Haldusakti põhjendamine Riigi- ja Haldusõigus Õigusteaduskond I Kalle Liiv Akadeemia Nord 2009 Sissejuhatus 3 Kehtiva haldusakti õiguslik tähendus haldusõiguses ja väljaspool haldusõigust 3 Haldusaktide liigid 4 Põhjendamiskohustuse põhiseaduslikud alused 5 Põhjenduse sisu 5 Haldusaktide põhjendamise kohustuse eesmärgid 5 Haldusakti põhjendamise ulatuse tõlgendus Eesti kohtupraktikas 6
Haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Haldusakti kehtetuks tunnistamine I Sissejuhatavad märkused Kehtetuks tunnistamine (kehtivuse lõppemise eeldusena HMS § 61 lg 2 alusel) haldusorgani poolt (HMS § 64) vaideorgani poolt (HMS § 85) kohtu poolt (HKMS) HMS § 64 jj kehtetuks tunnistamise kohta sätestatut kohaldatakse ka haldusorgani poolt - haldusakti muutmise ja - haldusakti kehtivuse peatamise suhtes. Haldusorgan võib HMS § 64 jj alusel haldusakti muuta, peatada selle kehtivus ja tunnistada
Materiaalne ehk sisuline õiguspärasus: õiguslik alus; kooskõla kehtiva õigusega; proportsionaalsus; kaalutlusvigade puudumine; õiguse üldpõhimõtete järgmine; Õiguslik alus: milline on haldusakti resolutsiooni sisu ehk reguleerimisese (mida haldusaktiga otsustatakse, milleks kohustatakse); kas üldse on olemas norm, mis näeb põhimõtteliselt ette taoliste haldusaktide andmise; kas juhtumi asjaolud vastavad normis sisalduvatele õiguslikele eeldustele (subsumeerimine). Õiguslikud eeldused võivad jällegi nõuda tõlgendamist (ptk 9.4.1) ning asjaolud põhjalikku uurimist ja hindamist (ptk 7.2);309
Haldusõigus Kevad 2011 Haldusõiguse eksam 04.06.2011 Eksamil eelnevalt küsitud: uurimispõhimõte, asendustäitmine/sunniraha, haldusorgan/halduse kandja, haldusakti õiguspärasus ja kehtivus. Kaalutlusõiguse sisu ja liigid, lisaks näide, proportsionaalsuse sisu ja näide ebaproportsionaalsest otsusest, vaidemenetlus, millal hakkab haldusakt kehtima. Välise kontrolli liigid, kaalutlusõiguse põhimõte, halduse kandja ja haldusorgan. Avalik haldus on täidesaatva riigivõimu tegevus ja keskendub riigi tegevuse korraldamisele. Avalikku haldust määratletakse formaalsee ja materiaalsena. Haldus formaalses mõttes on
Sügis 2009 N. Parrest Haldustegevusvormid Haldusakt. Määrus. Haldusleping. Toiming. HMS § 2 lg 1 sätestab haldusmenetluse mõiste: „(1) Haldusmenetlus on haldusorgani (§ 8) tegevus määruse (§ 88) või haldusakti (§-d 51 ja 52) andmisel, toimingu (§ 106) sooritamisel või halduslepingu (§ 95) sõlmimisel.” HMSi tuleb kohaldada üksnes siis, kui konkreetsel juhul on haldusorgani tegevus kvalifitseeritav haldusakti, toimingu, halduslepingu või määrusena. Kui ei, ei tule ka HMSi kohaldada. Seepärast on oluline teada, mida need mõisted tähendavad. I Haldusakt Haldusakti mõiste on määratletud HMSi § 51 lõikes 1 järgmiselt:
Haldusmenetlus Praeguseks on Eestis vastu võetud ning jõustunud HMS, kuid see ei tähenda, et seadus sisaldab Eesti haldusmenetlusõiguse kõiki norme. HMS on üldseadus, mis sätestab haldusvaldkondade ühised menetlusnõuded; suur osa haldusmenetluse üksikasjadest tulenevad muudest seadustest või nende alusel antud rakendusmäärustest. Seaduses kirjeldatakse haldusmenetlust halduses tehtavate õigustoimingute kaudu haldusmenetlus on haldusorgani tegevus haldusakti või määruse andmisel, toimingu tegemisel või halduslepingu sõlmimisel. Haldusmenetlust kui mõistet tuleb eristada halduskohtumenetlusest ja haldusõiguserikkumise menetlusest. Erinevalt kohtumenetlusest korraldab haldusmenetlust täitevvõim. Kohaldamisala täpsemaks piiritlemiseks on HMSi § 2 lg-s 2 ette nähtud menetlused, mida võib käsitada haldusorganite tegevusena, ehkki nad karistussüsteemi arvestades liigituvad karistusõiguse valdkonda. Need on
Haldusmenetlus Praeguseks on Eestis vastu võetud ning jõustunud HMS, kuid see ei tähenda, et seadus sisaldab Eesti haldusmenetlusõiguse kõiki norme. HMS on üldseadus, mis sätestab haldusvaldkondade ühised menetlusnõuded; suur osa haldusmenetluse üksikasjadest tulenevad muudest seadustest või nende alusel antud rakendusmäärustest. Seaduses kirjeldatakse haldusmenetlust halduses tehtavate õigustoimingute kaudu haldusmenetlus on haldusorgani tegevus haldusakti või määruse andmisel, toimingu tegemisel või halduslepingu sõlmimisel. Haldusmenetlust kui mõistet tuleb eristada halduskohtumenetlusest ja haldusõiguserikkumise menetlusest. Erinevalt kohtumenetlusest korraldab haldusmenetlust täitevvõim. Kohaldamisala täpsemaks piiritlemiseks on HMSi § 2 lg-s 2 ette nähtud menetlused, mida võib käsitada haldusorganite tegevusena, ehkki nad karistussüsteemi arvestades liigituvad karistusõiguse valdkonda. Need
tulekahju korral otsuste langetamine) 2) haldusorgan (kool ntks õpilaste teadmiste kontroll eksami näol ning peab vastama HMS tingimustele) § 52. Osahaldusakt ja eelhaldusakt (1) Haldusorgan võib enne asja lõplikku lahendamist: 1) lahendada asja osaliselt (osahaldusakt) 2) teha õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omava asjaolu (eelhaldusakt). (2) Osahaldusakti ja eelhaldusakti suhtes kohaldatakse haldusakti sätteid. Haldusakti õiguspärasus - kui ta on antud pädeva organi poolt, hetkel kehtiva seaduse põhjal, kaalutlusvigadeta, vastab normi nõuetele (§54) Haldusakt on vormivaba §5 -haldusakt kehtib alates kättetoimetamist või kättetoimetamisest -kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni või lõppemiseni -kehtetu, kui algusest saati kehtetu (tühine haldusakt - adressaat selgusetu, pole andnud pädev organ,ei selgu haldusakti andnud organ, kohustab toime panema õigusrikkumise)
tsiviilõigussuhtes. Toiminguteks peetakse kõiki selliseid asutuste meetmeid, mis ei kujuta endast õigusakti andmist, s.o tahteavaldust õiguste või kohustuste tekitamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks. Toiminguid iseloomustab vormivabadus. Eristada tuleb toimingut (reaaltoiming, õigustoiming) ja menetlustoimingut. 8. Kuidas toimub haldusotsuste vaidlustamine? nimetatakse vaidemenetluseks. 32 Peatükk 1 Nii vaidega kui ka kaebusega saab isik taotleda: haldusakti kehtetuks tunnistamist (kohtus tühistamist); õigusvastaselt välja andmata jäetud haldusakti andmist. Kohtus on võimalik taotleda ka haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamist kas rahalise hüvitisega või haldusaktiga tekitatud faktiliste tagajärgede kõrvaldamise teel (nt õigusvastase ehitusloa alusel ehitatud hoone lammutamist). Kahju hüvitamist on võimalik
haldusjärelevalve või halduskontroll (haldusesisene asutuste omavaheline kontroll, mis ei ole teenistuslik jv). NB! Kahe riigiorgani vahel riikliku järelevalve käigus tekkinud vaidluste lahendamine ei allu halduskohtule (huvi korral vt nt: RKHKm 20.10.2004, nr 3-3-1-38-04). III Enesekontrolli … kohta vt Vabariigi Valitsuse seaduse § 92 1-923 (sisekontroll ja siseaudit). Seondub kaudselt ka haldusorgani enda poolt haldusakti kehtetuks tunnistamise teemaga. EKSTERNNE KONTROLL IV Poliitiline kontroll Liigitatakse parlamendikontrolliks (nt PS § 65 p 13, § 74, § 97 lg 1) ja ühiskondlikuks kontrolliks (ajakirjandus kui "neljas võim", PS § 44, kodanikuühiskond). Nt PS § 44 lg 2: Kõik riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud on kohustatud seaduses sätestatud korras andma Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta, välja arvatud andmed, mille väljaandmine on
kaasuse lahendamine: haldusmenetlusseadus, riigivastutusseadus, asendustäitmise ja sunniraha seadus. asjakohase lahenduse. Lahendamiseks aega 45min. viidata tuleb konkreetsele lõikele, mitte ainult paragrahvile. Sarnaneb grupi kaasusele. Mis Üldine diskretsioon: on ka võimalik, et kõrgemalseisev ametiasutus määrab halduseeskirjade kaudu tehti haldusakti menetlemises valesti? (30punkti) oma valitsemisalas olevatele asutustele diskretsiooni ühtse käsitlemise. 38. Kuidas määratletakse kaalutlusõiguse piire?
alusel antud haldusaktiga – peab olema seaduslik volitus, ei saa volitada näiteks määrusega. Mudelid: Avaliku võimu pädevusega ülesannete üleandmine eraõiguslikule isikutele – eraõig isikud teostavad võimuvolitustega funktsioone, mis võivad piirata õigusi või panna peale täiendavaid kohustusi. Peab toimuma avalik-õigusliku normi alusel. Selle võib ette näha seadusega, haldusakti või halduslepinguga. Avalike ülesannete üleandmine riigi või omavalitsusüksuste või ka teiste avalik- õiguslike juriidiliste isikute poolt moodustatud eraõiguslikele isikutele – formaalne avalike ülesannete üleandmine. Ei ole võimuhaldus vaid lihthaldus, mida võib teostada halduskandja ise või loob eraõigusliku juriidilise isiku ja annab lihtsalt haldusülesanded talle üle. Riik võib luua erinevaid eraõiguslikke juriidilisi isikuid –
3. kui maksukohustuslane soovib esitada tõendeid 4. maksuvõla ajatamisel 5. enammakse tagastamisel, kui maksukohustuslane ei aita menetlusele kaasa 4. Maksuseadusest tulenevad rahalised kohustused ja nõuded on 1. trahvid ja viivised 2. asendustäitmise kulud 3. enammakse tagasisaamise õigus 4. maksu kinnipidamiskohustus 5. maksuvõla ajatamise nõue 5. Menetlusosaliseks on maksumenetluses maksukohustuslane, kes 1. on haldusakti adressaat 2. taotleb haldurilt mingit toimingut 3. esitab vaidluse maksuhalduri haldusakti kohta 4. ise ajatab maksuvõla tasumise 5. on kontrollitava maksukohustuslase äripartner 6. Maksumenetluses võib kasutada 1. kokkuleppeliselt muud keelt peale eesti keele 2. riigikeelena ainult eesti keelt 3. vaid ühte esindajat 4. taandamisõigust ainult menetlusosaline 5. seadusest tuleneva menetlustähtaja pikendamist halduri poolt 7. Revisjon 1
ainuvastutavate, kohtulikult ainult piiratult kontrollitavate otsuste tegemiseks. Põhjendused (ainult piiratult kontrollitava) halduse hindamisruumi olemasoluks: Määratlemata õigusmõisted lubavad erinevaid väärtushinnanguid, seega juba normi-loogiliselt ei saa olla ainult ühte ,,õiget" lahendust. Haldus on asjatundlikum ja suuremate kogemustega ja seisab konkreetsetele haldusküsimustele lähemal. Riigikohtu seisukoht: haldusakti põhjenduses tuleb ära tuua, kuidas ja miks otsusetegija sellest mõistest just nii aru saab ja seda sisustab. Kohus ei tohi määratlemata õigusmõistele tugineva haldusakti kontrollimisel küll hakata mõistet ise sisustama, kuid ta peab saama veenduda, et mõiste sisustamine ei toimunud meelevaldselt. Näiteid piiratud kohtuliku kontrolliga valdkondadest: Eksamitulemused. Kohtud üldjuhul tunnustavad halduse lõplikku otsustamisõigust eksamitel tehtud otsustuste suhtes.
tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud. (2) Tõendiks võib olla menetlusosalise seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus, tunnistaja ütlus ning eksperdi arvamus. (3) Menetlusosaline on kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Selle kohustuse täitmata jätmisel võib haldusorgan soodustava haldusakti andmisel jätta taotluse läbi vaatamata. 11 Tõendamiskoormis erineb: isiku jaoks koormavate ja soodustavate (nn menetlusosalise osalemiskohustus – kaasabi osutamine) menetluste puhul; kui isik on väheste teadmistega või mingil objektiivsel põhjusel ei ole tal võimalik tõendeid esitada (nt kinnipeetav). RKHK selgitas 23.10.2001
3. kui maksukohuslane soovib esitada tõendeid 4. maksuvõla ajatamisel 5. enammakse tagastamisel, kui maksukohuslane ei aita menetlusele kaasa 4. Maksuseadusest tulenevad rahalised kohustused ja nõuded on 1. trahvid ja viivised 2. asendustäitmise kulud 3. enammakse tagasisaamise õigus 4. maksukinnipidamiskohustus 5. maksuvõla ajatamise nõue 5. Menetlusosaliseks on maksumenetluses maksukohuslane, kes 1. on haldusakti adressaat 2. taotleb haldurilt mingit toimingut 3. esitab vaide maksuhalduri haldusakti kohta kohtule 4. ise ajatab maksuvõla tasumise 5. on kontrollitava maksukohuslase äripartner 6. Maksumenetluses võib kasutada 1. kokkuleppeliselt muud keelt peale eesti keele 2. riigikeelena ainult eesti keelt 3. vaid ühte esindajat 4. taandamisõigust ainult menetlusosaline 5. seadusest tuleneva menetlustähtaja pikendamist halduri poolt 7. Revisjon 1
Haldusorgan on kohustatud hoidma riigi- ja ärisaladust ning hoidma saladuses salastatud välisteabe ja asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud andmeid Haldusmenetluses tuleb järgida isikuandmete töötlemise korda vastavalt isikuandmete kaitse seadusele. 1 1https://www.juridica.ee/juridica_et.php?document=et/articles/2001/8/6624.SUM.php 4 2. HALDUSMENETLUSE EESMÄRK Haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. Tööstusomandi esemele õiguskaitse andmise menetlus, riigihangete teostamine ja vaidlustuste lahendamine riigihangete seaduse tähenduses ning väärteomenetlus ja süütegude kohtueelne uurimine ei ole haldusmenetlus käesoleva seaduse tähenduses. Haldusmenetlusega puutuvad ilmselt kõik kokku igapäevaselt, seda ise teadvustamata. Haldusmenetlus on nii suhtlus
alusel antud haldusaktiga peab olema seaduslik volitus, ei saa volitada näiteks määrusega. Mudelid: · Avaliku võimu pädevusega ülesannete üleandmine eraõiguslikule isikutele eraõig isikud teostavad võimuvolitustega funktsioone, mis võivad piirata õigusi või panna peale täiendavaid kohustusi. Peab toimuma avalik-õigusliku normi alusel. Selle võib ette näha seadusega, haldusakti või halduslepinguga. · Avalike ülesannete üleandmine riigi või omavalitsusüksuste või ka teiste avalik-õiguslike juriidiliste isikute poolt moodustatud eraõiguslikele isikutele formaalne avalike ülesannete üleandmine. Ei ole võimuhaldus vaid lihthaldus, mida võib teostada halduskandja ise või loob eraõigusliku juriidilise isiku ja annab lihtsalt haldusülesanded talle üle. Riik võib luua erinevaid eraõiguslikke juriidilisi isikuid äriühinguid,
alusel antud haldusaktiga – peab olema seaduslik volitus, ei saa volitada näiteks määrusega. Mudelid: 4 Avaliku võimu pädevusega ülesannete üleandmine eraõiguslikule isikutele – eraõig isikud teostavad võimuvolitustega funktsioone, mis võivad piirata õigusi või panna peale täiendavaid kohustusi. Peab toimuma avalik-õigusliku normi alusel. Selle võib ette näha seadusega, haldusakti või halduslepinguga. Avalike ülesannete üleandmine riigi või KOVüksuste või ka teiste avalik-õiguslike juriidiliste isikute poolt moodustatud eraõiguslikele isikutele – formaalne avalike ülesannete üleandmine. Ei ole võimuhaldus vaid lihthaldus, mida võib teostada halduskandja ise või loob eraõigusliku juriidilise isiku ja annab lihtsalt haldusülesanded talle üle. Riik võib luua erinevaid eraõiguslikke juriidilisi isikuid –
Ametniku erapooletuse põhimõte ja selle tähtsus. 5. HALDUSTOIMINGUD JA NENDE VORMID. Haldustoimingu mõiste ja nende liigitus: õigustoimingud ja reaaltoimingud. 6. HALDUSMENETLUS. Haldusmenetluse mõiste ja sisu. Haldusorgani väline ja sisene pädevus. Haldusmenetluse põhimõtted. Menetlusosalised haldusmenetluses. Asjaajamisnõuded haldusmenetluses. Menetlustähtajad. Menetluse algus, selle käik ja menetluse lõpp. Avatud menetlus. 7. HALDUSAKT: mõiste, tunnused ja funktsioonid. Haldusakti liigid. Osahaldusakt ja eelhaldusakt. Haldusakti kõrvaltingimus. Haldusakti õiguspärasus. Haldusakti kehtivus. Tühine haldusakt. Kaalutlusõiguse sisu. Vaidemenetlus. Vaidemenetluse ese, vaidealluvus, tähtajad, õiguste rikkumise põhjendamine, vaide läbivaatamine, vaideotsus. Haldusleping, tema mõiste ja rakendusala, sõlmimine. Toiming haldusmenetluses, mõiste ja õiguspärasus. 8. HALDUSE KONTROLL. Halduse kontrolli mõiste, liigid. Halduse sisene kontroll:
avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega, kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Esmaste ÕKV-te kasutamata jätmine ei ole alati kahju hüvitamist välistavaks asjaoluks. Kohtupraktikast on välja kujunenud asjaolud, mille esinemisel ei saa isikule esmaste ÕKV-te kasutamata jätmist ette heita: Esmase ÕKV-i kasutamine ei oleks kahju tekkimist vältinud. Nt kui haldusakti tühistamine ei kõrvaldaks kahju tekkimist. Sel juhul ei lange kahju hüvitamise nõue ära, kui haldusakti pole vaidlustatud. Esmase ÕKV-i kasutamise vajalikkus ei olnud kannatanu jaoks reaalselt võimalik või arusaadav. Esmase ÕKV-i kasutamata jätmiseks oli mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks kohtupraktikas on peetud nt kaebaja viibimist haiguse tõttu hooldekodus. Esmaste ÕKV-te kasutamine välistab lõputute kahju hüvitamise nõuete esitamise riigi vastu ja tagab selle,
Avalik haldus materiaalses tähenduses, Haldusakti mõiste, Haldusakti liigitus avalik haldus materiaalses tähenduses realiseerub läbi organisatsiooni, seadusele allutatud tegevus(seadusega tetermineeritud- toimub seaudse alusel ja seaduse täitmiseks). 1) tugevalt seotud Seadusandja on suhteliselt palju ise ära otsustanud, milline on halduse poolt sooritatud toiming, kelle poolt ja mis viisil tehakse, halduse organite kaudu on jäetud vähe otsustusruumi
suunates teda kõrvaldama kaebusest kõik vormilised vead, täpsustama kaebuses esitatud taotluse sõnastust ning selgitada kaebajale, milliseid tõendeid ja selgitusi on tarvilik esitada kaebuses esitatud taotluse eesmärgi saavutamiseks (Riigikohtu halduskolleegiumi 13.veebruari 2001.a määrus haldusasjas nr 3-3-1-66-00, RT III 2001, 6, 64). 2.2 Halduskohtusse pöördumise õigus Kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Selline kohtuliku kaebeõiguse üldregulatsioon sisaldub HKMS §7 lõikes 1. Kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kaljumäe viidates Riigikohtu halduskolleegiumi 26.mai 2000.a määrusele haldusasjas nr 3-3-1-21-00 (RT III 2000, 15,
See tähendab, et antud akt ei sisalda õigusnorme ehk üldnorme, ta on adresseeritud individualiseeritud subjektile ja konkreetse üksikjuhtumi lahendamisele. Haldusaktid Siseriiklikus õiguses eristatakse selgelt seadusi j nn. Administratiiveeskirju ehk halduseeskirju. Administratiiveeskirjad on õigusaktid, mida annab välja administratsioon. Neid nimetatakse tavaliselt haldusaktideks. Haldusakte võib ka liigitada materiaalseteks ja formaalseteks. Materiaalselt mõistetud haldusakti abil teostab administratsioon üht riigi põhifunktsiooni, so haldusfunktsiooni. Kuna legislatiivfunktsiooni sisuks on õigusnormide kehtestamine legislatiivaktidega, siis materiaalselt mõistetud haldusfunktsiooni teostatakse üksikaktidega (aktidega, mis ei sisalda õigusnorme). Administratsiooni põhifunktsiooniks on haldusfunktsioon, abistavad funktsioonid aga legislatiiv- ja jurisdiktsiooniline funktsioon. Formaalses mõttes on
E. Avalike ülesannete üleandmise õiguslikud mudelid. § 3. Haldusorganid §4. Halduse organisatsioonilised süsteemid. § 5. Pädevus § 6. Avalik-õiguslik juriidiline isik A. Juriidilise isiku mõiste B. Õigus- ja teovõime C. Põhikiri D. Huvi kui kriteerium E. Liigid F. Riiklik järelevalve TEEMA 5:HALDUSTOIMINGUD JA NENDE VORMID § 1. Haldustoimingud ja nende liigid §2. Haldusakt I. Haldusakti kehtetuks tunnistamine ja muutmine: II. Õigusvastase haldusakti kehtetukstunnistamine: III. Õiguspärase haldusakti kehtetuks tunnistamine: 3.Liigitus nimetuse alusel Seadustes on kindlaks määratud, millise nimetusega haldusakte millised organid vastu võtavad. Nii annab Vabariigi Valitsus määrusi ja korraldusi, minister määrusi ja käskkirju, kohaliku omavalitsusüksuse organid määrusi, otsuseid ja korraldusi. 4
õigused ja kohustused ning maksuhalduri õigused ja kohustused; maksuvaidluste lahendamise kord ning poolte vastutus. Maksukuritegu on maksudeklaratsiooni mitteesitamine või maksudest kõrvale hoidumine või maksuobjekti varjamine või muud kriminaalmenetluses ettenähtavad teod. Maksumenetlus on maksumääramiseks vajalike asjaolude väljaselgitamine ning maksumääramine kas deklaratsiooni esitamise alusel või haldusakti välja andmisel; samuti maksustamine või sundkorras sissenõudmine. Maksuparadiis ehk madala maksumääraga territoorium selleks on välisriik või välisriigis asuv iseseisva jurisdiktsiooniga territoorium, kus ei ole kehtestatud juriidilise isiku teenitud või tema poolt jaotatud kasumilt maksu või on see väiksem kui samasuguselt tulult oleks tulnud kehtestada füüsilisele isikule, residendile kohaldatav tulumaks; maksustamise piiriks on 2/3 vastavast tulumaksust.
2016 kevadsemester Haldusõiguse põhikursuse seminaride kaasused III teema. Haldusakti kehtivus ja sundtäitmise võimalikkus KOHTUPRAKTIKA (kohustuslik õppematerjal): Nõmm, 3-3-1-21-03; R. L., 3-3-1-71-05; Lohtaja, 3-3-1-75-07; TrioCorp, 3-3-1-65-09; Grove Invest; 3-3-1-63-10; M.V., 3-3-1-44-12 Haldusakt hakkab kehtima kui me oleme seaduse mentlusnorme järgides selle kätte toimetanud, siis saab lugeda, et on kätte saanud selle ning haldusakt on jõustunud. Kättetoimetamisest alates hakkab lugema kaebetähtaeg.
Haldus- riigi ja kohalikomavalitsus ülesannete täitmine Vabariigi valitsuse seadus Haldusmenetlus eesmärgiga hoida ära rikkumised(ennetada) haldusorg. tegevus haldusakti menetlused(erinevad load: relvaluba) toimingu sooritamisel kui on tegemist karistamisega ei ole tegemist enam haldusmenetlusega 1. Õiguste kaitse- peab lähtuma vastavalt seadusele 2. proportsionaalsus- parim viis eesmärgi saamise, leebed. 3. Kaalutlusõigus -on volitatud tegema otsuse, kuid ei tee seda, tooma välja põhjendused, valima meetmed mis toimiksid. Vormivabadus ja eesmärgipärasus
8) andmeid maksukohustuslase poolt maksudeklaratsiooni esitamise või esitamata jätmise kohta; 10) andmeid süütegude kohta, kui avalik huvi andmete avalikustamiseks kaalub üles huvi nende avalikustamata jätmiseks ning avalikustamine ei ohusta tõe väljaselgitamist kriminaal- või väärteomenetluses; 11) andmeid keskkonnatasude maksja keskkonnakasutuse kohta. (2) Maksukohustuse määramise korral maksuhalduri poolt on maksuvõla avalikustamine lubatud pärast haldusakti täitmise tähtpäeva saabumist ja kui haldusakti täitmist ei ole peatatud. Haldusakti vaidlustamise korral tehakse avaldatud maksuvõla juurde sellekohane märge maksukohustuslase taotlusel või ilma taotluseta, kui maksuhaldur on vaidlustamisest muul viisil teada saanud. ** Riikliku maksu maksuhaldur võib avaldada kohaliku maksu maksuhaldurile kohaliku maksu arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimiseks, maksu määramiseks ja sissenõudmiseks vajalikku teavet.
alusel antud haldusaktiga peab olema seaduslik volitus, ei saa volitada näiteks määrusega. Mudelid: Avaliku võimu pädevusega ülesannete üleandmine eraõiguslikule isikutele eraõig isikud teostavad võimuvolitustega funktsioone, mis võivad piirata õigusi või panna peale täiendavaid kohustusi. Peab toimuma avalik-õigusliku normi alusel. Selle võib ette näha seadusega, haldusakti või halduslepinguga. Avalike ülesannete üleandmine riigi või omavalitsusüksuste või ka teiste avalik-õiguslike juriidiliste isikute poolt moodustatud eraõiguslikele isikutele formaalne avalike ülesannete üleandmine. Ei ole võimuhaldus vaid lihthaldus, mida võib teostada halduskandja ise või loob eraõigusliku juriidilise isiku ja annab lihtsalt haldusülesanded talle üle
§36 (1);(2) 19. Milliseid haldusakte maksuhaldur annab ja millise seaduse järgi? Maksuhaldur annab isikule seadusega pandud ülesannete täitmiseks korraldusi, otsuseid ja muid haldusakte. Maksuhalduri haldusaktide andmisel, muutmisel ja kehtetuks tunnistamisel juhindutakse haldusmenetluse seaduses sätestatust, kui käesolevas seaduses või maksuseaduses ei ole ette nähtud teisiti. §46 (1) 20. Millistele tingimustele haldusaktid peavad vastama? Haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid peavad olema kirjalikud ning põhjendatud. §46 (2) 21. Millist teavet võib vahetada maksuhaldur välisriigi pädevate ametiasutustega? Välisriigi pädeva asutusega talle kättesaadavat ja maksumenetluses välisriigi residentide kohta koguvat teavet järgmiste tulude kohta: 1) Töösuhtest saadud tasu ning töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud töö- või teenustasu
1) 1314-aastastel töötajatel 20 tundi nädalas; 2) 1516-aastastel töötajatel 25 tundi nädalas; 3) 17-aastastel töötajatel 30 tundi nädalas. (2) Töötajatel, kes töötavad allmaatöödel, tervistkahjustavatel ja eriiseloomuga töödel, on lühendatud tööaja kestus kuni 35 tundi nädalas. (3) Koolide ja muude lasteasutuste õpetajatel, kasvatajatel ja teistel pedagoogikaspetsialistidel on lühendatud tööaja kestus kuni 35 tundi nädalas Tööajanorm -on seaduse, haldusakti, kollektiiv- või töölepinguga määratud töötundide arv mingis kalendriajavahemikus (päev, nädal, kuu või muu ajavahemik). Riiklik tööajanorm määratakse seaduse või seaduse täitmiseks antud haldusaktiga Puhkeaeg on aeg, mille kestel töötaja on vaba töökohustuste täitmisest ja võib seda kasutada oma äranägemise järgi. Puhkeaeg jaguneb: Tööpäevasisene- vaheaeg puhkamiseks ja einetamiseks
Haldusõiguse eriosa normid reguleerivad teatud üksikud haldustegevuse valdkonnad, nagu ehitus seadus, politsei seadus, ülikooli seadus jne. Selle alla kuuluvad seadused, mille suhtes HMS on üldosa seaduseks. 4 2. Haldusmenetluse mõiste Haldusmenetluse mõiste on defineeritud HMS §2 lg 1: "haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel."[1] Haldusorganid on kõik täitevvõimu struktuuriüksused, nagu riigiasutused, kohalike omavalitsuse üksuste asutused ja organid, iseseisvaid avalik-õiguslikud juriidilised isikud jne. ,,Haldusmenetluseks loetakse kohtute tegevus, mille suhtes ei rakendata kohtumenetluse seadustikke. Viimased laienevad esmajoones õigusemõistmisele üld- ja
Eesti Vabariigi põhiseadus ning lisaks ka K. Meruski jt poolt kirja pandud Haldusõiguse õpikut. Lisaks ka enda poolt koostatud loengukonspekti. 2 1. Mis on haldusmenetlus? Vastavalt haldusmenetluse seadusele on haldusmenetlus haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. Haldusorgani tegevuseks on toiming, mis ei ole haldusakti andmise ning mida tsiviilõigussuhetes ei sooritata. Haldusorgani toimingud on need toimingud, mida ei loeta haldusaktide andmiseks, sest õigusaktid on vahetult suunatud saavutamaks õiguslikku tagajärge. Toimingul aga see tunnus puudub. Toiming on näiteks arvamus, teadaanne, hoiatus, aruanne, maksuselgitus, õiend, kinnitus, kooskõlastus, heakskiit jne. Lisaks ka näiteks palga maksmine. Haldusorgani tegevus hõlmab määruste ja haldusaktide andmist, haldusorgani avalik- ja eraõiguslikke
mis sisaldab viivitatud päevade arvu, intressimäära, tasumisele kuuluv intressisummat ja tasumise tähtaega. Tähtaeg ei tohi olla lühem, kui 10 päeva. Kuna tulumaksuseadus sätestab, et maksuintress on ettevõtlusega mitteseotud kulu, siis ettevõtja ei saa tasutud intresse oma ettevõtlustulust maha arvestada.3 1.2. MAKSUKOHUSLASELE MAKSTAV INTRESS MKS §116 sätestab, et kui maksuhalduri koostatud haldusakti alusel on maksukohuslane tasunud rohkem makse, kui oleks pidanud maksma vastavalt maksuseadusele, siis on maksuhaldur kohustatud arvestama enammakstud summalt 2 Maksukorralduse seadus, jõustunud 20.02.2002, RT I 2002, 26, 150 ... 23.12.2014, 20, §115 3 L. Lehis “Maksuõigus” Juura 2009, lk 194 maksukohuslase kasuks intressi. Intressi arvestatakse alates tasumise kuupäevast kuni tasumise aluseks olnud haldusakti kehtetuks tunnistamise või muutmise kuupäevani.
tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Kaalutlusõiguse teostamisel tuleb arvestada haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid. ¹ PakS-e § 1 lõige 4 sätestab, et käesoleva seadusega ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003,
riskantseid, samas mitte tingimata õigeid otsuseid. 3. Kas riigivastutusmenetlus on/ei ole haldusmenetlus? Palun põhjenda. Kui vastad jaatavalt, siis millised haldusõiguse ja -menetluse põhimõtted on riigivastutuse jaoks kõige olulisemad. Palun too välja vähemalt 3 ja põhjenda oma valikut. HMS § 2 lg 1 defineerib haldusmenetluse järgmiselt: “haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel.” Riigivastutusmenetlus on haldusmenetlus nt kui kinnisasja omanik X palub tühistada tema naabrile Y väljastatud ehitusloa siis isik saab esitada vaide haldusmenetluses või kaebuse halduskohtumenetluses. Haldusmenetluse põhimõtted, mis on riigivastutuse jaoks kõige olulisemad on: 1. ? Haldusmenetluse üldpõhimõtted on: 1. Hea halduse tava 2. Õiguspärasus ja õiguse tõlgendamine, õiglus 3
kohaldatakse kõikidele riiklikele maksudele, kui maksuseaduses ei ole ette nähtud erieeskirju. kohaldatakse kaupade importimisel ja eksportimisel tasumisele kuuluvatele maksudele, kui tollieeskirjades tolliseaduse tähenduses ei ole sätestatud teisiti. kohalikele maksudele niivõrd, kuivõrd kohalike maksude seaduses ei ole sätestatud teisiti. Maksumenetluses on menetlusosalised: 1) haldusakti andmist või toimingu sooritamist taotlev maksukohustuslane (taotleja); 2) isik, kellele haldusakt või toiming on suunatud (adressaat); 3) muu isik, kelle õigusi haldusakt või toiming puudutab (kolmas isik); 4) haldusorgan, kes peab seaduse või määruse kohaselt esitama menetlevale haldusorganile arvamuse või kooskõlastuse õigusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks. Eesti maksusüsteemi lühiajalugu (täiendav materjal loengus).
o. riigi-ja haldusõiguse, objetkiks on riik kui kõrgema võimu kandja. Avaliku õiguse eesmärgiks on määratleda ning piiritleda riigiorganite pädevust. See ei välista muidugi seda, et riik ei osale eraõiguslikes suhetes, ei kasuta eraõiguse vorme. Viimast tuleb vaadata siiski kui erandit, peale selle puudub riigil privaatautonoomia. 2 Haldusmenetluse mõiste HMS §2 lg 1 defineerib haldusmenetluse järgmiselt : "haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel." Haldusorganiteks loetakse kõiki täitevvõimu struktuuriüksusi: riigiasutusi, - ametnikke ja kollegiaalorganeid, kohalike omavalitsuse üksuste asutusi ja organeid, iseseisvaid avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid, samuti avalike üledandeid enda nimel täitvaid eraisikuid (nt notarid) Haldusmenetluse ei ole aga mitte igasugune haldusasutuse tegevus, vaid üksnes see, mis
(MKS § 45) Maksuhaldur annab talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks korraldusi, otsuseid ja muid haldusakte. Maksuhalduri haldusaktide andmisel, muutmisel ja kehtetuks tunnistamisel juhindutakse haldusmenetluse seaduses sätestatust, kui MKS või maksuseaduses ei ole ette nähtud teisiti. (MKS § 46 lg 1) 20. Millistele tingimustele haldusaktid peavad vastama? 6 Haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid peavad olema kirjalikud ning põhjendatud. Kirjalikud haldusaktid toimetatakse kätte vastavalt MKS 4. peatükis sätestatule. (MKS § 46 lg 2) MKS § 46 lg-s 2 nimetatud haldusaktis peavad sisalduma: (MKS § 46 lg 3 p-d 1-8) 1) maksuhalduri nimetus ja aadress; 2) haldusakti koostanud ametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht; 3) haldusakti andmise kuupäev;
(õiguspärase ootuse põhimõte).“9 Seega tuleneb õiguskindluse põhimõttest 2 alaprintsiipi: - õigusselgus – vt: HMS § 55 lg 1: „Haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav.” HMS § 63 lg 2 p 5: „Haldusakt on tühine, kui sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita.” - õiguspärane ootus – vt: HMS § 67 lg 1: „Isiku kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamist otsustades arvestab haldusorgan peale käesoleva seaduse § 64 lõikes 3 sätestatu ka isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima, avalikku huvi ja haldusaktiga koormatud isiku huvi, et haldusakt tunnistataks kehtetuks.” Vt samuti järgnevad lõiked. 4. Proportsionaalsuse põhimõte10 PS § 11: põhiõiguste ja -vabaduste piirang peab olema vajalik demokraatlikus ühiskonnas ega tohi moonutada piiratavate õiguste olemust. 9 RKPJKo 02.12
maksuhalduri määratud tähtpäevaks. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui maksukohustuslane esitab maksudeklaratsiooni (§ 85) tähtaja jooksul ning tema rahalised kohustused on võimalik tasaarvestada tagastusnõudega (§ 33). Maksuteates või maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Maksukohustlase õigused. Maksukohustuslasel on õigus enne tema õigusi puudutava haldusakti andmist esitada maksuhaldurile oma arvamus või vastuväited. Maksukohustuslasel on õigus tutvuda maksuhalduri poolt tema kohta kogutud andmetega ning teha neist koopiaid või väljavõtteid. Maksuhalduril on õigus andmete esitamisest keelduda, kui see ohustaks tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses. Võib taodelda tõlki. Maksukohustuslasel, samuti muul huvitatud isikul või asutusel on õigus taotleda maksuhaldurilt tõendit maksuvõlgade puudumise kohta. Maksuhaldur on
Kõige laiemas tähendduses kujutab haldusmenetlus endast haldusfunktsiooni täitva organi igasugust otsuse tegemisele, muu abinõu rakendamisele või lepingu sõlmimisele suunatud tegevust. See hõlmab määruste ja haldusaktide andmist, reaaltoimingute sooritamist, samuti organi nii avalikõiguslikke kui ka eraõiguslikke tahteavaldusi, lepingute sõlmimist, teenistuslikke korraldusi jne. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 2 lõikele 1 on haldusmenetlus haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. Sama paragrahvi lõige 2 välistab haldusmenetluse mõistest väärteomenetluse ja süütegude kohtueelse uurimise. (Merusk 2001: 519) Haldusmenetluse seaduse § 106 lõike 1 järgi on toiming haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhetes. Seega tuleb haldusorgani toimingute all mõista kõiki neid toiminguid, mis ei ole õigusaktise andmine. Õigusaktid on vahetult
PPA teavitas V-d kirjalikus vormis oma otsusest ehk HMS § 55 lg 2 on täidetud. “Sama otsusega kohustas PPA V-d hiljemalt otsuse teatavaks tegemisele järgneval tööpäeval relvaloa, relvad ja laskemoona üle andma PPA-le ning relvad ja laskemoona alates nende üleandmise päevast hiljemalt 3 kuu jooksul võõrandama.” Vahekokkuvõte:PPA haldusakt on formaalselt õiguspärane. II. Materiaalne õiguspärasus PPA haldusakti õiguslikuks aluseks on RelvS § 43 lg 3 p 2, nagu kaasuses on märgitud. Kas menetlustähtaegu on järgitud? Vahekokkuvõte: haldusorgani ehk PPA tegevus nii formaalselt kui ka sisuliselt on õiguspärane. III. KOKKUVÕTE Käesoleval juhul on tegemist nii formaalselt kui ka materiaalselt õiguspärase halduse siseaktiga. Kaasus 2 (koost. A. Lott)
seda, et dokumendi resolutiivosa loetakse kättetoimetatuks nüüdsest 10 päeva möödumisel selle avaldamisest. Maksukohustuslased on uuest aastast kohustatud maksuhaldurile viimase nõudmisel esitama elektroonilisel kujul säilitatavad dokumendid rahandusministri poolt ettenähtud kujul nn standardse auditfailina. Muutub ka maksuvõla avaldamise kord. Maksuvõla avalikustamist lubatakse edaspidi üksnes siis, kui haldusakti täitmist ei ole peatatud, haldusakti vaidlustamise korral tehakse avaldatud maksuvõla juurde sellekohane märge. Maksumenetluses tõendite kogumine vaatlusega muutub selliselt, et vaatlusest ei pea ette teatama, kui etteteatamine võib ohustada vaatluse eesmärgi täitmist. Muudatused puudutavad muu hulgas ka maksusummade intressiarvestust. Näiteks ei arvestata tasumisele kuuluvalt maksusummalt intressi edasi enam juhul, kui intressisumma ületab selle arvestamise aluseks oleva maksunõude
selgitustaotlus on isiku pöördumine, milles isik: 1) taotleb adressaadilt teavet, mille andmiseks on vajalik adressaadi käsutuses oleva teabe analüüs, süntees või lisateabe kogumine; 2) taotleb õigusalase selgituse andmist välja töötatud õigusaktide või nende eelnõude, asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ja asutuse pädevuse kohta. Kehtib märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus (MSVS); 2) õigus olla ära kuulatud- haldusorgan peab enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamuse ja vastuväited. HMS § 49 reguleerib ettepanekute ja vastuväidete esitamist; 3) petitsiooniõigus- igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, KOV-de ja nende ametiisikute poole. Vastamise korra sätestab seadus. Euroopa Liidu kodaniku demokraatlik staatus
on: 1 RKHK 3-3-1-6-01 (Kõpu Vallavalitsus); 3-3-1-55-04, p 14 (Gogin); vt ka M. Ernits, Organitüli halduskohtus, Juridica 1999, lk 320. 2 RKHK 3-3-1-38-04, p 12. 3 RKHK 3-3-1-25-03. 4 VVS § 442, HKMS § 15 lg 2. Vastustajaks on riigi puhul reeglina konkreetne haldusorgan, omavalitsusüksuse puhul aga linn või vald tervikuna, vt HKMS § 17 ja RKHKo 3318312 p 11. vabakutselised ametnikud (notarid, kohtutäiturid, vandetõlgid, veterinaararstid); avalikud ülesanded lepingu või haldusakti alusel täitmiseks saanud eraõiguslikud juriidilised isikud (turvafirma parkimiskontrolli teostamisel, sõidukite tehnoülevaatust läbi viiv äriühing); riigi või kohaliku omavalitsuse poolt asutatud või nende osalusega äri- ja mittetulundusühingud ning eraõiguslikud sihtasutused. Mõnikord võib olla päris keeruline hinnata, kas vaidlustatava eraisiku toimingu näol on tegu ettevõtluse või avalike ülesannete täitmisega. Olukorda komplitseerib avalike ülesannete
Kaasuse tekstist on selge, et Martin Tamm ei teadnud, et tema suhtes oli haldusakt tehtud ning sai sellest teada ainult siis, kui ei saanud mudilase toetust ühe kuu eest. Ta ise hakkas asja uurima ja sai X vallavalitsuse ametniku poolt vastust, et enam ta toetuse ei saa oma võlgnevuse tõttu. Seega kuna ei olnud Martin Tamm haldusmenetlusse kaasatud, ei ole teavitamiskohustus täidetud. Ärakuulamispõhimõte: HMS § 40 lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Kaasuse tekstist tuleneb, et X vallavalitsus ei andnud võimalust Martin Tammile oma arvamust avaldada kirjalikus, suulises või muus talle sobivas vormis. Antud juhtum ei ole ka ärakuulamise erandiks vastavalt HMS §-ile 43. Eeltoodust lähtuvalt ärakuulamise kohustus ei ole täidetud.
seega kohustuse täitmisest keelduda. Kui kaasuse asjaoludest nähtuvalt selliseid vastuväiteid ei esine, tuleb formuleerida kaasuse tulemus stiilis “A saab nõuda B-lt kahju hüvitamist ……. alusel”. Kaasuse lahendamise kolmas etapp seisneb selge ja üheselt mõistetava tulemuse formuleerimises. NB! Õigussuhte osalise tegevuse õiguspärasus sõltub sellest, mis liiki tegevusega on tegemist (nt haldusakti peab koheselt motiveerima, toimingut aga ei pea). Samas ei pruugi skeemides käsitletavate teemade järjekorrast kinnipidamine kõigi kaasuste puhul õigustatud olla. Näiteks kui kaasuses tuleb lahendada nii haldusakti õiguspärasuse (punkt B) kui ka haldusakti kehtivuse (punkt C) küsimus ning kaasusetekstist nähtuvalt ei ole haldusakti selle adressaadile teatavaks tehtud, siis on loogiline kõigepealt välja selgitada, kas haldusakt üldse kehtib (vt
Tööinspektsioonile allkirjastatult (paberkandjal või digitaalallkirjastatult). Töösuhted ja töövaidlus Töösuhetes on tööandja põhikohustus kindlustada töötaja kokkulepitud tööga ja maksta selle eest palka, töötaja põhikohustus on teha tööandjale tööd alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Töösuhteid reguleerib töölepingu seadus. Töövaidlus on töösuhte poolte töötaja ja tööandja vahel töösuhete õigusakti, haldusakti või tööandja kehtestatud eeskirja kohaldamisel tekkinud lahkarvamus, mida ei ole olnud võimalik lahendada kokkuleppe teel. Töövaidluse lahendamiseks võib pöörduda töövaidluskomisjoni poole või kohtusse. Teave ja meedia Statistika Tööõnnetused Registreeritud tööõnnetuste arv. Tööõnnetuste muutus %-des. Kutsehaigused ja tööst põhjustatud haigestumised Tööinspektsiooni kodulehekülg on oluline, sest tööinspektsiooni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
