Ametniku teenistusse võtmise kord Sissejuhatus Ametnik, avalik teenistuja või riigiteenistuja on avaliku sektori töötaja, kes töötab omavalitsuse osakonnas või asutuses. Ametnik on üldises tähenduses igasugune kantseleitöötaja. Kitsamalt peetakse ametniku all silmas riigiteenistuses olevat isikut. Mõiste välistab selgesõnaliselt sõjaväge, kuigi tsiviil-ametnikud töötavad "kaitseministeeriumi" peakorteris. Mõiste sisaldab alati riigi töötajaid, kas regionaal- või maakonna-, või isegi munitsipaaltöötajaid nimetatakse "riigiteenistujateks" erineb riigiti. Ühendkuningriigis näiteks ainult Crown töötajad on riigiteenistujad, maakonna või linna töötajad ei ole. Ametnikule esitatavad nõuded Ametisse võib määrata vaid Eesti Vabariigi või muu Euroopa Liidu kodanikku (ministeeriumi kantsleri ja riigisekretäri kohale tohub määrata vaid Eesti kodanikke.) Ametnikul peab olema vähemalt keskharidus ning ta peab...
andmise faktilisi ja õiguslikke aluseid. o Kaalutlusõiguse kasutamisel tuleb põhjenduses ka kaalutlused ära märkida. Isikul peab olema arusaadav, miks otsus tema suhtes tehti või kuidas akt tema õigusi mõjutab. o Planeeringute kehtestamisel tuleb põhimotiivid esitada haldusaktis, s.o otsuses endas. Ülejäänud motiivid võivad sisalduda ka muudes materjalides, kuid on oluline, et neile tuleb põhiotsuses viidata. o Täiendavad motiivid peavad olema kättesaadavad. Kui haldusakti motiveerimisel kasutatakse määratlemata õigusmõisteid (nt avalik huvi), peab haldusorgan esitama tavapärasest põhjalikuma motivatsiooni. Haldusleping sõlmitakse haldusülesande täitmiseks haldusorgani ja eraisiku vahel. Teatud ülesannete puhul on ette nähtud, et seda peab täitma eraõiguslik isik. Siia alla kuulub nt akadeemilise hariduse andmine. Haldusleping on leping, mis on sõlmitud avaliku võimu kandja ja eraõigusliku juriidilise või füüsilise isiku vahel ning
üldaktina ning need tuleks asendada kas Vabariigi Valitsuse või rahandusministri määrustega” 3 […] Riigiõigusteadlane Taavi Annus kirjutab, et määrusandlus tähendab seadusandliku võimu poolt täidesaatvale võimule antud õigust vastu võtta üldakte . 4 Määrus on halduse üldakt, mille annab välja täidesaatev organ piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks, määrus on kolmandate isikute suhtes õiguslikult siduv nagu parlamendiseadus. Haldusakti teooria kohaselt on määrus secundum legem üldakt, mis peab olema kooskõlas põhiseaduse ja seadusega. Määruste kui täitevvõimu üldaktide andmine täidesaatva võimu poolt on sisuliselt legislatiivfunktsiooni teostamine, mille täidesaatvale võimule on delegeerinud seadusandja (parlament). 5 Määrusandlusõigus ehk täidesaatva võimu õigus anda määrusi mõjutab oluliselt ka võimude lahususe printsiipi, mille kohaselt seadusandlik võim kuulub Riigikogule (põhiseaduse § 59)
edasilükkamatu vajadus. · Seadluse reguleerimisala on piiramatu ei saa seadusi kehtestada. Määrus · Täitevvõimu poolt antud õigusloov akt. · Määrused on üldised regulatsioonid. · Määrusi eristatakse mahu alusel: Mis on kehtiva seaduse rakendamiseks Antud reguleerimata valdkonna reguleerimiseks Antud kehtivate seaduste muutmiseks. · Määrus eristab haldusakti haldusaktiga reguleeritakse üksikjuhte ning antakse parlamendi poolt. Õiguse valdkonnad õigus jaguneb valdkondadesse, kuid see on tinglik vajadus kindlad piirid tõmmata tekib siis, kui tuleb lahendada Eraõigus kehtib privaatautonoomia põhimõte see tähendab, et kõik on võrdsed. Üksikisikul on õigus ise otsustada, kas ja kuidas ta kujundab
mitte kui ametnikku vaid isikut kui talle kuuluvaid subjektiivseid õigusi, regulatiivsus: teenistussuhte lõpetamine käskkirjaga, tegemist haldusaktiga mis omab regulatiivsust, ühepoolne tahteavaldus, kindel adressaat, haldusakt 6. Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna juhataja teatab AS-le Kodumaja, et tema poolt taotletud ehitusluba ei ole võimalik välja anda, kuna see oleks vastuolus detailplaneeringuga. linnavalitsus keeldub haldusakti andmast, keeldumine on haldusakt, § 43 lg 2 7. Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna juhataja teatab AS-le Kodumaja, et tema poolt taotletud ehitusluba ei ole võimalik välja anda enne, kui AS Kodumaja tasub taotluse eest riigilõivu. 8. Linnavalitsus otsustab AS Kodumaja ehitusloa taotluse lahendamiseks tellida ekspertiisi projekti nõuetekohasuse hindamiseks. Ekspert koostab ekspertiisiakti, milles leiab, et ehitusprojekt ei ole kooskõlas elamutele esitatavate nõuetega.
kohustuse - üks tahkudest Vajalik on nii faktiline kui õiguslik motivatsioon ja nende sidumine. Kui motivatsioonis on küll kogu teave olemas aga see ei ole esitatud selgelt ja arusaadavalt, on tegemist puuduliku põhjendusega. Haldusmenetlus · Haldusmenetluse algus o Huvitatud isiku taotlusel o Omal initsiatiivil · Asutusega suhtlemine on reeglina vormivaba · Selgitamise ja juhendamise kohustus Haldusmenetluse osalised on: · Haldusakti adressaat. · Haldusakti taotlenud isik (viimane võib tihti adressaadiga kokku langeda. · Kolmas isik, keda haldusakt puudutab. Haldusmenetluse osalist õigused on seotud eelkõige: · Menetlusest teadasaamisega. · Juhiste ja muu olulise teabe saamisega · Menetluses kaasarääkimisega · Põhjendatud otsuse saamisega Õigus olla ära kuulatud - Et tagada menetlusosaliste ärakuulamise õigus peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma osalistele vajalikku informatsiooni:
määrata deklaratsiooni esitamiseks tähtaja ja teha hoiatuse (§ 136) sunniraha määramise kohta • Kui isik ei täida talle haldusaktiga pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtpäevaks, peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha • Sunniraha ei tohi ületada esimesel korral 1300 eurot, teisel korral 2000 eurot ja kokku sama asja eest 3300 eurot 20. Vaide esitamine • Maksukohustuslane võib taotleda haldusakti kehtetuks tunnistamist, muutmist või uue haldusakti väljaandmist, samuti maksuhalduri toimingut (§ 137) • Esitamise tähtaeg 30 päeva jooksul arvates haldusakti teatavaks tegemise või kättetoimetamise päevast ning toimingu teada saamisest • Rahuldamata vaide korral on maksukohustuslasel õigus pöörduda halduskohtusse. Kohtusse võib pöörduda ka vaiet esitamata. 21. Maksuõigusrikkumise eest kohaldatavate karistuste üldpõhimõtted
Jäeti kaasuses esitatud küsimustele vastamata. 3. Kontrolliti menetlusnõuete täitmist üksnes ühe menetlusosalise suhtes. 4. Eeldati, et kuna kaasuses polnud selgelt öeldud vastupidist, siis menetlusosalised kaasati menetlusse ning kuulati ka nõuetekohaselt ära. Siiski nähtub kaasuse tekstist, et LV ei lähtunud mitte majaelanike poolt haldusmenetluse raames esitatud väidetest, vaid tugines üksnes nende eeldatavale vastuseisule. 5. Kui haldusorgan rikkus haldusakti andmisel menetlusnõudeid, on HA formaalselt õigusvastane. Sama väitega ei saa põhistada haldusakti materiaalset õigusvastasust. 6. Väideti, et OÜ suhtes on rikutud õiguskindluse põhimõtet, kuna OÜ oli ostnud ärimaa, mille suhtes kehtis ehitusõigus. See, et tegemist on kinnistuga, millele võib ärihoone rajada, ei anna kinnistu omanikule subjektiivset õigust ega tekita õiguspärast ootust, et lubatud on mis tahes äriliseks otstarbeks hoone ehitamine.
määramine pärast maksuotsuse tühistamist on võimalik. Sama kehtib ka juhul, kui maksuhaldur on ise maksuotsuse kehtetuks tunnistanud. Maksuotsust võib kehtetuks tunnistada üksnes maksukohustuslase nõusolekul või taotlusel. Kuna maksukohustuslane on vaidlustanud maksuotsuse, on maksuhalduril õigus haldusmenetlus uuendada ning menetluse tulemusena esialgne haldusakt kehtetuks tunnistada ja selle asemel anda välja uus haldusakt. Uue haldusakti juures on maksuhalduril samasugused volitused nagu teeks ta maksuotsust esimest korda. Oluline on sealjuures jälgida, kas uus maksuotsus, muutudes maksukohustuslase kahjuks, oleks sätestatud aegumistähtaega järgides. Kaebaja vältel on õiguskindluse ja reformatio in peius keelu põhimõtetest tulenevalt lubamatu, et algse maksuotsuse kohtus vaidlustamise tagajärjel sattus ta ebasoodamasse olukorda võrreldes enne kohtukaebuse esitamist
mis on vastu olus seadusega. Tavaliselt seotud isiku käitumise kujundamisega ja keskkonnasäästliku kasutamisega. Nt õhusaastetasu. Veoreostustasu, keskkonnasaastetasu. Samuti suunavad säästlikule kasutamisele nt kruusa eest makstakse vms.. 7 Maksukorralduse seadus * maksude alusseadus Menetlusosalised: 1. haldusakti andmist või toimingu sooritamist taotlev maksukohuslane (taotleja); 2. isik, kellele haldusakt või toiming on suunatud (adressaat); 3. muu isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt või toiming puudutab (kolmas isik); 4. haldusorgan, kus peab seaduse või määruse kohaselt esitama menetlevale haldusorganile arvamuse või kooskõlastuse õigusakti andmise või toimingu sooritamise kohta. Maksumenetluse üldpõhimõtted: 1. uurimispõhimõte
Lähtudes nendest huvidest saab subjektiivseid avalikke õigusi liigitada: 1. Subjektiivsed avalikud õigused avalikust elust osavõtuks. Siia hulka kuuluvad nn poliitilised õigused nt. aktiivne ja passiivne valimisõigus. 2. Üksiku õigused ühisolemisele. Siia kuuluvad nt. riigiteenistujatele kuuluv nõudeõigus töötasu maksmiseks; nõudeõigus rohkemmakstud maksude tagasisaamiseks; nõudeõigus teatud kindla haldusakti vastuvõtmiseks riigiasutuse poolt; korralise kohtutee kasutamise võimalus avaliku võimu vastu. 3. Vabadusõigused . Milleks on eelkõige demokraatlikes riikides sätestatud põhiõigused ja vabadused. NENDE ÕIGUSTE KAITSE ON RIIGI POOLT ERINEVA TUGEVUSEGA. Juriidiline kohustus Tulenevad objektiivsest õigusest lõppastmes subjektiivsetele õigustele vastavad juriidilised kohustused. Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab
· Riigieelarvesse 15. Kohalikud maksud on: 16. Maksuhalduril on õigus teha maksuvõla sissenõudmiseks krediitiasutusele ettekirjutus maksumaksja või maksu kinnipidaja: · Pangakonto(de) arestimiseks · Tema pangakonto(de)lt vastuvaidlemas korras raha üleandmiseks maksuhalduri pangakontole maksuvõla summa suuruses · Lisinguvara arestimiseks 17. Kohalike maksude maksuhalduri määratud trahvid laekuvad: · Omavalitsuse eelarvesse · Riigieelarvesse 18. Vaie haldusakti peale tuleb esitada...................päeva jooksul, arvates päevast , mil vaide esitaja vaidlustatavast toimingust teada sai või pidi teada saama 19. Paadimaksu objektiks on: · Kuni 10 meetri pikkused paadid , jahid ja kaatrid · Kuni 12 meetri pikkused paadid , jahid ja kaatrid · Kuni 15 meetri pikkused paadid , jahid ja kaatrid 20. Maa hindamise toimingud ja tulemused · On avalikud · Ei ole avalikud 21. Maksu ja tolliamet ei arvuta intressi, kui summa on alla · Krooni
Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku §dele 17 lg. 2, 34 lg. 2, 58 lg. 2 kohaldatakse halduskohtumenetluse seadustikuga reguleerimata küsimustes tsiviilkohtupidamise seadustiku sätteid. Kohtuniku nn. õigustloov tegevus ei saa olla suvaline, selle determineerib kehtiv õiguskord. Siin saab tegemist olla üksnes seaduste täiendamise ja konkretiseerimisega, mitte nende korrigeerimisega. Tõsi, kui kohus leiab, et haldusakti väljaandmise aluseks oli põhiseadusega vastuolus olev seadus või muu õigustloov akt, siis on tal õigus jätta see kohaldamata ning teha oma otsus teatavaks Riigikohtule ja õiguskantslerile, millega käivitub põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus Riigikohtus (HKS § 20 lg. 3). Haldusõiguse allikana kujutavad kohtulahendid endast seega haldusõiguse edasiarendamist (õiguse üldine mõte - printsiibid), konkretiseerimist ja interpreteerimist.
Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku §dele 17 lg. 2, 34 lg. 2, 58 lg. 2 kohaldatakse halduskohtumenetluse seadustikuga reguleerimata küsimustes tsiviilkohtupidamise seadustiku sätteid. Kohtuniku nn. õigustloov tegevus ei saa olla suvaline, selle determineerib kehtiv õiguskord. Siin saab tegemist olla üksnes seaduste täiendamise ja konkretiseerimisega, mitte nende korrigeerimisega. Tõsi, kui kohus leiab, et haldusakti väljaandmise aluseks oli põhiseadusega vastuolus olev seadus või muu õigustloov akt, siis on tal õigus jätta see kohaldamata ning teha oma otsus teatavaks Riigikohtule ja õiguskantslerile, millega käivitub põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus Riigikohtus (HKS § 20 lg. 3). Haldusõiguse allikana kujutavad kohtulahendid endast seega haldusõiguse edasiarendamist (õiguse üldine mõte - printsiibid), konkretiseerimist ja interpreteerimist.
peab tegema või tegemata jätma ehtne lünk - kui situatsion peaks olema seadusandja poolt reguleeritud, kuid ei ole. näiv lünk - seadusandja polegi kavatsenud teatud elulisi asjaolusid reguleerida. Siin õiguse rakendaja ei tohi seda ületama asuda Analoogia - ühe või paljude õigusliku tähenduega õigusnormide rakendamine mittereguleeritud või ebapiisva täpsusega regleeritud eluliste asajolude suhtes. Menetlusnorm - määravad ära, millised on menetlusnõuded . ( nt : "Enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited." ) pädevusnormid - on sellised konstitutiivsed õgiusnormid, milles määratakse, milline haldusorgan on seaduse rakendamiseks või mingis tegevuse valdkonnas pädev (nt : "Riiklikku tuleohutusjärelevalvet teostab Päästeamet kogu riigi territooriumil")
koolide ehitamine jms); teatamistoimingud (asjaolude teatavakstegemine dokumendivormis teated, kutsed, hoiatused, meeldetuletused); tõestamistoimingud (tunnistused, tõendid) 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 16 Haldusaktide liigid: 1) adressaadi jaoks koormavad (õigusi piiravad) ja soodustavad (õigusi andvad), samuti sega- ja topeltmõjuga haldusaktid; 2) reguleerivad ja tuvastavad; 3) isiku, asja või teabega seotud haldusaktid; 4) haldusakti erivormid nagu üldkorraldus ja osa- ja eelhaldusakt Tooge näiteid igast liigist! 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 17 Õigustloovad aktid jõustuvad kehtivas õiguses järgmiselt: 1) õigusaktis ettenähtud ajal (seotud akti teatavakstegemisega); 2) kolmandal päeval pärast õigusakti RTs avaldamisele (nt VV ja ministrite määrused, samuti üldist tähtsust omavad KOV määrused); 3) õigusakti avaldamisest massiteabevahendites (VV
2) Õigus sõidukulude hüvitamisele Avaliku teenistuja kohustused: (3) 1) Järgida õigusakte 2) Ettevõtlusega võib tegeleda vaid ametiasutuse loal 3) Ametnik on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni Teema 4. Avalik- õiguslikud haldustoimingud ja riigivastutus 24. Haldustoimingute olemus ja liigid. Õigustoimingud ja reaaltoimingud Haldustoimingud e. haldusmenetlus haldusorgani (valitsusasutuse, volikogu või isiku...) tegevus: · Määruse või haldusakti andmine · Halduslepingu sõlmimine · Toimingu sooritamine Haldusmenetluse põhimõtted: (4) 13 · Uurimispõhimõte haldusorgan selgitab välja asjaolud · Kaalutluspõhimõte e. diskretsioon ei ole olemas sarnaseid olukordi · Vormivabaduse ja eesmärgipärasuse põhimõte oluline on tulemus, mida saavtutatakse kõige efektiivsemal ja eesmärgipärasemal viisil, ei ole seotud konkreetse menetluse toimingu reeglitega (vormivaba)
· faktilised toimingud. Haldusakt: · Haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. · Käskivad, kujundavad ja konstanteerivad haldusaktid. · Soodustavad ja koormavad haldusaktid. · Load. Järeldused kohtupraktika pinnalt: · Haldusakti tunnused: tegemist on haldusorgani tahteavaldusega ehk tegevusega; üksikjuhtumiga; avalik-õiguslikus suhtes (võimusuhe ehk subordinatsiooni suhe, mitte koordinatsioonisuhe) ja; tal on reguleeriv toime, mis väljendub käsus, keelus, loas või millega muudetakse, tekitatakse või lõpetatakse isiku õigusi ja kohustusi. Üldkorraldus:
väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides (vrd KorS § 36 lg 1). Töölt kõrvaldamise näol ei ole tegu distsiplinaarkaristusega. 7. Kas ametnikul on õigus preemiale sel ajal, kui ta kannab distsiplinaarkaristust? Jah. 8. Kui kaua ametnik karistust kannab (ehk kui pikk on karistatuse periood) ja mida see tähendab? ATS § 79 lg 2: distsiplinaarkaristuse kehtivus kustub aasta möödumisel karistuse määramise haldusakti jõustumisest. Sellega loetakse karistuse kehtivus lõppenuks. 9. Asutus hakkas menetlema ametnikku süütegu – tema aga võttis haiguslehe? Kas ametniku haiguslehel viibimine takistab dists.süüteo menetlemist? Mis aja jooksul tuleb karistus määrata? Selleks et tagada korrektne menetlus, tuleb ametnik kahtlustatavaks lugeda ja talle distsiplinaarmenetluse käskkirja tutvustada kohe pärast seda kui on tekkinud alus arvata, et see ametnik võib olla süüteo toime pannud.
üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Üldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele. Kirjalikus haldusaktis märgitakse selle andnud haldusorgani nimetus, haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nimi ja allkiri, haldusakti väljaandmise aeg ning muud õigusaktiga ettenähtud andmed. Haldusaktis peab olema viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta. Haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, hakkab avalikult teatavaks tehtud haldusakt kehtima 10. päeval pärast avaldamist.
Väga raske rikkumine – haldusakt antakse, aga see on nii raske rikkumine, et haldusakt ei hakka kunagi kehtima, seda olukorda tähistatakse märksõnaga tühisus.HMS § 63+ aluse esinemine peab olema ilmselge 2. Keskmise astme rikkumised ehk raske rikkumine – mingi hetk haldusakt antakse, ta kehtib ja siis kohus otsustab, et see tuleb tunnistada kehtetuks. §64 ja järgnevad (jj) 3.kerged rikkumised – haldusakt antakse, ta hakkab kehtima. Rikkumine on olemas, aga see ei mõjuta haldusakti kehtivust. HMS § 58 ja 59, menetlusnõuete ja vorminõuete rikkumine, mis ei mõjuta protsessi. Mis vahe on tühistamine ja kehtetuks tunnistamine? – tühistamist teeb kohus ja see on tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamine. Kehtetuks tunnistamine võib olla edasiulatuvalt või tagasiulatuvalt. Tühisus on see, et see on algusest peale kehtetu. Edsiulatuvalt kehtetu- edaspidi, lihtsalt ei saa nt toetust. Tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamine – peab enne saanud raha ka tagasi
Dokumendisüsteem on infosüsteem, millega hõlmatakse ja hallatakse dokumente ning võimaldatakse neile pidev juurdepääs. Dokumendisüsteem peab tagama, et dokumentide ja arhiivi haldamine toimuks süstemaatiliselt ja et kõik dokumentidega tehtavad toimingud oleksid tuvastatud. Teabevaldaja- · riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused · avalik-õiguslikud juriidilised isikud · eraõiguslikud juriidilised isikud ja füüsilised isikud, kes täidavad seaduse, haldusakti või lepingu alusel avalikke ülesandeid teabe osas, mis puudutab nende ülesannete täitmist Teabenõue- · teabenõudja ees- ja perekonnanimi · asutuse või juriidilise isiku nimel esitatava teabenõude puhul juriidilise isiku nimi või asutuse nimetus · teabenõudja sideandmed, mille kaudu teabevaldaja saaks teabe väljastada või teabenõudjaga ühendust võtta · taotletava teabe sisu või dokumendi liik, nimetus ja sisu või teabenõudjale teada olevad dokumendirekvisiidid
selle saavutamiseks politseinikule laia kaalutlusõiguse rikkumiste sanktsioneerimisel: suuline ja kirjalik hoiatus, trahv 10-100 päevapalga ulatuses ja arest 1-3 päeva. Kuidas hinnata selle teabe alusel järgmisi politseiniku diskretsiooniotsuseid? Kui asutus, ametnik või avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitev muu isik on volitatud tegutsema diskretsiooni (suvaõiguse) alusel, kontrollib kohus ka seda, kas haldusakti andmisel või toimingu sooritamisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid 2.1. Politseinik tabab esmakordselt kiiruseületamiselt oma abikaasa ja piirdub suulise hoiatusega. Esimesel rikkumisel (kindlasti oleneb rikkumise suurusest) võib teha suulise või kirjaliku hoiatuse. Kuid karistus peab olema proportsioonis rikkumisega. 2.2
korras. Riigikontroll kontrollib kohaliku omavalitsuse üksuse tegevust vastavalt Riigikontrolli seadusele. Õiguskantsler teostab järelevalvet valla või linna õigustloovate aktide vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele. TEEMA 4. 17. Haldustoimingute olemus ja liigid. Õigustoimingud ( Haldusakt, määrus, haldusleping ) ja reaaltoimingud. Haldusakti, määruse ja halduslepingu õiguspärasuse ja kehtivuse alused. Haldustoimingud e. haldusmenetlus – haldusorgani- valitsusasutuse, volikogu vms tegevus: Määruse või haldusakti andmine Halduslepingu sõlmimine Toimingu sooritamine Haldustoimingute liigid: 1) Õigustoimingud – toimingud, millega muudetakse õiguskeskkonda, pädev organ annab norme 2) Reaaltoimingud – toimingu sooritamine, millega ei kaasne muutusi õiguskorras,
kustutamine halvab kaebaja ettevõtluse. Paraku jättis ka Tartu Ringkonnakohus apellatsioonkaebuse 13. augusti 2015. a otsusega rahuldamata. Ringkonnakohus põhjendas otsust järgmiselt: 1) vaidlustatud otsuse seaduslikkuse kontrollimisel on asjassepuutuvad vaid need tõendid, mis on maksuhaldurile esitatud või viimase poolt kogutud kuni MTA otsuse tegemiseni ning seonduvad kaebaja ettevõtlusega kontrollitud perioodil. Otsuse tegemisel ei saa arvesse võtta pärast vaidlustatud haldusakti andmist esitatud tõendeid, sh Lemmatsi tankla opereerimise kohta; 2) ettevõtlusega tegelemise kontrolli eesmärk on välistada registrist isikud, kes ettevõtlusega faktiliselt ei tegele, kuna sellise isiku puhul võib käibemaksukohustuslasena registreerimise 7 tegelik eesmärk olla käibemaksupettuste toimepanemine või neis osalemine. Ettevõtlusega
kaitseväekohustuslane arstlikku komisjoni, et uuesti tema terviseseisundit hinnata. [3] 2.2 Ilmumiskohustus Kaitseressursside Ameti või kaitseväe kutsel tuleb määratud ajal ilmuda: · Kaitseressursside Ametisse või ameti määratud kohta toimingute tegemiseks · Kaitseressursside Ameti arstlikku komisjoni kaitseväeteenistuskohustuse täitmisele aja- või asendusteenistusse või õppekogunemisele. [3] 2.3 Esitamiskohustus Kaitseressursside Ameti nõudmisel tuleb esitada haldusakti andmiseks või toimingu tegemiseks vajalikud andmed, tõendid ja muud dokumendid. Näiteks arstlikule komisjonile tuleb esitada tervisetõend, kuid vajadusel ka muud terviseseisundit kirjeldavad dokumendid. 2.4 Toimingute tegemise kohustus Kaitseressursside Ameti või kaitseväe nõudmisel tuleb teha nõutud ja vajalikud toimingud, näiteks osaleda määratud ajal ja kohas terviseseisundi hindamisel ning vajadusel täiendaval arstlikul läbivaatusel või terviseuuringul. Tagatised reservis:
ettepaneku tegijat oma otsusest ja ettepaneku vastuvõtmise või tagasilükkamise põhjustest tähtkirjaga ühe kuu jooksul ettepaneku kättesaamise päevast arvates. Kui planeeringu kohta on planeeringu menetlemise käigus esitatud ettepanekuid või vastuväiteid, siis ei tohi 14 päeva jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates kohalik omavalitsus ega muu haldusorgan sellise planeeringu alusel anda ehitamist käsitlevat haldusakti, näiteks ehitusluba, sealhulgas tee-ehitusluba, kirjalikku nõusolekut ega kasutusluba. Kokkuvõte Kokkuvõtteks võiks öelda, et detailplaneeringu algatamine ja kehtestamine on üks keeruline protseduur ja paras bürokraatia. Kooskõlastusi ja lubasid peab taotlema eri kohtadest ja planeeringu kehtestamiseni jõudmiseks tuleb teha kindlasti põhjalik eeltöö. Lisaks mängivad olulist rolli naabermaa omanikud ja elanikud, kes võivad igal sammul ,,kaikaid kodaratesse loopida."
vajalik; eelmenetluses ei pea eelotsust küsima, kui on teada, et asja lahendatakse edasi lõppmenetluses; esialgse õiguskaitseküsimuses tavaliselt praktilistel kaalutlustel eelotsust ei küsita, aga juhtub ka seda. Siin on nimelt probleemiks eelotsuse menetluse pikkus Euroopa Kohtus. 3.2. Eelotsuse küsimine ja esialgne õiguskaitse Eesti kohus võib kohaldada esialgset õiguskaitset ja ajutiselt peatada Eesti haldusakti toime juhul, kui see akt toetub Euroopa Liidu õigusele, mille kehtivuses kaheldakse. 7 Euroopa Kohus ise ei või kohaldada esialgselt õiguskaitset eelotsuse tegemise menetluses, see on vastuolus eelotsuse taotluse menetluse põhimõttega, mille kohaselt annab Euroopa Kohus ainult Euroopa Liidu õiguse kehtivuse või tõlgenduse osas vastuse. Esialgse õiguskaitse kohaldamise peab otsustama siseriiklik kohus, Euroopa Kohtul vastav
kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; 4) kaotab juriidilisest isikust võlgnik õiguse teha mis tahes tehinguid; 5) on muud võlgniku õigused piiratud käesolevas seaduses ettenähtud korras; 6) lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; 61) peatub võlgniku vastu suunatud haldusakti vaidlustamise tähtaja arvestamine; 7) järgnevad muud käesolevas seaduses ettenähtud tagajärjed. (2) Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. 10. Milline erisus kaasneb pankroti väljakuulutamisega juriidilise isiku puhul PankrS § 38 alusel? * Pärast juriidilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamist võib selle võlgniku ärinime või muud
elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuse tühistamiseks. PPA oli tunnistanud isiku pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks, kuna isik on toime pannud raske seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo ning kujutab seetõttu ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Välismaalaste seadus lubab eelnimetatud põhjusel tunnistada isiku pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks ning toob välja ka asjaolusid, mida tuleb haldusorganil arvestada vastava haldusakti tegemisel. Nendeks asjaoludeks on eelkõige välismaalase poolt toimepandud õigusrikkumise raskus, välismaalase Eestis elamise kestus, välismaalase vanus, pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise tagajärjed välismaalase ja tema perekonnaliikmete jaoks ning sidemed Eesti ja päritoluriigiga. Isik esitas PPA otsuse peale kaebuse Tallinna Halduskohtusse, kuid halduskohus ei rahuldanud isiku kaebust, leides, et
tööle kella 22.00 õhtul kuni kella 6.00 hommikul. Alaealist ei ole lubatud rakendada tööle puhkepäevadel. Paragrahv 12 kohaselt ei või 13 14-aastaste töötajate tööaja kestus ületada summeeritud tööaja arvestuse korral viit tundi, 15 16-aastastel töötajatel kuut tundi ja 17-aastastel töötajatel seitset tundi päevas. Alaealistel on töösuhetes võrdsed õigused täisealisega ning seaduse, haldusakti ja kollektiivlepinguga ettenähtud soodustused. Alaealise vanem, eestkostja, hooldaja või tööandja asukoha tööinspektor võib nõuda alaealisega sõlmitud töölepingu lõpetamist, kui töötamine ohustab alaealise tervist, kõlblust või hariduse omandamist. Abiellumine Noor inimene on abiellumisealine, kui ta on saanud 18-aastaseks. 15 18-aastane nooruk võib abielluda mõlema vanema või eestkostja kirjalikul nõusolekul.
millise teabe peavad nad avaldama oma veebilehel? Avaliku teabe valdajad: 1)riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus; 2) avalik-õiguslik juriidiline isik; 3) eraõiguslik juriidiline isik ja füüsiline isik käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustel. (2) Eraõiguslikule juriidilisele isikule ja füüsilisele isikule laienevad teabevaldaja kohustused, kui isik täidab seaduse, haldusakti või lepingu alusel avalikke ülesandeid, sealhulgas osutab haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- või muid avalikke teenuseid, teabe osas, mis puudutab nende ülesannete täitmist. (3) Teabevaldajaga võrdsustatakse: 1) ettevõtja, kes on kaubaturul valitsevas seisundis, omab eri- või ainuõigust või loomulikku monopoli, teabe osas, mis puudutab kaupade ja teenuste pakkumise tingimusi, hindu ja nende muudatusi;
Riigivastutus 1. Ametniku poolt tekitatud kahju eest vastutab KOV kui avaliku võimu kandja 2. Vastutus ei ole piiratud 3. Vastutus tüüpilise kahju eest 4. Rahalist hüvitust ei saa nõuda, kui kahju saab kõrvaldada muude vahenditega 5. Erakorraline kahju- kui suur riive 6. Nõude saab esitada nii haldusorganile kui kohtule Riigivastutusõiguse üldised eeldused: 1) avõimu kandja on tegutsenud aõ suhte raames 2) subj õiguste rikkumine Esmased õiguskaitsevahendid- 1) haldusakti kehtetuks tunnistamise nõue 2) toimingu lõpetamise nõue 3) haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõue 4) haldusaktist või toimingust hoidumise nõue- Lisanõuded- Õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamine: alusetult saadud asja tagastamine või selle hüvitamine +intress raha eest, mis alusetult saadud ja kasu,mis tekkis asja kaustamisest, võõrandamisest Kahju hüvitanud avaliku võimu kandja võib esitada regressinõude: a) avõimu ül täitnud füsisiku vastu,
filiaal või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes töötleb või kelle ülesandel töödeldakse isikuandmeid. · Töötleja määrab kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärgid, töödeldavate isikuandmete koosseisu, isikuandmete töötlemise korra ning viisi ja isikuandmete kolmandatele isikutele edastamise lubamise · (Vastutav) töötleja võib haldusakti või lepinguga volitada isikuandmeid töötlema teist isikut või asutust (volitatud töötleja), kui seadusest või määrusest ei tulene teisiti 8 · Andmekogu vastutav töötleja (haldaja) on riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes korraldab andmekogu kasutusele võtmist, andmekogu pidamist ja andmete töötlemist. Andmekogu vastutav töötleja vastutab andmekogu haldamise seaduslikkuse ja
Tsiviilkohtumenetluses on menetlusosalisteks pooled ja kolmas isik. Poolteks on hageja ja kostja. Hageja on hagiavalduse esitaja ning kostja on hageja poolt oma hagiavalduses näidatud isik, kelle vastu tema haginõue on suunatud. Kolmas isik on isik, kelle õigusi või kohustusi kohtulahend võib puudutada. Tsiviilasjade lahendamisega tegeleb maakohus. Haldusasjade lahendamisega tegeleb halduskohus. Kui inimene leiab, et avalik-õiguslik isik (nt riik või omavalitsus) on mõne haldusakti või toiminguga rikkunud tema õigusi või piiranud tema vabadusi, võib ta oma õiguste kaitseks pöörduda halduskohtu poole. Halduskohtus on menetlusosalisteks: pooled (kaebaja ja vastutaja), kolmas isik ja kaasatud haldusorgan. Halduskohus lahendab vaidlusi, mille üks pool on riik või omavalitsus (või ametnik), kes on oma avalik-õiguslikke ülesandeid täites rikkunud inimese (või juriidilise isiku) õigusi. Omandireformi ja maareformiga seotud vaidlused, avalik teenistus,
sätestatud korras. 2.Kes on teabevaldajaks? (1) Teabe valdajaks on : 1) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus; 2) avalik-õiguslik juriidiline isik; 3) eraõiguslik juriidiline isik ja füüsiline isik käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustel; 3.Millised teabevaldaja kohustused laienevad eraõiguslikule ja füüsilisele isikule? (2) Eraõiguslikule juriidilisele isikule ja füüsilisele isikule laienevad teabevaldaja kohustused, kui isik täidab seaduse, haldusakti või lepingu alusel avalikke ülesandeid, sealhulgas osutab haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- või muid avalikke teenuseid, - teabe osas, mis puudutab nende ülesannete täitmist. (3) Teabevaldajaga võrdsustatakse: 1) ettevõtja, kes on kaubaturul valitsevas seisundis, omab eri- või ainuõigust või loomulikku monopoli, - teabe osas, mis puudutab kaupade ja teenuste pakkumise tingimusi, hindu ja nende muudatusi;
ANDMESUBJEKT on isik, kelle isikuandmeid töödeldakse. MÄRGUKIRI on isiku pöördumine, millega isik: teeb adressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks; annab adressaadile teavet SELGITUSTAOTLUS on isiku pöördumine, milles isik: taotleb adressaadilt teavet, mille andmiseks on vajalik adressaadi käsutuses oleva teabe analüüs, süntees või lisateabe kogumine HALDUSMENETLUS on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. Haldusorgani otsuse tegemisele või akti andmisele, mõne toimingu sooritamisele suunatud tegevus. HALDUSAKT on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Käskkiri, otsus,
LEA KÜSIMUSED: 1.Iseloomusta tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud halduskorraldust! Milline on haldusorganisatsioonide jaotus Eestis? Tsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus otsustav võ im paikneb organisatsiooni tasandite ü laosas ehk võ im suureneb alt ü lesse (alluvussuhted). Otsustamine on kiire, kontroll juhtimise ü le on keskpunktis, vä listab ebaü htlase arengu allorganisatsioonis. (võim ühes kohas, keskel) Detsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus võ im on hajutatud iseseisvate ü ksuste vahel, kes on ü ksteisega koostö ö suhtes. Mida rohkem on halduskandjaid, seda detsentraliseeritum avaliku halduse organisatsioon on. (võim laiali) Eesti-? Eestis on nii tsentraliseeritud kui detsentraliseeritud halduskorraldust. Eesti kasutab mõlemat, nii traditsioonilist kui ka hierarhilist süsteemi. 2.Milline staatus on riigikantseleil valitsusasutuste seas? Mis ...
kohustus tagada, et nende jurosdiktsiooni või kontrolli all olevatest tegevustest ei tekiks kahju teiste riikide kk või aladele, mis ei allu riigi jurisdiktsioonile. Printsiip 22. Riigid teevad koostööd rahvusvahelise õiguse edasiarendamiseks selleks, et tagada kaitse kksaastatuse või muu kkkahjustuse läbi kannatanutele. 14. Seotud haldus ja kaalutlusõigus Kaalutlusõigus * Olukorda, kus haldusorgan võib, kuid ei pea õigusnormi kohaselt haldusakti andma, nimetatakse kaalutlusõiguseks (diskretsiooniks või suvaõiguseks) otsustusdiskretsioon. * Valikudiskretsioon – võimalus valida erineva sisuga haldusaktide andmise vahel; * Kaalutlusõigus määratlemata õigusmõiste kasutamisel, nt „piisav valgustus“, „vastuolus heade kommetega“, „ümbruskonda sobi“ jne; * Kui haldusorganil puudub igasugune õigus kaaluda, kas haldusakt anda või toiming sooritada, ei ole tegu kaalutlusõigusega;
lähenemist kaalutlusõiguse taustal ning vajaduse korral küsitakse isiku käest täiendavaid selgitusi. Sõidukulude hüvitamine 62. Soovitus Sotsiaalkindlustusameti peadirektorile: Teha edaspidi otsus sõidukulude hüvitamise kohta teatavaks vabas vormis ning vajadusel teha sotsiaalministrile ettepanek rehabilitatsiooniteenuste taotlemise vormi muutmiseks. Sotsiaalkindlustusameti peadirektori vastus: Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 43 lg 1 p 1 sätestab, et haldusakti andmise menetlus lõpeb haldusakti teatavakstegemisega. HMSi § 61 lg 1 sätestab omakorda haldusakti kehtima hakkamise selle adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest. Seega tulenevalt seadusest peab Sotsiaalkindlustusamet haldusakti isikule teatavaks tegema. Sotsiaalhoolekande seadus ei reguleeri haldusakti teatavaks tegemist ja kättetoimetamist, seega tuleb Sotsiaalkindlustusametil lähtuda HMSist. HMSi
6. Maksumenetluses võib revident kasutada ka kolmandaid isikuid ja endiseid töötajaid. 7. Kõik maksuhalduri otsused ja aktid saadetakse maksukohuslasele registreerimise aadressile või antakse üle maksuhalduri ametnike poolt. 8. Maksuhalduri vastutus realiseerub eelkõige maksumaksja tasutavates intressides. Intresse makstakse siis, kui maksumaksja poolt esitatud tagastusnõude täitmisega ebaseaduslikult kaua viivitatakse. Tagastusnõue tekib maksumaksjal nt. Kohustava haldusakti tühistamise kaudu, kui maksumaksja on jõudnud seda täitma asuda. 13.Aegumistähtajad maksuasjades Aegumine hakkab kulgema esitamisele kuulunud deklaratsiooni esitamise tähtpäevast. Maksusumma määramiseks on üldjuhul 3 aastane tähtaeg. Deklaratsioonis valeandmete tahtlik esitamine aegub 6 aasta jooksul; Maamaksu määramise aegumise tähtaeg on 1 aasta; Intressinõude esitamise õigus aegub 1 aastaga, juhul kui põhivõlg on makstud. Kui põhivõlg on
SISUKORD SISSEJUHATUS Viimastel aastatel on palju räägitud töötusest. Olen märganud, et inimesed soovivad saada head palka kuid hetkel vabad olevad töökohad ei paku neile kas piisavalt või pole inimestel vajalikku kvalifikatsiooni või hoopiski pealehakkamist. Samuti olen täheldanud, et tööle minnes, puudub paljudel eneseusk. Inimesed ei tea, kui palju nad väärt on ja ei oska vastavat palganumbrit küsida. Eelkõige võib seda öelda noorte alles oma karjääri alustavate inimeste kohta. Töötada on võimalik kas töölepingu, töövõtu lepingu või käsunduslepingu alusel. Töövõtu leping ja käsundusleping alluvad võlaõigusseadusele, tööleping aga töölepingu seadusele. Mõtlesin, et kuna osa tänapäeva inimestest, olles ise töötajad, ei pruugi tegelikult olla nii hästi kursis töölepingute, seaduste ning oma kohustuste- ja õigustega, kui võiks olla, siis selle referaadi eesmärgiks ongi lähemalt tutvustada üht töötamisega seotud osa. Räägin lähemalt t...
84. Kes on avaliku halduse kandjad?riik või mõni muu avaliku võimu kandja 85. Haldusmenetluse seaduse eesmärgid, põhiprintsiibid ja mõisted: haldusmenetlus, kaalutlusõigus, vormivabadus, eesmärgipärasus, uurimispõhimõte, haldusorgan jne.----- Eesmärk on suunatud isiku õiguste kaitse tagamisele ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldava haldusmenetluse korra loomise teel. -Haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. -Kaalutlusõigus on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. -Vormivabadus tähendab poolte vabadust sõlmida leping, mis tahes vormis, seega ka suuliselt. -Õigus on eesmärgipärane siis, kui õiguse abil on võimalik saavutada neid eesmärke, mida seaduse vastuvõtmise või kohtulahendi tegemisega sooviti.
või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist. Vastutav töötleja: on füüsiline või juriidiline isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes töötleb või kelle ülesandel töödeldakse isikuandmeid. Volitatud töötleja:on füüsiline või juriidiline isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes töötleb isikuandmeid vastutava töötleja ülesandel haldusakti või lepingu alusel. Andmesubjekt:on isik, kelle andmeid töödeldakse Kolmas isik: on füüsiline või juriidiline isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes ei ole: - Isikuandmete töötleja ise; - Andmesubjekt; - Isik, kes vastutava või volitatud töötleja alluvuses töötleb isikuandmeid. Andmete töötlemine. on iga isikuandmetega tehtav toiming, sealhulgas isikuandmete kogumine, salvestamine,
perekonnaseis; soovitud uue eesnime, perekonnanime või isikunime taotlemise põhjus; uus eesnimi, perekonnanimi või isikunimi; isiku rahvus, emakeel, haridus ja tegevusala. Uus eesnimi, perekonnanimi või isikunimi antakse 11 üldjuhul üks kord. Seaduse alusel on isikul võimalus taotleda endise eesnime, perekonnanime või isikunime taastamist. Haldusakti alusel otsustab uue eenime, perekonnanime, isikunime andmise või taastamise regionaalminister. [Nimeseadus 2005, §16] Uue eesnime, perekonnanime ja isikunime andmise või taastamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 38,34 eurot. [Riigilõivuseadus 2012, §246] Abielu sõlmimisel valib isik uue perekonnanime, mis võib olla abikaasaga ühine, milleks on ühe abikaasa abielu eel viimati kantud perekonnanimi, või säilitab senise perekonnanime
kohtumajad, 22 kohtunikku), Tartu Maakohus (Tartu, Jõgeva, Viljandi, Võru, Valga ja Põlva kohtumajad, 35 kohtunikku). Need on piirkondadesse jagatud kohtud, 4 piirkonda, millel on oma filiaalid. Kohtumaja juht – 1 kohtunik 5 aastat, tema nimetab ametisse kohtuesimees (igas filiaalis oma juht). 2) halduskohtud – Tallinnas ja Tartus. Halduskohtusse pöördutakse kui isik pöördub millegagi riigi vastu (avaliku võimu ja omavalitsuse toimingu või haldusakti vastu). Juhul kui isik leiab, et tema õigusi on rikutud, n. erastamised, maksuküsimused jne. Tallinna halduskohtud – Tallinna Kohtumaja ja Pärnu Kohtumaja. Tartu halduskohtud – Tartu kohtumaja ja Jõhvi kohtumaja. II aste – ringkonnakohtud – apellatsioonikohtud. Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna apellatsiooni korras läbi maa- ning halduskohtute lahendeid nende peale esitatud apellatsioonkaebuste, erikaebuste ja protestide alusel
kolmas isik andmekaitse õiguse tähenduses? · Andmesubjekt - isik, kelle isikuandmeid töödeldakse. · Vastutav töötleja - füüsiline või juriidiline isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes töötleb või kelle ülesandel töödeldakse isikuandmeid. · Volitatud töötleja - füüsiline või juriidiline isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes töötleb isikuandmeid vastutava töötleja ülesandel haldusakti või lepingu alusel. · Kolmas isik Keegi, kes ei ole andmesubjekt, vastutav töötleja, volitatud töötleja 40. Nimeta 6 isikuandmete töötlemise põhimõtet (kokku 7), kirjelda neid lühidalt ning analüüsi, miks need vajalikud on? (essee küsimus) · Seaduslikkuse põhimõte Isikuandmeid tuleb koguda ja töödelda õiglaselt ja seaduslikult · Eesmärgikohasuse põhimõte - Isikuandmeid võib koguda üksnes määratletud ja õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks. Eesmärk peab
Seda peaks pankrotiõigusest ja saneerimisest teadma igaüks Pankrotiks nimetatakse võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetust. Võlgnik on maksejõuetu siis, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui ta vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotimenetluse algatamiseks tuleb esitada pankrotiavaldus. Avalduse võib esitada nii võlgnik ise kui ka võlausaldaja. Pankrotivõlausaldajaks nimetatakse isikut, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. Pankrotivõlgnikuks nimetatakse füüsilist või juriidilist isikut, kelle suhtes kohus on välja kuulutanud pankroti (PankrS § 8 lg 1). Võlgnikuks ei saa olla riik ega kohalik omavalitsus, sest ilma selliste institutsioonideta...
Eestis. Üksikasjalikum kohtupraktika Subjektiivne avalik õigus Subjektiivne avalik õiguson õigussubjektile avaliku õiguse normiga antud võime nõuda oma huvide kaitsmiseks avalikult võimult kindlat käitumist. Subjektiivse õiguse tekkimise eeldused: Isiku faktiline seos asjaga - kas võidi üldse mõjutada isiku huve Õigusnormist peab olema võimalik järeldada seadusandja soovi kaitsta konkreetse isiku huve, nn kaitsenormiteooria Koormava haldusakti või toimingu adressaadi subjektiivse õiguse olemasolu võib alati eeldada, nn adressaaditeooria Oluline on hinnata ka huvi kaalukust. Väga kaaluka huvi riivamine võib tekitada subjektiivse õiguse isegi siis, kui seadusandja pole sellise õiguse andmist kavandanud Haldusõigussuhe Haldusõigussuheon haldusõiguse normi alusel tekkinud õiguslik seos õigustatud ja kohustatud isikute (õigussubjektide) vahel. Haldusõigussuhe määrab ära, kelle vahel
(1) Maavanem teostab järelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuse üle seadusega sätestatud korras. (2) Riigikontroll kontrollib kohaliku omavalitsuse üksuse tegevust vastavalt Riigikontrolli seadusele. (3) Järelevalvet valla või linna õigustloovate aktide vastavuse üle EV PÕS ja seadustele teostab ÕK. Teema 4. Avalik- õiguslikud haldustoimingud ja riigivastutus 17. Haldustoimingute olemus ja liigid. Õigustoimingud ( Haldusakt, määrus, haldusleping ) ja reaaltoimingud. Haldusakti, määruse ja halduslepingu õiguspärasuse ja kehtivuse alused (Haldusmenetluse seadus). Haldustoimingud peavad olema: 1. Õiguspärased: 2. Kaalutlusõiguslikud 3. Vormivabadus ja eesmärgipärasusele lähtuvad 4. Uurimispõhimõtest lähtuvad Haldustoimingute liigid: 1. Reaaltoiming- nt riigihange, liikluse ümberkorraldus. Oluline, et ei kaasneks muutusi õiguskeskkonnas. 2. Õigustoiming- haldusakt ehk üksikakt, määrus, haldusleping
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
