pesemine on hea, mis sest, et nahal mikroorganismide hulk suureneb. Kuid kui me ennast palju peseme ja puhastame kaovad meie sõbralikud mikroobid ära. (www.arkaadiapuhastus.ee) Haigused ja vaktsiinid. Bakteriaalsed haigused on enamasti ka nakkushaigused, mille tekitajateks on taimse ja loomse päritoluga tõvestavad mikroorganismid. Nakkushaiguse väljakujunemiseks peab haigusetekitaja sattuma vastuvõtlikku organismini. Näiteks soolenakkuste korral suu kaudu. Mitte alati ei põhjusta haigustekitaja sattumine organismi haigestumist. Haigestumiseks on vaja kindlat hulka tõvestavaid haigustekitajaid. Organismis tekib võitlus haigustekitajaga. Kui võidab organism, siis haigestumist ei järgne, võidab aga haigustekitaja, on tagajärjeks kindla kliinilise kuluga haigestumine, ent võitlus tekitajaga käib ka haiguse vältel. Bakteriaalseid haiguseid on mitmesuguseid: iseeneslik abort, klamüüdia, düsenteeria, kopsutuberkoloos, leepra, bakteriaalne toidumürgitus,
Bakterid paljunevad peensooles ja selle ümbruses paiknevates lümfisõlmedes. Salmonellaenteriidi puhul tekib 8-48 tundi peale saastunud toidu või joogi tarbimist iiveldus, peavalu, oksendamine, äge kõhulahtisus, väike palavik. SHIGELLOOS Shigelloos ehk mustade käte haigust levitab peamiselt haigestunud inimene, kelle kaudu võib haigustekitaja toidusse sattuda. Haigustunnused ilmnevad poole päeva või mõne päeva pärast ja need on mõõdukast kõhuvalust kuni kõrge palaviku ja teiste üldnähtudeni. Shigelloosi esineb rohkesti just arengumaades ning see ohustab turismireisidel käijaid. Põhiline shigelloosist hoidumise viis on käte hügieen ja mõistagi köögi- ja
MALAARIA Malaaria levib emase hallasääse hammustusega. Inimese verre sattunud haigustekitaja liigub maksarakkudesse, kus ta paljuneb, hävitab maksarakke ning satub vereringesse, kus tungib punastesse verelibledesse ja purustab neid. . Malaariat põeb kaks või kolm miljardit inimest ja see põhjustab 1-2 miljonit surmajuhtu igal aastal. Malaariasse sureb 3000 alla 5- aastast last päevas see tähendab ühte surmajuhtu igas 30 sekundis. Enim on ohustatud inimesed, kes elavad piirkonnas või reisivad piirkondadesse, kus esineb malaariat. Malaaria peiteaeg on 2 kuni 4 nädalat
(amülaas kiirendab süsivesikute lagundamist suus ja ta ei lagunda muid orgaanilis ühendeid). 6. Mille poolest erineb AIDS teistest nakkushaigustest? AIDS-i põhjustab HI viirus, mis peatab veres antikehade tekke ja seejärel langeb organismi vastupanu võime haiguste suhtes. 7. Milles seisneb antikehade toime? Antikehad kaitsevad organismi sissetungijate eest (võõrobjektid). Antigeen seostub antikehaga, mis tunneb ära haigustekitaja. Antigeenid moodustuvad leukotsüütide hulka kuuluvates lümfosüütides. 8. Miks tavaliselt ei lagundata organismis valke energia saamiseks? Sest valkudel on muid tähtsaid ülesandeid, seetõttu lagundatakse teised ained ennem. Kokkuvõte Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid, mida organism vajab enamikes elutegevus valdkondades. Aminohapped koosnevad aluselisest aminorühmast ja happelisest karboksüülrühmast
Nad elavad kas inimkeha õõnsustes (sooles), kudedes või rakkudes parasiitidena ning põhjustavad mitmeid raskeid haigusi. Malaaria Malaaria ehk halltõbi on haigus, mida tekitab algloom Plasmodium. Inimesel võivad malaariat tekitada neli Plasmodiumi liiki, neist kõige sagedasem ja ka kõige ohtlikum on Plasmodium falciparum. Malaariatekitaja levib emase hallasääse hammustusega. Inimese verre sattunud haigustekitaja liigub maksarakkudesse, kus ta paljuneb, hävitab maksarakke ning satub vereringesse, kus tungib punastesse verelibledesse ja purustab neid. Malaaria sümptomid Punaliblede lagunemisest põhjustatud külmavärinatega hoogudena esinev palavik. Peavalu, lihasvalu, iiveldus, oksendamine, kõhuvalu ning kõhulahtisus. Maksa ja põrna suurenemine. Kehvveresus. Malaaria ravi Levinuim malaariaravim on klorokviin.
TÖÖKESKONNA BIOLOOGILISED OHUTEGURID Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid, viirused, seened, koevedelikud, endoparasiidid, bakterid, hallitusseente spoorid jne. Bioloogiliste ohutegurite hulka kuuluvad ka inimesed, linnud, loomad, taimed jne Bioloogilised ohutegurid võivad põhjustada nakkushaigusi, mürgistusi, allergiat. Bioloogilised ohutegurid liigitatakse nende ohtlikkuse järgi (ohukriteeriumiks on inimese tervise kahjustumise tõsidusest). Ohtlikkuse järgi jaotatakse bioloogilised ohutegurid nelja rühma- esimene ohurühm on kõige vähem ohtlik ja nelja kõige ohtlikum I Ohurühm ei põhjusta teadaolevalt inimese haigestumist küll aga allergiat näiteks mõningad hallitusseened II Ohurühm on ka küllaltki vähe ohtlikud, kuid võivad ikkagi põhjustada inimese haigestumist. Selle ohurühma vastu on tõhusad ennetus- ja ravivahendid. Selle ohurühma hulka kuuluvad niisugused bakterid nagu difteeriatekitaja, salmonella, streptokokid,...
omastada,hakata kontrollimatult paljunema jne. Viirushaiguste vastu puudub tugev ravi, viiruse vastu aitab organismi looduslik immuunsussüsteem. Viirushaiguseid on võimalik ennetada, kasutades vaktsineerimist. Vaktsineerimine on antigeenide viimine organismi eesmärgiga kujundada organismis immuunmälu ja vastupidamisvõime kindlale haigustekitajale. Vaktsiine valmistatakse surmatud/nõrgestatud haigustekitajatest või nende mürkidest. Vaktsineerimisel hakkab organism tootma antikehi haigustekitaja, mürgi vastu. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega, sest antibiootikumidel pole viirustele mõju. Antikeha-kaitsevalk,mis on moodustunud organismi sattunud võõraine kahjutuks tegemisel Antigeen-kehavõõras aine,mis põhjustab antikehade tekke. DNA-viirus(genoomiksDNA)– herpes, soolatüükad, rõuged,tuulerõuged RNAviirus(genoomiks Rna)- puukentsefaliit, gripp, marutõbi DNA- ja RNA-viirus B-hepatiit, nakatumine HI-viirusesse ehk HIV-i
maculipennis verd imeb, siis nakatub ka tema ning ring hakkab otsast peale. Immuunsüsteem saab parasiidist teada siis, kui verefaas hakkab, kuna malaariatekitajast nakatunud erütrotsüüdi pinale tekib terve rida võõraid valke, mida siis inimese immuunsüsteem kasutab omandatud immuunsuse tekkeks. (,,Malaria vaccines and their potential role in the elimination of malaria". Geoffrey A Targett* and Brian M Greenwood. Malaria Journal 2008, 7) Haigustekitaja eluringi tõttu on ka malaarial tüüpilised sümptomid. Punaliblede lagunemise tõttu korduvad kindla intervalli tagant palavik ja külmavärinad. Esineb peavalu, iiveldust, oksendamist, kõhuvalu ja kõhulahtisust. Punaliblede arvu vähenemise tõttu tekib kehvveresus. Maks ja põrn suurenevad ja kahjustuvad. Raskematel juhtudes tekivad teadvuse häired kuni koomani ja/või surmani. Vaktsiin
enesetunne, mis kahe päeva pärast asendus kõrge palavikuga (üle 40ºC), higistamisega, pea- ja jäsemetevaluga. Palavikuperioodid kordusid ebaregulaarselt. Füüsikalisel uurimisel sedastati maksa ja põrna suurenemine. Vereproov näitas aneemiat, leukotsüto- ja trombotsütopeeniat, C-reaktiivse valgu taseme tõusu. Vere äigepreparaadis normaalse suurusega punalibledes oli näha mitu sõrmuse-taolisi moodustisi. Mis haigusega on tegemist? Malaaria Mis on võimalik haigustekitaja? Suurima tõenäosusega Plasmodium falciparum, kuna ülesande tekstis on öeldud, et sõrmuse-taolised moodustised olid NORMAALSE suurusega erütrotsüütides, 2-3 rõngast. Teisele levinud malaaria plasmoodiumile Plasmodium vivax'ile on aga iseloomulik asjaolu, et nakatunud erütrotsüüdid on suurenenud, lisaks peaks sel juhul olema näha ka graanuleid. Falciparumile viitab just see, et vererakud on normaalse suurusega, "sõrmused " on mõnevõrra väiksemad
mikrobise toksigeensus- võime produtseerida toksiine segainfektsioon-aeroobid+anaeroobid, E. coli+Bacteroides fragilis steriinle Variant 2 1.nim. bakterite fermentatsiooni liigid-piimhappeline käärimine, alkoh. Käärimine, teised happe: sipelghape, äädikhape. 2.nim, infektsiooni leviku viisid: otsene kontakt, piisknakkuse teel, tolmuosistega, vee ja toiduga, loomadega 3. passiivne kunts. Immuun.:peale immuunglobuliinide ülekannet 4.anatoksiin on valm. Töödeldud haigustekitaja eksotoksiinidest 5.Nim. eoseid moodustavad mikroobid: clostridium tetani, clostridium botulinum Variant3 1.Gramm+ bakterite rakuseina komponenid on: peptidoglükaan, teihhoiinhape lisaks polüsahhariidid 2.Mikroobiraku komponendid on; genoom, tsütoplasma, membraan, rakusein 3.Nimeta bakterite hingasmistüübid : aeroobid, anaeroobid, mikroaerofiilid, fakultatiivsed 4.Nimeta infektsiooni piiramise võimalused : reservuaari elimineerimine, ülekandetee
lõppeb alati haigestunud isendi surmaga. Inimese haigestumisel nimetatakse haigust marutõveks, loomade puhul käsitletakse haigust marutaudina. Mis on marutaud? ● Marutaud on surmaga lõppev närvisüsteemi kahjustav viirushaigus ● Inimese haigestumisel nimetatakse haigust marutõveks. ● Haigustekitaja levib nakatunud isendi süljega, tavaliselt nakatutakse haigestunud looma hammustuse tagajärjel. ● Harvemini võib viirus üle kanduda ka marutaudis looma sülje sattumisel silma, ninna, suhu või värskele haavale ● Juhul, kui haiguspilt on juba välja kujunenud, ei ole haigus ravitav, vaid lõppeb alati nakatunud looma või inimese surmaga.
inimest) 2005.a. registreeriti 29 haiget, 2004.a. 132 haiget. Haigestunutest oli vaktsineeritud 72,4%. 44,8% haigetest olid lapsed vanuses 5-14a. 2006.a. registreeriti 17 haiget. Haigestunutest oli vaktsineeritud 76,5%. 47,0% haigetest olid isikud vanuses 10-19.a. 2007.a. registreeriti 18 haiget. Haigestunutest oli vaktsineeritud 77,8%. 61,1% haigetest olid isikud vanuses 10-19.a. Tekkepõhjused ja -mehhanismid Haigustekitaja: Paramüksoviirus Levib piisknakkusena hingamisteede kaudu Viirus eritub nakatunu sülge mõni päev enne sümptomeid ja uriini paari nädala vältel nakatumisest Viirus tungib vereringesse ning sealt sihtorganisse, milleks võib olla süljenääre, ajukelmed, munandid, kõhunääre või süda Inkubatsiooniaeg nakatumisest sümptomite ilmnemiseni 16-18 päeva, vahel kuni 3 nädalat. Kliiniline pilt Palavik,mis võib esimestel päevadel olla kõrge (39-40C)
päeva. Teises perioodis uriin muutub tumedaks ja väljaheide heledaks. Tekib maksa valulikkus ning limaskestade ja naha kollasus. Kestab 1-3 nädalat. Ei esine viiruse kandlust ega kroonilisi vorme. Haiguse läbipõdemisel tekib eluaegne immuunsus. Toidu termilisel töötlemisel viirused hävivad! B- hepatiit Raskem haigus. Esineb viiruse kandlust ning kroonilisi vorme. Nakatumine sugulisel teel, verega ning emalt lapsele. Haigustekitaja säilib väliskeskkonnas mitu kuud! Haige on nakkusohtlik mitu nädalat enne tunnuste teket! Vaktsineerimine hepatiidi vastu A-hepatiidi puhul on piisav 2 doosiline vaktsineerimiskuur - esimese doosi järel manustatakse 6-12 kuu pärast teine doos. Kombineeritud vaktsiinide korral lähtutakse B-hepatiidi vaktsineerimisskeemist e. vajalik on 3 doosi manustamine: 0, 1 ja 6 kuu pärast. HIV
Inimestel esinevad bakteriaalsed haigused Bakteriaalsed haigused on enamasti ka nakkushaigused, mille tekitajateks on taimse ja loomse päritoluga tõvestavad mikroorganismid. Mikroobide põhimassi moodustavad saprofüüdid ehk roisklased, mis etendavad meie elus väga tähtsat osa (käärimisprotsessid, lämmastiku ringkäik looduses, roiskumisprotsessid jne.). Nakkushaiguse väljakujunemiseks peab haigustekitaja sattuma vastuvõtlikku organismi. Selle teed on erinevad. Näiteks soolenakkuste korral suu kaudu ja neid teid on veelgi. Mitte alati ei põhjusta haigustekitaja sattumine organismi haigestumist. Haigestumiseks on vaja kindlat hulka tõvestavaid haigustekitajaid. Organismis tekib võitlus haigustekitajaga. Kui võidab organism, siis haigestumist ei järgne, võidab aga haigustekitaja, on tagajärjeks kindla kliinilise kuluga haigestumine, ent võitlus tekitajaga käib ka haiguse vältel
viirused, UV-kiirgus, radioaktiivne kiirgus, Kromosoomide arvu muutus või kromosoomid vahetavad omavahel osi Vead valkude kokkupakkimisel tekivad nt prioonhaigused (geen - mRNA - Töödeldud mRNA - Primaarne aminohappeahel - (siin tekib viga valgu kokkupakkimisel) - Valk kokku pakitult (vigaselt kokkupakitud valk pääseb kontrollist, see vigane valk e prioon sunnib teisi valke valesti voltuma ja haigustekitaja paljuneb) - Valk töödeldult Viirused: elusrakud 10-100 mikrom, viirus 20-300 nm vahe on 333 x , Viiruseid valgusmikroskoobiga ei näe, elektronmikroskoobiga võimalik. PALJUNEMINE (spetsiifilised, võivad olla rakus pikalt paljunemiseta: 1) viirus kjinnitub, 2) siseneb rakku 3)kapsiidis olevad valgud ja nukleiinhapped vabanevad raku tsütoplasmasse, 4)viiruse genoomi replikatsioon ja viirusvalkude süntees 5)uued viirusosakesed pannakse kokku 6)väljuvad rakust))
Nakkus kandub edasi koduloomade kaudu. Haigusetekitaja tungib esmalt epiteelkoerakkudesse. Organismi vastureaktsiooni tulemusena püüavad leukotsüüdid bakterit seedida, kuid see ei õnnestu. Mikroob transporditakse seejärel , maksa, põrnajal uuüdisse kus nad liiguvad makrofaagidesse ja alustavad oma paljunemisprotsessi ja eritavade endotoksiine mis kanduvad üle kogu organismi laiali. Eriti ohtlik on brutselloos rasedatele naistele, kutsudes sageli esile abordi. Peale nakatumist satub haigustekitaja verre, kus teda haaravad valgeverelibled, millede abil liigub ta edasi lümfisõlmedesse, maksa ja põrna. Seal hakkab ta rakkude sees paljunema ning levib verega edasi teistesse organitesse, kus tekitab põletikku. Organism piirab põletikukolde ning seetõttu võib tekkida moodustis, mida nimetatakse granuloomiks või ka mädapaise. Sümptoomid sõltuvad sellest, millisesse organisse tekitajad satuvad.
piisknakkusena viirus tavaliselt ei levi. Mononukleoosi põdenud inimesed võivad viirust eritada sülje või uriiniga vähemalt aasta jooksul peale haigestumist. Organismi sattudes toimub viiruse paljunemine suus, neelus ja süljenäärmetes. Edasi satub viirus veres ringlevatesse spetsiifilistesse kaitserakkudesse. Haigusnähte põhjustab viirusega nakatunud kaitserakkude vastu käivituv immuunreaktsioon. Sümptomid ehk avaldumine · Viiruse peiteaeg (ehk aeg, mil haigustekitaja on juba organismis, kuid haigusnähte veel ei põhjusta) on umbes 4 - 8 nädalat. Sümptomid avalduvad seda tugevamini, mida vanem on haigestunud inimene - eelkooliealistel lastel kulgeb haigus tavaliselt sümptomiteta. · Mononukleoosile on iseloomulik kõrge palavik, kurguvalu, mandlite põletik, kukla-, kaela- ja kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemine, põrna suurenemine ja maksapõletik. Eelpool nimetatud haigusnähud ei pea korraga esinema - ükskõik
iirus, mis paljuneb epiteelkoe rakkude tuumas, põhjustades rakkude vohamist. 14. Marutõbi - h aigus, kus inimene nakatub haigestunud looma puremise tagajärjel. Spetsiifilist ravi ei ole. Oluline on esmaabi ja profülaktika. Kindlasti tuleb oma koduloomad vaktsineerida marutõve vastu. 15. Rinoviirused - v iirus, mis põhjustab ülemiste hingamisteede põletikke. Haigus allub hästi ravile, ohustab soojaverelisi loomi. Haigustekitaja ründab kesknärvisüsteemi. 16. Hepatiidid - ehk maksapõletik võib olla põhjustatud viie erineva hepatiidiviiruse poolt. Kõik need viirused kutsuvad esile maksakoe ägeda põletiku. Ägeda hepatiidi haigusnähud on kõikide maksapõletiku liikide korral ühesugused: palavik, väsimus, isutus, oksendamine, kõhuvalu, tume uriin, lihase ja liigesevalu ning naha ja limaskestade kollasus. 17. Enteroviirused - o
taimekaitsevahenditele esitatavad nõuded, mis tagavad taimekaitsevahendite ohutuse inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale, samuti taimekaitseseadmetele esitatavad nõuded ning riikliku järelevalve teostamise alused ja ulatuse. · Taim käesoleva peatüki tähenduses on elus taim ja elusa taime osa, sealhulgas seeme. · Ohtlik taimekahjustaja on taime või taimse saaduse taime- või loomariiki kuuluv kahjustaja, samuti viirus, mükoplasma või muu haigustekitaja. Taimetervis · Taimetervis käesoleva seaduse tähenduses on taime, taimse saaduse ning maatüki, mulla, istanduse, külvi, taime kasvusubstraadi ja ohtliku taimekahjustajaga saastuda võiva objekti (edaspidi muu objekt ) seisund. · Taim, taimne saadus ja muu objekt peavad olema vabad ohtlikest taimekahjustajatest. Ülesanne Taimekaitsevahendite turustamist kontrolliti kokku 171 korral. Ligi ½ juhtudel (98 korral) esines väiksemaid
useksi ajal partneritega, nakatumist võib tekkida üks näsasid, mis võivad kasvada ja kellel on herpes. või mitu haavandit selles levida. Huuleherpes võib suuseksi kohas (või ümbruses), kust kaudu kanduda ka pääses sisse haigustekitaja suguelunditele. ja see sõltub sellest, kas partneriga harrastati suu-, tupe- või pärakuseksi. peiteaeg 3-7 päeva pärast Kuni 3 kuud. Kondüloomid võivad tekkida nakatumist. nädalaid kuni aastaid pärast
○ on signaaliks neutrofiilidele (hävitavad patogeene) ● õgirakud söövad kohe haigustekitajaid KAASASÜNDINUD EHK LOOMULIK IMMUUNSUS: ● toimib kiiresti ● kõigil loomadel ● pärandub ● meie ei haigestu loomsetessed nakkustessse ja vastupidi TAGAVAD: organismi kaitsetõkked; immuunsus OMANDATUD IMMUUNSUS: ● reageerib aeglasemalt ● tekib nakkuste läbipõdemise/vaktsineerimise tagajärjel ● spetsiifiline- kindla haigustekitaja suhtes ● lühiajaline (nt gripp); pikaajaline läbi elu (nt mumps) ● ei pärandu ● vahendavad T ja B lümfotsüüdid ja antikehad B- LÜMFOTSÜÜDID toodavad antikehi; küpsevad luuüdis T- LÜMFOTSÜÜDID lagundavad valesid valke tootvaid rakke, abistab B-rakke; küpsevad tüümuses ABISTAJA T- RAKUD aitavad toota antikehi AKTIIVNE IMMUUNSUS: tekib pärast nakkuse läbipõdemist/vaktsineerimist, kui organism toodab ise antikehi.
organismi nn koristajarakud, mis õgivad ja lagundavad patogeene või organismi enda kahjustatud rakke · Mikroobidevastased valgud - antikehad · Mittespetsiifiline immuunreaktsioon- põletik, NK-rakud(natural killer cells), palavik, verre erituvad ained-interferoonid,tsütokiinid Omandatud immuunsus · Reageerib aeglasemalt · Tekib elu jooksul nakkushaiguse läbipõdemise, võõrainega kokkupuute või vaktsineerimise tagajärjel · Spetsiifiline- kujuneb välja kindla haigustekitaja või antigeeni suhtes · Võib olla lühiajaline (nt gripi suhtes) või kesta läbi kogu elu (nt mumpsi suhtes) · Ei pärandu vanematelt järglastele · Vahendavad T- ja B-lümfotsüüdid ning antikehad Lümfotsüüdid B-lümfotsüüdid T-lümfotsüüdid · küpsevad luuüdis (bone · Küpsevad harkelundis ehk marrow) tüümuses (thymus)
Kodune töö Suguhaigused Suguhaigusteks loetakse: · Süüfilist · Gonorröad · Trihhomonoosi · Klamüdioosi · Genitaalherpest Süüfilis. Eristatakse · omandatud saadakse eluajal · kaasasündinud süüfilist nakatumine on toimunud ema raseduse ajal Omandatud süüfilise puhul eristatakse · Värsket teisest süüfilisest · Peitelist (latentset) teisest süüfilist · Taaspuhkevat teisest süüfilist Kaasasündinud süüfilise puhul eristatakse: · Loote süüfilist · Varast kaasasündinud süüfilist · Hilist kaasasündinud süüfilist Gonorröa ehk tripper. Nakatutakse sugulisel teel. Meestel ja naistel algav valuliku urineerimisega. Meestel hallikas eritis, muutub kollaseks mädaks. Võib edasi levida eesnäärmele. Naistel tekib valgevoolus, võib muutuda krooniliseks ning lõppeda sigimatusega. Trihhomo...
eraldipeetavates rühmades ei nakatu. • Järelikult tuleks rakendada põhimõtet kõik sisse–kõik välja nii võõrutamisel kui edaspidi, et erinevate vanuserühmade loomad ei seguneks. LAHANGULEID JA LABORDIAGNOSTIKA • Lahanguleid: • Liigese liikuvus vähenenud • Sünoviaalvedelik kollast värvi, sisaldab fibriinihelbeid • Labordiagnostika: • Postmortaalselt võetakse proov liigesevedelikust süstlaga aspireerimise teel • Vedelikust leitakse haigustekitaja Mycoplasma hyosynoviae • Proov võetakse loomalt, kellel on kliinilised tunnused esinenud vähemalt 3-4 päeva PROOVI VÕTMINE A. Collecting joint fluid from a 6-week-old pig demonstrating lameness prior to diagnostic testing. B. Swabbing the intra-articular cavity for diagnostic testing. RAVI • Antibakteriaalne • Toimeained: Linkomütsiin, tiamüliin • Süsteemne manustamine injektsioonina (im) • 3-4 päeva • Glükokortikosteroidid
Joseph Lister: · Antiseptilise kirurgia rajaja uuris põhjust, miks nii paljud patsiendid operatsioonidel surid, kuigi operatsioon iseenesest oli õnnestunud. Hakkas haavade puhastamiseks ja sidumiseks kasutama karboolhappe lahust, mida varem oli kasutatud reovee puhastamiseks. 6. Kirjelda, mis on vaktsiin ja antibiootikum. · Vaktsiin - Vaktsiin sisaldab haigust tekitava viiruse või bakteri neid antigeene, mille kaudu immuunsüsteem haigustekitaja ära tunneb. Vaktsiinid on välja töötatud nii, et seal on ohutud antigeenid, mis nakkushaigust ei põhjusta. Vaktsineerimise tulemusel kujuneb sarnane immuunsus nagu nakkushaiguse läbipõdemise järel, kuid ilma haiguse enda põdemise ohuta ja vaevata. · Antibiootikum peamiselt hallitusseente ja osa bakterite poolt sünteesitav aine, mis pärsib teiste organismide, valdavalt bakterite elutegevust. 7. Too näide biotõrje kohta.
levinud Skandinaavias jaPõhja-Euroopas. Kõige vastuvõtlikumad jersinioosi suhtes on 1-4 aastased lapsed. Peale haigustekitajate allaneelamist tungivad nadsoole limaskesta ning sealt edasi lümfisõlmedesse, kus nad saavad paljuneda. Lümfisõlmedes tekib põletik ning nad suurenevad ja muutuvad valulikuks. Inimene tunneb seda kõhuvaluna, mis võib olla üsna tugev ning meenutada pimesoolepõletikku. Sageli kulgeb jersinioos sümptoomideta. Peiteag (ehk aeg, mil haigustekitaja on juba organismis, kuid haigusilminguid veel ei põhjusta) on umbes 5 ööpäeva. Tekib vesine kõhulahtisus koos kõhuvaluga. Vahel võib kõhuvalu esineda ka kõhukrampidena, enamasti kaasneb ka väike palavik, iiveldus ja oksendamine. Keskmiselt kestab kõhulahtisus umbes 2 nädalat, vahel aga võib kesta mitu kuud. Vahel võib nahale tekkida punetav, laiguline lööve. Harva tekib kõrge palavik ja väga tugevad kõhuvalud.
● 2010. aasta juunikuus Uganda loomapargis vallandunud antraksi puhang tappis 83 jõehobu. ● 2010. aasta augusti- ja septembrikuus nakatusid Bangladeshis 300 inimest ja üle 200 looma põrnakatku- 50 looma surid (33 lehma ja 17 kitse). Ajaloolist ● Homerose ja Vergiliuse aegadel olevat vanad araablased kutsunud haigust "Pärsia tuleks", kreeklased ja roomlased aga "pühaks tuleks". ● tõbe on kirjeldatud ilmselt ka Piiblis. ● põrnatõve haigustekitaja avastas 1849. aastal Aloys Pollender. Inkubatsiooniperiood Siberi katku inkubatsiooniperiood (ehk lõimetusperiood) on 1-7 päeva, kuid võib kesta kuni 60 päeva. Mille poolest just siberi katk nii hästi bioloogilise relva alusmaterjaliks sobib? ● Siberi katku ehk antarksi tekitaja (Bacillus anthracis) moodustab eoseid ehk spoore, mis on väga vastupidavad igasugustele keemilistele ja füüsikalistele mõjuritele, näiteks ei hävi nad keetmisel.
cinnamomi · https:// dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/han dle/10492/2238/Signe_Sabas_2015MA _LV_täistekst.pdf?sequence=1 · levib lisaks looduslikele ökosüsteemidele ka näiteks põllukultuuridel ja metsataimlates ning patogeeni peremeestaimede hulk on laiaulatuslik. · Peremeesstaimedeks võivad olla nii lehtpuud kui okaspuud, näitkes: hall lepp, sanglepp, harilik kastan, rododendron, harilik tamm, raagremmelgas, suurelehine vaher, harilik ebatsuuga ja hall nulg. · Haigustekitaja on probleemiks üle kogu maailma ja seda samuti Eestis, nimetatud liiki on viimastel aastatel leitud järjest enam kahjustamas perekond leppa (hall lepp ja sanglepp) ning seda eelkõige veekogude läheduses · Phytophthora liigid kahjustavad oma peremeestaimi ensüümide abil, millega mõjutatakse peremeestaimede keemilisi ja mehaanilisi vastupidavuse mehhanisme. · Mõned peremeestaimed omavad mõne Phytophthora liigi vastu virulentsuse geeni ning
esimese raseduskuu jooksul, kui toimub loote kudese ja elundite väljakujunemine. Tagajärjeks on raseduse katkemine, looteväärarengud või surnult sündimine. inimene nakatub tsüstidega kui sööb tooreid või halvasti töödeldud lihasaadusi mis on valmistatud haigete loomade lihast. samuti võib nakatuda tsüstidega mis leidub kassikarvadelt ja mullas. lapsed liivakastist. 14. MALAARIA- levitajaks hallasääsk. Verega kandub haigustekitaja siseelundite rakkudesse põhiliselt maksa. Maksa rakud lõhkevad, sealt uuesti parasiidid vereringesse. Veres ründab haigus erütrotsüüte (punane verelible) seal toimub hulgi jagunemine, mille tagajärjel rakud lõhkevad, selle tulemusel aga satuvad verre toksilised ühendid mis tekitavad malaariale iseloomuliku perioodilisikehatemperatuuri kõikumisi.
täiskasvanutel 2-18,5% (USA uuringu andmed) KÜÜNESEEN Uuringud Inglismaal, Hispaanias ja Soomes näitavad küüneseene sageduseks 3-8%. Lastel esineb küüneseent harva. KÜÜNESEENE TEKITAJAD dermatofüüdid enamus juhtudel (Trichophyton rubrum, Trichophyton interdigitale, Trichophyton mentagrophytes) pärmseened (näit. Candida albicans) hallitusseened (eriti Scopulariopsis brevicaulis) NAKATUMISE PÕHJUSED Haigustekitaja satub küünele kontakti kaudu pindadelt ja nakatunud inimeselt. Soodsateks nakatumise kohtadeks paljajalu jalutamine nn. ühiskondlikes riskikohtades, nagu veeparkides, saunades, spordisaalides, duširuumides Seenespoorid võivad püsida elujõulistena mitmeid kuid. Küüneseen saab sageli alguse ka ravimata jalaseenest või käeseenest SOODUSTAVAD FAKTORID Suurenev vanus Meessugu Geneetiline vastuvõtlikkus Niiske,umbne keskkond Soe kliima
haavasse natuke sülge. Puugi sülg toimib nagu tuimestusvahend, mis muudab hammustuse valutuks. Kuid samas sisaldab see ka vere hüübimist takistavat ainet. Just puugi süljes võibki olla nakkus, sest teadlaste arvates leidub nakatunud puugil viirusekandjaid süljenäärmetes ja süljes. Üheaegselt võivad puugid olla nakatanud rohkem kui ühe viirusetekitajaga, ehk et samaaegselt võib peremehele üle kanduda rohkem kui üks haigustekitaja bakter, kusjuures vastsed ja nümfid on haigustekitajate olemasolu korral eritistes sama ohtlikud kui täiskasvanud puugid. Haigus Puukentsefaliidi inkubatsiooniperiood on enamasti 7 kuni 14 päeva, võimalik 2 28 päeva. Esimesed haigusnähud sarnanevad gripile. Näiteks palavik, pea-ja lihasvalud. Need võivad mööduda 1 nädalaga, kuid on ka raskemaid juhtusid. Paari nädala pärast järgneb tõsisem haigestumine kas meningiidi, meningoentsefaliidi,
· Botulism levib toiduga (riknenud konservid); bakter eritab toksiini botuliin, mis on kõige ohtlikum toksiin üldse; kahjustab närvisüsteemi. · Süüfilis levib sugulisel teel, kahjustab kudesid. Difteeria kahjustab kurgu ja kõri piirkonda Läkaköha levib peamiselt väikestel lastel Salmonelloosi levib kanamunade ja -liha söömisel Kaitse bakterhaiguste eest · Vaktsineerimine organismi viiakse nõrgestatud või surmatud haigustekitaja (nt. tuberkuloosivaktsiin). Väljakujunenud bakter- haiguste ravi · Antibiootikumid on ained, mis pidurdavad bakterite elutegevust või surmavad neid. · Antibiootikumide mõju on spetsiifiline konkreetne antibiootikum mõjub vaid teatud bakteritele. Aitäh!
Teadus haiguse leviku ja tekkimise seaduspärasustest ja determinantidest. Uurib haiguse esinemissagedust populatsioonis. 4. Populatsiooni mõiste epidemioloogias Populatsioon ükskõik milline isendite grupp, kus haaigus esineb. Populatsioon põllumajandusloomade ja metsloomade, aga ka teatud asulas või piirkonnas alaliselt asuvad või mõne muu näitaja alusel seostatavad lemmikloomade rühmad. 5. Peremehe mõiste epidemioloogias Peremees mingi organism, keda haigustekitaja mõjutab ja kus tekib haigus või seisundi muutus. Haigustekija jõud või arens, mis kutsub esile muutuse peremehe seisundis (keemiline aine, bioloogiline tekitaja, füüsikaline tegur). 6. Keskkonna mõiste epidemioloogias Keskkond peremeest ümbritsev füüsikaline, bioloogiline ja sotsiaalne keskkond. 7. Populatsiooni-haiguse fenomen Haiguste jaotumine (levik) populatsioonis ei ole juhuslik, vaid see toimub teatud
..........................................................................................2 3.Harilik tungaltera.....................................................................................................................2 4.Tungaltera esinemine...............................................................................................................3 5.Tungalteramürgistus- ergotism.................................................................................................3 5.1 Haigustekitaja........................................................................................................................4 5.2 Tõrje......................................................................................................................................4 6. Tunglaterad Eestis...................................................................................................................4 7.Rahvapärased taimenimetused.................................................................
Peale ravi lõppu on vajalik kontroll umbes 3 kuu tagant. Ennetamine: Oluline on turvaline seksuaalkäitumine, kondoomide kasutamine, juhuslike vahekordade vältimine jne. Nakkuse kahtlusel tuleks julgelt pöörduda arsti poole. Ravida tuleb kõiki partnereid üheaegselt. Rasedad kontrollitakse süüfilise suhtes kaks korda raseduse jooksul. Klamüüdia: Sugulisel teel edasikantav haigus, mida põhjustab rakusisene parasiit Chlamydia trachomatis. Haigustekitaja pesitseb eelistatult kuse- ja sugutraktis, kuid ka silma limaskestal. Klamüüdiainfektsioon on sugulisel teel leviv haigus, mis põhjustab põletikku emakakaelas m ja kuseteedes. Kaebustena võivad esineda rohkenenud voolus ja ebaregulaarsed veritsused, kuigi tavaliselt kaebused puuduvad. 5 Raskematel juhtudel kujunevad ulatuslikud liited väikevaagnas, munajuhade umbumine ja viljatus
1.Nahk ja limaskestad: terve katteepiteel (nii naha- kui sooletüüpi) on väga tugev mehaaniline barjäär mikroorganismidele; lisaks on inimkeha eritised (sülg, maomahl, higi, rasu, uriin jne.) värskelt bakteritsiidsed või bakteriostaatilised. 2.Mittespetsiifiline immuunsus: hulk vere valgeliblesid (makrofaagid, neutrofiilid ja osa lümfotsüüte) hävitavad pidevalt kõike võõrast, mida ära tunnevad ja millest jagu saavad. 3.Spetsiifiline immuunsus: kui haigustekitaja siiski tegutseb, läheb käiku tohutu keerukas immuun- süsteem (valgelibled, antikehad, keemilised ained) ja lisaks keha üldreaktsioonid – põletik ja palavik.
bakteriaalsete toksiinide toimimist. Samuti kinnituvad antikehad bakteritele ja märgidtavad need, et makrofaagid saaksid need alla neelata. Kuna antikehad liiguvad vere kaudu kogu kehas siis, nad on võimelised nakkuse juurde kiiresti liikuma. Immuunsüsteemil on võime jätta meelde varem kohatud haigustekitajad. Kuigi enamus B-rakke muutub haigustekitajaga kokku puutudes antikehi tootvateks rakkudeks, siis mõnede B-rakkude ülesanne on jätta meelde uus haigustekitaja, neid nimetatakse mälu-B-rakkudeks. Kohtudes uuesti haigustekitajaga, mille nad on meelespidanud, asub ta kohe antikehi tootma. Nende antikehad on paremad kui esimest korda kohtuvate B-rakkude antikehad, sest nad suudavad bakteriaalsete toksiinidega tugevamini ning märgistavad baktereid paremini makrofaagide jaoks. Mälurakud tekkivad ka T-rakkudest. Peale haigustekitajaga kohtumist hakkavad nad kiiresti jagunema ja valmistuvad tööks
21. Sigade sisehaigused: Liikumisaparaat (põrsaste streptokokoosne artriit, osteokondroos); Väga levinud nii imik-, võõrdepõrsastel kui ka nuumsigadel. Mittenakkuslikud põhjused: traumad, luumurrus, e-vitamiini või raua puudus. Streptokokiline liigeste põletik levinud kõikjal, kus kasvatatakse sigu. Levib loomalt loomale otsese kontakt teel ja mitteotseselt farmist farmi. Diagnoos: haigustekitaja isoleerimine ajukoest. Kliinilised nähud: palavik, koordinatsioonihäired, ataksia, konvulsioonid, sinakad kõrvad ja jäsemed. Nakatunud loomade vanus: just võõrutatud põrsad, harvemini imikpõrsad, veel harvemini nuumikud. Ravi: haigestunud loomad tuleks eraldada sooja aedikusse ja anda sondiga vedelikku iga 4-6 tunni järel. Esimesel päeval kiiretoimega penitsilliin ja edasi LA Osteokondroos, jäsemete nõrkus luu-kõhre haigus
○ Poegimisjärgne: excess NSC’s / inadeq efv fiber 22. Sigade sisehaigused: Liikumisaparaat (põrsaste streptokokoosne artriit, osteokondroos); Väga levinud nii imik-, võõrdepõrsastel kui ka nuumsigadel. Mittenakkuslikud põhjused: traumad, luumurrus, e-vitamiini või raua puudus. Streptokokiline liigeste põletik – levinud kõikjal, kus kasvatatakse sigu. Levib loomalt loomale otsese kontakt teel ja mitteotseselt farmist farmi. Diagnoos: haigustekitaja isoleerimine ajukoest. Kliinilised nähud: palavik, koordinatsioonihäired, ataksia, konvulsioonid, sinakad kõrvad ja jäsemed. Nakatunud loomade vanus: just võõrutatud põrsad, harvemini imikpõrsad, veel harvemini nuumikud. Ravi: haigestunud loomad tuleks eraldada sooja aedikusse ja anda sondiga vedelikku iga 4-6 tunni järel. Esimesel päeval kiiretoimega penitsilliin ja edasi LA Osteokondroos, jäsemete nõrkus – luu-kõhre haigus. Kasvuea luu arenguhäirete rütm, millele on
Kui puuk on toitumise lõpetanud, vabastab ta ohvri, langeb maapinnale ja asub munema. Seejärel ta hukkub. Enne, kui puuk asub verd imema, laseb ta haavasse natuke sülge. Sülg toimib osaliselt tuimestusvahendina, mis muudab hammustuse valutuks, sammuti sisaldab see ainet, mis takistab vere hüübimist. Nakkuste saamiseks ei peagi puuk hammustama, piisab sellest, kui ta üle naha jalutab. Lapsel on ju alatihti kätel või jalgadel mõni kriimuke, mille kaudu puugi süljes olev haigustekitaja organismi satub. Missuguseid haigusi puugid levitavad? Puugid kannavad edasi mitmeid haigustekitajaid. Nende tekitatud haigustest on inimesele ohtlikemad puukentsefaliidiviirus ja puukborreioos. Loomulikult ei kanna kõik puugid viirust või bakterit, kuid kahjuks ei ole neile otsa ette kirjutatud, kas nad on nakkuskandjad või mitte. Seega tuleb alati arvestada võimaliku nakkusohuga. Rohkem haigestuvad need, kes viibivad sagedamini looduses. · Puukentsefaliit
osmoregulatsioon - kehavedelikes ja rakkudes lahustunud ainete sisalduse reguleerimine osmoretseptorid - rakud, mis on tundlikud kehavedelike osmootse konsentratsiooni suhtes osteoporoos - luukoe hõrenemine palavik - kehatemperatuuri tõus mikroobse või viirusinfektsiooni ajal üle normaalse kõikumispiiri pastöriseerimine - toiduainete konservimine lühiajalise kerge kuumutamisega temperatuuril 60-90C patogeen - väliskeskkonnast organismi tunginud haigustekitaja, tavaliselt viirus, mikroob või parasiit piirdenärvisüsteem - närvirakkude kimpudesse ühinenud neuriidid ehk närvid, mis ühendavad kesknärvisüsteemi kõigi keha piirkondadega Polümeraasne ahelreaktsioon - meetod kindlast DNA lõigust suure arvu koopiate saamiseks tsüklilise ahelreaktsioonina toimuva replikatsiooni teel positiivne tagasiside - homöstaasi tagav mehhanism, mis seisneb selles, et kõrvalekalde kohta saadud signaal käivitab protsessid kõrvalekalde suurendamiseks
Antikehad- Antikehad ehk immunoglobuliinid (ka immuunkehad, kaitsekehad) on kõrgemate loomade (sealhulgas (inimese) immuunsüsteemi(täpsemalt B-lümfotsüütide) poolt toodetud erilised valgud, millel on omadus "ära tunda" ja seonduda antigeenidega (milleks on normaalsel juhul organismile võõrad ained). Antigeenid- Antigeen on selgroogsete organismi sattunud potentsiaalselt kahjustav kehavõõras aine (nt valk, haigustekitaja, inertne aine), mille sissetungimine organismi põhjustab spetsiifiliste, nende vastu suunatud antikehade tekke, samuti lümfotsüütide aktiivseks muutumise. Denaturatsioon- Denaturatsioon ehk denatureerimine (kunstladina denaturare 'loomulikest omadustest ilma jätma') tähendab biopolümeeride, peamiseltvalkude omaduste (lahustuvuse, bioloogilise aktiivsuse, reageerimisvõime jne) muutumist temperatuuri, rõhu ja muude tingimuste muutmise teel.
Oksendamine ja kõhulahtisus ei ole tüüpilised kaebused, aga võivad esineda. Lastel võib olla kõhuvalu. Diagnoosimine. Kindel gripidiagnoos eeldab laboratoorset uuringut. Ülemiste hingamisteede sekreedist võib viirust mitmesuguste eri meetoditega määrata. Viirusevastaste antikehade olemasolu ja hulka on võimalik kindlaks teha ka vereanalüüsi põhjal. Nakkusohtlik periood. Haiguse peiteaeg ehk aeg, mil haigustekitaja on juba organismis, kuid haigusnähte veel ei põhjusta on 1 - 4 päeva, nakatunud inimene eritab viirust 1 päeva enne kuni 2 päeva peale sümptomite ilmnemist. Uuringud näitavad, et enamik terveid täiskasvanuid on nakkusvõimelised 1 päev enne haigeks jäämist ja kuni 5 päeva pärast esimeste sümptomite teket. Väikelapsed ja nõrga immuunsüsteemiga haiged võivad nakkusohtlikud olla kauem. Kes võib nakatuda grippi? Grippi võivad haiguestuda igas eas inimesed.
Kirjuta, mida tead lümfotsüütidest. - Kuuluvad valgeliblede hulka. Tunnevad ära sissetungija - antigeenid. Tootavad antikehi Kuidas toimub vaktsineerimine? - Organismi viiakse surmatud või nõrgestatud haigustekitajaid või nende osi, mille lümfotsüüdid ära tunnevad kui võõra antigeeni ja käivitavad antikehade tootmise. Selle tagajärjel tekib ka rohkesti mälurakke, mis on juba olemas, kui sama haigustekitaja hiljem uuesti organismi satub. Millel põhineb vaktsineerimine? - inimese immuunmälul Milline on Sinu arvamus inimese vaktsineerimise vajalikkusest? Kuidas toimivad autoimmuunhaigused? - Immuunsüsteem hävitab organismi enda kudesid. Nimeta autoimmuunhaigusi - reumatoidartriit,skleroos suhkurtõbi ( I tüüpi) Mis on allergia? - immuunsüsteemi reaktsiooni ohutule ainele Mis on äratõukereaktsioon? - immuunreaktsioon siirdatud koe või organi vastu
- ei kasva ega arene 3. Viiruste paljunemine. Lüütiline tsükkel - kaasneb peremeesraku surm Lüsogeenne tsükkel - viiruste genoom lülitub peremeesraku genoomi ja paljuneb koos sellega(on mitteaktiivne) (lüsogeenne tsükkel võib üle minna lüütiliseks) transtuktsioon- geneetilise onfo kandumine ühelt bakterirakult teisele. 4. Mis toimub vaktsineerimise tagajärjel? Miks on vaktsineerimine tähtis?(õp lk 43) - immuunvaste esilekutsumine - peale vaktsineerimist tekib meil haigustekitaja vastu immuunsus 5. Haigused, mille vastu kohustuslikult vaktsineeritakse - leetrid, tuberkuloos, B-hepatiit, mumps, punetised, teetanus, läkakõha, lastehalvatus 6.Epideemia ja pandeemia Epideemia- hulgaline haigestumine mingisse ägedasse hakkushaigusesse. Pandeemia- väga suurtel aladel leviv epideemia (maailmajaod, terve maailm) 7.Mis teeb gripiviiruse nii muutlikuks? 8. Milliseid probleeme tekitab papilloomviirus?
Esmalt sellest kui palju haigustekitajaid asub partneri suguteedes ning kas tal on üks või mitu nakkushaigust. Teisalt sellest kui vastuvõtlik on inimese enda organism - kas ta põeb teisi haigusi, milliseid ravimeid ta tarvitab. Näiteks naistel, kes kasutavad antibeebipille, on haigestumisoht suurem. Võttes pille, loobutakse suure tõenäoasusega kondoomist ja ollakse seetõttu suguhaiguste suhtes kaistmata vahekorras. Nakatumise tõenäosus on määratud nakkava haigustekitaja omaduste poolt. Mikroobid on väliskeskkonna tingimuste suhtes äärmiselt tundlikud ning seetõttu ei saa sellist nakkust ukslingilt, istmelt või vannitoast. Lisaks äärmisele tundlikkusele väliskeskkonna tingimustele suhtes peab haigustekitaja sattuma ka vastuvõtlikule naha/limaskesta piirkonnale inimorganismis (emakakaelale naisel). Nakatumise tõenäosus gonorröasse või klamüdioosi peale üht vahekorda haige inimesega
orgaanilised või anorgaanilised mürgid (pestitsiidid, nitritid, nitrosoamiinid, raskemetallid (plii, vask, elavhõbe jt.). Viimased võivad toitu sattuda nõudest, milles toitu valmistatakse, neid võib olla ka heitgaasides, tööstusjäätmetega saastunud vees, taimekahjurite hävitamiseks kasutatavates preparaatides. Piia Maria Nahkur Toidumürgistused Suhteliselt hiljuti avastati uus haigustekitaja prioon (ing. k. prion on lühend mõistele proteinaceous infection, st. proteiinne infektsioon). Prioon on madala moolmassiga valgu(proteiini)osake ja seega ei kuulu ei mikroorganismide ega viiruste hulka. Prioon tekitab veiste spongioformset entsefalopaatiat ehk nn. hullu lehma tõbe, kahjustades pea- ja seljaaju, mille tagajärjel toimub kesknärvisüsteemi käsnjas degeneratsioon. Sellest ka haiguse nimetus spongioformne e. käsnjas entsefalopaatia.
Organismi kaitsereaksioonid. Omandatud ja loomulik immuunsus. põevad koerad, kassid jne). Pärast nakkushaiguste põdemist tekkib meil Iga elusorganism, ka inimese organism, peab end pidevalt kaitsma eri OMANDATUD IMMUUNSUS selle konkreetse haigustekitaja vastu. kanaleid mööda tungivate võõrkehade vastu. Organismil on evolutsiooni Nakkushaiguste ennetamiseks kasutatakse kaitsesüstimist, mille tagajärjel käigus välja kujunenud erinevat tüüpi kaitsemehhanismid, kuna ka ründajad tekkib: AKTIIVNE KUNSTLIK IMMUUNSUS (kui kasutatakse vaktsiine, võivad olla väga erinevad:erinevad mürgid mürgisedtaimed, nahale sattunud mille koostamises on kas hävitatatud või nõrgestatud mikroobid ja organism
1. Tõelised nakkushaigused kindel tekitaja, iseloomulikud tunnused. NT. Difteeria ja gripp. 2. Oportunistlikud nakkushaigused ehk infektsioon. NT. Kuseteede põletik põhjustatud erinevatest mikroobidest, puuduvad kindlad haiguse tunnused. Mõlema nakkushaiguse tekkeks on vaja vastuvõtliku organismi ( immuunsüsteem on nõrk ) ja selle peab mõjuma haigustekitaja ehk patogeene mikroob. Mikroob -> ainevahetused jäägid ->peremees organism Mikroobide omadused: · Patogeensus kustub esile haigestumist, selle alusel jagatakse mikroobid: 1. Absoluutselt patogeensed põhjustavad alati haigestumist. NT. Kõhutüüfus, malaaria, läkaköha, amöbiaas. Viiruslikud nakkushaigused gripp, leetrid, tuulerõuged, punetised. Prioonid valgulised haigustekitajad mille tekke määrab
(käärimisprotsessid, lämmastiku ringkäik looduses, roiskumisprotsessid jne.). Nakkushaiguse väljakujunemiseks peab haigusetekitaja sattuma vastuvõtlikku organismi. Selle teed on erinevad, näiteks soolenakkuste korral suu kaudu. Alati ei põhjusta haigusetekitaja sattumine organismi haigestumist. Haigestumiseks on vaja hulka haigustekitajaid. Organismis puhkeb võitlus haigustekitajaga. Kui võidab organism, siis haigestumist ei järgne, kui võidab aga haigustekitaja, on tagajärjeks kindla kliinilise kuluga haigestumine, ent võitlus tekitajaga käib ka haiguse vältel. Bakteriaalsed haigused on näiteks iseeneslik abort, klamüüdia, klamüdidoos, gonorröa, toksoplasmoos, teetanus, salmonelloos, botulism, kõhutüüfus, tüüfus, difteeria, düsenteeria, koolera, kopsutuberkuloos, tuberkuloos, leepra ehk pidalitõbi, bakteriaalne toidumürgitus, läkaköha, leginelloos, listerioos, meningiit, katk (muhk-, kopsu-, nahakatk jt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
