%3A&imgrc=eTStAOmJ0HvsxM%3A http://cisweb.lk/wp-content/uploads/2014/05/blue-mosque-1728x800_c.jpg Sinine mosee · Ehitus algas 1609. aastal ja kestis seitse aastat · Ehitas sultan Ahmet I · Sinine mosee (nn Sultanahmet Camii Türgi) on ajalooline mosee Istanbulis · Hiiglaslik ehitis Hagia Sophia vahetus läheduses Istanbuli ajaloolises https://www.bing.com/images/search? q=sultanahmet+camii&view=detailv2&&id=B89C0688EC28C7205 keskuses 8399CD6D55&selectedIndex=6&ccid=ctCWt9YJ&simid=60804447 d=OIP.M72d096b7d609b0ff8c1b5601bca4516bo0&ajaxhist=0 · Sellel 1616. a. valminud islami
MIKS? Basiilika, kuna see asus sobivas kohas linna keskel. 6. Nimeta vähemalt 2 basilikaalse hoone põhitunnust? ristkuplid, põhiplaan meenutas kreeka risti 7. Millise riigi järglane oli Bütsants (kumb antiik-maa)? Rooma 8. Missuguse põhiplaaniga olid enamus büts kirikutest, kuidas selliseid ehitisi võib nimetada? 9. Nimeta Konstantinoopoli kuulsaim katedraal, missuguse uue ehitustehnilise uuendusega seal tegemist on? Hagia Sophia, 10. Missugune on bütsantsi kapiteel? tugevasti stiliseeritud taimornamendiga kaunistatud, ümberpööratud tüvipüramiidi kujuline kapiteel 11. Kirjelda büts mosaiiki või freskot (keda kujutati, kuidas, taust)? mosaiik värvilised kivid, sädelev klaas, tavaline hoone muutus pidulikumaks, smald, inimfiguurid karmiilmelised, pikaks veninud; lilla, must, kuldne 12
isegi piraatide rünnakud 62 eKr ja 58 eKr Rooma arhitektuur Veejuhtmed (akveduktid) ja kiviteed Triumfikaar - monument, mis püstitati suure sõjalise võidu või muude ühiskondlikult tähtsate sündmuste tähistamiseks Saunad e termid Amfiteatrid (Colosseum), Circus Maximus Templid (Panteon) Pompej (hävines vulkaanipurske tagajärjel 79 a pKr) 395 - Ida-Rooma riik e Bütsants ● 1000-aastane riik ● Konstantinoopol → Istanbul ● Hagia Sofia katedraal 6. Saj ● Ikoonide maalimine ● Religioon - õigeusk Hagia Sofia katedraal Lääne-Euroopa 5. saj Lääne-Euroopa ● 5.-7. saj Frangi riik ● 8. saj keiser Karl Suur ● Kloostrid, Iirimaa ● Pühakiri, kaunistatud initsiaalid ● “Book of Kells”, “Book of Darrow” Book of Kells Book of Durrow 10. sajand ● Laguneb Frangi riik Lääne-Euroopas → kujunevad Prantsusmaa,
Chepreni (142m) Mykerinose (66m) Kreeta-Mükeene u 3000 e.m.a · Umbes 2000 a e.m.a jõudis rahvas saarel oma arengus tsivilisatsiooni tasemele. · Kujunes välja Egeuse kultuur. · Ehituskunsti tähtsamateks saavutusteks olid suured lossid(Knossos,Phaistos,Hagia Triada) · Kunsti hiilgavaim osa on keraamika. · Tähtsaim kultuurisaavutus oli lineaarkirja A ja B kasutamine. · Knossose palee · Keraamika `Sõdalase vaas' · Hagia Triada sarkofaag Klassikaline e. õitseaeg 480-323 e.m.a · Kujutatakse keerukamaid liigutusi. · Kujud on vaadeldavad igast küljest. · Nägudel ei ole enam tardunud naeratust. · Hakatakse kasutama kontraposti. Inimese keha toetub seistes ainult ühele jalale (tugijalg) ja teisele ainult nõjatub. MYRON · ... kujutab meisterlikult liikumist. · Teosed on rõhutaltult elulised. · Enamus töid pronksist.
Rooma paavst saatis misjonäre paganaid ristiusku pöörama. Algas kirikute, kloostrite asutamine kiriku tugipünktidega. 7. Millal lõhenes ristiusu kirik katoliiklikuks ja õigeusklikuks ning mille poolest need sarnanesid ja erinesid? Ristiusu kirik lõhenes katoliiklikus ja õigeusklikuks 1054 aastal kirikulõhe ajal. Õigeusk Juhtis Konstantinoopoli patriarh, kes toetus Bütsantsi keisrile.Piibel ja jumalateenistus kreeka + slaavi keeltes. Peakirik Hagia Sophia katedraalKonstantinoopolis.Kirikutes imettegevad ikoonid, ikonostaas, mosaiikkaunistused.Vaimulikel oli lubatud abielluda.8. 10. s ristiusustati Serbia, Bulgaaria, Rumeenia, Venemaa Katoliku usk Juht Rooma paavst, kes oli liidus kristlike monarhidega. Piibel ja jumalateenistus ladina keeles. Peakirik Püha Peetruse katedraal Roomas.16.s rajati indulgentside müügist saadud rahaga uus katedraal.Kirikuid kaunistasid freskod, reliikviad ,altar. Vaimulike
Kuulsaim teos ,,Jumala riigist". Silmapaistvaim krislik õpetlane hilises antiikajas. Kirikuarhitektuur: · Kirikute ehitamisel eeskujuks tüüpiline Rooma kohtu-ja koosolekuhoone basiilika. · Püha Peetruse katedraal Rooma piiskoppide peakirik. Viielööviline. Hilisel antiikajal rajatud kirik lammutati varisemisohu tõttu 15. saj ja hakati ehitama praegust Peetri kirikut Vatikanis. · Hagia Sophia katedraal Konstantinoopolis (praegu Istanbulis).Perioodi üks silmapaistvamaid ehitisi. Keiser Justinianuse püstitatud. Tänapäeval on ehitis muhamediusuliste mosee. Rooma õigus: · Oluline saavutus oli seadusandluse korrastamine ja kommentaaridega varustatud seadustekogu väljaandmine keiser Justinianuse valitsusajal. · Valmis paari tuhande leheküljeline õigusteaduslik suurteos ,,Corpus juris civilis" (Rooma üiguse kogu)
- Slaavi aladele (Bulgaaria, Serbia, Venemaa) avaldas Bütsants eriti mõju. Nad võtsid üle õigeusu, slaavi tähestiku, mille koostajateks on 9. saj kreeka misjonärid Kyrillos ja Methodios( slaavi tähestik e. kirillitsa). Samuti rakendasid need riigid Bütsantsi riikluse elemente. Kirikukunsti (ikoonid, kuplid, mosaiik) ka kunstireeglite (pidulikus poosis inimesed, tõsine ilme) ülevõtmine. Konstantinoopoli arhitektuur oli eeskujuks Venemaa omale, Konstantinoopoli Hagia Sofiast katedraali eeskujul püstitati Kiievisse ja Novgorodi Sofia peakirikud - Geograafias olid hästi tuntud Idamaad - Kosmas Indiassesõitja (6. saj) arvab, et Maa on lame nelinurk, umber ookean, peal taevavõlv Kordamiseks · Keskaja algus, lopp · Frangi riik (tekkimine, Clodovech, majordoomused, Karl suur, Frangi riigi lagunemine) · Naturaalmajandus · Feodaalkorra kujunemine ja olemus · Parisorjuse kujunemine
vaarao Dzoserile. Rokokoo 18. saj Õhuline, õrn, mänglev, Francois Boucher, intiimne ja kooskõlas J.B. Simeon Chardin, tolleaegse õukondliku A. Watteau maitsega. Bütsantslik kunst 4.-15. saj Kupliga kaetud 4 nurkne Hagia Sophia kirik ruum, basiilikud, San Vitale ristkuppelkirik, Vladimiri Jumalaema tsentraalehitised, inimfiguurid, suletud/pimedad ruumid, maalikunstis miniatuurmaalid ja
Bütsants - Maaalused linnad - liivakivisse kaevatud käigus (8 korrust) sahtid õhu saamiseks, loomad ülemistes kihtidest. - Hagia sophia 1 maailma võimsamaid ja suuremaid kirikuid. 6 saj. Esimest korda kandilise ruumi peal ümmargune kuppel. Tänapäeval muuseum. - Tsentraalehitis võrdkülgne ehitis (ruut, rist, 6nurk) ja kuppel keskel. - Tsistern ehk kollektor maaalune tohutu suur ruum, tohutute sammastega, seal hoitakse vee varusid. Vana-Vene - Vene rahvakunst ja bütsants saavad kokku - Sibul kuppel kirik ilma ühegi naelata, puu punnidega
(U.2600 e.Kr.) Sfinks (73 m pikkune ja 20 m kõrgune) Tutanhmoni kullast surnukirst Kairo muuseumis KREETA-MÜKEENE KUNST ehk EGEUSE · Kreeta- Mükeene kunsti (Egeuse kunsti) õitseaeg oli 2000- 1250 a.e.Kr. · Kreeka ja Türgi territooriumil. · Kreeta ehistuskunsti tähtsaimateks saavutusteks olid suured lossid: Phaistos Knossos Hagia Triada VANA-KREEKA KUNST · Kreeka kunst jagatakse kolmeks ajajärguks: 1) arhailine (600 - 480 e.m.a) e. kõige vanem ajastu. Skulptuur oli väga primitiivne ja kohmakas. Kehade proportsioonid oli ebaloomulikud. Sirge ja tardunud hoiakuga ning käed tihedalt vastu külgi surutud. Kuros 2) Klaasikaline (480-323 a. e.Kr.) Figuurid muutuvad vabamaks ning hakatakse kujutama keerukamaid liikumisi.
10. Peatükk Chlodovech frangi kuningas (481-511). Lasi ristida end koos oma kaaskonnaga, sundis ristiusu peale oma rahvale. Tungimine Galliasse 5.saj lõpul, tõrjusid läänegoodid Hispaaniasse. Karl Martell frangi kuningas (714-741). Jagas ratsaväe tugevdamiseks meestele maatükke (feodaal). 732 Poitiers lahing, Hispaaniast tungisid riiki araablesed, kes said lüüa. Karl Suur frangi kuningas (768-814). Laiendas riiki igas suunas. Soovis taastada Lääne- Rooma keisrivõimu, 800. krooniti keisriks. Vallutas Itaalias langobardide kuningriigi, võttis kuninga tiitli. Hispaania sõdis araablastega ja alistas Pürenee poolsaare põhjaosa. Suurem osa Lääne-Euroopast allus talle (v.a. Briti saared, Lõuna-Itaalia, Hispaania). Majordoomus (ld k majaülem) Frangi riigis valitseja majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna ülem. Kuninga suursugune kojaülem, valitses sõltumatuid piirkondasid riigis. Kirikuriik Riik Kesk- ja Põhja-Itaalias, milles valitses...
u. 2000 saarestikust. u. 2000 e.m.a. e.m.a. Vaas kaheksajala Pronksist mehekujuke. Jumalanna madudega. kujutisega. u. 1500 u.1700 e.m.a. u. 1500 e.m.a. e.m.a. Maalingutega Savist sarkofaag. u. sarkofaag. Hagia 1800 e.m.a. Triada loss, u. 1400 e.m.a. Mükeene kunst. Mükeene linnuse Heinrich Schliemann rekonstruktsioon. u. Kullast surimask, nn. (1822-1890), Trooja ja 1600-1100 e.m.a. Agamemnoni mask. u. Mükeene avastaja ning 1500 e
Kreeta e. minoiline kultuur · egeuse kultuuri I periood III-II aastatuhand eKr. · esimesed asustusejäljed 4500 eKr. · keskmisel ajajärgul(2000-1600 eKr.) ehitati · knossose · phaistose · Hagia Tiada · kaunid freskod ornament ja ka fantaasiarikaste figuraalkompositsioonidega · ülevalt jämenevad värvilised sambad · must · kollane · punane · lossi keskmes piklik õu, mis oli ilmselt härjakultuste vaatemängudeks · lossides oli kanalisatsioonisüsteem · laevastik oli piisavalt tugev, et jätta linnad kindlustamata
kohalikel koosolekutel ja maakondade koosolekutel, kogukondadel olid oma pealikud ehk konungid Viikingiretkede põhjused: saada röövsaaki, mis oli paljudele neist elatusvahend; vallutada maid juurde Miks lõppes viikingiajastu: riikide teke oli seadnud Skandinaavia maade siseolud kindlamale alusele, ristiusu vastuvõtt 6. Bütsants: Justinianuse valitsusaja saavutused: suure vallutused (Põhja-Aafrika, osa Hispaaniast, Itaalia), ehitati Hagia Sophia katedraal Bütsantsi ajaloo pöördepunktid: 1) 976-1025 - Basileios II valitsusaeg, Bütsants oli selle aja võimsaim riik Euroopas ja Lähis-Idas 2) 1071 võidavad türklased-seldzukid Bütsantsi, suur osa Väike-Aasiast nende võimu alla 3) Bütsantsi keiser Alexios II palus abi Rooma paavstilt algavad Ristisõjad 4) 12.04. 1204 ristisõdijad vallutavad hoopis Konstantinoopoli 5) 1453 türklased vallutasid Konstantinoopoli, Ida-Rooma lõpp
Bütsantsi riik: milline oli territoorium ja kuidas muutus seoses araablaste, bulgaaride, türklaste kallaletungidega. Millised olid riigi valitsemise ja majanduse iseloomulikud jooned, tähtsamad valitsejad ja linnad. Millised olid Justinianus I valitsemisaja saavutused (Hagia Sophia katedraal, Corpus Juris Civilis), 395, 1453. Algne territoorium Ida- Rooma keisririik, pealinn Konstantinoopol (kaubateed Idamaadest). 13 km müüri sees oli Hagia Sophia katedraal ja keisriloss (säilinud veehoidla). Araablased vallutasid Põhja-Aafrika ja suure osa Lähis- Idast.Bulgaarid ründasid kuid asjatult, nad allutati ristiusule. Türklased vallutasid suure osa Väike-Aasiast, 1453 vallutasid Konstantinoopoli. Bütsantsi keisritel oli piiramatu võim; poliitliselt ohtlike isikute vigastamine- kastreerimine (enuhh), pimedaks torkamine, keha/näo vigastuste tekitamine (takistamaks keisriks saamist, keiser pidi olema füüsiliselt terve)
Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks, et väljendus "bütsantslik toredus" püsib tänini. Bütsants oli ristiusuline maa ning ka ta keerulise kombestikuga nn. kreekakatoliku kirik esitas kunstile omad nõuded. Oma 1000-aastase ajaloo jooksul elas Bütsants üle mitmeid tõuse ja langusi. Koos riigiga tegi need muutused ka kunst, mille esimene õitseaeg oli 6.sajandil keiser Justinianus I ajal. Siis loodi ka kuulsaim bütsantsi ehitusmälestis- Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis. Peale suuruse ja ilu köidab selle ehitise juures tähelepanu see, et siin on kupliga kaetud piklik nelinurkne ruum - varem osati kupliga katta vaid ümmargust ruumi.Kiriku sisemust kaunistasid mosaiigid. Need kaeti aga kinni siis, kui riik läks türklaste kätte viimaste usund ei lubanud inimeste kujutamist kunstis. Ka ehitati siis kirikule juurde kõrged minaretid, mis muudavad suuresti ta välisilmet.
Gootika: domineerisid feodaalsuhted seisusliku ühiskonna hiilgeaeg (inimesed olid seisuste piiridega rahul) feodaalne killustatus hakkas kaduma ja hakkasid tekkima tsentraliseeritud riigid lõppesid ristisõjad (1096-1270), idamaadesse toimunud sõjakäikudelt toodi kaasa ja tutvuti idamaise elulaadi, produktide, saaduste ja muu sellisega Must Surm (1348-50) mõjutas väga oluliselt inimeste mõttemaailma. linnade taassünd Mõjutab otseselt renessanssi. Perioodi lõpus mõjutas oluliselt trükikunsti(guttenberg) leiutamisega ja maadeavastused. Arhitektuur: ehitussüsteemi muudatus, kirik: skeletehitis, kaitsemotiivi langus, võeti kasutusele terav kaar. Roidvõlv. II korruse trifoorium, ülemiste korruste valgmik, aknad põhiline osa seinast, seinamaal puudus, piilarid ja kimppiilarid (sambad) Välisarhidekt.: vimperg ja ristlilik andsid kirikule pitsilise mulje, uste kohal roosaken, nelitistorn nelitiste kohal, vitraazid. Prantsusmaa: gootika sünnimaa,...
siseõue. Alumisel korrusel olid laoruumid, teisel korrusel suuremad ja esinduslikumad toad. Eritasapinnal olevaid ruume ühendasid trepid. Valgust saadi galeriidest, terrassidelt ja valguskaevudest, osa ruume olid hämarad. Losside seinad olid kivist, laed ja sambad olid puust. Sambad värviti punase, musta ja kollasega. Siseruumide seinad olid tihit kaetud krohviga, millele oli maalitud ornamente ja mitmesuguseid pilte.(Knossos, Phaistos, Hagia Triada) 13. Mõisted: kükloopide müür, Mükeene Lõvivärav, Tirynsi linnus. a) kükloopide müür- pidasid seda hiiglaste ehk kükloopide kätetööks, sest mõõtmed olid kividel nii suured. b) Mükeene lõvivärav- koosneb kolmest suurest kivimürakast ja ülal nendele toetuvast kolmnurksest kiviplaadist, millele on tahutud relieef kahe smaba najale nõjatuva elukaga c) Tirynsi linnus-asub Peloponnesose idaosas. Seda ümbritseb võimas,
koostajaks. · Kirjaoskus levis ka keskkihtidesse. (Novgorodist leitud kirjad) · Sisupoolest ahelkirjad, kaubanduslikud ylestähendused, testamendid jne. Leidub ka koolipoiste õpiylesandeid ja joonistusi. Bütsantsi ja V-Vene kunst Bütsantsi kunst · I õitsenguaeg 6 saj. Keiser Justinianus I ajal. · Sellest perioodist on pärit bütsantsi arhidektuuri suursaavutus Hagia Sophia kirk. · 8-9 saj tegid Bütsantsis kujutavale kunstile suurt kahju pildieitajad e. Pildirüüstajad. Keisrid keelasid pühapiltide austamise ning kunstis figuuri, eriti inimese kujutamise. · Kunsti allikateks on varakristlik, hellenistlik ja ida kunst. · Iseloomulikumad jooned: idamaine püüd nähtava hiilguse poole, rikkusega uhkeldamine, · Maalikunstis suured silmad, kitsas nina ja vike suu (Kreeka kunsti eeskuju)
munakividest mosaiik Kreetalt edasi kasutusel ka hellaadilises Kreekas. Seinamaalingud osaliselt keskminoilisest ajast,enamasti hilisminoilisest.Värvid kirkad ja heledad: helesinine,valge,kollane,tumepunane,harva ka roheline,ka must.Stiliseerimisest ja sümmeetriast enamasti hoidutud,elav ja meeleline laad. Pisiplastikat esindavad huvitavad steatiidist anumad kaunistatud reljeefidega . Kreeta Hagia Triada leiud minoilise perioodi steatiidist anumad Kasutati ka teisi looduslikke kiviliike,sageli värvilisi.Ja tihedat savi.Vormid on mitmekesised kuid siiski lihtsad. Esinesid eelduvad tilad, linnu noka kujulised, piimakannu vorm sangata jm. Keraamika Savitöödest terrakota, fajanss.Vaasimaali areng väga selgelt eristatav: eraldada saab mitut eri etappi.Omane ere värvigamma ja dekoratiivsus.Väljendusvahenditest olid esikohal värvid ja maalilised pinnad
Bütsantsis polnud feodaalset killustatust, sest riigil oli oma palgasõjavägi. e. 1054.a. kirikulõhe ja selle sisu 1054. a toimus kirikulõhe, kirik jagunes Rooma- Katoliku kirikuks, mille keskuseks jäi Rooma ja Õigeusu e ortodoksi e kreekakatoliku kirikuks, mille keskuseks sai Konstantinoopol. Idas usuti, et püha vaim lähtub isast, läänes aga, et püha vaim lähtub isast ja pojast. f. Ida-Rooma langus Bütstants vallutati 1453 pärslaste poolt. (nt Hagia Sophia muudeti mošeeks) 4. Frangi riigi kujunemine a. Gallia piirkonna ajaloolised etapid Gallia hõlmas enda alla tänapäeva Inglismaa, Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alad. 486. A. Vallutas Chlodovech kogu Gallia tõrjudes läne-goodid tänapäeva Hispaaniasse. b. Chlodovech ja Merovingid Chlodovech vallutas 486. a. Gallia, 496. a. Võttis vastu ristiusu, mis tõi teda Rooma kirikule lähemale ning neist said liitlased. Merovingid oli kuningate
Justinianuse I ajal saavutas Bütsants kõige suurema territooriumi: 534. aastal vallutati Pühja.Aafrika (purustati seal olnud vandaalide riik); 554. aastal ühendati riigi koosseisu suurem osa Itaaliast (purustati idagootide riik) ja paar aastat hiljem laienes Bütsantsi võim ka Hispaaniasse. Justinianiuse ajal ehitatakse lõplikult välja ka Konstantinoopol, mis muutub Euraasia kõige võimsamaks linnaks. Tähtsaim saavutus arhitektuuri vallas on Hagia Sophia katedraali (Püha Tarkuse katedraali) ehitamine. Pärast seda, kui moslemid 1453. aastal linna vallutasid, muudeti see moseeks. Riigi teine keskus tekkis Põhja-Itaalias Ravennas, kuhu rajati San Vitale katedraal. Teaduse vallas oleks suurimaks saavutuseks 4-osaline õigusdokument CORPUS IUS CIVILIS. See sisaldas Rooma õigust ja Justinianuse enda valitsemise ajal välja antud õigusakte. Kodusõda Bütsantsis
Justinianuse I ajal saavutas Bütsants kõige suurema territooriumi: 534. aastal vallutati Pühja.Aafrika (purustati seal olnud vandaalide riik); 554. aastal ühendati riigi koosseisu suurem osa Itaaliast (purustati idagootide riik) ja paar aastat hiljem laienes Bütsantsi võim ka Hispaaniasse. Justinianiuse ajal ehitatakse lõplikult välja ka Konstantinoopol, mis muutub Euraasia kõige võimsamaks linnaks. Tähtsaim saavutus arhitektuuri vallas on Hagia Sophia katedraali (Püha Tarkuse katedraali) ehitamine. Pärast seda, kui moslemid 1453. aastal linna vallutasid, muudeti see moseeks. Riigi teine keskus tekkis Põhja-Itaalias Ravennas, kuhu rajati San Vitale katedraal. Teaduse vallas oleks suurimaks saavutuseks 4-osaline õigusdokument CORPUS IUS CIVILIS. See sisaldas Rooma õigust ja Justinianuse enda valitsemise ajal välja antud õigusakte. Kodusõda Bütsantsis
Sander Tabalov EV13A Bütsants · KIRIKUD · Tsentraalehitised põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel. · Sellised põhiplaanid on näiteks ringi, ruudu, võrdkülgse hulknurga, aga ka võrdhaarse kreeka risti kujulised. · Kuulsaim Apostlite kirik Konstantinoopolis. Hagia Sophia katedraal · Bütsantsi arhitektuuri kuulsaim mälestusmärk · Püstitati keiser Justinianus I ja keisrinna Theodora valitsemisajal 6.sajandil (täpsemalt 532-537) nad olid ka Bütsanti kuulsaim valitsejapaar. · Asus pealinnas Konstantinoopolis, praegues Istanbulis · Pakub kõigepealt huvi konstruktiivses mõttes. · Sellist kirikut olevat näinud keiser Justinianus öösel unes ning ta andis tõotuse, et ehitab sellise kiriku.
riigi perioodil ja suutis kõigutada egiptuse stiili raudseid reegleid, Kummardas vaid ühte jumalat. Naine Nofretete Egeuse kunst nendel aladel on tsivilisatsiooni alged 5000 eKr. Egeuse kult on 3000-10100 eKr. Nende kult uurimisega tegelesid: Arthur Evans prof arheoloog. Uuris Kreetat ja Küklaadi; Heinrich Schlimann asjaarmastaja, kes avastas ja kaevas välja Trooja ja Mykeene linnad. Kreeta arhitektuur suured paleed (Knossos, Phaistos, Hagia Triada). Lossid koosnesid süsteemitutest enamvähem ühesuurustest ruumidest. Neis oli kanalisatsioon ja veevärk. Lossis olid ka laod ja hoidlad. Tekkis müüt labürindist. Lossi seinad laotud mördita. Korruste vahel laiad trepid. Kreeta sambad peenenevad ülalt alla. Kreeta tarbekunst väga kõrgelt arenenud keraamika. Ornamentika väga looduslähedane. Vaasidel kujutati mereloomi nii, et tekkis kujutlus akvaariumist. Üldse oli esikohal looduse kujutamine.
Nofretete Echnatoni abikaasa. ~ 1340 e.m.a. Nofretetet peetaksegi iluideaaliks. Selle kuju avastas saksa arheoloog Ludwig Borchardt. Skulptuur Vaarao Chephren ~ 2520 2494 e.m.a. Vaaraosid kujutati tihti ühesugustes asendites, kas seismas sirgelt, käed küljel ning üks jalg veidi teise ees või siis istuvana. Egeuse kunst Tähtsaimateks saavutusteks olid suured lossid(Knossose, Phaistos, Hagia Triada) Lossid koosnesid väga paljudest suhteliselt väikestest ja eriilmelistest ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse sillutatud siseõue. Alumistel korrustel olid peamiselt laoruumid. Knossose palee Knossose palee Kreeta saarel. Põhjapoole sissepääs ~1700 a. e.Kr Kreeta tähtsamaid vaatamisväärsusi Click to edit Master text styles Second level Third level
, mükeenelased vallutasid Kreeta, Minose kultuuri keskuse, ühtlasi võtsid nad kasutusele oma vajadustele vastavalt muudetud minoilise kirja. Saksa teadlaste Heinrich Schliemanni ja Wilhelm Dörpfeldi poolt korraldatud arheoloogilistel kaevamistel leiti Trooja, Mükeene ja Tiryns. Inglise arheoloog Artur John Evans leidis Kreeta saare mälestusmärgid. Umbes 2000 a. eKr. ehitati esimesed suured sõjaliste juhtide lossid Kreeta saarele Knossos, Phaistos ja Hagia Triada. 19. ja 20. sajandi vahetusel kaevati välja nende jäänused ja tehti kindlaks põhiplaanid. Lossid koosnesid paljudest enam-vähem ühesuurustest ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse keskõue megaroni. See oli suur ristkülikukujuline saal kahe sambaga sissekäigu juures. Megaron oli eeskujuks hilisemate kreeka templite ehitamisel. Suurim palee Kreetal Knossos ehitati 1700 1400 aastate vahel eKr. 1300 ruumi,
kirikusee minemist end puhastada. - Basiilika sisekujundus seinamaalingud ja mosaiigid. Kasutati siledaid värvilise marmori tükke, erksavärvilised klaasitükid. Heleroheline ja kuld. Bütsantsi arhitektuur - 395 jagunes riik Ida- ja Lääne-Roomaks. Ida-Rooma on Bütsants. - Kultuuri toetus hellenistlikule kultuurile. Kreeka keel, idamaade kultuur. - Kirikud olid tsentraalehitised. - Kuulsaim mälestusmärk Hagia Sophia katedraal. - Mitu kirikut Ravennas San Vitale. - Sisearhitektuur sambad, kaard, kaunistatud kiviplokid jne - Tsentraalehitised, mis olid kreeka risti põhiplaaniga 5 kuplit, Apostlite kirik Konstantinoopolis. Bütsantsi mosaiigi ja seinamaalid. Ikoonid - Maalikunst on osaliselt säilinud, kuna islami usk keelas elusolendite kujutmise. - Usulise sisuga pildid ikoonid. Usuti, et need teevad imet.
valitsejaks piiramatu võimuga keiser- nii ilmalik kui ka usuline võim riigi keeleks kujunes kreeka keel bütsanti patriarhide ja Rooma paavstide vaheline usulõhe: Ida poole Konstantinoopolit jääb õigeusk, lane poole katoliiklus eesmärgiks ehitada II Rooma Arhitektuur: peamiseks sai kirikute ehitamine kirikutüübiks oli tsentraalehitis- kiriku keskpunktik on täpselt keskel kiriku äärmistest ühekaugusel (võis olla ka 5 kuplit) 6. saj alustati Hagia Sophia katedraali ehitamist, seda alustas keiser Justinianus, ta ühendas hoone juures basiilika ja tsentraalehitise, sai uus hoone- kuppelbasiilika uus ehitusvõte- ruudu kujulise ruumi katmine kupliga viklite abil (vikkel- sfääriline kolmnurk) külglöövid kahekordsed (vahel) nimetatakse rõduks ehk empooriks sisearhitektuur: · samba kapiteeliks olid talumid- reljeefidega kaunistatud kiviplokid
ühise keskmega, kuid erinevate raadiustega ringides, jutustades palju jutte ja ajalugu. Mustrid on väikesed, kuid piisavalt lähedal, et neid selgesti näha. Need on kogu kiriku põnevamad kunstiteosed. Püha Markuse peakirik on ehitatud tegelikult tellistest, kuid kõik kohad on kaetud hinnaliste mosaiikide ja marmoriga, nii et põhimaterjali ei ole näha ja kogu kirik jätab väga uhke mulje. Seetõttu ei ole ka kirikus uuendusi ega see ei suuda võistelda Konstandinoopoli Hagia Sophiaga suuruse või söekuse polest. Nagu teadagi ei luba Veneetsia ebakindel pehme aluspinnas ehitada liiga suuri ehitisi, isegi kui seda oli tugevdatud puitvaiadega, ähvardas peakirikut kokkuvarisemis oht, mis tänapäeval ilmneb ebatasase põranda näol. Kirik on säilinud tänaseni peaaegu samasugusena, nagu see on valmis 1071. aastal. Mosaiike on uuendatud, kuid nende sisu ja mõte on jäänud samaks. Läänepoolsel otsaseinal on
ja jõudis kaasajani välja. Geograafiateadust iseloomustas Idamaade-suundumus, nt Põhjamaadest andis alles 15. sajandi rännumees selgema ettekujutuse. Bütsantsist võtsid slaavi rahvad vastu õigeusu, kreeka misjonärid Kyrillos ja Methodios koostasid 9. sajandil slaavi tähestiku (kirillitsa). Rooma õiguse säilitamine. Poliitiline olukord võimaldas kõrgetasemelise kultuuri teket. Keiser Justinianuse ajal rajatakse bütsantsi ehituskunsti suurim saavutus- Hagia Sophia kirik. Kunstis segunevad varakristlik, hellenistlik ja ida kunsti alge. Kujuneb välja kanoniseeritud näotüüp- suured silmad, kitsas nina ja väike suu. Ehituskunstis kasutati palju kupleid. Skulptorid rakendavad end eelkõige reljeefis. Maalikunstis valitses tehnikatest mosaiik, levis ikoonide ehk pühapiltide maalimine. Bütsantsi kunst elas peale 1453. aastat vanavene kunstis edasi. 4. Frangi riik. Esimene suurem riiklik moodustis, mis kujunes Lääne-Rooma riigi aladele,
KESKAJA MÕISTE 1. Kust pärineb keskaja mõiste? Millist hinnangut see algselt kandis? Kuidas hinnatakse keskaega tänapäeval? Valgustusajal tähistati sellega antiikaja ja renessansiperioodi vahele jäänud ajajärku. Selle all mõisteti ,,pimedat" aega antiikkultuuri ja uue kultuuritõusu vahel. Praegult peetakse, seda perioodi oluliseks, viljakaks ja loominguliseks Euroopa tsivilisatsiooni kujunemise seisukohalt. Ala, kus religiooniks oli katoliiklus ning ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Kirjutage tabelisse aastad ja nendega seotud sündmused, mida tähistatakse keskaja alguse ja lõpuna. ALGUS LÕPP *viimase Rooma keisri kukutamine ning Lääne-Rooma *Konstantinoopoli langemist ja Ida-Rooma keisririigi lõplikku keisririigi likvideerimine hävingut *Rooma riigi kaheks jagamine ...
Islami kunst On levinud Lähis- Idas, Kesk- Aasias, Aafrikas, Indoneesias, Põhja- Ameerikas jne. (moslem = muslim = muhameedlane = maur = islamiusuline) moslemitel oli 10. saj ühtne riik e kalifaat. Edaspidi jagunes erinevateks riikideks. 16- 20 saj olid suures osas türklaste ülemvõimu all. Ühendavateks teguriteks moslemite riikides olid: araabia keel ja koraan. Islami monoteism on äärmiselt range. Kunstis kehtestab piiranguid. Keelustatud on elusolendite kujutamine (soodustas kreeka ornamendi kunsti teket). Religioosses kunstis ei lubatud kasutada ka väärismetalle (lõi eelduse keraamika laialdaseks kasutamiseks) elusolendite kujutamise keeldu on vahel rikutud miniatuurmaalidel ja vaipadel. Ehituskunst Tähtsaimad ehitised on moseed, alates 7.saj Mosee koosneb müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, mida piiravad sammaskäigud. Meka poolses seinas on palee nissid ja õuel on kaev. Mosee ümber on minaretid(4-8) mis võivad olla erineva kuj...
Algselt hoonel oli sissekäigu ees aatrium ja välimine sammastatud ristikäik. Kiriku keskel on väike altar, mida ümbritseb 12 sammast. Seinad olid kaetud marmoriga. Sissekäigu vastas on niss, milles on praegu viinamarja motiiviga sarkofaagi koopia. Ambulatory võlvid on kaetud 4. saj pärinevate mosaiikidega, milles segunevad kristlikud sümbolid paganlikega. Kupli mosaiigid on nüüdseks hävinud, asendatud 16- 17. saj maalingutega. Konstantinopoli Hagia Sophia Qualat Simani klooster Ravenna Galla Placidia mausoleum Ehitatud 425-430 pKr, kreeka risti kujulisena, mille kuppel on täielikult kaetud mosaiigiga (8 apostlit ja sümbolistlikud tuvid joomas), ülejäänud neli apostlit on kujutatud ristvõlvidel, tähed. Ukse kohal on Kristud hea karjusena, noor, habemetu, kuue lambaga. Vastasseinas on arvatavasti Püha Lawrence. Siin on kolm sarkofaagi, millest üks pidi kuuluma Galla placidiale,
77 kandidaadi hulgast valiti välja 21 enim hääli saanud mälestist. Mille nimed kuulutas välja 1. jaanuaril Zürichis välja fondi ekspertide nõukogu president Frederico Mayor Zagoza. 1. Ateena Akropol 2. Alhambra Mohammed I palee 3. Angkor Wat tempel 4. Chichen Itza püramiid Mehhikos 5. Lunastaja Kristuse monument Brasiilias 6. Rooma Kolosseum, 7. Lihavõttesaare 25m kõrgused kivikujud 8. Eiffeli torn 9. Suur Hiina müür 10. Hagia Sophia peakirik Türgis 11. Kiyomizu tempel Jaapanis 12. Kreml ja Punane väljak 13. Machu Picchu püha linn Peruus 14. Baieri kuninga Ludwig II loss, 15. Petra kaljulinn Jordaanias 16. Giza püramiidid 17. Vabaduse sammas USA 18. Stonehenge pühamu Suurbritannias 19. Sydney ooperiteater 20. Taj Mahal Indias ja 21. Timbuktu linn Aafrikas. 1.Jaanuaril 2007 aastal kuulutati televisiooni globaalses otsesaates välja uued seitse
Tallinna Nõmme Gümnaasium Greete Hiiemäe Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kunst Juhendaja: Rainer Vilumaa Tallinn 2013 SISUKORD: 1. Sissejuhatus Egeuse kunsti..................................................................... 3 2. Ehituskunst............................................................................................. 4 3. Tarbekunst ja seinamaalid...................................................................... 5 4. Kokkuvõte.............................................................................................. 7 5. Kasutatud kirjandus................................................................................ 8 Sissejuhatus Egeuse kunsti Egeu...
5. Repro trükipilt raamatus mõnest maalist ja väga erinevate mõõtmetega, tavalselt värvilised. · kirjanduses (Raamatus ,,Kunst. Maailmakuulsate maalide taustast" sisaldab 45 reprot (13) · Minu raamat Fjodor Vassiljev sisaldab palju selle kunstniku reprosid (14) · Meie õpik"Kunstikultuuri ajalugu" Jaak Kangilaski sisaldab palju erinevaid reprosid (15) 6. Arhitektuur ehk ehituskunst - on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. · Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis(praegune Istanbul Türgis) 6. saj. (16) · Colosseum Roomas (17) · Jumalaema kirik Pariisis (18) 7. Maalikunst unikaalne(kordmatu) värviline kujund tasapinnal. · Johann Köler, Tütarlaps allikal, õli (19) · Konrad Mägi, "Pr. Visnapuu portree", pastell, EKM maalikogu (20) · Alfred Hirv, "Natüürmort vähiga", õlimaal, EKM maalikogu (21) 8. Fresko lae- või seinamaalingu tehnika, mille puhul pigmendid lahustatakse vees ning
Justinianus saatis oma väed esmalt PõhjaAafrikasse vandaalide vastu. Kui vandaalide alad olid tagasi võidetud, mindi edasi Itaaliasse. Nii algaski pikk ja verine võitlus idagootide alistamiseks. 20 aasta pärast sai Bütsants enda vanad alad tagasi ja Rooma oli taas täies hiilguses. Justiniuse üks eesmärkidest täitus. Justinius oli väge haritud valitseja ja ta hoolitses ka riigi sisemise hiilguse eest. Ta lasi Konstantinoopolisse ehitada Hagia Sophia katedraali, mida peeti üheks Rooma ehituskunsti tippsaavutuseks. Lisaks riigi hiilgusele lasi ta ka korrastada seaduseid. Ta lasi lisada varasematele seadustele ka enda väljamõelnud seadused, mis olid varustatud kommentaaridega. Seadusekogu võttis kokku kogu Rooma õiguse, mis sai enam kui tuhande aasta vältel eeskujuks kõigile Euroopa seadusteandjatele. (lk 4446) 3. Välisvaenlaste sissetungid
Ida- Rooma riik püsis veel üle 1000 aasta Bütsantsi keisririigi nime all. Bütsantsi pealinn Konstantinoopol ( istanbul) . Üks paremini kaitstud linnu. Konstantinoopol oli tol ajal maailma tähtsamaid linnu. Strateegiliselt oli linna asukoht soodne. Kolmest küljest kaitses teda meri, maapoolt oli kahekordne müürivöönd, mis pani 1000 a jooksul korduvalt vastu vaenlaste rünnakutele. Linna tsentrumis asusid keisripalee, ülikute lossid, foorum, hipodroom. Kauneim ehitis: Hagia Spohia. Bütsantsi usuelu keskus. Antiikajal olid jumalad paljude inimlike nõrkustega. Kristlus muutis aga jumala salapäraseks vaimuks, kelle poole tuli pöörduda kindla tseremooniaga. Kirikuteenistus oli väga pidulik. Ning vajas avarat ruumi. KREEKA RIST. Kiriku kesklöövi pikkus 77 m . On kaetud kupli ja kahe poolkupliga. 40 akent. idas asub ikka apsiid. ehitusekonstruktsioon hästi läbimõeldud ja täpne. Kirik oli seest kaetud kuldfoonilliste mosaiikidega
Erinevus antiikkunstiga kõik figuurid olid rõivastatud, keha nende riiete all pole üldse tunda. (va. patuse keha kujutamisel) 10. Millistes linnades asuvad tuntuimad varakristlikud kirikud? Roomas, Ravennas. 21.PEATÜKK Bütsantsi arhitektuur 1. Millise riigi järglane oli Bütsants? Ida-Rooma 2. Kes oli Bütsantsi kuulsaim valitsejapaar? Milline tähtis kirik ehitati nende ajal? Justinianus I ja keisrinna Theodora. Nende ajal ehitati Hagia Sophia katedraal. 3. Milline uudne lahendus saavutati viklite abil? Viklite abil ehitati ristkülikukujulise ruumi kohale kuppel. 4. Mis teeb Hagia Sophia kiriku nii monumentaalseks? Tema hiigelkuppel. 5. Mis on tsentraalehitis? Oma põhiplaanilt meenutasid võrdhaarset kreeka risti. Neid katsid viis kuplit üks suurem keskel ja neli väiksemat ristiharude kohal. 6. Kirjelda viiskuppelkiriku plaani.
Muhamed(570-632), jõukas Meka kaupmees, hakkas islami usku- allumist jumala tahtele- kuulutama pärast talle osaks saanud ilmutust. (Ar k islam "alistuma, a k Allah "jumal") Kuna ta kuulutas viimsepäevakohut, kus kõik saavad karistuse või tasu vastavalt tegudele ja ärritas sellega Meka rikkaid kaupmehi, sunniti ta Mekast lahkuma.622. a põgenes Muhamed Mekast Mediinasse- hidzra. 630.a Mekasse naastes puhastas ta linna ja vana araabia pühamu Kaaba ebajumalakummardamisest. Islam on tugevalt mõjutatud nii juudiusust, kui ka kristlusest. Araabia ps elas 6. saj palju juute. Need tegelesid misjonitööga. Judaismist võeti ka üle range monoteism(muhameedlased usuvad, et peaingel Gabriel kinkis Abrahamile Mekas oleva Kaaba püha kivi). Samuti on juutidelt üle võetus kombetalitusi- palvetamine, paastuseadused, seaduseusk. Ristiusu mõjutused pärinevad Araabia poolsaare loodeosast ning ka Etioopiast, kuhu olid asunud mitmed Rooma ja Konstantinoopoli põ...
20saj ehitatud 525 e.Kr King Sargoni I büst Poseidoni tempel ateena akropol Myron kettaheitja Samotraakia nike U 2250 u 450 e.m.a 5sai e.m.a u 450 e.m.a u 190 e.m.a Musta,punase kapitooliumi emahunt Panteon Trajanuse foorum Colosseum Figuuriline Vaasimaal 500-480 e.m.a 2 saj e.m.a 9-8saj e.m.a Pont du card keiser Augustuse Kolm graatsiat Hagia Sophia katedraal Keiser justinianus I Marmorportree 1814-1815 532- 537a.p.kr kaaskonnaga 483-565 Sofia peakirik Punane väljak moskvas Uspenski peakirik Theophanes Kreeklane Cluny Novgorodis 15 saj Kremlis 1475-1479 ,,Doni jumalaema" kloosterkirik 1862a 1390a 1180-1190 basiilika põhiplaanid Rooma basiilika põhiplaan
triumfikaared (võidukaar on harilikult ühe või kolme läbikäiguga väravaehitis, mis püstitati keisri või väejuhi auks), termid · Basiilikast, mis oli mõeldud kauplemiseks ja õigusemõistmiseks, sai hilisantiigis jumalateenistuse paik kristlikele kogudustele · Pikihoonete kõrval eksisteerib vanaitaalia ehitisi meenutav kupliga tsentraalehitis Panteon, kristliku tsentraalehitise - Hagia Sophia kiriku Konstantinoopolis eelkäija Avalikud mängud · Gladiaatorite (elukutselised mõõgavõitlejad) võitlused. Vabariigi ajal korraldasid roomlased võitlusi usulistel tähtpäevadel, keisririigi ajal jäi usuline külg kõrvale ja gladiaatorite võitlustest said suurejoonelised vaatemängud nii ülemkihi kui ka rahvamassi lõbustamiseks. Rooma võimu laienedes, levis see komme ka väljapoole Itaaliat. Kõikjal rajati ringikujulisi või ovaalseid areene
KESKUSED: 1.KÜKLAADID- leitud marmorkujukesi, lk 44 "Lüüramängija" 2.KREETA SAAR- levinud kultuuri nimetatakse ka minoiliseks (kuningas Minose järgi), levis viljakuskultus, mida sümboliseeris metsik härg. Kunst oli peamiselt elurõõmus, ilus, dekoratiivne, meeleline. Arhitektuur: ei rajatud suuri linnuseid ega kindlusi, Peamiselt ehitatai losse (Knossos, Phaistos, Hagia Triada). Loss: palju väikseid eriilmelisi ruume, mis paiknesid korrapäratult ümber keskõu, seinad olid mitmekordsed ja kivist, laed puust, palju sambaid. Sambad olid allapoole peenenevad, värviti punase, musta ja kollasega; olid eelkõige ruumide liigendamiseks. Keerukas ehitis- labürint Kujutav kunst: seinamaalid ja reljeefid elavad, mänglevad, maalilised,
pikergused hooned. Santa Sabina kirik, Peetri basiilika 9. bütsants 515.saj Kreeka kunstitraditsioonide säilitaja ja edasiarendaja. Inimfiguurid on neil mosaiikpildiel karmiilmelised ning nagu pikaks venitatud. Värvidest eriti armastati lillat, musta ja kulda. Suur osa bütsantsi ehitistest peegeldab sünguse ja raskuse vaimu. Need mõjuvad kuidagi suletutena, aknad on väikesed, ruumid seest pimedavõitu. Bütsantsis puudus skulptuur. Apostlite kirik Ateenas; Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis; ,,Kristus siseneb Jeruusalemma" elevandiluust reljeef; Vladimiri Jumalaema. 10. vanavene 917saj. Ehituskunsti tähtsaimateks mälestusmärkideks kirikud. Skulptuur ei leidnud kuigipalju viljelemist, ümarplastikast ei saa üldse rääkida. Mosaiikide ja freskodega kaunistati siseruume. Kõige väärtuslikumad aga ikoonimaalid. Andrei Rubljov, Dmitri peakirik Vladimiris. 11
varakristlik basiilika, mis asus Püha peetruse haual , kuid see lammutati ammu. Bütsantsi kunst Bütsantsi kultuur toetub hellenismile, kasutusel on kreeka keel, mõjutused idamaade kultuurist. Kirik allub keisrile, kuigi kirikupeaks on konstantinoopoli patriarh. Paavst vs patriarh. 1054- kirikulõhe( läänes katolik, idas õigeusk) ARHITEKTUUR: hiilgeaeg oli 6.sajandil, uus tõus 9.sajandil. kirikud olid tsentraalehitised,põhiplaanilt üldiselt ring või ruut. Justinianus I- lasi ehitada Hagia Sophia katedraali Istanbulis- tsentraalehitise ja basiilika ühendamine, suur kuppel, mida toetavad poolkuplid. Bütsantsi kirikuid on säilinud rohkem isegi väljaspool bütsantsi tuumikalasi( nt ravennas, itaalias) Sisearhitektuuris on tähtsal kohal sambad ja kaared, mis on reljeefidega kaunistatud). Ehitati ka kirikuid, mis meenutavad kreeka risti e. Võrdhaarset risti, neid katab 5 kuplit. Selliste kirikute ehitamine hakkab umbes 9.sajandi paiku. Hilisbütsantsi kirikud on väikesed ja
Nendel kahel põhiteemal arendati välja kaks selajal valitsenud kirikutüüpi- tsentraalehitis, mille põhiplaan on kreeka risti kujuline ja kõik hoone üksikud osad on üksteisest ühekaugusel nt. Apostlite kirik ja pikihoone- basiilika, mis sisaldas ka empoore- rõdusid. Bütsantsi sakraalarhitektuuris eelistati kupliga kaetud tsentraalehitist. Sellises ehitises viibides oli kogu kiriku ilu igast küljest vaadeldav. Hagia Sophia katedraal on kuppelbasiilikastehtud. Ehitisel kasutati kõige kallimaid materjale ja kõige toredamaid mosaiike, mis hiljem kinni kaeti, kuna kirik muudeti mos´eeks. Praegu mõjuvad türklaste poolt hiljem juurde ehitatud tornid- minaretid (moee tornid) kirku juures võõralt. Roomas osati kupliga katta silindervõlviga nelinurkset ruumi. Nüüd oli probleemiks ehitada kuppel ristkülikukujulise ruumi kohale. Lahendusena võeti kasutusele viklid
Lühike ja Karolingide dünastia teke; Karl Suur ja tema tähtsus ajaloos. Mis oli Karolingide renessanss. Frangi riigi lagunemine ja Verduni leping. 14. Ida-Rooma ehk Bütsants, õp (II osa) lk 15-22. Ida-Rooma püsimajäämise põhjused. Riigi valitsemine, mõisted: basileus, basileuse ülemvõim kirikuelus (erinevus läänekirikust), tsirkuseparteid. Keiser Justinianus I valitsemine ja tema panus Bütsantsi arengusse (Corpus iuris civilis, Konstantinoopoli väljaehitamine – Hagia Sophia, Bütsantsi teine pealinn Ravennas). Kodusõda ikonoklastide ja ikonoduulide vahel (miks puhkes?). Kirikulõhe ehk skisma. Bütsansti häving. 15. Feodaalsuhete kujunemine; õp (II osa) lk 33-37. Mis oli naturaalmajandus ja kuidas see mõjutas inimeste igapäevaelu keskajal? Feodaalsuhete kujunemise KAKS põhjust (vt õpik lk 33). Vasalliteet (mõisted vasall, senjöör, süserään), vasalliteedi- ehk läänisuhetele iseloomulikud tunnused. Maavalduste liigid: domeenid ja alloodid
(lääneslaavlased); 13. saj Liivi- ja Preisimaa; Leedu ja Zemaitija 14.-15.saj vahetusel. 7.11. sajandi keskpaigas toimus seni Kiievi suurvürstiriigi koosseisu kuulunud Polotski vürstiriigi ja Novgorodi vabariigi vahel võimuvõitlus domineerimise eest suurvürstiriigis. Osaks suursugususe ja võimsuse demonstreerimisest oli samal ajal kõigis kolmes vürstiriigis ehitatud Sofia kirikud (Kiievis, Polotskis ja Novgorodis, mille hiilgus pidi olema võrreldav Teise Rooma - Konstantinoopoli Hagia Sophia katedraaliga.Omavaheliste lahingute käigus vallutas Polotski vürst Vseslav Tsarodei (Imetegija) 1066 Novgorodi. Ta laskis Novgorodi Sofia katedraali kirikukella maha võtta ja paigutada Polotski Sofia katedraali kellatorni.Suurvürstiriik ei olnud 12. sajandil stabiilse ja tugeva keskvõimuga riik ning sellest eraldus teisi riike. Suurvürstiriigi koosseisu olid selle lõpliku lagunemise ajaks jäänud Rostovi-Suzdali vürstiriik, Smolenski, Rjazani, Galiitsia-
Pühamu e kirik, kus sambad jagasid ruumi löövideks. Idast sisepääs ja läänes altar. (VAATA JOONIST VIHIKUST) Nt. Peetri basiilika Roomas; Santa Maria Maggiore kirik Roomas Bütsantsi kunst Lääne-rooma Ida-Rooma (Bütsants) Katoliiklus Õigeusk 476 kukutati viimane Lääne-Rooma keiser 1453 vallutati Konstantinoopoli · Hagia Sophia katedraal · San Vitale Romaani kunst 10.-12.saj Keskaja esimne Ühtne kunstistiil Lääne-Euroopas. · Sakraalarhitektuur - kloostrid ja kirikud · Profaanarhitektuur - linnused · Romaani stiil - ÜMARKAAR, HORISONTAALJOON, SILINDERVÕLV · Pisa "imede väli" 1052 - 1272 Itaalias · Püha Markuse kirik Veneetsias 11.saj · Viimne kohtupäev, kus Kristus mõistab vooruslikud taevariiki ja patused põrgu · Bayeux vaip Normandias (tekstiilikunst)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
