Juurepess on üks ohtlikumaid ja levinumaid seenhaigusi, mis põhjustab igas vanuses puudel tüve ja juurte mädanikku. Maailmas on teada üle 150 erineva puuliigi, mida juurepess kahjustab. Eestis kahjustab enim kuusikuid ja männikuid. Hinnanguliselt ulatub juurepessu poolt tekitatav kahju ainuüksi Euroopas 790 milj. euroni aastas (Drenkhan & Hanso 2005). Seda seeneliiki peetakse kõige ohtlikumaks Euroopa metsanduses. Elusates puudes on juurepess haigustekitaja, surnud puidus aga lagundaja (saprofüüt). Juurepessu viljakehad on reeglina raskesti märgatavad, asudes metsavarise all, kännu allosas või kasvavatel puudel maapinna lähedal niiskes, pimedas keskkonnas. Viljakehad on liibuvad, pealt pruunid, alt kollakas-valged. Elusad puud võivad nakatuda 2 viisil: 1. otseselt – suuremate tüve- ja juurevigastuste kaudu. Haigust tekitavad seeneeosed levivad õhus kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. Tekkinud vigastuste kaudu puud
3. lahustuvus - lahustuvad valgud on piimavalgud, munavalge, verevalgud. Lahustumatud valgud on villavalgud, justevalgud, lihasvalgud. 4. Koonsemine AH- jääkidest. Keskmises valgus on esindatud 12... 14 erinevat AH-jääki. Spetsiifilises valgus on neid veel vähemgi 5...8. 5. Denaturatsiooni käigus tugevatoimeliste mõjurite tõttu kaovad kõrgemat järku struktuurid, kuid säilub esmane. Organismide sisene: valkude kalgendamine maos. Palavik denatureerib haigustekitaja valke. Haavade puhastamine (denatureeritakse valke). Renaturatsioon on pöörduv denaturatsioon, ei esine alati. Teatud aja möödudes valgu esialgne olek taastub. Nt: aeglane renaturatsioon- juuste lokkikeeramiste järgsed muutused. Kiire renaturatsioon- keeles maitsepungade retseptorvalkude renaturatsioon. Denaturatsioonil kaotavad valgud ka seotud vett. 6. Hüdrolüüsuvus. Hüdrolüüsi tagajärjel tekivad vabad aminohapped. Nt: seedeprotsess. Valkude biofunktsioonid.
Suhteliselt uus uurimisvaldkond, nim meditsiinisotsioloogiaks, epidemioloogiaks, tervisepsühholoogiaks. Lähenemine tervisele ja haigusele: o Meditsiiniline mudel tervis ja haigus on füsioloogilised nähtused, kogu inimkonna jaoks samad. o Sotsioloogiline mudel tervis ja haigus on kultuurispetsiifilised nähtused, erinevates kultuurides erinevad. Sotsioloogilises mõttes võib jagada haigused kahte gruppi: o Nakkushaigused nakkavad mingisuguse haigustekitaja kaudu (gripp, katk, AIDS jt). o Kroonilised haigused tulenevad peamiselt elustiilist ja geneetilisest eelsoodumusest (südame veresoonkonna haigused, vähk jt) Nakkuse leviku kiirus: kui palju uusi inimesi üks haige nakatab? Nakkusele vastuvõtlike indiviidide arv (sõltub rahvastikutihedusest ja ringiliikumisest); kui kaua nakatunud indiviid võib teisi nakatada (st kaua ta elus või haige püsib); parasiidi nakkavus (kui kiiresti kandub parasiit ühelt
Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks a. Loomulikult omandatud – tekib mingi haiguse põdemise käigus või selle järgselt. Võib tekkida ka kokkupuutel haigustekitajaga ilma haigustunnuste avaldusmiseta. b. Kunstlikult omandatud i. Aktiivne – organism ise töötab välja organismi viidud nõrgestatud haigustekitaja mõjul kaitsekehad. Nii töötavad vaktsiinid ii. Passiivne – organismi viiakse immuunseerumitega valmis kaitsekehad. Seda tehakse siis, kui teadaolevalt immuunsus puudub, vaktsineeritud pole, kuid tõenäosus haigestuda on suur. N: marutaudi või teetanuse vastased vaktsiinid Antigeenid ja antikehad: mõlemal on oluline osa immuunsuse kujunemises. Antigeenid – potentsiaalsed
1. Liigispetsiifiline 2. Individuaalne – kindlustatakse emalt platsenta kaudu edastavate antikehadega b. Omandatud immuunsus 1. Loomulikult omandatud – tekib mingi haiguse põdemise käigus või selle järgselt. Võib tekkida ka kokkupuutel haigustekitajaga ilma haigustunnuste avaldusmiseta. 2. Kunstlikult omandatud 1. Aktiivne – organism ise töötab välja organismi viidud nõrgestatud haigustekitaja mõjul kaitsekehad. Nii töötavad vaktsiinid 2. Passiivne – organismi viiakse immuunseerumitega valmis kaitsekehad. Seda tehakse siis, kui teadaolevalt immuunsus puudub, vaktsineeritud pole, kuid tõenäosus haigestuda on suur. N: marutaudi või teetanuse vastased vaktsiinid A. Antigeenid ja antikehad ning nende osalus organismi kaitsereaktsioonides ja haiguslikes protsessides.
rakuline immuunsus - võõrvalku hävitavad rakud (lümfotsüüdid, monotsüüdid) humoraalne immuunsus - võõrvalku hävitavad organismi kaitsevalgud (antikehad) Immuunsüsteemi häired põhjustavad mitmeid haiguseid. Loomulik immuunsus kahjurite vastu tekib taimedel biokeemilise kohanemise alusel - võimena toota mingit ainet, mis on mürgine kahjuri jaoks. Resistentsus - vastupanuvõime, vastupanevus, eriti organismi võime vastu panna haigust tekitavaile tegureile; haigustekitaja võime vastu panna antibiootikumile vm. keemilisele ainele Turul olevad muundkultuurid ei ole iseenesest saagikamad, vaid võivad olla pestitsiidi ekspresseerivad ja seega kahjurikindlamad (nn Bt taimed) või umbrohumürke taluvad (nn HT taimed), mis teeb nende kasvatamise mõneti lihtsamaks. Aja jooksul muutuvad aga umbrohi ja kahjurid mürkidele resistentseks, mis tingib uute tugevamatoimeliste taimekaitsevahendite kasutuselevõtu. Samuti võivad toimuda olulised muutused taimede
Bakterid mõmm :) 05/06 Staphylococcus aureus üldist. G(+), katalaas(+). Liikumatud. Anaeroobsed/fakultatiivsed anaeroobsed. Koloniseerivad nahka, limaskesti. Ainus koagulaasi tootev stafülokokk. Sisenemisvärat: hingamisteed, vigastatud nahk. virulentsus. Pinnaproteiinid: epiteeli fibronektiinile kinnitumiseks. Proteiin A: seob mittespetsiifiliselt antikehi, segab opsonisatsiooni. Peptidoglükaan, teihhoiinhapped aktiveerivad komplementi, põhjustavad põletikku: teihhoiinhape seostub fibronektiinile, on endotoksiinilaadne, pg tagab osmootse stabiilsuse, on leukotsüütide kemoatraktant, inh-b fagotsütoosi. Kihn (polüsahhariidne) on antifagotsütaarne. Rakuga seotud koagulaas tekitab fibriiniklombi, PMN ei pääse juurde, kokid agregeeruvad. Katalaas(+). Fibrinolüsiin lahustab fibriiniklombi levik organismis. Lipaas lõhustab rasunäärmet...
1. Mida tähendab ökoloogia, kuidas mõistet piiritleda, millised on ökoloogia piirteadused? Ökoloogiat võib defineerida õige mitmeti. Levinuim definitsioon: ökoloogia on teadus organismi (isendi) suhtetest teda ümbritsevaga. Tabavalt on öelnud Charles J. Krebs 1985: „Ökoloogia on teadus, mis uurib tegureid, mis määravad organismi leviku ja arvukuse.“ Levik ja arvukus omakorda sõltuvad väga paljudest teguritest. Lisaks sellele tegeletakse ökoloogias palju ka liigist kõrgemate üksustega (koosluste, maastike, maailmaga) unustades sageli ära, et need ka tegelikult isendeid ja liike sisaldavad. Ökoloogia piirteadused on: Ökomorfoloogia: uurib organismide väliskuju sobivust tema keskkonnaga. Ökofüsioloogia: uurib organismide talitluse (ainevahetuse, meeleelundite jms) sobivust keskkonnaga. Käitumisökoloogia: uurib loomade käitumist, selle evolutsioonilist kujunemist ja sobivust keskkonnatingimustega. Evolutsiooniline ökoloogia: uurib organismi...
Seda seeneliiki talveperioodil, mil maapind on typographus). Üraskid on puudega kogu elu peetakse kõige ohtlikumaks külmunud ja kasvavate puude tüvesid ja jooksul tihedalt seotud, nad viibivad suurema osa Euroopa metsanduses. juurestikku kahjustatakse minimaalselt ajast kas koore all või puidus. Kui eemaldada Elusates puudes on juurepess haigustekitaja, 4. Kasutada tuleks puidu kookuveol kahjustatud puult koor, võib leida üraskite surnud puidus aga lagundaja (saprofüüt). metsasõbralikku väiketehnikat haudepilte: emane ürask närib emakäigu, mille Juurepessu viljakehad on reeglina raskesti 5. Võimaluse korral tuleks tekkinud kände serva ta muneb munad, sealt hargnevad
umbrohuseemnetest vaba külvise ja sõnniku kasutamine, samuti umbrohukollete hävitamine põllumajanduslikult mittekasutatavatel maadel. Paljudel juhtudel ei allu umbrohud vajalikul määral ainult agrotehnilistele ja profülaktilistele tõrjevõtetele. Sel juhul tuleb läbimõeldult kasutada ka keemilisi umbrohutõrjevahendeid. Ka rukkilill on umbrohi. 8.4 Haigused Taimehaiguste all mõistetakse patoloogilist protsessi, mis tekib taimes haigustekitaja (patogeeni) mõjul või taimedele ebasoodsate keskkonnatingimuste tagajärjel. Haiguslike muutuste tõttu taimede kasv ja areng pidurdub, saak ja selle kvaliteet langeb, taimed võivad täielikult hävida. Taimehaigusi põhjustavad seened, kiirikseened, bakterid, viirused, mükoplasmad, viroidid, samuti ebasoodsad kasvutingimused. Nagu taimedel, nii ka taimehaiguste tekitajatel on omad optimaalsed arengutingimused.
põhimõtteliselt pole vahet, kas ollakse haige, näljas, külmas vms (puudub abstraktne mõiste "haigus"). Igale ebameeldivale fenomenile on ette nähtud vastu- või tõrjetegevus, kuid otseses mõttes ravimisega pole veel siiski tegemist. Aja jooksul süveneb komme haiguse põhjustele jälile jõuda eesmärk iseenesest loogiline: kui ei tea põhjust, pole ka tagajärgedega võimalik tegeleda, ravi läbi viia. Lisaks toob haigustekitaja nime/olemuse vms teadasaamine võimu tema üle / kaotab tema kaitsemaagia. Vajadusel haiguse põhjust seletada on ka teoreetilisem alus: 22 1. Ajaloolisest perspektiivist on tegemist traditsioonilise ravimise ideoloogilise sisuga; 2. Individuaalsest perspektiivist tuleb teadmist haiguse tekitaja kohta näha kui psühhoteraapilist vahendit; 3. Sotsiaalpsühholoogilises perspektiivis defineeritakse põhjuse kaudu nii haige,
kaasasündinud immuunsuse komponente on olemas enne infektsiooni puhkemist ja ei ole spetsiifilised kindlale patogeenile. Sünnipärase immuunsuse komponendid sisaldavad rakulisi ja molekulaarseid elemente, mis tunnevad ära molekulide klasse, mis on omased sagedasti esinevatele patogeenidele. On vajalik adekvaatse adaptiivse immuunvastuse tekkimiseks. Adaptiive immuunvastus aktiveerub 5 päeva pärast haigustekitajaga kokkupuudet ning on spetsiifiline haigustekitaja suhtes. Loomulikul immuunsusel puudub mälu, seevastu adaptiivsel immuunsusel esineb mälu ning kordusnakkusel on immuunreaktsioon kiirem. Tunnus Kaasasündinud immuunsus Omandatud immuunsus Tunneb ära mikroobseid molekule (antigeene) ning samuti suudab ära tunda
säilitada tervis ja ära hoida nakkushaigusi. Kiirabiteenistuses on eriti oluline töötada hügieeniliselt, seda kindlasti ka patsientide huvides. Kuid peale patsientide, keda kiirabiteenistuses iga päev transporditakse, on hügieeninõuetest kinnipidamine oluline ka erakorralise meditsiini tehnikute endi ja nende perede jaoks. Nii hoiate ära kutsumata külaliste töölt koju toomise. Nakkushaiguste põhialused Nakkushaiguse tekkimise aluseks on kolm peamist tegurit: 1) haigustekitaja (nakkusallikas), 2) edasikandumine (nakatumistee), 3) nakkuse sihtmärk (peremeesorganism). Nakkuse allikas (nt patsient) on kiirabiteenistuse tööpäeva lahutamatu osa. Nakkusallikaid ei saa selles töös täielikult välistada, kuid neid on võimalik kontrolli all hoida. Nakatumistee on see, millele tuleb haigete inimestega töötamisel tähelepanu pöörata, sest just nakatumisteed on siin võimalik katkestada. 437 Haigustekitajad 1) Bakterid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
