maailmalõpu Ragnaröki. Miimiripojad - ? Gjallarisarv – Heimdallri sarv, millega kuulutati Ragnaröki algust Gnuupa – koobas Garmr – koer Hrymr – hiiglane ja Naglfari kapten Naglfar – laev, mis on täielikult tehtud surnute sõrme- ja varbaküüntest Jöötun – hiiglane, üliinimliku jõuga loodusvaim Muuspelli rahvas – sama mis Muspelheim, selle rahvas on tuledeemonid, Surtr on nende juht. Büüleiptr – Loki vend Alfid – haldjad Beli – jöötun, kelle Freyr tappis Sigfödr =Odin Vidarr – Odini poeg, kes tapab kättemaksuks Fenriri, et too ta isa alla neelas. Hloodyn – naissoost jöötun, Thori ema, Maa isiksustatuna. Fjörgyn=Hloodyn Õilsaima jumala iidsetest ruunidest – Odin oli esimene ruunitundja ning kirjutamise võimu valdaja. Fjölnir – Freyri poeg, poolmütoloogiline Rootsi kuningas. Hrooptr =Odin Gimli – maakoht, „taevas“. Völva – nägijatar, jutustaja
mu karja!” (Eesti rahva ajalugu I, 1932). Pühapaika hiide teatud tähtpäevadel koguneti kokku pidudeks. Ohvripidudel joodi õlut, mis tookord kandis nime “kahi”. Kultusekivid ehk ohvrikivid olid uskumustega seotud kivirahnud/rändrahnud, mis kandsid sellele osutavat rahvapärast nime. Selle pinnal oli looduslikke või tehissüvendeid (lohke), kuhu pandi ande. Eestis on praegu registreeritud 1700 kultusekivi. Kaitsevaimud ja haldjad. Muinasaja inimene ei osanud selgitada teda ümbritsevaid elu- ja loodusnähtusi, see tulenes piiratud teadmistest. Nad arvasid, et on nähtamatud ja iseseisvalt tegutsevad elujõud, läbi mille seletasid nad sündi, surma, haiguseid, und ja unenägusid. Vaim, üks vanimaid ja huvitavamaid mõisteid, tähendas tavaliselt hinge, mis elustas nii inimest kui ka muid looduskehasid (hing oli kõigel- päikesel, kividel, loomdel, lindudel, taimedel, veel,
Tähtsalt kohal oli usk hauatagusesse ellu. Sellepärast pandi surnutele kaasa palju panuseid. Surnute hinged jäid edaspidi mõjutama perekonna elu ja käekäiku. Muinaseestlaste elu oli tihedalt seotud loodusega. Loodusobjektidesse suhtuti sõbralikult ja heatahtlikult. Kogu loodust peeti omataoliseks ja austati selle samaväärsust. Kõikjal esines teatud vaime ja haldjaid. Nad olid kindla paiga hoidjad ja kaitsjad. Tuntud olid koduhaldjas Tõnn, jumal Taara, jumal Uku. Vaimud, haldjad ja jumalad polnud oma loomult inimeste vastu ei hea ega pahatahtlikud. Heatahtlikkust üritati saavutada ohverdamisega. Selleks olid kindlad ohvripaigad hiied, puud, allikad, kivid. Ohverdamine leidis aset tavaliselt pühade ajal. Ohverdamise juures oli tähtsal kohal ennustamine, nõidumine, maagia. Ristiusu mõjutusi on sageli nähtud eestlaste kommete muutmises. Hakkas levima rohkem laibamatmise komme. Hakati matma peaga lääne poole. 12. sajandil kanti juba ehetena pronksist ristikesi.
Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Hing võis kehast lahkuda ja tagasi tulla. Surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt. Tähtis oli usk hauatagusesse ellu. Hauda pandi asju kaasa ja tehti mälestussööminguid haudadel. Hilissügisel oli hingede aeg, mis surnute hinged liikusid ringi. Elu oli tihedalt seotud loodusega. Loodust ei tohtinud kahjustada. "Nagu mina talle, nii tema mulle". Keelatud teod võisid kasa tuua karistuse või kättemaksu. Esinesid haldjad ja vaimud, kes olid kindla paiga hoidjad ja kaitsjad. Jumalad nt Taara (Tarapitha), Peko, Tõnn ja Uku. Jumalatega oli vaja hästi läbi saada, seega ohverdati neile (piim, liha, veri, vill, vili, loomad). Ohverdati "pühal päeval" ehk neljapäeval. Ohverdamise juures oli tähtis osa ennustamisel, nõidumisel ja maagial. Vähe oli kõrgjumalaid. 11. sajandi paiku hakkas ristiusu mõju suurenema. Levis laibamatmise komme (pea lääne poole).
Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Müüdi mõiste pärimuslik kujutelm maailma ja inimese, kultuuri, loodusnähtuste tekkimisest, seda põhjustanud üleloomulikest olenditest: jumalatest, muinaskangelastest jt. Eleegia - Eleegia on itk ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses kurb lugu, jutt. Eleegia on üks antiiklüürika kolmest põhivormist. Eleegiat viljelesid näiteks Tyrtaios, Archilochos ja Solon. Jambograafia - hõlmab poleemilisi, pilkelisi ja pahesid piitsutavaid luuletusi, mis pärinevad antiikkirjanduse varasalvedest, kuuludes zanriliselt antiiklüürika alla. Jambograafia rajajaks peetakse Archilochost. Meelika - üks antiikkirjanduse esimesi tähtsamaid vorme. See on tuletatud kreekakeelsest sõnast "melos", mis tähendab laulu. Üldisemalt võib meelika jaotada kaheks: monoodiline meelika ja koorimeelika. N...
Inimesed, kes oskasid nõiduda, haigusi ravida nimetati tarkadeks.Hing:Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Magamise ajal võis hinge kehast lahkuda.. Surnutele pandi hauda kaasa lisaks ehetele veel töö ja tarberiistu, relvi nig toitu. Surnute hinged jäid edaspidi mõjutama perekonna elu. Mihkli ja mardipäeva vahel oli hingede aeg. Suhtumine loodusesse:Kui inimene rikkus või kahjustas midagi siis võis loodus talla samaga vastata.Vaimud, Haldjad, jumalad:koduhaldjas- Tõnn, setudel viljasalves- Peko. Taara, Uku- jumalad.Ohvripaigad:heatahtlikkust jumalate jms vastu näidati ohvriandidega.Parim päev ohverdamiseks oli neljapäev. Ohverdati-piima, verd, vilja, loomi.Ennustamine, maagia, nõidumine:Maagia põhines arusaamisel, et asjade ja nähtuste vahel võivad olla seosed, mida on võimalik mõjutada. Ristiusu mõjud:11. Saj hakkas katolikukirik tundma huvi ka eesti ristiusustamise vastu. 1070. A läänemere maade ppiskop- Hiltinus
", ütles ema "Olgu emme, aga ainult ühel tingimusel.", vastas Elizabeth. "Las ma arvan. Sa tahad, et me isaga jutustaks sulle lugu ,,Printsess Selenast,,?", küsis ema. "Jah.", vastas Elizabeth ja tegi armsad silmad pähe. "No olgu, ainult kui sinu silmakeste pärast.", ütles ema ja nad hakkasid jutustama... ...Kaunil kevadhommikul tuli Taeva võluriigis ilmale üks lapsuke. Talle pandi nimeks Selena. Tal olid imeilusad silmad, neile oli kohe võimatu vastu panna. Kõik haldjad ja inglid tulid ja kummardusid tüdrukese hälli kohale. Iga haldjas ja ingel kinkis lapsele midagi: üks ilu, teine armastuse, kolmas arukuse. Kuid äkitselt seisis hälli kõrval kuri saatan Lucifer, keda polnud kutsutud. Lucifer lausus: "Kui printsess saab 18 peab ta minuga abielluma!" "Mitte iialgi sa vastik saatan!", lausus kuninganna. Luciferi vihastas see väga. Ta ütles: "Kui printsess ei saa minuomaks, ei saa ka kellegi teise omaks!"
8. Animism? Vastus. Animism (ladina keeles animus hing, vaim) on hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete (sealhulgas taeva ja maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse. 9. Miks austasid eestlased haldjaid ja vaime? Vastus. Nad olid kindla paiga hoidjad ja kaitsjad. 10. Eestlaste tuntumad jumalad - Taara - Uku 11.Miks olid ohvripaigad eestlaste elus olulised? Kus ja millal ohverdati? Vastus.Vaimud, haldjad ja jumalad polnud oma loomult inimeste vasti ei hea. Ega pahatahtlikud. Nendega oli siiski vaja hästi läbi saada. Heatahtlikkust püüti saavutada andide toomise ehk ohverdamisega. Selleks olid kindlad kultuspaigad- hiied, üksikud puud, allikad, kivid, mäed, järved, jõed. 12. Milleks oli vajalik ennustamine, nõudmine,maagia? Vastus.Püüti ennustada eelseisva sõjaretke või mõne muu ettevõtmise tulemust ja seda ühtlasi mõjutada ohvritoomise või nõidumise läbi.
tänapäevani. Surnute hinged jäid edaspidi mõjutama perekonna elu ja käekäiku. Hilissügisel oli hingede aeg. Surnute hinged liikusid siis ringi ja võisid tulla kõdu külastama. Nende kostitamiseks kaeti laud. Hingede aeg pidi olema vaikne aeg, mil ei tohtinud lärmitseda, see võis pahandada hingi. Kõikjal esines veel teatud vaime ja haldjaid, kes asustasid vett, maad, metsa ja ka kõdu. Nad olid kindla paiga hoidjad ja kaitsjad. Mõned haldjad elasid isegi talus või selle vahetus läheduses. Veel möödunud sajandil oli mitmel pool Pärnu- ja Viljandimaal tuntud koduhaldjas Tönn, setudel seisis viljasalves Peko. Viimane toodi välja vaid põllutöö ja karjaga seotud tähtpäevadel. Koduhaldjaga tuli hästi läbi saada ja seetõttu ohverdati igast tootest (vili, vill, jook jne) veidike ka talle. Konkreetsetest jumalatest nimetatakse Henriku Liivimaa kroonikas vaid Tarapithat
Inimene, loodus, usund Veiko Strauss ,,Ma ei tea, kas selles maakohas hõljuvad lummavad haldjad või on see mu oma südame elav, taevalik kujutlusvõime, mis mulle kõik ümberringi nii paradiislikuks pühitseb." Niimoodi kirjutab Goethe ja kirjutaksin minagi. Minu jaoks on loodus midagi erilist, midagi, mis ikka ja jälle täidab hinge ja teeb südame kuidagi eriskummaliselt hellaks. Nädalapäevad tagasi sattusin ma sirvima raamatut nimega ,,1001 looduse imet". Angeli juga, Belize´i vallirahu, hiiglaste tee ja monument valley on vaid mõned üksikud
· Imemuinasjutud fantaasial on suur osakaal, samuti väljamõeldud imemomendil; miljöö on üleloomulik, väljamõeldud (ehkki võib esineda ka reaalset olustikku). Imemuinasjuttude tegelaskond omab imelisi, üleloomulikke võimeid. Kasutatakse esemeid, millel on imettegevad võimed. Eesti folklooris on imetegelasteks puugid, kratid, koerakoonlased, pisuhännad (kõik need on negatiivsed kangelased); haldjad, merinäkid, murueided ja nende tütred (positiivsed kangelased). Siinkohal peab küll lisama, et näkk esindab nii negatiivset kui positiivset poolt. Imemuinasjuttude kõrvalliik on legendid. Iseloomulik on nende pärinemine Piiblist; sellest ka valdavalt õpetlik toon. · Novellilaadsed muinasjutud. Nende tegevus areneb üldjoontes tõsielu piirides. Tuntav on sotsiaalne-olustikuline tagapõhi. Ainestik ja inimene, kes tegutseb, on
Puuduvad varased kirjalikud allikad, põhiline infoallikas on keeleline ja folklooriline rekonstruktsioon. Vaja on kasutada allikaid, kus mütoloogiline aine esineb vihjeliselt. Samuti on soome-ugri rahvastel väiksem ajaline sügavus. 8. Iseloomusta soome-ugri rahvaste usundilisi süsteeme ja neile iseloomulikke tunnuseid. Soome-ugri rahvaste usundilised süsteemid jaotuvad kaheks. Alepõletajate ja karjakasvatajate usund: loodusjõud (algelemendid), teadja, ravitseja, maja- ja paiga haldjad, esivanemate austamisega seotud pühamud. Lõunapoolsete viljakasvatajate usund: dualistlikud kontseptsioonid, maa ja taevajumal, viljahaldjad, külapühamud ja preestrid. 9. Too esile tunnuslikud jooned komi folklooris tuntud müüdile, mille käigus veelinnu munast luuakse maailm ja taevakehad. Maailma loojaks on veelinnud. Maa tekkimine veelinnu kehast. Munast sünnivad vastandikud alged Jen ja Omöl (hea ja kuri, jumal ja kurat), kes samas on demiurgid. Munadest sünnivad
Muinaseestlaste uskumused: eestlased olid paganad, olid loodususklikud ehk animismid. Usuti et kõigel on hing ja, et pärast surma rändab hing teise kehasse. Sellepärast ei tapetud putukaid, sest seal sees võis olla mõne tuttava hing, paluti andeks lilledelt, puudelt, kividelt. Usuti ka, et kõigel on VÄGI, eriti just küüntes, hammastes, juustes. Neid ei piiratud, kui siis ainult täiskuu ajal. Usuti, et veekogudes elasid haldjad, kellega pidi hästi läbi saama, kujunesid välja pühad kohad, kus käidi haldjaid austamas, ohverdati toitu ja ka inimesi, tavaliselt vanureid. Tekkisid ohvrikohad, HIIED, kus olid omaette ohvrikivid, tavaliselt lohkudega. Enne sõjakäike ohverdati palju. TAARA e. Tarapiita oli eestlaste jumal, tuntakse, kuna on mainitud Läti Hendriku kroonikas. Arvatavasti oli jumal, keda austati kõikides maakondades. UKU oli teine jumal, keda tunti. Veel olid targad e. nõiad e
elasid omaette ja ei käidud väga tihti läbi üksteisega. Aja möödudes tuli ilmsiks see, et Leemeti õde Salme oli hakanud kohtamas käima Karuga. Ema ei suutnud sellega leppida, sest isa suri karu pärast ärast. Ka ema oli kunagi karude lõksu langenud, sest nad oskasid mesijuttu ajada.Hiljem ema leppis sellega ja Salme hakkas koos karuga koos elama. Külas elas ka hiietark Ülgas, kes uskus, et igal asjal on hng ja kui looduse vastu astuda, tuleb alati midagi ohverdada et haldjad ei tuleks karistama. Tema jaoks oli oluline et inimesed käiksid hiiel ja austaksid loodust. Tema looduse austus oli nii suur, et ta oli nõus isegi inimesi tapma haldjatele meelejärgi olemiseks . Ta ei olnud hea inimene.(lk 73- Hiietarga ja Vootele vestlus). Ülgas ja Hiie isa olid kahekesi metsas inimesed, kes uskusid haldjatesse. Oli möödunud 5 aastat korrast, kui Leemet ja ta sõber külas käisid. Seekord Leemetiga tuli kaasa ka uss Indrek
Alepõld tehti aga metsa maharaiumisel ja maha põletamisel. Tuhk oli taimedele küll väetiseks, kuid mõne aasta pärast jäi alepõllul saak kehvaks. Mõisted: põlispõld korrapäraselt haritav maa alepõld pärast metsa maharaiumist ja puude põletamist kasutatud põld pronks vase ja tina sulam 5. MUINASEESTLASTE USKUMUSTEST Vanasti kujundas inimene oma elu looduse järgi. Arvati, et igal puul, põõsal, linnul ja kivil on oma hing ning et looduses on igal pool haldjad. Neile tuli ka ohverdada ohvrikivil, kuhu viidi oma ehteid, loomi, vilja, villa jms. Oma esivanemaid austati väga. Usuti ka tule, vee ja õhu võimeid. Tuli ja vesi oli puhastava toimega, kusjuures vette ohverdati vahel isegi hõbedat. Ka õhk oli puhastav ning seepärast kiiguti Jaaniööl suurte kiikedega läbi õhu. 6. EESTI JA EESTLASED MUINASAJA LÕPUL Eesti oli jaotatud väiksemateks piirkondadeks kihelkondadeks, mida oli umbes 40-50. Kihelkond oli iseseisev. Nad moodustasid omavahel
- Muinasaja lõpul valitses läänemere idakaldal jõudude tasakaal g) Muinasusund: · Vägi eriline jõud, mida omab iga elusolend ja mida on ka sõnades: loitsimine, nõidumine, ravitsemine · Hing inimese isikupära kandja ja oluline keha elushoidmiseks. · Animism kogu eluta ja elusa looduse hingestamine · vaimud, haldjad ja jumalad kaitsesid loodust - tõnn koduhaldjas - peko setude koduhaldjas - tarapita teadaolevatest jumalatest ainuke · ohvripaigad kohad, kus püüti saavutada haldjate ja jumalate heatahtlikkust (pühad puud, kivid, allikad) · maagia toimingud nähtuste ja asjade mõjutamiseks
Wilhelm Richard Wagner, sündinud 22. mail 1813 aastal Saksamaal Leipzigis, oli saksa helilooja-romantik, dirigent, ooperite autor ja ooperiuuendaja, muusikateoreetik, -kriitik ja -kirjanik ning poliitikategelane. Erinevalt teistest suurtest ooperi heliloojatest kirjutas Wagner mõlemad nii libreto ning stsenaariumi oma töödele. Wagner sündis 1813 aastal Leipzigis politseiametniku Carl Friedrich Wagneri üheksanda lapsena, kes 6 kuud peale Richardi sündi suri tüüfusesse. Pärast seda hakkas tema ema elama koos näitleja ja näitekirjanik Ludwig Geyeriga kellega ta abiellus 1814 aastal ning kolis uue abikaasa juurde Dresdenisse. Esimese 14 eluaasta vältel oli Wagneri nimeks Wilhelm Richard Geyer. Ta võis hiljem kahtlustada, et Geyer oli tema bioloogiline isa, samuti seda, et too oli juut. Richard jagas oma kasuisa armastust teatri v...
Loke ruigas seisnes tookord selles, et ta moondas end märaks ja meelitas ära töölise veohobuse. Selle täku ja mära ühtest sündiski 8-jalgne Sleipner. Teised Loke järeltulijad olid veelgi võikamate omadustega-kuninganna Hel, ilmamadu Jormundgand ja ablas hunt Fenris. Jormungand ja Fernris mängivad Ragnaröki ajal olulist rolli ja Loke paljastab oma viimase ümberkehastumisega oma tõelise palge, olles kurjus ise. 8.Hiiud, kääbused ja haldjad Hiiud- jumalate vastandid ja hävitajad. Sellest hoolimata ei olnud nende 2 tõu suhted ainult vaenulikud. Thor näiteks on tulnud ilmale Odini ja hiiutari Jordi (Maa) ühteheitmise tulemusena. Frej ja Freja on Njordi ja hiiutar Skade abielust sündinud lapsed. Pikkuselt olid hiiud jumalatest pikemad. Nad elasid nagu ka kääbused maa all. Külmuse ja pimeduse lapsed hiiud ei talunud päikest ja kivistusid kui päiksekiir nende peale langes.
Eesti muinasaeg 1. Muinasaeg, selle periodiseerimine, dateeringud. Muinasaeg ehk esiaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest umbes 9000 aastat eKr kuni ristisõdade alguseni Baltikumis 13.sajandil. Muinasaega periodiseeritakse järgmiselt: 1) Kiviaeg a) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum ( - 9001 eKr) b) keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (9000 - 4200 eKr) c) noorem kiviaeg ehk neoliitikum (4200 1800 eKr) 2) Pronksiaeg ( 1800 500 eKr) 3) Rauaaeg a) vanem rauaaeg (500 450 eKr) b) keskmine rauaaeg (450 eKr- 800 pKr) c) noorem rauaaeg (800 1200 pKr) 2. Kiviaja kultuurid: Kunda kultuur, kammkeraamika, venekirves- ehk nöörkeraamikakultuur: dateering, millest tuleneb kultuuri nimi, tuntumad asulad (dateering), nende asukoha ja elamute lühikirjeldus, kooselu vormid, oskused, töö- ja tarberiistad, ela...
Iiidsete aegade lood. Maa luuakse Kaosest. Kaos lõi: Jumalaema Maa Tartanose (maa-all) Must öö ja särav päev Maa lõi: Taeva, mäed,mered kõik olid jumalad. Suurim oli Taevas Uranos. Uranos võttis naiseks Maa ja nad said palju lapsi: 3sajakäelist hiiglast (kükloobid) 12 titaani (6 meest, 6 naist) Okeanus laotus üle kogu maa, ta oli kõigi jõgede isa ja tal oli 3000 tütart okeaniidi, kes olid allikate ja ojade haldjad. Üks titaan Hyperion, naisega Thea andsid maailmale veel 3 jumalat, Päikese ,Koidu ja Kuu Kükloobid hiiglaslikud jumalad, kes üksainus silm keset laupa(uranose ja maa lapsed) Kronos Uranoselt võimu võtnud poeg, kellelt hiljem poeg Zeus võimu võitlusega endale sai Rhea kronose naine Themis seadusejumalanna, andis Zeusi käsud surelikele inimestele teada Justitia kaitses õigust, vihkas valskust, kui ta nägi ülekohut, teatas Zeusile ja Zeus mõistis kohut.
meesterahvas. Üldse oli soovitav öösel kaevu juurde mitte minna, sest usuti, et kaevul käivad sel ajal surnud. Lõuna-Eestis pesti esimese püha hommikul silmi veega, millesse oli pandud elavaid süsi või kaabitud hõbedat. Tööriistade puhul kanti hoolt, et nad oleksid talu piires oma tavalisel kohal, ulualla toodud, lagedal olevad sõiduriistad pöörati küljeli, vokid, õmblusmasinad jm kaeti kinni. Aknad tuli kinni katta, et kurjad jõud, surnud ja haldjad aknast sisse ei vaataks. Eeskätt on kardetud kuradit, vanapaganat, vaimusid, kuid ka surnuid ja kodukäijaid ehk külmkingasid ja teisi olendeid. Jõulud oli sobiv aeg nõidumiseks nii nõiaraamatuga kui ilma. Taas oli aktuaalne teise pere lammaste niitmine, tagasituleva raha nõidumine, nõiaviha näppamine, saatuse muutmine ja muud teod. Lääne-Eestis ja saartel usuti nõidasid loksperile minevat.. Meelelahutused
Romantism Sõna "romantism" ilmus muusikasse 1810.a. saksa helilooja, kirjanik ja maalikunstnik E. T. A. Hoffmanni Beethoveni teemalistes esseedes, kus ta väitis, et muusika on kõige romantilisem kõigist kunstiliikidest ja isegi enam: muusika on ise puhas romantism. 19. saj. valitsenud positivistlik filosoofia väitis, et tunnetada saab ainult nähtumusi, st. kogemuses tegelikult antut, mitte aga asjade olemust. Arvati, et inimene on võimeline loodust mõistma ainult teatud piirini: näiteks saab mõista loodusprotsesside loogikat, aga mitte nende mõtet. Inimene võib tunda lõpmatust või teistpoolsust, kuid ta ei saa seda väljendada, kuna tal pole selleks sõnu, ega saa ka maalida, sest pole ettekujutust. Arvati, et muusika on ainuke kunstiliik, mille abil saab tunnetada looduse ürgolemust ja inimkultuuride algpäritolu, sest muusika väljendab emotsioone ja tundeid. 18.-19. saj. olid väga ilmalik...
See annab talle paljudeski ettevõtmistes eeliseid. ,,Kui sa oleks näinud laste silmi!" õhkab Alo. (2) Selline lummus tekkis, kui 135 sentimeetri pikkune mees läks pärast Rakvere teatri jõuluetendust laste sekka, seljas just talle tehtud päkapikuriided. Paljud põngerjad katsusid teda käega, veendumaks, et tegu pole trikiga. ,,See viie aasta tagune päev läks mulle väga hinge. (3) Praeguses asjalikus maailmas kipuvad ju haldjad kurvastavalt kiiresti hajuma ja võlurid põrmustuma," räägib Alo. Noormehe mõte sööstab vilkalt tulevikku. Kui ta kord vanemaks saab, nii umbes neljakümneseks, plaanib ta Võrumaal vanaema talus ehtsale päkapikumaale elu sisse puhuda. Kolleeg Andres Dvinjaninov lööb ehk ka kampa. (4) ,,No näe, nii on meil jõulumaa jaoks paljutõotav algrakuke juba olemas," pilgutab Alo kavalalt silma.
Mees,kes teadis ussisõnu Tegevus toimub muistes Eestis. Enamik inimesi on tulnud metsast välja ja läinud küladesse elama.Laande on elama jäänud vaid mõningad üksikud ja raugad.Metsast välja tulemist soodustab raudmeeste tulek(saksalased).Raudmehed toovad endaga kaasa ristiusu,leiva ja kördi,mis tarbeks hakatakse rajama põllumaid,sirp võetakse kasutusele(moodne tööriist). Igapäevane on ka saksa keel ja kirik. Need,kes on metsa elama jäänud vaatavad toimuvat põlastavalt.Samamoodi vaatab külarahas metsainimesi. Ajast maha jäänud ning ei tea mis on hea,milleks nii palju vaeva näha.Nii on ka ussisõnadega,need unustatakse. Külla elama minemise mõte on ka Leemeti isa,kes lähebki sinna elama.Aga emale see ei meeldi.Kui isa askeldab põllul ...
ristid. Arvati, et need koguvad pühade ajal endasse kõik soovimatu, seepärast tuli nad pärast pühi põletada. Jõuluõhtul enne pimedat tehti välisustele, väravatele ja sõidukitele valge kriidi või söega ristid. Isegi kaevule, põllunurkadele ja nõudele tehti riste kui Päikese sümbolit. Ristid olid eri paigus erinevad. Aitas seegi, kui hooned n-ö piirati – tehti nende ümber kõndides ring. Aknad tuli kinni katta, et kurjad jõud, surnud ja haldjad aknast sisse ei vaataks. Eeskätt on kardetud kuradit, vanapaganat, vaimusid, kuid ka surnuid ja kodukäijaid ehk külmkingasid ja teisi olendeid. Jõuluööl või esimesel jõulupühal visati soola kaevu ja esimesena pidi kaevule minema meesterahvas. Üldse oli soovitav öösel kaevu juurde mitte minna, sest usuti, et kaevul käivad sel ajal surnud. Lõuna-Eestis pesti esimese püha hommikul silmi veega, millesse oli pandud elavaid süsi või kaabitud hõbedat.
mitmest kihelkonnast või maakonnast. Malev koosnes nii ratsaväest kui jalameestest. Maakonnas moodustatud. nõid ehk tark ülikute kihis inimesed, kelle sõnas oli väge, oskasid loitsida, nõiduda, haigusi ravida; omasid põlvest põlve pärandatud tarkusi, tundsid hästi ravimtaimi, panid enam tähele elunähtusi ja seetõttu ennustasid täpseid asju. vägi vt küs 11 // hing vt küs 11 vaimolend eestlaste poolt usutud vaimud, haldjad, jumalad, kes mõjutasid eestlaste elusid ohvrikivi looduslikud või inimeste poolt õõnestatud lohud kivides, talle toodi ohvriande "Drang nach Osten" tung itta, tähistab saksakeelse asustuse levikut 12. saj Maarjamaa piiskop Alberti poolt nimetama hakatud Eesti ning Läti alad Mõõgavendade ordu 1202 asutatud eriline vaimulik rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad, mille liikmeteks said elukutselised sõjamehed. Neil oli pikk valge mantel punase mõõga ja risti kujutisega
Külapealik Johannes- Kohaliku Kristliku tegevuse ja külastamis protsessi eestvedaja, lojaalne oma põhimõttetele kuid lühinägelik, eba solidaarne ja vastuvõttmatu tesiste arvamuste suhtes. Magdaleena- Johannese tütar, isa moodi usulik nii jeesuse kui ka raudmeeste suhtes, mõistvam ja arusaavam siiski kui ülejäänud küla. Ints- Naissoost ussi kuninga tütar, ratsionaalne, häirimatult isekas ja asjatundlik. Mall- Hiie ema, vaikne ja kaasaminev, traditsioone austav, usub, et haldjad on Leemeti ja Hiie poolel. Inimahivd Pirre ja Rääk- Huvitavad oma ainupärase elustiili pärast, vanad ja kogemustega isiksused, suured sõbrad Leemetile ja oma ürgsetele juurtele aina saransemat otsivad- see ka põhjuseks mis teose lõpus tood puude otsas kõõluvad. Linda- Leemeti ema, üleliialdav, hooliv nagu vanemad ikka. Vanaisa (Tölp)- Kange, vaper, realistlik, hull, käsitöös osav, vana kuid äärmiselt tugeva rammu ja võitlus oskustega Suur Kala- Ürgne, rahulik ja mõistlik
4. Muinasusund a. Vägi eriline jõud, mida omab iga elusolend ja mida on ka sõnades. · Lotsimine, nõidumine, ravitsemine. · Nõiad (targed) erilist väge omavad inimesed. b. Hing inimese isikupära kandja ja oluline keha elushoidmiseks: · Surma puhul lahkus hing jäädavalt, jätkates hauatagust elu. · Surnute hinged mõjutasid ka elavate elu hingedeaeg. c. Animism kogu elutu ja elusa looduse hingestamine: · Omane loodusrahvastele. d. Vaimud, haldjad, jumalad kaitsesid loodust: · Tõnn koduhaldjas · Peko setude koduhaldjas · Tarapita teadaolevatest jumalatest ainuke (kelle nimi tänapäevani kandunud on). e. Ohvripaigad kohad, kus püüti saavutada haldjate ja jumalate heatahtlikkust. · Pühad puud (tamm, pärn), kivid, allikad · Ohvriandideks toit, vili, loomad, veri, sõjavangid. f. Maagia toimingud nähtuste ja asjade mõjutamiseks. g
Ainekursuse "Müüt ja mütoloogia" (FLKU.04.125) kordamisküsimused eksamiks [sügissemester 2015] 1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt on pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest,sündmused toimuvad algaegades. Mütoloogia on müütide kogum, müüditeadus, on seotud inimeste uskumustega ja religiooniga ning selles avaldub maailmapilt. Korduvad tunnused:müüdid seletavad algupära,väljendavad uskumusi. 2. Ava müüdi mõiste tähendusi eri ajastutel, erinevate autorite käsitlustes ja uurimissuundumuste kontekstis. Tautegooriline müüdikäsitlus:Friedrich Schelling(1775-1854)-müüdi autonoomia. Loodusallegooriline:Friedrich Max Müller(1823-1900)- solaarmütoloogia,solarism. Evolutsionalistlik:Anndrew Lang(1844-1912)-animism Ritualistlik:Lord Raglan(1885-1964)-kangelaskuju tüpoloogia Psühhoanalüütiline:Sigmund Freud(1856-1939)-müütide unenägude seos. Sotsioloogiline:Emile Durkheim(1858-1917)-müüt kui ü...
Nad olid nüüd tühja maailma valitsejad, mille nad lõid Ümyri nahast. Soojalt nabalt toodi tuletukid valguseks. Ööl ja pimedusel sündis poeg Dag(päev), kellel on 2 last: Manil (kuu) ja Sol (päike). Järsku tulevad hundid ja ajavad kuud/päikest taga, kuni nad alla neelavad (Fenrir neelab päikese). Saabus pimedus ja Kaali päev! Maailma loomine 2.= Hea ja kurja vaheline võitlus. Algul on ees 3 paha. Seal on hiiglased, kääbused ja haldjad (hoidjad). Haldjad teevad tammest tugevad inimesed ja lepast nõrgad inimesed. Asgard(tammeots jõuab taevasse e. jumalate paik), Mitgard(meie maa), Niflheimis on lohe (põrgu). Völuspaa-nägijatari kuulutus" on veel üks versioon muistse maailmapildist. Maailmalõpu-visioonides on leitud usuvahetusaja meeleolusid. Tulevase aja ennustuses on otsitud ristiusu mõju. Range kompositsioon, sisemine dramatism ja lakooniline sõnastus annavad laulule erakordse väljendusrikkuse
Õnneks tulid rästikud huntide rünnates neile appi. Mall oli pahane, et noored hiies abielluda ei taha. Tema uskus ikka oma haldjaid. Hiie soov oli, et Leemet raiuks maha kõik hiiepuud, kuna Ülgas tahtis teda seal ära põletada. Maharaiutud puudest pidi saama tema pulmalõke. Mall oli seda kuuldes hirmunud ja ütles, et Ülgas maksab kurjasti kätte. Hiie maharaiumine oli lihtne, kuna enamik puid olid mädad. Kännu ümber sibas putukaid. ,,Need ongi haldjad," ütles Leemet irvitades Hiiele. Puud said maha raiutud ja ka Meeme kiitis selle teo heaks. Ta soovitas pulma ka veini muretseda. Leemetile maitses vein. 27.peatükk Leemet lõi maha kaks munka ja sai oma valdusse veinivaadi. Ema keeldus veinist, aga Mõmmi jõi hea meelega. Ema küpsetas terve põdra. Mall keeldus hiiepuudel küpsetatud lihast. Ta aimas, et see toob õnnetust. Keset pulma tormas Hiie kallale suur hunt ja pures ta surnuks
4.Kaasaegsed mänguteoriad (Fenomenoloogilised, kognitivsed, psühhoanalüüti- lised, innovatsiooniteooria)?Psühhoanalüütilised- S. Freud: uuris mängus lapse ja täiskasvanu suhteid.Mängus väljendab laps oma pingeid, tundeid.See aitab vabaneda hirmust.L.Peller: uuris põhjalkult rolle, mida lapsed mängivad.Sageli valivad lapsed rollid, isikutest, keda nad armastavad-ema, isa, võlur,kaitseinglid jne.Siin mängus naudib laps võimu ja au.Ebatavalised rollid on n: nõiad, kollid, pahad haldjad jne., keda ta kardab.Analüüsib rolle, mille läbimängimine võimaldab lapsel vabaneda hingelisest probleemidest.. E.H.Erikson: Leidis, et lapse normaalne ego areng peegeldub lapse mängus. Ta märkas lapse mängus 3 eri sfääri:*autosfäär-väikelapsemäng oma kehaga, lähedaste inimestega, esemetega. *mikrosfäär-mänguasjade maailm. *makrosfäär- lisanduvad siin mängukaaslased.Psühhoanal.-te mänguteooriate iseärasuson,et need
Haavapuuga kütmisel pidi saunaskäinul keha sügelema hakkama ja talle võisid kärnad tulla. Saunavett soojendati kas lahtisele koldele asetatud pajas, ahju ees rippuvas pajas, elamus või suvekojas. Hiljem hakkasid levima saunaköögid. Sauna tuli minna heas ja lahkes meeleolus. Saunas ei tohtinud tülitseda. Vihtlemisel tuli vastastikku üksteist abistada ja kombekohaseid tänusõnu lausuda. Saun oli püha koht. Arvati, et saunas käivad esivanemate hinged ja haldjad. Saun oli sünnitusruum ja tohterdamiskoht; saunas suitsutati liha, kuivatati väheses koguses vilja või lina, vanutati villast riiet. Sauna kasutati ka eluruumina, kus elasid vaesed ja maata inimesed, kes saunaajaks pidid oma kraaminatukesega välja kolima. Magamiseks 2 kasutasid nad saunalava, toitu tegid ahjusuus. Pärast talude päriseksostmist oli Lõuna-
EESTI VANA USK LOENG 1 08.09.2011 Animatism: vägi, usk kõige väetatusse, vägi on ebaisikuline · preamanism · vitalism · filossoofiline hülosoism x4 · panpsühhism - x3 areng ja nö tihenemine, tihenemine inimeses x2 x1 x4 on suurem väe tajuvus kui x1? Subjektiivne tajumine. Väe tajumine langeb kokku geograafilise eristusega. Välised märgid: -geograafiline eristusega (Nt. põdrad...suurem vägi millisel põdral?) -sarved, nende suurus -viljakus -juht -suurus -hääl -liikuvus -anomaalia(värv nt. Must/kollane-mürgine, Sinine-paradoksaalne värv, sest materiaalses maailmas sinist peaaegu ei esine) -lõhn Subjektiivne tajumine: -muutused tunnetes -muutused kehaaistingutes -vibratsioon -tasakaal -proportsioonide muutus jne. Inimene(vägi...
Tuuleveski. Kuu > moonday Ära alusta midagi esmaspäeval. Kuu poole ei tohi kusta. Kuuvalgel ei töödata. Kuuvalgusel pesemine oli kasulik (vihtlemine). Vanimad ja kaueim kasutusel olnud loitsud. Kuutõbi - seestunud võime. Kuu - naissugu. Eesti pärimuses mees. Taevaga on ülijumala teema. 08.12.2011 Libad Odini ratsul ja samaani ratsul 8 jalga. Kui toidetakse on tegemist haldjaga. 1. Libad on seotud, haldjad vabad hinged. 2. Libad on alati kohal, haldjas ilmub riitusel. 3. Nähakse sageli, näitab ennast harva (erakorraline sündmus). 4. Mõjutab füüsiliselt, mõjutab teispoolsuse kaudu (asjaolude kokkulangemine). 5. Seotakse sunniga, ,,seotakse" armastusega. 6. Suurus tähtis, suurus ei loe. 7. Ei toideta/sunnitakse, toidetakse. 8. Hõbekuul võtab, hõbekuul ei võta. Millega on tegemist. 1
Demokraatia- võim kogunenud rahva kätte, kreeka keeles deemos- lihtrahvas ja kratos- võim Faalanks- lahingurivi, kus mehed pikkades rivides üksteise taga Hellen- kreeklane, kes elas emamaal või koloonias Barbar- mittekreeklane Hellenism- ajajärk Aleksander Suure vallutustustest Rooma võimu kehtestamiseni, kus idamaades levis kreeka keel ja kultuur Museoin- muusade tempel, sisuliselt kultuuri ja teaduskeskus muusad- Apollonit saatvad ja kaitsvad haldjad 2. Kes oli, mida tegi: Homeros- pime laulik, kes on kahe eepose autor ,,Iilias" ja ,,Odüsseia" Herodotos- tegi algust ajaloo uurimisega, teda nimetatakse ,,ajaloo isaks", kirjutas raamatu Kreeka-Pärsia sõdadest ,,Historia" Sokrates- Ateena filosoof, kes vestles noortega moraaliküsimustes ning ei võtnud selle eest raha. Voorus ja hüve on püsivad tema arvates Aristoteles- Platoni õpilane ja antiikaja mitmekülgseim õpetlane. Ta
Vahekaubandus, vahenduskaubandus. Elamu: suitsutuba, Põ-Eesti, Saaremaa sumbkülad, Lõ-Eesti hajakülad, Ida-Eesti ridakülad. Külad moodustasid kihelkonna. ~45 8 maakonda. Viru, Rävala, Järvamaa, Harju, Lääne, Saare, Ugandi ja Sakala. (ka Alempois, Nurmekund jms.)Maakondi ei juhitud ainuisikuliselt. Ühtsust polnud. Muinasusundid olid tähtsad. Vägi loitsimine, targad ja nõiad, Hing külastavad sugulasi, keelatud oli tappa hingeloomi. Suhtumine loodusesse. Vaimud ja haldjad. Ohvripaigad hiiepuu alune. Eluolud: ei tekkinud elukutseliste käsitööliste kihti, elukutselisi kaupmehi. Äri pärast puhkeski Muistne Vabadusvõistlus. Muistne Vabadusvõistlus: (1208-27) Algas 1180-d (III Ristisõja aeg) Saksa vaimulik piiskop Meinhard saabus liivlaste juurde ja hakkas neid ristiusustama. Peale teda Berthold, oli hea. Üritas inimesi jutuga veenda. Kui heaga ei saanud, siis oli vaja peale suruda. Berthold hukkus ühes lahingus Riia all
Matustel Margarette minestab. faust ja Mefistofeles lahkuvad sellest linnast. Nad läksid vaimude peole (Volbri öö). Seal nad tantsivad. Algab näidend. faust ja Mefistofeles lähe Margerettet vängist päästma, sest Margerette oli oma ema ära tapnud. Margerette on väga närviline ja ei tunne alguses fausti ära. Ta on mõistetud surma. Margerette ei nõustu faustiga koos põgenema. faust ja Mefistofeles lahkuvad. II osa Maakohas. faust lamab murul. Tema ümber hõljuvad haldjad. Keisriloss. Troonisaal Mefistofeles on keisri trooni ees põlvili. Ta anub kaisri vasakule käele. Saalis kurdetakse raske elu üle riigis. Mefistofeles aga kiidab, et temal ei ole mingit häda. Ta räägib keisrile kui hästi ta oma rahva eest hoolitseb ja kui hea valitseja ta on. Kõik saalis olijad sosistasid ja pidid tede valetajaks. Mefistofeles räägib, et ta võib maa alt palju raha välja tuua, aga ei oska.Teised peavad teda narriks
(ATU 670, tuntud ka kui “Kuke õpetus”) ja piiblimüüdil Aadama ja Eeva pattulangemisest (1Ms 3:1-7)? Lavaline kaksus, mao kõne?, sugupoolerollide paikapanek, hoiatus uudishimu/ sõnakuulmatuse eest, karistus 16. Kuidas on seotud omavahel piiblimüüt inglite langemisest (nt Js 14:12-21, Ilm 12:1-10) ja rahvapärane seletus haldjate tekkimisest? Sarnaselt piiblimüüdile visatakse osa ingleid taevast alla, kuid rahvapärase seletuse järgi tekkisid allakukkunud inglitest haldjad. Vette kukkunud inglitest said veevaimud, maale kukunutest maahaldjad ja metsa kukkunutest metsahaldjad. 17. Kirjelda [nt Ü. Valgu artikli põhjal], kuidas 19. sajandi Eestis transformeerusid muistendid muinaspärandiks ja neile omistati rahvuslik väärtus. Algas Faehlmani muistendite kirjapanemisega. Muistendite üles kirjutamine tõstis nad tähtsamale kohale ning kirjapanemise käigus muudeti nende sisu fiktsioonile ja minevikule läheasemaks,
Kohtla-Järve Täiskasvanute gümnaasium Jonafan Smirnov 10.kl Eesti Ajalugu Referaat Juhendaja: Alla Sviridova Kohtla-Järve 15.05.2014 Võetud materjal www.eestiajalugu.ee Jääaeg 114000 eKr Viimast jääaega nimetatakse sõltuvalt geograafilisest piirkonnast erinevalt: Skandinaavias ja Põhja-Euroopas Weichseli jääaeg (Visla jõe saksakeelse nime järgi); Lääne-Euroopas ja Alpides Würmi jääaeg ning Ida-Euroopas Valdai jääaeg. Varasemast asustusest pole jälgi leitud,sest Euroopa põhjaosa katsid mitmel korral paksud jääkihid.Jääaegu põhjustasid kliimamuutused kogu Maal.Üldist jahenemist on püütud seletada mitmeti:Päikese kiirguse nõrgemise,Maa pooluste ...
Mütoloogia - ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum. Raamatus esineb Eesti mütoloogiast järgmisi tegelasi: · Põhja Konn- oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi aidata. Siis kui Leemet oli huvitatud Põhja Konnaga tutvumisest, magas ta. Teda said äratada ainult 10 000 inimest, kes laususid ussisõnu. Põhja Konn esineb eesti rahvamuistendites tavaliselt hiiglasliku lohesarnase pahatahtliku olendina. · haldjad (järvehaldjas ) · hiietark- tõlk inimeste ja haldjate vahel. Tõi haldjatele ka ohverdusi. · libahunt- hoiduti temaks muutumise eest.' · tuuletark- Leemeti vanaisa saatis Hiie ja Leemeti Möglase ( tuuletarga ) juurde Saaremaale, et nad sealt tuulekoti tooksid. Tuultekotti oli vaja aga selleks, et vanaisa lennata saaks. · Ussikuningas- Intsu isa. Andis Leemetile tulla loa alati tagasi nende urgu, sest Leemet päästis Intsu siili käest.
Keskset rolli mängib šamaan. Igal loomaliigil on oma kaitsevaim. Elati telkides, millega sai eri paikadesse liikuda. Maailma loomine Šamaanid Saagi ja loomade isandad Loomaliikide kaitsjad Mobiilsed pühamud 2. kombineeritud elatusviisiga põhjapõtrakasvatajate usund-tekivad perekondlikud riitused. Tegeleti eri põllumajanduskultuuride kasvatamisega. Valduste tekkimine Haldjad (peremehed-perenaised, isandad ja emandad) Perekondlik kultus Ilmajumal (pikse-, taeva-, tormijumal) Päikese pühamud 3. alepõletajate ja karjakasvatajate usund-tegeleti karjakasvatamisega. Igal majal, hoonel oma haldjas. Loodusjõud (algelemendid) Teadja/ravitseja Maja- ja paigahaldjad Esivanemate austamisega seotud pühamud 4. lõunapoolsete viljakasvatajate usund-tekib arusaam surnute riigist. Suured pühamud. Ohvritoomised.
midagi ei juhtuks, et saaki saaks (nt marjad, seened, loomad vm mille järgi sinna mindi). Mets oli sõber, sest sealt sai toidust ja ehitust ja ka varjupaika, kui vaja. Animatistlik suhtumine loodusesse ei andnud metsale mingit kindlat kuju, ta oli lihtsalt mets. Metsas elavad metsahaldjad (vaimud, härrad, jmt), kes vastavalt inimese enda isikule vastavalt käitusid (kui paha inimene, siis eksitasid metsa v karistasid, kui hea, siis aitasid vms). Haldjad olid metsa peremehed, jumalikud olevused, kes metsa sees elasid, sellel kasvada aitasid jne. Mõnikord võisid nad ilmuda inimeste ette loomadena (karu, madu vms) või inimese-taolisena. Metsavaimud on rahvausundis esinevaist loodusvaimudest kõige elujõulisemad. Vaimud on seotud kindlate metsadega (liikidega, nt kased jt). Haldjad olid sotsiaalses struktuuris inimese-sarnased (lapsed, naine, metsapoisid/teenijad jne).
saaki saaks (nt marjad, seened, loomad vm mille järgi sinna mindi). Mets oli sõber, sest sealt sai toidust ja ehitust ja ka varjupaika, kui vaja. Animatistlik suhtumine loodusesse ei andnud metsale mingit kindlat kuju, ta oli lihtsalt mets. Metsas elavad metsahaldjad (vaimud, härrad, jmt), kes vastavalt inimese enda isikule vastavalt käitusid (kui paha inimene, siis eksitasid metsa v karistasid, kui hea, siis aitasid vms). Haldjad olid metsa peremehed, jumalikud olevused, kes metsa sees elasid, sellel kasvada aitasid jne. Mõnikord võisid nad ilmuda inimeste ette loomadena (karu, madu vms) või inimese-taolisena. Metsavaimud on rahvausundis esinevaist loodusvaimudest kõige elujõulisemad. Vaimud on seotud kindlate metsadega (liikidega, nt kased jt). Haldjad olid sotsiaalses struktuuris inimese- sarnased (lapsed, naine, metsapoisid/teenijad jne).
Romantism Romantism on euroopaliku kultuuri põhisuundumus 18. saj. lõpus ja 19. saj. esimesel poolel. Sõna "romantism" on tulnud prantsuse keelest. Selle mõistega tähistati 17.-18. saj. kirjanduses rüütliromaani, samuti fantastikal põhinevat kujutluslaadi ja kunstilise väljenduse tundelisust. Koolkondliku mõistena kinnistus "romantism" alles 1830. aaastail. Sõna "romantism" ilmus muusikasse 1810.a. saksa helilooja, kirjanik ja maalikunstnik E. T. A. Hoffmanni Beethoveni teemalistes esseedes, kus ta väitis, et muusika on kõige romantilisem kõigist kunstiliikidest ja isegi enam: muusika on ise puhas romantism. Kunagi varem polnud helilooja asetatud nii kõrgele pjedestaalile helilooja oli kui ülempreester, kes on võimeline tajuma teistpoolsust, milleni tavaline inimene ei jõua. Selline romantiline kunstnikutüüp andis kogu kunstile kõrgema hoiaku. Subjektiivsuse valitsemi...
TARTU ÜLIKOOL LOODUS- JA TEHNOLOOGIATEADUSKOND Ökoloogia ja maateaduste instituut Geograafia osakond Referaat aines transpordigeograafia Rippsild Kaiti Vasiljeva Juhendaja: Tiia Rõivas Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Rippsild................................................................................................................ 4 1.1 Akashi Kaikyo rippsild.............
Ajalugu on minevikus toimunud sündmused, mis on kirja pandud. Ajalugu algas umbes 5500a. tagasi. Sellest ajast on esimene dateeritud kiri savitahvlitel. Varaseimad leiud kahel jalal kõndivast ahvlasest on nimetatud EGÜPTOPITEEKUS elas kindlasti u. 35 milj. a tagasi Metsinimesed on kindlasti maal elanud u. 4milj a tagasi. Homo HABILIS (osav inimene ) oskus kasutada esimest tööriistu pihukirves Homo HERECTUS (sirge inimene) kujunes u. 1,5milj a tagasi oskus kasutada tuld Neandertaallane u 0,5milj a tagasi Homo Sapiens (mõtlev inimene)- U 200 000 aastat tagasi Muinasaja Periodiseering *Kiviaeg(vanem-, keskmine ja noorem kiviaeg) *Pronksiaeg(vase- ja pronksiaeg) *Rauaaeg ( varajane-, Vanem e. Rooma-, Keskmine ja Noorem rauaaeg) Eesti ajalugu sai võimalikuks alles pärast viimast JÄÄAEGA u. 13000a. tagasi. Eesti MUINASAEG (13000a.tagasi 1227p/Kr) Esimene teadaolev asula eestis Reiu-Pulli küla Esimeste inimeste tegevusaladeks ...
27. Teispoolsuse maad iiri mütoloogias. Erinevalt kristlusest ei peetud teispoolsust kuskil kaugel olevaks, vaid see asetses siinsamas meie kõrval. Sellega olid seotud ka kindlad geograafilised asukohad, näiteks paljudes legendides jõuti Sealmaailma läbi koobaste, järvepõhja või isegi jalutades läbi maagilise udu. Paljud mäed, orud ja muud taolised kohad olid seotud Sealmaailmaga. Seal usuti elavat kõiksugu imepäraseid ja hirmuäratavaid olendeid nagu deemonid, haldjad, hinged ja isegi jumalad. Näiteks muistsed iiri keldid uskusid Sealmaailma asuvat Iirimaast läänes, saartel, milleni oli võimalik purjetades jõuda. Sealmaailma kuningaks peeti Iirimaal Manannanit, kes oli ühtlasi ka merejumal. Sealmaailma pääsemine iseenesest ei olnud mingi eriline eelis hea käitumise eest vaid see oli koht kõigile, nii headele kui kurjadele inimestele. Teispoolsusi ei ole üks nagu kristlikus kombes, vaid neid on palju ja need ei ole
Mütoloogia - ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum. Raamatus esineb Eesti mütoloogiast järgmisi tegelasi: · Põhja Konn- oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi aidata. Siis kui Leemet oli huvitatud Põhja Konnaga tutvumisest, magas ta. Teda said äratada ainult 10 000 inimest, kes laususid ussisõnu. Põhja Konn esineb eesti rahvamuistendites tavaliselt hiiglasliku lohesarnase pahatahtliku olendina. · haldjad (järvehaldjas ) · hiietark- tõlk inimeste ja haldjate vahel. Tõi haldjatele ka ohverdusi. · libahunt- hoiduti temaks muutumise eest.' · tuuletark- Leemeti vanaisa saatis Hiie ja Leemeti Möglase ( tuuletarga ) juurde Saaremaale, et nad sealt tuulekoti tooksid. Tuultekotti oli vaja aga selleks, et vanaisa lennata saaks. · Ussikuningas- Intsu isa. Andis Leemetile tulla loa alati tagasi nende urgu, sest Leemet päästis Intsu
- elava inimese hing – 1) vabast tahtest 2) loitsu või riitusega seostatakse mingite esemetega. II kriteerium - Laibad mõjutavad maailma füüsiliselt (piinavad jne.) Haldjas mõjutab teispoolsuse kaudu – juhuste kokkusattumine. III kriteerium - Libasid on palju näha. Haldjaid näeb üliharva. IV kriteerium - Haldjaid toidetakse. Libandeid mitte kunagi, kihutatakse takka. V kriteerium - Liband on kogu aeg kohal, sest ta on seotud. Haldjad ilmnevad riituste käigus, ta on vaba. VI kriteerium - Liband loetakse sunniga (riitus,loits), see ee mille külge ta seotakse peab olema võimalikult suur. Haldjat siduda ei saa, kui siis armastusega. VII kirteerium - Libandit võtab hõbekuul. Haldjat mitte. TEGEMISÕPETUS – 1) Libaloomad – hunt, koer (inimese väeloom) = naha selga panemine, nõiavõie, puu alt läbi pugemine (lepp, pihlakas), kukerpall – keha jääb paigale, hing kukerpallitab edasi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
