Juba 14. sajandist kuulusid mitmed eesti linnad hansa liitu, ning nende õitseaeg jäi praktiliselt 16. ja 17. sajandi vahele, mil neis hakkasid toimima mitmed käsitööliste tsunftid ja gildid. Põhiliselt olid kabandusartikliteks siiski välismaised produktid, näiteks sool, vein, metallitooted, luksusesemed jne. Kuid eksporditi ka kodumaist toodangut, eriti vilja. Võõrvõim mõjutas ka eestlaste vaimu ja hariduslikku elu. Süvenes ristiusk, haldjad asendusid pühakutega, kelle kultusesse segati ohtralt paganlikke joone. Selleks, et eestlaste arusaamd luterliku elustiiliga rohkem sulanduks ja et nad seda mõistaksid, taipasid preestrid, et on vaja pühakirjad rahva keelde tõlkida ja see kõigepealt kirjakeelene õieti selgeks õpetada. Esimene eestikeelne katekismus ilmus 1535. aastal, kuid see seadustati Tallinna rae korralduste kohaselt, kuna seal leidus rohkelt vigu. Niinimetatud ,,Rootsi ajaga," mis algas
latgalidega tülid ja relvakonfliktid, leedulased tegid eestisse rüüsteretkeid, head kaubandussuhted, läänenaabrid rootslased, taanlased tahtsid eestit alistada ja ristida, aga ka eestlased käisid rüüsteretkedel läänemere vastaskaldal, skandinaavlased,viikingid rahulikud kaubandussuhted, idanaabrid ida slaavlased, venelased, vahel tegid rüüsteretkeid ida eestisse, aga ka eestlasedkäisid idas rüüsteretkedel. muinasusund vägi, hing, seotus loodusega, vaimud, haldjad, jumalad, ohvripaigad, ennustamine, ristiusk, hing muinasusu põhimõiste, millega tähistati mittemateriaalset alget, mis oli vajalik keha elus hoidmiseks ja mis kandis elusolendi isikupära, vägi - muinasusu põhimõiste, millega tähistati nii looduslikes objektides, elusolendeis kui ka sõnades sisalduvat erilist jõudu või energiat, ohverdamine magiline toiming, millega loodeti saavutada jumalate heatahtlikkust, ennustamine - magiline toiming, mida sooritades püüti ette näha
Haldjas märkas väga ilusat kuldset uks, mis oli kergelt praokile jäetud ja liikus haudvaikselt selle suunas. Ta tegi ukse rohkem lahti, et valgust ruumi lasta ja nägi seal haldjate kuningannat ning oh häda, ta oli ahelates! Raidur vabastas kuninganna kiiresti ja nad alustasid teed tagasi lossi väljapääsu poole. Neil vedas, sest kuri nõid norskas ja magas nii sügavalt, et ta ei kuulnudki sissetungijatest midagi. Väljapääsu uks avanes see kord ning raidur ja haldjad jõudsid ilusasti külla tagasi. Haldja kuninganna tasus raidurile suure rahapajaga. Mees sai väga rikkaks, kuid tal oli praegugi hea elu ning raidur ei vajanud seda raha. Ta ostis endale vaid väikese majakese. Raiduril polnud kõige selle rahaga midagi teha ning ta annetas üle poole oma rahast heategevusse. Mees abiellus küla kõige kaunima neiuga ning talle sündisid 3 kõige armsat poega. Raidur elas oma perega õnnelikult aegade lõpuni.
ee/seminar/estonian_mythology.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%BClmking http://www.ohtuleht.ee/379451 http://et.wikipedia.org/wiki/Maa_(planeet) http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%BC%C3%BCt http://miksike.ee/docs/referaadid2005/muut_legend_siim.htm http://zzz.ee/index.php/M%C3%BC%C3%BCt http://foorum.keskmaa.ee/viewtopic.php?f=34&t=2258 20 Mütoloogilised olendid Raamatus ,,Eesti rahva ennemuistsetes juttudes" oli palju mütoloogilisi olendeid: libahundid, jumalad, haldjad, külmkingad, koerakoonlased, maa-alused, tuulispask, maaema, vanapagan, näkid jt. Enamus nendest on pahatahtlikud. Kuid mõned (nt haldjad ja näkid) on heatahtlikud. Oletatakse, et «haldjas» on gooti laen, mille vasteks on sõna haldan, saksa keeles halten ja «et ta on laenatud juba vanemal rauaajal nähtavasti Visla suudmel asuvate gootide käest.») Et kindlalt seda väita, peaks teadma, kas ka gooti rahvail oli olemas midagi taolist. (Oskar
ühiskonnakriitilisi romaane: „Hüljatud”, „Mees, kes naerab”, „Jumalaema kirik Pariisis”, „Meretöölised”. 2) Charles Perrault *Charles Perrault (12. jaanuar 1628 Pariis - 16. mai 1703 Pariis) oli prantsuse kirjanik ja kõrge ametnik. *Ta on tuntud eelkõige oma muinasjuttude koguga Contes de Fées (pr. "muinasjutud"), teda peetakse muinasjuttude žanri toojaks kirjandusse. Tema muinasjutte: * Uinuv kaunitar * Punamütsike * Sinihabe * Kassi-isand ehk Saabastega kass * Haldjad * Tuhkatriinu ehk Kristallkingake * Tuttpea-Riquet * Pöialpoisike * Eeslinahk * Hapuoblikas 3) Edgar Allan Poe *Edgar Allan Poe (19. jaanuar 1809 Boston - 7. oktoober 1849 Baltimore) oli ameerika romantiline kirjanik, luuletaja, toimetaja ning kirjanduskriitik. *Eelkõige on Poe tuntud põnevus- ja õudusjuttude autorina. Teda peetakse kriminaalromaani žanri leiutajaks, samuti andis ta panuse tärkavasse teadusliku fantastika žanri. Ta oli esimene tuntud
Rehepapp Raamat räägib 19. Sajandi Eesti külast, millele lisavad pilkavat ja humoorikat pilti paljud müütilistele olendid nagu kratid, libahundid, Nõid ,Vanapagan, haldjad , külmkingad merilehmad ja Katk. Kratt oli olend, kes pidi olema igal jõukamal peremehel majas . Krati hankimiseks pidi kõigepealt Krati valmis meisterdama , minema ristteele, kolm korda vilistama ning ootama Vanapagana tulekut. Vanapagan märkis kirja krati saaja nime ning küsinud vastu teise verd , et pärast surma peremehe hing endale saada . Kuna Vanapagan oli hajameelne ning kergesti petetav, kasutasid seda paljud ära tilgutades vere asemel raamatusse sõstramahla. Nii jäigi
hing. o Sellist kogu elusa ja eluta looduse hingestamist nimetatakse tänapäeval animismiks · Vahekordades loodusobjektidega lähtusid meie esivanemad seisukohast nagu mina talli, nii tema mulle. o Selle pärast suhtuti loodusesse sõbralikult ja heatahtlikult · Kogu loodust peeti omataoliseks ning austati selle samaväärsust · Muinaseestlased ei pidanud ennast sugugi looduse valitsejaiks. VAIMUD, HALDJAD, JUMALAD · Looduses esines veel teatud vaime ja haldjaid, kes hoidsid ja kaitsesid loodust. · Tuntud olid metsaisad/emad, nurmeemad/isad, põllu- ja veevaimud jne. · Põhjapoolses eestis nimetati neid rohkem haldjateks. · Mõned haldjad elasid isegi talus või nende vahetus läheduses. · Pärnu- ja viljandimaal tuntud koduhaldjas Tõnn · Setudel viljasalves Peko o Toodi välja vaid põllutöö ja karjaga seotud tähtpäevadel
RELIGIOON Riik toetab ja kaitseb luterlikku riigikirikut, sellesse kuulub 84,08% rahvastikust. Samuti on esindatud nt mitmesugused evangeelsed vabakirikud (5%), katoliiklus (2,15%), nelipühilased (0,62%). Ainult 2,46% elanikkonnast ei kuulu ühessegi usuühendusse. Islandil võeti ristiusk vastu aastal 1000, u 125 aastat pärast seda, kui saabusid esimesed asukad. Enne seda valitses saarel norra paganism. Islandlased on ka loodususku rahvas. Nt usuvad nad veel tänapäevalgi, et on olemas haldjad, vaimud, jne. Kui juhtub mõni õnnetus või hakkab mõni vulkaan purskama, siis nad usuvad, et nad on teinud midagi halba ja jumal(ad) karistavad neid selle eest. 3. ISLANDI KEEL Islandi keel on põhjagermaani keel, mille lähimaks sugulaskeeleks on fääri keel. Mingil määral saavad islandi keelest aru ka skandinaavia keelte (norra keel, rootsi keel, taani keel) kõnelejad. Esimesed asukad tulid Islandile peamiselt Norrast ning alguses oli islandi keel
Veres Higis Küüntes Silmas Juustes Sõna II HING Hing Inimese isikupära kandja ja elushoidja. III SUHTUMINE LOODUSESSE Animism Uskumus, mille kohaselt kõik eluta ja elusad asjad meie ümber omavad hinge. IV VAIMUD, HALDJAD, JUMALAD Mõnel üksikul haldjal/vaimul oli nimi. NÄITEKS. Tõnn koduhaldjas, keda austati Viljandi- ja Pärnumaal. Pekko setude viljakuse, karjaõnne ja koduhaldjas. Pekko kuju hoiti viljasalves ja viidi külvi ajal põllule. Väljas pidi Pekko olema peidetud. Suured ja tähtsad jumalad eestlastel praktiliselt puudusid. Nimetada võib .. Tarapita ehk Taara see on eestlaste kõige tähtsam jumal, kelle päritolu pole päris selge. Tegemist võib olla
14. oktoobril 2007 12.00 käisin vaatamas balletti nimega ,,Sülfiid". Seda etendati Estonia teatrimajas. Peaosades olid Marie Lindqvist sülfiidina, Marina Kresler Annana, Olof Westring Jamesina ning Urve-Ly Voogand Effyna. Dirigent oli Mikk Murdvee. Lavastajad olid Eva Kloborg, Frank Andersen ning Anne Marie Vessel Schlüter. Kunstnik oli Mikael Melbye.1 Mõnda esinejate tutvustamiseks. M.Lindqvist õppis Rootsi Kuningliku Ooperi Balletikoolis ja Rootsi Kuninglikus Balletikoolis. O.Westring õppis Rootsi kuninglikus Balletikoolis. Dirigent M.Murdvee lõpetas 1998. aastal Tallinna Muusikakeskkooli viiuli erialal. 2 Etendus oli tõeline tragöödia. Ballett on sisu poolest väga kurb, selle põhjustajaks on printsi õnnetu, võimatu armastus ning tema soov saada kaunis metshaldjas enda valdusesse. Prints ei suutnud otsustada, kas abielluda oma kihlatu Effy või sülfiidiga. Tema ja Effy pulmapeo ajal viib haldjas ta metsa, kus nad koos armunult ringi kõ...
Allikad: rahvaluule, kirjalikud allikad, kalmed, naaberrahvaste käest. Esivanemad HING magamise aeg võis hing kehast ajutiselt lahkuda mõnda teise olendi sisse. Surma puhul lahkus jäädavalt. Valitses seisukoht, et surnud inimese hing siirdus putukatesse, seepärast ei tohtinud putukaid tappa. Hing andis inimesele isikupära ja esivanemate austamine hingede ajal. Maagia Ravimaagia, kaitsmine, ennustamiskunst. Jumalad haldjad Tõnn ja Peho, jumalatest Uku ja Tarapitha. Loodusvägi väga võis olla sõnades, nende abil sai loitsida, nõiduda ja haigusi ravida. Surmatud vaenlastel raiuti pea otsast, et tema väga hävitada (esines loomades, taimedes, looduses, sõnades). Austati puid, allikaid. Käe tõstmine looduse vastu oli karistatav.
Või see on meie väljamõeldis? Tegelikult on mõlemad väited õiged, kuna raudset reeglit vaimude mitte olemas olust ega olemas olust pole tõestatud. Aga samas meie ajutegevus hakkab just pimedas genereerima selliste olendite võimalikkusest. Kuna muistendites on juttu inglitest, vaimudest, haljadest kuni surma toova vikatimeheni- kas nad on siis ka tegelikult olemas meie universumis? Pimedust peetakse vaimude ajaks, mil nad end võivad ilmutada, head haldjad tekitavad meis pigem kaitstuse tunned vastupidiselt halbadele, kes külvavad meis ebaloomulikku tunnetust ja kartust. Järgmisteks valgustkartvateks olenditeks on kollid, kelle olemasolu peetakse vähem tõenäolisemaks kui vaimude eksisteerimist. Nemad külvavad paanikat pigem lastes. Lastel on elav ja värvikas mõttemaailm, rääkides monstrumitest kui elvast ja olemasolevast olendist. Täiskasvanutes tekib küsimus- kas on või ei ole? Teaduslikult pole suudetud seda tõestada.
Tuhkatriinu ehk kristallkingake, Sinihabe, Punamütsike, Pöialpoiss jne. Muinasjutud kirjutatud õukonda sisenevatele neidudele. Arvete klaarimine jääb ära. Perraulti muinasjuttudes ei eksisteeri kättemaksu, seega on lõpp tihti halb, mitte õnnelik. Muinasjutud on räägitud õukonna jaoks. Värssmuinasjutud: Griselidis, Eeslinahk, Naeruväärsed soovid. Proosamuinasjutud: Uinuv kaunitar, Punamütsike, Sinihabe, Kassi-isand ehk saabastega kass, Haldjad, Tuhkatriinu ehk kristallkingake, Tuttpea-Riquet, Pöialpoiss. Teised muinasjutud ja valmid: Kakk ja linnud, Kukk ja rebane, Poodud kass ja rotid, Lohe ja alasi, Ahv ja tema pojad, Rebane ja kurg, Ahv ja kass, Madu ja siil, Karjane, kes muutus lambaks, Uue maailma suhkruroog ehk Suhkrutoos. Vennad Grimmid: Jakob Grimm(1785-1863), Wilhelm Grimm(1786-1859) Germaani filoloogia rajajad; saksa keele, luule, ajaloo ja rahvajuttude uurijad. Göttingeni ja
Johannes Brahms Mõjutused: Beethoven, Mendelssohn, Schumann Ta oli programmilise muusika eitaja., sest programmidel puudus idee ja kunstiline väljendusjõud. Tema helikeelt avardavad romantismi meloodilised, harmoonilised ja rütmilised vahendid. Orkestratsioonis kasutab tumedaid toone, keerulist rütmikat ning muusika on lihtsalt ilus; puudub programm. Muusikas on ühte sulanud intellekt ja emotsioonid huvitav ja kaunis. Et mõista Brahmsi teoseid on tähtis teada, kellele see on pühendatud lähedastele sõpradele (Billroth), Ungari tantsud muusikakriitik Hanslickile (keda autor väga kõrgelt ei hinnanud). Suurde muusikasse jõudis ta klaveri ja kammermuusika kaudu. Teda huvitas rahvalaul, tema muusikas on palju polüfoonsust /horisontaalsust. Teosed: 4 sümfooniat ; Uuendus sümfooniates on see, et viis kulminatsiooni lõppu(finaali). Kaotati ära ka · 1876. dmoll sümfoonia 3. osa (menuettskertsoval...
Inimesed võitlevad visalt ning üks kindla käega vibukütt saadab noole just lohe kõhu alla soomusevabasse kohta ja surmab sellega hiiglase. Lohetapja nimi on Bard, to saab hiljem ka uueks linnapeaks kuna vana oli neljatuule poole plehku pannud. Nüüd, kus lohe on hävitatud paistab kõik korras olevat ja suuremoht möödas. Kuid nii see tegelikult ei ole. Nimelt varandus inspireerib ka teisi Ürgmaa elanikke. Algab metsik lahing "hea ja paha" vahel. Ühelpool inimesed, haldjad, kotkad, karud ja päkapikud, teiselpool mäekollid, trollid ning verejanused hundid. Lahingus saab surmavalt haavata päkapikkude pealik Thorin, kuid siiski "hea" võidab ja koos alitsatakse kurjakuulutav vaenlane. Bilbo missioon on täidetud, tegelikult oli juba siis täidetud kui varandus päkapikkudeni jõudis. Nüüd võis isand Baggins tagasi koju oma rahulikku Kääbiklasse suunduda. Seiklus oli selleks korraks lõppenud.
Hiljem asus elama külasse, võttis omaks ristiusu, muutus metsaelanike suhtes külmaks. Hiie Heatahtlik ja armas tüdruk metsast. Lapsepõlves elas isa hirmu all. Pidi saama Leemeti naiseks, kuid suri hundi hammustuse läbi pulmaõhtul. Leemeti ema Armastav ja hooliv. Armuke (karu) tappis tema mehe. Suri ussipesas põlengusse. Hiie ema Elas oma mehe (Tambeti) põhimõtete järgi. Emaarmastust näitas välja alles siis, kui tütar surmasuus oli. Tambet Hiie isa. Uskus, et haldjad on metsa elu hoidjad, nende vastu tegutsemine toob halba. Suri vihasena tütart otsides Leemeti vanaisa mürgihammaste läbi. Ülgas Hiietark. Oli haldjate soovide vahendaja inimestele. Muutus negatiivseks tegelaseks, kuna inimesed enam haldjaid ei austanud ega uskunud. Leemeti vanaisa Mürgihammastega mees. Oma nooruses saatis korda suuri tegusid. Nüüd elas üksikul saarel ja ehitas omale inimluudest tiibu, kuna raudmehed olid tal jalad otsast lõiganud. Ints Ussikuninga tütar
Lapis pidi olema päris nõidade kodumaa, vägevamad pidid asuma Põhjala tundratel. *Iga rahvas usub, et nendest põhja pool on vägevamad ja targemad nõiad. * Targa ülesanne on vahemehe osa inimese ja vaimumaalima vahel. Tark püüab vaimude ja vaenulike vägede algust, loomust ja sündi ära mõista. Sellega satuvad nad targa meelevalda tark võib neid võita, taltsutada, heaks muuta. Tark omandab endalesureliku, maapealse jumala väe. Kogu loodus, loodusväed, haldjad peavad tema sõna kuulama. Ainult surm võib targa võimuse võtta. Surma käest ei suuda ta ennast ega ka teisi päästa. *Nõid on nuhtluseks, ta teeb ainult halba. Toob haigusi ja tõbesid, tapab inimesi ja loomi, moondab inimesi libahuntideks, kuivatab veekogusid, sunnib loomi kujusid muutma ja veel palju muud sellist. Neljapäev on nagu nõidade pühapäev, siis nad teenivad oma peremeest saadanat iseäraliku hoolega. Iga suurema püha laupäeva öösel peavad nad usinasti oma ametit
Naras. Nendel maadel on ka erinev skulptuur. India skulptuur oli mänglev ja dünaamiline. Liigutused ja zestid, mis seal kujutati olid mitmekesised. Inimeste kehad skulptuuril painduvad nii, et inimestel poleks luid ning proportsioonidest ei peeta kinni. Skulptuuris kasutatakse materjalina kivi, vaske ja pronksi. Valitsevaks vormiks reljeef, mis läheneb ümarplastikale. Jutustatakse tegelasterohkeid stseene, kus tegelasteks on peamiselt jumalad, deemonid, haldjad. Skulptuuri näideteks Indias on reljeef lahingustseeniga Angkor Vatist ja reljeef Amaravati stuupal. Hiina skulptuuri aga ei loetud kõrgete kunstide hulka. Materjalina kasutati Hiinas keraamikat, kivi, pronksi, puitu, elevandiluid. Materjalide omapära hästi ära kasutatud. Peen, puhas detailide töötlus, voolav joon ja vorm, peen pinnakäsitlus. Kehavormid skemaatilised, rõhutavad inimeste hingeelu isikupära. Näideteks tooks välja Kaljuseina raiutud Buddha Longmeni lähedal ja
(wikipeedia Volbripäev 18.11.14). Volbripäeva (enam tuntud kui volbriöö) tähistamine algab volbrilaupäeval ehk 30. aprillil ja kestab läbi öö. Nüüd tähistatakse seda nõidade ja maagia päevana. Sel puhul korraldatakse pidusid, tehakse lõket ja grillitakse (wikipeedia Volbripäev 18.11.14). Volbrilaupäeval liiguvad ringi igasugused salkus ja kaltsus tegelased, fantastilised elukad, küürakad nõiamoorid, väikesed nõiad, šamaanid ja haldjad. Olendeid on ilusatest peletisteni. Tantsitakse, lauldakse, käiakse temaatilisel diskol või istutakse vaikselt oma seltskonnaga lõkkevalgel (wikipeedia Volbripäev 18.11.14). 7 Kokkuvõtte Enne ei teadnud ma volbripäevast eriti midagi, kui siis ainult seda, et tehakse lõket ja see on nõidade päev. Nüüd tean sellest palju rohkem. Huvitav oli teada saada, kust on tulnud
Erilisel kohal rahvapillide seas on nükkelharf ehk klahvviiul. Mängiti veel viiulit, parmupilli, lõõtspilli ja torupilli. Tuntumad Rootsi heliloojad- Michael Bellmann, Hugo Alfven, Arne Mellnäs. Rootsi tuntuim ansambel ABBA, kes 1974. aastal võitis ka Eurovisiooni lauluvõistluse. NORRA Enamik Norra rahvamuusikast on lodud 19. Sajandil. Lauldi peamiselt üksi. Keskajast pärit ballaadid räägivad ajaloosündmustest. Rahvalauludes kajastuvad mütoloogilised tegelased- trollid ja haldjad. Põha--Euroopa tuntumaks tantsuks on Norra meestetants halling. Veel tantsiti Norras paaristantse- springar ja gangar. Uuematest rahvatantsudest on tuntumad valsid, reilenderid ja polkad. Norra rahavapillidest on enamlevinud viiul, parmupill, oinasarv, puust sarved ja viled ning norra kannel. Kõige kuulsam on aga Hardangeri viiul. See pill on olnud mitmtete rahvavtantsude saatepill ja inspiratsiooniks mitmetele heliloojatele Norras ning ka väljaspool.
(wikipeedia Volbripäev 18.11.14). Volbripäeva (enam tuntud kui volbriöö) tähistamine algab volbrilaupäeval ehk 30. aprillil ja kestab läbi öö. Nüüd tähistatakse seda nõidade ja maagia päevana. Sel puhul korraldatakse pidusid, tehakse lõket ja grillitakse (wikipeedia Volbripäev 18.11.14). Volbrilaupäeval liiguvad ringi igasugused salkus ja kaltsus tegelased, fantastilised elukad, küürakad nõiamoorid, väikesed nõiad, samaanid ja haldjad. Olendeid on ilusatest peletisteni. Tantsitakse, lauldakse, käiakse temaatilisel diskol või istutakse vaikselt oma seltskonnaga lõkkevalgel (wikipeedia Volbripäev 18.11.14). 7 Kokkuvõtte Enne ei teadnud ma volbripäevast eriti midagi, kui siis ainult seda, et tehakse lõket ja see on nõidade päev. Nüüd tean sellest palju rohkem. Huvitav oli teada saada, kust on tulnud
Maakondade vaheline koostöö oli nõrk 23. Mis on malev? Maakonna väeüksus (eksisteerib ka tänapäeval) 24. Millesse uskusid muinasaja eestlased? Vägi või jõud (inimestel, objektides, paikades, taevas, sõnades) Kõige enam väge peas, südames, veres, küüntes, juustes, karvades ja hammastes Hing isikupära kandja ja hoidis keha elus (hingeloomad, hauda pandi asju kaasa) Loodusesse suhtuti ,,nagu mina talle, tema mulle" põhimõttel Vaimud, haldjad, jumalad (koduhaldjas Tõnn, setudel viljasalves Peko, Tarapithat nn Taara kultus, jumal Uku taevavalitseja) 25. Mis on animism? Elusa ja eluta looduse hingestamine 26. Milleks oli tarvis ennustada? Et näha ette tuleviku, nt sõjakäikude edukust 27. Liivimaa piiskopid? Meinhard, Berthold, Albert 28. Mõõgavendade ordu + struktuur? 1202. a asutab Albert mõõgavendade ordu Juht: piiskop Albert (ordumeister)
Pruut olnud temal kusagilt Piisupi poolt üks peretütar. Kui kosjakaubad koos, hakanud tema sõitma oma abikaasaga lossi poole. Talvetee läinud üle järvejää. Jää olnud nõrk ja noorhärra langenud koos pruudi ja hobusega järve põhja. Vanemad oodanud, aga poega ei tulnud veel nädala jooksul koju. Nad hakanud teda otsima, aga ei leidnud kusagilt. Ühel ilusal suveõhtul vanahärra jalutanud oma prouaga järve ääres. Keskööl näinud nad järvel tuld, mille ümber tantsinud haldjad. Järve pinnale ilmunud hobune saaniga, kus istunud noorhärra oma pruudiga. Noorhärra näinud oma isa ja hüüdnud: ,,Ole mureta isa, ma elan veel!" Vanemad kohkunud sellest ja pannud lossi poole jooksu. Kiire jooksu pealt kukkunud nad maha ja muutunud kaheks kiviks. LEGENDID Porkuni järvel leidub ujuvaid saari. Neist ja ebainimlikust rüütlist ning tema õest on rahva poolt loodud palju legende, mida oma loomingus kasutanud Fr. R. Kreutzwald, M. Under, J. Barbarus.
KESKAEG JA RENESSANSS 1. Millal oli Euroopas keskaeg ? Keskaeg sai alguse Lääne-Rooma riigi lagunemisest V sajandil ja kestis renessanssi aluseni XI sajandini. 2. Keskaja üldiseloomustus Keskajal sai alguse uute rahvuste, kultuuride ja keelte teke. Levisid erinevad religioonid( nt kristlus, budism). Arenesid välja uued kirjandusezanrid( nt novell, ballaad). Kasutati ladina keelt, kuid olid ka eraldi rahvuskeeled. Lisaks ilmalikule kirjandusele tekkis ka vaimulik kirjandus. 1580 1630 aastatel peeti ka nõiajahte( tuntuim juhtub Rootsis) 3. Mida kujutasid endast vanimad keskaegsed tekstid : iiri saagad ja keldi eepika ? Iiri saagad loodud proosavormis, iseloomustas rõhutatult lüüriline kujundlikkus, poeetiline rütm, millega anti edasi sugukondade põlvnemist, muistseid müüte ja uskumusi. Sageli oli proosajutustuste vahele põimitud värsse. Esitajateks olid filid ja bardid, kes kandsid saagasi edasi suuliselt. ...
............................................... 19 7.2 Maailma puu ................................................................................ 20 7.3 Nornid ....................................................................................... 20 7.4 Ajaloost müüdiks ........................................................................... 20 7.5 Hiiglased .................................................................................... 21 7.6 Haldjad ...................................................................................... 21 7.7 Loodusvaimud .............................................................................. 21 7.8 Maod ja lohed ...............................................................................21 7.9 Päike ......................................................................................... 22 7.10 Aarded ja talismanid .................................................
muutusi. Eriti tõi muutusi usulistes vaadetes kaasa tihe kontakt naaberhõimude- ja rahvastega. Pheks muinasusundi põhielemendiks oli vägi. Vägi võis olla inimestes, objektides ja isegi sõnades.Samuti oli ka hing inimese isikupära kandja ja oluline keha elus hoidmiseks. Tähtsalt kohal oli usk hauatagusesse ellu, millega seoses tekkis matmiskombestik. Muinaseestlaste elu oli tihedalt seotud loodusega. 17.Jumalad, haldjad, vaimud ja suhtumine loodusesse Usuti, et looduses esines vaime ja haldjaid, kes hoidsid ja kaitsesid loodust. Mõned haldjad elasid isegi talus või selle läheduses. Võreldes eesti ja naaberrahvaste muinasusuneid on märgata kärgjumalate vähesust. Konkreetsetest jumalatest nimetatakse Hendriku Liivimaa kroonikas vaid Tarapitat. Arvatavasti ulatus ka jumal Uku austamine muinasaega. Usuti, et ka loodusel on oma hing, seda nimetatakse animismiks. Kogu loodust
Matustel Margarette minestab. Faust ja Mefistofeles lahkuvad sellest linnast. Nad läksid vaimude peole (Volbri öö). Seal nad tantsivad. Algab näidend. Faust ja Mefistofeles lähe Margerettet vängist päästma, sest Margerette oli oma ema ära tapnud. Margerette on väga närviline ja ei tunne alguses Fausti ära. Ta on mõistetud surma. Margerette ei nõustu Faustiga koos põgenema. Faust ja Mefistofeles lahkuvad. II osa Maakohas. Faust lamab murul. Tema ümber hõljuvad haldjad. Keisriloss. Troonisaal Mefistofeles on keisri trooni ees põlvili. Ta anub kaisri vasakule käele. Saalis kurdetakse raske elu üle riigis. Mefistofeles aga kiidab, et temal ei ole mingit häda. Ta räägib keisrile kui hästi ta oma rahva eest hoolitseb ja kui hea valitseja ta on. Kõik saalis olijad sosistasid ja pidid tede valetajaks. Mefistofeles räägib, et ta võib maa alt palju raha välja tuua, aga ei oska.Teised peavad teda narriks
2.Meie ühised muinasjutud eri rahvaste muinasjuttude süzeeline sarnasus (vrdl muinasjutte eri rahvaste muinasjutukogumikes) Jaapani muinasjututtudes on õpetlik sisu ja mõnikord on tegevusel halb tagajärg.Tegelasteks on vaesemad inimesed või hoopis loomad. Eesti muinasjutud on ahnusest ja õelusest, haldjatest, vanapaganatest ja paharettidest, rumalusest, peretütrest,kuningatest ja kuningannadest, vaeslapsest ning loomadest. Euroopa muinasjuttudes on tsaarid, samuti linnud, haldjad,loomad, kuningad, kuningannad, printsid ja printsessid. 3. Lapse elu kujutamine viimase kümnendi eesti lasteraamatus 1999-2009 · A.Pervik ,,Palula ja Joosep", · A.Toikka ja A.Mägi ,,Ruudi", · R.Kasser ja A.Teeääre ,,Väike seebimullipuhuja" · ,,Reet Made ,,Veli Oliver". Nendes raamatutes oli lapse elu väga keerulisellt kujutatud. Lastel puudusid üks vanematest. Teoses "Väike seebimullipuhuja" oli Arturi ema surnud ja isa oli sageli kodust eemal
Olid ettevalmistused pulmadeks. Leemet läks ja tappis raudmehe, sai temalt veini. Pulmadel oli lõke, mille peal tehti toitu. Hiie ema ei tahtnud süüa, kuna see toit on tehtud pühapuude peal. Mõmmi hakkas tantsima ja ka Hiie tahtis koos Leemetiga tantsida. Ta kutsus teda ja Leemet tõusis. Kuid nende vahele jooksis hunt ja võttis Hiiel hammastega kaelast kinni. Hiie kukkus maha. Ka tema ema sai surma. Algul muidugi jõudis öelda midagi haldjatest, et haldjad karistasid neid. Leemet võtis Hiie kätte, kuid nägi, et ta on surnud. Siis oli ta nagu pilves. Ta läks kaugele metsa, kuid siis tuli meelde, et Hiie on surnud. Läks tagasi ja nägi, et inimahvid ja täi on ka kohal. Täi suri Hiie juures, kuna ta armastas väga Hiiet. Leemet oli mitu kuud haige olnud. 8 Jutu püramiid Peategelase nimi: Leemet. Kaks peategelast iseloomustavat sõna: Teadmishimuline ja õiglase meelega.
Ooper 19.sajand Üks juhtivamaid muusika zanre Reageerib tundlikult ühiskonna probleemidele Huvi ooperi vastu väga suur(BUUM) Pariis: Ooperi pealinn.Kõige paremad tingimused,raha olemasolu.Ooperite ainestik ikka antiikajaloost ja mütoloogiast,aga pöörduma ajaloo ja olistiku süzeede juurde.Huvi troopika,salapära,ajaloo vastu. Ooperid endiselt tellimustööna. Kuni 1850 suhtuti ooperisse kui toormaterjali, mis võis enda nägemuse järgi muuta.Eesmärk-publiku soosing.1850 hakati ooperit väärtustama omaette kunstiteosena, mida püüti võimalikult vähe muuta. Itaalia: Impressaario-üürib teatri,koostab trupi koosseisu ja tellib ooperid. 1 aasta jooksul 3 hooaega ehk stagionet.Igaks hooajaks pandi kokku uus trupp.Kavva võetud oopereid mängiti nii kaua kuni oli publikut.Helilooja tegi ooperi valmis ja müüs impressaariole,helilooja sai raha peale 3.ndat etendust, heliloojal ei olnud ooperile enam õigusi....
oma täies ilus ja võimuses. Martin ei jõudnud suudki tervituseks avada, kui juba peahaldjas kõnelenud oli. "Ma tänan sind nende tarkade sõnade eest, Martin," lausus kuninganna majesteetlikult, kuldsed kiharad hommikutuules vabalt õõtsumas, " Ning vastu kingin sulle kolm soovi, mis täituvad siin ja praegu, nii et mõtle hoolega, enne kui nad lausetesse ritta sead, sest enam me ei kohtu, vähemalt mitte see aasta!" Siis ta naeratas ja haldjad jätkasid oma tansupidustust. Martinit polnud vaja kakskordselt paluda tal olid kaks soovi juba valmis. Seega ta ütles: "Ma soovin, et mu isa leiaks lõppude lõpuks hästitasutava töökoha, et ema enam põllul rabama ei peaks. Teiseks tahan ma, et Mariil elus veaks ja ta endale armastava abikaasa leiaks. Ja kolmandaks..." Kuninganna naeratas. "Ma tean, mis sulle endale ära kuluks!" lausus ta hellalt ja nipsutas sõrmi, mispeale ümber laste
Inimesed võitlevad visalt ning üks kindla käega vibukütt saadab noole just lohe kõhu alla soomusevabasse kohta ja surmab sellega hiiglase. Lohetapja nimi on Bard, to saab hiljem ka uueks linnapeaks kuna vana oli neljatuule poole plehku pannud. Nüüd, kus lohe on hävitatud paistab kõik korras olevat ja suuremoht möödas. Kuid nii see tegelikult ei ole. Nimelt varandus inspireerib ka teisi Ürgmaa elanikke. Algab metsik lahing "hea ja paha" vahel. Ühelpool inimesed, haldjad, kotkad, karud ja päkapikud, teiselpool mäekollid, trollid ning verejanused hundid. Lahingus saab surmavalt haavata päkapikkude pealik Thorin, kuid siiski "hea" võidab ja koos alitsatakse kurjakuulutav vaenlane. Bilbo missioon on täidetud, tegelikult oli juba siis täidetud kui varandus päkapikkudeni jõudis. Nüüd võis isand Baggins tagasi koju oma rahulikku Kääbiklasse suunduda. Seiklus oli selleks korraks lõppenud.
Loo tegelased on: Åse (talupidaja naine), Solveig ja väike Õukondlastest trollid, Helga, nende tütred, Trollitüdrukud ja Peer Gynt (tema -poisid, Nõiad, poeg), Talupidaja Gnoomid, Hægstad’is, mäevaimud, haldjad, Kaks naist maisikottidega, Ingrid, tema tütar, Inetu laps, Aslak (sepp), Peigmees ja tema Hääl pimeduses, vanemad, Linnukarjed, Pulmalised, Majavalitseja, Kolm karjustüdrukut, Kari (sauniku naine), Viiuldaja,
Vanema kihistuse kohaselt elavad metsa (st puude, muu taimkatte, metslindude ja -loomade) kaitsevaimud perekondlikult nagu inimesedki. Hoidmise ja kaitsmise, kuid ka valitsemise funktsioonile osutab vepsa metshaldjate kõige tavalisem, palvetes peaaegu ainuvalitsev nimetustepaar mecan izhandaizhed, mecan emägaizhed (`metsa peremehekesed, metsa perenaisekesed').3 Selline perekonda kuuluvus on minu arvates huvitav nähtus, mis võiks olla seotud ehk asjaoluga, et haldjad on kui metsa kaitsjad. Perekonna idee on samasugune, üksteise eest kantakse hoolt ning oma peret kaitstakse. Metsa minnes tuleb paluda metsa peremehe ning -naise õnnistust, et käik läheks hästi korda. Kui minnakse marjule või seenile, siis palutakse, et võidaks soovitut leida. Luba peab paluma metsas puhkama istumiseks, suitsetamiseks ning ööbimiseks, mille puhul metshaldjate heatahtlikkuse kindlustamise vajadus on eriti selgelt tuntav. Samuti tuleb kordaläinud
- Arvati et hing läheb putukatesse, jätkab elu hiies või kalmistul - Usk hauatagusesse ellu matmiskombestik (mälestussöömingud haual, hauapanused jms) - Hingede aeg (kaeti hingedele laud, saun, vaikne aeg) Suhtumine loodusesse - Elu seotud loodusega peeti end osaks loodusest (kõigil elusolenditel hing elusa ja eluta looduse hingestamine e animism) - Nagu mina talle nii tema mulle ei peetud end looduse valitsejaks Vaimud, haldjad, jumalad - Kaitsesid loodust (metsaisad, -emad, põllu-, veevaimud, haldjad jne) - Koduhaldjas Tõnn, viljasalves Peko väikejumalad - Kõrgjumalate vähesus - Tarapitha ("Taara, avita"); Uku - Ei hea- ega pahatahtlikud Ohvripaigad - Andide toomine, ohverdamine heatahtlikkuse saavutamiseks kindlad kultuse- e ohvripaigad (hiied, üksikud puud, allikad, kivid, harva mäed, jõed, järved) - Pühad puud tamm, pärn, hiiepuu alune
Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed. Aeg-ajalt tekkisid tülid ja vastastikused rööv- ja sõjakäigud. Olukord tõsines seoses naabruses kujunenud riiklike ühendustega nad kujutasid ohtu eetlaste iseseisvusele. 17. Iseloomusta eestlaste muinasusundit? (märksõnad; kirjelda) Eestlaste usundiks oli loodususund ehk animism. Tegevuste sisuks oli inimese ja looduse hea vahekorra tagamine. Metsa ei kardetud, sest seal elasid haldjad jne. 18. Kuidas hinnata eestlaste rahvaarvu suurust 21. saj. lõpus? (arutle) Asustus tihenes ja külad kasvasid. Rahvaarv ulatus 150 000 200 000 inimeseni. 19. Kas asjaolu, et eestlastel puudus 12 saj. oma riik, näitas meie mahajäämust muust maailmast? (arutle) Ei, me arenenesime ja jõudsime ilusti järgi. Meil oli nt. talirukis, mille nõudlus Euroopa turul oli suur. Eestit läbisid kaubateed, mis ühendasid Läänemere
Arvamused Eesti Ekspress : Tiit Noormets (29.03.2007) "Mis vaevab sinu hinge?" tahaks Andrus Kivirähult küsida. Mis on see valu ja vaev, mis ajab toreda inimese, suure naljamehe ja jutuvestja, valama 384 leheküljele võitlevat, ja sellest võitlemisest sageli lausa hüsteeriliselt tattipritsivat ateismi? Ja kuidagi ebajärjekindel on autor kogu oma loomingus vahel on tal külmking sama reaalne nagu talupoeg, lehm või kass; teinekord on aga haldjad omakonstrueeritud vaenlased, keda 5 tuleb arvutiklaviatuuril materdada. Eriti mage mulje jääb võrdlusest suurteosega "Rehepapp", mis oli ju eestlasele nina alla torgatud peegel vaadake, millised me oleme! ja sellisena meid kõiki puudutav. "Mees, kes teadis ussisõnu" jättis aga punnitatud, vägisi tehtud mulje.
Pronks oli kallis ning seepärast olid kaua aega kasutusel kivist ja luust riistad. Hiljem tuli kasutusele raud, mida õpiti saama kohalikust soomaagist. Tööriistad muutusid tugevamaks ja käepärasemaks. Muinaseestlaste uskumustest. Meie esivanemad uskusid , et kui teed loodusele halba, siis vastab see samaga. Nad arvasid, et igal loomal, linnul, puul, kivil ja taimel on hing ja, et kogu ümbrus on vaime täis. Vees elasid näkid, metsas ja kodudes haldjad. Tuntumaid koduhaldjaid oli Tõnn ja setudel viljasalves elav Peko. Tuli oli puhastava toimega. Usuti, et lõkketule valgus, eriti pööripäevadel, ajab ära kurjad jõud. Lõke tehti kõrgemale kohale, et see kaugele paistaks. Jaaniõhtul toodi isegi loomad tulepaistele. Tuuleõhu puhastavasse toimesse usuti samuti. Seepärast ilmselt ehitatigi suuri külakiikesid, mis vuhisesid kiiresti läbi õhu. Vesi rahustas oma vaikse vulinaga. Puhast, maa seest välja voolavat allikat peeti pühaks.
Vanaisa lootis ühel päeval lennata tagasi ja nõnda lennates asuda võitlusesse raudmeestega.Vanaisa palus lastel endale tuua tuulekott mida ka lapsed tõid. Selle ajajooksul kui lapsed ära käisid tappis vanaisa Ülgase ning lapsed võisid lälle koju minna. Koju lõudes rääkisid nad kõigile abielu plaanist. Pulmapäev ründasid hundid Hiiet ja tapsid. Arvati et Hiie surma põhjuseks oli Leemeti poolt mahariutud Hiiepuu mis oli metsa elanikele väga olulin kuna arvati et puu sees elavad haldjad. Leemet põdes Hiie surma mitu kuud ning Magdaleen kutsus ta külla elama ja tahtis et peagi sündival lapsel oleks Leemet isa eest. Nõnda otsustaski Leemet minna külasse elama. Ta ei oleks suutnud elada nii nagu varem, ta pidi tegema kannapöörde. Leemet tahtis sellele lapsele edasi anda suurima vara ussisõnad. Ussisõnad elasid veel, kuni elas Leemet ja ta soovis, et need elaksid edasi. Leemet hakkas elama külavanema Johannese katuse all. Külaelanikud olid Leemeti jaoks lollid
Illustreeritud klassikavaramu (lastele adapteeritud klassika) kirjastuselt „Ersen“ jt. 1995 hakkas ilmuma iga-aastane lastekirjandusalaseid käsitlusi sisaldav almanahh Nukits, 1998 loodi Eesti Lastekirjanduse Teabekeskus. Huvi lastekirjanduse ja selle uurimise vastu kasvas eriti 2000ndate algul märgatavalt. Fantaasiakirjanduse ja muinasjuttude hulk on nüüdislastekirjanduses silmatorkav ja seda on mõjutanud rahvusvaheliselt tuntud lood ja olendid (päkapikud, haldjad, lohed, vampiirid vms). Omapärasena tõusevad esile eeskätt Edgar Valteri Pokude- raamatud (1990ndail), Aino Perviku, Henno Käo, Andrus Kivirähki ja Piret Raua tänapäevased muinasjutud, samuti Heiki Kripsi uudsed loomalood (Loomade seiklused 2003). Realistliku proosa vallas on märkimisväärne just noorteromaanides ja –juttude kvantiteet; sel on ka kvaliteeti, nt Aidi Valliku Anni-lood, Diana Leesalu 2 grammi hämaruseni 2005 ja Mängult on päriselt 2006, Margus Karu Nullpunkt 2010.
muid looduslikke kohti. Me nimetame neid looduslikeks pühapaikadeks. Need pühapaigad on loodus loonud. Inimene üksnes hoiab ja kasutab neid ettevaatlikult. Rahvapärimuse põhjal on looduslikud pühapaigad pälvinud meie kui põlise loodusrahva sügavat ja sooja poolehoidu ning austust. Püha tähistab midagi erilist, haruldast, väärtuslikku, salapärast, vägevat ja ühtlasi ohtlikku. Püha paiga ja ajaga on sageli seotud jumalad, haldjad ja esivanemad. PÜHAD JÄRVED Maarahvas on väheseid rahvaid maailmas, kelle pärimuses on järved rännanud. Ja mõnigi sellistest järvedest on püha. Eestis on teada kümmekond Pühajärve. Virumaal asuv Mustjärv ehk Pühajärv lendas oma praegusele kohale mõne kilomeetri kauguselt. Põltsamaa lähedal Lustiveres asunud kalarikas Pühajärv lendas aga teadmata kuhu ja jättis endast üksnes nime ja mälestuse. Võimalik, et varemalt on olnud Pühajärv ka Virumaal
HING: oli inimese isikupära kandja ja oluline keha elus hoidmiseks. Surma korral arvati, et hing lahkub kehast, surnu hing siirdub putukaisse. Usuti hauatagust elu. seda tõendavad ka:matusekombed- hauapanused (toit, rõivad, raha, relvad jne), kartus surnute hingede ees ja lootus häda korral neilt abi saada tõi kaasa hingede eest hoolitsemise (matusesööming kohaga surnu hingele; setudel haudadel söömine / joomine), hingede aja tähistamine sügisel. 18. Jumalad, haldjad, vaimud suhtumine loodusesse Nad kaitsesid ja hoidsid loodust. Tuntud olid metsaisad ja emad, nurmeemad ja isad. Põllu ja veevaimud jne. Põhjapoolses eestis nimetati neid haldjateks. Mõned haldjad elasid isegi talus vöi selle vahetus läheduses. Koduhaldas Tõnn. ( Pärnu ja Viljandimaal ) Setudel seisis viljasalves Peko. Võrreldes eesti ja naaerrahvaste muinasusundeid, torkab siin silma kõrgjumalate vähesus. See ongi tema omapäraks.
Ka on öeldud et ta oli saarlaste "suur jumal", kes Läti Henriku teateil olevat sündinud Virumaal ühel mäel (Ebavere?) ja sealt lennanud Saaremaale. kuigi Henrik nimetab Tharapitkat (meessoost) jumalaks, on ta nimi toodud ära ja ka käänatud nagu oleks see naissoost. See viib mõtted võimalusele, kas polnud äkki tegemist mõlemasoolise jumalusega? Üldiselt arvatakse, et eestlastel polnudki jumalaid indoeuroopa tähenduses, mütoloogilised tegelased olid pigem haldjad ja loodusvaimud. Kui põhjapoolse Eesti folklooris domineerivad haldjad, kes enamasti näivad jäävat sootuks, siis Kesk-Eesti ja eriti Kagu-Eesti loodusvaimud tunduvad vähemalt vanemas kihistuses olevat enamasti naissoost, emad (ka eided, memmed jne). Kokkuvõte Muinasaeg hõlmab kogu Eesti ajaloost kõige pikema perioodi - üheksandast aastatuhandest e.Kr. kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni XIII sajandi esimesel veerandil p.Kr
Leemetile kallale kurt hunt. Leemet tappis hundi. Ilmus veel kaks hunti, kuid need said surma läbi Intsu ja tema isa hammustuse. Ints ja vana ussikuningas olid asunud vaiku täis kõrvadega hunte tapma. Mall oli kõik mitu sada hunti lahti lasknud, sest teadis, et Tambet ei tule enam tagasi. Leemet teatas talle, et kavatseb Hiiega abielluda. Nad tahtsid pulmade jaoks maha võtta püha hiie, kus oli tahetud tappa Hiie. Mall oli selle vastu. Ta uskus, et hiiepuudes elavad haldjad. Ometi raius Leemet puud maha ja seadis need järgmise päeva pulmapeaoks valmis, et nende peal põtra küpsetama hakata. Taaskord kohtas Leemet lesivat Meemet. Kunagi polnud Leemet teda kõndimas näinud või tulemas kuulnud. Meeme oli õnnelik, et saab viimasest pulmast osa võtta. Leemetit häiris sõna ,,viimane". Ta otsustas Meeme õhutusel pulmas külalistele veini pakkuda. Nii oli see esimene pulm, kus pakuti põdraliha kõrvale veini. Hiie ja Leemet olid otsustanud mitte kinni hoida
poole läksid, tuli Leemetile kallale kurt hunt. Leemet tappis hundi. Ilmus veel kaks hunti, kuid need said surma läbi Intsu ja tema isa hammustuse. Ints ja vana ussikuningas olid asunud vaiku täis kõrvadega hunte tapma. Mall oli kõik mitu sada hunti lahti lasknud, sest teadis, et Tambet ei tule enam tagasi. Leemet teatas talle, et kavatseb Hiiega abielluda. Nad tahtsid pulmade jaoks maha võtta püha hiie, kus oli tahetud tappa Hiie. Mall oli selle vastu. Ta uskus, et hiiepuudes elavad haldjad. Ometi raius Leemet puud maha ja seadis need järgmise päeva pulmapeaoks valmis, et nende peal põtra küpsetama hakata. Taaskord kohtas Leemet lesivat Meemet. Kunagi polnud Leemet teda kõndimas näinud või tulemas kuulnud. Meeme oli õnnelik, et saab viimasest pulmast osa võtta. Leemetit häiris sõna ,,viimane". Ta otsustas Meeme õhutusel pulmas külalistele veini pakkuda. Nii oli see esimene pulm, kus pakuti põdraliha kõrvale veini.
muistis-kõik muistsed jäänused(ehted,relvad jne) Esimesed asulad Eestis- Sindis Pulli ja Kundas Lammasmäe asulad arheoloogiline kultuur- ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasusi. Kunda kultuur- eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad sinna. (st veekogude lähedusse,et püüda kala ja küttida jooma tulnud loomi+ liiklemisvõimalused mööda jõge) Tööriistad kiviajal- kivist(tulekivi,kvarts), luust , sarvest ja puust-kivikirved, talbad.Tegevusalad- küttimine , kalapüük, korilus.Päritolu- arvatakse, et eestlased on pärit lõuna poolt Euroopast.Neoliitikumi algus-keraamika kasutuselevõtt, kammkeraamika kultuur(kammi meenutava riistaga) tööriistad -arenenud kirved ja talvad matmiskombed- surnud sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla, kaasa pandi esemeid. kammkeraamika on pärit- läänemere idaranniku maad .soome-ugrilaste algkodu- Kaama, selle lisajõgede ja Uurali mä...
Kuna Merca oli vedi seotud ka poliitikaga, siis mingil määral kajastub raamatus ka sotsiaalset rütmi, mis siiski pole eesti naisluulele omane. Kuna tema luuled on suhteliselt protestirohked, siis selles teoses on protest peamiselt suunatud seksistliku maailmakäsituse ja naistevahelise armastuse kõõrdivaatajatele. "Hele häärber" Selles teoses on tublisti õudusromantikat. Kus ilmutavad ennast haldjad, printsid kui ka tondid ja vampiirid. Päris mitu luuletust kõnelevad sisikonna tegemistest ja selle tulemusest, juttu tuleb veel vakladest, koidest ja ämblikest ning päris sageli käib külas ka pohmell ning muu ühiskonnale suhteliselt vastuvõetamatu. Merca armastuskujutlus võib olla räme, koomiline, aga ka üllatav, isikupärane ja haarav. Ta loob huvitava kooskõla loodusest ja erootikast, segunevad lume ja vulvaveed.
Arvati et inimesed omavad peale füüsilise keha ka väge,selle abil sai ravida,loitse peale panna ja ka nõiduda,selliseid isikuid nim tarkadeks.Inimesed jõid ja sõid loomade verd lootes saada nende väge saada endile.Eestlased uskusid et inimese hind suudab ringi rännata aga peale surma hing lahkub oma nö uudekodusse.Loodust austati väga ja oldi arvamusel,nii nagu mina talle,nii tema mulle.Usuti et on olemas haldjad ja vaimud.Pühapäevaks pidasid eestlased neljapäeva.Suur tähtsus oli nõidumisel,maagial ja ennustamisel,püüti tihtipeale ette ennustada sõjaretki ja muud.Alates 11 saj hakkati vastuvõtma ristiusku. KESKAEG Liivimaa ristisõda 1140 saksid ja taanlased hoogustasid sõjategevust Läänemere lõuna kaldal.40 aastat kestnud vendi ristisõda liitis Elbe jõest kuni Odeni suudmeni kristliku Euroopaga.Liivlased
Miimiripojad - ? Gjallarisarv Heimdallri sarv, millega kuulutati Ragnaröki algust Gnuupa koobas Garmr koer Hrymr hiiglane ja Naglfari kapten Naglfar laev, mis on täielikult tehtud surnute sõrme- ja varbaküüntest Jöötun hiiglane, üliinimliku jõuga loodusvaim Muuspelli rahvas sama mis Muspelheim, selle rahvas on tuledeemonid, Surtr on nende juht. Büüleiptr Loki vend Alfid haldjad Beli jöötun, kelle Freyr tappis Sigfödr =Odin Vidarr Odini poeg, kes tapab kättemaksuks Fenriri, et too ta isa alla neelas. Hloodyn naissoost jöötun, Thori ema, Maa isiksustatuna. Fjörgyn=Hloodyn Õilsaima jumala iidsetest ruunidest Odin oli esimene ruunitundja ning kirjutamise võimu valdaja. Fjölnir Freyri poeg, poolmütoloogiline Rootsi kuningas. Hrooptr =Odin Gimli maakoht, ,,taevas". Völva nägijatar, jutustaja 2. Thrymri laul
Lastekirjanduse eksami materjal lLASTEKIRJANDUSE DEFINITSIOON , OLEMUS lLastekirjandus on ilukirjandus, mis on teadlikult lapsele kirjutatud ning lapsepäraselt välja antud. lVÄIKELASTEKIRJANDUSE ERIPÄRAST lSuurim eripära on ealise eripära arvestamine e adressaaditunnetus, mis sõltub kirjanike andest ja oskusest lastele kirjutada. lMUINASJUTUVAJADUSEST VÄIKELAPSEEAS lMuinasjutul on laose jaoks biblioteraapiline mõju. lMuinasjutt pakub lapsele arusaadavaid lahendusi. lVaid korduval kuulamisel leiab laps muinasjutust iva, mis on vajalik tema elukogemuse jaoks. lLapse alateadvus on tume, täis hirme ja lootusi. Muinasjutu fantaasiat pole ohtlik uskuda, kuna see toob alati maa peale tagasi. lRAHVA-JA KUNSTMUINASJUTT lKunstmuinasjutt oli popullaarseim zanr 90.aastatel lKunstmuinasjutt on teada oleva autori poolt kirjutatud. lKunstmuinasjutu aluseks on tavaliselt rahvamui...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
