -regulatiivne -kohustav -üldsubjektne -imperatiivne (sest kohustav (või keelav)) -? -liitnorm - H-D norm -lihtõigussuhe - kui T1, T2 või T3, siis R (Narits) ÕIGUSE RAKENDAMINE ÕIGUSE REALISEERIMINE Võtsime läbi: 1. õiguse realiseerimise viisid 2. Õiguse kohaldamise põhivaldkonnad 3. Õiguse kohaldamise staadiumid
Õigussuhe Õigussuhe- põhineb abstraktsel õigusnormil, kuid on alati konkreetne, kuna see tekib konkreetsete inimeste vahel, konkreetsel hetkel ja asjaoludel. Tekib kui keegi järgib või kasutab õigusnormi võiriik rakendab kellegi suhtes õigusnormi. Riik tagab õigusnormi sunni rakendamise võimalusega. Seda ei pea kasutama, kuid üks pool rikub lepingud võib riigi poole pöörduda. Ühepoolne õigussuhe Vaja vaid ühe isiku tahteavaldust. Näiteks haldusakti andmine või eraõiguses omand Mitmepoolne õigussuhe Vaja mitme isikukokkulangevat tahteavaldust. Klassikaline näide leping. Ühekülgne õigussuhe ühel poolel on vaid kohustused, teisel õigused. Näiteks kinkeleping, kahju hüvitamine. Kahekülgne õigussuhe mõlemal poolel on nii kohustused kui ka õigused. Töövõtuleping töövõtja kohustub üle andma töö ja on õigustatud nõudma tasu selle eest, tööandja
ametiasutustes. Avalikud teenistujad jaotatakse: ametnikud, abiteenistujad, koosseisuvälised teenistused. Abiteenistujad on need, kes töötavad riigiasutuses 5 töölepinguga. Ametnik on see isik, kes teostab avalikku võimu. On kõrgemad ametnikud, vanemametnikud ja nooremametnikud. Ametnikke ei võeta tööle töölepinguga. Neid nimetatakse teenistusse, nimetatakse läbi haldusakti (käskkirjad ja korraldused). Nõuded teenistusse võtmisel: vanus vähemal 21 (kõrgemal ametnikul), nooremametniku puhul vähemalt 18. 1.aprillist vanus enam ei loe (täiskasvanud peab olema). Vähemalt keskhariduse olemasolu, eesti vabariigi kodanik, eesti keele valdamine. Dokument teenistusse astumisel, mida vaja esitada: kirjalik avaldus, elulookirjeldus, omakäeline kinnitus, et ta vastab kõikidele nõuetele, mis on avalikus teenistuses kehtestatud, hariduse kohta tõend,
ühekordse dokumendi alusel kahju on tekitatud kuriteoga töötaja poolt kahju tekitamine ei olnud seotud tööülesannete täitmisega töötaja tekitas kahju ebakaines olekus Individuaalne ja kollektiivne varaline vastutus Mall Gramberg Töövaidlus ja seda lahendavad organid Töötaja ja tööandja vaheline lahkarvamus, mis on tekkinud: töösuhteid reguleeriva seaduse, haldusakti või tööandja kehtestatud eeskirja kohaldamisel sõlmitud kollektiiv või töölepingu täitmisel Lahendavad organid (valib huvitatud pool): Ettevõtte lepituskomisjon soovituslik organ. Töövaidluskomisjon (TVK) kohtueelne sõltumatu individuaalseid töövaidlusi lahendav organ. Ei lahenda vaidlusi rahalistes nõuetes, mis ületavad 50 000 kr Kohus Õiguskantsler töösuhetes ebavõrdset kohtlemist käsitlevad vaidlused
isik andmekaitse õiguse tähenduses? Andmesubjekt - isik, kelle isikuandmeid töödeldakse. Vastutav töötleja - füüsiline või juriidiline isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes töötleb või kelle ülesandel töödeldakse isikuandmeid. Volitatud töötleja - füüsiline või juriidiline isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes töötleb isikuandmeid vastutava töötleja ülesandel haldusakti või lepingu alusel. Kolmas isik – Keegi, kes ei ole andmesubjekt, vastutav töötleja, volitatud töötleja 48. Kaubamärkide absoluutsed õiguskaitset välistavad asjaolud, nimeta ja selgita? (essee küsimus) Õiguskaitset ei saa tähis: 1) Ei ole graafiliselt kujutatud. Graafiline ekujutamine on vaja, et oleks selge, mis kaitstud on. 2) Puudub eristusvõime, kaasa arvatud üksik stiliseerimata täht, üksik stiliseerimata arv või üksik värv
esindajaks seadusest tulenevate ülesannete täitmisel suhetes tööandjaga Usaldusisik ja tööandja peavad tegema koostööd vastastikuse usalduse alusel ja heas usus, võttes arvesse töötajate ja tööandja õigusi, kohustusi ja huve. 33. INDIVIDUAALSETE TÖÖVAIDLUSTE LAHENDAMINE Individuaalne töövaidlus on töötaja(te) ja tööandja vaheline lahkarvamus, mis on tekkinud töösuhteid reguleeriva seaduse, haldusakti või tööandja kehtestatud eeskirja kohaldamisel, samuti sõlmitud kollektiiv- või töölepingu täitmisel, ja mida pooled ei ole suutnud lahendada kokkuleppe teel. Nimetatud vaidlus lahendatakse käesoleva seaduse alusel. Individuaalseid töövaidlusi lahendavad: 1) töövaidluskomisjon; 2) kohus. Töötaja ja tööandja võivad pöörduda individuaalse töövaidluse lahendamiseks kas töövaidluskomisjoni või kohtusse
Ainult töö tegemiseks, mille kestus ei ületa kaht nädalat, võib töölepingu sõlmida suuliselt. Tegelikult tööle lubamine tööandja poolt on võrdsustatud töölepingu sõlmimisega, sõltumata töölepingu vormistamisest. Sel juhul vormistatakse tööleping kirjalikult tingimustel, mida tegelikult kohaldati. Kui tegelikud tingimused olid töötaja jaoks halvemad seaduses, haldusaktis või kollektiivlepingus ettenähtust, kohaldatakse vastavat seadust, haldusakti või kollektiivlepingut. 20 Töölepingu vormistamata jätmine või nõuetevastase vormistamise eest kannab tööandja haldusvastutust. 1. Üldjuhul sõlmitakse tööleping kirjalikus vormis. Erandjuhtudel on lubatud tööleping sõlmida suulises vormis. Võimalike vaidluste puhul lähtub töövaidlusorgan eelkõige poolte vahel sõlmitud töölepingust
32. E Teenistusalane korraldus on ülemuse tehtud ametniku - distsiplinaarvastutuse otsus või ettepanek ametniku tekitatud kahju hüvitamiseks. 3) Millised järgnevatest A Ametiabi andmisega on tegemist siis, kui üks organ taotleb teiselt organilt + juhtumitest on ametiabi haldusakti andmist või toimingu sooritamist enda ülesande täitmiseks. osutamine? 33. B Ametiabi andmisega on tegemist siis, kui üks haldusorgan kaasab teise - haldusorgani oma ülesannete täitmisesse. 34. C Ametiabiga on tegemist siis, kui mitu haldusorganit tegutsevad juhtumi -
kohtumenetluses osaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse 3) füüsilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga 4) juriidilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha mis tahes tehinguid 5) võlgniku muud õigused on piiratud PankrS ettenähtud korras 6) võlgniku vastu suunatud nõuetelt lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine 7) võlgniku vastu suunatud haldusakti vaidulustamise tähtaja arvestamine peatub 8) kaasnevad muud PankrS ettenähtud tagajärjed 9) võlgnik on kohustatud haldurile esitama pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja talle kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest Juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikmed on võlgniku suhtes iseseisvad isikud, iseseisva vastutuse subjektid, nende vara on eraldi vara ning kahju hüvitamise nõude kaudu on nende vara arvel võimalik suurendada pankrotivara
Teabevaldajaks on: nõuetekohaselt korraldatud hävitamise eest. 1) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus; 2) avalik-õiguslik juriidiline isik; Arhiivieeskiri - ArhS rakendusakt 3) eraõiguslik juriidiline isik ja füüsiline isik määrus, mis tõlgendab, kuidas ArhS kasutada haldusakti või lepingu alusel avalikke ülesandeid, sealhulgas osutab haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- või muid avalikke teenuseid, - teabe osas, mis puudutab nende ülesannete täitmist. 2
reguleerimata osas; andmekogude asutamise ja haldamise alused ning järelevalve andmekogude haldamise üle; teabele juurdepääsu korraldamise üle riikliku järelevalve teostamise korra. Teabevaldajaks on: riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus; avalik-õiguslik juriidiline isik; eraõiguslik juriidiline isik ja füüsiline isik, kellele laienevad teabevaldaja kohustused, kui isik täidab seaduse, haldusakti või lepingu alusel avalikke ülesandeid, sealhulgas osutab haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- või muid avalikke teenuseid, teabe osas, mis puudutab nende ülesannete täitmist. Juurdepääs teabele võimaldatakse teabevaldaja poolt: teabenõude täitmisega; teabe avalikustamisega. Teabevaldaja kohustused Teabele juurdepääsu korraldamine teabevaldaja poolt Asutuse dokumendiregister on digitaalselt peetav andmekogu, mida asutusse saabunud ja asutuses
Segasüsteemi riikides on riigipeal laiem või kitsam, kuid küllalt tugev pädevus - näit valitsuse moodustaja nimetamine, parlamendi laialisaatmise ning seaduste suhtes vetoõigus (vt jaotus "a)"). Oluline oleks Eesti juristidel teada ka prof.A.-T.Kliimanni liigitust (Kliimann, 26.): võttes aluseks riigivõimu ja alamate (kodanikud, elanikud) omavahelise suhte iseloomu seonduvalt veel haldusakti iseloomuga sai prof.A.-T.Kliimann neli riigi valitsemise vormi, mis seonduvad samas ka riigi ajalooliste tüüpidega: 1)politseiriik - st haldusaktiga kui toiminguga kohustati alamaid, mitte aga valitsevat võimu ennast - st on üksnes õigustatud ja üksnes kohustatud pool (iseloomulik absolutistlikule monarhiale); 3) konstitutsiooniline riik - st siin on haldusakt hoopis teistsuguse sisu ja toimega - haldusakt nii
õigusnormi, kuid on vastu võetud õigusnormi alusel. Korraldus ja otsus on seega määratud kindlale arvule subjektidele. Kui õigustloov akt ei ammendu paarikordse täitmisega, siis õiguse üksikakt (haldusakt) ammendub ühekordse täitmisaktiga. MUU Eestis kasutatakse ka direktiive, juhendeid, korraldusi, käskkirju jne. Nende legaaldefinitsioone objektiivsest õigusest ei leia. Tuleb lähtuda põhimõttest, et lugeda määrusteks haldusakti teooriast lähtuvalt kõik need aktid, mis sisaldavad üldnorme (õigusnorme). § 154 – KOV otsustab kohalikku elu, selle volikogud ja valitsused võivad vastu võtta määrusi. Pädevust reguleerig KOV korralduse seadus. Tööõigus tunneb õiguse allikana kollektiivlepingut. Enamlevinud on käsitlus kollektiivlepingust kui eraõiguslikust lepingust, mis normatiivselt mõjutab kolmandaid. Kui selle siduvus ulatub väljapoole kehtivusala, siis vajab ta selleks riigiorgani abi.
tööandjaga. - Kollektiivne töötüli: vaidlused,mis tekivad kollektiivlepingu alusel töötades -> vaidlus töötajate ja tööandja vahel, problemaatika jääb tööseaduste valdkonda. 45. Individuaalsete töötülide lahendamise kord. Individuaalne töövaidlus on töötaja(te) ja tööandja vaheline lahkarvamus, mis on tekkinud töösuhteid reguleeriva seaduse, haldusakti või tööandja kehtestatud eeskirja kohaldamisel, samuti sõlmitud kollektiiv- või töölepingu täitmisel, ja mida pooled ei ole suutnud lahendada kokkuleppe teel. Töösuhetest tekkinud lahkarvamuse lahendamine: 1) kokkuleppe sõlmimisega - kasutades töötajate usaldusisiku/ töötajate ühingu /liidu juhtorgani vahendust. 2) tööandja moodustab, kooskõlastatult töötajate usaldusisiku, töötajate ühingu või liidu juhtorganiga, lepituskomisjoni,
ladina keeles jurisprudentia teadmine õigusest. Kasutatakse erinevates, kuigi lähedastes tähendustes nt õigusteadus, õigusfilosoofia (ka inglise keeles) ning õigusteooria. Õiguse üldakt e. normatiivakt, akt mis sisaldab õigusnorme. Õigustloova aktina ehk õiguse üldaktina tuleb mõista õigusnorme ehk üldkohustuslikke abstraktseid käitumiseeskirju sisaldavaid õigusakte sõltumata nende nimetusest. Õiguse üldakt loob nii objektiivset kui ka subjektiivset õigust . Nt haldusakti olemuslikuks tunnuseks olev üksikjuhtumi reguleerimine ei tähenda seda, et akti adressaatide ring oleks selle aktiga kindlaks määratud. Üksikjuhtumi reguleerimisega võib olla tegemist ka siis, kui regulatsiooni adressaatide ring õigusaktist otseselt ei nähtu. Selline haldusakt, mis on antud üksikjuhtumi reguleerimiseks, kuid adresseeritud määramata isikute ringile, on üldkorraldus. Üldakt (täitmiseks kõigile) - seadused, määrused, eeskirjad
kantud Eesti registrisse. (volituste andmine uurimistegevuseks audiitorkogu liikmele) 7) Audiitorkogu juhatusele ettepanekute tegemine ja korralduste andmine 8) Peab korraldama kutseeksami ning rahvusvaheliste standardite ja muude dokumentide tõlkimise Järelevalve teostamiseks läbiviidav menetlus ei ole avalik. Järelevalve NK ja rah.ministeerium võivad täielikult või osaliselt avalikustada haldusakti või asja lahendi, kui see on vajalik klientide kaitseks või audiitortegevuse õiguspärase toimimise tagamiseks. Samuti võivad nad avaldada järelevalve kohta koostatud süstemaatilisi andmeid, mis ei võimalda kindlaks teha konkreetset järelevalve subjekti. Iga aasta 15. oktoobriks tuleb järelevalve NK-l üldkasutatavas arvutivõrgus kättesaadavaks teha järelevalve aasta raamat, milles avaldatakse tööplaanid, tegevused ja tulemused.
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS: Vt „Kohaliku omavalitsuse õigus 1. ptk ja 3. ptk p-d 1-4. 1. Kohaliku omavalitsuse õiguse mõiste Kohaliku omavalitsuse õigus on avalik-õiguslike normide kogum, mis kohaliku omavalitsuse realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib kohaliku omavalitsuse üksuste (vallad ja linnad): 1) õigusliku seisundit, korraldust, ülesandeid, finantse ja tegevuse kontrolli; 2) õigussuhteid teiste - nii avalik-õiguslike kui ka eraõiguslike - õigussubjektidega. Seega on kohaliku omavalitsuse õiguse puhul tegu nii inertse (nt KOVi organite sisemine tööjaotus, ja korraldus) kui eksternse (nt valla ja linna õigussuhted oma elanikega reguleerivad avalik-õiguslikud õigusnormid) õigusega. 2. Kohaliku omavalitsuse õiguse liigitus õigusinstituutide kaupa 1) omavalitsuskorraldusõigus - kohaliku omavalitsuse üksuste õiguslik staatus, sisemine struktuur ja ülesanded ning nende organite õiguslik staatus ...
Haldusmenetluse mõiste (3) Enne lihtmenetluse läbirääkimiste algust on tsiviilkostjal õigus (1) Haldusmenetlus on haldusorgani (§ 8) tegevus määruse (§ 88) või tutvuda esitatud süüdistuse ja tsiviilhagiga, avaldada arvamust haldusakti (§-d 51 ja 52) andmisel, toimingu (§ 106) sooritamisel või süüdistuses toodud kahju suuruse ja tsiviilhagi kohta, saada selgitusi halduslepingu (§ 95) sõlmimisel. lihtmenetluse kohaldamise tagajärgede kohta, anda nõusolek
3) isikuandmete töötlemise korra ja viisi; 4) isikuandmete kolmandatele isikutele edastamise lubamise. Isikuandmete töötleja (vastutav töötleja) võib volitada andmeid töötlema teist isikut ( volitatud töötleja), kui õigusaktist ei tulene teisiti, sel juhul ei ole tegemist kolmanda isikuga. Sisuliselt on vastutava töötleja näol tegemist vastava andmekogu omanikuga. Volitatud töötleja on seevastu isik või asutus, kes töötleb andmeid vastutava töötleja ülesandel haldusakti või lepingu alusel (Andmekaitse Inspektsiooni koduleht www.dp.gov.ee). Isikuandmete töötlemine teadusuuringu või riikliku statistika vajadusteks Andmesubjekti nõusolekuta võib teadusuuringu või riikliku statistika vajadusteks töödelda andmesubjekti kohta käivaid andmeid üksnes kodeeritud kujul. Enne isikuandmete üleandmist teadusuuringu või riikliku statistika vajadustel töötlemiseks asendatakse isiku tuvastamist võimaldavad andmed koodiga
on tehniliselt üsna võmatu. Sisuliselt tekitaks suurt kahju õiguskondlusele ja õiguse adressaatidele. Nt omandireform b) ex nunc toime tähendab seda, et PS-vastast akti ei rakendata akti PS-vastaseks tunnistamise hetkest. See toime tähendab, et tulevikus seda akti enam teiste isikute suhtes ei rakendata. Ei oma tagasiulatuvat jõudu. Kuid isik, kes saavutas oma vaidluses akti PS-vastasuse, omab tagasiulatuvat mõju ja tema jaoks on kõik kehtetu (kohaldatakse ajas tagasi kuni haldusakti kehtim ahakkamiseni). Eesti õiguskorras ei kasutata puhtal kujul ei ex tunc eg aex nunc toimet. Sealjuures erinevate seadustega PS-likkuse järelvalve kohtuotsusele antud täiesti erinev toime ajas ja igasugune ühtne regulatsioon puudub. Tsiviilkohtu ja kriminaalkohtu menetluse seadustikud näevad teistmise alusena ette Riigikohtu jõustunud otsused, mille alusel on tunnistatud seadus kehtetuks. St et varasemad kohtuotsused, mis on tuginenud hiljem PS-vastaseks osutunud seadusele,
Haldusmenetluse mõiste (3) Enne lihtmenetluse läbirääkimiste algust on tsiviilkostjal õigus (1) Haldusmenetlus on haldusorgani (§ 8) tegevus määruse (§ 88) või tutvuda esitatud süüdistuse ja tsiviilhagiga, avaldada arvamust haldusakti (§-d 51 ja 52) andmisel, toimingu (§ 106) sooritamisel või süüdistuses toodud kahju suuruse ja tsiviilhagi kohta, saada selgitusi halduslepingu (§ 95) sõlmimisel. lihtmenetluse kohaldamise tagajärgede kohta, anda nõusolek
Ainult töö tegemiseks, mille kestus ei ületa kaht nädalat, võib töölepingu sõlmida suuliselt. Tegelikult tööle lubamine tööandja poolt on võrdsustatud töölepingu sõlmimisega, sõltumata töölepingu vormistamisest. Sel juhul vormistatakse tööleping kirjalikult tingimustel, mida tegelikult kohaldati. Kui tegelikud tingimused olid töötaja jaoks halvemad seaduses, haldusaktis või kollektiivlepingus ettenähtust, kohaldatakse vastavat seadust, haldusakti või kollektiivlepingut. Töölepingu vormistamata jätmine või nõuetevastase vormistamise eest kannab tööandja haldusvastutust. Töölepingu sõlmib tööandjaga või tööandja selleks volitatud esindajaga iga töötaja, ka alaealine, isiklikult. Tööleping loetakse sõlmituks, kui pooled on lepingule alla kirjutanud või töötaja on tööle lubatud. Töölepingu sõlmimiseks nõutavad dokumendid. 1) isikut tõendav dokument; 2) tööraamat;
teadmine õigusest. Kasutatakse erinevates, kuigi lähedastes tähendustes nt õigusteadus, õigusfilosoofia (ka inglise keeles) ning õigusteooria. 37. Õiguse üldakt Õiguse üldakt e. normatiivakt, akt mis sisaldab õigusnorme. Õigustloova aktina ehk õiguse üldaktina tuleb mõista õigusnorme ehk üldkohustuslikke abstraktseid käitumiseeskirju sisaldavaid õigusakte sõltumata nende nimetusest. Õiguse üldakt loob nii objektiivset kui ka subjektiivset õigust. Nt haldusakti olemuslikuks tunnuseks olev üksikjuhtumi reguleerimine ei tähenda seda, et akti adressaatide ring oleks selle aktiga kindlaks määratud. Üksikjuhtumi reguleerimisega võib olla tegemist ka siis, kui regulatsiooni adressaatide ring õigusaktist otseselt ei nähtu. Selline haldusakt, mis on antud üksikjuhtumi reguleerimiseks, kuid adresseeritud määramata isikute ringile, on üldkorraldus. Üldakt (täitmiseks kõigile) - seadused, määrused, eeskirjad (rahvusvahelised konventsioonid, EL
Näiteks on kahju tekitaja kohustatud hüvitama kahju ka siis, kui kahjustava sündmuse tõttu on kolmandad isikud teinud kahjukannatajale annetusi, mis on suuremad kui tekkinud kahju. KAHJU HÜVITAMISE NÕUDE EELDUSED: kas kaebajal on kahju tekkinud, kas kaebaja poolt avalik-õiguslikus suhtes antud haldusakt või toiming, millega talle äidetavalt kahju tekitati, on õigusvastane, kas esineb põhjuslik seos tekitatud kahju ja õigusvastase haldusakti või toimingu vahel Kui üks tingimustest puudub, ei kuulu kahju hüvitamise kaebus rahuldamisele. KAHJU HÜVITAMISE VIIS: 1. Kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. 2. Surma põhjustamise, kehavigastuse tekitamise või tervise kahjustamise korral tuleb kahju hüvitada
MAKSUHALDURI PÕHIÕIGUSED JA -KOHUSTUSED: Õigus: otsustada maksumenetluses toimingute vajadus, liik ja ulatus, kaalutlusõigus, määrata vajadusel tasumisele kuuluv maksusumma, tuvastada maksusumma hindamise teel, nõuda teavet, infot jne. Kohustus: kontrollida MKS ja maksuseaduste täitmist seaduses toodud pädevuse piires, arvestada kõiki asjas tähendust omavaid asjaolusid, hoida maksusaladust, järgida avaliku teenistuse eetikakoodeksi. VAIDEMENETLUS: Vaie haldusakti peale 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemise või kättetoimetamise päevast arvates. Vaie toimingu peale 30 päeva jooksul päevast, mil saadi teada või pidi teda saadama vaidlustatavast toimingust. FI ETTEVÕTTJA TULU: Ettevõtlustulu, renditulu ja litsentsitasu kui ettevõtlustulu, kindlustushüvitis, kasu vara võõrandamisest, vara isiklikku tarbimisse võtmine, seotud isikutega tehingute ümberhindamise tulemid, muud tulud (nt tulu välisriigist, ettevõtlustoetused)
pöörduda. Seaduses ettenähtud juhtudel ja korras võivad pooled sõlmida kohtualluvuse kokkuleppe lahendada vaidlus kindlas kohas. Kohtualluvus sätestatud igas menetlusseadustikus eraldi. Kohtualluvus Nt kohtualluvus halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt (HKMS § 8) Kui seadusega ei ole sätestatud teistsugust kohtualluvust, esitatakse kaebus või protest halduskohtule asutuse, ametniku või muu isiku asu- või teenistuskoha järgi, kelle haldusakti või toimingu peale kaevatakse. Kinnipeetav või vahistatu esitab kaebuse vangla või arestimaja asukoha järgi. Halduslepingust tulenevad vaidlused alluvad halduskohtule, kelle tööpiirkonnas leping sõlmiti. Kohtualluvus Nt kohtualluvus kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt (KrMS §-d 24- 28) Üldine kohtualluvus - kriminaalasja arutamine allub maakohtule, kelle tööpiirkonnas on kuritegu toime pandud. Maakohtute tööpiirkonnad määrab justiitsminister.
lõppenud. Sel juhul tuleb töötajale välja maksta talle individuaalselt kuuluv palgaosa (palgamäär), kuna kollektiivsete töötulemuste alusel talle kuuluva palgaosa saab välja maksta alles selle maksmiseks ettenähtud tähtajal. INDIVIDUAALSE TÖÖVAIDLUSE MÕISTE Individuaalne töövaidlus on töötaja(te) ja tööandja vaheline lahkarvamus, mis on tekkinud töösuhteid reguleeriva seaduse, haldusakti või tööandja kehtestatud eeskirja kohaldamisel, samuti sõlmitud kollektiiv- või töölepingu täitmisel, ja mida pooled ei ole suutnud lahendada kokkuleppe teel. Nimetatud vaidlus lahendatakse käesoleva seaduse alusel. INDIVIDUAALSEID TÖÖVAIDLUSI LAHENDAVAD ORGANID Individuaalseid töövaidlusi lahendavad: 1) töövaidluskomisjon; 2) kohus. Töötaja ja tööandja võivad pöörduda individuaalse töövaidluse lahendamiseks kas töövaidluskomisjoni või kohtusse. Avalduse
RIIGIÕIGUS I osa. Sissejuhatus. §1. Riigiõigus I Aine nimetus ja koht juriidiliste distsipliinide seas 1.Riigiõigus kui juriidiline distsipliin. Juriidiline distsipliin uurib, mis on hel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud. Mis on vahet juriidilisel distsipliinil ja õigusharul? Õigusharu on normi kogum, juriidilist distsipliini huvitab normi rakendus (kaasuse lahendamisel), kogu dogmaatika- milleks õigusteadus on, miks juristid olemas on. 2.Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin a) Mida saab kvalifitseerida era- või avaliku õigusena: a.Õigussuhet kahe isikuvahelisi suhteid, õigusi, kohustusi b.Normi c.Toiminguid normaalaktid; tegevused, mida võivad teha eraisikud kui ka avalik-õiguslikud juriidilised isikud. d.Juriidilist distsipliini ERA- JA AVALIKU ÕIGUSE PIIRITLEMINE (eksamil oluline) TEOORIAD 1) Huviteooria - avalik õigus lähtub avalikust huvist (riigi huvist). Eraõigus lähtub erahuvist (üksiki...
Näitena eraõiguslikest isikutest kui avaliku halduse kandjatest võib tuua notari ja kohtutäituri. 95. Haldusmenetluse seaduse eesmärgid, põhiprintsiibid ja mõisted: haldusmenetlus, kaalutlusõigus, vormivabadus, eesmärgipärasus, uurimispõhimõte, haldusorgan jne. Haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. Põhiprintsiibid: Haldusasjad kuuluvad lahendamisele halduskorras ning halduskohtus. Kaebused ja protestid, mis on esitatud avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korralduse, käskkirja, otsuse, ettekirjutuse või õigusakti peale, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks,
[RT I 2003, 20, 120 jõust. 1. 07. 2003] [Paragrahv 262 jõustub alates 1. 07. 2003] § 262. Ettekirjutuse vaidemenetlus (1) Vaie ettekirjutuse peale esitatakse, vaadatakse läbi ja lahendatakse haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades käesolevas seaduses ettenähtud erisusi. (2) Kui tööandja ei nõustu tööinspektori ettekirjutusega, on tal õigus esitada vaie Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhatajale haldusakti saamisest arvates kümne kalendripäeva jooksul. Kui ettekirjutuse on teinud Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja, on tööandjal õigus esitada vaie Tööinspektsiooni peadirektorile haldusakti saamise päevast arvates kümne päeva jooksul. [RT I 2003, 20, 120 jõust. 1. 07. 2003] [7. peatükk kehtetu alates 1. 07. 2003 RT I 2003, 20, 120] 7. peatükk September 2008
korda. · Õiguse teostamine kaitsmisväärse huvi puudumisel 3. Tsiviilõigus ja haldusõigus (HMS). Tsiviilõigusliku tehingu tegemine võib seonduda haldustoiminguga (kanded registrites, tõestamine, · Õiguse kaotamine (VÕS § 6 lg 2, vt ka nt VÕS § 118) ametniku juuresviibimine), samuti võib haldusakti sisuks olla tsiviilõiguslik tahteavaldus. 3) Lepingutingimuste muutmine Lahtised tingimused VÕS §26. Lepingu aluseks olevate tingimuste muutumine VÕS § 97 4. Tsiviilõigus ja finantsõigus. Finantsõigus ei ole mõeldav ilma tsiviilõiguse ning tsiviilkäibeta. 4)Lepingu tõlgendamine 5. Tsiviilõigus ja rahvusvaheline õigus. Riik kui rahvusvahelise õiguse ja tsiviilõiguse subjekt.
pankrotivarasse; 3) 3) kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; 4) 4) kaotab juriidilisest isikust võlgnik õiguse teha mis tahes tehinguid; 5) 5) on muud võlgniku õigused piiratud käesolevas seaduses ettenähtud korras; 6) 6) lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; 7) 61) peatub võlgniku vastu suunatud haldusakti vaidlustamise tähtaja arvestamine; (2) Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. 7. Ajutine haldur ja haldur, nende pädevus ja erisused, esitatavad nõuded, vastutus Kohus nimetab ajutise halduri. Ajutine haldur: 1) selgitab välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused, ning kontrollib, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud;
asutus, kes töötleb või kelle ülesandel töödeldakse isikuandmeid. 87 5.05.2016 Isikuandmete töötleja Määrab kindlaks - töötlemise eesmärgid - töödeldavate isikuandmete koosseisu - töötlemise korra ja viisi - kolmandatele isikutele edastamise lubamise Isikuandmete töötleja Vastutav töötleja võib haldusakti või lepingu alusel anda töötlemise õiguse teisele isikule või asutusele. Isikuandmete töötleja Vastutav töötleja: - annab juhised töötlemiseks - vastutab, et volitatud töötleja täidaks töötlemise nõudeid - Edasivolitamine on lubatud ainult vastutava töötleja kirjalikul nõusolekul. 88 5.05.2016 Andmesubjekt
Nad võetakse vastu parlamendi poolt ning jõustatakse spetsiifilises korras, mille juhul on reeglina vajalik eriline riigipea õigusakt seaduse väljakuulutamise kohta, ilma milleta seadus ei saa jõustuda. Nüüd järgnevad haldusaktid. Põhimõtteliselt on täidesaatva riigivõimu kõigil õigusaktidel ehk haldusaktidel kahesugune iseloom: nad on eksekutiivaktideks konstitutsiooni ning nn tavalise seaduse suhtes, olles samas legislatiivaktideks madalama õigusjõuga haldusakti suhtes. See tähendab, et institutsioonide subordineeritud hierarhilises liinis tekib seonduv hierarhiline liin ka nende institutsioonide antavate õigusaktide osas. -------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------1 Mõistel konstitutsiooniline akt võib olla mitu tähendust: 1) konstitutsioonilised aktid - materiaalõiguslik aspekt;
keskametkonnad >regionaalne ning >lokaalne kohahaldus). Kaasaegse riigi õigusaktide süsteemi vundamendiks on konstitutsioonid või konstitutsioonilised aktid. Neile järgnevad õigusjõult seadused. Seejärel tulevad haldusaktid. Põhimõtteliselt on täidesaatva riigivõimu kõikidel õigusaktidel ehk haldusaktidel kahesugune iseloom: nad on eksekutiivaktideks konstititsiooni ning nn. tavalise seaduse suhtes, olles samas legislatiivaktideks madalama õigusjõuga haldusakti suhtes. See tähendab, et institutsioonide subordineeritud hierarhilises liinis tekib seonduv hierarhiline liin ka nende institutsioonide antavate õigusaktide osas. Puhas subordineeritud üks ühene hierarhia tekib vertikaalliinis üalt alla kolme tunnuse ( institutsioonide, õigusjõu ning normatiivse - mittenormatiivse) alusel. Vaid üheliigiliste õigusaktide osas (üldaktid omaette ning üksikaktid omaette).
(Tartu, Jõgeva, Viljandi, Võru, Valga ja Põlva kohtumajad, 35 kohtunikku). Need on piirkondadesse jagatud kohtud, 4 piirkonda, millel on oma filiaalid. Kohtumaja juht – 1 kohtunik 5 aastat, tema nimetab ametisse kohtuesimees (igas filiaalis oma juht). 2) halduskohtud – Tallinnas ja Tartus. Halduskohtusse pöördutakse kui isik pöördub millegagi riigi vastu (avaliku võimu ja omavalitsuse toimingu või haldusakti vastu). Juhul kui isik leiab, et tema õigusi on rikutud, n. erastamised, maksuküsimused jne. Tallinna halduskohtud – Tallinna Kohtumaja ja Pärnu Kohtumaja. Tartu halduskohtud – Tartu kohtumaja ja Jõhvi kohtumaja. II aste – ringkonnakohtud – apellatsioonikohtud. Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna apellatsiooni korras läbi maa- ning halduskohtute lahendeid nende peale esitatud apellatsioonkaebuste, erikaebuste ja protestide alusel. Ringkonnakohtus toimub asjade
Riiklikku järelvalvet tööseaduste täitmise üle teostab Tööinspektsioon, kelle üheks põhiülesandeks vastavalt põhimäärusele on planeerida, koordineerida ja teostada riiklikku järelvalvet tööohutust, tervishoidu ja töösuhteid reguleerivate õigusaktide täitmise üle ning riikliku sunni kohaldamine. 336. Mis on individuaalne töövaidlus? Individuaalne töövaidlus on töötaja(te) ja tööandja vaheline lahkarvamus, mis on tekkinud töösuhteid reguleeriva seaduse, haldusakti või tööandja kehtestatud eeskirja kohaldamisel, samuti sõlmitud kollektiiv- või töölepingu täitmisel, ja mida pooled ei ole suutnud lahendada kokkuleppe teel. Siia alla kuuluvad kõik vaidlused, mis võivad tekkida töölepingu sõlmimisest kuni selle lõppemiseni. Näiteks : töölepingu muutmine, katseaja eesmärgi mittesaavutamine, töötasu arvutamise ja maksmise juhend, vähemsaadud töötasu, töötasu maksmisega viivitamine, korraline ja erakorraline ülesütlemine,
- Maksumaksja isik, kes maksuseaduses sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma, samuti isik, kes tolliseaduses sätestatud tingimustel on kohustatud maksma impordi ja ekspordiga seotud makse ja isik, kes reaalselt maksu tasub. - Maksumenetlus maksu määramiseks vajalike asjaolude tuvastamine, maksu määramine kas deklaratsiooni esitamise teel või maksuhalduri poolt haldusakti väljaandmisel, maksu tasumine, samuti maksunõude sundkorras sissenõudmine. - Maksumäär aritmeetiline näitaja, mille abil saab välja arvutada konkreetse maksusumma. - Maksunõue seaduse alusel tekkiv maksu tasumise nõue, mille võib kuni selle aegumiseni täitmisele pöörata. - Maksuobjekt tegevuse või toimingu resultaat, asi või väärtus, mida maksustatakse.
RIIGIÕIGUS 1 I LOENG: RIIGIÕIGUSE PÕHIKÜSIMUSED Riik (rahvas, territoorium) kindla territooriumiga suverääne üksus juriidiline lähenemine Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused. Riigiõiguses puuduvad sanktsioonid.Riigiõigus pole üldine, tema sisu on igas riigis erinev. Rahvusvaheline õigus on riigiväline, ta vaatelb riiki kui üksust. 1.1 Riiki eesmärk, ülesanded, tegevuspiirid Julgeoleku tagamine Sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline heaolu Üksikisiku õiguste ja vabaduste tagamine Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised...
kohtunikku), Tartu Maakohus (Tartu, Jõgeva, Viljandi, Võru, Valga ja Põlva kohtumajad, 35 kohtunikku). Need on piirkondadesse jagatud kohtud, 4 piirkonda, millel on oma filiaalid. Kohtumaja juht 1 kohtunik 5 aastat, tema nimetab ametisse kohtuesimees (igas filiaalis oma juht). 2) halduskohtud Tallinnas ja Tartus. Halduskohtusse pöördutakse kui isik pöördub millegagi riigi vastu (avaliku võimu ja omavalitsuse toimingu või haldusakti vastu). Juhul kui isik leiab, et tema õigusi on rikutud, n. erastamised, maksuküsimused jne. Tallinna halduskohtud Tallinna Kohtumaja ja Pärnu Kohtumaja. Tartu halduskohtud Tartu kohtumaja ja Jõhvi kohtumaja. II aste ringkonnakohtud apellatsioonikohtud. Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna apellatsiooni korras läbi maa- ning halduskohtute lahendeid nende peale esitatud apellatsioonkaebuste, erikaebuste ja protestide alusel
üldakti pealdises rekvisiidina : otsus, korraldus, käskkiri vms. Õigusaktide hierarhia õigusjõu alusel Hierarhiline süsteem tuleneb õigusaktide õigusjõu subordineerituse alusest ning riigi süsteemis institutsioonide osalise subordineerituse alusest. Konstitutsioon - seadus - haldusakt. Täidesaatva riigivõimu kõikidel õigusaktidel on kahesugune iseloom: nad on eksekutiivaktideks konstitutsiooni ning nn tavalise seaduse suhtes, olles samas legislatiivaktideks madalama õigusjõuga haldusakti suhtes. Kujuneb seonduv hierarhiline liin ka nende institutsioonide antavate õigusaktide osas. Puhas subordineeritud üks-ühes hierarhia tekib vertikaalliinis ülalt alla kolme tunnuse (institutsioonide, õigusjõu ning normatiivse-mittenormatiivse) alusel vaid üheliigiliste õigusaktide osas (üldaktid omaette ja üksikaktid omaette). Samas eksisteerib subordineerituse horisontaalliin sama kolme tunnuse alusel, nt a) ühe
Kohtumenetlus jaguneb: · väärteo- ja kriminaalkohtumenetlus tuvastatakse, kas on toime pandud väär- või kuritegu ning kas, keda ja kuidas tuleb selle eest karistada;· · tsiviilkohtumenetlus vaadatakse läbi eraõiguslikest suhetest (nt pere- omandi-, võlasuhted) tulenevaid kohtuasju;· · halduskohtumenetlus lahendatakse avalik-õiguslikke vaidlusi (nt kontrollitakse riigi või omavalitsuse haldusakti või toimingu õiguspärasust). * Väärteo- ja kriminaalmenetlust ei saa üksikisik algatada, seda saab teha vaid riigi- või omavalitsusorgan: nt politsei, prokuratuur, maksu- ja tolliamet, vallavalitsus jt. Kui on kahtlus, et on toime pandud väär- või kuritegu, on kõige lihtsam pöörduda politseisse. Apellatsioon ongi sisuliselt edasi kaebamine, aga eesti keeles on II ja III astmesse kaebamise kohta erinevad nimetused, vastavalt kaebus ja edasikaebus ehk kassatsioonikaebus.
Kutsehaigusega on u sama teema. Aga koostab raporti 20 päeva jooksul ning saadab selle töötjatele, tööinspektioonile ja kindlustusandjale. XI. Individuaalse töövaidluse lahendamine 55. Individuaalse töövaidluse mõiste ja lahendamise võimalused; nõuete esitamise tähtajad Individuaalne töövaidlus töötaja ja tööandja vaheline lahkarvamus, mis on tekkinud töösuhteid reguleeriva seaduse, haldusakti või tööandja kehtestatud eeskirja kohaldamisel, samuti sõlmitud kollektiiv- ja töölepingu täitmisel, mida pooled ei ole suutnud lahendada kokkuleppe teel. Neid lahendab töövaidluskomisjon ja kohus, kuigi kõige pealt peaks proovima lahendada usaldusisiku või lepituskomisjoni abil. Võib kohe valida, et pööruks kohtusse, töövaidluskomisjon pole töövaidluste lahendamisel alginstants. Mõlemasse korraga avalduse esitamine on keelatud.
või tagasilükkamise põhjustest tähtkirjaga ühe kuu jooksul ettepaneku kättesaamise päevast arvates. [RT I 2009, 28, 170 - jõust. 01.07.2009] (3) Kui planeeringu kohta on planeeringu menetlemise käigus esitatud ettepanekuid või vastuväiteid, siis ei tohi 14 päeva jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates kohalik omavalitsus ega muu haldusorgan sellise planeeringu alusel anda ehitamist käsitlevat haldusakti, näiteks ehitusluba, sealhulgas tee-ehitusluba, kirjalikku nõusolekut ega kasutusluba. [RT I 2005, 22, 150 - jõust. 08.05.2005] § 27. Kehtestatud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine (1) Kehtestatud detailplaneeringu või selle osa võib tunnistada kehtetuks, kui kohalik omavalitsus või planeeritava maa-ala kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda.
Lähtudes nendest huvidest saab subjektiivseid avalikke õigusi liigitada: 1. Subjektiivsed avalikud õigused avalikust elust osavõtuks. Siia hulka kuuluvad nn poliitilised õigused nt. aktiivne ja passiivne valimisõigus. 2. Üksiku õigused ühisolemisele. Siia kuuluvad nt. riigiteenistujatele kuuluv nõudeõigus töötasu maksmiseks; nõudeõigus rohkemmakstud maksude tagasisaamiseks; nõudeõigus teatud kindla haldusakti vastuvõtmiseks riigiasutuse poolt; korralise kohtutee kasutamise võimalus avaliku võimu vastu. 3. Vabadusõigused . Milleks on eelkõige demokraatlikes riikides sätestatud põhiõigused ja vabadused. NENDE ÕIGUSTE KAITSE ON RIIGI POOLT ERINEVA TUGEVUSEGA. 7.2 Juriidiline kohustus Tulenevad objektiivsest õigusest lõppastmes subjektiivsetele õigustele vastavad juriidilised kohustused. Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab
1. TAVA MORAAL ÕIGUS IUS NON SCRIPTUM, IUS SCRIPTUM õiguse eelastmed. Inimese ja teda ymbritseva maailma vahelised suhted on mitmekesised ja keerulised. Samas on need alati soetud mingite reeglitega. Siin toimuvad protsessd ei ole juhuslikud, vaid on seotud kindlate seaduspärasuste ja seadustega. Jutt on loodusseadustest, millel on mitmete teiste korrasysteemidega võrreldes üldisem tähendus. Õigus on loomu poolest sotsiaalne kord, kuna ta regul inimeste omavahelisi suhteid. Samas pole õigus aga esimene sotsiaalne kord. Nimelt on moraal ja tava õiguse eelastmed objektiivses tähenduses. Nad olid valitsevaks inimeste kooselus juba enne õigust, olid sotsiaalseks harjumuseks, mis korrastasid inimkäitumist. Reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist. Nende struktuur koosneb käitumiseeskirjadest e moraali ja tavanormidest. Need normid on tüüpilised sotsiaalsed normid ja on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Ius Scriptum- ...
kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; 4) kaotab juriidilisest isikust võlgnik õiguse teha mis tahes tehinguid; 5) on muud võlgniku õigused piiratud käesolevas seaduses ettenähtud korras; 6) lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; 61) peatub võlgniku vastu suunatud haldusakti vaidlustamise tähtaja arvestamine; 7) järgnevad muud käesolevas seaduses ettenähtud tagajärjed. 8) Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, kuulutab kohus pankroti välja ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. 9) Pärast juriidilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamist võib selle võlgniku ärinime
Määrusi andes teostavad Vabariigi Valitsus ja ministrid sisuliselt seadusandlikku funktsiooni. Määruste liigid - intra legem määrusi ehk seadusi täpsustavaid määrusi, praeter legem määrusi ehk seadusega käsitlemata valdkondi reguleerivaid määrusi ning contra legem määrusi ehk seadusi muutvaid või tühistavaid määrusi. Intra legem määrused - Intra legem määruse puhul peab seaduses olema norm, mis sätestab selgelt, et haldusorgan võib selle alusel anda haldusakti. [...] õiguse subjektil peab seadusega tutvumisel olema võimalik jõuda kindlale arusaamale, et selle seadusega reguleeritud küsimustes võib täitevvõim anda halduse üldakti. Samas ei tohi intra legem korras antud määrus väljuda volitusnormi sisaldava seaduse reguleerimiseseme raamidest." Praeter legem määrused - Vabariigi Valitsuse ja ministrite õigus anda praeter legem määrusi on vaieldav. Siiski võib Riigikohtu seisukohtadest järeldada, et
võimalik vaidlus lahendada kohtus. Kohtulahendeid halduskohtu ja üldkohtu pädevuse piiritlemiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus 3-2-1-100-08 sedastab, et kohtumenetluse normid ei välista avaliku õiguse normide täiendavat kohaldamist üldkohtu poolt ega eraõiguse normide täiendavat kohaldamist halduskohtu poolt haldusasja läbivaatamisel. Tsiviilõigusliku tehingu tühisuse kindlakstegemine halduskohtus pole välistatud, kui see on vajalik haldusakti või haldusorgani toimingu peale esitatud kaebuse läbivaatamisel. Kohtuotsuse resolutsioonis halduskohus haldusaktiga seotud tehingu tühisust üldjuhul siiski tuvastada ei tohi. Erandina on see võimalik juhtudel, kui selline volitus tuleneb otseselt eriseadusest. Tsiviilasja lahendavale kohtule on kohustuslik ka halduskohtu otsus osas, milles halduskohus on haldusakti HKMS § 26 lg 1 p 1 alusel tühistanud. Sellises olukorras ei saa tsiviilasja
omavalitsus 85.Haldusmenetluse seaduse eesmärgid, põhiprintsiibid ja mõisted: haldusmenetlus, kaalutlusõigus, vormivabadus, eesmärgipärasus, uurimispõhimõte, haldusorgan jne. Kõige laiemas tähenduses kujutab haldusmenetlus endast haldusfunktsiooni täitva organi igasugust otsuse tegemisele, muu abinõu rakendamisele või lepingu sõlmimisele suunatud tegevust Mõiste: Haldusmenetlus on haldusorgani (§ 8) tegevus määruse (§ 88) või haldusakti (§-d 51 ja 52) andmisel, toimingu (§ 106) sooritamisel või halduslepingu (§ 95) sõlmimisel. (2) Tööstusomandi esemele õiguskaitse andmise menetlus, riigihangete teostamine ja vaidlustuste lahendamine riigihangete seaduse tähenduses ning väärteomenetlus ja süütegude kohtueelne uurimine ei ole haldusmenetlus käesoleva seaduse tähenduses . Kaalutlusõigus (1) Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
