kaebuse või avalduse esitamise puhul on tõenduskoormus pandud isikule, kelle vastu on kaebus esitatud (§ 6). Selle eesmärgiks on lihtsustada üksikisikutele soolise diskrimineerimise esinemise tõendamist (mis seletukirja järgi "sageli on võimatu"). Õiguspraktikast on teada, et kostjal on tunduvalt raskem tõendada teo mittetoimumist, kui hagejal teo toimumist. See aga paneb komisjoni olukorda a priori, kus on toimunud diskrimineerimine hageja suhtes. Ümberpööratud tõenduskoormuse erandlikkust Eesti õigusruumis on tunnistanud ka põhiseaduskomisjoni liige Liia Hänni ning veelgi enam ta on pidanud seda potentsiaalseks probleemiks, kuid siiski väitnud, et "õiguskorda Euroopa Liidu õigusega harmoneerides meil tuleks ka see põhimõte omaks võtta7". Võiks tõstatada küsimuse, kas sellise regulatsiooniga on võimeline töötama komisjon, mis "oma tegevuses ja otsustes sõltumatu ja erapooletu"(§ 12 p 2).
juriidiline isik lõpeb k)kuulutatakse välja esindatava pankrot l)muu seaduse säte volituse lõppetamiseks. 156. Millised on tsiviilõiguste teostamise viisid? Õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Seega ei tohi keegi saada kasu teise isiku teadmatusest, mittearusaamisest või õnnetusest ja hädast. Tsiviilõigusi kaitstakse hageja nõude ehk hage esitamisega. Hagiavalduses esitatakse hageja nõue teisele tsiviilõigussubjektile kostjale. Hagi saab esitada egumistähtaegade piires, mille möödumisel isik kaotab võimaluse kaitsta oma tsiviilõigusi hagi korras. Õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil,samuti selliselt,et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Seega ei tohi keegi saada kasu teise isiku teadmatusest,mittearusaamisest,õnnetusest ja hädast.
Heausksuse eeldus. Kui seadus seob õguslikud tagajärjed heausksusega, tuleb selle olemasolu eeldada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui keegi väidab vastupidist, tuleb seda tõendada, kusjuures tõendamisraskus lasub sellel, kes kinnitab (tõendab) midagi, aga mitte sellel, kes eitab. Hädakaitse ja hädaseisund on õigusvastasust välistavateks asjaoludeks ka tsiviilõiguslikes suhetes (vt õpiku alajaotus 7.1.). Aegumine. Tsiviilõigusi kaitstakse hageja nõude e hagi esitamisega. Hagiavalduses esitatakse hageja nõue teisele tsiviilõigussubjektile - kostjale. Hagi saab aga esitada aegumistähtaegade piires, mille möödumisel isik kaotab võimaluse kaitsta oma tsiviilõigusi hagi korras. Aegumistähtaega võib poolte kokkuleppel muuta, eelkõige kergendades nõude aegumise tingimusi, aegumistähtaega lühendada. Kuid aegumise kergendatud tingimusi ei kohaldata, kui kohustatud isik rikkus kohustusi tahtlikult
Töösuhtest tuleneva nõude esitamise tähtaeg Töösuhetest tuleneva nõude või TVK-sse või kohtusse esitada 4 kuu jooksul arvates ajast, mil töötaja sai või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest Töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude esitamise tähtaeg on 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest Töötasu nõude esitamise tähtaeg on 3 aastat arvates ajast, mil töötaja sai või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Kohtus vabastatakse riigilõivu tasumisest hageja: 1. Töötasu nõudmisel 2. Ülesütlemise tühisuse tuvastamisel. Töövaidluskomisjon (TVK) on kohtueelne sõlumatu individuaalseid töövaidlusi lahendav töövaidlusorgan. Moodustatakse tööinspektsiooni kohalike tööinspektsioonide juures. Koosseisu kuuluvad: 1. TVK juhataja kõrgema juriidilise haridusega tööinspektsiooni ametnik; 2. Töötajate esindajad; 3. Tööandjate esindajad.
1. avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi, ja 2. avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Kellel lasub tõendamiskoormis kas avaldatud fakt on tõene või mitte? Kohtupraktika: kui avaldatud fakt on au teotav, siis peab tõelevastavust tõendama avaldaja. kui on avaldatud ebaõige fakt, mis au ei teota, siis peab hageja ise tõendama et see fakt on ebaõige. Kannatanul õigus nõuda ebaõige faktiväite parandamist/ümberlükkamist ( 1047 lg 4) Nb! Seda õiguskaitsevahendit saab rakendada ka siis, kui fakt ei ole au teotav. (Küll aga ei tule kõne alla kahju hüvitamine, kui ei ole toime pandud au teotamist.) [õigusvastasust välistavad asjaolud] 61. Missugustele tingimustele peab vastama kannatanu nõusolek kahju tekitamiseks kui õigusvas-
asutajatel on otsuste vastuvõtmisel üks lisahääl? ÄS § 169 lg 1 osaniku häälte arv peab olema võrdeline tema osa suurusega. Kohtult võib paluda põhikirja seadusega kooskõlla viimiseks. 4. Osaühingu osanik esitas kohtule hagi, nõudes juhatuse kohustamist esitama talle osaühingu dokumente ja andma teavet kõikide osaühingu tehingute kohta. Osaühing vaidles hagile vastu, põhjendades oma vastuväiteid asjaoluga, et juhatus on teabe andmisest keeldunud, kuna hageja esitab teabe saamise nõudeid iga päev ning ei lase juhatusel täita oma põhikohustusi ühingu juhtimisel. Kuidas peab vaidluse lahendama kohus? ÄS § 166 lg 1 osanikel on õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega. ÄS § 166 lg 2 Juhatus võib keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele. Seega siin peaks ära tõendama, et info andmine
NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, ...
sünnipärane kodanik võib kandideerida vabariigi presidendiks. Eesti praegune kolmeastmeline kohtusüsteem loodi 1993. aastal. Esimese astme kohtud on maa-, linna- ja halduskohtud. Maa- ja linnakohtud arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalõiguslikke asju. Maakohtud asuvad igas maakonnas, linnakohtud aga kolmes suuremas linnas (Tallinn, Kohtla-Järve ja Narva). Tsiviilprotsessi korras lahendatakse eraõiguslikke asju. See on eravaidlus hageja ja kostja vahel. Kriminaalprotsessi ülesandeks on teha kindlaks, kas kohtualune on süüdi või mitte ja süü korral määrata karistus. Kohtualuse ja kannatanu kõrval osalevad protsessis veel kaitsja ja süüdistaja. Halduskohtud arutavad kaebusi ja proteste riigivõimu- ja omavalitsusorganite ning ametiisikute vastu, samuti haldusõigusrikkumisi (näiteks heakorraeeskirja rikkumist). Ringkonnakohtud ehk teise astme kohtud.
Peatumise alused on toodud TsÜS §160- 167. Nt. hagi esitamisega, kui on vääramatu jõud, läbirääkimiste korral. Juhul kui lõpuni jääb vähem kui kaks kuud ja siis ilmneb peatumist tingiv asjaolu, antakse juurde alati kaks kuud, et pärast aeg liiga lühike poleks. Teatud juhtudel antakse juurde ka 6 kuud (vt. TsÜS §165 lg 2 ja §166 lg 2). Vt. §163, kus on üks teistsugune erand seoses tähatajaga. Kui on tegu vääramatu jõuga, nt. piirkonnas kus hageja elab on sisse seatud liikumise keeld vms ja ta ei saa hagi esitada, siis sel juhul kui peatamist tingiv asjaolu on vääramatu jõud omab see peatavat toimet ainult viimase kuue kuu jooksul! Muud peatamist tingivad asjaolud peatavad igal hetkel. Loe peatamiste alustest! Lisaks: TsÜS 10. Peatükk, §142-169; Köhleri õpik lk 42-47.
Peatumise alused on toodud TsÜS §160-167. Nt. hagi esitamisega, kui on vääramatu jõud, läbirääkimiste korral. Juhul kui lõpuni jääb vähem kui kaks kuud ja siis ilmneb peatumist tingiv asjaolu, antakse juurde alati kaks kuud, et pärast aeg liiga lühike poleks. Teatud juhtudel antakse juurde ka 6 kuud (vt. TsÜS §165 lg 2 ja §166 lg 2). Vt. §163, kus on üks teistsugune erand seoses tähatajaga. Kui on tegu vääramatu jõuga, nt. piirkonnas kus hageja elab on sisse seatud liikumise keeld vms ja ta ei saa hagi esitada, siis sel juhul kui peatamist tingiv asjaolu on vääramatu jõud omab see peatavat toimet ainult viimase kuue kuu jooksul! Muud peatamist tingivad asjaolud peatavad igal hetkel. Loe peatamiste alustest! Lisaks: TsÜS 10. Peatükk, §142-169; Köhleri õpik lk 42-47.
§ 4. Menetlusõiguste käsutamine (1) Kohus menetleb tsiviilasja üksnes juhul, kui seaduses sätestatud korras on esitatud hagi või muu avaldus. Seaduses sätestatud juhul menetleb kohus tsiviilasja omal algatusel. (2) Hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. (3) Pooled võivad lõpetada hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Hageja võib esitatud nõudest loobuda ja kostjal on õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). 38 (4) Kohus peab kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik
Leppetrahvi saab nõuda, sest selles on lepingus kokku lepitud ning lepingust tulenevaid kohustusi rikuti. Õigusteoreetiliselt: saaks nõuda esimese tarne eest leppetrahvi, teise tarne eest nõuda ei saaks lepingumuudatuse tõttu. Leppetrahv ei välista õiguskaitsevahendite kasutamist. Kui mõistliku aja jooksul leppetrahvi ei esita, kaotab õiguse leppetrahvi nõuda. Kaasus 3. 28.05.2010 sõlmisid OÜ Sprit Invest ja OÜ Lavinor Baltic laenulepingu, mille alusel laenas hageja OÜ-le Lavinor Baltic 900 000 krooni (57 520,48 eurot). OÜ Lavinor Baltic kohustus laenu tagastama hiljemalt 31.10.2010 ja tasuma laenu kasutamise eest intresse arvestusega 30% aastas. Laenu tagasimaksmisega viivitamisel tuli tasuda viivist 0,14% nõuetekohaselt tasumata summast päevas. 28.05.2010 allkirjastasid OÜ Sprit Invest ning OÜ Lavinor Baltic ainuosanik ja juhatuse liige AT käenduslepingu. Käenduslepinguga võttis AT endale solidaarse
avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas kohtus hakkab vaidlus otsast peale - avaldaja võib hagis esitada üksnes neid nõudeid, mille ta esitas TVK-le - (TvLS § 58 lg-d 1-3) - kui TVK avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks TVK-le esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina - sellisel juhul on TVK poole pöördunud isik hageja ja kohtule taotluse esitanud pool kostja - TVK-le esitatud avaldus loetakse niisugusel puhul hagiavalduseks ning kohus võib anda tähtaja avalduse korrektseks vormistamiseks, seisukohtade täiendamiseks jmt - (TvLS § 58 lg-d 4 ja 5) - kui kohtule esitatakse hagi või avaldus vaidlusasjas, mida TVK on juba lahendanud, tuleb seda hagis või avalduses märkida ja lisada otsuse ärakiri
a "Õigusteaduse sõnastik". Selles sisaldus alates 1920ndatest tehtud töö vili. Sõnavara mõttes on 1934.a. Karlsoni- Veski "Õigusteaduse sõnastik" tänaseks vananenud, ent toonane põhisõnavara püsib tänaseni. Terminiloomes otsustati lähtuda eesmärgist luua oma, eesti keelele tuginev terminisüsteem. Ka tänapäeval kasutavad juristid paljusid sellest sõnastikust tulenevaid väljendeid, nt esildis, hageja, käive, omand, toimik, tõkend jne. Teise maailmasõja eelse perioodi õiguskeele parimaks näiteks peetakse 1939. a valminud tsiviilseadustiku eelnõu. Oskussõnu saadi nii murretest, keele ajaloost, üldkeelest kui soome keelest. Kõige viljakam moodus sõnaloomeks oli tuletamine (jõustama > jõustuma), peale selle ka liitsõnamoodustus (nt kaasomand, sundvõõrandama). R. Narits Juriidiline semantika ehk õiguskeel Eesti õiguskorra kontekstis Eesti õiguskeelele pani aluse 1934
pidamisel kasutatavast p¨ uha le Qin d¨ unastia ajal Meng ohvrilamba 9432, kujuti- Ti´an poolt, kuid ju- sest . m¨argib kohtuprot- ba aastasadu vanematel luu- sessi kaotaja vette heitmist del on leitud puna- koos hageja p¨ uha lam- se tindi j¨algi. Luukir- baga . pronkskirjas on ka ja m¨argid kirjutati k~oigepealt m¨ark, kus ¨ara heidetavad on tindiga, alles seej¨arel gravee- veel suurde loomanahka riti, kusjuures alati ei kat- m¨ahitud. Kaotus oli sama kui tunudki tegelik kiri mustan- p¨ uhaduseteotus ning karistus diga, mist~ottu ongi osadel vastav
✂会意 ✁M¨argi o˜ ige kuju on , koosnedes veest 水, ilma kaaneta manan˜oust 去 ja かいたい たい kohtupidamisel kasutatavast p¨uha ohvrilamba kujutisest . m¨argib kohtu- とうき しんよう protsessi kaotaja vette heitmist 投棄 koos hageja p¨uha lambaga 神羊. pronkskirjas じゅうひ on ka m¨ark, kus a¨ ra heidetavad on veel suurde loomanahka 獣皮 m¨ahitud. Kaotus oli sama kui p¨uhaduseteotus ning karistus vastav. 〔説文〕seletab m¨arki kui karis- けい へい おおはらい tust 刑, mis silutakse 平 veepinnana. Jaapanis vastav rituaal 大祓.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
