The bells, altar, iconostasis, and sacrificial vessels were removed, and many of the mosaics were eventually plastered over. The Islamic features -- such as the mihrab, the minbar, and the four minarets outside -- were added over the course of its history under the Ottomans. It was in 1935 that the first Turkish President - Mustafa Kemal Atatürk, converted the mosque into a museum. For almost 500 years the principal mosque of Istanbul, Hagia Sophia served as a model for many of the Ottoman mosques. Although it is sometimes referred to as Santa Sophia, the Greek name in full is Church of the Holy Wisdom of God. It was to this, the Holy Wisdom of God, that the Church was dedicated ("Sophia" being the phonetic spelling in Latin of the Greek word for wisdom). So Santa Sophia should be understood as the italianate title of the church, Holy Wisdom; not as a reference to some saint named Sophia.
HAGIA SOPHIA Koostasid: Sandra Tammeleht ja Kristina Jampolskaja Loo Keskkool, 10. klass Hagia Sophia katedraal · HagiaKonstatinoopolis, Sophia katedraalbütsantsi Konstatinoopolis, arhitektuuri bütsantsi kuulsam arhitektuuri mälestusmärk, kuulsam mälestusmärk, ehitati ehitati aastail aastail 532-537. 532-537. · PühaPüha Sophia Sophia = Püha = Püha tarkus
Konstantinoopoli õukond oli kuulus oma välise hiilguse ja ülikeeruka kombestiku poolest. See on ka põhjus, miks räägitakse ,,bütsantslikust" toredusest. Bütsantslikud kirikud on huvitava ning keerulise arhitektuuriga, sakraalarhitektuuris eelistati kupliga kaetud tsentraalehitisi, kus kirikliku rongkäigu ilu on mitmest küljest vaadeldav. Bütsantsi kunsti õitseajaks loetakse keiser Justinianus I valitsemisaega 6. sajandil ning üks selle aja kunsti suurimaid saavutusi on Hagia Sophia ehk Püha Tarkuse kirik Istanbulis. Kirik ehitati aastatel 532-537 m.a.j ning see on üks maailma suurematest kuppelhoonetest. Keiser Justianius (Imperator Cæsar Sabbatii Flavius Petrus Sabbatius Iustinianus Augustus) valitses Ida-Roomat aastatel 527-565. Ta oli madalat, arvatavasti talupoeglikku päritolu, kuid et keiser Justinus oli ta sugulane, siis õnnestus tal tolle järglaseks saada. Tema
) käsul, peale Rooma keisririigi pealinna üleviimist Roomast Konstantinoopolisse aastal 330. Legendi kohaselt olevat keiser Justinianus I sellist kirikut näinud öösel unes. Sääjärel oli ta andnud tõotuse, et ehitab sellise kiriku. Aastal 527 andis Justinianus I korralduse Püha Sophia kiriku ehitamiseks Algselt planeerisid ehitajad kiriku luua keiserliku palee koostisosana, kuid hiljem sai ta siiski kreekakatoliku kiriku keskuseks. Kreeka keelest tõlgitud kiriku nimi Hagia Sophia tähendab ’’Püha Tarkust’’. Kirik on pühendatud tarkuse jumal Lagosele. Hoone välimust ehk eksterjööri kujutas endast algul kolmelöövilist kuppelbasiilikat, mille pikkuseks oli ligi 77 meetrit. Ehitusmaterjaliks on tellis ja kivi. 68,6 x 32,5 meetrist kesklöövi katab hiiglaslik tellistest ja kivist raidkuppel. Välisilme kujundavad rohked piilarid, kuplid ja neid toestavad monumentaalsed ilustusteta kandeseinad ja tugipiilarid.
Hagia Sophia [aja sofiia] Konstantinoopolis (praegune Ýstanbul) kirikut, bütsantsi arhitektuuri kuulsaimait mälestusmärki, ehitati aastail 532537. Kõigi ehitiste üle kõrgus Hagia Sophia katedraal, Konstantinoopoli kauneim ehitis ja Bütsantsi usuelu keskus. Püha Sophia = Püha Tarkus. Bütsantsi kirikuteenistus oli väga pidulik ning vajas avarat ruumi. Sellepärast eelistati bütsantsi sakraalarhitektuuris kupliga kaetud tsentraalehitist, kus protsessiooni, kirikliku rongkäigu ilu on mitmest küljest vaadeldav. Sellist kirikut olevat keiser Justinianus näinud öösel unes. Ta oli andnud tõotuse, et ehitab sellise kiriku. 527 p.Kr. andis keiser Justinianus korralduse Püha Sophia kiriku ehitamiseks. Laevadega veeti kohale tohututes kogustes punast porfüüri, valget ja kollast marmorit ning rohelist serpentiini. Kirikut, mis oli samas paigas juba kolmas, hakati ehitama 532. a ning ta sai valmis kuue aastaga. Maavärinaterohke piirkond, 21 a päras...
Millise riigi järglane oli Bütsants? Kui kaua see riik püsis? Kreeka ja Väike-Aasia, 1000 aastat Kes oli Bütsantsi kuulsaim valitsejapaar? Milline tähtis kirik ehitati nende ajal? Keise Justinianus I ja keisrinna Theodora, Hagia Sophia katedraal Milline uudne lahendus saavutati viklite abil? Suunavad kupli raskuse võimsale piilarile, ning lubavad teha arvukalt avausi Mis teeb Hagia Sophia kiriku nii monumentaalseks? Välisvaates domineerib keskmine kuppel. Tänapäeval moonutavad muhamediusuliste türklaste ehitatud kõrged saledad tornid tunduvalt kiriku esialgset välisilmet. Sisemuses on kinni kaetud maalingud ja mosaiigid, mis katsid seinu ja kupleid. Mis on tsentraalehitis? Ehitis, mis põhiplaanilt meenutas võrdhaarset kreeka risti. Seda katsid viis kuplit üks suurem keskel ja neli väiksemat ristiharude kohal. Kirjelda viiskuppelkiriku plaani.
usulisi vaidlusi, mis viisid ristiusu kiriku lõhenemisele idapoolseks õigeusuks ja läänepoolseks katoliikluseks. Kirikud Tsentraalehitised põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel. Sellised põhiplaanid on näiteks ringi, ruudu, võrdkülgse hulknurga, aga ka võrdhaarse kreeka risti kujulised. Kuulsaim Apostlite kirik Konstantinoopolis. Hagia Sophia katedraal Bütsantsi arhitektuuri kuulsaim mälestusmärk Püstitati keiser Justinianus I ja keisrinna Theodora valitsemisajal 6.sajandil (täpsemalt 532537) nad olid ka Bütsanti kuulsaim valitsejapaar. Asus pealinnas Konstantinoopolis, praegues Istanbulis Pakub kõigepealt huvi konstruktiivses mõttes. Sellist kirikut olevat näinud keiser Justinianus öösel unes ning ta andis tõotuse, et ehitab sellise kiriku.
303a.-keiser Diocletianus vallandas kõige julmema kristlaste 303a.-keiser Diocletianus vallandas kõige julmema kristlaste jälitamise. 313a.- kuulutas keiser Constantinus nn Milano jälitamise. 313a.- kuulutas keiser Constantinus nn Milano ediktiga ristiusu lubatuks. 380a.- kuulutati kristlus riigi ediktiga ristiusu lubatuks. 380a.- kuulutati kristlus riigi ametlikuks usundiks. ametlikuks usundiks. Seina-ja laemaalid- üldiselt meenutavad need rooma Seina-ja laemaalid- üldiselt meenutavad need rooma seinamaale, kuid erinev on temaatika. Puudub erootika ja seinamaale, kuid erinev on temaatika. Puudub erootika ja paganlike jumalate kummardamine. Sai alguse keeruline kristlik paganlike jumalate kummardamine. Sai alguse keeruline kristlik sümboolika. sümboolika. Vabalt sesiev figuur ol...
Roomas käibele läinud lausega: ,,Mida barbarid ei jõudnud teha, tegid ära Barberinid."? 4. Mis on arhitektuuris friis? 5. Mis on arhitektuuris frontoon? 6. Kes oli Agrippa ja miks tema nime mainitakse Rooma Panteoni frontoonil? 7. Mitu akent on Rooma Panteonil? 8. Kas tead riigipead, kes oli ühtlasi ka arhitekt? 9. Kes või mis päästis Rooma Panteoni? 10. Kes suurtest renessansimeistritest on maetud Rooma Panteoni? 11. Millisel euro paberrahal on logoks rooma kunsti sümboolika? 8. HAGIA SOPHIA KIRIK ISTAMBULIS (6. saj.) Hagia Sophia uuskreeka keeles püha tarkus. Hoone tellis keiser Justinianus I1. Legend pajatab, et ta näinud seesugust hoonet unes. Kiriku projekteerisid tema kirjelduste järgi arhitektid Anthemios Tralleisest ja Isidoros Mileetosest. Hoone ehitati aastail 532 537. Hagia Sophia kirik on omalaadne ehitusmälestis, kus Lääne ja Ida arhitektuuritraditsioonid on saavutanud harmoonilise terviku. 1453. a. vallutasid türklased Konstantinoopoli
Fourth level Fifth level Hagia Sophia interjöör Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Hagia Sophia interjöörivaated Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Hagia Sophia kiriku interjöör, paremal mosaiik Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
BÜTSANTSI JA VANAVENE KUNST 10.kl BÜTSANTSI KUNST • Bütsantsi kunst on sulam euroopalikust ja idamsisest kunstist • Ei tehtud skulptuure • Maalikunst väga kõrgel tasemel • Väärtuslikud ikoonid BÜTSANTSI ARHIDEKTUUR • Suurim arhidektuuriline saavutus on Hagia Sophia kirik • Seinu katsid uhked mosaiigid • Pärast türklaste poolt vallutamist kaeti need kinni ning ning hoonele lisati minaretid HAGIA SOPHIA HAGIA SOPHIA BÜTSANTSI MAALIKUNST • Maalikunst oli väga kõrgel tasemel • Seda kasutati kirikute seinamaalidel, raamatute piltidel ning ikoonidel HAGIA SOPHIA SEINAMAAL MOSAIIK SAN VITALE KIRIK, RAVENNA VANAVENE KUNST • Kujunes 9.-10. sajandil • Sarnanes Bütsantsi kunstilaadile
Bütsantsi arhitektuur Sissejuhatus Oma 1000-aastase ajaloo jooksul elas Bütsants üle mitmeid tõuse ja langusi. Koos riigiga tegi need muutused ka kunst, mille esimene õitseaeg oli 6.sajandil keiser Justinianus I ajal. Siis loodi ka kuulsaim bütsantsi ehitusmälestis- Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis. Konstantinoopoli õukond oli kuulus oma välise hiilguse, ülikeeruka kombestiku ja pimeda alandlikkuse poolest. See on andnud põhjust rääkida ,,bütsantslikust" toredusest. Ka bütsantsi kunstil on suurel määral õukondliku kunsti iseloom. Ma arvan, et kõik kunstisuunad on referaadiväärilised nagu ka bütsantsi arhitektuur. Kuna Bütsants paistis välja oma toredusega, siis see on huvitav
Bütsantsi kunst Hagia Sophia kirik Kuulsaim Bütsantsi ehitusmälestis Click to edit Master text styles Ehitatud 6. saj. keiser Second level Justianus I ajal Third level Fourth level Fifth level Hagia Sophia piklik nelinurkne ruum on kaetud ümmarguse kupliga Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level San Vitale kiriku vaade Click to edit Master text styles Second level Third level ...
Bütsantsi arhitektuur Koostas: Triin Kalmus Arhitektuur Suured muutused bütsantsi arhitektuuris toimusid 6. sajandil, kui keisriks oli Justinianus I. Sellel ajal loodi ka bütsantsi kuulsaim ehitusmälestis- Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis. Konstantinoopoli õukond oli tuntud oma välise hiilguse, ülikeeruka kombestiku ja pimeda alandlikkuse poolest. Arhitektuur Justinianuse ajast on säilinud kirikuid Itaalias, eriti sadamalinnas Ravennas. Bütsantsi kirikute põhiplaanid on üldse äärmiselt mitmekesised. Tavaline oli ristkuppelkirik-selle põhiplaan meenutab lühikeste võrdsete harudega kreeka risti, mille keskosas või ristharude kohal kerkivad kuplid.
algselt oli religioosne õppeasutus, tänapäeval aga tavaline alg- või keskkool. Ükski islami reegel ei keela naistel moseesse siseneda, küll aga peavad nad olema seal meestest eraldatud. Mõnedes kultuurides ollakse ka naiste mosees viibimise vastu. Sinine mosee, mis ehitati, et suurendada islami võimsust ning näidata, et islami arhitektid on osavamad ehitajad, kui kristlikud ehitajad. Nimelt kristlased ehitasid kõrval asuva Hagia Sofia katedraali, mille kõrvalt kahvatub isegi imeilus Sinine mosee. Mosee sai oma nime kuulsate Izniki türkiissiniste keraamiliste plaatide järgi, mis kaunistavad moseed seest. Hagia Sofia, mille algselt ehitasid kristlased. Selle esialgne nimi oli Püha Sofia katedraal. Samanimelisi katedraale ehitati Vahemerepiirkonda kokku kaheksa. Ottomani impeeriumi algusaastatel muudeti Hagia Sofia ümber moseeks. Seintel asuvad ikoonid kaeti kinni ning altar asendati Mihrbiga
püsis? nimetati Bütsantsiks. Riik püsis kuni aastani 1453. Seega kokku kuni 1000 aastat. 2. Kes oli Bütsantsi tähtsaim valitsejapaar? Milline tähtis kirik ehitati nende ajal? Keise Justinianus I ja keisrinna Theodora oli tähtsaim valitsejapaar. Nende ajal ehitati Hagia Sophia katedraal. 3. Mis teeb Hagia Sophia kiriku nii monumentaalseks? Välisvaates domineerib keskmine kuppel. 4. Milline uudne lahendus saavutati viklite abil (kus neid kasutati)? Ehitamisel kuppel ristkülikukujulise ruumi kohale. 5. Mis on tsentraalehitis
SEISUSED MOODUSTASID RIIGI ÜLIKUD,SENAATORIPEREKONN AD.RATSANIKUD RIKKAD JA MÕJUKAD ROOMLASED. VÄLJASPOOL SENAATORISEISUST. LIHTRAHVAS GLADIAATORID ELUKUTSELID VÕITLEJAD KES VÕITLESID TAVALISELT AMFITEATRITES NEIST TUNTUM COLOSSEUM . ROOMLASTELE MEELDIS VAATATA KA HOBUKAARIKUTE VÕIDUSÕITE HIPODROOMIL.. ROOMAST SAI VABARIIGI LÕPUL VAHEMERE SURIM LINN.. FOORUM KUI LINNA KOGU IMPEERIUMI SÜMBOOLNE KESKUS OMANDAS PIDULIKU VÄLISILME.. KÕIGI JUMALATE TEMPEL PANTEON.. AVALIKUD SAUNAD TERMID.. KORRUSELAMUD OLID ODAVAD, VAREM PUUST , SIIS KIVIST ÜÜRIMAJAD VAESEMA ELANIKKONNA, SEALHULGAS PROLETAARLASTE MAJUTAMISEKS. AKVEDUKTID MONUMENTAALSED VEEJUHTMED.. IGA ASI VÕI ELUSOLEND LOODUSES OLI NENDE MEELEST HINGESTATUD, IGALÜHEL OLI MINGI JÕUD MIDA NIM NUUMENIKS.. LAARID ESIVANEMATE HINGED. IGAL PEREKONNAL OLI MAOKUJULINE KAITSEVAIM GEENIUS KES EDENDAS SOOJÄTKAMIST,PEREKONNA PÜSIMINE.. ENNUSTAJAD PREESTRID AUGURID.CICERO KOLM ,STIILI, NN MADALAT STIILI...
Millise riigi järglane oli Bütsants? Kaua see riik püsis? Bütsants oli Rooma riigi järglane. See püsis üle 1000 aasta. 395 pKr-1453 pKr. Kes oli Bütsantsi tähtsaim valitsejapaar? Milline tähtis kirik ehitati nende ajal? Keiser Justinianus I ja keisrinna Theodora oli Bütsantsi kuulsaim valitsejapaar. Nende ajal ehitati Hagia Sophia katedraal. Milline uudne lahendus saavutati viklite abil (kus neid kasutati)? Kupleid sai ehitada ristkülikukujuliste ruumide kohale viklite abiga. Millise kujuga on San Vitale kirik Ravennas? San Vitale kirik Ravennas on kaheksatahuline. Mis teeb Hagia Sophia kiriku nii monumentaalseks? Hagia Sophia katedraal pakub nii suurt huvi kõigepealt konstruktiivses mõttes. Siin on lahenduse leidnud pikaajalised otsingud ja katsetused- püüd ühendada toredat ja lütsantslikule
BÜTSANTSI ARHITEKTUUR Bütsants (IdaRooma) kristlik riik, keisri käes oli nii ilmalik kui ka usuline võim. Kreeka keel tõrjus kõrvale ladina keele. Pealinnaks Konstantinoopol (praegune Istanbul Türgis), HAGIA SOPHIA KATEDRAAL Paljud Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised, mille põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel. Hagia Sophia oli kuulsaim mälestusmärk, mis oli sobivam ristiusu jumalateenistusteks. Empoorid rõdutaoline ruumiosa, mis tekib külglöövide ülemisel korrusel vaatega kesklöövi. Muhameedlased, kelle usk ei luba elusolendite kujutamist, on muutnud kirikute sisemust: kinni on kaetud maalingud ja mosaiigid, mis katsid seinu ja kupleid. SAN VITALE Kirik Ravennas (PõhjaItaalias). Väike kaheksatahuline kuppelehitis. Kuulus oma mosaiikide poolest. SISEARHITEKTUUR
eluaastast) abiellumise alampiir tüdrukutel 12, poistel 14 MOOD VALITSEV RINGKOND JA ÕUKOND maani langevad purpursed ja kuldniitidega läbipõimitud või tikitud siidrõivad VAIMULIKUD vastavalt ametikohtadele ornaadid LIHTRAHVAS lühike linast või villast tuunika (paljastatud keha alama seisuse tunnus) Konstantinoopol/Istanbul Konstantinoopol Konstanti noopoli müürid HAGIA SOPHIA KATEDRAAL Hagia Sophia lõige Hagia Sophia Põhiplaan Lõige Viklid Ristkuppelkirik Konstantinoopol Konstantinoopoli müürid Maaalune veehoila Konstantinoopolis Konstantinoopoli hipodroom Ravenna San Vitale kirik San Vitale .Põhiplaan San Vitale. Ravenna San Vitale. Ravenna. Interjöör San Vitale Ravenna. San Vitale Lunastaja kirik Choras 11.12. saj., praegu moshee Johannes Ristija kirik 13.saj
sajand. Oli maailma tähtsamaid linnu. Palju töökodasid, kus valmistati villaseid ja siidkangaid, kullassepa tooteid ja toredusesemeid. Brokaat kuld või hõbeniidiga läbikootud kangas. Strateegiliselt oli linna asukoht soodus. 3 küljest kaitses meri, maa poolt oli kahekordne müürivöönd, mis pani 1000 aasta jooksul rünnakutele vastu. Linna tsentrumis asus keisri loss ehk palee ja ülikute lossid. Foorum, hipodroom kõik valimised hipodroomil. Peakirik oli Hagia Sophia -usuelu keskuseks. Selles kirikus on kõik keisrid kroonitud. Ristiusk muutis Jumala salapäraseks vaimuks, kelle poole tuli pöörduda tseremooniaga. Bütsantsi kirikuteenistus oli väga pidulik. Vajas avarat ruumi. Eelistati kupliga kreeka ristpõhiplaaniga tsentraalehitist, kus protsessiooni ehk kirikliku rongkäigu ilu oli igast küljest vaadeldav. Kirik on kuppelehitis, kreeka ristpõhiplaaniga ja basiilika. Kirik muutub pikemaks, kuppel
Eriti armastati kupleid ning leiti igasuguseid võimalusi nende paigutamiseks. Tavaline oli ristkuppelkirik. Selle põhiplaan meenutab lühikeste võrdsete harudega kreeka risti, mille keskosas, mõnikord ka ristharude kohal kerkivad kuplid. Üldse koondusid paljud bütsantsi kirikud ühe keskse, tsentraalse kupli ümber. Olgu nende põhiplaan siis kreeka risti kujuline või ümmargune või hulknurkne kõiki neid nimetatakse tsentraalehitisteks. Hagia Sophia ja San Vitale kiriku siseseinad lausa kaovad värvilistest kividest ja sädelevast klaasist mosaiikide alla. Bütsantslased leiutasid mosaiikide tegemiseks erilise hõõguvate värvidega klaasisegu - smaldi. Peale piiblisündmuste võib seal näha ka Justinianust ennast ning keisrinna Theodorat koos saatkonnaga. Bütsantsis töötati välja kindel plaan piibliaineliste maalide ja mosaiikide paigutamiseks kiriku seintele.
kristlastel polnud kedagi kujutada-kõik olid võrdsed. Kujud meenutasid neile paganat. 5. Mida tähendab väide "sai alguse sümboolika"? Väide tähendab seda, et hakkati seintele maalima kindlaid sümboleid, mis tähendasid mingit sõna. Nt: tuvi, paabulind, ankur jne. 6. Mida kujutati mosaiikidel ja seinamaaningutel? Kujutati lugusid, mis olid võetud Piiblist. 7. Mis on bütsantsi tähtsaim ehitis? (saj. valitses) Bütsantsi tähtsaim ehitis on Hagia Sophia, mis ehitati 6. sajandil pKr; keiser Justinianus. 8. Mille poolest on see ehitis kuulus? Hagia Sophia on kõige tähtsam katedraal Rooma riigis. 9. Mis on ikoon ja ikonoplastide liikumine? Ikoon on pühapilt. Ikonoplastide liikumine on ikoonipooldajate liikumine 8.-9. sajandil. 10. Milliseid kultuure on bütsants enam mõjutanud? Bütsants on mõjutanud Itaalia vararenessansi ja vanavene kunsti. 11.Kirjelda bütsantsi mosaiiki. Mida ja kuidas on kujutatud? Mosaiigid sarnanevad vara
Lincolni katedraal Inglismaal Bütsantsi kunst Ida-Rooma riigi kunst (330.a-st, mil Byzantione linn nimeteti ümber Konststantinoopoliks kuni selle vallutamiseni türklaste poolt 1453.a.). Bütsantsi kunst on osa varakristlikust kunstist. Bütsantsi kunstis ühendatakse kreeka ja rooma hilisantiigi ideed orientalistlike vormidega. Tsimene õtseaeg on Büsantsis keisar Justinianuse valitsusajal (526-565). Peamiseks ehitisteks on Hagia Sophia kuppelbasiilika Konstsntinoopolis ja oktogonaalne San Vitale tsentraalehtis Ravennas. Just Ravennas on säilinud varaseid mosaiike. Ajavahemikus 726-853 toimunud pilditülile (ikonoklasm) järgneb Makedoonija dünastija büsantsi kunsti teine kõrgperiod, mis kestab kuni 13.saj-ani (Makedoonija renessanss). Arhitektuuris valitseb tollal ristkuppelkiriku tüüp. Kuulsamad selle perioodi mosaiigid paiknevad Veneetsia Santa Fosca kirikus.
kunst on kiriku teoloogia hoolikalt kontrollitud kunstiline väljendus. Bütsantsi arhitektuur Bütsantsi arhitektuuris kasutati laialdaselt põletatud telliseid, mis laoti vaheldumisi loodusliku kiviga. Võlvid ja kuplid valmistati kergetest kärgtellistest, pimsist, putsolaanist. Siseseinad ja mõnikord ka välisseinad kaeti marmori või mosaiikkividega. Hagia Sophia Üks kuulsamaid bütsantsi arhitektuuri mälestusmärke on Hagia Sophia Katedraal San Vitale Veel on üks väga tuntud kirik maailmas mis on väga omapärane, nimelt kaheksanurkne kirik San Vitale mis asub itaalias. Sisekujundus Bütsantsi sisearhitektuuris on tähelepandavad sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid ehk talumid. Üritati mitmekesistada ka kirkute välisilmet. Apsiidid pole väjast ümmargused, vaid tahulised ehk polügonaalsed Sisekujundus
14.Mille poolest erineb ristiusk roomlaste uskumustest? Alandlikkus, käsk armastada ka vaenlasi ja Jumala ees on kõik võrdsed 15.Milline Rooma Keiser muutis ristiusu lubatuks? Keiser Constatinus 16.Milleks kasutati katakombe? Sinna maeti surnud 17.Milline ehitustüüp võeti kasutusele kiriku arhitektuuris? Relieefkunst? 18.Kes oli Bütsantsi tuntuim valitsejapaar ja mis ehitus rajati nende ajal? Keiser Justinianus I ja keisrinna Theodora. Hagia Sophia katedraal 19.Mis juhtus Hagia Sophiaga peale türklaste vallutust? Ehitati juurde kõrged saledad tornid ehk minaretid, mis moonutavad esialgselt välisilmet. Kinni kaeti maalid ja mosaiigis, mis katsid seinu ja kupleid. 20.Millises Itaalia linnas leidub palju Bütsantsi mosaiike? Ravenna 21.Kuidas valmistati ikoone? Maaliti, enkaustika tehnikas 22.Milline Ukraina linn on vana- slaavi kunsti keskus? Kiiev 23
Bütsanst Lääne Rooma riik pealinnaga Konstatinopol, keiser Constantinus, alad Kreeka ja Väike Aasia, hellenistlik kultuuri traditsioonid, kreeka keel, mõju idamaade kultuurist, kristlik riik, ilmalik ja usuline võim (lahutatud) keisril, kiriku lõhenemine: idapoolne õigeusk ja läänepoolne katoliiklus, kirikud tsentraalehitis, 5 kuplilised, keiser Justinianus I ja Theodora aeg, kus ehitati pealinna mälestusmärk Hagia Sophia katedraal (kuppel ristkülikukujulise ruumi kohal, lahendati viklite (kupli kandekonstruktsiooni element) ja kolmnurga kujutise abil, hiigelkupplit toetavad poolkuplid, neli kaart, kesklöövi alumise osa moodustab kaarestik, külglöövid on kahe korruselised, kus avaneb ka kiriku rõdu empoor, San Vitale kirik Ravennas (8 tahuline kuppelehitis, keskosa kõrgem, löövi teine korrus avaldub empoorina keskmisesse ruumi, mosaiigid), Apostlite kirik Konstantinoopolis,
VANAKREEKA KUNST Meander-sai oma nime Väike-Aasia käänulise jõe Maiandrose järgi. Teatri põhiplaan 1-teatron, 2-orkestra, 3-skenee Z 1. Arhailine e vana aeg 600-480 ekr eusi tempel 2. klassikaline e õitseaeg 480-323 ekr 3. hiline e hellenistlik aeg 313ekr-30pkr Dooria order. *kreeka ahitektuuris oli tähtsaimaks ülesandeks ehitada templeid. ...
Egeuse kultuur (3000-1200 eKr) KREETA Kreeta asub Kreeka kaguosas. Ta on suuruselt viies saar Vahemeres. Asustatud on ta umbes 2000 aastat eKr. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kolm ajajärku: 1) Varajane ajajärk ~3000 - 2000 eKr 2) Keskmine ajajärk ~2000 - 1600 eKr, keskus Kreeta saar 3) Hiline ajajärk ~1600 1100 eKr, keskus Mükeene linn Kreeta kultuuri ajajärgud 1) Varajane Minos paleede eelne 2600-2000 Leiud: panustega ümarhauad (ehk hauaringid, mida kasutati pideva matmispaigana ja mis tihti asusid tsitadelli ...
Islami kunst SAKRAALARHITEKTUUR on väga tähtis! Ehituskunst on kõige tähtsam - MOsEE o Hakati ehitama juba 7. sajandil. o Pole kindlat põhiplaani. Enamasti müüriga ümbritsetud nelinurkne õu, mida igast küljest piiravad sammaskäigud. o Ühel küljel on tavaliselt üsna madala ja lameda laega saal, mille sammaste read löövideks jagavad. o Meka-poolses seinas (nn. kibalüüris) on poolümar palveniss (nn. mihrab). o Õues on kindlasti ka kaev, sest usk nõuab enne palvetamist rituaalset pesemist. o Tavaliselt kuuluvad mosee juurde ka üks või mitu saledat ja kõrget torni need on minaretid, mille rõdult usklikke palvusele kutsutakse. Mida rohkem minarette seda tähtsam. Minarettidel on erinevaid vorme nelinurkne, ümar, kruvikujuline. Neil võib olla mitu rõdu ja teravatipuline katus. o Võivad esineda ka sakilised, teravkaarsed ...
Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kunst Koht, aeg Egeuse meri ● Algas 3. aastatuhat ekr. - 12. saj. Ekr.(hävis) ● ● Kreeta kunst Kreeta kuninga Minose järgi minoiline kunst ● Keraamika ● ● Mükeene kunst Sarnane Kreeta kunstile ● Tarbekunst kõrgel järjel(kullasepatõõ ja keraamika) ● Tähtsaimad saavutused Ehituskunst – lossid(knossos, Phaistos, Hagia Triada) ● Seintel pildid ● Tähtsaimad saavutused Keraamika – looduslähedane, mereloomad, ● ● Tähtsaimad keskused Mükeene linn, ● Trooja ● Knossos (vanim) ● ● ●
Egeuse arhitektuur ja kujutav kunst Koostaja: Knossos Aerofoto Phaistos Aerofoto Knossos Phaistos Knossos. Rekonstruktsioon Knossos. Põhjapoolne sissekäik Knossos Pühad sarved Knossos. Piilarihall Knossos. Toiduladu Phaistos. Suur trepp Troonisaal Vann "Pariisitar" Jumalanna madudega Jumalanna madudega Sarkofaag Hagia Triadast Merestiilis vaas Knossosest "Kamarees# stiilis vaas Phaistosest Phaistose ketas Kalur Thera saarelt Seinamaal Thera saarelt Mükeene rekonstruktsioon Mükeene Mükeene. Atreuse varakamber Tiryns. Tsitadell Tiryns Kükloopilised müürid Mükeene jumalanna
Bütsants arhitektuuris Kasutati laialdaselt põletatud telliseid, mis laoti vaheldumisi loodusliku kiviga. Võlvid ja kuplid valmistati kergetest kärgtellistest, pimsist, putsolaanist jm. Siseseinad ja mõnikord ka välisseinad kaeti marmori või mosaiikidega. Rooma halbade tavade eeskujul jätkati mitmesuguste vanade antiikehitiste rüüstamist, et omale sobivat materjali hankida. Justinianus I ajal ehitatud (532537) Hagia Sophia basiilika on tänapäeval kõige võimsam Bütsantsi arhitektuuri mälestusmärk. Katedraal püsis veidi vähem kui 1000 aastat maailma suurimana (kuni Sevilla katedraali valmimiseni aastal 1520). Arhitektuurist on põhiliselt säilinud sakraalehitisi, enamjaolt on tegu tsentraalehitistega seinad on keskpunktist võrdse kaugusega. Sageli üks või mitu kuplit, väljast kaunistatud liseemide ja petikutega (madalad nisid seinas, nö võltsaknad)
400 inimfiguuri, 200 hobust. Kulges piki tegeliku hoonekarbi ülemist serva. In situ lad. k. oma esialgsel kohal. 50 juppi on Briti Muuseumis. Pheidias tegi. Tähtis on sellepärast, et on hästi detailselt modelleeritud, tavaliselt olid hästi suured üldistused. 26. Olümpiastaadion Esimesed kaasaegsed olümpiamängud peeti 1896. Esimesed olümpiamängud olid 776 ema. Zeusi auks. Oliivipärg. Olümpiastaadion 192m, 28cm. Kui võitsid 3x, siis said portreelise büsti. 27. Hagia Sophia Püha tarkus. On kirik. Arhitekt on Isidoros Miletosest. Ehitati 532537. 532 toimub rahvaülestõus, Justinianus I Õiglane surub maha ja laseb ehitada. Nägi unes ja rääkis arhitektile, kuidas tuleb ehitada. "Oo, Saalomon, ma trumpasin su üle!" 1453 tuleb Mehmed II Vallutaja, siis muudetakse moseeks. Kupli diameeter 32 m. 1934 tuleb Atatürk. Ei sobi kummagi religiooni pühakojaks, 1935 läheb muuseumiks. 4 minaretti. 28. Sinine mosee 1609 alustati ehitamist. Ahmet I lasi ehitada
Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks, et väljendus "bütsantslik toredus" püsib tänini. Bütsants oli ristiusuline maa ning ka ta keerulise kombestikuga nn. kreekakatoliku kirik esitas kunstile omad nõuded. ARHITEKTUUR Oma 1000-aastase ajaloo jooksul elas Bütsants üle mitmeid tõuse ja langusi. Koos riigiga tegi need muutused ka kunst, mille esimene õitseaeg oli 6.sajandil keiser Justinianus I ajal. Siis loodi ka kuulsaim bütsantsi ehitusmälestis- Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis. Peale suuruse ja ilu köidab selle ehitise juures tähelepanu see, et Kirik on kokku ehitatud kahest erinevast ehitustüübist: basiilika ja kuppelehitis. Siin on kupliga kaetud piklik nelinurkne ruum - varem osati kupliga katta vaid ümmargust ruumi. Selleks kasutati vikleid, mis on kolmnurksed sfäärilise pinnaga ehituselemendid. Kiriku 77m pikkune kesklööv on kaetud kupli ja kahe poolkupliga. See suurendab ruumimõju ja annab kuplis asuva 40 akna kaudu
Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks, et väljendus "bütsantslik toredus" püsib tänini. Bütsants oli ristiusuline maa ning ka ta keerulise kombestikuga nn. kreekakatoliku kirik esitas kunstile omad nõuded. ARHITEKTUUR Oma 1000-aastase ajaloo jooksul elas Bütsants üle mitmeid tõuse ja langusi. Koos riigiga tegi need muutused ka kunst, mille esimene õitseaeg oli 6.sajandil keiser Justinianus I ajal. Siis loodi ka kuulsaim bütsantsi ehitusmälestis- Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis. Peale suuruse ja ilu köidab selle ehitise juures tähelepanu see, et Kirik on kokku ehitatud kahest erinevast ehitustüübist: basiilika ja kuppelehitis. Siin on kupliga kaetud piklik nelinurkne ruum - varem osati kupliga katta vaid ümmargust ruumi. Selleks kasutati vikleid, mis on kolmnurksed sfäärilise pinnaga ehituselemendid. Kiriku 77m pikkune kesklööv on kaetud kupli ja kahe poolkupliga. See suurendab ruumimõju ja annab kuplis asuva 40 akna kaudu
riiete all pole peaaegu üldse tunda. Millistes linnades asuvad tuntuimad varakristlikud kirikud? Tuntuimad varakristlikud kirikud asuvad Roomas ja Ravennas. Millise riigi järglane oli Bütsants? Kui kaua see riik püsis? Bütsants oli Rooma riigi järglane. See püsis üle 1000 aasta. 395 pKr-1453 pKr. Kes oli Bütsantsi kuulsaim valitsejapaar? Milline tähtis kirik ehitati nende ajal? Keiser Justinianus I ja keisrinna Theodora oli Bütsantsi kuulsaim valitsejapaar. Nende ajal ehitati Hagia Sophia katedraal. Milline uudne lahendus saavutati viklite abil? Kupleid sai ehitada ristkülikukujuliste ruumide kohale viklite abiga. Mis teeb Hagia Sophia kiriku nii monumentaalseks? Hagia Sophia katedraal pakub nii suurt huvi kõigepealt konstruktiivses mõttes. Siin on lahenduse leidnud pikaajalised otsingud ja katsetused- püüd ühendada toredat ja lütsantslikule vaimulaadile nii lähedast tsentraalehitist ning pikergust basilikaalset hoonet,
Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Nende kunst on sulam euroopalikust ja idamaisest kunstist. Iseloomulik on idamaine toredus. Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks, et väljendus "bütsantslik toredus" püsib tänini. Bütsantsi kunsti õitseaeg jääb keiser Justinianus I aega. Sel ajal loodi ka bütsantsi kõige kuulsam ehitusmälestis Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis, mis valmis Bütsantsi ja Kiievi meistrite ühistööna. Sophia kiriku eripäraks on kupliga kaetud piklik nelinurkne ruum varem osati kupliga katta vaid ümmargust ruumi. Kirikule pani nurgakivi oma käega Kiievi vürst Vladimir. Kui riik türklaste valdusse läks, ehitati kirikule juurde ka kõrged
KNOSSOSE PÕHIPLAAN http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf KNOSSOSE REKONSTRUKTSIOON http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf Kuninglik kaksikkirveste hall. http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf Phaistos Phaistos Phaistos Phaistose kaev Phaistos HAGIA TRIADA lossi aerofoto http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf Hagia Triada varemed. http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf EGEUSE KUJUTAVKUNST Esineb: seinamaali(tehnikaks fresco) Fresco= seinamaaliliik ja -tehnika. Fresco maalitakse märjale krohvile lubjakindla värviga. reljeefi väikseid kujukesi.( peeti kodude kaitsjaks.) EGEUSE KUJUTAVKUNST Erksad värvid Pidulikud sündmused ning stseenid härjamängudest. Inimesed egiptusepärased, kuid palju vabamad ja liikuvamad.
hakati keisri järgi kutsuma Konstantinoopoliks. Linnas valitsevaks usundiks oli ristiusk. Konstantinoopol saigi Bütsantsi pealinnaks, mille koosseisus olid Balkani poolsaar, Egiptus ja valdused Aasias. Bütsantsi kuulsaim mälestusmärk arhitektuuris oli Püha Sofia Katedraal. Justinianuse ajastu kunstis leidsid vanad traditsioonid täiesti uue tõlgenduse. Selle aja tähtsaim mälestis on kahe ehitusmeistri- Anthemiose Trallesest ja Jsidorese Milutosest- ehitatud Hagia Sofia Konstantinoopoliks (532- 537a). See on ühendatud kuppelehitus pikerguse basiilikaga. Hagia Sofia kirik on kolossaalse kupliga ja seda toetavate poolkuplitega, mis ületab oma mõõtmete ning julgete ehitusvõtete poolest ka Sergiose ja Bakkhose kirikud. Samal ajal, kui tekkis varabütsantsi kirik, kujunes välja ka seinamaalingu stiil, armastatumaks tehnikaks sa mosaiik. Mosaiikmaal saavutas oma suurima mõjujõu seeläbi, et kivikeste värviplekid sulavad ühte kuldse fooniga.
KNOSSOSE PÕHIPLAAN http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf KNOSSOSE REKONSTRUKTSIOON http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf Kuninglik kaksikkirveste hall. http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf Phaistos Phaistos Phaistos Phaistose kaev Phaistos HAGIA TRIADA lossi aerofoto http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf Hagia Triada varemed. http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf EGEUSE KUJUTAVKUNST Esineb: seinamaali(tehnikaks fresco) Fresco= seinamaaliliik ja -tehnika. Fresco maalitakse märjale krohvile lubjakindla värviga. reljeefi väikseid kujukesi.( peeti kodude kaitsjaks.) EGEUSE KUJUTAVKUNST Erksad värvid Pidulikud sündmused ning stseenid härjamängudest. Inimesed egiptusepärased, kuid palju vabamad ja liikuvamad.
Lauldakse henna hümne. Traditsiooniline sport Kaameli maadlus 2 isaskaamlit võitlevad Õlimaadlus maadlejatel on veepühvli nahast püksid jalas ("Kispet"),~13 kg kaaluvad. Söök Tarhana supp Kebab Baklava Jook Raki (aniisiga vürtsitatud liköör) Türgi kohv Türgi tee Arhitektuur Hagia Sophia kirik Selimi mosee Suleimani mosee Kunst Tänan tähelepanu eest!
Mööbel oli puidust, metallist, elevandiluust ja kivist. Kaunistati nikerduste või maalingutega Toolid Maximianuse troon: üleni elevandiluust, nikerdatud, kaetud stseenidega Jeesuse lugudest ja Ristija Johannese elust Lauad xkujuliste jalgadega ja puust, postjalgadega, ümmargune või ruudukujuline, kivist Kirst Kapid (nagu püsti tõstetud kirstud) Baldahiinvoodi San Apollinare kiriku interjöör Classe Ravennas pühitsetud 504 Sophia Hagia kirik Konstantinoopolis pühitsetud 537 Varakristliku kiriku põhiplaan Justianus I kaaskonnaga. Mosaiik San Vitale kirikus 526547 Keisrinna Theodora Ravenna San Vitale kiriku mosaiigil. U. 545 Bütsantsiagne mööbel Kapi uksed Baldahiinvoodi
Arhitektuur kujuneb lõplikult välja alles 6 saj.-ks. Peamiseks ehitistüübiks oli ristikujuline basiilika, mis sisaldas ka empoore. 6.saj-l sai suuremaks probleemiks tsentraalehitise- (kreeka rist, kõik hoone üksikud osad on üksteisest ühekaugusel) lähendamine pikkehitisele. Kreeka risti baasil ehitatud kirik Konstantinoopolis on Apostlite kirik. Justinianuse ajal püstitati riigi pealinnas Konstantinoopolis bütsantsi arhitektuuri tähtsaim mälestusmärk, Hagia Sophia katedraal. Bütsantsi sakraalarhitektuuris eelistati kupliga kaetud tsentraalehitist. Sellises ehitises viibides oli kogu kiriku ilu igast küljest vaadeldav. Hagia Sophia katedraal on kuppelbasiilikas tehtud. Ehitisel kasutati kõige kallimaid materjale ja kõige toredamaid mosaiike, mis hiljem kinni kaeti, kuna kirik muudeti mos´eeks. Praegu mõjuvad türklaste poolt hiljem juurde ehitatud tornid- minaretid (moee tornid) kirku juures võõralt.
"Jumalat õigesti ülistavat". Idapoolses kristlaskonnas oli kogu kultuuri aluseks kreekakeelsel haridusel põhinev hellenism, läänes aga juurdus ladina keel. Bütsantsi kirikus oli autoriteedilt kõrgeim Konstantinoopoli patriarh, läänes "juhtis vägesid" paavst. Peale selle paistsid erinevused silma nii arhitektuuris, jumalateenistuses kui ka kunstis. Arhitektuuris paistsid silma kaunilt voolitud kuppeltornid. Selle ehtusstiili ilmekaim näide on Hagia Sofia katedraal Istanbulis, mis on ehitatud aastatel 531-537. Eestiski kaunistavad sellised ümarad kuplid Kuremäe kloostrit, mida saab näha Ida-Virumaal. Nii nagu lääne kirikus, austati ka ida kirikus 7 sakramenti, mis võimaluse korral viidi läbi jumalanteenistusega ühendatuna kirikuseinte vahel. Viimasel ühtse kiriku ajal (a. 787) peetud ja ortodoksse kiriku poolt tunnistatud kirikukogul otsustati lubada ikoonide austamine. Otsus tähendas seda, et ei kummardata
Lääne-Rooma riigiks, roomalikule traditsioonile usuline võim millel olid erinevad keisrid ja kreeka keel tõrjus kõrvale ladina keele Kirik Paljud Bütsantsi kirikud Põhiplaanid olid ruudu, Hagia Sophia katedraal olid tsentraalehitised, võrdkülgse hulknurga või mille põhiplaani äärmised võrdhaarse kreeka risti punktid on keskmest kujulised ühekaugusel Hagia Sophia katedraali Ristkülikukujulise ruumi Peakupli viklid tekitavad Kesklöövi (mõõtmed 68,6 Kesklöövi külgseinte
KUNSTIAJALUGU 4.Bütsantsi kunst. Arhitektuur : · Rooma riigi jagunemine kaheks 395 a. (Ida-Rooma ja Lääne-Rooma) · Ida-Rooma pealinnaks Konstantinoopol · Kunsti 1.õitseng keiser Justinjanus I ajal · Paljud Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised, mille põhiplaani punktid on keskmest ühekaugusel ( ring, ruut, võrdkülgne hulknurk) · Hagia Sophia katedraal Konstantinoopolis : 6 saj, kõrgus 58,8 m, materjalideks telliskivid, naturaalne kivi. Tänapäeval on see mosee. On kupliga kaetud nelinurkne piklik hoone, seinu katsid mosaiigid, seinamaalingud, sisekujundus rangelt pidulik. Värvid : kuld, tumelilla, tumesinine. Seinte kaunistamisel kasut. Mosaiiki (vääriskivid, kuld) · San Vitale kirik Ravennas : 8 tahuline kuppelehitis. Kiriku keskosa kõrgem, seda
Arhitektuuriajaloo lühikursus Õppejõud: XXX NIMI KURSUS 2014 Sügis Esiaja arhitektuur: Newgrange´i käikhaud Iirimaal (4. at eKr) Stonehenge´i kromlehh Suurbritannias (2. at eKr) Mesopotaamia arhitektuur: Ištari värav Babülonis 6. saj eKr Egiptuse arhitektuur: Giza püramiidid (3. at eKr) Abu-Simbeli kaljutempel (2. at eKr) Kreeta-Mükeene ehk egeuse arhitektuur: Mükeene lõviväravad (2. at eKr) Knossose palee (2. at eKr) Vana-Kreeka arhitektuur: Ateena Akropol (V saj eKr) Pergamoni altar (IV saj eKr) Vana-Rooma arhitektuur: Colosseum (1.saj) Akvedukt Pont du Gard (1.saj eKr) Varakristlik arhitektuur: Sta Constanza mausoleum (4.saj) Püha Domitilla katakomb (2.saj) Bütsantsi arhitektuur Hagia Sophia peakirik (6.saj) St Apollinare in Classe (6.saj) Lääne-Euroopa arhitektuur varakeskajal: Theoderichi mausoleum (6.saj) ...
Kreeta-Mükeene egeuse kultuur egeuse mere piirkonnas kujunes III aastatuhandel eKr. välja egeuse kultuur. aladeks Kreeta saar ja mõned piirkonnad Kreeka mandril( Mükeene, Tiryns) õitseaeg 2000-1250 eKr. Tähtsaimateks ehituskunsti saavutusteks olid suured lossid nagu näiteks: Knossos Phaistos Hagia Triada Tiryns losside seinad kivist ning laotud ilma mördita ja lisaks sellele olid laed tehtud puust ka sambad olid tehtud puust, mis ahenesid allpool. sambad värviti nt. punase musta kollasega Arthur evans alustas 1900 kreeta saarel väljakaevamisi
Bütsantsi arhitektuur ja ikoonikunst Bütsantsi kirikute põhiplaanid on äärmiselt mitmekesised. Bütsantsi arhitektuur armastab kupleid. Levinud olid tsentraalehitised- ristkuppelkirikud, viiskuppelkirikud. Kirikute siseseinu kaunistasid erinevad mosaiigid. Bütsantsi kuulsaim ehitusmälestis on Hagia Sophia katedraal. 6. sajandil tekib Bütsantsis ikoonimaal. Väikestele puutahvlitele hakatakse maalima piiblitegelasi, Jeesus Kristust, pühakuid. Ikoonimaalidel on õigeusklike arvates imettegev jõud, nende ees palvetatakse ja neid hoitakse kodus. Ikoonimaale hoiti peamiselt kirikus erilisel võrel. Bütsantsi ikoonimaalidest on tuntuim Vladimiri Jumalaema. Islamikunst Islami kunstis on keelatud Jumala ja inimese kujutamine, seetõttu on kujutavat kunsti väga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
