3. 31 eKr – 284 pKr Printsipaat – juristide seisus, kaasustest tuletatud õigus 4. 284 pKr – lõpuni Dominaat ehk ainuvalitsus – neli keskust, sõdurkuningad, kristlus CIC PROTSEDUURISÜSTEEMID Vanarooma: Legis actio, müütilisest linna algusest kuni Puunia sõdadeni (u. 200 eKr). Põllumajanduslik, perekonnakeskne. Patriitsid ja plebeid. Formaalne legisaktsiooniline protsess (2 astet: preetor otsis hagi vormi, seejärel valitava kohtuniku ees; hageja, kostja, kohtukohustus, täitevmenetlust pole) Klassikaline periood: formulaarprotsess, II saj eKr – keiser Alexander Severuse surmani 235 pKr.. 2 astet, aga lihtsam Kaubandus, tööstus, raharinglus, hellenistliku õiguskultuuri saavutused, maailmariik. Kreeklastelt laenati õigusfilosoofia, mõisted, juriidiline tehnika. Dokumentide kasutamine muutus üldiseks ja lepinguõigus viidi vastavusse majanduselu vajadustega.
3-2-1-46-09:Valduse rikkumise korral on hüvitatavaks kahjuks eelkõige kaotatud kasutuseelised TsÜS § 62 lg 1 mõttes. Kaotatud kasutuseeliste väärtust arvestatakse abstraktselt - võrreldakse valdaja kasutusõiguse väärtust sarnase asja keskmise kasutusõiguse väärtusega ning kui valdaja kasutusõigus oli suurema väärtusega, tuleb talle hüvitada väärtuste vahe. Kaotatud kasutuseelise arvestamisel võib lähtekohaks olla kasu, mida hageja võinuks saada, arvestades ka kulutusi, mida ta kasu saamiseks pidi tegema. VARA Vara - isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum (isiku kõikide rahalist väätust omavate õiguste ja hüvede summa). Esemete kogum . Vara mõistet asjaõiguses kasutatakse vähe (asjaõiguse objektiks on konkreetsed asjad – vt spetsialiteedipõhimõte), küll aga perekonna-, pärimisõiguses, äriõiguses jne. ETTEVÕTE
5 Lepingute siduvuse põhimõte seob tehingu pooli antud lubadustega ja kaitseb lubaduse saajate õigustatud huvi kohustuste täitmise suhtes. Süü eeldamise põhimõte tähendab, et kuna isiku suuline käitumine on uheks vastutuse eelduseks lähtutakse isiku eeldatavast suust. Süütuse presumptsioon kui ei ole kohtuga suuotsust, siis ei saa ka suudi mõista. Tsiviilõiguses on vastupidid, et hageja suudistab kostjat ja kostja on kohe suudi (eeldatakse, et ta on suudi). Kostja idee ja ulesanne on tõestada, et ta ei ole suudi. Kui ta seda tõestada ei suuda, siis kohtunik mõistab ta suudi. Miks tsiviilõiguses nii on? 13. Nimeta ja kirjelda lühidalt tsiviilõiguste ja kohustuste tekkimise aluseid Tehing on suunatud õigusliku tulemuse saavutamisele. Tehingutest tekivad kõige rohkem kohustusi.
ˮ Kohtud leidsid, et lepingu näol ei ole tegemist siduva eelarvega töövõtulepinguga, kuid see pole ka mittesiduva eelarvega töövõtuleping. Tööde vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine ei mõjuta iseenesest kostja õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid. Küll peab kostja arvestama, et need asjaolud on tema tõendada, st kui ta ei suuda tõendada tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavust ja sellest tulenevalt hageja nõuet välistava õiguskaitsevahendi kasutamist (mh selle kasutamise eeldusi), peab ta hagejale kokkulepitud tasu maksma. Kokkulepitud tasu maksmisest saab tellija keelduda üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, milles tellija tasaarvestab selle tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu
Üheaegne pöördumine töövaidluskomisjoni ja kohtusse on keelatud. TVK lahendab kuhi 150 000 krooni. Töösuhtest tuleneva nõude esitamise nõude tähtaeg. Töösuhtest tuleneva nõude võib esitada 4 kuu jooksul arvates ajast, mil töötaja sai teada või pidi teada saama rikkumisest. Töölepingu ülesütlemise nõude aegumine 30 päeva avalduse saamisest. Töötasu nõude esitamise tähtaeg 3 aastat pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. Kohtus vabastatakse riigilõivu tasumisest hageja töötasu nõudmisel, ülesütlemise tühisuse tuvastamisel. Moodustatakse kohalike tööinspektsiionide juures. Komisjoni kuuluvad tvk juhataja kõrgeima juriidilise haridusega ametnik, töötajate esindajad, tööandjate esindajad. Vaidluse lahendamiseks töövaidluskomisjonis tuleb esitada avaldus kirjalikus vormis kahes eksemplaris töötaja töökoha järgsele töövaidluskomisjonile. Kui töötaja töökoht on kindlaks määratud mitut maakonda hõlmava piirkonnana esitatakse
Kuid on palju erandeid- riigisaladused, julgeolek, ärisaladused, Konfidentsiaalse info (nt arstidelt) võib ajakirjanik avaldada. Arstid jne peavad ise mõtlema ette. 13. Avalikkuse huvi mõiste. Harro-Loit „Ajakirjandusvabadusest kommunikatsiooni vabaduse poole“ lk 93. Tänapäeval ongi difamatsiooni(häbistavate teadete avaldamine) puhul üks olulisemaid küsimusi, kas avaldatud fakt oli tõene või mitte. Saksamaal ja USAs (kui asi puudutab avalikke asju) peab hageja tõendama, et avaldatud faktid olid valed. Juhul kui faktide tõesust peab tõendama kostja (ajakirjanik) ja kui ajakirjanik on informatsiooni saanud inimeselt, kes eelistas jääda anonüümseks, on probleemiks allikakaitse. Teine oluline kaitse laimusüüdistuse vastu on avalikkuse huvi. Ehk teisisõnu: kas ajakirjanduse kohustus informeerida on primaarne? Austrias ja Hollandis tuleb süüdistataval ajakirjanikul tõestada, et laimav informatsioon oli avaldatud
ning poolte võrdsus aitab vältida vigade tegemist. (nt kui üks pooltest saab eeliseid, suureneb tema kasuks eksimise tõenäosus ja sellega ka summaarne vea hind.) Halduskohtumenetlus – eraisik kaebab riigi või KOV ametiasutuse poolt tema suhtes tehtud otsuse või toimingu peale. Pooled on kaebaja ja vastustaja. (vt Halduskohtumenetluse seadustik) Tsiviilkohtumenetlus – üks isik nõuab kohtu kaudu teise isiku poolt oma tsiviilõiguste respekteerimist. Hageja esitab kohtusse hagiavalduse, teine pool on kostja. (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik) Kriminaalmenetlus – riik süüdistab isikut süüteo toimepanemises, süüdistaja/prokurör esitab kohtule süüdistusakti, teine pool on süüdistatav, teda esindab kaitsja.(vt Kriminaalmenetluse seadustik) *Käesolevas käsitluses on termini „pooled“ all mõeldud kõikide vaidluste põhilisi osalisi koos nende esindajatega.
üldkasulik töö общественно-полезный труд asendamine замена kriminaalhooldusametnik чиновник, осуществляющий надзор за условно осуждёнными лицами и лицами, условно-досрочно освобождёнными от отбывания наказания rahalise karistuse asendamine vangistuse või üldkasuliku tööga замена денежного взыскания тюремным заключением или общественно полезным трудом rahalise karistuse päevamäär дневная ставка денежного взыскания vangistuse alammäär минимальный срок тюремного заключения varalise karistuse asendamine vangistusega замена имущественного наказания тюремным заключением miinimumpäevamäär минимальная дневная ставка trahviühik штрафная единица aresti alammäär минимальный срок ареста tingimisi vabastamine условное освобождение pöörata täitmisele обращать к исполнению mõistetud karistuse pööramine täitmisele обращать назначенное наказание к исполнению kuriteo toimepanemine ettevaatamatusest совершение пре...
asja lahendamiseks rahuldamata osas. 44 · Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati TVK-sse. Otsuse vaidlustamine avalduse täielikul või osalisel rahuldamisel · Kui TVK avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks TVK-le esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. · Sel juhul on hageja TVK poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. · Avalduselt tuleb tasuda riigilõivu summas, mille hageja oleks pidanud tasuma hagi esitamise korral. · TVK-le esitatud avaldus loetakse hagiavalduseks. · Kohus annab pooltele vajaduse korral tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis, oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks. Otsuse vaidlustamise kord
12) esineb muu seaduses sätestatud volituse lõppemise alus 34 Tsiviilõiguste teostamise viisid: · Hea usu põhimõte õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus · Heausksuse eeldus kui seadus seob õiguslikud tagajärjed heausksusega, tuleb selle olemasolu eeldada, kui seadusest ei tulene teisiti · Hädakaitse ja hädaseisund Aegumine. Tsiviilõigusi kaitstakse hageja nõude e hagi esitamisega. Hagiavalduses esitatakse hageja nõue teisele tsiviilõigussubjektile kostjale. Hagi saab aga esitada aegumistähtaegade piires. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutmisest. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või
üleandmise päevast. 4. Käesolevas artiklis ettenähtud tähtaegu arvutades ei arvata tähtaja sisse kauba väljaandmise või kontrollimise või kauba saaja käsutusse üleandmise päeva. 5. Vedaja ja saaja peavad osutama teineteisele abi kõigi vajalike asjaolude uurimisel ja kontrollimisel. Artikkel 31 1. Kõigi käesoleva konventsiooni toime alla sattuvatest vedudest tekkinud vaidluste korral võib hageja, peale poolte poolt kooskõlastatud konventsioonist osavõtvate maade kohtute, pöörduda selle riigi kohtusse, mille territooriumil: a) on kostjal alaline elukoht või on oma peakommertsettevõte või osakonna või agentuuri asukoht; b) asub kauba veoks vastuvõtmise koht või kauba üleandmiseks ettenähtud koht. Teistesse kohtutesse pöörduda ei ole lubatud. 2. Kui käesoleva artikli punktis l nimetatud mingisuguses vaidluses on hagi läbivaatamisel
descriptive law (kirjeldav õigus) - laws which simply describe how people or even natural phenomenas usually behave nation (riik) - country with its own goverment citizen (kodanik) - person native of a country; realationship between country and a person stranger (välismaalne) - person who is unfamiliar, from another country penalty (karistus) - punishment fixed by law, as for a crime or from any soical groups goverment (valitsus) - organization which controlls a stre or community System of Courts (kohtusüsteem) - organization applying law in the name of states to commit a crime (kuritegu läbi viima) - breaking a law, usually given out by the goverment fine (trahv) - certain sum of money person pays for breaking a law corruption (korruptsioon) - dishonest or unethincal conduct by a person entrusted with a position of authority suspension (kõrvaldamine) - form of punisment that people recieve for violating rules and regulations Civil Acti...
Kordamisküsimused õigusõpetuses 1.Töölepingu mõiste, kohustuslikud tingimused, lepingu sõlmimine. Tööleping- kokkulepe töötaja ja tööandja vahel ning lepitakse kokku tehtavas töös, palga tingimustes ning tööandja on kohustatud pakkuma välja korralikud töötingimused Kohustuslikud tingimused: *poolte andmed *sõlmimise aeg ja koht, tööle asumise aeg *Töölepingu kestvus(määramata ajaks ja määratud ajax(hooajatööd ja asendustöö)) *Ametinimetus ja tööülesannete lühikirjeldus (võib olla töölepingu lisana ametijuhendis) *Töötasu, palga maxmise kord (aeg ja viis) *Töötegemise koht või piirkond *tööaja norm *puhkus *Töölepingu lõpetamisega seoses ette teatamise tähtajad 2.Tööettevõtulepingu erisused. Tööettevõtu leping erineb TLS-st: *tegemist on konkreetse tellimusega *tööettevõtja valib ise vahendid, kuidas tellimus täita *tööettevõtja teeb töö ära enda vastutusel *tasu makstakse, kui töö on üle antud ja vastu võetud *alluvusvahekord puudu...
11) Kuulutatakse välja esindatava pankrot 12) Muud seaduses olevad juhud Lepingu Ofert-pakkumine tegemisega ja selle vastu võtmisega akseptiga ehk nõustumisega. Aegumine õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist see tähendab nõue aegub seadusest ettenähtud tähtaaja või aegumistähtaja jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuste täitmisest. Tsüs kaitstakse hageja nõude ehk hagi esitamisega. Hagi esitatakse teisele poolele ehk kostja. Hagi saab esitada aegumistähtaegade piires, mille möödumisel isik kaotab õiguse kaitsta oma tsiviilõigusi hagi korras. Nõudeõigus ei aegu ainult seaduses sätestatud juhtudel. Ei aegu kinnistusraamatusse kantud asjaõigusest tulenev nõue. Aegumistähtaegu võib poolte kokkuleppel muuta eelkõige kergendades nõude aegumise tingimusi. Kui kohustatud isik rikkus tahtlikult siis ei kehti. Poolte kokkuleppel
eius, post acceptum scilicet iudicium, possessor usuceperit: quo casu etiam de partu, sicut de matre, et traditio et cautio de dolo necessaria est. GAIUS, Provincial Edict, raamat 7: /.../ hoidja peab üle andma kõik, mis ta on orja kaudu saanud, kõik pärandused, mis on talle tulnud selle orja kaudu. Ainult asja üleandmisest ei piisa, kõik kasum, mis on tulnud sellest asjast, peab ka olema üleantud. Mõte on selles, et hageja peaks saama kõik, mis ta oleks saanud, kui ori oleks alguses olnud tema käes. Kui 21 tegemist on orjatariga, siis kõik lapsed peavad ka olema üleantud, isegi kui lapsed sündisid peale seda, kui hoidja nad endale võttis. Kui olid lapsed, siis sama reegel kehtib ja üleandmine kui ka cautio pettuse eest on vajalik.65
Hagimenetluse kulud kannab kaotaja, s.o isik, kelle kahjuks otsus tehti (seega saab juhul, kui vastaspool kaotab protsessi, temalt tasutud riigilõivu sisse nõuda). Advokaadile, muule lepingulisele esindajale ja nõustajale kulutatud summad mõistetakse kaotajalt välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (s.o neid ei tarvitseta välja mõista kogu ulatuses). Võtmesõnadeks hagimenetluses on tõendid ja tõendamiskoormus. Hagiavalduse sisust peab nähtuma hageja selgelt väljendatud nõue, hagi aluseks olevad faktilised asjaolud, tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid jms. Üldjuhul peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Praktikas jäävad paljud hagid rahuldamata põhjusel, et ei suudeta oma väiteid tõendada. Kolmas moment, millega tuleks hagimenetluse puhul arvestada, on selleks kuluv aeg. Kui
2. kui TVK jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldajaesitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas 3. avaldaja võib hagis esitada üksnes neid nõudeid, mille ta esitas TVK-le 4. kui TVK avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks TVK-le esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina 5. sellisel juhul on TVK poole pöördunud isik hageja ja kohtule taotluse esitanud pool kostja 6. TVK-le esitatud avaldus loetakse niisugusel puhul hagiavalduseks ning kohus võib anda tähtaja avalduse korrektseks vormistamiseks, seisukohtade täiendamiseks jmt 7. kui kohtule esitatakse hagi või avaldus vaidlusasjas, mida TVK on juba lahendanud, tuleb seda hagis või avalduses märkida ja lisada otsuse ärakiri 8. hagi või avalduse saamisel nõuab kohus TVK-st välja vaidlusasja lahendamise
1. Tutvusta lühidalt kolme põhilist lähenemisviisi õigusele. Õigus tegevusalana Olulisemad õiguse valdkonna toimijad Eestis, nagu üldse Lääne Demokraatiates, on: -riigivõim kui õiguse kehtestaja -kohtud kui põhiline õigusemõistmise keskkond -õiguse tagamise ja elluviimise organid. Nende ül. On hoida inimesi tagasi õiguskorra vastaselt käitumiselt, vajadusel rikkujaid karistades. -juristid kui eelmainitud institutsioonide ja nende normide süsteemis hästi orienteeruvad isikud, kelle teadmised põhinevad haridusele või osalt kogemusele. Õigus sotsiaalse reaalsuse osana Õigus on üks osa, mille inimesed on loonud, et saada hakkama ohuga, mida kujutavad endast teised inimesed kes võivad meid tappa või orjastada. Õigus kohustuslike normide süsteemina Õigus on riigi tahteaktina kehtestatav üldkohustuslik käitumisnormidstik, mida loovad kindlal viisil pädevad institutsioonid ning mis mittejärmise korral tagatakse riigi sunniga. On kriteerium...
Kaks viimast tahvlit sisaldasid parandusi eelmistele, tagasipöördumist traditsiooni. „Rahva tahte kõige viimane väljendus on seadus“. Protseduurisüsteemid Vanarooma: Legis actio, müütilisest linna algusest kuni Puunia sõdadeni (u. 200 eKr). Põllumajanduslik, perekonnakeskne. Patriitsid ja plebeid. Formaalne legisaktsiooniline protsess (2 astet: preetor otsis hagi vormi, seejärel valitava kohtuniku ees; hageja, kostja, kohtukohustus, täitevmenetlust pole) Klassikaline periood: formulaarprotsess, II saj eKr – keiser Alexander Severuse surmani 235 pKr.. 2 astet, aga lihtsam Kaubandus, tööstus, raharinglus, hellenistliku õiguskultuuri saavutused, maailmariik. Kreeklastelt laenati õigusfilosoofia, mõisted, juriidiline tehnika. Dokumentide kasutamine muutus üldiseks ja lepinguõigus viidi vastavusse
Tõekspidamised ja valitsejad peavad vahetuma, siis on see tõhus. Kui jääb üks valitseja valitsema, siis ta ammendab ennast ja tekib seisak ja allakäik. §47 PSJV menetlus I Sätestus PSJKS II Menetluspõhimõtted Kõige olulisem vahe on tsiviilkohtu ja halduskohtu vahel. Tsiviilkohtus on dispositsioonipõhimõte, kohus hindab ainult seda, mida kaebaja väidab ja tõendab, mida kostja vastavalt ümber lükkab ja jätab ümber lükkamata. Tõendid on puhtalt hageja teha. Halduskohtus on dispositsioonimaksiim, aga lisaks uurimispõhimõte. Kaebaja tuleb kohtusse kaks kätt taskus ja kohtunik on see, kes tööd teeb ja tõendeid kogub. PS järelvalve menetlus on rohkem §50(1)lause2 järgi uurimispõhimõte. Kohus ei saa otsustada ilma taotluseta. See peab olemas olema. PS järelvalves on kirjalik menetlusepõhimõte §51(1). Erandjuhtudel on istung. Halduskohtumenetluses on erinevad kaebuse liigid. Tsiviilkohtumenetluses on hagimenetlus ja hagita menetlus
olid seadustest otseses sõltuvuses. Lihtsaim ja mõistlikem neis ühiskondades oli vaidluste lahendamiseks pöörduda kohtute poole, et seaduste alusel ja nende abil vaidlus lahendada, sest kui oleks jäetud kohtu poole pöördumata, oleks pidanud suhtlema teise vaidluse osapoolega, kes oleks võinud kurjasti ära kasutada teise poole nõrkust, mitte väga suurt otsustavust ning esitanud valekaebuse kõhkleja vastu ning kostjaks oleks jäänud see, kes enne oli hageja. Probleem lahendati seega kas kohtutes või jäi see hoopis lahendamata. Selline olukord viitab liigsõltuvusele seadustest. Selline sõltuvus kaasaegsetes ,,modernsetes" ühiskondades tuleneb eeskätt tööjaotusest ja spetsialiseerumisest. Igaks elujuhtumiks on olemas oma spetsialist, kes saab palka selle eest, et ta oma tööd teeb; see kehtib ka õiguse suhtes õigusliku probleemi peaks lahendama õiguskaitseorganites töötav inimene. Tavaline inimene ei tohiks sellesse sekkuda
tulene teisiti. Kui keegi väidab vastupidist, tuleb seda tõendada, kusjuures tõendamisraskus lasub sellel, kes tõendab midagi, aga mitte sellel, kes eitab. Hädakaitse ja hädaseisund tsiviilõiguslikes suhetes Hädakaitse ja hädaseisund on õigusvastasust välistavateks asjaoludeks ka tsiviilõiguslikes suhetes. 30 Aegumine, selle mõiste ja tagajärjed Tsiviilõigusi kaitstakse hageja nõude ehk hagi esitamisega. Hagiavalduses esitatakse hageja nõue teisele tsiviilõigussubjektile kostjale. Hagi saab aga esitada aegumistähtaegade piires, mille möödumisel isik kaotab võimalse kaitsta oma tsiviilõigusi hagi korras. Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutmisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nõue aga muutub sissenõutavaks sellest hetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda kohustuse täitmist.
Rassid, rahvad ja usundid Inimesed on erinevad. Antropoloogia - [kreeka keelst - inimeseteadus] Eristatakse kahte külge. · Füüsiline antropoloogia - uurib inimese väliseid tunnuseid. · Kultuurikline antropoloogia - uurib inimeste ühtekuuluvust keele kasutuse, käitumise, usundi ja muu sarnase järgi. Rassid - nimetatakse väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikke rühmi. Rassism ehk rassiteooria - tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud rassideks, mis on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada. Tänapäevase rasismi tekket seostatakse Prantsuse kirjaniku ja diplomaadi Joseph Arthur de Gobineau'ga. Rahvas, rahvus ja rahvuslus Rahvas - sageli mõistetakse selle all lihtsalt riigi või maa-ala elanikke. Rahvuse ühtkuuluvus, mis võib põhineda keelel, ühisel kodumaal, ajalool, religioonil ja tavadel nõuab l...
Riik. Riigimõiste. Riigi tunnused ja liigid. Riik on ühiskondlik institutsioon, mille eesmärgiks on ühiskonnas olemas oleva korra kaitsmine, alalhoidmine ja ühiskonna üldine juhtimine. Ühiskonna üldiste probleemide lahendamine. Institutsioon-moodustis, asutus, mehhanism millegi reguleerimiseks.(kirik, kool) Riigi funktsioonid: a)olemas oleva ühiskonna kaitsmine.(stabiilsuse tagamine) b) Montevideo konvensioon (1933) Montovideo on Uruguay pealinn. Konvensioon-leping (rahvusvaheline leping) Tunnused: 1)Territoorium-Eesti maismaa piir on määratud Tartu rahuga (2.02.1920). Hetkel Tartu Rahu järgi maismaa piir ei kulge. VenemaaGA ON PIIRILEPING SÕLMIMATA TÄNASENI. 2)Territoriaal veed-12 meremiili on territoriaal vete suurus rannikust. 1 meremiil=1km. Kus pole võimalik seal rakendatakse riikide vahelised kokkulepped. 3)Õhuruum antud ter. kohal 4)Antud riigilipu all sõitvad laevad ja lennukid...
1.Õigus ja kohtukorraldus. Põhiline oli kombeõigus. Et iga maa oli vastava õiguse loojaks, nimetati seda õigust maaõiguseks, mis eksisteeris osalt kombeõigusena, osalt rahvakogu otsustena. Ka Vana-Eesti kõige vanemaks õigusemõistmise viisiks oli omaabi. Tsiviilasjade kohta andmeid eriti ei ole, kuid kriminaalõiguslikes tüliküsimustes pidi kahjusaama enamikes asjades ise nõudma kahju heastamist. Süüteod ühiskonna vastu nagu reetmine, kindlustustöödest eemalehoidumine jne leidsid arutamist rahvakogudes- kärajäil, mis olid ühtlasi ka kohtuasutusteks. Käräjad tegid asja kohta üldise otsuse, kuna täpsema otsuse langetajaks ja otsusetäideviijaks oli vanematekogu. Vanematekogu valvas reeglitest kinnipidamist, täpse ja õiglase karistuse määramise ning otsuse kiire täidesaatmise järele. Otsese faktilise materjali puudumisel võidi arvestada ka kaudseid tõendeid nn jumala tunnistust. Selleks kasutati mõnda looma või eset ning tehti nendega mingi p...
ega ka tehingulise esinduse alla.Niisiis eristame o tehinguline esindus Tehinguga antavat esindusõigust nimetatakse volituseks. Esindaja olemasolu ei piira esindatava enda tehingute tegemise vabadust. Ta võib ise teha ka neid tehinguid, milleks ta esindajale volituse andis. Esindatav peab lihtsalt esindaja poolt tehtud tehinguid enda suhtes kehtida laskma. Lepingujärgne: Esindaja kohtus võib olla advokaat/ prokurist/ ,isik, kes on protsessiosalisega töö- või teenistussuhtes/üks isik hageja kaashagejate või kostja kaaskostjate volitusel / muu isik, kelle õigus olla lepinguline esindaja tuleneb seadusest / protsessiosalise üleneja või alaneja sugulane või abikaasa muu õigusteadmistega isik. Esindajaks Riigikohtus võib olla ja lepingulise esindajana kassatsioonkaebust esitada võib üksnes vandeadvokaat. Isikud, kes ei või olla kohtus esindajad / teovõimetu isik / alaealine / piiratud teovõimega isik / kohtunik, uurija, prokurör o seadusjärgne esindus
Ka tsiviilõiguste teostamisel ja kaitsel on kehtivad hädakaitse ja hädaseisundi mõisted. Tsiviilõigust võib kaitsta kohtus või poolte kokkuleppel vahekohtus. Tsiviilõiguste kaitse viisid on: 1. õiguste tunnustamine 2. rikkumise kõrvaldamine ja edasise rikkumise ärahoidmine 3. rikkumiseelse olukorra ennistamine 4. kahju hüvitamine 5. kohustuste täitmiselt sundimine 6. muul seaduses sätestatud viisil Tsiviilõigusi kaitstakse kohtus või vahekohtus vastaja hageja nõudel, milles esitatakse oma nõuded teisele suhte subjektile. Nõuet võib esitada peale nõude tekkimist üldiselt 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses teisiti sätestatud. Aegumistähtaega ei või poolte kokkuleppel muuta. Aegumist ei kohaldata: 1. kinnisraamatusse kantud asjaõigusest tulenevatele nõudele 2. kinnisasja piiride kindlakstegemise nõudele 3. vallasasja pahauskselt valdajalt väljanõudmise suhtes 4
juriidiline isik lõpeb; kuuulutatakse välja esindatava pankrot või esineb muu seaduses sätestatud volituse lõppemise alus. Millised on tsiviilõiguste teostamise viisid? Õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Seega ei tohi keegi saada kasu teise isiku teadmatusest, mittearusaamisest või õnnetusest ja hädast. Tsiviilõigusi kaitstakse hageja nõude ehk hage esitamisega. Hagiavalduses esitatakse hageja nõue teisele tsiviilõigussubjektile kostjale. Hagi saab esitada egumistähtaegade piires, mille möödumisel isik kaotab võimaluse kaitsta oma tsiviilõigusi hagi korras. Mis on aegumine? Mis tähtsus sellel on? Millised on aegumise tähtajad? Millal kohaldatakse rahvusvahelise eraõiguse seadust? Rahvusvahelist eraõigust kohaldatakse juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega.
esindajaks olev juriidiline isik lõpeb; kuuulutatakse välja esindatava pankrot või esineb muu seaduses sätestatud volituse lõppemise alus. Millised on tsiviilõiguste teostamise viisid? Õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Seega ei tohi keegi saada kasu teise isiku teadmatusest, mittearusaamisest või õnnetusest ja hädast. Tsiviilõigusi kaitstakse hageja nõude ehk hage esitamisega. Hagiavalduses esitatakse hageja nõue teisele tsiviilõigussubjektile – kostjale. Hagi saab esitada egumistähtaegade piires, mille möödumisel isik kaotab võimaluse kaitsta oma tsiviilõigusi hagi korras. Mis on aegumine? Mis tähtsus sellel on? Millised on aegumise tähtajad? Millal kohaldatakse rahvusvahelise eraõiguse seadust? Rahvusvahelist eraõigust kohaldatakse juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega.
See skeem pole eriti õnnestunud- esindaja tegutseb ju esindatava huvides, haldur tegutseb vu-te huvides. Plaanis teha muudatud- muutub see võ vara p varaks, omanikuks jääks võ, kuid p vara hakkaks käsutama p pesa, olemata omanik. õi-lik konstruktioon. Ja haldur oleks p pesa esindaja. Et saada haldur võ esindaja rollist välja. 1.8.2 P otsuse mõju toimuvate kohtumenetluste suhtes § 43. kui p välja kuulutatakse, siis võ v-o ju protsessiosaline nii hageja kui kostjana. Reeglid: 1. võ hagi kellegi kostja vastu- seda menetlust tuleb jätkata. Haldur võib astuda protsessi võ seadusliku esindajana. Kui jur iskust võ p välja kuulutatakse- juhtorganid jäävad alles, kuid nad kaotavad oma juhtimisalased kohustused. Nõukogu võib juh liikme tagasi kutsuda ja uue juhatusse panna, see õigus on olemas küll. 2. hagi võ vastu (võ kui kostja)- kõik nõuded tuleb esitada p menetluse raames. Kui ei
õiguskorra arengu, õiguse süstematiseerimise ning õigusteaduse arenguga. Aarnio põhjal (Soome näide): Ülemkohtu otsus koosneb tavaliselt järgmistest osadest: 1) põhjendused, 2) alus seaduses, 3) kohtuotsuse sõnastus, 4) otsustamisel oslenud õigusnõunikud, 5) esitaja ekspertarvamus ja võimalikud eriarvamusel olevate liikmete avaldused. Jura novit cura kohtumõistmissüsteemid on üles ehitatud põhimõttele, et kohus tunneb seadust. Seda põhimõtet võib tõlgendada mitmeti: 1) hageja ja kostja kohustuseks ega õigusekski protsessis ei ole selgitada kehtiva seaduse sisu. Räägivad vaid asjast; 2) kohus ei ole kohustatud võtma vastu informatsiooni õiguskorra sisust; 3) kohus peab tundma õigust professionalselt, ka vastuolulistel juhtumitel, ja tal on otsustamiskohustus. Kuid võib siiski vastu võtta ka asjaosalise pakutud selgitust õigusküsimuses. See punkt hõlmab ka juriidilise asjatundlikkuse.
Kui asjas on kohtu ettepanekul esitanud lisaks menetlusosalistele seisukoha ka pädev riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, tuleb ka see seisukoht otsuse kirjeldavas osas märkida. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009] (8) Otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. 18. Mis on metakeel ja objektkeel? Mis seos on nendel mõistetel argumentatsiooni teooria ja praktikaga? Metakeel on keel keele (keelte) kirjeldamiseks. Objektkeel on keel, mida praktikas kasutame.
ole tõendatud. Süütuse presumptsioon on kriminaalmenetluse põhimõte, mille järgi kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdi-mõistev kohtuotsus. Isaduse presumptsioon ütleb, et abielus oleva naise lapse isa on naise abikaasa, kuni vastupidist ei ole tõendatud. Tõendamiskohustus - kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (näiteks kui hageja ei suuda tõendada asjaolusid, millele tema nõuded tuginevad, 4 jäetakse hagi rahuldamata). Üldreeglina lasub tõendamiskohustus igal isikul, kes esitab konkreetses kohtuasjas nõudeid või vastuväiteid. Subsumeerimise olemus seisneb selles, et võrreldakse konkreetseid elulisi asjaolusid õigusnormis esitatud abstraktse faktilise koosseisuga.
12. Muud seaduses olevad juhud Lepingu sõlmimine toimub tavaliselt lepingu sõlmimise ettepaneku ehk pakkumuse ehk oferti tegemisega ja selle vastuvõtmisega ehk nõustumisega ehk aktseptiga. Aegumine – õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist, st nõue aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaja) jooksul (TSÜS §142). Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuste täitmisest. Tsiviilõiguses kaitstakse hageja nõude ehk hagi esitamisega. Hagi esitatakse teisele poolele – kostjale. Hagi saab esitada aegumistähtaegade piires, mille möödumisel isik kaotab võimaluse kaitsta oma tsiviilõigusi hagi korras. Nõudeõigus ei aegu ainult seaduses sätestatud juhtudel (nt kinnistusraamatusse kantud asjaõigusest tulenev nõue). Aegumistähtaega võib poolte kokkuleppel muuta, eelkõige kergendades nõude aegumise tingimusi ja aegumistähtaega lühendada. Aegumise kergendatud
vaja uut otsust – Ajalimiidid - mõistlikud ajalimiidid ja võrreldavad ajalimiidid kohalikus ja EL-i õiguses – Tõendite kohaldatavus – samaväärne tõendite kohaldatavus – Ligipääs õiguskaitsele • Samaväärsus (võrdsusprintsiip) - liikmesriigi menetluseeskirjad EL-i küsimuste menetlemisel ei tohi olla piiravamad eeskirjadest, millega reguleeritakse sama menetlust sarnases siseriiklikus küsimuses • Hageja õigus toimivale õiguskaitsele. Riigivastutuse põhimõte • Samaväärsus EL-i institutsioonide ja liikmesriigi vahel - ELTL artikkel 340 lõikega 2 lepinguvälise vastutuse korral heastab liit kõik oma institutsioonide või oma teenistujate poolt ülesannete täitmisel tekitatud kahjud vastavalt liikmesriikide seaduste ühistele üldprintsiipidele.
1.PEATÜKK 1. Sissejuhatus Tsiviilõigusesse ÕIGUSE MÕISTE TÄHENDUSED: Õigus jaguneb objektiivseks (seadus, õigusaktid- ja allikad, st kirjapandud seadused mis on vastu võetud, jõustunud ja RTs avaldatud) ning subjektiivsest õigusest (määrab ära inimeste õigused, kohustused, nõudeõidus) Sotsiaalsed normid: on õigusnormid (riiklikult tagatud üldise iseloomuga kijutatud käitumisreeglid ja põhimõtted, mille järgimise tagab riik) ja tava/moraalnormid. Õigus on õigusnormide kogum ja süstematiseeritul kujul kujutavad endast riigi õigussüsteemi ehk õiguskord. ÕIGUSSÜSTEEMID: Kolm põhilist süsteemi on 1) üldine (common law), 2) Mandri-Euroopa 3) Skandinaavia Eesti kuulub Mandri-Euroopa õigussüsteemi, sest ajaloo põhjal on meie süsteem pärit saksa õigusest, sest ajaloos mindi Saksamaale õppima ja kohaneti seale õigussüsteemiga. Õigus jaguneb eraõigukseks ja avalikuks õiguseks. ERA- ja avaliku...
Ladina-eesti alussõnastik (A) (1350 märksõna) Veebruar 2009 Lühendid abl. ablativus (ablatiiv) num. distr. numerale distributivum acc. accusativus (akusatiiv) (distributiivnumeraal, jaotusarvsõna) adi. adiectivum (adjektiiv, omadussõna) part. participium (partitsiip, kesksõna) adv. adverbium (adverb, määrsõna) pass. passivum (passiiv, tehtavik) arh. arhailine (sõna v vorm) perf. perfectum (perfekt, täisminevik) c. abl. cum ablativo (ablatiiviga) pl. pluralis (pluural, mitmus) c. acc. cum accusativo (akusatiiviga) praep. praepositio (prepositsioon, eessõna) c. comp. cum comparativo (komparatiiviga, praes. praesens (preesens, olevik)...
jaotamisele (ja seda sõltumata eseme asjaõiguslikust kuuluvusest), kui: Mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused (VÕS § 581 mõttes); Pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks (vt Riigikohtu 3. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-14, p 19). Kaaluda hageja nõude rahuldamise võimalust käsundita asjaajamise sätete (VÕS § 1018 jj) 27 Reguleerimine Heteroseksuaalne Homoseksuaalne Abieluline kooselu (abielu ka samasoolistele partneritele) Registreeritud partnerlus (sõltub suhte fikseerimine isikute endi aktiivsusest) de facto partnerlus (laiendatakse mõningaid abielust tulenevaid õigusi ja kohustusi
enamus ookeanikonossemente, olles tunnistuseks vedaja ja kliendi vahelisest lepingust, teevad viite sple kui agendile kas ta täitis mõne osa veoteenusest oma töötajatega? mõnikord on oluline teada, kas osa veoteenusest tehti teise vedaja poolt alltöövõtuna kas ta sai komisjonitasu teenuselt või teenis ostu ja müügihinna vahelt? väga harva võtab sp tellijalt komisjoni, enamasti soovivad kliendid täissummat mõni hageja väidab, et "spread" on printsipaalina tegutsemise kindlaks tunnuseks, sest vastasel juhul peetaks ta printsipaali salaja kasu saades kas eelnevaid tehinguid poolte vahel oli? olulisim asjaolu, kohus ei võta arvesse kogenud kliendi kaebust, et talle ei seletatud mingi dokumendi olulisust millised on konkreetsed esinduse tingimused? olgugi, et spd püüavad oma lepinguid kokku suruda dokumendi vormi, viitavad kliendid sp
Roomas oli diktaatorlik, õigust ettekirjutav võim, kelle peale ei olnud võimalik kaevata. Erinevalt Siinai õigusest tegid Rooma õiguse inimesed.Roomas pidid seadused ohjeldama ka kõrgemat võimu, kuid Siinais sedusandja õiguse argumenteerimisega vaeva ei näinud. XII tahvlit oli riiklik pühadus. Tähtis: õpiti koolis tekste pähe, juristid kasutasid oma töödes. Iga tahvel osundus erinevale teemale: I. Käsitles kohtukohustust. Hageja pidi haigele kostjale hobuse järele saatma. Otsust tegema kutsutud preetor, pidi ka lepitama.Kostja asemel võis tulla kolmas isik- vindex, aga ta pidi olema hagejaga võrdseisuslik.Menetlus pidi olema läbi viidud enne päikeseloojangut. II. Reguleeris kohtumenetlust.Kummagipoolne protsessikõne. Menetlus lõppes palvega määrata kohtunik, kes eraisikuna tegi otsuse. II tahvlis oli sätestatud ka protsessikautsjoni kohta:pooled panid
tehtud avalikult teatavaks. Roomas oli diktaatorlik, õigust ettekirjutav võim, kelle peale ei olnud võimalik kaevata. Erinevalt Siinai õigusest tegid Rooma õiguse inimesed.Roomas pidid seadused ohjeldama ka kõrgemat võimu, kuid Siinais sedusandja õiguse argumenteerimisega vaeva ei näinud. XII tahvlit oli riiklik pühadus. Tähtis: õpiti koolis tekste pähe, juristid kasutasid oma töödes. Iga tahvel osundus erinevale teemale: I. Käsitles kohtukohustust. Hageja pidi haigele kostjale hobuse järele saatma. Otsust tegema kutsutud preetor, pidi ka lepitama.Kostja asemel võis tulla kolmas isik- vindex, aga ta pidi olema hagejaga võrdseisuslik.Menetlus pidi olema läbi viidud enne päikeseloojangut. II. Reguleeris kohtumenetlust.Kummagipoolne protsessikõne. Menetlus lõppes palvega määrata kohtunik, kes eraisikuna tegi otsuse. II tahvlis oli sätestatud ka
kinnisasjaga, isiklik kasutusõigus aga kinnisasja valdava konkreetse isikuga. Valdus tegelik võim asja üle. Valdus võib olla: seaduslik või ebaseaduslik. Seaduslik valdus põhineb õiguslikul alusel. Ebaseaduslik valdus ei põhine õiguslikul alusel. (See tähendab, et ka varas on valdaja. Valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõestatud vastupidist. (See tähendab, et ka varga valdus loetakse seaduslikuks, kuni kohtus hageja ei ole tõendanud vastupidist. Heauskne valdus - Valdus on heauskne, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Pahauskne valdus - Valdus on pahauskne, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Valdaja - isik, kelle tegeliku võimu all asi on, kusjuures valdaja ei pea olema omanik.
See tähendab, et ôiguse rakendamine eeldab erisubjekti - komptentse riigiorgani - vastavat tegevust. Rakendamine on vajalik kolmel juhul: 1. kui ôigusnormis ettenähtud ôigused ja kohustused ei saa kehtida ilma riigiorganite vahele segamiseta (abiellumine), 2. kui ôiguste ja kohustuste täitmisel tekkis isikute vahelised erimeelsused (tsiv.ôiguslikud vaidlused nn. protsessiôigus, kohtunik tugineb otsuse tegemisel poolte poolt esitatud tôenditele ja asjaoludele. Pooled hageja ja kostja); 3. kui isik on toime pannud ôigusrikkumise, tema suhtes tuleb kohaldada ettenähtud riiklikku sundi (kriminaalmenetlus, määravaks on tôe väljaselgitamine e. kohtuliku uurimise printsiip. Süüdistatav - prokurör kui süüdistaja, kellel lasub süü tôendamise koormis). õiguse kasutamine isik peab oma õiguse maksma panemiseks astuma mingeid samme, näiteks meeldetuletus maksmata arve pärast, politsei noomitus.
Inglismaa tsiviilprotsessis määrasid pooled protsessi käigu ja protsessimaterjali. Saksamaal ja Austrias valitses õiguslik protsess, mis oli arenenud keskajal ning oli aeglane ja kohmakas. Protsessi iseloomustas mahukas kirjalik menetlus ja paljude ebaoluliste dokumentide kuhjumine. See tõi endaga kaasa mahukad toimikud, mis raskendasid protsessi arutamist. See asjaolu kuulus kokku Itaalia kanoonilise õiguse põhimõttega töötada vastu omaenese eesmärgile. Hageja oli kohustatud korraga esitama kõik oma nõuded ja kostja on kohustatud korraga esitama kõik kaitsmise argumendid. See printsiip oli suunatud protsessi lühendamisele, kuid tegelikkuses tõi see kaasa materjali kuhjumise, mida protsessis üldse vaja ei läinud. Lõpuks kujunes Euroopas välja olukord, kus kohtuasjad hakkasid kuhjuma ja menetlemine venima. Oli vaja reforme. Reformide protsess algas 19 saj. algul ja eeskujuks oli Napoleoni
Eraldi hagisid esitada ei saa. Kui mingi nõue on juba kohtus tunnustatud (hagi rahuldatud) ja toimub täitmine, siis täitemenetlus lõpetatakse. 1.8.2 Tagajärjed pooleli olevate kohtumenetluste suhtes 1. Võlgniku nõue kellegi teise vastu Neid vaieldakse lihtsalt edasi. Pankrotimenetlus ei muuda siin praktiliselt midagi. Ainuke erinuvuse: haldur võib asendada võlgniku või asuda hageja poolele temaga koos. (Et võlgnik, kellel nüüd puudub eriline isiklik motivatsioon, ei hakkaks sahkerdama) ( 43 lg 1). 2. Nõue võlgniku vastu. (a) Kui on rahaline nõue i. Kui ei ole veel olemas mingit kohtulahendit => hagi tuleb jätta läbi vaatamata (PankrS 43 lg 2). ii. Kui juba esimese astme kohtuotsus on juba tehtud, siis tuleb lõpuni vaielda.
sünnipärane kodanik võib kandideerida vabariigi presidendiks. Eesti praegune kolmeastmeline kohtusüsteem loodi 1993. aastal. Esimese astme kohtud on maa-, linna- ja halduskohtud. Maa- ja linnakohtud arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalõiguslikke asju. Maakohtud asuvad igas 16 maakonnas, linnakohtud aga kolmes suuremas linnas (Tallinn, Kohtla-Järve ja Narva). Tsiviilprotsessi korras lahendatakse eraõiguslikke asju. See on eravaidlus hageja ja kostja vahel. Kriminaalprotsessi ülesandeks on teha kindlaks, kas kohtualune on süüdi või mitte ja süü korral määrata karistus. Kohtualuse ja kannatanu kõrval osalevad protsessis veel kaitsja ja süüdistaja. Halduskohtud arutavad kaebusi ja proteste riigivõimu- ja omavalitsusorganite ning ametiisikute vastu, samuti haldusõigusrikkumisi (näiteks heakorraeeskirja rikkumist). Ringkonnakohtud ehk teise astme kohtud.
1 ÕIGUS PRIVAATSUSELE JA ANDMEKAITSE 1 ÕIGUS PRIVAATSUSELE Ühiskonna ja isiku individualismi arenedes jäi tavaõigusest ja käibivatest moraalinormidest inimese privaatsuse kaitsmisel väheks. Lisaks moraalsele hukkamõistule privaatsusõiguse rikkumisel tekkis vajadus ka efektiivsete õiguskaitsevahendite järele. Üldiselt on levinud arusaam, et privaatsus on hüve, mille kaitset õigussüsteemist otsivad peamiselt nn kuulsad inimesed. Õiguslikult ei ole õigus eraelule sugugi väljavalitute hüve, vaid tegemist on nn igaühe õigusega, mis tähendab seda, et õigust privaatsusele on õigus nõuda igal inimesel sõltumata tema ühiskondlikust, majanduslikust vm kuuluvusest. Privaatsus on igaühe õigus. Igal inimesel on õigus enesemääratlusele ning õigus, et tema isiklikke valikuid austataks nii riigi kui teiste isikute poolt. Et mõista, mis kuulub privaatsusõiguse kaitsealasse, tuleb esmalt aru saada, mis on privaa...
24 TsÜS §136 lg 8 kui tähtaja viimane päev saabub puhkepäevale, siis lükkub tähtaeg esimesele tööpäevale. Suuresti taandub sellele millal on algus ja millal on tähtaja lõpp. (eriti oluline hagiaegumise tähtajal, või õigustlõpetavad tähtajad.) Hagi aegumine Hagi aegumise mõiste Hagi aegumise tähtajaks on mingi ajavahemik, mille kestel riik tagab hageja nõude kaitse. Aeg, mille kestel on võimalik pöörduda kohtusse ja on garanteeritud kohtulik kaitse ( kohus vaatab selle hagi läbi!) . Juhul kui Hagiaegumise tähtaeg on möödunud, siis see ei lõpeta nõuet, küll võib teine pool tugineda aegumisele ning sel põhjusel jäetakse hagi rahuldamata. Kohus iseseisvalt ei saa tugineda hagi aegumisele, ainult siis kui kostja on nõudnud. See nõe millele hagi esitatakse, riik ei taga enam kaitset. Tsüs §152 omandiõigusnõue ei aegu
Kui TVK jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Avaldaja võib hagis esitada uksnes neid nõudeid, mille ta esitas TVK-le (ITVS § 24). Kui TVK avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks TVK-le esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sellisel juhul on TVK poole pöördunud isik hageja ja kohtule esitanud pool kostja. TVK-le esitatud avaldus loetakse niisugusel puhul hagiavalduseks ning kohus võib anda tähtaja avalduse korrektseks vormistamiseks, seisukohtade täiendamiseks jmt (ITVS § 24). Otsuse jõustumine (ITVS § 25) TVK otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei ole kohtule avaldust esitanud. TVK otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud
kokkuleppega välistatud. Kui kaasomandi lõpetamise nõudeõigus on kokkuleppega välistatud, võib olulise põhjuse ilmnemisel siiki nõuda kaasomandi lõpetamist. Kui kaasomani ülesütlemisekson määratud tähtaeg, siis võib olulise põhjuse ilmnemisel kaasomandi üles öelda seda tähtaaega arvestamata (AÕS § 76 lg 3). Kaasomandi täielikul lõppemisel jagatakse asi vastavalt kokkuleppele (AÕS § 77 lg 1). Kokkuleppe mittesaavutamisel otsustav kohus hageja nõudel, kas (AÕS § 77 lg 2): - jagada asi reaalosadeks - anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta välja teiste kaasomanike osa rahas - müüa asi enampakkumisel ja jagada saadud raha vastavalt kaasomanike osade suurustele. Riigikohus on oma seisukohas juhtinud tähelepanu sellele, et otsuse tegemisel võib kohus valida üksnes selliste kaasomandi lõpetamiste viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
