Medikamentoosne abort ei asenda kirurgilist aborti, kuid on alternatiiv nii patsientidele kui ka teenuse pakkujatele. Medikamentoosse abordi eelised on suurem privaatsus, väikseminvasiivsus ja narkoosi vajaduse puudumine. Teisalt tuleb medikamentoosse abordi puhul taluda alakõhuvalu ja veritsust, külastada korduvalt arsti/ õde, oodata tulemust kauem ja meetod ei ole nii efektiivne kui kirurgiline abort. Raseduse katkestamise eelselt: • Patsient informeerib arsti teadaolevatest haigustest, tarvitatavatest ravimitest ja ülitundlikkusest ravimitele. • Teostatakse naistearsti poolt määratud analüüsid, uuringud ja vajadusel ravi. • Nõustatakse patsienti abordi protseduuri ja sellega seotud võimalike riskide osas, patsient allkirjastab nõustamise kohta akti ja kirjutab avalduse raseduse katkestamiseks omal soovil valitud meetodiga. Medikamentoosse raseduse katkestamise käigus tuleb pärast esmast visiiti (mil tehakse kindlaks
Viimasel ajal on lisandunud veel krooniline nimmevalu, gastriidid, migreen, külmavillid, nõgestõbi ja haavandid. Paljudes maailmaosades, kus stress ei ole loomulikuks elu osaks on sellised haigused väga vähe levinud. Kõrge vererõhu teke on otseselt seotud stressiga, sest stressi tõttu kasvab kolesterooli sisaldus veres ja kõrge kolesterooli tase tekitab omakorda kõrge vererõhu. Suurest osast nendest haigustest võib hoiduda õppides oma stressi üle kontrolli. Hoides stressi kontrolli all saame parandada oma elu kvaliteeti ja ka kvantiteeti. Stressi tunnused ja sümptomid Stressist vabanemiseks tuleb osata ära tunda sümptomid, mis näitavad, et oleme stressiseisundis. Sümptom tuleb kiiresti ära tunda ja seostada stressiga, kui me tunneme ära stressi sümptomi siis teame, mida oma elus muuta. Iga tekkivat reaktsiooni ei tohi pidada
eemale hoiaks. Karu rünnakuid Eestis kuus. Sügisel tugev instinkt poegi hoida. Koerlased. Hunt. Kõige suurem hundi arvukus Eestis mis loetud on 1000 ja kõige väiksem 4. Hundi saak: põder, metssiga, metskits. Eelistatud toit on metssiga. Suvel on hundi toidust kuni 20% pisinärilised. 4-7 loodet. Kährik. Kaalub 6 kilo. Sööb väga palju taimset toitu. Pisinäriliste peal. Kährik on tuntud sellepoolest, et tal on üks suuremaid peaskondi imetajatest. Tal võib olla kuni 18 poega pesas. Haigustest esineb kärntõbi ja trihhinelloos. Rebane. Poegi pesas 6. Rebasel palju parasiite. Sitaga ei maksa kokku puutuda. Kaslased. Ilves. Ilveseid on 4 liiki: punailves, kanada ilves, iberia ilves, euroopa ilves. Meil euroopa ilves. Hästi väike südameindeks ei ole võimeline pikaajaliseks jooksuks. Suur tömbisabaline kass. Elab metsas. Ei lähe lageraba peale. Kipub eelistama kuusealusmetsaga metsa. Metsaservast väga kaugele minna ei taha. Ilvese kodupiirkond on 200-600 ruutkilomeetrini
(tavalise kipsplaadi kipsile lisatakse keemilisi sideaineid ning puudub tugevust andev paberikiht) ja vastupidavuselt, koosneb vanapaberist ja kipsist, mis veega ühtlaseks seguks segatuna pressitakse kõrgsurve all ilma keemiliste sidusaineteta plaadiks. Kipskiudplaat on tavalisest kipsplaadist kaks korda vastupidavam ja kannab ka ühekordse kihina väga suuri raskusi; see on löögi-, tule- ja niiskuskindel ning hea heliisolaator. Et hoiduda haigustest Looduslikke ehitusmaterjale pakkuva Tervemaja tegevjuht Peeter Lossmann tõdeb, et liialt paljusid asju on hakatud mõtlematult tervislikuks nimetama. "Lääne-Euroopas, näiteks Saksamaal ja Austrias, on ikkagi selgeks tehtud, et kõik on mõõdetav, tõestatav. Paljud firmad rikuvad ökomärgi mainet puit ei ole ju enam öko, kui sinna tonnide viisi lisada kemikaale, mis võivad olla inimesele isegi tervistkahjustavad ja muudavad puidu füüsikalisi omadusi, näiteks hingavust."
operatsioon, mille korral operatsiooni- ja terviseriskid on uuringute ning läbivaatuste abil võimalikult vähendatud, esineb kuni 2% haigetel mingi kõrvalekalle normaalsest kulust (ühe aasta jooksul pärast operatsiooni). Operatsiooni käigus tekkivad tüsistused võivad muuhulgas olla seotud üldise tervisliku seisundi ja puusaliigese piirkonna anatoomiliste (ealiste) iseärasustega. Hiljem tekkivad tüsistused võivad olla tingitud pigem patsiendi eluviisist, uutest haigustest või juhuslikest traumadest. Operatsiooni käigus võivad tekkida: narkoositüsistused: südame-veresoonkonna või hingamise äge puudulikkus, peaajuveresoonkonna häired; veresoonte vigastus ja haava verejooks; rasvemboolia; närvide vigastus; luu murdumine või mõranemine; jäsemete ebavõrdne pikkus. Operatsioonijärgse lähiperioodi (kuni 1 kuu) võimalikud tüsistused: operatsioonihaava
vähendab tundlikust, sisestamine võib olla raske. 10 Kokkuvõte Referaati tegema hakates ei teadnud ma pooltki sellest, millest referaat koosneb. Nüüd tean mina kuidas seda ära hoida, mis on tunnused jne. Ja see pani mind ka väga sügavalt mõtlema selle üle, et Eestis on tegelikult liiga palju nakatunuid, nende arv oleks palju väiksem kui teataks rohkem enda haigustest ning kasutataks kondoomi. 11 Kasutatud kirjandus http://www.hosianna.ee/abort/?Rasestumisvastased_vahendid:Naiste_kondoomid Naiste kondoomide kohta info. http://www.hosianna.ee/abort/?Rasestumisvastased_vahendid:Meeste_kondoomid Meeste kondoomide kohta info. http://mafkezen.punt.nl/upload/verzamel/durex.jpg Meeste kondoomi pilt. ,,AIDS: mis, miks ja kuidas
aastal Carnegie'i instituudi president. Teadustööks kulutati seal aastas 1,5 miljonit dollarit ja asutuse juhtimisega kaasnes suur mõjuvõim, Vannevar Bush sündis 11. märtsil 1890. aastal sealhulgas USA valitsuse nõustamine Everettis, Massachusettsis. Hoolimata teadusküsimustes. sagedastest haigustest ja nõrgast tervisest kasvas temast enesekindel ja lausa 1940. aastast viis Bushi tee veelgi kõrgemale võitlushimuline nooruk. Koolis sai ta kõigega -- juhtima USA sõjandusalast uurimistööd. hästi hakkama, kuid enim armastas Nõnda oli ta seotud nii tuumapommi matemaatikat. Ta õppis Tuftsi kolledzhis
- vere ringeelundite haigused, sh aju veresoonte haigused - vähkkasvajad - hingamiselundite, sh kopsude kroonilised haigused Enamik neist kulgeb organismis pöördumatute muutustega ning nende ravi on väheefektiivne. Nimetatud haiguste tekkerisk on suitsetajal oluliselt suurem kui mittesuitsetajal. On kindlaks tehtud, et 30% kõikidest vähijuhtudest (kopsuvähi osas 90%), 80% kroonilistest kopsuhaigustest ning 20% südamevereringe haigustest (ka südamerabandus) on seotud suitsetamisega. Risk on väga individuaalne ning pole võimalik ennustada, milline tubaka kogus võib vallandada mingi haiguse või millise aja jooksul haigus tekib. Kuna isegi paar sigaretti päevas võib põhjustada kahjustusi kopsukoes, siis on selge, et sigareti mõiste on ohtlik müüt, mis teenib tubakaäri huve. Tubaka põlemisel moodustavad keemilised ühendid ja tahked aineosakesed ärritavad nahka ja
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ERIALA Nimi REFERAAT LIIKUMINE JA TERVIS Juhendaja: Kus ja mis aastal 2 Sisukord: Sisukord:................................................................................................................................. 2 Tervis kui ühisvara ja isiklik ressurss....................................................................................... 3 Tervis kui ressurss............................................................................................................... 3 Südame tervis on põhiline ressurss..................................................................................... 4 Liikumine ja toitumine otsustavad südame tervise .............................................................. 5 Vähene liikumine on tänapäevase mugavustega eluga kaasuv suur nuhtlus.......................
Pesu- ja puhastusvahendites, värvides, lahustites ja muudes majapidamises leiduvates ainetes sisaldub aga palju inimorganismile kahjulikke aineid. Kodukeemiaga seotud terviseriskidele on eksponeeritud kõik inimesed rohkemal või vähemal määral. Riskirühmad on lapsed, kellega juhtub alatasa õnnetusi, ning vanurid ja kroonilisi haigusi põdevad inimesed, kelle organismi vastupanu kahjustuste tekkele on nõrgenenud. Kodukeemiast tulenevatest haigustest moodustavad suure osa kõiksugused hingamisteede ärritused, põletikud ja allergiad. Naha ja limaskestade ärrituse puhul esineb erinevaid dermatiidivorme. Muud haigused ja haiguslikud seisundid on harvemad, kuid kemikaalide kestval pikaajalisel toimel võib välja kujuneda raskemaid haigusi. Arsti ülesanne on identifitseerida ohu allikas ja sümptomite põhjustada. Kui haigusnähud on tingitud kodukeemiast, on seda üldjuhul küllaltki keeruline kindlaks teha. Arst peaks aga alati
C: ma loodan et saalis pole ühtegi itaalia keele valdajat Pr: nagu neid pole ka õnneks meie hulgas. Kuulsin, et homsetel pidustustel on Pantalonel ja Leandrol kavas printsile esineda C: millega? Pr: akrobaatilise trikiga C: Hõiii. Ma loodan, et see ajab printsi naerma Pr: me peaksime välja mõtlema midagi sellist, mis paneks printsi igavuse kätte surema või vähemasti nutma C: pakuks talle midagi praegu levivatest haigustest Pr: mõtlete midagi hüpohondria valdkonnast C: Pakuks talle midagi mürgist Pr: Midagi mürgist? C: Jah Pr: Nimelt mida? C: Ee... kihvtitatud kotletti kahe saia vahel. Pr: Punane plöga on ju otsakorral. Või hoopis kuuma koera või kuuma kassi, kahe saia vahel? C: Millega me ta kuumaks ajame? Pr: Või annaks talle midagi pikaajalist? Mitte nii äkilist. C: Pakuks talle äkki midagi lugeda. Pr: Just! C: Midagi sõltumatut Pr: Just, midagi sõltumatut! Midagi sõltumatute ürikute valdkonnast
zeaksantiin Betaiin 0,1 mg 4. KASULIKKUS TERVISELE JA KASUTAMINE RAVIMINA 1.Miks on banaan kasulik tervisele? Banaan sisaldab kolme naturaalset suhkrut: sahharoosi, fruktoosi ja glükoosi. Uuringud on näidanud, et kahest banaanist saadud energiast piisab 90-minutiliseks treeninguks. Pole siis ka ime, miks banaan on sportlaste nr. 1 puuvili. Saadav energialaeng pole ainus, mida banaan meile pakkuda suudab. Banaan ennetab või suudab jagu saada mitmetest haigustest, seega kui banaan ei ole veel su päevamenüüs, siis on selleks viimane aeg. Banaan aitab depressiooni vastu. Kuidas? Vastus seisneb selles, et banaan sisaldab trüptofaani (proteiin, mille keha muudab serotoniiniks), mis aitab pingest vabaneda, parandab tuju ning kokkuvõttes muudab su rõõmsamaks. Banaan aitab parandada verevaesust ehk aneemiat, kuna banaani kõrge rauasisaldus kiirendab hemoglobiini toodangut verre. Banaan aitab kõrge vererõhu puhul.
Lõhnade kasutamise ajaloost Nii kaua kui on olnud inimene, on ilmselt kasutatud ka taimseid lõhnaaineid. Antud peatükis vaatlen, kuidas on läbi aegade erinevad kultuurid aroome kasutanud. Vanimaks vihjeks taimede ja lõhnaainete kasutamise kohta peetakse Lascaux´ koobaste seinamaalinguid, mille arvatavaks vanuseks on 18000 aastat e.m.a. Varajase inimese lõhnameel ja intuitsioon olid kõrgemalt arenenud kui meil praegu , seega peetakse loogiliseks, et lõhna, kui olulist informatsiooniallikat kasutati mitmetel eesmärkidel. Vana-Egiptuse ajast on vanimaid säilinud meditsiinilisi tekste Papyrus of Ebers (1550 e.m.a). Kirjapandus on palju vihjeid laialdasele lõhnaainete kasutamisele erinevate terviseprobleemide korral nii sees- kui välispidiselt. "Kyphi" kasutati nii meditsiinilisel eesmärgil kui suitsutusrohuna, et mediteerimisel teadlikkust suurendada. (Beaumont College; lk 5). Mumifitseerimise ajal mässiti keha lõhnar...
Endeavour sõitis otsa Suurele Vallrahule.Meeskonnal oli tükk tööd, et laev korallriffi pealt ära saada ja lekkiv laev ära parandada. Peale kuudepikkust purjetamist Austraalia rannikul jõudis Cook otsusele, et tegemist ei ole suure lõunamandriga. Siis sõitsid nad Jaavale, läbi Austraaliat ja Uus - Guinead ühendava väina tõestades, et need on kaks erinevat maad. Siis äkki puhkesid meeskonnas malaaria ja düsenteeria. Hoolimata Cooki jõupingutustest ei saanud neist haigustest hoiduda. Suri 30 meest. Järelejäänud meeskond jõudis Inglismaale tagasi 13. juulil 1771 Üks asi jäi Cooki siiski piinama. Ta tahtis teada kas lõunapoolkera veel avastamata osa koosneb ainult määratust hulgast veest või on seal siiski mõni manner. Inglise mereministeerium otsustas, et ta peab minema ja sellele küsimusele vastuse leidma. Talle tehti kohustuseks see maa, kui see eksisteerib, kuninga nimel üle võtta. Cook ei uskunud, et eksisteerib 7
Imporditakse tootmisvahendeid, naftasaadusi, toiduaineid jms. Peamisteks kaubanduspartneriteks on Saksamaa, Belgia, Keenia, Jaapan ja Tansaania. Burundi liitus Ida-Aafrika Ühinguga, mis peaks suurendama riigi kaubanduslikke sidemeid. [Majandus Burundis] KOKKUVÕTE Burundi vaesus tuleneb suurest inimeste arvukusest, madalast haridustasemest, noorte suurest osakaalust elanikkonnas, oskuste ja võimaluste puudumisest, halvast infrastruktuurist, haigustest, riigi vaesusest maavarade poolest jpm. Inimesed sõltuvad suurel hulgal põllumajandusest, kuna see on kõige lihtsam viis end ära toita ja ülejääkidest tulu saada. Kõik Burundile vastu rääkivad aspektid koos tekitavad surnud ringi, millest on raske omapäi välja saada. Burundulastel on raske väljuda agraarmaa seisusest, kuna selleks puuduvad võimalused. Riik vajab olulist välismaist abi, et parendada inimeste ja riigi kui terviku olematut heaolu. KASUTATUD KIRJANDUS 1
Pärilikkus Teadus Geneetika Pärilikkus on tunnuste edasikandumine ühelt põlvkonnalt teisele. Rakk->Tuum->Kromosoomid->DNA molekul->Geenid Geen DNA lõik, mis sisaldab pärilikku infot ning tunnuse kohta. Tunnuste kujunemist mõjutab lisaks geenidele ka keskkond. DNA Desoksüribonukleiinhape Hemofiilia Vere hüübimatus Deltonism Rohe ja punavärvi pimedus Mõlemad eespool toodud haigustest on seotud X kromosoomiga. Miks meestel esimeb neid haigusi sagedamini kui naistel? Kuna naistel on 2 X kromosoomi ja terve kromosoom ei lase haigusel avalduda. Mutatsioonid, mutageenid 1. Mis on pärilikkus? Pärilikkus on tunnuste edasikandumine ühelt põlvkonnalt teisele. 2. Mis on geen? DNA lõik, mis sisaldab pärilikku infot ning tunnuse kohta. 3. Mitu kromosoomi on inimese keharakkudes ja sugurakkudes? 46 keha - ja 23
Olles ilma tegevuseta, siis tunnevad ennast süüdlasena Püüavad teiste inimeste jutule vahele rääkida Seesmine ärevus ja kahtlemine Tööl tundlikud ja tahtlikud väliste sündmuste suhtes Vahel ettearvamatud Töötavad kiiresti ja palju, tehes palju vigu Ei tee välja väikestest haigustest Kiire ja töökas Pidev võistlemine teistega, kiitused, innustused ja preemiad o B-tüüp Puuduvad A-tüübi isiksuse jooned Rohkem selline, kes puhkab
kaasneb tromboos soonte ahenemist ja ummistumist, millele järgnevad verevarustuse puudulikkus ja kudede kärbumine (infarkt). Arteri seina kahjustuse tõttu võib tekkida amurüsm. Kapillaarde haigused võivad tekkida allergilise põletiku näiteks reuma, ainevahetushäirete (skorbuut), mürkide või radioaktiivse kiirguse tõttu.Kapillaaride seina läbilaskvus muutub ja tekivad iseloomulikud verevalumid nahas ja limaskestas (vaskuliit). Veenide haigustest on tuntuimad tõmbsoone laiendid ehk veenikomud (alajäsemetel) ning veenipõletik ehk flebiit, mille puhul haige veeni võib ummistada tromb (tromboflebiit). Talitluslikud veresoonte haigused võivad põhjustada arterite üldist ahenemist (selle tagajärjel võib tekkida hüpertooniatõbi) ja paikseid verevarustushäireid (angioneuroos, angiospasm). VEREMÜRGITUS EHK SEPSIS On ohtlik organismi üldnakkus, mille puhul veri on nakatunud mädapisikutega
Kui gripp ja külmetushaigused välja arvata, on seljavalu arenenud tööstusriikides kõige sagedasem töölt puudumise põhjus. Ja isegi kui valu tööd ei sega, on tegemist ikkagi tüütu vaevusega Seljahaigused ja nendest põhjustatud valu on võrdselt levinud nii meeste kui naiste, nii vanade kui noorte seas. Seljavalu võib olla tingitud konkreetsetest haigustest või tekkinud halva rühi tagajärjel. Enamik seljavaludega inimesi ei kahjusta oma lülisammast ühekordselt, mille järgi tekivad seljavalud. Tavaliselt on tegemist korduvate väikeste traumadega, mis liituvad. Tänapäeva tingimustes muutub meie töö iseloom tunduvalt tänu arvutite kasutusele tulemisega. Kui sada aastat tagasi oli kiki lihasgruppe haarav raske füüsiline töö vajalik inimkonna eksistentsiks, siis tänapäeval on lihaskoormus ümber jaotunud teistele lihasgruppidele.
kindlustab lämmastiku bilansi tasakaalu. Lämmastiku bilanss loetakse organismi poolt toiduga saadud ja organismi väljutatud lämmastiku suhet. Reeglina on see bilanss tasakaalus nii palju kui saadakse, nii palju ka väljutatakse. Lämmastik kuulub KÕIKIDE valkude koostisesse. Kui toiduga saadud lämmastiku kogus ületab väljutatud lämmastiku koguse, on lämmastiku bilanss positiivne. See võib esineda kasvueas, raseduse ajal, spetsiaalse lihastreeningu ajal ja rasketest haigustest paranemisel. Valgu depoosid normaalne organism endale ei loo. Negatiivne lämmastikubilanss on olukord, kus organismi väljutatud lämmastiku kogus ületab toiduga saadud lämmastiku kogust. Selline olukord on tüüpiline nälgimise või valguvaese dieedi korral, väga kurnava füüsilise töö või treeningu korral ning raskete haiguste põdemisel või kasvajate hilisstaadiumis. Valkude bioloogiline väärtus bioloogilise väärtuse järgi jagatakse täisväärtuslikeks ja
SÜDAME-VERESOONKONNA HAIGUSED JA NEDE RAVIKS KASUTATAVAD AINED HAIGUSTEST SÜDAMEISHEEMIA: südame puudulikust verevarustusest. Stenokardia on südame verevarustuse halvenemise kliiniliseks ilminguks. Selle tekkimise aluseks on veresoonte lubjastumine ehk ateroskleroos. Südame pärgarterite valendik aheneb ning pidevalt halveneb vere ja hapniku juurdepääs teatud südame osadesse. Kuna pingutusel ning füüsilisel koormusel suureneb südame hapnikuvajadus, tekib valu sageli just neil juhtudel ning kaob puhates.
nt kui linnas elab 1000 inimest, 25 koera ja 10 kassi, siis populatsioonide arv on 3. Populatsioonide arvukus ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv, seda reguleerivad sisefaktorid (sündimus, suremus, konkurents, migratsioon) ja välisfaktorid (haigustekitajad, kisklus) nt Alutaguse metsas elab 40 hunti. Populatsioonide tihedus populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta, sõltub sündimusest, suremusest, toidust, parasiitidest, vaenlastest, haigustest. Populatsiooni tihedus on eri liikidel erinev, sõltudes eelkõige nõudlusest keskkonnategurite suhtes nt 4 hektari suuruses metsas elab 40 hunti seega 40/4 = 10 isendit/ha. 12. Oska diagrammilt ära tunda kasvav-, kahanev- ja stabiilne populatsioon ning selgita vastavat populatsiooni tuues näiteid. Kasvav populatsioon sündimus ületab suremust, arvukus suureneb. Kahanev populatsioon suremus ületab sündimuse, isendite arvukus väheneb,
paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest (olelusvõitlus); muudab järglaspõlvkonna geneetilist struktuuri suurema kohasuse suunas. Looduslik valik on adaptiivse evolutsiooni põhitegur 1. Loodusliku valiku toime populatsiooni geneetilisele struktuurile on kaudne Isendite edukuse hindamine toimub nende fenotüübi järgi. Juhuslikud elupuhused mittepärilikud muutused fenotüübis, mis on tingitud näiteks haigustest, lokaalsetest toitumistingimustest ja ilmastikuoludest, võivad samuti mõjutada indiviidide eluiga ja sigimist. Looduslik valik saab mõjutada järglaste geneetilist struktuuri ainult nende tunnuste kaudu, mille individuaalsed erinevused väheselgi määral sõltuvad genotüübist. • Suguline valik – emas-või isasisendite poolt teostatav sugupartneri valik mingite isendi kvaliteeti näitavate omaduste alusel.
paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest (olelusvõitlus); muudab järglaspõlvkonna geneetilist struktuuri suurema kohasuse suunas. Looduslik valik on adaptiivse evolutsiooni põhitegur 1. Loodusliku valiku toime populatsiooni geneetilisele struktuurile on kaudne Isendite edukuse hindamine toimub nende fenotüübi järgi. Juhuslikud elupuhused mittepärilikud muutused fenotüübis, mis on tingitud näiteks haigustest, lokaalsetest toitumistingimustest ja ilmastikuoludest, võivad samuti mõjutada indiviidide eluiga ja sigimist. Looduslik valik saab mõjutada järglaste geneetilist struktuuri ainult nende tunnuste kaudu, mille individuaalsed erinevused väheselgi määral sõltuvad genotüübist. · Suguline valik emas-või isasisendite poolt teostatav sugupartneri valik mingite isendi kvaliteeti näitavate omaduste alusel.
Nakkus vib edasi kanduda ka suu ja päraku naha kaudu. Mõned STD-d on lihtsalt ebameeldivad, samas on neid, mis on ohtlikud jäädes väljaravimata, suudavad nad levida üle kogu organismi ning mnedel juhtudel phjustada parandamatut kahju, näiteks viljatust, ajukahjustusi vi pimedaks jäämist. Nii palju kui teatakse praegu kige ohtlikumast STD-st, HIV-ist, viib see keskmiselt pärast 12. aastat lpplikku faasi AIDS, mis lpeb surmaga. Ülevaade tähtsaimatest seksuaalsel teel levivatest haigustest Aeg nakatumise ning Haigus Tekitajad Ravi Märkused haigestumise vahel Bakter (Treponema õigeaegse raviga on Süüfilis kolm nädalat Antibiootikumid
ruutpesitsi istutamise/külvamise ideoloogiat. Geneetika rehabiliteeritakse Stalini surma järel. 21. Nimetage ja iseloomustage 19. sajandi Eesti (Tartu) loodusteadlasi (5 näidet) Karl Ernst von Baer (1792-1876). Noorena huvitus botaanikast oma koduõpetaja kaudu. Käib Tallinna toomkoolis. Erihuviks embrüoloogilised raamatud ja Venemaa geograafilised kirjeldused. 1810 astub Tartu Ülikooli arstiks õppima. Doktoritöö eestlaste endeemilistest haigustest. Täiendab ennast Viinis, kus pole üldse õppekvaliteet parem. Austrias hakkab tegelema võrdlema anatoomiaga. Aastast 1816 alustab tööd Königsbergi ülikooli juures. Jääb sinna 1834. aastani. Esmalt erakorralni zoloogiaprofessor, siis korraline zoloogiaprofessor ning alates 1826 korraline võrdleva anatoomia professor.Tegevus seal: boraanilised, geograafilised ja antropoloogilised uurimused. Põhiline embrüoloogilised uurimused. Imetaja muna avastamine 1827
Mineraalid õpilase toiduratsioonis Mineraalained on inimese normaalseks elutegevuseks hädavajalikud. Nende pidev piisav kogus organismis tagab meie keha häireteta talitluse ning aitab vältida haigusi. Pragu on 102 tuntud keemilises elemendist 55-60 inimese organismis olemas ja talitamas. Mineraalainete täpne tarve oleneb inimese soost, vanusest, füsioloogilisest seisundist, toitumise eripärast, elukeskkonnast, kehalisest aktiivsusest, elustiilist, haigustest ja paljust muust. Mineraalained ei asenda teisi toitaineid ning ükski nende hulgast ei asenda teist. Üks põhilisi hädasid nüüdisajal on see, et olenevalt trendist kaldutakse mõnd makro- või mikromineraali sageli liigselt ülistama. Kindlasti on inimese põhiline mineraalainete allikas tasakaalustatud tahke ja vedel segatoit, mis sisaldab nii taimse kui ka loomse päritoluga toidukraami. Mitmetel põhjustel pole mineraalainete saamine
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia (06.09.2013) Patoloogia - üldine õpetus haigustest Patoloogiline füsioloogia – haiguslikult muutunud toimimine Patoloogiline anatoomia – haiguslikult muutunud ehitus Organismi põhiomadused/-funktsioonid 1. Erutuvus – võime vastata ärritusele erutuse tekkega. Erutuvad koed: lihaskude, närvikoed. Stiimul võib pärineda lihasest endast. Võib olla erutus väljastpoolt, aga ei pea. 2. Ainevahetus – 2 vastandlikku külge: a) assimilatsioon – ainete süntees b) dissimilatsioon – ainete lagunemine
eelmainitud haigust põhjustavad sageli bilateraalse kahjustuse), diabeet, traumad (koljumurrud, koljupõhimiku murd), kasvajad (nt neurinoom, hemangioom, lümfoom jt), operatsioonid (keskkõrv, mastoidjätke, V kraniaalnärv), infektsioonid, mis haaravad subarahnoidaalruumi, oimuluu püramiidi, keskkõrva, mastoidrakustikku, kõrvasüljenääet või ka n. facialis´t ennast. Näonärvi perifeerne halvatus võib olla teistest haigustest sõltumatu, kuid tal on olemas mitmeid ravitavaid põhjuseid. Kõiki harusid haarava ägeda algusega halvatuse puhul piisab uurimisest tervisekeskuses (Juva jt 1999:949). 2.1 Belli halvatus Aastal 1821 eristas Sir Charles Bell V sensoorse kraniaalnärvi motoorsest VII näonärvist ning Belli halvatus on saanud oma nime tema järgi. Kõige tavalisem näonärvi halvatuse põhjustajaks ongi idiopaatiline Belli halvatus. Tegemist on näonärvi perifeerset tüüpi kahjustusega.
kuuskede tüvede ümber jätta raiejäätmeid- see vähendab oluliselt põdrakahjustuste ohtu. Hoolikalt koristatud ning altlaasitud keskealine kuusik on ,,parim" toidulaud, mida inimene põtradele pakkuda saab. Uuendusraide eesmärk on metsauuenduse teke, uuendusraiega luuakse soodsad tingimused loodusliku uuenduse tekkeks ja arenguks, samuti võimalus pinda ette valmistada metsa külviks või istutamiseks. Metsa kehva seisundi tõttu - haigustest või pärilikest omadustest põhjustatud - tohib uuendusraieid teha ainult Metsaameti ekspertiisi alusel. Lehtpuumetsades - haavikutes ja lepikutes - võib uuendusraiet teha ala uuendamiseks väärtuslikuma puuliigiga. Samuti võib uuendamiseks raiuda koridore kuni 8 m kõrgusesse võssa. Lageraie on raie kus jäetakse kasvama ainult seemnepuud ja säilikpuud ning muu loodussõbralik materjal. Lageraielankidele jäetakse vähemalt 20 kuni 70 männi, arukase, saare või tamme seemnepuud hektarile
Onkoloogiline valu allub hästi opioididele, kuid nende pikaajaline kasutamine põhjustab tundlikkuse vähenemise ravimi suhtes ja ravimsõltuvuse. Vähivalu võib olla: · Tingitud otseselt vähkkasvajast (tuumori füüsiline surve kehaorganismile); · Kaudselt seotud vähiga (lihasspasmid, lümfödeem); · Põhjustatud vähiravist (nt teatud kemoteraapia liigid võivad põhjustada neuropaatiat, kiiritusravi soolele võib põhjustada valulikke krampe ja diarröad); · Kaasuvatest haigustest (nt migreen, radikulopaatia jt). Klassifitseerimine valumehhanismide järgi Notsitseptiivne valu Notsitseptiivne valu sõltub kahjustavast ärritajast, mis on kas mehhaaniline, keemiline või termiline. Seda põhjustab näiteks tuumori kasv, haavand, põletik või isheemia erinevates kudedes. Notsitseptiivne valu on sageli tundlik tavapärastele valuvaigistitele nagu mittesteroidsed põletikuvastased ained ja tugevad ning nõrgad opiaadid. Notsitseptiivne valu jaguneb omakorda:
KUI ON KÕRVAPÕLETIKU KAHTLUS PÖÖRDUGE ARSTI POOLE. Kõrvapõletiku tunnused Laps ärritunud, rahutu, viril, nutab Imik ja väikelaps võivad katsuda haiget kõrva Valu, ägeneb pikali asendis Uni häiritud Kuulmislangus Esineb koos hingamisteede infektsioonidega Isutus Kehatemperatuuri tõus Kõhulahtisus või oksendamine Mida teha kõrvavalu korral? Ravi määrab arst! Valuravi (paratsetamool, ibuprofeen) AB ravi (olenevalt lapse vanusest ja eelnevatest põetud haigustest võib arst last jälgida 24-72 tundi ilma AB ravita) Tagada ninahingamine Kõrvatilgad ei sobi! Soojendamine ei ole lubatud! Kõrvapõletiku ennetamine Vaktsineerimine imikueas (efektiivsus 10-30%) Retsidiveeruvate otiitide korral kuulmekilede sunteerimine. Korralik hügieen Kurguvalu Lastel enamasti viiruslik haiguse tekitajad levivad õhu kaudu ja satuvad sissehingamisel neelu limaskestale põhjustades seal põletikku. haigustekitajaid palju, tuleb eristada bakteriaalsest põletikust.
mistõttu laktoos satub jämesoolde ja laguneb sealse mikrofloora toimel. Tekivad erineva raskusastmega gastrointestinaalsed nähud (gaasid, kõhupuhitus, -valud, -lahtisus jm). Laktaasi aktiivsust või puudulikkust väljendavad glükoositaseme väärtused paastuplasmas ja järgnevates proovides (20, 40 minutit) pärast kindla laktoosiannuse manustamist. Laktaasi puudulikkus võib olla primaarne ehk geneetiliselt päritav või sekundaarne, ehk tingitud gastrointestinaalsetest haigustest. Proovi ei tehta kliiniliselt selge laktoositalumatuse korral. Näidustus: Kahtlus laktoositalumatusele Proovi läbiviimine: · Esimene vereproov võetakse tühja kõhu glükoosi väärtuse määramiseks, patsient peab eelnevalt olema vähemalt 12 tundi söömata. · Seejärel joob patsient 5 minuti jooksul 50 g laktoosi. Kuni 2 aastastele lastele antakse kehamassi kg kohta 4 g laktoosi ja üle 2 aastastele lastele kehamassi kg kohta2 g laktoosi, kuid mitte üle 50 g.
Haigused loovad olukorra, kus eakad võivad manustada mitut ravimit samaaegselt, seega on võimalus nii üksikute ravimite, aga veelgi rohkem nende kombinatsioonide kõrvalmõjudele. Tulemuseks võib olla muutunud maitsemeel, isu ja janutunde vähenemine, kõhukinnisus, nõrkus, meeltesegadus. (Brown 2002: 454–486). Sageli võib tekkida olukord, kus eakad söövad liiga vähe ja ühekülgselt kas halva toiduvaliku või rahapuuduse tõttu, haigustest tingitult, halva suu ja hammaste olukorra tõttu või siis üksindusest ja suhtlusvaegusest. Eakad inimesed on alatoitumuse suhtes eriti tundlikud. Veelgi enam, katsed pakkuda neile piisavat toitumist tekib palju praktilisi probleeme. Esiteks ei ole nende toitumisalased nõuded hästi määratletud. Kuna nii lihasmassi, kui ka basaalainevahetuse määr vanusega väheneb, vähendatakse ka vanema inimese energianõuet kehakaalu kilogrammi kohta. (Volkert jt 2018: 2).
mõlemad vanemad on idiopaatilise epilepsiaga. Nimelt haigestumisrisk on siis 20-30%. Lastel, kelle isal on epilepsia, on edasikandumise oht väiksem, kui lastel, kelle emal on epilepsia. Õdede vendade haigestumisrisk on umbes 10%. PÄRILIKUD HAIGUSED Nagu juba mainitud sai, on olemas ka selliseid haigusi, mille tekkes omab pärilikkus peamist rolli ja samal ajal on nende üheks sümptomiks (lisaks teistele) epileptilised hood. Taolistel puhkudel räägitakse juba konkreetsetest pärilikest haigustest ja enamasti ei arvata neid epilepsiate hulka. Sel juhul on tegu ainevahetusdefektide, aju degeneratiivsete haiguste, kromosomaalsete riketega jms. Reeglina avalduvad taolised haigused juba varases lapseeas ja neil juhtudel esinevad lisaks epileptilistele hoogudele ka teisi murettekitavaid sümptomeid (halvatus, vaimse- ja kehalise arengu pidurdumine jne.). Näideteks võib esile tuua progresseeruvat müokloonilist epilepsiat, neurofibromatoosi, tuberoosset skleroosi, fenüülketonuuriat jpt
Tööd oli palju, kool vaevles majanduslikes raskustes ja probleemid tundusid üle pea kasvavat. Jaanuse argipäevaks kujunesid unustatud söögikorrad, pidev suitsetamine ja pingeliseks minevad suhted abikaasaga. Üha sagedamini tundis ta vasakul pool rinnus ängistavat pigistust. Ühel hommikul, kui sekretär ta kabinetti läks, oli Jaanuse pea töölauale vajunud ja ta süda enam ei löönud. Infarkt. Südame- ja veresoonkonna haigustest on kõige selgema stressogeense taustaga kaks: stenokardia ja südameinfarkt. Stenokardia korral tunneb inimene sagedasti ängistavaid ja pigistavaid valuhooge vasakul pool rinnus, mis kiirguvad ka vasakusse kätte. Valuhood tekivad tüüpiliselt füüsilise pingutuse või emotsionaalse reaktsiooni järel. Peamiseks stenokardia põhjuseks on südame hapnikuvaegus pärgarterite ateroskleroosist ehk lubjastusest. Pikaaegne stress, mis on esile kutsunud ainevahetuse
Haiglatele annab see hetk selle magusa punkti, et sellest hetkest tohib kasutada organeid doonorluseks. Tavaolukorras langetatakse bioloogilise surma saabumine järgnevatest tingimustest lähtuvalt: * kehatemperatuuri langus, soojusülekanne. * vere ümberpaiknemine raskusjõu mõjul * tekivad koolnulaigud (tuleb oodata mitu tundi) * lihaskangestus, piimhappe teke glükoosist * limaskestade kuivamine Surma liigid: a. Loomulik surm b. Patoloogiline surm * haigustest tingitud (äkksurm, krooniline haigus nt kasvajast) * vägivaldne (õnnetus, tapmine, suitsiid)
eest, silmad ei väsiks. 1.MASSAAZI MÕJU Olulisel kohal massaazis on tasakaalu loomine inimese keha ja meele vahel. Keha oskab ennast paljus ise kaitsta: tolm ajab köhima, kuumus higistama, vastuvõtmatu toit oksendama jne. Kuid psüühika on kaitsetu, lastes end kergesti tasakaalust välja viia, mis avaldub enesetunde halvenemise, valuaistingute, ülepingete, südamehäirete või immuunsüsteemi nõrgenemisega. 80% haigustest on pikaajalise stressi tagajärg. Frustratsioon, ebakindlus ja pinge põhjustavad neerupealiste hormoonide norepinefriini ja hüdrokortisooni üleproduktsiooni. Neil hormoonidel on veresooni ahendav toime, millega seonduvalt vererõhk tõuseb, südame töö on raskendatud, hingamine muutub kiiremaks ja pindmisemaks ning seedimine aeglustub. Massaaziga saab stressihormoonide taset organismis langetada. (SL Õhtuleht 15.06.2007)
..4 nädalat Foolhape 1...3 kuud Vitamiin B12 1...3 aastat Vitamiin B15 1...6 nädalat Vitamiin C 2...6 nädalat Biotiin 2...7 nädalat Tabelis toodud ajalised piirid sõltuvad teatud määral ka konkreetse organismi east, metabolismi aktiivsusest, füsioloogilisest seisundist, toitumisest ja haigustest. Kõik vitamiinide defitsiidi põhjused mõjutavad vitamiinide varude ajalisi piire organismis. Vitamiinide defitsiidi tekkepõhjused on: 7 · toitumuslik-olmelised: toiduainete defitsiit (nälgimine) ja tasakaalustamata ühekülgne toit, toiduainete vale töötlustehnoloogia, imendumishäired (alkoholism); · organismi teatud haiguslikud seisundid ja konkreetsete ravimite tarvitamine:
..........................................................................................16 3 SISSEJUHATUS Ujumisega on tegeldud juba sajandeid, kuid esimesed ujumisvõistlused toimusid alles 19. sajandil. Uurimustöö eesmärk on tuua esile ujumise head ja halvad küljed ning milliseid lihasgruppe ta treenib. Samuti proovitakse leida seost ujumise ja silmanägemise halvenemise vahel ning otsitakse, kas ujumine aitab haigustest kergemini jagu saada. Küsimustele vastuse saamiseks küsitleti 25. ujumisega tõsisemalt tegelevat inimest. Esimene osa puudutab ujumise mõistet, erinevaid ujumisstiile ja ujumise ajalugu. Teises osas tuuakse välja ujumise mõjutused kehale, tervisele, füüsilisele vormile kui ka vaimsele heaolule. 4 1. ÜLDISELT UJUMISEST 1.1 Mis on ujumine? Ujumine on bioloogilise organismi kulgemine vees. Sportlikus aspektis on ujumine inimese
kindlustama elutegevuseks vajaliku energia saamise ning varustama organismi 7 tervislike toitainetega. Mitmekesisus tähendab erinevaid valikuid nii toiduainegrupis kui gruppide vahel. Mitmekülgselt toituval inimesel ei ole vaja kasutada toidulisandeid(täiendavaid vitamiine ja mineraalaineid). Konsulteerides arstiga võib toidulisandite kasutamine olla vajalik teatud krooniliste haiguste puhul ja haigustest taastumise perioodil. Vitamiinide ja mineraalainete pidev liigtarbimine võib kasu asemel tervisele kahju tekitada. (Iina Kalbri, 2007, Toitumisõpetus, kirjastus Ilo, Tallinn) Täisväärtuslik on toit, mis sisaldab kõiki kehale vajalikke aineid, küllaldasel hulgal. Kui organism ei saa täisväärtuslikku toitu või saab seda liiga vähe, tekib alatoitumus, raskemal juhul nälg. Kauakestva alatoitluse tagajärjeks on
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Puidutehnoloogi õppetool Janar Oks PT-12 Erialatööga seotud tervistkahjustavad tegurid ning terviserikete ennetamise võimalused ja seadusandlik regulatsioon Eesti Vabariigis Referaat õppeaines ,,Riskianalüüs ja töökeskkonnaohutus" Juhendaja õpetaja: Aivar Kalnapenkis Väimela 2013 Sisukord Müra Töömüra mõju Kokkupuude töömüraga võib kahjustada töötajate tervist. Kõige paremini teatakse, et töömüra kahjustab kuulmist seda probleemi täheldati vaskseppadel juba 1731. aastal. Kuid see võib ka süvendada stressi ja suurendada õnnetusjuhtumite ohtu. Käesolevas teabelehes kirjeldatakse töökoha müra mõju. Kuulmiskah...
tõve (kasutatakse ainult Põhja-Ameerikas) jm vaktsiinid. Loodud on uued, kõrgema immunogeensusega, madalama reaktogeensusega, efektiivsemad ja ohutumad marutõve, koolera, kõhutüüfuse, siberi katku, läkaköha, gripi ja pärisrõugete vaktsiinid. Uute efektiivsete ning ohutute vaktsiinide loomine ja tootmine on saavutanud sedavõrd kõrge tehnoloogilise taseme. Miks ja milleks vaktsineerida? Esimesest eluaastast hakatakse ravima, sest haigus võib tabada ka imikut. Veelgi enam, osa haigustest, mille vastu vaktsineeritakse, võivad kulgeda eriti raskelt just imikueas. Näiteks rohkem kui pooled b-tüübi hemofiilusbakteri poolt põhjustatud rasketest haigusjuhtudest on esinenud alla üheaastastel lastel, samuti on läkaköha kulg kõige raskem imikueas. Imiku- ja väikelapseeas B-hepatiiti nakatumise tagajärjeks on suure tõenäosusega krooniline maksapõletik. Tuberkuloosibakter võib imikul ja väikelapsel põhjustada väga raskekujulise ajukelmepõletiku.
Kerjusordud elasid vaesuses, neil oli võimalus ringi rännata, nad ei pidanud koguaeg viibima maailmast eralduses. Kloostrisse mindi ,sest sealt sai korraliku hariduse , kloostritest saadi ka paremad rõivad,suveks ja talveks eraldi. Kloostrites elavate nunnade ja munkade eluiga oli kõrgem, sest neil olid kindlad toidukorrad ja korralik söök, füüsilist tööd tehti jõule vastavalt, neil olid ilmale vastavad riided, nad olid targemad ja oskasid haigustest hoiduda nind neid ravida. Kloostrite tähtsus: Haridus- säilitati hariduses järjepidevus, anti parimat haridust,mis siis saada oli, kloostrites olid ka raamatukogud, Teadus-kirjutati raamatuid ümber, kloostrid olid ainukesed teaduse ja kultuuri edasikandjad, seal oli ka ilukirjanduslikke ja teaduslikke teoseid. Tervishoid-põetati raskelt haigeid inimesi, nad oskasid ravida, sest tegemist oli kõrgelt haritud inimestega Sotsabi- pakkusid elamispinda paljudele abivajajatele.
ee) 1.2. Epidemioloogia KOK kliiniline pilt areneb tavaliselt välja keskeas, vaid harva enne 40. eluaastat. Üldine tendents kogu maailmas on KOK haigestumus-, levimus- ja suremusnäitajate suurenemine. KOK on enam levinud meeste ning linnaelanike seas. Levimus kasvab koos eaga, esinedes 40- 50-aastastel 2-3% ning üle 70-aastastel rohkem kui ühel viiendikul rahvastikust. Epidemioloogilised uuringud KOK levimuse kohta Eestis puuduvad. (KOK 1997) USA-s on KOK surma põhjustavatest haigustest nii vanuse kui soo poolest neljandal kohal meeste- ja viiendal kohal naiste seas. (Textbook of... 2004) 1.3. Riskitegurid Peamine KOK riskifaktor on suitsetamine. Suitsetajate hulgas on kroonilisse bronhiiti kui ka emfüseemi haigestunuid ja surnuid rohkem kui mittesuitsetajate hulgas. Suitsetajatel langevad kopsude funktsionaalsed näitajad kiiremini, haigusnähte esineb rohkem. KOK-suremusega on
Kindlasti ei saa kõrvale jätta keskkonda haiguste põhjustajana. Mida rohkem püüab inimene loodust muuta, seda suuremat hinda tuleb tal tasuda. Maailm tunneb ka rahvuslikke haigusi, mida põhjustavad sotsiaalsed ja kultuurilised mõjutused. Riigis, kus inimene on elanud aastaid allasurutuna, võib täheldada teatud kehapiirkondade haiguste sagedust. Pärilikud ehk geneetilised tegurid on samuti haiguste põhjustajad, kuid hinnanguliselt moodustavad vaid 15% elustiilist põhjustatud haigustest. Haigestudes saadab keha meile sõnumi, et miski on korrast ära. Sõnumit kuuldes on meil võimalus hakata oma tervisega tegelema, võtta koos oma kehaga osa tervikliku seisundi ja tasakaalu taastamisest. Sageli tundub meile, et füüsiline probleem kutsub esile psüühilis- emotsionaalse reaktsiooni, mitte ei tulene ise sellest. Sümptom on seotud minevikuga, sest on tekkinud eelnenud sündmustest ja olukordadest. Ta on seotud ka olevikuga, sest mõjutab meid
toksiline st terapeutiline laius väga väike. Üledoosi korral stimuleeriv toime südamele (arütmia, tahhükardia), toime KNS-le (läbi HEB) – toob kaasa krampide tekke ▪ metaboliseerub maksas - plasma kontsentratsioon ja t½ maksa düsfunktsiooni ja viirusinfektsiooni korral. ▪ kliirens sõltub toidust, suitsetamisest, vanusest, haigustest ja teistest maksas metaboliseeruvatest ravimitest. Maksahaigused ja neeruhaigused mõjutavad kliirensit. b) Kõrvaltoimed: ▪ positiivne krono- ja inotroopne efekt südamele ▪ KNS stimulatsioon ▪ gastrointestinaalsed häired - kõhulahtisus • Aminofülliin e. eufülliin (Aminophyllinum s. Euphyllinum) – ei saa rakendada ambulatoorselt, ei saa anda haigele, kuna kergelt võimalik üle doseerida.
· kasutusel kogu maailmas · reiki suurmeistri dr. Usui antud õpetuste edasiarendus · suurepärane tervendussüsteem kas omaette või osana isiklikus heaolu- või raviprogrammis · võimalus oma enesetervendusjõudu aktiveerida Ida ravifilosoofia on alati rõhutanud tervise hoidmise tähtsust. Terve olla on loomulik. Ainult juhul, kui mingi kindel organismi osa ei funktsioneeri loomulikult, tekib haigus. Olla terve pole mitte ainult haigustest vaba olemine. Isikut ei saa pidada terveks, kui ta on tihti väsinud, ärritunud või näiteks unustab palju, kui ta ei suuda kontsentreeruda ega magada korralikult, ning tal pole jaksu töö ega mängu jaoks. Tervis on keha, vaimu ja hinge harmoonia. Reiki vabastab meid haigustest - ta ennetab haigusi ja ka tervendab. Ta aitab meil kasvada nii emotsionaalselt, vaimselt kui ka hingeliselt. Reiki kasutamine suurendab meie energia tagavarasid, mis ennetavad kõiki võimalikke haiguse ilminguid.
Tartus kui ka Pärnus ning rajatud kolm muuseumi: Tammsaare sünnitalus, tema viimases elukohas Tallinnas ning Kaukaasias Krasnaja Poljana külas, kus ta end haigustest ravimas käis. Tallinnas kannavad Tammsaare nime ka rahvateater ja keskraamatukogu. 1998. aastal anti välja ka Tammsaare nimeline romaaniauhind. 5 2. ANTON HANSEN TAMMSAARE LOOMING 2.1. Loomingu I periood
Sool ja suhkur Paula Juurik 7b Gustav Adolfi Gümniaasium Sool Sool on meie jaoks tavaline maitseaine, ometi kulub soolatoodangust kogu maailma köökides ära vaid napilt 4 protsenti ning peale maitsestamise olevat soolal veel tervelt 14000 (!) erinevat kasutusviisi. Erinevad värvused. Kuigi maarjamaalase kööki jõuab sool enamasti kas härrandlikult lumivalgena või maamehelikult hallina, on soola värvigamma võrratult palju laiem. Soolale annavad erinevaid värvivarjundeid merevees leidunud mineraalid, vetikad või muu floora ja fauna, mis võivad värvida soolakristallid punakaks, roosaks, oranzhiks, pruuniks, halliks või koguni kirjuks. Soolakombeid ja -uskumusi. Laialt on olnud käibel komme heita soola üle vasaku õla, heidutamaks seal varitsevat Saatanat. Tava viia uutele naabritele heasoovlikkuse märgiks soola ja leiba pärineb Saksamaalt. Eriti lai...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
