· Kvantitatiivne kulutada sellises summas nagu seadus ette näeb · Avalikkus eelarvedebatid riigikogus · Reaalsus kõik eelarvesse võetud arvud peavad olema põhjendatud reaalsete arvutustega 43. Riigieelarve funktsioonid. Riigieelarve on eeloleva perioodi tulude ja kulude plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Kinnitatakse seadusena. Allokatsioonifunktsioon tähendab seda, et jaotatakse ressursid ja nende kasutus era- ja sotsiaalsete kaupade vahel, nim. ka hajali paigutamiseks (tootmisressursside jaotamine erinevate inimrühmade vahel). Selleks, et ühe grupi heaolu parandada, ei tohi halveneda teise grupi heaolu (põhiprintsiip). Avalikest kaupadest peab kasu saama terve ühiskond. Avalikud kaubad peavad olema kõigile gruppidele. Avalikud kaubad eksisteerivad sõltumatult turust. Jaotusfunktsioon st. rikkamatelt võetakse, vaesematele antakse juurde. Kui turumehhanismi rikkuse jaotus ei
peavad olema täidetavad tagasivõetav akreditiiv 41. Riigirahanduse funktsioonid, mida tähendavad? Allokatsioonifunktsioon tähendab seda, et jaotatakse ressursid ja nende kasutus era- ja sotsiaalsete kaupade vahel, nim. ka hajali paigutamiseks (tootmisressursside jaotamine erinevate inimrühmade vahel). Selleks, et ühe grupi heaolu parandada, ei tohi halveneda teise grupi heaolu (põhiprintsiip). Avalikest kaupadest peab kasu saama terve ühiskond. Avalikud kaubad peavad olema kõigile gruppidele. Avalikud kaubad eksisteerivad sõltumatult turust. Jaotusfunktsioon st. rikkamatelt võetakse, vaesematele antakse juurde. Kui turumehhanismi rikkuse jaotus ei
Korduvjärjestustega (ingl repetitive) DNA (osaliselt kodeeriv) Suures hulgas teatud korduvaid DNA järjestusi sisaldavad piirkonnad · kõrgelt korduvad järjestused DNA lihtjärjestused (ingl simple sequence DNA) paiknevad kromosoomide tsentromeerides ja telomeerides tandeemselt üksteise järel (= satelliit-DNA) · Mõõdukalt korduv DNA (=mobiilsed DNA elemendid, dispergeerunud DNA) paiknevad genoomis hajali Transposoonid (Transpositsioon toimub DNA vahendusel) Viiruste retrotransposoonid (Transpositsioonis osaleb RNA) Mitteviiruslikud retrotransposoonid (Transpositsioonis osaleb RNA) Pikad dispergeerunud elemendid (LINE-d -long interspersed elements 6-7kb) Lühikesed dispergeerunud elemendid (SINE-d 100-500 bp)
mehhaniseerida. Eelised: o Eesmärk vana metsa all välja kasvatada uus metsapõlvkond o Vana metsa ära raiumisel on uus põlvkond juba olemas o Esimeste raietega raiutakse tavaliselt välja kehvemad (haiged, kahjustunud vms) puud o Paremates valgustingimustes paraneb ka puude seemnekandvus Aegjärkne raie Kuni 20 aasta jooksul u 2-4 raiejärguga Raiutakse hajali olevate üksikpuudena st, et uuendatakse ühtlaselt, ülepinnaliselt Nõuab väga metsasõbralikku lähenemist Kui seda viisi kasutada, tehakse raie kas kahes või kolmes järgus o Männi enamusega metsades Tormioht Häilraied – vana mets raiutakse gruppide kaupa ja likvideeritakse 20-40 aasta jooksul Sobivad häilraieks männikud eriti kuivematel, madalama boniteediga o Tormikindlamad, uuendus parem
ÜHISKONNAÕPETUSE RIIGIEKSAMI AINESISU NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine Ühiskonna mudel Asustus Majanduse eripära Küttide ühiskond Ajutine Jaht Nomaadide ühiskond Ajutine Karjakasvatus Agraarühiskond Püsiv, hajali, linnad kui Kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond Püsiv, suurlinnad Maastootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond Püsiv, metropolid, tööjõu vaba Teenused, oskused liikumine Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine,
hajutati suur osa sumbküladest, nende asemele tekkisid haja- või ahelkülad ja tuumikkülad, kus tihedama sumbja keskosa ümber on üksikud õued. Ridakülades seisid õued kõrvuti tee ääres piki põlluserva, mäeveeru või mõne veekogu kallast. Ridakülad olid iseloomulikud näiteks Kesk- Eesti voortel ja oosidel. Ahelküla on ridaküla hõredam variant, õued asusid peateest kaugemal, nii et õueni viis väike harutee. Iseloomulikud eriti Lõuna-Eestile. Hajakülas asusid õued hajali põldue vahel ja nende serval. Oli eriti iseloomulik Lõuna-Eestile. Tänavkülades olid õued kahel pool suhteliselt sirget külatänavat. Eriti iseloomulik Peipsi rannikule Maaviljelussüsteemid, külvikord Vanim maaviljelussüsteem on uudismaasüsteem, iseäranis omane rändavatele, nomaadsetele rahvastele. Kolmevälja- ehk kesasüsteem: kesa, taliteravili, suviteravili
ebameeldiv aisting, mille funktsioon on anda organismile märku vigastusest ning motiveerida ohtlikku olukorda lõpetama või vältima. Valutundlikke närvilõpmeid nimetatakse notsitseptoriteks. Valu liigitatakse ägedaks ja krooniliseks. Subjektiivselt võib valu iseloomustada kui närivat, torkivat vm. valu vaigistamisek. 49. Retikulaarformatsiooni ehitus ja tähtsamad funktsioonid Retikulaarformatsioon moodustub läbi kogu ajutüve hajali paiknevatest tuumadest, millesse saabuvad aferentsed närvikiud väga paljudest erinevatest piirkondadest, eriti näost. Retikulaarformatsioon reguleerib une ja ärkveloleku tsükleid. Visuaalsed, akustilised ärritajad, samuti vaimne tegevus stimuleerivad retikulaarformatsiooni. See hoiab meid erksana, soodustab tähelepanu kontsentratsiooni. Visuaalsete - akustiliste ärritajate vaegus, aga ka akustiliste signaalide monotoonsus (näit sisult igavavõitu ja
lihastest, aga ka siseorganitest. 31. Piklikaju, ehitus ja talitlus. Retikulaarformatsioon e. võrkmoodustis. (Ajutüvi koosneb kolmest osast, need on piklikaju (medulla oblongata), ajusild (pons) ja keskaju ) Piklikaju on seljaaju otsene jätk ning sarnaneb seljaajule nii organisatsiooniliselt kui ka funktsionaalselt. etendab olulist rolli nii vererõhu kui ka hingamise regulatsioonis. Retikulaarformatsioon moodustub läbi kogu ajutüve hajali paiknevatest tuumadest, millesse saabuvad aferentsed närvikiud väga paljudest erinevatest piirkondadest, eriti näost. Retikulaarformatsioon on vajalik ärkvelolekuks,tähelepanureaktsioonideks.RF võtab osa vegetatiivse ja homöostaatiliste reaktsioonide korraldamises.Suuraju poolkerade töö sõltub retikulaarformatsiooni mõjust. Retikulaarformatsioon reguleerib une ja ärkveloleku tsükleid. Retikulaarformatsioon on tihedasti seotud KNS teiste osadega. 32
Nime ja välja koos nihutamiseks tuleb kursor paigutada kästi küljele, kursor on s i i s avatud käe kujuline. Mitut välja on kõige lihtsam valida, tõmmates neist läbi punktiir-raami. Selleks tuleb kursor paigutada väljapoole valitavaid objekte, vajutada hiirenupule ja seda vabastamata tõmmata raam vajalike objektide ümber. Kõik raamiga t ä i e l i k u l t ümbritsetud või s e l l e a l l a jäävad objektid osutuvad valituks ja neid võib nüüd koos nihutada. Hajali 15 paiknevate objektide valikuks tuleb hoida a l l Shift-kahv ja klõpsata s i i s hiirega kordamööda vajalikel objektidel. Valitud objekte joondatakse menüü Format korraldusega Align. Edasi tuleb valida joondamisviis: vasemale (Left), paremale (Right), ülemist serva pidi (Top) või alumist serva pidi (Bottom). Vorm võib o l l a ka mitme lehekülje pikkune, s i i s saab seda
jäsemete lihastest, aga ka siseorganitest. 31. Piklikaju, ehitus ja talitlus. Retikulaarformatsioon e. võrkmoodustis. (Ajutüvi koosneb kolmest osast, need on piklikaju (medulla oblongata), ajusild (pons) ja keskaju ) Piklikaju on seljaaju otsene jätk ning sarnaneb seljaajule nii organisatsiooniliselt kui ka funktsionaalselt. etendab olulist rolli nii vererõhu kui ka hingamise regulatsioonis. Retikulaarformatsioon moodustub läbi kogu ajutüve hajali paiknevatest tuumadest, millesse saabuvad aferentsed närvikiud väga paljudest erinevatest piirkondadest, eriti näost. Retikulaarformatsioon on vajalik ärkvelolekuks,tähelepanureaktsioonideks.RF võtab osa vegetatiivse ja homöostaatiliste reaktsioonide korraldamises.Suuraju poolkerade töö sõltub retikulaarformatsiooni mõjust. Retikulaarformatsioon reguleerib une ja ärkveloleku tsükleid. Retikulaarformatsioon on tihedasti seotud KNS teiste osadega. 32
Ebapüsiv, formeerub hooajaliselt, moodustub individuaalsete, isiklike suhete alusel. Alati elatakse perekonniti, kuid teatud tööde tegemiseks kogunetakse perekondade salkadesse. Perekondade ühendus, perekonnapead lepivad omavahel kokku. Igal aastal ei pruugi samad perekonnad kokku saada. Salgad on poliitiliselt autonoomsed. Sellistes ühiskondades elatakse hajali. · Hõim, sugukond klassikaline antropoloogia uurimisalas olev struktuur - on külad ja sugulasrühmad aga pole valitsust, keskset juhtimist ega sotsiaalseid klasse. - Põhilised sotsiaalsed üksused on põlvnemisgrupid, lähtutakse ühisest esivanemast. Esivanem võib olla reaalne isik, aga ka müütiline (lind, taim, loom). Inimesed loevad end sugulasteks.
eelarve täitmise aruanne; reaalsus - kõik eelarvesse võetud arvud peavad olema põhjendatud reaalsete arvutustega; 43. Riigieelarve funktsioonid ja sisu. Peamised funktsioonid, mida riigieelarve kaudu täidetakse on: 1)allokatsioonifunktsioon 2)jaotusfunktsioon 3)stabiliseerimisfunktsioon Allokatsioonifunktsioon tähendab seda, et jaotatakse ressursid ja nende kasutus era- ja sotsiaalsete kaupade vahel, nim. ka hajali paigutamiseks (tootmisressursside jaotamine erinevate inimrühmade vahel). Selleks, et ühe grupi heaolu parandada, ei tohi halveneda teise grupi heaolu (põhiprintsiip). Avalikest kaupadest peab kasu saama terve ühiskond. Avalikud kaubad peavad olema kõigile gruppidele. Avalikud kaubad eksisteerivad sõltumatult turust. Jaotusfunktsioon st. rikkamatelt võetakse, vaesematele antakse juurde. Kui turumehhanismi
plaadikesteks), gneiss (vöödiliste kristallkihtidega), päevakivid, kvarts. Settekivim-moondekivim: savi-kiltkivi, lubjakivi-marmor, graniit- gneiss, liivakivi-kvartsiit. Kivimiringe. Kivimid võivad muutuda (kuumuse, rõhu, murenemise) toimel teisteks kivimiteks. Seda nimetatakse kivimiringeks. 2. Kalandus. Vormid ja levik. Maailma tähtsamad kalapüügipiirkonnad - Kalarikkad on piirkonnad, kus on toitaineid ja õhku. Kalanduse vormid: rannikupüük, ookeanipüük, kalakasvatus 1. Hajali rannikupüük on levinud levinud Norras ja Ida- ning Kagu-Aasia rannakulades. Merel käiakse paadiga, püütavad kogused on väikesed. Enamasti müüakse saak kohe rannas või töödeldakse 2. Avamerepüügi abil saadakse enamus maailma kalatoodangust. Laevadel on külmutusseadmed, merele minnakse nädalateks. Vaja on kalatööstusettevõtteid sadamasse, et kogu saak korraga ära anda. 3. Ookeanipüügi puhul minnakse ookeanile kuudeks. Laeval on võimalik kala töötlemine nt konservideks
Tegutsevatel ettevõtetel on kulu- või kvaliteedieeliseid, mis pole potentsiaalsetele rivaalidele kättesaadavad. Need eelised on näiteks olemasolev tehnoloogia, hea ligipääs parimatele tooraineallikatele, kõige soodsamate geograafiliste asukohtade hõivamine, väljakujunenud tootemargiidentiteet või suured kogemused. Turule sisenejad peavad ilma selliste eelisteta hakkama saama. Sellised odavad, aga kasvava kasumiga poed nagu Target ja Wal-Mart on näiteks rajanud oma kauplused hajali paljudesse kohtadesse, mitte piirkonna keskustesse, kus paljud kaubamajad on juba kanda kinnitanud. 6. Ebavõrdne juurdepääs turustuskanalitele. Uus toode peab leidma koha supermarketi riiulil ja lükkama olemasoleva toote kuidagi kõrvale (nt hinnavahe, reklaami, aktiivse müügi abil). Mõnikord on juurdepääs turustamisele nii suureks tõkkeks, et uued tulijad peavadki ilma turustuskanaliteta toime tulema või looma enda omad. Seepärast väldivadki kasvava kasumiga
nagu imemine, neelamine, oksendamine, aevastus, köha.. Piklikaju on seljaaju otsene jätk ning sarnaneb seljaajule nii organisatsiooniliselt kui ka funktsionaalselt. Etendab olulist rolli nii vererõhu kui ka hingamise regulatsioonis. Siin asetsevad neuronid, mis on varajasteks lülineuroniteks maitse, kuulmise ja tasakaalu informatsiooni jaoks. Samuti on siin neuronid, mis kontrollivad kaela ja näo lihaseid. Retikulaarformatsioon moodustub läbi kogu ajutüve hajali paiknevatest tuumadest, millesse saabuvad aferentsed närvikiud väga paljudest erinevatest piirkondadest, eriti näost. Retikulaarformatsioon reguleerib une ja ärkveloleku tsükleid. Visuaalsed, akustilised ärritajad, samuti vaimne tegevus stimuleerivad retikulaarformatsiooni. See hoiab meid erksana, soodustab tähelepanu kontsentratsiooni. Visuaalsete - akustiliste ärritajate vaegus, aga ka akustiliste signaalide monotoonsus (näit sisult igavavõitu ja
Kevadpuit on sügispuidust selgesti eristatav. Vaigukäigud esinevad. Nii kuuse kui männi puit on ehituselt ühtlane, koosneb peamiselt trahheiididest ja parenhüümrakkudest. Kask – Hajulisooneline ilma lülipuiduta (maltspuiduline). Puit on punakas või punakasvalge. Sooned on ristlõikes nähatavad heledate täppidena. Laiad säsikiired puuduvad. Esineb pruune väärsäsisid, mis on tekkinud seenkahjustuse tagajärjel (2-4 mm laiad ja ca 100 mm pikad). Asetsevad puidu pinnal hajali. Tamm – Rõngassooneline lülipuiduga. Maltspuit kitsas, kollakasvalge, lülipuit tumepruun, maltspuidust hästi eristatav. Kevadpuit koosneb suurtest soontest, väikesed sooned moodustavad sügispuidus radiaalseid jooni. (Tamme peensooned paiknevad sügispuidu tsoonis leegikujuliste gruppidena). Saar – Rõngassooneline lülipuiduga. Maltspuit lai, kollakasvalge, lülipuit hallikaspruun.
1. LOENG TEADUSLIKU UURIMUSE OLEMUS Mis on teaduslik uurimus? Teadus ei tegele mingite muljetega, stiilis: "Ma usun, et Keskerakond on eesti- vastane partei" Et "Keskerakonna eesti-vastasust" teaduslikult uurida: Tuleks kõigepealt väga selgelt defineerida, mis on "eesti-vastasus". Seejärel tuleks koostada kindel, uurimiskava. Kasutame näiteks erakonna programmi. Küsitleme erakonna liikmeid. Ühesõnaga, me üritame eesti-vastasust mõõta. Seega, mis on teaduslik uurimus ... Teaduslik uuring on seega: Miski, mis koosneb üksteisele selgelt järgnevatest etappidest Miski, kus peab olema selge, mida/keda me mõõdame/uurime ja kuidas uurime? Miski, kus on olemas ka eelnevad ideed (teooria). Sotsiaalteaduslik uurimus Riigiteadusi loetakse sotsiaal-teaduste hulka kuuluvaks Üks viisidest ajakirjandus, kirjandus, filmid... Keskendub sotsiaalselt o...
Venelased nimetasid hante enne 1930. aastaid ostjakiteks: see nimi käibib mõnedes keeltes erialakirjanduses veel kohati tänaseni. Handid ise peavad nime ,,ostjak" aga solvavaks, kuna vene keeles kasutatakse tänapäevalgi põlisrahvaste vananenud nimesid nende halvustamiseks. 14. sajandini nimetati hante ja mansisid ühise nimega ,,jugralased". ASUALA Handid elavad Lääne-Siberis Obi, Irtõsi ja teiste sealsete suurte jõgede ääres hajali laial territooriumil. Eristatakse kolme handi etnilist rühma: põhjahandid (Obi alamjooks ja lisajõed), lõunahandid (Irtõsi alamjooks, Konda, Demjanka) ja idahandid (Obi keskjooks Pimist Vasjuganini), kes erinevad üksteisest murde/keele, enesenimetuste, elatusalade ja materiaalse kultuuri poolest. Hantide etnilised rühmad jagunevad jõgikonniti veelgi väiksemateks sotsiaalseteks üksusteks (nt Vasjugani, Tromjogani, Vahhi, Kazõmi, Jugani, Ljamini, Pimi jt handid), kes elavad
Rahvas tundub olevat tagasihoidlik ja töökas. Kurult avanes järgmine vaade allasetsevatele sipelgatena kihavatele küladele kuplilisel ideaalmaastikul, taamal taustaks Bucegi mäeaheliku pilvelooris kaljuahelik. Väga imposantne kolmemõõtmeline vaade! Laskusime pimesi läbi pöögimetsa alla sööstes .Koerad haukusid lausa meie all, ent küla oli iidvana pöögimetsaga hästi varjatud. Mets tuletas mulle meelde Sõrmuste Isanda Fangorni , hajali puud hämara puudealusega, laiad võrad kokku põimunud. Meie eesmärgiks oli jõuda õhtuks Brani, kus asub nn. Dracula loss. Kõmpisime Magura külateel mööda imemaalilistest majakestest, mis olid kaetud pitsiliste
Inimese somaatilistes rakkudes sisaldavad telomeerid 500-3000 TTAGGG kordust. Organismi vananedes telomeerid lühenevad. Samal ajal ei toimu telomeeride lühenemist tüvirakkudes ega vähirakkudes. 88. DNA kordusjärjestused. -DNA lihtjärjestused = satelliit-DNA = kõrgelt korduvad järjestused -paiknevad tsentromeerides, telomeerides tandeemselt üksteise järel (rohkem kui 105 koopiat genoomi kohta) -Mõõdukalt korduv DNA (=mobiilsed DNA elemendid) paiknevad genoomis hajali (10...105 koopiat genoomi kohta) Transposoonid (Transpositsioon toimub DNA vahendusel; inimesel 44% kordusjärjestustest) Viiruste retrotransposoonid (Transpositsioonis osaleb RNA) Mitteviiruslikud retrotransposoonid (Transpositsioonis osaleb RNA) - unikaalne e. üksikkoopialine DNA (1-10 koopiat genoomi kohta) Pikad dispergeerunud elemendid (LINEs-long interspersed elements 6-7kb). L1,L2, L3 - 20% genoomist Lühikesed dispergeerunud elemendid (SINEs 100-400bp). Ainus aktiivelement e
o Granivooria seemnetest toitumine. o Nt fennekile sobib nii loomne kui taimne toit (pmst see, et toitu pole lademetes, nii et peab leppima sellega, mis leiad) Savann. Levik, kliima, struktuur. Pinnamood, aineringe. Taimestiku ja loomastiku eripärad. Peamiselt lähisekvatoriaalses vööndis tekkinud troopilise puisrohtla taimkattevöönd ja maastikutüüp. Savannile on iseloomulikud punamullad, kõrge kserofiilne rohurinne, astlalised põõsad ja harvad hajali paiknevad puud. Aafrika savannide loomastikus on rohkesti karjadena elavaid taimetoidulisi sõralisi ja kabjalisis ning suuri kiskjaid. Peamiselt ongi savannid levinud Aafrikas, kuid vähemal määral ka Lõuna-Ameerikas (kampod ja ljaanod) ning Austraalias · ~25 laiuskraadid. Sademeid 250-2000 mm/a. Ekvaatoril esineb kaks vihmaperioodi, kaugemal üks vihmaperiood. · Metsa kasvu piiravad ajutine kuivus, toitainete vähesus ja herbivoorid.
Asulad olid sageli liikuvad. Uus küla tekkis vana lähedale. Põhiliseks elamuks pikk nelinurkne maja (laius 5,57 m, pikkus varieerus). Tsehhis Bylany asulas hoone pikkus 45 m. Tegu puitkonstruktsiooniga, mis pealt saviga mätsitud, katust toetas sees kolm rida poste. Hoones eluruumid, ait, laut. Osadel majadel oli ühes otsas tarandik koduloomadele. Ühes külas harilikult 58 maja Külad, kus hooned paiknesid ringikujuliselt. Külade keskel mõnikord kultusehooned (?). Algul majad hajali, siis kompaktselt. Usund austas loodusjõude, mis võisid olla personifitseeritud emajumalannas. Emajumalannadeks peetakse kultuuri alalt leitud arvukaid väikeseid naisekujukesi, kellel sageli rõhutatud suguorganeid. Emajumalanna: üheaegselt nii elu andja kui võtja. Paelkeraamika kultuuris maeti naisi ja lapsi sageli eluhoonete põranda alla. Täiskasvanud mehi niimoodi ei maetud. Põrandate alla maeti kuni u 4000 eKr. Kultuuri läänerühmas
kaheks: lageraie ja turberaied. Lageraied Lageraie - raiutakse peaaegu kõik puud raielangil 1 aasta jooksul. Raiumisele ei kuulu langil kasvavad seemnepuud, samuti elujuline looduslik järelkasv, säilikpuud ja bioloogilise mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud. Raiestik hiljem kas kultiveeritakse või jäetakse looduslikule uuenemisele. seemnepuud puud mis jäetakse raiesmikule kasvama, et soodustada loodusliku uuenduse teket. Peavad olema tormikindlad (mänd, saar, tamm) ja paiknema hajali üle raiesmiku (20-70 tk/ha). säilikpuud erilised või haruldased puud (vanad männid, tammed vms.) Lageraiet võib teha puistutes, mis on saavutanud kehtestatud küpsusvanuse (männikud 100 a., kuusikud 80. a. ja kaasikud 70a.) Lank - raiumiseks välja mõõdetud metsaosa, kuid tavaliselt veel raiumata (kuid kasutatakse ka raiutud ala kohta). Raiestik - raiutud metsaosa. Lageraietele on kehtestatud mõningad piirangud, mida ei tohi ületada:
Järgnevalt tuli võimule Dareios. Tema järel tuli Xerxes, kes 480 hakkas Kreeka vastu käima. Sõjast on kirjutatud vaid Kreeka allikates, Pärslastel mitte. Pärsia poliitiline ajalugu on teada kreeklaste kaudu, kreeka tekstid. Seega on teada, mida tehti läänepiiril, aga mida rohkem itta läks, seda kesisemaks tekstikirjeldused muutusid. Pärsia sõjast räägitakse Kreeka allikates väga palju, Pärsia omades aga ei mainitagi. Pärsia pealinnast on leitud mingeid tekste, kõik on aga väga hajali materjal, mis räägivad, kes töötasid kuninga teenistuses. Ka Babülooniast on tekstid, mis annavad ettekujutuse majandussüsteemist. Samuti on ka Egiptuse tekste, mis annavad tollest ajast ülevaate. Vana Testament on vb kirja pandud Pärsia võimu ajal, seega seal kujutati ka juutide nägemust sellest riigist. Riigikorraldus. Pärsia riik võttis üle allutatud alade võimusüsteemi. Jäi mulje, et Pärsia kuningas muutsid valitsemisviisi vaid hädapäraselt
3. Tabel 8.1 Maastikutüübid ja neile vastavad parameetrid Maastiku- Kirjeldus Kr z0 zmin tüüp (m) (m) I Mere- ja järvekaldad või tasane maastik, 0,17 0,01 2 mis on vähemalt 5 km ulatuses avatud takistuseta tuulele II Linnaväline maastik madalate piiretega, 0,19 0,05 4 hajali asuvate taluhoonete ja puudega III Linnalähi- ja tööstuspiirkonnad 0,22 0,3 8 IV Linnaalad, mille pindalast vähemalt 0,24 1 16 15% on hoonestatud ja hoonete kesk- mine kõrgus ületab 15 m ... (3) Kui maastikutüübi valikul on kahtlusi, valitakse vä'iksemale Kr-le vastav maastik. 8.3 Ebatasasustegur
Seevastu Ida-Virumaa tulnukrahvastikuga suurlinnad ei suuda enda ümber maarahvastikku koondada ega isegi omaenda rahvastikku säilitada, seal rahvastiku tihedus väheneb. Siiski elab neis kahes piirkonnas kokku üle poole Eesti rahvastikust. Üsna suur on ka Tartumaa ja Pärnumaa rahvastik, tänu linnadele. Muud maakonnad on väherahvastatud. Eesti asulad Asulate peamised liigid Inimesed ei ela harilikult päris hajali, vaid koonduvad asulatesse. Asulaid on väga mitmesuguseid - väikesi ja suuri. Asula on üksik metsatalu, aga asula on ka suurlinn. Harilikult jagatakse asulad kõigepealt maalisteks ja linnalisteks. Maalistes asulates on suures ülekaalus põllumehed, vahel ka kalurid. Et need tegevused vajavad palju maad, ei saa põllumehi ühte asulasse koguneda eriti palju. Sellepärast on maalised asulad enamasti üsna väikesed
parameetrid z0 (Eurocode 1 ENV 1991-2-4) Maastikutüüp Maastiku iseloomustus kT z0 Lainetav avameri, järved vähemalt 5 km ulatuses I 0,17 0,01 vastutuult, tasane takistusteta maastik Põllumajanduslik maa piiriaedade, hajali paikneva- II 0,19 0,05 te taluehitiste, hoonete või puudega III Äärelinnad või tööstuspiirkonnad, põlismetsad 0,22 0,30 Linnad hoonestustihedusega vähemalt 15 % ja IV 0,24 1,0 hoonete keskmise kõrgusega üle 15 m
Seal, kus sellist suuremat tihedust pole, kasutavad naised ja mehed tuumvariante suhteliselt enam; - suhted võrgustike ja teiste sõltumatute piirajate vahel on klassiti erinevad: inimesed klassihierahia keskosas peavad üleval nõrgemaid võrgusidemeid kui töölisklass või kõrgklass. Viimased kalduvad koonduma oma naabruse ümber alates pubidest kuni töökohtadeni. Keskklass on kõige mobiilsem ja kõige amorfsem. Nad kohtuvad harva töökaaslastega väljapool tööd, elavad hajali, elavad harvem oma lapsepõlve kodus või selle lähedal. 3.3. Keel ja sugu (sex, gender) Oluline keelekasutuse mõjur on inimese sugu. Seda on uuritud väga erinevates keeleuurimissuundades ja mitte ainult kvantitatiivses sotsiolingvistikas. Palju on uuritud antropoloogilises lingvistikas, sest mitmetes traditsioonilistes kultuurides on eurooplase jaoks vägagi kummalised suhted meeste ja naiste keele vahel. Ja viimastel aastakümnetel
Kalade läbipääsemise võimaldamise poolest rahuldavad loodus-lähedased kalapääsud bioloogilisi nõudmisi paremini kui tarindkalapääsud. Looduslähedased ehitised võimaldavad luua vooluveekogule uusi biotoope ning nad sobituvad hästi maastikku. Võimaluse korral peab kalapääsu ehitama samast materjalist, mis on looduslikus jões. tehiskosk ja tehiskärestik = Tehiskärestiku üle kogu jõe laiuse ulatuv pind muudetakse ühtlaselt karedaks, tehiskosel aga hajali paiknevatest rahnudest või risti-rästi kivilävedest koosnevateks tõketeks ja nendevahelistest süvenditeks, mis hõlbustavad kalade ülesvoolu liikumist ning tekitavad mitmekesise ja pilkuköitva voolu möödaviikpääs= Möödaviikpääs on looduslähedane tehissäng, mis juhib kalad paisust suure kaarega mööda. Sellise kalakäigu säng matkib looduslikku jõge ja võib olla üsna pikk. Möödaviikpääsud sobituvad hästi
· Hõlmab peamiselt Saadjärve voorestiku, kokku ligi 100 voort, mille vahel jääkündenõod · Ilmekamaid viimase mandrijäätumise aladel tekkinud voorestikke Ida-Euroopa lauskmaal o Suurim voor on Koimula voor 13 km pikk, 3,5 km lai ja 26 m kõrge, Laiuse voore kõrgus 63 m · Korrapärane pinnamood põhjustab korrapärase maastiku · Eristuvad kõrgustiku lõuna- ja põhjaosa o Põhjas suured hajali paiknevad voored o Lõunas kitsamad voored · Vooremaa äärealal mõhnastikud o Vedu, Kukemetsa, Toljase, Tarakvere, Siimusi, Kaiu, Välgi · Enamus voored on prantsuse saiamoodi · Veestik o Voortevahelised järved Varemal olnud palju rohkem, tänasel päeval voorte vahel tihti sood o Loodeosas Pedja jõgi o Keskne veesoon on Amme jõgi (algab Kuremaa järvest) o Idaosas Kullavere jõgi
1) aegjärkne raie (AR) 2) häilraie (HLR) 3) veerraie (VR) Varem kuulus siia ka valikraie, kuid uue metsaseadusega ja uute raieeeskirjade kohaselt käsitletakse seda eraldi raieliigina. 1. Aegjärkne raie Selle raieviisi puhul raiutakse mets järkude kaupa, kuni 20 aasta jooksul (ühe vanuseklassi vältel), umbes 5 kuni 10 a. tagant korduvate raiejärkudega, milline määratakse kindlaks kasvukohatingimuste, täiuse, järelkasvu ja II rinde järgi. Mets raiutakse hajali paiknevate üksikpuudena, alameetodi ja ja sanitaarraie põhimõttel. Käesoleva sajandi 60-datel aastatel läks see moodi. 1967. a. tormi järgselt need raiealad enamasti hävisid ja hiljem pole seda raieviisi peaaegu kasutatud. See raieviis nõuab väga metsasõbralikku lähenemist. Tänapäeval, kui seda viisi kasutada, tehakse raie kas kolmes või kahes järgus. Üldiselt tuleb kõne alla kuuse ja männi enamusega metsades, samuti lehtpuupuistutes, kus esineb elujõuline Ku II rinne.
tohi katta enam kui 20% raielangi pindalast. paraneb puistu kvaliteet, sest ebasobivad ja kasvama, et soodustada loodusliku uuenduse 2) raiejäätmete ülepinnaline põletamine väheväärtuslikud puud raiutakse ja kasvama teket. Peavad olema tormikindlad (mänd, (tuleohtlikul perioodil on raiejäätmete jäävad vaid parimate omadustega. Paraneb ka saar, tamm) ja paiknema hajali üle raiesmiku põletamine keelatud); 3) raiejäätmetega puistu sanitaarne seisund, sest haigustest (20-70 tk/ha). Metsaseaduses ettenähtud: kokkuveoteede tugevdamine; 4) raiejäätmete nakatunud, putukatest kahjustatud puud mänd, arukask, saar, tamm, sanglepp, tükeldamine ja laialilaotamine; 5) eemaldatakse (iga hooldusraie kannab endas künnapuu, jalakas. säilikpuud eriti raiejäätmete äravedu langilt. NB
prim visuaalne korteks, visuaalne assots korteks somatosensoorne korteks, maitseala Keskaju, sild ja piklikaju mood ajutüve, mis ühendab pea- ja seljaaju (paiknevad kraniaalnärvide tuumad: 12- st väljuvad 10 ajust ajutüve kaudu) ja ajuvatsakesed on ühenduses seljaaju tsentraalkanalitega. Ajutüve väiksemgi kahjustus põhjustab surma. Retikulaarformatsioon mood läbi kogu ajutüve hajali paiknevatest tuumadest, millesse saabuvad aferentsed närvikiud paljudest erinevatest piirkondadest. RF ül: *reguleerib une ja ärkveloleku tsükleid; *visuaalsed, akustilised ärritajad, vaimne tegevus stimuleerivad RF-ni, hoiab meid erksana, soodustab TP konsentratsiooni (signaali monotoonsus soodustab suikumist. RF reguleerib alanevate juhteteede kaudu liigutustegevust, veget. elundite talitlust. Ülenevate juhteteede kaudu kontrollib talamus suurajusse suunatavat infot (teeb valiku).
Ühiskonna tunnuseks on kultuur (ühiskonnaliikmete käitumise sisemised ja välised reeglipärasused). Tsivilisatsioon on hästi korraldatud kõrge kultuuriga ühiskond. Kasvav tsivilisatsioon on ühiskond, kes jätkab kasvamist juhul kui ta on edukas vastama väljakutsetele, mis provotseerib uue väljakutse, muutes liikumise kestvaks protsessiks. Tunnus: enesemääramine; Eeldus: väljakutsetele vastamine. Agraarühiskond: püsiv, hajali, linnad kui administratiivkeskused. Kõige olulisem on maaomand Industriaalühiskond: püsiv, suurlinnad. Masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond: püsiv, metropolid, tööjõu vaba liikumine. Teenused, oskused Industriaalühiskonna eesmärk: suurendada standardtoodangut Teabeühiskonna eesmärk : suurendada individuaalset loovust Tänapäeval: 1) avatud ühiskond demokraatlik, kus riik moodustab vaid ühe sektori 2) suletud ühiskond korralduselt totalitaarne
võimalust sattuda valimisse. Juhusliku valimi moodustamisel võetakse üldkogumi liikmeid valimisse kas loosimisega või mõnel muul samalaadsel viisil (nt juhuslike arvude generaatori abil või kasutades andmetöötlustarkvara vastavaid protseduure). Seda meetodi loetakse erapooletuks ja õiglaseks, samas väikese valimimahu juures võib osutuda mitte esinduslikuks. Probleemiks võib osutuda asjaolu, kui objektid paiknevad geograafiliselt hajali, raskendades andmete kogumist. o Süstemaatilise väljavõtu korral eeldatakse, et andmed on juhuslikus järjestuses ning valimisse kaasatakse teatud fikseeritud sammu tagant iga n-s objekt (näiteks iga 10. kaupluse külastaja; telefoniraamatust iga 10. lehekülje 7. abonent vms). Niisugusel meetodil valimi moodustamine on tihti lihtsam kui juhuvaliku kasutamine, samas peab
*tertsiaarsete alade tähtsus on ajupoolkerade koostöö tagamine. Keskaju, sild ja piklikaju moodustavad ajutüve, mis ühendab pea- ja seljaaju (paiknevad kraniaalnärvide tuumad: 12-st väljuvad 10 ajust ajutüve kaudu) ja ajuvatsakesed on ühenduses seljaaju tsentraalkanalitega. Ajutüve väiksemgi kahjustus põhjustab surma. Ajutüves paiknevad peamised närvikeskused ja nende funktsioonid. ??? Retikulaarformatsioon moodustub läbi kogu ajutüve hajali paiknevatest tuumadest, millesse saabuvad aferentsed närvikiud paljudest erinevatest piirkondadest. RF peamised ülesanded: *reguleerib une ja ärkveloleku tsükleid; *visuaalsed, akustilised ärritajad, vaimne tegevus stimuleerivad RF-ni, hoiab meid erksana, soodustab TP konsentratsiooni (signaali monotoonsus soodustab suikumist. RF reguleerib alanevate juhteteede kaudu liigutustegevust, veget. elundite talitlust
väljakutsetele, mis provotseerib uue väljakutse, muutes liikumise kestvaks protsessiks. Tunnus: enesemääramine; Eeldus: väljakutsetele vastamine. Kujunemine inimkarjast riigini: Inimkari sugukond(matriarhaat-patriarhaat) hõim naaberkogukond(rahvas) riik Ühiskonna ajalooline kujunemine: Ühiskonna mudel Asustus Majanduse eripära Küttide ühiskond Ajutine Jaht Nomaadide ühiskond Ajutine Karjakasvatus Agraarühiskond Püsiv, hajali, linnad kui administratiivkeskused Kõige olulisem on maaomand Industriaalühiskond Püsiv, suurlinnad Masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond Püsiv, metropolid, tööjõu vaba liikumine Teenused, oskused Ühiskonna mudelite võrdlus: Ühiskonna mudel: Agraarühiskond Industriaalühiskond Teabeühiskond Nappus: maa , riskikapital ,oskusteave Võim: maaomanik, kapitalist. teabeeliit
väljakutsetele, mis provotseerib uue väljakutse, muutes liikumise kestvaks protsessiks. Tunnus: enesemääramine; Eeldus: väljakutsetele vastamine. Kujunemine inimkarjast riigini: Inimkari sugukond(matriarhaat-patriarhaat) hõim naaberkogukond(rahvas) riik Ühiskonna ajalooline kujunemine: Ühiskonna mudel Asustus Majanduse eripära Küttide ühiskond Ajutine Jaht Nomaadide ühiskond Ajutine Karjakasvatus Agraarühiskond Püsiv, hajali, linnad kui administratiivkeskused Kõige olulisem on maaomand Industriaalühiskond Püsiv, suurlinnad Masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond Püsiv, metropolid, tööjõu vaba liikumine Teenused, oskused Ühiskonna mudelite võrdlus: Ühiskonna mudel: Agraarühiskond Industriaalühiskond Teabeühiskond Nappus: maa riskikapital oskusteave Võim: 2 maaomanik kapitalist teabeeliit Siht:
väärne ulatus kui ka arvestatavad tipud. Töö lõpptulemina jõutakse järeldusele – džässmuusika ja selle sissemurre Eesti kultuuriruumi mõjutas siinset kultuuripilti (eriti tantsumuusikat) tähelepanuväärsel määral, jõudes vaadeldava ajajärgu lõpuks rahvusvaheliselt aktsepteeritavale tasemele. Töö suurimaks praktiliseks kasuteguriks tuleks pidada kokku kogutud, kommenteeritud ja süstematiseeritud suurt hulka seni maailma eri nurkades hajali olnud dokumentaalset, aga ka suulisel ajalootraditsioonil põhinevat materjali, mille jäädvustamiseks oli, arvestades informantide kõrget vanust, viimane võimalus. Käesoleva töö tulemina selgusid ka esmajärjekorras täiendavat süvenemist vajavad olulisemad suunad. Põhjalikumat uurimist vajavad džässmuusika levik Kesk-Eestis 1918–1945, samuti džässi ja rahvamuusika sulandumise koosmõjus sündinud “külajätsi” sisuline olemus, võimalikud erivormid ja leviku ulatus
näitasid kuidas inimesed teenisid kuningat jne. Babüloonia tekstid ka majandussüsteemi, pankuri või kaupmehe perekonnad tegutsesid, linnamajandus õitses, ärisuhted olid kõrgel tasemel, pärsia ülemvõim ei toonud muutust, ka mõned tekstid Egiptusest.Veel on teada ka Vanas Testamendist, juudipärimuste kogum, on kirja pandud suures osas Pärsia võimu ajal või pärast seda, kajastab juutide , pärsia võimu all olev rahvas, kajastas nende nägemust Pärsiast. Kõik see kokku on hajali allikmaterjal mis ühtset tervikut lõimida ei võimalda. Põgusalt Pärsia riik võttis üle vana allutatud alade võimu süteemi, Pärsia kuningad ei üritanud uuta seda valitsemis süsteeme rohkem kui vaja oli, allutasid need vanad süsteemid oma riiklikule kontrollile, valitses suur kuningas , absoluutne monarh, kreeklased nimetasid seda despootiaks, nende silmis oli pärsia kuningas despooti arhetüüp, resideerus oma pealinnades, kerkis esile Media pealinn
orienteeritud ülikkonnaga. Ühiskonna tüüp pidi Kreekas ja Kreetal seega teatud määral erinema. Kreeklaste matusekombedki polnud kreetapärased: kui Kreetal monumentaalsed hauakambrid puudusid, siis Kreeka valitsejaid maeti maeti suurejoonelistesse kivist kuppelhaudadesse, nn tholostesse. Kõige rohkem üheksa on neid leitud Mükeene kindluse naabrusest. Kreeka keskuseid eristas Kreetast ka suuremate linnade puudus: losside ümber kujunenud hajali asustus ei andnud siin tõeliste linnade mõõtu välja, mistõttu toonast Kreekat ei saa, Minose Kreetast erinevalt, pidada linnatsivilisatsiooniks. Lineaarkirja B tahvlite järgi otsustades valitses lossi kuningas wanaks (isand) kelle troonisaal (nn megaron; tuntud arheoloogilisest leiumaterjalist) paiknes lossi arhitektuurses keskmes. Kuningale assisteeris nähtavasti väepealik lawagetas. Teada on
urgudest kuni 45. m laiuste tänavateni. Vastavalt sellele oli linn jagunenud erinevateks kvartaliteks. Ühesuguse tiheda hoonestusega olid tööliskvartalid, eraldi kvartalites asusid kunstnikud ja käsitöölised. Linnale andsid aga tooni rikaste elurajoonid ja seal asunud suurnike villad, millest igaüks asus müüriga piiratud omaette krundil. Paraadsissepääsuks oli tihti püloonikujuliselt vormistatud värav. Krundi vahetus läheduses paiknesid ilmselt teeniate majad. Sellesse hajali mõjuvasse ja haljastatud linna oli ehitatud ka rangelt korrapärase põhiplaaniga paleesid, templeid jne. Templikavatise juures lähtuti osaliselt küll juba väljakujunenud põhiskeemist: püloonid, sammasõu, puudusid aga pimedad ruumid ( ei saanud ju päikeseketast kummardada pimeduses ). Atoni templi kõrval vastastikku üle templini viiva protsessioonitänava paiknesid vaarao lossid, mis omavahel olid ühendatud kaetud galeriiga.
fantastikat. Tundlemine oli moes. Loodust jumaldati endise kirega, kuid huviorbiiti tuli hariliku kultuurmaastiku asemel metsik maastik kaljujärsakute, koskede ja rägastikega. Klassikalise templi asemel eelistati jubedusttekitavaid varemeid (Hellström 1997). "Beautiful and Picturesque". On väidetud, et Browni ajal saavutas Inglise aedade monotoonsus tipu. Kõik Browni aiad, nii suured kui väikesed, olid kujundatud ühe plaani järgi. Aed rajati kitsale alale, mille keskosas olid hajali istutatud puu- ja põõsarühmad. Enamasti kulges läbi aia kumer S-tähe kujuline tee. Ka vanad prantsuse aiad uuenesid Browni kavandatu kohaselt ("maastikuparandused"!). Sirged puurivid ja juba vanad metsad langetati, põõsashekid revideeriti ja asendati. Seda iseloomustab küllalt hästi mõiste picturesque metsik maastik, suured pildid, üksikute puude grupid, laiad murupinnad, voolava vee paisutamine, sopilise kaldajoonega tiigid. Park sümboliseerib liigendatud puude istandit.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
