(püügikeeld), püütakse vähemväärtuslikku kala, püütakse rakendada püügikontroll. Kalapüük suurenenud arengumaade arvelt: Hiina, Peruu, Jaapan, USA, Venemaa, India. Euroopas Taani, Norra, Suurbritannia, Island. Kalatoodetega kauplemine: 5/6 siseturul (nt Venemaa, Ida-Aasias). eksport suurem kui import Ladina-Ameerikas (kalajahu) ja Põhja-Euroopas (toidukala) ja Põhja- Ameerikas. Rannikupüük 1) Hajali rannikupüük - Kalurid elavad kalurikülades, töötlevad kala (soolavad, kuivatavad) ise või väikestes kalatehastes, is paiknevad hajali rannikul. Toodang müüakse siseturul, vähem välisturul. Paadid väikesed, kaugele ei sõideta ja kala kiiresti riknemise pärast tuuakse kohe randa ja töödeldakse. Ida- ja Kagu-Aasia, ka Norras. 2) Kontsentreeritud rannikupüük (maailmas nr1) - Kalurid elavad..., kus hea ühendus sisemaa turgudega. Suuremad laevad, millel ka külmutusseadmed
KALANDUS Majandusvöönd on väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala, kus riik võib arendada majandustegevust; 370 km e. 200 meremiili. Oma kalapüügiõigust müüvad praegu Argentina, LõunaAafrika, Namiibia, Angola + Okeaania riigid. Kalarikkamad piirkonnad on Norra, Island, Peruu, Soome; PõhjaAmeerika lääne osa, LõunaAmeerika lääne osa, LääneEuroopa, IdaAasia. Need piirkonnad on kalarikkad sellepärast, et seal on soojade ja külmade hoovuste kokkupuuteala; rannikualad, kuhu jõed toovad toitaineid. Peamised kalapüügipiirkonnad on Põhja ja LõunaAmeerika lääne osa, Põhja Ameerika ida osa, LääneEuroopa, Aasia ida osa. Perspektiivsed kalapüügipiirkonnad on KeskAmeerika, LõunaAafrika ümbrus, Austraalia lääne osa, Aasia kagu osa, UusMeremaa ümbrus, Barentsi meri. Suuremad kalapüüdjad riigid: a) Euroopas Island, Norra, Taani b) Aasias Jaapan, Venemaa, Hiina c) Ameerikas USA, Peruu, Tsiili Hajali ranna...
o Seotud suurte riskide ja muutustega o Seotud sõjandusega o Tootmises osalevad riikide valitsused o Põhinevad uusimatel teadussaavutustel o Kapitalimahukad o Oskuslik tööjõud Autotööstus 1. Tootmiskorraldus (4 etappi) · Uurimis- ja arendustegevus oskuslik tööjõud, koondus teadusparkidesse, liiderfirma etapp · Detailide ja pooltoodete valmistamine paikneb hajali, jagatud allhankijate vahel · Masinate monteerimine odav tööjõud, paikneb tarbijate läheduses · Turundus ja hooldus paikneb hajali, haritud tööjõud 2. Fordism ja Toyotism Fordism Toyotism Detailide hankimine Paljudest juhuslikest ettevõtetest Kindlad partnerid, asuvad lähedal Laoseisud Suured Minimaalsed
laevaehituses. Kütteks oli oluline. Hiljem kehtestati piirangud ning hakati metsa istutama. Metsakaitse: Ilma metsata erodeerib vooluvesi mägistes piirkondades suuri maa- alasid, ja muudab need kasutuskõlbmatuks. Jõgedesse satub setteid, mis ummistavad põhjustades üleujutusi. Kalandus koosneb: Kalade ja muude veeorganismide püügist. Kalade ja muude veeorganismide kasvatusest. Inimesele meresaadused: söök, loomasööt, väetis, kosmeetika, suveniirid. 4 kalandusvormi: Hajali rannapüük – kalurid elavad rannikut palistavates kalurikülades ja püüavad kala väikeste paatidega. Kala töötlevad ise või annavad väikestele kalatehastele. Ei kalasta rannikust kaugel. Ida, Kaug – Aasia aga ka Norra. Kontsentreeritud rannapüük – kalandus koondub paljudest pisikestest hajali kaluriküladest vähestesse linnadesse, mis asuvad soodsates sadamakohtades ja on hästi ühendatud sisemaa turuga. Moodustab ühtse kompleksi – püük + töötlemine + müük
panuse määr looduslikule ökoloogilisele maa juurdekasvule ja CRL ehk linnastumise määr looduslikule ökoloogilisele maa kaotusele. Isolatsiooni kraad Isolatsiooni kraadi (ID) meetrikat kasutades saab mõõta häirete mõju linnamaale muutustele loodusmaastikul. Meetrikat võivad mõjutada linna fragmentide ala, kuju, konfiguratsioon ja funktsiooni omadused. Näiteks suurem ökoloogiline mõju võib olla seotud linnamaade fragmentide mustriga, mis asuvad rohkem hajali. Tulemused Mõju valglinnastumisele ökoloogilisel maa-alal CRL ja CRI arvutused näitavad, et tulemusteks saadi vastavalt 9,8% ja 3,1%. Linnastumise panuse määrad loodusmaastiku ökoloogilisele maa juurdekasvule ja kaotusele on mõlemad väiksed. Joonis 2a näitas, et väike osa ökoloogilise maa kaotusest oli hõivatud valglinnastumise poolt, mis asusid peamiselt arenduspiirkondades suurlinnade ümber, karjäärides ja mägedes asuvates turismipiirkondades
2. Majandusvööndi mõiste. Majandusvöönd on väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala, kus riik võib arendada majandustegevust. 3. Kalanduse vormid, nende iseloomustus. Kalanduse vorme on mitmeid. 1) Ajalooliselt vanim ja algelisim on korilaste kalapüük. Kohati on selline elatusmajandusele omane kalapüük veel säilinud, kuid püügimahud on väga väikesed ja üldjuhul ei lähe kala müügiks. 2) Järgmine kalanduse vorm on hajali rannapüük Kala töötlevad kalurid ise või tehakse seda rannikul samuti hajali paiknevates väikestes tehastes. 3) Rannapüük. Levinud Põhja riikides ja Lõuna-Ameerikas lääneranniku riikides. Kalurid kasutavad suuremaid laevu, millele mahuvad peale külmutusseadmed. Sellistega võib merele minna juba nädalateks ning püüda kogu majandusvööndi ulatuses ja väljaspoolgi. 4) Ookeanipüük. Seda tehakse oma rannikutest kaugel, avaookeanil või teiste riikide
Majandusharu, mis tegeleb peamiselt kalade jt. mereorganismide püügi, kalakasvatusega (primaarne sektor), aga ka kalatöötlemisega (sekundaarne sektor). 1.Kalapüük: *ookeanipüük toimub rahvusvahelisete lepetega kindlate kvootide alusel suured hästi varustatud laevad pika perioodi jooksul merel (nädalaid, enamasti kuid) püük suhteliselt kallis kala töödeldakse laeval, kalakombinaadid seal kalad hajali, seetõttu röövpüügiks väike oht sellega tegelevad ainult suurriigid (Jaapan, USA, Venemaa, Hiina) *püük siseveekogudest tehniliselt kõige lihtsam kalad suurima toiteväärtusega varud ülepüügi tõttu väiksed paljudes piirkondades on siseveekogud saastunud tööstuslikus püügis tähtsust ei oma oluline paljudes arengumaades oma tarbeks (näit. Hiina, India, Indoneesia) *rannikupiirkondadest (enamus tuleb sealt): -rannikupüük
Hea kalapüügi piirkonna tulemused. 1) madal meri, päiksesevalgus ja tormilaine ulatud põhjani 2) Suurlinnade, jõgede suudmete, tiheda austusega ranniku lähedus. 3)Külma hoovuse ala; külma hoovus toob palju O2. 4) Parim variant: Sooja ja külma hoovuse kokkupuuteala, n Nemfonndlandi madal Rannapüügiga tegelevad kalurid elavad rannikuäärsetes kalurikülades ja töötlevad (soolavad, kuivatavad) kala ise või tehakse seda väikestes rannikul painevates tehases Kalapüügi vormid: a) Hajali rannapüük- tänapäeva maailmas üsna levinud Ida-ja Kagu-Aasias, aga isegi Norras, kus ranna lähedalt püütud kalaga varustatakse peamiselt siseturgu b) Konsenreeritud rannapüük- suurima tähtsusega Põhja-ja ka Lõuna-Ameerika läänerannikul. Kalurite kasutada on külmutusseadmetega laevad, millega minnakse merele nädalateks ning kala püütakse kogu majandusvööndi ulatuses ja väljaspoolgi.Vajab korraliku rannabaasi,
V:Kiriku mõjuvõim riigis suurenes, seal said inimesed varju ja abi ning ka teadmisi. 5) a.piiskop-katoliku kiriku kõrgem vaimulik. c.misjon-kristliku usu levitamine paganate hulgas. b.kloostritest kujunesid oma piirkonna vaimulikud keskused, kus oli kool ja haigla.Seal oolitseti vaeste eest ja anti rändureile varju. d.roomakatoliku kirik-Rooma riigi lääneosas kujunenud kirik,mis allub paavstile. 6)Kirjelda Frangi riigi tekkimist! V:Gallia põjaosas elas hajali kogukondadena germaani rahavas,kes kutsusid ennast frankideks,tunginud üle Reini jõe läände, rajasid seal asundused.Kui Rooma riik kokku varises,haarasid hõimu pealikud võimu enda kätte.481. a. sai Chlodovech ühe piirkonna juhiks ja asus otse kohe oma territoorjumi lajendama.5 a. hiljem hõivas ta viimase Rooma asevalitseja valduse ja ründas ka teisi naabreid.Nii õnnestus tal vallutada kogu Gallia.Temast sai kõigide frankide kuningas. 7)Miks otsustas Chlodovech vastu võtta risti usu
· Meile kõige tuttavam parupill koosneb raud või vaskraamist, millel on altpoolt (,,pära") võtmepära kuju, ülal aga asetsevad lahtised rööbitised otsad (,,aisad"), nende vahel on õhuke teraskeel kinnitatud ainult üht otsa pidi pära külge.Selle lahtine ots on veidi painutatud(,,nokk"), et oleks parem seda sõrmega näppida. Parmupilli ehitus Ajalugu · Vanimad viited parmupillile pärinevad 4saj e.Kr. Leiud olid üksikud, hajali ja suurte ajavahedega. · Arvatakse, et instrument pärineb Aasiast, kus parmupilli valmistati bambusest. · Indiat seostatakse metalli kasutuselevõtuga parmupilli ehituses. · Pilli sattumine idast läände toimus tänu kaubateedele u 13. sajandil Erinevaid leide Sõltuvalt riigist on parmupillil palju erinevaid nimetusi: Inglismaa Gewgaw Saksamaa Maultrommel (Tõlgituna suutrumm) Jaapan Koukin Venemaa Vargan
· Meile kõige tuttavam parupill koosneb raud või vaskraamist, millel on altpoolt (,,pära") võtmepära kuju, ülal aga asetsevad lahtised rööbitised otsad (,,aisad"), nende vahel on õhuke teraskeel kinnitatud ainult üht otsa pidi pära külge.Selle lahtine ots on veidi painutatud(,,nokk"), et oleks parem seda sõrmega näppida. Parmupilli ehitus Ajalugu · Vanimad viited parmupillile pärinevad 4saj e.Kr. Leiud olid üksikud, hajali ja suurte ajavahedega. · Arvatakse, et instrument pärineb Aasiast, kus parmupilli valmistati bambusest. · Indiat seostatakse metalli kasutuselevõtuga parmupilli ehituses. · Pilli sattumine idast läände toimus tänu kaubateedele u 13. sajandil Erinevaid leide Sõltuvalt riigist on parmupillil palju erinevaid nimetusi: Inglismaa Gewgaw Saksamaa Maultrommel (Tõlgituna suutrumm) Jaapan Koukin Venemaa Vargan
suurvõim hävitas nii enda võimualused kui ka iseenda. Kõige väljendusrikkamaks ja kaasahaaravamaks peaksin mina Popi ja Huhuu etendust Theatrumis. Võrreldes valminud animafilmiga oli etenduse atmosfäär palju lähedasem sellele, mile olin novella lugedes endale ette kujutanud. Etenduses oli tohutult häid lahendusi, näitleja ja nuku suhe omavahel oli laitmatu, suudeti rolli sisse elada ja emotsiooni südamest väljendada. Vahepeal hakkas etendus natuke hajali valguma, Huhuu kehastas erinevaid rolle riietaes end mitmetesse kostüümidesse. Kui see monad aega kestnud oli hakkas mu mote ujuma, ma ei suutnud enam nähtut looga põimida ning mõtestada. Animafilmiga seda ei juhtunud, osalt kindlasti seetõttu, et film oli kõigest umbes 20 minutit pikk ning tegevust ja põnevust jätkus küllaga. Minu kui vaataja, kuulaja ja lugeja jaoks oli põnev jälgida, kuidas kõik kolm teost tõlgendusid minu mõttemaailmas täpselt ühte moodi.
metakromaatiliselt (metüleen- või toluidiinsinisega) · Nuumrakud produtseerivad hepariini (vere hüübimisvastane toime) ja histamiini (osaleb lokaalses põletikureaktsioonis ja turse tekkes suurendades kapillaaride permeaabelsust) Rasvarakud (adipotsüüdid e. lipotsüüdid) · Rasvarakud on neutraalse rasvatilgaga täitunud kerajad rakud. Rakutuum on lamenenud, tuuma ümbritsev pisut paksem tsütoplasmakiht sisaldab põhilisi organelle. · Rasvarakud paiknevad hajali üle keha kohevas sidekoes. Teatud kohtades hakkavad rasvarakud domineerima ja sellist koetüüpi nimetatakse rasvkoeks. Valge ja pruun rasvkude · Valge rasvkude moodustab suurema osa rasvkoest. · Pruuni rasvkoe värvi tingivad mitokondrites esinevad pigmendid - tsütokroomid. Ka on pruun rasvkude rikkaliku verevarustusega ning rasvarakud sisaldavad hulgaliselt väikseid rasvatilgakesi. Pruun rasvkude esineb vastsündinul mõnedes piirkondades ja asendub
mulle tundub, et lageraie teostamine Eestis on suurenenud. Samuti võrdlesin lageraiet ja metsa taastamist. Tahtsin kontrollida, kas see on tõesti nii. Kui lageraie suurenemine jätkub, siis üheks hetkeks on suur osa Eesti metsast kadunud (Raidla 2016). MÕISTED Lageraie- Metsaseaduses on lageraie defineeritud järgmiselt: Lageraie korral raiutakse raielangilt ühe aasta jooksul raie algusest arvates kõik puud, välja arvatud: seemnepuudeks jäetavad 20–70 hajali või mõnepuuliste gruppidena paiknevat mändi, arukaske, saart, tamme, sangleppa, künnapuud või jalakat ühe hektari kohta ja elujõuline järelkasv (Riigiteataja). Riigimets- Mets, mis kuulub riigi omandisse. Eramets- Mets, mis kuulub era omandisse. Hektar- Pindalaühik; 1 ha = 100 a = 10 000 m2. 40000 35000 30000 25000 20000 Riigimetsamaa
temperatuurid 20 °C. Pealinnas Budapestis, mis asub riigi keskosas, on jaanuari keskmine temperatuur 0,6 °C ja juuli keskmine temperatuur 22,2 °C ning aasta keskmine sademete hulk 635 mm. Mullad Ungari mullad on üsna mitmekesised. Madalikel on viljakaid must- ja lammimuldi, kohati ka vähem viljakaid liivaseid muldi. Küngastel on keskmiselt viljakad pruunid metsamullad. Taimestik Ungari looduslik taimkate jaguneb kolmeks rühmaks: · Alföld oli kunagi hajali puudega rohumaa, kuid nüüd on suurem osa puid kadunud. Mõnes piirkonnas leidub kõrvuti võsaga akaatsiat, tamme ja pööki. Taimkate koosneb põhiliselt rohust. · Dunántúli mägedes on pöögimetsi. · Kõige tihedamalt on metsi Ungari põhjaosa küngastel, kus kasvavad pöögid, tammed, valgepöögid ja vahtrad. Loomastik Ungaris elavad muuhulgas hirved, rebased, jänesed ja oravad. Leidub ka metssigu, hunte, saakaleid, ilveseid ja kopraid
17. sajandi kroonikates. Esimesi usaldusväärseid mansikeelseid ülestähendusi tegi ungari keeleteadlane Antal Reguly (18191858) oma reisil manside ja hantide juurde 18431844, veendudes ühtlasi nende keelte lähisuguluses ungari keelega. 1930. aastatel töötati välja mansi kirjakeel. Kirjakeeles kasutati algul ladina, alates 1938. aastast aga vene tähestikku. HANDI KEEL Handid elavad Lääne-Siberis Obi, Irtõsi ja teiste sealsete suurte jõgede ääres hajali laial territooriumil. 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal kokku 28 678 hanti. Enesenimetus on läänepoolsetel hantidel hantõ, idahantidel kantõk. Venelased nimetasid hante enne 1930. aastaid ostjakiteks: see nimi käibib mõnedes keeltes erialakirjanduses veel kohati tänaseni. Handid ise peavad nime ,,ostjak" aga solvavaks, kuna vene keeles kasutatakse tänapäevalgi põlisrahvaste vananenud nimesid nende halvustamiseks Handi keele kolme erineva murde kõnelejad ei mõista
Juulis ületavad tasandikel keskmised temperatuurid 20 °C.Pealinnas Budapestis, mis asub riigi keskosas, on jaanuari keskmine temperatuur 0,6 °C ja juuli keskmine temperatuur 22,2 °C ning aasta keskmine sademete hulk 635 mm Ungari mullad on üsna mitmekesised. Madalikel on viljakaid must- ja lammimuldi, kohati ka vähem viljakaid liivaseid muldi. Küngastel on keskmiselt viljakad pruunid metsamullad. Ungari looduslik taimkate jaguneb kolmeks rühmaks: Alföld oli kunagi hajali puudega rohumaa, kuid nüüd on suurem osa puid kadunud. Mõnes piirkonnas leidub kõrvuti võsaga akaatsiat, tamme ja pööki. Taimkate koosneb põhiliselt rohust.Dunántúli mägedes on pöögimetsi. Kõige tihedamalt on metsi Ungari põhjaosa küngastel, kus kasvavad pöögid, tammed, valgepöögid ja vahtrad. Ungaris elavad muuhulgas hirved, rebased, jänesed ja oravad. Leidub ka metssigu, hunte, saakaleid, ilveseid ja kopraid.Balatoni järve ääres on mitmesuguseid linde. toonekured on
google.ee/search?newwindow=1&sa=G&hl=en- EE&q=strada+ungherese&tbm=isch&tbs=simg:CAQSlAEJKLzo5YHO8F8aiAELEKjU2AQaBAgVCAQMCxCwjKcIGl8KXQgDEiXcA88Vhx7NFQNp3QPSFWjVFs0o1SndN8wo0DimKok53jfRONkhGjBWky- oG_1VTIe_16VzZVQRxfnH50Tjqkz4j5Tet4UxKtrkWkEpTLHW5HKoeS2E4ZZmcgBAwLEI6u_1ggaCgoICAESBJgzes4M&ved=0ahUKEwjhqfjElrXZAhUC_qQKHRuUAXAQwg4IJSgA&biw=1366&bih=651#imgrc=KLzo5YHO8F-wyM: TAIMESTIK · Ungari looduslik taimkate jaguneb kolmeks rühmaks. · Alföld oli kunagi hajali puudega rohumaa, kuid nüüd on suurem osa puid kadunud. Mõnes piirkonnas leidub kõrvuti võsaga akaatsiat, tamme ja pööki. Taimkate koosneb põhiliselt rohust. · Kõige tihedamalt on metsi Ungari põhjaosa küngastel, kus kasvavad pöögid, tammed, valgepöögid ja vahtrad. Siin on pilt Danube jõest. https://www.google.ee/search?q=danube+river+fun+facts&newwindow=1&hl=en-
langusajaga. Sepp sai tähtsamaks meistrimehed. Rooma-mõjuline baöti ehtemood. Tarandkalmed-annan tunnustust, et kujutatud oli eesti rahvas, mida ühendasid ühendasid ühesed uskumused, keel, kombed. Merevaik ehete valmistamiseks. Edukas aeg- asustus laienes, vara rohkem. Surnud põletati kalmest eemal ning toodi siis kalme. Põlluharimine arened, raudkirved võimaldasid alet teha. Suurenesid karjad. Põlispõllundus (oder,nisu,rukkis,kaer). Hajali asetsevad talud. Suur rahvasterändamine- tänu gootide rajatud riigi hävitamisele Attila poolt. 5-11saj rahvasterändamine ja viikingiaeg (800-1050eKr) põhja poole hakkasid tungima balti võimud, slaavlased laiendasid asumaid, taaselustus Skan. Huvi eesltaste vastu- röövretked, sõdimised. Vana- vene allikad nim eestlasi tsuudideks. Arvukalt linnuseid. Põllu ja kesa vaheldumine regulaarne- oli üle mindud kaheväljasüsteemile, raudader
KARJÄÄRI PLANEERIMISE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED Karjäär on inimese elukestev areng, mis koosneb töö kaudu saadus teadmistest, oskustest, kogemustest ja rollidest, mis arendavad inimest antud valdkonnas. Indiviidi seisukohalt on karjäär eesmärgiks tema eluliste ja professionaalsete vajaduste rahuldamine. Organisatsiooni karjäärialased eesmärgid tulenevad vajadusest saavutada strateegilised eesmärgid. Karjääriplaneerimine kitsamas mõttes on isikliku karjääri kavandamine ühe organisatsiooni või ametiala raames. Sageli kujutatakse seda trepina, mis annab võimaluse madalamalt karjääriastmelt järjest kõrgemale tõusta. Aga see võib olla ka nn ametikohasisene areng. Karjääriplaneerimine laiemas mõttes on kestev protsess, mis on suunatud enese ettevalmistamisele elukutse valikuks, tööleminekuks või muutuste tegemiseks oma elus üldse, arvestades erinevaid rolle. Karjäär võib olla ka liikumine suurema isikliku vabaduse suunas-era...
4. Tööstuslikus püügis ei oma tähtsust 5. Suure osakaaluga Ida- ja Kagu-Aasias Avamerepüük 1. Tehniliselt eelmisest keerulisem ja toimub pikema perioodi jooksul 2. Esmane töötlemine laeval 3. Maailma tööstuslikus püügis tähtsaim Ookeanipüük 1. Toimub rahvusvaheliste lepetega kindlate kvootide alusel 2. Suured hästivarustatud laevad on pikka perioodi merel 3. Kala töödeldakse laeval 4. Püük suhteliselt kallis 5. Kalad hajali, seetõttu röövpüügiks väike oht 2. Tead kalavarude ebaühtlase jaotumise põhjuseid maailmameres ja kalarikkamaid piirkondi maailmas. Peamised kalapüügipiirkonnad maailmas. Suuremad kalapüüdjad riigid maailmas. Kalavarude ebaühtlase jaotumise põhjused Igal pool ei ole piisavalt toitu ja hapniku. Kalarikkamad piirkonnad on parasvöötme rannikupiirkonnad ning külmade ja soojade hoovuste kokkupuutealad. Peamised kalapüügipiirkonnad maailmas: 1
Arutlus teemal ,,Ühiskonna-ja riigikorraldus Vana-Ida riikides" Umbes 6000 aastat tagasi hakkas mõnedel eriti intensiivse maaviljelusega aladel noorema kiviaja rahvaste hajali küladega asustus asenduma tihedamalt seotud ühiskondadega. Need olid esimesed kõrgkultuurid, mille teke tähistas maailma ajaloos uue arengujärgu algust. Ilmselt omavahel sõltumatult tekkisid need üksteisest piisavalt kaugetes piirkondades Tigrise ja Eufrati alamjooksul ning Niiluse orus . Neil mõlemal oli iseloomulikuks tunnuseks linn, mis ümbritsevaid maapiirkondi vähehaaval endaga sidudes omandas
3) jõgede suudmealades (jõed toovad kaasa toitaineid). 4) madalamad ääremered, kus on rohkem toitu. Kalarikkamad ookeanid ja nende osad: Vaikne ookean- loodeosa (Jaapan, Venemaa, Hiina); kirdeosa (Kanada, USA, Mehhiko); Lõuna-Ameerika läänerannik (Peruu, Tsiili). Atlandi ookean- kirdeosa (Norra, Island, Suurbritannia, Hispaania); loodeosa (USA, Mehhiko); Aafrika läänerannik (suured kalavarud, kuna püütakse vähe); Atlandi ookeani põhjaosa (kalavarud tugevasti laastatud). Hajali rannapüük: kala püütakse väikeste paatidega ranniku lähedal, merel ollakse lühikest aega, saak läheb kohe turule või kalatööstusesse; esineb Ida- ja Kagu-Aasias. Konsentreeritud rannapüük: kala püütakse kogu majandusvööndi ulatuses suurte laevadega, milles on külmutusseadmed; merel ollakse nädalaid; suur, hästi väljaehitatud sadam; esineb Tsiilis ja Peruus. Ookeanipüük: kala püütakse avaookeanil või teiste riikide majandusvööndis; püügil on terve laevastik
Mina tahaks elada Kesk-Ameerikas.Täpsemalt El Salvadoris.El Salvador on rikkas looduse poolest.Seda püütakse kaitsta.Riigis on loodud rahvus parkide grupp nendest kuulsaim on Monte Cristo park riigi põhja osas. El Salvador on kõige tihedama asustusega riik Kesk-Ameerikas - keskmiselt elab seal 295 inimest ruutkilomeetri kohta. 90% on neist indiaani ja euroopa juurtega mestiitsid. Ülejäänud rahvastik on linnades elavad valged ja väikeste hajali rühmadena põliselanikud, eelkõige pipilid. El-salavadorlased on enam vähem katoliiklased. Ligikaudu 43% rahvast elab linnades.52.6% elanikest on katolikud. El Salvadoris voolab 280 jõge.Mida enamad kannavad oma veed Vaiksesse ookeanisse.Rannikuaheliku ja Kesk-Ameerika andide vahel laiub tasandik mida niisutavad rohked jõed.Sinna on läinud elama enamik rahvastik.El Salvador on vulkaaniderikas, ning tänu nende tegutsemisele on neid ümbritsev maa väga viljakas
Rahvaarv 6125512 (juuli 2014) Rahvastikutihedus 294,7 in/km² President Salvador Sánchez Cerén Iseseisvus 15. septembril 1821 Rahaühik dollar (USD) Ajavöönd maailmaaeg −6 Demograafilised andmed: El Salvador on kõige väiksem ja kõige tihedama asustusega riik Kesk-Ameerikas - keskmiselt elab seal 295 inimest ruutkilomeetri kohta. 90% on neist indiaani ja euroopa juurtega mestiitsid. Ülejäänud rahvastik on linnades elavad valged ja väikeste hajali rühmadena põliselanikud, eelkõige pipilid. El-salvadorlased on valdavalt katoliiklased. Ligikaudu 43% rahvast elab linnades. On kogenud demograafilist üleminekut, seal on aeglane rahvastiku kasv, langus noorte hulgas ja järk-järguline rahvastiku vananemine. Pereplaneerimine on oluliselt alandanud El Salvadori sündimust, st umbes 6 last naise kohta. Pereplaneerimise uuring näitas, et naiste steriliseerimine jäi kõige levinumaks rasestumisvastaseks meetodiks,
Eesti sugulasrahvad Eestlaste sugulasrahvad on : Saamid, Karjalased, Soomlased, Vepslased, Isurid, Vadjalased, Eestlased, Liivlased, Karjalased, Mordvalased, Ungarlased, Marid, Udmurdid, Komid, Mansid, Neenetsid, Handid, Eenetsid, Sölkupid ja Nganassanid. Kuna eestlastel on tavaks määratleda end keele- ja kultuuripõhiselt ning eesti keel kuulub soomeugri keelte hulka, liigitavad eestlased end sageli ka rahvusena soomeugrilaste sekka. Samas on see enesemääratlus vaieldav, kuna kultuuriliselt ja geneetiliselt sarnanevad eestlased pigem naaberrahvastele (nagu lätlased, venelased ja rootslased) kui kaugematele soomeugri või uurali keeli kõnelevatele rahvastele (nagu ungarlased, handid, laplased või sölkupid). Siiski on soomeugri keelesugulusel oluline osa eestlaste identiteedis. Kahest hõimust : MARID Nimetused Enesenimetus mari tähendab 'i...
Kalandus Euroopa Liidus Kalandus moodustab EL liikmeriikide SKT-st alla 1% Eesmärgid: kalavarude kasutamine ja kaitse, kalakasvatuse arendamine,kala- tööstuse konkurentsivõime tugevdamine, kalasadamate arendamine, turgude varustatuse parandamine, kalanduspiirkondade toetamine Avaookeani kalapüük Kalapüüki reguleeritakse rahvusvaheliste lepetega Avaookean on jaotatud püügipiirkondadeks, riikide vahel jaotataks kvoodid Kalad harilikult hajali, kalapüük kulukas Sisevete püük püütakse 1/10 maailma kalast (8,8 mln t 2001a) Kergemini püütavad ja suurima toiteväärtusega enamus arengumaadest (Hiina, India, Bangladesh, Indoneesia) Pindala piiratud kalavarud kahanenud, saastatuse oht Kalakasvatus ( hakkas arenema 1980 a-l ) Akvakultuur kalade jt mereandide kasvatus meres, mageveekogudes 2000a-l töötas kalanduses 35 mln inimest : 65% - kalapüük maailmamerel
Raied mis tehakse metsa uuendamiseks sobivate tingimuste loomiseks. Lageraied raiutakse maha kõik puud raielangil ühe aasta jooksul. Raiumisele ei kuulu langil kasvavad seemnepuud, samuti elujõuline looduslik järelkasv ja säilikpuud. Lageraie on lubatud puistutes, mis on vanemad kehtestatud raievanusest või on puistu saavutanud keskmise rinnasdiameetri. Seemnepuud puud mis jäetakse raiesmikule kasvama, et soodustada loodusliku uuenduste teket. Peavad olema tormikindlad ja paiknema hajali üle raiesmiku. Säilikpuud ehk elustiku mitmekesisuse tagamiseks jäetavad puud valitakse erinevate puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid. Säilikpuud koristamisele ei kuulu ja jäävad metsa alatiseks. Lank raiumiseks välja mõõdetud metsaosa, kuid tavaliselt veel raiumata (kuid raiutakse ka raiutud ala kohta). Raiestik raiutud metsaosa. Langi pikkus mitte üle kvartali külje pikkuse.
rohkem planktonit ja hapnikku. 2. Jõgede suudme alad jõed toovad sisemaalt kaasa toiduaineid. 3. Ääremered toitu rohkem- 5) Kalarikkamad ookeanid. 1) vaikne ookean üle poole kalapüügist.( loode ala venemaa, jaapan, hiina; kirde ala kanada, mehhiko, jaapan; L-ameerika lääne rannik Tsiili, peruu) 2) atlandi ookean (kirde osa norra, island; loode osa kanada, usa; aafrika läänerannik) 6) 1) hajali rannapüük ida-, kagu-aasias, norras(kala püütakse väikeste paatidega ranniku lähedal, merel ollakse lühikest aega, saak läheb kohe turule või kalatööstusesse. 2) konsentreeritud rannapüük põhjariigid, Tsiili, peruu ( kala püütakse suuremate kalalaevadega, kus on külmutusseadmed; merel ollakse mitu nädalat, rannabaasis on laevaremonditöökojad, kalatööstusettevõtted, kalurite elamud, toimud majandusvete piires)
Geograafia Maailma metsatüübid: Suurima levikuga on parasvöötme okasmetsad, mis kasvavad aeglaselt, on suhteliselt hõredad ja väikese aastase juurdekasvuga (1-2m3ha). Metsad koosnevad vähestest puuliikidest, kuid peaaegu kõiki neid kasutatakse tarbepuiduna - tselluloosi ja paberi tootmiseks, ehitusmaterjaliks jm. Peamine osa maailma tarbepuidust saadakse okas metsadest. Parasvöötme leht- ja segametsade pindala on aktiivse põllumajandustegevuse ja asustuse tihenemise tõttu oluliselt vähenenud. Nendest metsadest saadakse suurem osa maailma kõvade lehtpuude puidust, mida kasutatakse eelkõige mööblitööstuses. Lähistroopika metsad jagunevad kaheks: niisketeks ja kuivadeks. Niisketes metsades kasvavad peamiselt okaspuud ning kõvad lehtja väärispuud. Aastane juurdekasv on neis suhteliselt suur, 15-20m3/ha kohta aastas. Küllaltki madala tootlikkusega kuiva lähistroopika metsi, mis kasvavad Vaheneremaad...
jõed kannavad suudmetesse hukgaliselt toitaineid. Püütakse väga palju prügikala, väike kala, mis läheb peamiselt kalajahuks. Puhas valk loomadele (sead, tibud) El Ninjo - ilmselt põhjuseks õhurõhu muutus liigid: makrell, stauriid, ansoovis, heeringas . 5) India ookean (vähetähtis) püügiviisid teised, õng v'i võrgulina. seega kogused pole väga suured. liigid: tuunid , sardiin, makrell, heeringalised, krevetid. Kalapüügi vormid. 1. hajali püük - kalurikülad, väikesed paadid, rannaäärsed piirkonnad, reeglina kuivatamisse ja soolamisse. 2. konsentreeritud rannapüük - suuremad laevad 3. avamerepüük - kapitalimahukam, traalid, töödeldakse suurtes mahtudes - konservi- ja kalajahutehased. (Kaasajal annab suurema osa maailma kalatoodangust) 4. ookeanipüük - kõige kapitalimahukam, sest nõuab laevastikkku. (baaslaev, millel tehas + 10-12 traalerit koos ealmiskohtadega. (USA, Jaapan, Venemaa)
- Vastavalt riikidevahelistele lepingutele võivad riigid müüa (Lõuna-Aafrika, osaliselt Argentiina) või rentida neid varasid teistele riikidele - Avaookeanide kalavarad - Inimkonna ühisvara Kalanduse vormid 1. Korilaste algeline kalapüük - Püügimahud väikesed - Kala ei lähe üldjuhul müügiks 2. Hajali rannapüük - Levinud eelkõige arengumaades, kuid ka osades Ida-Euroopa riikides, näiteks Eestis - Traditsioonilise vormina esineb palju ka Norras - Kalurid elavad rannikul kalurikülades ja töötlevad kala ise - Toodang müüakse enamasti siseturul - Püügimahud väikesed 3. Kontsentreeritud rannapüük - Esineb kõrgeltarenenud riikides, kuid ka mõnedes Lõuna-Ameerika riikides - Selleks vajalikud:
- taimed - mullaelustik - loomad 7.Kalandus ? *ülepüük (püük on reguleeritud) püügi kvoodid *reostus territoriaalveed 3-12 meremiili rannikult, kus tegevus toimub rannikuriigi loal. Maj. veed/vöönd kuni 200 meremiili rannikust, kus laevasõit on vaba, kuid kalandus on rannikuriigi loal. Kalanduse vormid: · korilaste algeline kalapüük (väike maht, mitte müügiks) · hajali rannapüük - elatakse rannakülades, kala töödeltakse, müüakse sise-või välisturul)(väike ulatus) Ida- Aasia, Kagu-Aasia, Norra · kontsentreeritud rannapüük - suurima tähtsusega - laevad, maj. vetest või kaugemalt pika aja jooksul). müügiks. - Kõrgelt arenenud riigid, L.-Am. Läänerannikul · ookeanipüük (avamerel, laevastikuga, kallis) Jaapan, Vanemaa, USA · kalakasvatus (maailmamaj
terviklik kontseptsioon või teooria. Psühholoogiateadus on arenenud üha uute ja uute probleemide püstitamise ja nende osalise lahendamise tulemusena. 26. Tehkem selgeks, mis on teadmine. Teadmine on midagi enamat fakti- näiteks põhimõiste, definitsiooni või daatumi- meelespidaine. Tõeline teadmine pole üksnes millestki informeeritus , vaid ka selle millegi põhiolemuse mõistmine. Seega on teadmiste omandamine liikumine õndsas teadmatuses ja hajali teabekildudest, oletustest, meelevaldseist arvamustest ja üldistustest asjade ja nähtuste lahti mõtestamise ja hõlpsasti meenutatava mäletamise suunas. Süvenev teadmine suhestab ükksikteadmised omavahel, luues nõnda õpitavast valdkonnast ühtse loogilise süsteemi. 27. Paljud psühholoogia põhitõed ei ole taibatavad mitte abstraktse arutluse, vaid probleemi läbielamise, oman nahal tajumise tulemusena. G. W. Allport kirjutas,
· Kalavarude kasut. Ja kaitse · Kalakasvatuse arendamine · Kalatööstuse konkurentsivõime tugevdamine · Kalade töötlemise parandamine · Turgude varustuse parandamine · Kalandusest sõltuvate piirkondade toetamine · Kalalaevastiku moderniseerimine mitte aga suurendamine Avaookeani kalapüük Kalapüük reguleeritakse rahvusvaheliste lepetega Avaookean on jaotatud püügipiirkondadeks ja riikide vahel jaotataks kvoodid Kalad harilikult hajali, kalapüük kulukas Sisevete püük Kergemini püütavad ja suurima toiteväärtusega( enmus arengummad., pole vaja sadamadi, ja suurt laevastikku, piisab kalapaatidest) Pindala piiratud kalavarud kahanenud saastuse oht. Kalakasvatus Akvakultuur - kalade mereandide kasvatus nii emres kui ka mageveekogudes ( Vetikad, teod kalad) Kalu kasvatatakse tiikides, betoon-ja plastikbasseinides, suletud veekasutusega süsteemides Traditsioonilised kalakasvatused : forell, lõhe, kaprkala ja angerjas
Kase võib välja raiuda, sest tal on väiksem küpsusvanus, kuid võib ka jääda. Kuusk jätta alles teise rindesse. Viimane harvendusraie teha 50-70-aastaselt, hiljem võib teha vajadusel ainult sanitaarraiet. Seega tehakse kokku üks-kaks harvendust. Uuendusraietest lageraie on tänapäeva üks peamisi puiduvarumis viise, kus siis raiutakse ühe aastajooksul kõik puud väljaarvatud seemnepuud, järelkasvu ja säilikpuud. Seemnepuudeks jäetakse 20-70 hajali või mõnepuuliste gruppidena paiknevat mändi ühe hektari kohta. Säilikpuid tuleb kindlasti jätta vähemalt 5 tihumeetrit ühe hektari koha. Lamapuittu tuleb sammulti jätta 5 tihumeetrit ühe hektari peale võimalikult erinevais lagunemisastmeis, eelistades suurima diameetriga puid. Mänd saab 90 aastaga küpseks puistuks kui on muld I Boniteet klassiga, kui aga on boniteet V siis saab mänd küpseks 120 aastaga. Männikus tohib olla lank 100 laiune ning 5 hektarit, sest
poolt, vastavalt riiklikele juhtnööridele. Skandinaavias ei tekkinud tarastamise tulemusena suurmaavaldusi (piir 300 aakrit).Maavaldused küll suurenesid, kuid neid ei saa pidada suurmajanditeks. . Rootsi oli parlamentaarses demokraatlikus mõttes arenenud riik. Seal algas arutelu reformide üle juba 18. saj keskpaigas. (www.hot.ee) 1749. aastal võeti Rootsis vastu maade konsolideerumise akt. Riik püüdis sellega oma alamaid veenda, et nad võtaks midagi ette hajali asuvate kruntide kokku vahetamiseks, et nad moodustaksid ühtse maavalduse. Olulisim pööre Rootsi tarastamise protsessis toimus aga 1783. aastal, mil võeti vastu seadus, mis andis õiguse nõuda maade kokkuvahetamist (neile, kes seda soovisid). 1727. aasta seadusega hakati koondama nii talu kui majapidamishooneid ühele krundile. Hoonestatus ülejäänus kruntidelt kadus. Sellest ajast pärineb ka Rootsi praegune maaelanikkonna paigutus. Hooned ei ole
Konventsioon annab 200 meremiili ulatuses loodusvarade esmase kasutusõiguse rannikuriigile. Avameri on avatud kõigile, kuid kaluritel on püügi piirmäärad, makstakse preemiat kalapüügist loobumisel. Piiratakse ka püügipäevasid, maksustatakse kalalaevu, püügivahendeid jne. Kalapüügi vormid Avaookeani kalapüügis reguleeritakse rahvusvaheliste lepetega. On jaotatud püügipiirkondadeks, riikide vahel jaotatakse kvoodid. Kalad on harilikult hajali ning kalapüük on kulukas. Sisevetes püütakse 1/10 maailma kalast, kalad on kergemini püütavad ning suurima toitaineväärtusega. Pindala on piiratud ja kalavarud on kahanenud. 6 Kokkuvõte Kuigi Maa elanikkonna kasvu tõttu jääb põllumajanduslikku maad inimese kohta järjest vähemaks, on võimalik viljelusse võtta ka veekogud. Suurema väljapüügi korral kalaressursid looduslikult ei taastuks, sellepärast on
4. Too näiteid külmade ja soojade vete kaladest. Külmad veed - tursk,lõhe, heeringas, makrell, hõbeheik,moiva. Soojad veed - makrell, tuunikala,kalmaar, sardiin, ansoovid 5. Iseloomusta erinevaid kalapüügivorme: a. Sisevete püük - püütakse 1/10 maailma kalast, kergemini püütavad ja suurima toiteväärtusega kalad, peamiselt arengumaades (Hiina, India, Indoneesia), pindala piiratud- kalavarud kahanenud, saastuse oht b. Hajali rannapüük - toimub ranna lähedal, töötlemine rannakülades, müük rannakülades, levinud Ida-Aasias, Kagu-Aasias ja teistes arengumaades c. Kontsentreeritud rannapüük külmutuslaevadega - kasutatakse külmutusseadmetega laevu, kala püütakse kogu majandusvööndi ulatuses, vajab hästi varustatud sadamaid ja kalatöötlemisettevõtteid, annab praegu enamiku kalatoodangust d
ning karika-kujulise kapiteeliga. Etruski templis kasutati võrreldes Kreeka perifeeriga rohkem dekoratsioone ning ornamente ja sambad asetusid rohkem harali. Rooma templid olid tüübilt sarnased Kreeka templitega, vaid tagaosas muutusid sambad illustreerivateks poolsammasteks ning kandvaks osaks sai samba asemel laotud sein. Kui Kreeka templil oli trepiastmestik ümber, siis Rooma omal vaid ees ning tempel oli tõstetud postamendile. Kreekas oli ülalinn akropol ja all-linna keskuseks hajali hoonetega agoraa (turuväljak). Rooma ülalinnaks oli kapitoolium, all-linnaks tihedalt ja läbimõeldult hoonestatud foorum, näiteks Forum Romanum. Kapitoolium sisaldas akropoliga võrreldes esinduslikke hooneid. Kreeklaste Epidaurose teatrist on tulnud hiljem Rooma keisrite suguvõsa Flaviuste rajatud Colosseum, mis on suhteliselt keerulise ehitus-süsteemiga - Rooma betoon on ümbritsetud tellistest müüriga ning kaetud marmor-voodriga. Kreekast laenati ka Colosseumi sambad:
Eestis on hirved, rebased, jänesed, oravad, metssead,hundid, ilvesed ja koprad. Saakal on siiski üks neist loomadest, keda Eestis ei esine. Ka linnustik on seal mitmekesine. Enamus linde paiknevad Balatoni järve ääres. Kaladena on kõige tüüpilisemad karpkala, haug ja ahven. Kõige tihedamalt on metsi Ungari põhja-aladel, kus kasvavad peamiselt pöögid, valgepöögid, tammed ja vahtrad. Pöögimetsi võib leida Dunàntùli mägedes. Alföldiks kutsutakse Ungaris hajali puudega rohumaad, kus suurem osa puid on kadunud. Taimkate seal koosneb põhiliselt rohust. Mullad on üpris mitmekesised. Madalikel on viljakaid must-ja lammimuldi, kohati ka vähem viljakaid liivamuldi. Küngastel on keskmiselt viljakad pruunid metsamullad. (http://et.wikipedia.org/wiki/Ungari) Turism Ungari on tegelikult vägagi turiste tõmbav maa. Igal aastal külastab Ungarit ligi 6,5 miljonit turisti
Kõige rohkem on ikkagi pilliroogu, kes ääristab järve pideva või katkendliku vööna. See taim kasvab enamasti 2,53 meetri pikkuseks, võib aga olla ka tunduvalt pikem (kuni 4,2 m). Huvitaval kombel vahelduvad enamvähem samasugustes oludes tihedad kõrged rohkete õisikutega roostikutukad tunduvalt madalamate kogumikega, kus pole ühtki õitsvat taime. Nii sageduse kui ka hulga poolest järgneb pilliroole järvkaisel, kes külgneb pillirooga enamvähem puhta vööna, moodustab hajali tukkasid kaugel järves ning ühiskooslusi pilliroo, vesikirburohu või roogheinaga. Kaislakooslused võivad olla eri tihedusega katvus paarikümnest kuni kaheksakümne protsendini. Leviku sügavuspiir on enamasti meeter kuni poolteist, küündides 1,9 meetrini. Kaislad kasvavad umbes kahe meetri kõrguseks, harvemini võib leida 2,52,7 m kõrgusi taimi. Kolmas valitseja on vesikirburohi, kes kasvab sageli koos pilliroo ja järvkaislaga, või
Viljakatel muldadel on mõtekas istutada ja kehvematel muldadel külvata. Viljakal mullal tekib meeletu rohukasv ja külvi tõusmed hukkuvad. 7. Kirjelda lapikülvi. Kasutatakse 2.-4. Boniteedi liivmullaga männiraiesmikel, lappe tehakse maakirve, kõpla või tugeva rehaga. Lapi suurus 30x30cm....50x50cm, taimevarred koos metsakõduga tõmmatakse lapi lõunaservale varjuks päikese eest. Külvivõtteid on mitu- hajalikülv: 20-30 seemet külvatakse lapile hajali rehitsetakse ca 1cm sügavusele ja tallatakse kinni. Lapi lõunaserva külvamisel tehakse lõunaserva 1-1,5cm sügavune rennike, kuhu külvatakse 15-20 männiseemet patsutatakse õrnalt kinni. Kasutatakse kuivematel muldadel. Diagonaalkülv on sarnane-lapile tehakse külv diagonaalsuunas või suundades. 8.Arukase külv. Masinaga vae maapind ette, kase seeme puistatakse maha ning tallatakse jalgadega kinni. Seeme külvatakse kevadel kohe peale lume sulamise või sügisel. 9.Tamme külv.
Laialivalguvate linnade puhul on negatiivseks suur autostumus, samuti laiale maa-alale ehitatud majapidamised, mis võtavad enda alla nii väärtuslikku põllu- kui ka metsamaad, samuti väheneb ökoloogiline mitmekesisus. Eesti pealinna Tallinnat ei saa pärast taasiseseisvusperioodi nimetada kompaktseks linnaks, ehkki erinevate planeeringutega on seda endiselt püütud teha. Tallinnat ei saa nimetada ka puhtaks valglinnaks, kuna sel esineb mitmeid hajali asustusega mitmekeskuselise linnastu tunnuseid. 1. Kompaktne linn Zagoeskas et al. (2007) väitsid, et praegused linnamudelid on maa kasutamise ja arendamise seisukohalt keskkondlikult, majanduslikult ja sotsiaalselt ebatäiuslikud ning n-ö hävitavad. Linnad on suured tarbimiskeskused, mis toovad kaasa erinevaid ökoloogilisi ja keskkonnaprobleeme. Suured maa-alad on hõivatud linnade poolt ning keeruline on isegi mõista, kust jookseb selge linna ja maa piir
Purtse hiiemägi Lüganuse vallas ja kihelkonnas Kunda hiiemägi Lehmja tammik Jüri kihelkonnas Panga pank Mustjala kihelkonnas Taevaskoda Võnnu kihelkonnas Ohvriallikas Pühaks peetav allikas, millesse ohverdati. Enamasti arvati ohvriallikatel veel olevat maagiline tervistav mõju. Allikate austamine oli tuntud laialdaselt Skandinaaviamaades ja germaani aladel Läänemere ääres, kus see tava ulatub kiviaega. Eestis on teada üle 400 ohvriallika, mis paiknevad hajali üle kogu maa. Vanimad kultusobjektid on ilmselt pühad allikad (neiston leitud 8. 12. saj-sse kuuluvaid esemeid). Kõige enam on ravi-, tervise-, ja elluallikaid, mille veele omistati ravitoime kas kõikide või ainult mõnede, eriti silmahaiguste vastu. Viljakultusega olid seotud ilma ja viljakasvu mõjutavad ilma- ja uduallikad. Ohvriallika veega ravimisel ja puhastamisel, mida laialdaselt tehti veel 19. saj., üksikuis kohtades isegi 20. saj. algupoole, tuli
olulisemaid põllumajanduse negatiivseid mõjusid paljudes piirkondades. *Kogu haritavast maast ligi 18% on niisutatav, selleks tarvitatakse kolmveerand kogu maailmas kasutatavast mageveest.Kuna aurumine neil aladel suurem siis mullad soolduvad muutes põllumaa kasutus kõlbmatuks. 9.Kalandusevormid: 1) rannapüük (ida-kagu aasia , eesti) , väikeste paatidega 2) tavaline kalapüük (agraarajastul) 3) hajali rannapüük (ranniku äärsed kalurikülad) , ida-kagu aasia, norra, eesti oma riigi tarbeks 4) kontsentreeritud rannapüük Lõuna ja Kesk-Ameerika läänerannik, (Tsiili, Peruu) , mitmeks nädalaks laevadega merele, vajalik sadamad 5) avaookeani püük (väga kallis), tasub ära aind suurte koguste korral, suurte laevadega ookeanile, Jaapan, Venemaa, USA, Kanada Atlanid ja Vaikne ookean 10
Euroopa Liidu kalanduspoliitika eesmärgid: 1)Kalavarude kasutamine 2)kalavarude kaitse 3)kalakasvatuse arendamine 4)kalatööstuse konkurentsivõime tugevdamine 5)kalasadamate arendamine ja süvendamine 6)turgude varustatuse parandamine 7)kalandusest sõltuvate piirkondade toetamine Kalandusevormid: 1) rannapüük (ida-kagu aasia , eesti) , väikeste paatidega 2) tavaline kalapüük (agraarajastul) 3) hajali rannapüük (ranniku äärsed kalurikülad) , ida-kagu aasia, norra, eesti oma riigi tarbeks 4) kontsentreeritud rannapüük Lõuna ja Kesk-Ameerika läänerannik, (Tsiili, Peruu) , mitmeks nädalaks laevadega merele, vajalik sadamad 5) avaookeani püük (väga kallis), tasub ära aind suurte koguste korral, suurte laevadega ookeanile, Jaapan, Venemaa, USA, Kanada Atlanid ja Vaikne ookean 4.5 Metsavarud ja metsatüübid
Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium Natalia Beresneva Lindude ränne Referaat Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 MIKS LINNUD RÄNDAVAD?..................................................................................................4 KUHU MEIE LINNUD LENDAVAD?......................................................................................5 KUIDAS LINNUD TEAVAD, MILLAL JA KUHU LENNATA?.............................................6 ÜKSI VÕI PARVES?..................................................................................................................7 MILLAL LINNUD RÄNDAVAD?.............................................................................................8 RASKUSED RÄNDETEEL....................................................................................
10. klassi kontrolltöö kordamispunktid Muinasaeg Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad §1 Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastikku? Ühe-kahe kilomeetri paksused jääkihid paljastasid Põhja-ja Lääne-Eesti paepinna, lihvisid mägedest kaasavõetud kaljupanku ning jätsid nad hiljem maha rändrahnudena, jää sulamisel kujunesid järved ja jõgede sügavad orud, Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored, samas on hakkanud paksu jääkoorma alt vabanenud maapind kerkima(Loode-Eestis on maapind kerkinud juba mitukümmend meetrit ja see protsess jätkub veel tänapäevalgi) Muinasaja mõiste: Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaooutseni XIII saj. alguses p.Kr. nim... Muinasaja periodiseering: Kiviaeg...vanem kiviaeg e. paleoliitikum u9600-9000a. eKr keskmine e. mesoliitikum u9000-5000a. eKr noorem e. neoliitikum u50...
Viljandi Täiskavanute Gümnaasium Ingrid Lembavere Referaat Maailma kalandus ja vesiviljelus Viljandi 2017 Sisukord Teemad: 1. Maailma kalandus, selle mõisted 2. Vesiviljelus, selle mõisted 3. Kokkuvõte Sissejuhatus Maailma kalandus ja vesiviljelus on kindlasti, meie elu ühed tähtsad kaaslased. Kala on ju teada tuntud toit, mida me palju tarnime lisaks lihale ja paljule muule, mida on võimalik toota, kasvatada, või loodusest püüda. Kindlasti on teema huvitav, et mida need kaks valdkonda endast tegelikult kujutavad, mis on nende mõisted ja mida need haldavad. Maailma kalandus Kalandusega seotud mõisted: Territoriaalveed rannikuriigile kuuluv 12 meremiili ulatuses rannikumerd, kus riik organiseerib kalapüüki. Majandusveed rannikuriigile kuuluv 200 meremiili laiune ala, k...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
