" ,,Ja Haldjatar!" ,,Oota nüüd, selleni ma veel jõuan! Jah, kuhu ma siis jäingi? Ah jaa, kuningriik. Selle valdjas oli kaunis neid, taevane tiivuline olevus..." ,,Hallitiivaline?" ,,Jah, kuigi mitte päriselt nii. Te olete sama algtõugu, kuid siis areng lahknes." ,,Mis edasi sai?" ,,Õitseng oli helge... Iga puu, mida näed, kandis enda najal kümneid onne, nii pisikesi kui suuri, igas neist elamas õnnelik pere. Rahvast oli palju: haldjad, nümfid, trollid, härjapõlvlased kõik läbisegi ja rahul oma eluga. Hallitiivalised elasid omaette, me ei tahtnud neid enda sekka, nad olid liiga ohtlikud." ,,Ohtlikud?" ,,Kas sa tõesti midagi ei tea?" ,,Ema on mulle jutustanud vaid inimeste julmusest meie rahva vastu." ,,Hah! Milline totrus!" Kira turtsus ja najatus vastu tamme puuluistunud tüve. ,,Tiivalised läksid esimesena tüli norima, lüües libahuntide ja harpüiadega karja. Kõik
1. Carl Maria von Weber (1786 1826) SAKSA RAHVUSOOPERI RAJAJA, pööras tähelepanu saksa rahvalikule muusikale ooperis ja orkestritämbritele. Carl Maria von Weber, a cousin of Mozart's wife Constanze, was trained as a musician from his childhood, the son of a versatile musician who had founded his own travelling theatre company. He made a favourable impression as a pianist and then as a music director, notably in the opera-houses of Prague and Dresden. Here he introduced various reforms and was a pioneer of the craft of conducting without the use of violin or keyboard instrument. As a composer he won a lasting reputation with the first important Romantic German opera, Der Freischütz. kuulata: http://www.amazon.com/exec/obidos/tg/detail/-/B00000J9H3/104-8000269-8907919? v=glance&s=music&vi=samples#disc_2 lisaks lugeda: http://en.wikipedia...
nähtuste vahel võivad olla seosed, mida on võimalik mõjutada. Tähtsal kohal oli ravimaagia. · Suhtumine loodusesse: Muinaseestlaste elu oli väga tihedalt seotud loodusega. Loodusobjektidesse suhtumisel lähtusid meie esivanemad seisukohast-nagu mina talle, nii tema mulle, kui inimene kahjustas midagi, siis võis mets vastutasuks eksitada või vesi uputada jne. Seepärast suhtuti loodusobjektidesse sõbralikult ja heatahtlikult. · Vaimud, haldjad, jumalad: nad kõik olid kindla paiga hoidja ja kaitsjad. Mõned haldjad elasid isegi talus või selle vahetus läheduses(Tõnn, Peko). Eestlaste jumalatest on teada, et austati Taarat ja arvatavasti ka Ukut. Pühaks päevaks peeti neljapäeva. Võrreldes eesti ja naaberrahvaste muinasusundeid, torkab silma, et meil on väga vähe suuri ja tähtsaid nn. kõrgjumalaid. 6. VABADUSVÕITLUSE EELDUSED JA I PERIOOD · Eellugu: 12
rohelised jalad ( rohutirts), kaks korda sünnib, üks kord sureb ( lind ), vana hobune, kuus küljeluud ( lootsik ) Rahvaluule on suuline, mälus säilitatud ja põlvest põlve edasi antud vaime looming.Rahvaluule tunnused on : suuline looming, traditsiooniline, kollektiivne, varieeruv, anonüümne. Rahvajutu liigid on : muistend tekke-seletus, koha, vägilasmuistend, ajalooline, rahvausundiline ( haldjad ), muinasjutt ( hea/halva võitlus), traditsiooniline lõpp ( ja kui nad veel surnud ei ole ... ), traditsiooniline algus ( elas kord, seitsme maa ja mere taga, kord oli), imeasjad ( seitsme penikoorma saapad, võlukepp, nähtamatuks tegev keep ), maagiline arv ( 7 pöialpoissi, 3 põrsakest, 12 kuud, 7 õde ), naljand-anekdoot, pajatus.Mõistatused Rahvalaul : vana e. Regivärsiline rahvalaul- Kõige vanem on regivärsiline rahvalaul, mis ühendab endas teksti, meloodia ja esituse.
loodud liit musta võluri Sauroni vastu. Sõrmuse Vennaskonna loob Elrond ning sinna kuulub 9 liiget, kõik liikmed esindavad Keskmaa vabasid rahvaid. 9 on ka sõrmustevaime Nazguleid. Vennaskond loodi aitamaks ja kaitsmaks sõrmusekandjat, Frodo Paunastet, kelle eesmärk on hävitada Võimusõrmus. Vennaskond asub teele 25. detsembril 3018 K.A (Kolmandal Ajastul) pärast Vennaskonna loomist Elrondi Kojas peetud nõupidamisel. Vennaskonda kuuluvad: Päkapikud · Gimli Haldjad · Legolas Kääbikud · Frodo Paunaste · Ilomac Kangepukk (Ilo) · Peregrin Tukk (Punapõsk) · Tobajuss Mängla (Juss) Inimesed · Aragorn · Boromir Võlurid · Gandalf Esmalt juhtis Vennaskonda Gandalf, kuni ta kukkus Moria kaevanduste sügavikku. Sealt edasi juhtis Vennaskonda Aragorn, kuni Uruk-haide rünnaku tõttu hukkub Boromir ning Vennaskond laguneb. Selleks ajaks on nad jõudnud kõigest poolele teele Mordori. Frodo
Üsna sageli on näha amorfset inimkuju, kes enamasti on valge, või kostab ainult kellahelinat või hääli. Üleminek eluta looduselt loodusvormidele on pidev. Eksitavaid jälgi peetakse justkui üleloomuliku olendi osaks või käepikenduseks, mille kaudu too inimest eksitab. Haldjas kui võrgutaja - jahimees ja naishaldjas. Ka vanamoor või surnud inimese vaim. Kangelase seotus ruumiga (mets + haldjas). Eksimine toimub piiril oma ja võõra vahel, sellel piiril kerkivad esile haldjad. Eksimine iseloomustab teatud protsessi, muutust, mille korral üks maailmaosa vaheldub teisega: siseringist välisringi. 22. Missugustele evolutsionalistliku antropoloogia seisukohtadele vastandub C. W. von Sydowi fiktsiooniteooria? Kuidas on omavahel seotud fiktiivsed hirmutusolendid ja lastemütoloogia? Carl Wilhelm von Sydow (1878-1952) · võrdles folkloorizanre taime- ja loomaliikidega botaanikas ja zooloogias
,,Kuningas Oidipus", Sophokles 1. Sophoklese tragöödia põhineb Oidipuse müüdil. a) Selgitage erinevust müüdi ja tragöödia vahel: Müüt on jutustav rahvapärimus, mis seletab kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Tragöödia on komponeeritud kunstivorm. See on üks dramaatika zanre (teised on komöödia ja draama) Müüti peeti üldiselt ajalooliselt tõepäraseks ning kuigi tragöödia võib põhineda mütoloogial, nagu Sophoklese "Oidipus", siis võis autor siiski kujundada motiive ja narratiive oma äranägemise järgi. Kui müüdid on hajusad, püsimatud, läbipõimunud, mitmesuguste vastuoluliste variatsioonidega, siis tragöödia on reeglina, vähemalt antud näite puhul kindlat vormi järgiv komponeeritud narratiiviga teos. b) Mis "Kuningas Oidipuse" kaasahaaravusest on pärit Oidipuse müüdist ja mis selle Sophoklese- poolsest töötlusest?: Täpselt ei ole seda võimalik tuvastada, sest tugineda ...
............... LASTERAAMATUTE ANALÜÜSID Lugemispäevik Tallinn 2018 SISUKORD LASTERAAMATUTE ANALÜÜSID...........................................................................3 1. raamatu analüüs......................................................................................................3 2. raamatu analüüs......................................................................................................4 3. raamatu analüüs......................................................................................................5 4. raamatu analüüs......................................................................................................5 5. raamatu analüüs......................................................................................................6 6. raamatu analüüs..............................................................................................
astus jumala vastu ja on sunnitud igavesti sihitult meresid seilama, nimetatud ,,Lendavaks hollandlaseks". Kõige populaarsem olend oli majahaldjas. Ta oli seotud kogu taluga ja seal võis teda ka kõige sagedamini kohata. Ta vaatas loomade järele ja tassis rehealusele vilja. Peale sulaseks olemise oli ta ka talu õnne tagaja. Kes oma majahaldjaga vaenujalale sattus, sellel läks halvasti, kes aga temale meele järgi olid, neid saatis alati edu. Ta oli üksik olend, kellel polnud perekonda. Haldjad elasid ka veskite, saekaatrites, laevadel. Vastupidiselt haldjale, elasid maa-alused olendid kollektiivselt. Nad elutsesid elumajade all, kivides, puudes, hauaküngastes. Inimeste vastu nad huvi ei tundnud, kui ise said rahus olla. Trollid nägid tavaliselt välja, nagu tavalised inimesed, paljudel juhtudel lausa ilusamad. Nad elasid kollekttivselt mägedes või suurtes kivides. Trolle oli tavaks üüdistada, kui midagi viltu läks või juhtus mingi õnnetus
Loksperil käimine ja seal mõõkadega vehklemine oli maa peal nähtav virmalistena. Aga siis ei sõidetud sinna sugugi volbripäeval (ega selle laupäeval), vaid hoopis neljapäeviti, jõulude ajal, suurel nädalal ja muudel tähtpäevadel. Nii oli see vanal ajal. Päris uuel ajal liiguvad volbrilaupäeval igasugused salkus ja kaltsus tegelased, fantastilised elukad, küürakad nõiamoorid, väikesed nõiad, samaanid ja haldjad ringi. Olendeid on ilusatest peletisteni. Tantsitakse, lauldakse, käiakse temaatilisel diskol või istutakse vaikselt oma seltskonnaga lõkkevalgel. 1. mai oli 20. sajandil pikalt tuntud kui töörahva püha, mille juurde kuulus maiparaad. Selle päeva tähistamine sai juba 1862. aastal alguse Ameerikas Chicagos ja on üks neid 19.-20. sajandi pühi, mis leidis märkimist Euroopa tööstusriikides ja -keskustes. Eestis algas avalik ja
Uranos võttis naiseks jumalanna Maa ja see sünnitas talle paju surematuid lapsi. Nende seas oli 12 titaani, 6 meessoost ja 6 naissoost. Titaanid olid tohutu suured ning hirmuäratava jõuga jumalad. Üks neist, Okeanos, oli isegi nii suur, et laotus üle kogu maa. Ta oli loendamatute järeltulijate isa: kõik jõed maa peal olid tema lapsed ja tal oli kolm tütart, okeaniidi, kes olid allikate ja ojade haldjad. Üks teine titaan, Hyperion, ja tema naine, titaanitar Thea, andsid maailmale veel 3 jumalikust soost olendit: särava Päikese, roosisõrmise Koidu ja hõbedase Kuu. Noorim titaanide seas oli kaval ning auahne Kronos; natuke hiljem tuleb meil temast pikemalt juttu. Uranose ja Maa lapsed olid ka kurjad kükloobid hiiglaslikud jumalad, kel üksainus silm keset laupa. Kükloobid valitsesid tuld ning käsutasid kõue ja välku. Nad
vihjeliselt (mütologeemidena) soome-ugri rahvaste mütoloogiat ei või tõmmata indoeuroopa rahvaste mütoloogia liistule 8. Iseloomusta soome-ugri rahvaste usundilisi süsteeme ja neile iseloomulikke tunnuseid. Arktika ja subarktika küttide usund: maailma loomine, samaanid, saagi ja loomade isandad, loomaliikide kaitsjad, mobiilsed pühamud Kombineeritud elatusviisiga põhjapõdrakasvatajate usund: valduste tekkimine, haldjad (peremehed-pereaised, isandad ja emandad), perekondlik kultus, ilmajumal (pikse-, taeva- ja tormijumal), paiksed pühamud Alepõletajate ja karjakasvatajate usund: loodusjõud (algelemendid), teadja/ravitseja, maja- ja paigahaldjad, esivanemate austamisega seotud pühamud Lõunapoolsete viljakasvatajate usund: dualistlikud kontseptsioonid, maaema ja taevajumal (deus otiosus), viljahaldjad, külapühamud ja preestrid
Nad olid kindla paiga hoidjad ja kaitsjad. Konkreetsetest jumalatest nimetarakse Läti Hendriku koornikas vaid Tarapitat (Taarat). Võrreldes Eesti ja naaberrahvaste muinasusundeid torkab silma, et meil oli väga vähe suuremaid ja tähtsamaid kõrgjumalaid. Seda on peetud eestlaste usundi omapäraks. Samas võis allajäämine muistses vabadusvõitluses kaasa tuua esmajoones vanade kõrgjumalate austamise olulise vähenemise. Vaimud, haldjad ja jumalad polnud inimeste suhtes ei hea- ega pahatahtlikud, siiski oli vaja nendega hästi läbi saada. Heatahtlikust püüti saavutada ohverdamisega. Selleks olid kindlad ohvipaigad hiied või üksikud puud, allikad, kivid, harvemini mäed, järved, jõed. Pühadeks puudeks peeti eelkõige tammesid ja pänasid. Hiiepuu alune oli püha pind, sinna ei lastud loomi, sealt ei võetud oksi ja lehti, sealt ei korjatud marju. Sageli ehiti puuoksi paelte, lõnga ja riideribadega
· Zhuangzi (4.saj e.m.a) Wu wei toimimine toimimata ilma pingutuseta Suhtelisus jiao Feng shui · 21.saj elukvaliteedi parandaja · Hiina muistne traditsioon 6. Saj e.m.a · Esivanemate ja taeva tahte lugemine Samanism · Elementide harmoonia Ying yang ja viis elementi Shinto Jaapani usund · Jaapanlaste loodususk · Kami haldjad? Jumalused? , kohad kus neid näed pühad · 8 miljonit kamit Mütoloogia · 712 kojiki muistsetest asjadest · 720 Nihongi jaapani kroonikad, Yamato dünastia ajalugu · Izanami & Izanagi kaks jumalust , iznagi pan mõõga ürgookeani kui mõõga välja võttis siis vesi mis tilkus tagasi ,nendest said jaapani saared, kui ta suri sis ta silmadest said kuu ja päike ; Yamato dünastia esivanem Pühakirjad
Arvati, et peale füüsilise keha omavad kõik elusolendid ka erilist väge või jõudu. Väge oli ka teatud objektides, paikades ja taevas. Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Tähtsal kohal oli ka usk hauatagusesse ellu, seepärast pandigi surnutele kaasa igasugu tarbeesemeid ja sööki. Igal pool esines veel teatud vaime ja haldjaid, kes asutasid vett, maad, metsa ja kodu. Nad olid paigahoidjateks ja kaitsjateks. Mõned haldjad elasid isegi talus või selle läheduses. Usuti erinevaid haldjaid ja jumalaid, kes olid enamasti seotud mingisuguse õnnega põlluharimisel või üleüldse elus, ehk siis iga haldjas, vaim, jumal oli seotud millegagi - Nende hulgas olid Peko, Tõnn, Taara, Uku. 2.) Kahe revolutsiooni vahel Ainus legaalne erakond oli tol hetkel Eesti Rahvameelne Eduerakond, kuid sellelgi olid omad piirid. Enamlased haarasid põrandaaluse tegevuse juhtimise enda käte
Loodusobjektidesse suhtumisel lähtusid meie esivanemad seisukohast: nagu mina talle, nii tema minule. Kõikjal esines veel vaime ja haldjaid, kes olid kindlate paikade hoidjad ja kaitsjad. Koduhaldjatega tuli hästi läbi saada ja seetõttu ohverdati igast tootest veidike ka talle. Peko oli koduhaldjas, kes toodi välja vaid põllutöö ja karjaga seotud päevadel. Taara- saarlaste jumal aga tuntud ka Virumaal, kus ta olevat sündinud. Uku oli Eestis tuntud jumal. Vaimud, haldjad ja jumalad polnud oma loomult inimeste vastu ei hea- ega pahatahtlikud. Heatahtlikkust püüti saavutada ohvrite toomisega. Selleks olid kindlad kultus- ehk ohvripaigad: hiied või üksikud puud, allikad, kivid. Pühadeks puudeks peeti eelkõige tammesid ja pärnasid. Isikud Kuningas Ingvar- Rootslaste kuningas, eestlased tapsid ta suures lahingus, korraldas rüüsteretkeid Eestisse. Jaroslav Tark- Kiievi suurvürst, tegi sõjakäigu eestlaste vastu, rajas Tartusse korraliku linnuse.
Selliseid inimesi, kes neid asju teha oskasid, nimetati tarkadeks. Animism: Muinaseestlaste elu oli väga tihedalt seotud loodusega. Inimesed pidasid end üheks osaks loodusest ning arvasid, et kõigel looduses on oma hing (ka kividel, puudel jne...)Sellist kogu elusa ja eluta looduse hingestamist nimetatakse tänapäeval animismiks. Looduses esines veel teatud vaime ja haldjaid, kes hoidsid ja kaitsesid loodust. (metsaisad, metsaemad, põlluvaimud, veevaimud, jne..) Mõned haldjad elasid isegi talus või selle vahetus läheduses (koduhaldjas Tõnn, viljasalves oli Peko). Kõrgjumalaid oli vähe. Konkreetse jumalana on nimetatud vaid Tarapitat. Hiljem ka Uku. Hing: See oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elushoidmiseks. Magamise ajal võis hing ajutiselt kehast lahkuda, ringi liikuda ning asuda vahel ka teiste olendite kehasse. Surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt. Tähtsal kohal oli usk hauatagusesse ellu. Hiis: ohvripaik.
Üld- ja sotsiaalpsühholoogia Lugemismaterjali: 1) Henry Gleitman „Psühholoogia“ 2) P. Zimbardo „Psychology: core concepts“ Psühholoogia – käitumiste ja psüühiliste protsesside teadluslik uurimine ● Agressiivse emotsiooni (nt. viha) väljaelamine võib tekitada seda tegelikkuses juurde, mitte maha rahustada. Psühholoogia juured ● Filosoofia ja religioon - vana-kreeka ja rooma: ideed teadvuse kohta; meele ja emotsioonide olemus; tajud ja välise maailma tõlgendamine. Platon – moonutatud reaalsuse ideed ● Shamanism ● Budismi õpetused ● Keskaeg – „pime ajastu“ ● Uus aeg ja renessanss Decartes – pakkus välja, et inimese käitumine ja tajud sõltuvad närvisüsteemi tööst ● Teaduslik alguspunkt 1879 – esimene teaduslik labor Saksamaal (asutaja W. Wundt) ● Kaasaeg: teaduslik ja rakenduslik psühholoogia Traditsioonilised koolkonnad 1. Strukturalism – p...
Üldine usundilugu RELIGIOONI TÄHENDUS, OLEMUS Religioon ehk ka usund on üldnimetus, konstruktsioon. Islami maades on religioon din, India usundites dharma. Tänapäeval tähendab religioon uskumusi maailma üldise korraldatuse kohta. See on maailma mõistmise ja mõtestamise süsteem. Religioon viitab sageli inimeste käitumisele ja sotsiaalsetele institutsioonidele , sageli arutatakse järgmistel teemadel: universumi algus, lõpp ja tähendus; mis juhtub pärast surma; mõjuvõimsate mitteolendite (vaimude, esivanemate, inglite, deemonite ja jumalate) olemasolu ja soovid; kuidas see kõik kujundab inimkäitumist. Kõik religioonid viitavad nähtmatule ehk mitte-empiirilsele maailmale, mis asub harjumuspärasest maailmast väljas; seega midagi religioosseks nimetades mõistetakse tavapäraselt seda, mis asub nendest institutsioonidest väljaspool, mida me nimetame ,,poliitilisteks". Sellepärast lähtume arusaamast, et ...
Üldse oli soovitav öösel kaevu juurde mitte minna, sest usuti, et kaevul käivad sel ajal surnud. Lõuna-Eestis pesti esimese püha hommikul silmi veega, millesse oli pandud elavaid süsi või kaabitud hõbedat. Tööriistade puhul kanti hoolt, et nad oleksid talu piires oma tavalisel kohal, ulualla toodud, lagedal olevad sõiduriistad pöörati küljeli, vokid, õmblusmasinad jm kaeti kinni. Aknad tuli kinni katta, et kurjad jõud, surnud ja haldjad aknast sisse ei vaataks. Eeskätt on kardetud kuradit, vanapaganat, vaimusid, kuid ka surnuid ja kodukäijaid ehk külmkingasid ja teisi olendeid. Jõulud oli sobiv aeg nõidumiseks nii nõiaraamatuga kui ilma. Taas oli aktuaalne teise pere lammaste niitmine, tagasituleva raha nõidumine, nõiaviha näppamine, saatuse muutmine ja muud teod. Lääne-Eestis ja saartel usuti nõidasid loksperile minevat. Töökeelud Töökeelud kehtisid kogu jõuluaja kohta
suhtlemine ja meediumid, kes kahte erinevat maailma vahendasid. Eesti külaelus, veel enam aga linnamiljöös, oli spiritism populaarne üleeelmise sajandi lõpus. Rahvaluule arhiivi andmetel jätkus vaimudega suhtlemine elavalt ka eelmisel sajandil, eriti viimase sõja eel. Väikestes huviliste seltskondades jätkus harrastus hiljemgi. Üleloomulikke olendeid võib suhete poolest reaalsusega laias laastus liigitada kahte suurde rühma: 1) mütoloogilised olendid (näit. haldjad, vanapagan jt.) ja 2) varem elanud reaalsetest inimestest lähtunud olendid, s.t. surnute hinged. Varasemas rahvatraditsioonis esineb kirjeldusi kokkupuudetest mõlemat liiki üleloomulike olenditega. Kontaktid surnute hingedega olid valdavalt rituaalset laadi. Uskumuste kohaselt lahkus surnu hing siit ilmast teise ilma, kust ta aeg-ajalt külastas elavaid. Kuigi surnuid esivanemaid oodati koju mitmetel kalendritähtpäevadel, langes kodu külastus valdavalt sügisesele hingedeajale.
Välk, müristamine, torm, vihm, viljasaak. Füüsiline jõud. Võitles kurja vastu. BALDR Odini poeg HEIMDALLAR jumalate vahimees Viikingite religioon VAANID: FREYR rahu, rõõm, viljakus. Suur fallos. Rituaalsed peod. FREYA naissoost vaste. Nornid perekondadevälised saatusejumalannad Viikingite religioon Hiiud, LOKI kuri ja kaval olend MIDGARDRI-madu ja hunt FENRIR halvad inimestele ja jumalatele HEL - surnuteriik ALFID neutraalsed haldjad Olulisel kohal olid ka surnud esivanemad. Jumalaid austati vabas looduses aga ka kultusepaikades Taanis Lejres ning Rootsis Uppsalas. Viikingiaeg - religioon Koguneti 9. aastal ja ohverdati nii inimesi kui loomi: Lejres 99 inimest, 99 hobust jne. Uppsalas iga elusolendi 9. meessoost isend. Surnukehad riputati hiide. Konkreetseid templeid leitud ei ole. Viikingiretkede põhjused Vaesus Riikide teke Skandinaavias Kaubandus ja sellega kaasnev röövimine
Väge võis olla ka sõnades. Nende abil sai nõiduda jne. Inimesed kes seda väge oskasid, neid kutsuti tarkadeks. Eesti targad olid kuulsad. Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elushoidmiseks. Magamise ajal võis see kehast lahkuda. Surma korral lahkus see kehast. Usuti hauatagusesse ellu hauda pandi asju kaasa. Hilissügisel oli hingede aeg. Hinged liikusid ringi ja pered katsid laudu. Suhe loodusega oli väga tihe. Inimesed olid 1 osa loodusest. Vaimud, haldjad ja jumalad Looduses esines teatud vaime ja haldjaid, kes hoidsid ja kaitsesid loodust. Tõnn oli tuntud koduhaldjas. Konkreetne jumal oli Eestis Tarapita. Teine jumal oli Uku. Ohvripaigad need olid selleks, et vaimude, haldjate ja jumalatega hästi läbi saada. Selleks toodi ohvreid. Paikadeks võisid olla puud, hiied, allikad, kivid jne. Ennustamine, nõidumine ja maagia ennustati, et teada saada kuidas mingid üritused lähevad. Näiteks tapeti loom ja vaadati kummale poole ta langeb
Sissejuhatus Eesti ja Seto rahvausundisse Invisibilia – maailma nähtamatu pool, kõik, mida maailmas näha ei ole. Mõistmise lähtekohad 1. „Üleloomuliku“ puudumine – vanas usus ei tõlgendatud üleloomulikke juhtumisi üleloomulikena, vaid seda peeti lihtsalt elu osaks, üheks kogemuseks. 2. Olendite paljusus – lisaks materiaalsetele olenditele on igasuguseid muid olendeid, kes võivad endale aegajalt võtta nähtava kuju, see ei tee neid vähemreaalseks. 3. Arusaam väest – usundi üheks aluseks on vägi ehk energia, see ei ole materiaalne, kuid võib avalduda ka materiaalses maailmas. Ümberpaiknev jõud. 4. Nähtamatud seosed asjade vahel, aegade vahel – need seosed on mõjutatavad „üleloomulikul“ teel, nõidumise, maagia kaudu. Seosed on olemas asjade ja olendite vahel, aegade vahel (oleviku ja tuleviku). Nähtamatute seoste mõjutamist, nende käimapanekut nimetatakse maagiaks. Igasugused tegevuskeelud käivad samuti maagia alla. (nt. mingite asjade mit...
eluenergia saamiseks. Mao Zedong 1949. a kuulutas välja Hiina Rahvavabariigi. Tema valitsusajal oli kultuurirevolutsioon 1966-1976. Varasem kultuuri tõekspidamine pöörati pea peale. Vanad traditsioonid on säilinud emigreerunud hiina kogukondades ja vb Taivanis. JAAPAN Jaapan on vallutatud 2 korda. Ta on olnud suhteliselt suletud. Sinto jumalate tee. 28 Kamid jumalused, jumalad, haldjad, väed; kogu maailm on hingestatud, kamid võivad olla jõed, mäed, pühapaigad, olulised esivanemad. Kamide hulk on lai. Sinto traditsioon on Jaapani ühiskonna põhiväärtused. Torii pühapaikade juures olevad väravad, sinto sümbol. Sinto traditsioon kujundatai välja jaapanlaste poolt. Põhjuseks olid suured välismõjud: hiina. Jaapanis tekkis vajadus oma defineerimise järele. Sinto traditsioon jaguneb neljaks:
Loksperil käimine ja seal mõõkadega vehklemine oli maa peal nähtav virmalistena. Aga siis ei sõidetud sinna sugugi volbripäeval (ega selle laupäeval), vaid hoopis neljapäeviti, jõulude ajal, suurel nädalal ja muudel tähtpäevadel. Nii oli see vanal ajal. Päris uuel ajal liiguvad volbrilaupäeval igasugused salkus ja kaltsus tegelased, fantastilised elukad, küürakad nõiamoorid, väikesed nõiad, samaanid ja haldjad ringi. Olendeid on ilusatest peletisteni. Tantsitakse, lauldakse, käiakse temaatilisel diskol või istutakse vaikselt oma seltskonnaga lõkkevalgel. Näiteks Tartus muudavad juba sada aastat volbripäeva eriliseks üliõpilased, õigupoolest korporandid. Rongkäiguga liiguti varem Toomemäele akadeemiliste isikute kujudel päid sampusega pesema, kõnesid pidama, Kassitoomele lõket tegema ja muidugi laulma
Esimene selle zanri viljeleja oli Qu Yuan, kes elas 3. saj e.m.a. Ta oli tuntud ühiskonnategelane ja luuletaja Chu riigist. Poliitiliste intriigide tõttu süüdistati teda ebaõiglaselt riigireetmises, sellepärast sooritas enesetapu. Enne surma olevat ta aga kirjutanud poeemi ,,Lí So" () e ,,Lahkumise kurbus". Selles kirjeldas ta oma hingeseisundit ning lahkumist kodumaalt. Ta kirjeldas pühalikke olendeid, kes elasid mägedes ja võisid inimesi aidata, umbes nagu haldjad. Ta suundub surematute riiki ning kohtub müütiliste tegelastega. Kuna see tekst oli nii liigutav, leinasid väga paljud Qu Yuani pärast tema surma. Luules oli oluline Han-dünastia, mil levis nn piánwén () paralleelproosa ehk luule ja proosa segamini. See on kohmakas vorm. Samuti tekkis omanäoline zanr yuèf () õukonna juures tegutsenud muusikabüroo, ametkond, kus koguti, toimetati ja töödeldi rahvaluulet. Rahvalaulud toimetati ühesugusteks
1 Tükike - tükike maad ennast tihtipeale, homoloogiline substantsiaalsus. (homoloogia) 2.2 Väljatulek - maani lihtsalt jõutakse. Areng, mille vältimatu tulemus on see, et jõutakse praeguse maani. (teleoloogia) 2.3 Lahutamine - tihtipeale lahutamise käigus toimub maa ja taeva eraldumine. 3. Olendite loomine 3.1 Loomad - omaette kategooria, inimestele kosmogooniliselt väga lähedane. Müteem: endiseaja inimesed saavad loomadeks. 3.2 Taimed, putukad jne. 3.3 Jumalad, healoomulised vaimud, haldjad... 3.4 Tondid, deemonid, kurjad vaimud... 3.5 Inimesed - võidakse luua mitu korda. Seda, et nad aeg-ajalt untsu lähevad saab psühholoogiliselt tõlgendada. Keegi nimetas seda untsuminemist loomismüütide kõige loomispsühholoogilisemaks omaduseks. Müütide loojad samastavad jumalaid inimliku loovisikuga, nad on kärsitud ja neil ei tule kohe kõik ilusti välja. 4. Kultuur 4.1 Kombed 4.2 Elatise hankimine - kuidas küttida, põldu harida jne. 4.3 Seadused (hierarhiline pool) 4
üritas hunti tappa, kuid lõikas vaid haava, Mall tormas Hiie juurde, hunt hammustas ka teda näost, Leemet ründas uuesti hunti, kuid surma ta ikka ei saanud, appi tõttas Mõmmi, kes hundi selgroo purustas, Hiie oli teadvuseta ja verd voolas, teda polnud võimalik enam päästa, isegi Ints nuttis - Hiie ema, keda oli võimalik vaid riiete abil ära tunda, süüdistas hiiepuude põletamist, millest tulenevalt haldjad kätte maksid, järgmine hetk oli Mall surnud, niisamuti ka Hiie, Leemet ei suutnud seda uskuda, suudles ja kallistas laipa, kuniks Mõmmi ta eemale vedas - vihast läks Leemet ja lõikas hundil jalad ja saba otsast, seejärel marssis metsa, kõndis sihitult ja ükskõikselt ringi, järsku meenus talle Hiie ja ta jooksis tagasi tuldud teed - nüüd lamas Hiie kõrval ka täi surnuna, kes tüdrukut väga armastanud oli, Leemet minestas 28.
Kr Lähis-Idas 7. Judaism 14 miljonit järgijat tekkis 14. Saj e.Kr Soome-Ugri rahvususundid Mõisted. Uskumused väljendavad üldistavad suhtumist üleloomulikku. Müüt kirjeldab maailma loomist, seda kuidas jumalik jõud loob kaosest kosmose, korraldatud maailma; loomisjumala tööd täiendavad heerosed. Usundiline muistend domineerib s-u usundites kajastab üleloomuliku avaldumist argielus; tegelasteks üleloomulikud olendid nagu haldjad, hinged, näkid jms Legend piiblipärimus Memoraat isikulooline usundiline jutt; inimene kogeb midagi üleloomulikku ja annab edasi oma religioosset kogemust Maagia katsed/soovid valitseda üleloomulikke jõude riituste abil (nt. looduse mõjutamine) Uurali rahvad Soome-Ugri rahvaste hulka kuuluvad kõik rahvas, kes kõnelevad soome-ugri keeli. Kokku on s-u rahvaid (k.a. samojeedid) 23 miljonit, 90% neist ungarlased ja soomlased
· Huvi müstilise keskaegse kultuuri vastu. Varemete ja maagiliste asjadega tegelemis huvi · Ajastu märksõnad: hingestatus, tundeküllasus, salapära, fantaasia, rahutus, huvi teadvustamatuse vastu, huumor, iroonia, igatsus/melanhoolia. Sinine mängib rolli maalides igatsuse värv. · Romantiline kunstnik: maailmaparandaja, vastandite ühendaja, hingelise tasakaalu poole püüdleja. · Lemmikmotiivid: sinine lill, rändur, peegel, teisik, võlurid ja haldjad ja vaimud, kurat, looduslaps. · Ajastut soosisid ühiskondlikud arengud: poliitilised vapustused (suur prantsuse revolutsioon, Napoleoni sõjakäigud, saksamaa killustatus ja selle vaimne ühendamine) Romantiline kunstnik on lõhestatud ja see on teostes sees. · Jätkuvad samad sotsiaal-kultuurilised protsesstid: koolihariduse areng, inimeste tegelemine muusika, kirjanduse, kunstiga. See ei olnud enam üksikute väljavalitute ala.
Mükeene tekstides nimetatud jumalad on samad, mis hiljem Homerose eepostes, kirjapilt erineb. Jumalad seotud maailma erinevate osadega, loodusnähtustega ja inimelu valdkondadega Lisaks jumalatele on pooljumalad (heerosed Herakles, Theseus), tavaliselt isa jumal ja ema surelik. Vahe heerose ja jumala vahel võib olla väike väike, nt Heraklest vanades tekstides nimetati ka jumalaks. Erinevad loodusvaimud, nt nümfid (nagu haldjad, austatud), sileenid (kargavad Dionysusega kaasas ja panevad tina pmst ja teevad lollusi, Dionysus pani veini lahjendamata, usuti, et õige vein on ikka lahjendatud) jt Daimon Tahab ohvriande, kui teda hästi koheldakse, võib inimesele head teha, pole deemon. On erinevaid liike, nt hea daimon, kes on nagu kaitseingel Olid ka majaga ja koduga seotud olendid, kes kaitsesid maja ja perega seotud asju.
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi......................................................................
Hingede ärasaatmisel kaeti neile ja saun. See aeg oli rahulik ja siis ei tohtinud lärmata. Suhtumine loodusesse. Inimesed pidasid end loodusega üheks ja kõigel on oma hing. Levinud oli animism e elusa ja eluta looduse hingestamine. Lähtuti seisukohast, et nii kuidas mina talle, nii tema mulle. Seepärast suhtuti loodusesse sõbralikult. Vaimud, haldjad, jumalad. Looduses esinesid veel teatud vaime ja haldjaid, kes hoidsid ja kaitsesid loodust. Koduhaldjaid peeti lausa jumalates väikestviisi. Mitmel pool oli tuntud koduhaldjas Tõnn ja setudel seisis viljasalves Peko. Üks eestlaste tähtsamaid jumalaid oli Tarapita kes on tõlgetatud sõja- ja palvehüüuna „Taara avita!“. Austati ka mingit Ukut.
eest hoolitsemine. Usuti, et Radien acce saadab inimese hinge naisjumaluste kätte, kes kasvatavad emaüsas hingele liha ümber. Peale jumalate oli saamidel suur hulk haldjaid, kes hilisemal ajal esinevad enamasti muinasjuttudes ja muistendites või kellega hirmutati vallatuid lapsi. Varasemate uskumuste järgi oli õhul, maal, igal kohal, ehitisel, salul, mäel, kivil, järvel, jõel või kosel oma haldjas nagu ka igal puul ja metsloomal. Haldjad elutsesid maa all, koja või tare põranda all, metsas, tundrus, vees ja õhus. Haldajate hulka on arvatud ka selliseid tegelasi nagu kummitused, painajad, katkuolend Ruto, lindude kaitsehaldjas, hiiglased, vanapaganataoline staallu, õnnelikku elu elavad ,,maa-alused" jm. Maa-alused (ulda, kufihtar) elavad maa all tagurpidi pööratud maailmas põhjapõtru karjatades üsna samasugust elu kui saamid, olles inimestest väiksemad ja väga rikkad
Antiik on endiselt aktuaalne, aga vaatenurk on muutunud. 18. sajandi alguse Inglismaal oli rooma poeesia väga moes. Sealt võeti üle ka metafoor "paiga vaim", inglise keeles Genius of the Place, mis hakkas tähistama mingi paiga looduslikku omapära. Nimelt leidus Kreeka ja Rooma mütoloogias suurte jumalate kõrval palju alamat sorti jumalikke olendeid. Metsades, mägedes, veekogudes ja allikates elutsesid nümfid, saatürid, vaimud ja haldjad, kes oma kodupaika hoolega valvasid ja kaitsesid (Hellström 1997). Paiga vaimuga pidi tingimata arvestama ka aeda või parki rajades, nagu ütles Alexander Pope: "In laying out garden, the first and chief thing to be considered is the genius of the place..." (1728). Nõnda ehitati ka koopaid vee-nümfide jaoks, ja templeid rooma jumalatele: Veenusele, Apollole, Bacchusele jt. Paiga vaimu tõlgendused: Genius of the Place (Pope), Capability (Brown), Situation (Repton).
Tänapäeval räägitakse üsna vabalt väikestest rohelistest mehikestest, keda siis nimetatakse ufonautideks ja kes Maal vahel külas käivad. Kuid muistsel ajal oli nendest rääkimine ohtlik. Neid ,,võõramaalasi" nimetati kõikvõimalike eufemismidega ,,heaks rahvaks, lahkeks rahvaks, isandateks, lapsukesteks, võõrasteks, mägede rahvaks jne". Pärimused pajatavad eri liiki haldjatest, kuid enamus neist on siiski lühikest kasvu. Need haldjad on vägagi sarnased nende olenditega, keda tänapäeval nimetatakse tulnukateks. Näiteks on haldjaid kirjeldatud kui väikese kasvuga ja suure peaga inimesi, kes kannavad rohelisi rõivaid. Kuid need kirjeldused kattuvad peaaegu täielikult tänapäeva tulnukate omadega. Näiteks isegi suuri piluseid silmi on haldjatelgi nähtud. Folkloorsed haldjarahva lood jutustavad meile ka mingisugusest salapäeasest maailmast, kust need olendid inimeste sekka tulevad
Tänapäeval räägitakse üsna vabalt väikestest rohelistest mehikestest, keda siis nimetatakse ufonautideks ja kes Maal vahel külas käivad. Kuid muistsel ajal oli nendest rääkimine ohtlik. Neid ,,võõramaalasi" nimetati kõikvõimalike eufemismidega ,,heaks rahvaks, lahkeks rahvaks, isandateks, lapsukesteks, võõrasteks, mägede rahvaks jne". Pärimused pajatavad eri liiki haldjatest, kuid enamus neist on siiski lühikest kasvu. Need haldjad on vägagi sarnased nende olenditega, keda tänapäeval nimetatakse tulnukateks. Näiteks on haldjaid kirjeldatud kui väikese kasvuga ja suure peaga inimesi, kes kannavad rohelisi rõivaid. Kuid need kirjeldused kattuvad peaaegu täielikult tänapäeva tulnukate omadega. Näiteks isegi suuri piluseid silmi on haldjatelgi nähtud. Folkloorsed haldjarahva lood jutustavad meile ka mingisugusest salapäeasest maailmast, kust need olendid inimeste sekka tulevad
võõrasteks, mägede rahvaks jne“. Muistsel ajal arvasid inimesed UFO-ga kohtumisel nägevat näiteks ka ingleid või Jumalaid endid ja seetõttu pidasid nad selliseid kohtumisi kindlasti vajalikuks 7 ka avalikustama. Kuid oli inimesi, kes arvasid nägema hoopis kuradeid või paharette. Nende vahe võib olla tegelikult väga väike. Pärimused pajatavad eri liiki haldjatest, kuid enamus neist on siiski lühikest kasvu. Need haldjad on vägagi sarnased nende olenditega, keda tänapäeval nimetatakse tulnukateks. Näiteks on haldjaid kirjeldatud kui väikese kasvuga ja suure peaga inimesi, kes kannavad rohelisi rõivaid. Kuid need kirjeldused kattuvad peaaegu täielikult tänapäeva tulnukate omadega. Näiteks isegi suuri piluseid silmi on haldjatelgi nähtud. Folkloorsed haldjarahva lood jutustavad meile ka mingisugusest salapärasest maailmast, kust need olendid inimeste sekka tulevad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
