Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Tõmba moblasse sammulugeja! Tragimatele auhinnad Kõnni terviseks Sulge
Add link

"hageja" - 269 õppematerjali

hageja on saatnud pretensiooni tasumise nõudega , kuid kostja ei ole sellele reageerinud (pretensioon nr.1-7/648). Vastavalt ülalmainitud lepingu punktile 4.6. kohustus kostja saadud kauba maksetähtaja ületamise eest maksma viivist 0,5 % iga viivitatud päeva eest tähtajaks tasumata summast lähtudes.
56
docx

Euroopa õiguse ajalugu eksami materjalid

Rooma õppis konflikte lahendama kompromissiga- concordia. 2.Kaksteist tahvlit Roomaõigustraditsioonile pani aluse XII tahvli seadused 451-450a eKr. Rahvas hakkas vabaduse tagatisena nõudma turvalisust, oli vaja kõigile kättesaadavaid seadusi , mille täitmine oleks kohutuslik kodanikele. Kaksteist tahvlit kujutasid endast 494. Aastast pärit kompromissi vilja. Õigusele anti kirjalik vorm. Õigus pidi olema kirjutatud emakeeles ja tehtud avalikult teatavaks. Roomas oli diktaatorlik, õigust ettekirjutav võim, kelle peale ei olnud võimalik kaevata. Erinevalt Siinai õigusest tegid Rooma õiguse inimesed.Roomas pidid seadused ohjeldama ka kõrgemat võimu, kuid Siinais sedusandja õiguse argumenteerimisega vaeva ei näinud. XII tahvlit oli riiklik pühadus. Tähtis: õpiti koolis tekste pähe, juristid kasutasid oma töödes. Iga tahvel osundus erinevale teemale: I. Käsitles kohtukohustust. Hageja pidi haigele kostjale hobuse järele saatma. Otsust tegema kutsutud preetor, pidi ka lepitama.Kostja asemel võis tulla kolmas isik- vindex, aga ta pidi olema hagejaga võrdseisuslik.Menetlus pidi olema läbi viidud enne päikeseloojangut. II. Reguleeris kohtumenetlust.Kummagipoolne protsessikõne. Menetlus lõppes palvega määrata kohtunik, kes eraisikuna tegi otsuse. II tahvlis oli sätestatud ka protsessikautsjoni kohta:pooled panid välja summa ja kinnitasid vandega. Edu korral saadi summa tagasi, kaotaja kaotas selle. III. Reguleeris otsuste täideviimist.Kui kaotanud võlga maksta ei tahtnud,võis võitja ta 60 päeva enda juures hoida, teda söötes ja kolm korda avalikult preetori ette viia.Tasumisega vabastas ta ennast, võidi leida ka vindex, kes oleks võlgniku vabaks ostnud.Kui seda ei juhtunud, võis surmata v väljaspool Roomat müüa. IV. Regule...

Õigus - Sotsiaal-Humanitaarinstituut
22 allalaadimist
4
doc

Ettevõtlus turumajanduses

PEATÜKK. Ettevõtlus turumajanduses Sobiv vaste: Leia igale A-veeru mõistele B-veerust sobiv vaste A B J 1. Nõukogu A. Näeb uusi ärivõimalusi ja riskib nende elluviimisel. E 2. Dividendid B. Litsents, mis lubab firmal tegutseda ühe suurema keti osana. A 3. Ettevõtja C. Need inimesed on aktsiaseltsi omanikud. G 4. Hääletamisvolitus D. Aktsiaseltside eelis, mis lubab tegevust jätkata, kui omanikud lahkuvad või surevad. D 5. Kindlustus E. Aktsionäridele jaotatav kasumi osa. C 6. Aktsionärid F. Näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kapitalist. B 7. Frantsiis G. Õigus hääletada aktsionäri nimel. I 8. Piiramatu eluiga H. Majandusorganisatsioon, mille omanikel on tema...

Ettevõtlus - Keskkool
22 allalaadimist
60
docx

Õiguskaitseasutuste süsteem

Kohtuistungi kinniseks kuulutamine on kohtu õigus ning mitte kohustus, kinniseks kuulutab kohus istungi ikka ainult siis kui see tõepoolest vajalik on ja selleks ei piisa ainult sellest, et üks pool on seda soovib. Poolte võrdsuse printsiip Poolte võrdsuse printsiip tähendab seda, et õiguskaitsesüsteemis peavad õigusliku vaidluse pooled omama võimalikult võrdseid õigusi. Sellisel juhul on eksimuse tõenäosused võrdsed ning poolte võrdsus aitab vältida vigade tegemist. (nt kui üks pooltest saab eeliseid, suureneb tema kasuks eksimise tõenäosus ja sellega ka summaarne vea hind.) Halduskohtumenetlus – eraisik kaebab riigi või KOV ametiasutuse poolt tema suhtes tehtud otsuse või toimingu peale. Pooled on kaebaja ja vastustaja. (vt Halduskohtumenetluse seadustik) Tsiviilkohtumenetlus – üks isik nõuab kohtu kaudu teise isiku poolt oma tsiviilõiguste respekteerimist. Hageja esitab kohtusse hagiavalduse, teine pool on kostja. (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik) Kriminaalmenetlus – riik süüdistab isikut süüteo toimepanemises, süüdistajaprokurör esitab kohtule süüdistusakti, teine pool on süüdistatav, teda esindab kaitsja.(vt Kriminaalmenetluse seadustik) *Käesolevas käsitluses on termini „pooled“ all mõeldud kõikide vaidluste põhilisi osalisi koos nende esindajatega. Poolte võrdsuse printsiip leiab kõige järjekindlamat järgimist tsiviilasjade puhul. Kriminaalasjade puhul on poolte võrdsusest oluliselt taganetud sellega, et tõendamise koormus on täielikult pandud süüdistuse poolele. Selline ebavõrdsus on õigustatud, sest süütute süüdimõistmine on suurem viga kui süüdlaste õigeks mõistmine. Isikute seaduse ees võrdsuse printsiip Poolte võrdsuse printsiibist tuleb eristada isikute võrdsust seaduse ees. Poolte võrdsuse printsiip nõuab poolte võrdset koht...

Õigus - Sotsiaal-Humanitaarinstituut
26 allalaadimist
32
docx

Rooma eraõiguse alused

Tutela impuberum – eestkoste alla 7-aastaste laste üle 2. Tutela mulierum – eestkoste naiste üle  Cura minorum – hooldus piiratud teovõimega laste üle  Cura pordigi – hooldus pillajate üle  Cura furiesi – hooldus hullumeelsete üle Rooma kodakondsuse saamine:  Sõjaväes välja teenida  Adoptio (lapsendamine); arragatio (täiskasvanu lapsendamine)  Vabaks laskmine civis Roman poolt (rooma kodanik)  212. pKr Lahutamise viisid:  Divortium – mõlemapoolne abielu lõpetamine  Repudium – ühepoolne abielu lõpetamine Rooma tsiviilprotsessiõigus Rooma tsiviilprotsess  Roomas eraõigus ja tsiviilprotsess tihedalt seotud: kui polnud hagi, polnud õigustlepingut  Eristati kohtumenetlust ja täitemenetlust  Põhimõisted: actio – tegu,  hagi, nõue; actor – hageja ; reus – kostja  Cicero kohtukõned (nt I süüdistuskõne G. Verrese vastu) – uus Rooma kirjanduse antoloogia. Printsiibid Rooma tsiviilprotsessi läbiviimisel:  Kohtuniku erapooletus (pooled osalesid kohtuniku valikul, võimalus esitada keisrile kaebus)  Poolte valitsesid protsessikäigu üle (pooled otsustasid, mida ette kantakse, mis on vaieldavad punktid ning kohtuni otsustas vaid nende üle)  Protsessid on suulised, vahetud ning avalikud  Kohtul oli mõlema poole ärakuulamise kohustus Riigi tingimused omaabile: 1) Tuleb järgida kindlaid rituaale nt furtum manifestum’i puhul. XII tahvli seadused 8.13: Valges kui (varas) end relvaga kaitseb, (kannatanu) ja hüüdku appi 2) Ebakindla õigusliku olukorra puhul peab isik olema saanud kohtust oma õigusele kinnituse ehk kohtuotsuse Protsessistaadiumid: 1) In iure: ...

Rooma eraõiguse alused - Tartu Ülikool
117 allalaadimist
16
doc

Majanduse eksami küsimused ja vastused 10. klass

Millised on raha funktsioonid? Raha funktsioonid on: 1) maksevahend, mille abil on võimalik majanduslikult efektiivsemalt teostada vahetustehinguid 2) arvestusühik, mille abil on võimalik ühtsetel alustel arvutada ja võrrelda erinevate kaupade väärtust 3) väärtuste kogumise vahend, mille abil on võimalik hoida ja koguda vara likviidsel ehk kergesti kasutataval kujul. 57. Kes on füüsiline isik? Kes on juriidiline isik? 6 Füüsiline isik on üksikisik, inimene kui õigussubjekt, kellel on õigus- ja teovõime, mida võidakse piirata ainult seadusega (teatava vanuse, nõrgamõistuslikkuse jms puhul) Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt, kes võib enda nimel omandada varalisi ja isiklikke mittevaralisi õigusi, kanda kohustusi ning olla hageja ja kostja kohtus 58. Mida mõistetakse tööjaotuse all? Too näide. Tööjaotus on ühiskondlik töökorraldus, milles inimesed ei valmista endale kõike vajalikku ise, vaid spetsialiseeruvad mingite kindlate kaupade tootmisele või teenuste osutamisele. Ettevõtetes siis ei tooda üks inimene kõike ise, vaid iga etapi juures on sellele alale spetsialiseerunud inimene Näiteks: Keevitaja ning kokk Mõlemal on oma kindlad tööülesanded ja nad on sellele kindlale alale spetsialiseerunud 59. Millised on omavahel seotud majandusringluse sektorid? Kolm omavahel seotud majandusringluse sektorit on: a) valitsus, kaubandusbilanss ja palgad b) valitsus, ettevõtted ja kodumajapidamised c) maksud, valitsuskulud ja palgad d) maksud, kasumid ja palgad. 60. Millised on kõige tõenäolisemad toote pakkumise muutumise tegurid? Kõige tõenäolisemad toote pakkumise muutmise tegurid on: a) Tootmis...

Majandusteaduse alused - Keskkool
52 allalaadimist
20
docx

Õigus ja Eetika 20.sajandil

Õiglusel on erinevates kontekstides väga palju erinevaid tähendusi. → Õiglust on võimalik väga erinevalt ja vastuoluliselt defineerida. Õigluse mõiste on seotud emotsioonidega ja subjektiivsusega. Eelnevast tulenevalt on õiglus eelkõige abstraktsioon. Õigluse mõiste kasutamine erinevates valdkondades tingib „õigluse“ kui uurimisobjekti esinemist neljas erinevas tähenduses:  õiglus kui situatsioon – täpne tähendus „õiglus“  õiglus kui loomus – õigluspärasus  õiglus kui omadus – õiglane  õiglus kui väärtusstandard – õiglusidee Tammelo lähtub ontoloogilisest vaatenurgast ja leiab, et kõik neli võivad esineda objektidena: näiteks omadus õiglane võib olla filosoofilise uurimuse objektiks, õigluspärasus poliitilise tegevuse objektiks, õiglus hageja mõttetöö objektiks ning õiglusidee kultuuriajaloolise huvi objektiks.  Õiglus – on liitmõiste, sest eeldab sotsiaalses suhtes vähemalt kahte isikut – sotsiaalne side.  Õiglus – on üldmõiste, mis mahutab eneses piiramatult sotsiaalseid situatsioone.  Õiguspärasus ja õiglane on liht- ja üksikmõisted – neid ei saa jagada omakorda üksikuteks elementideks.  Õiglusidee on liit- ja üldmõiste Õigluse epistemoloogiline probleem – kas ja kuidas on õiglus tunnetatav? Kas saame kunagi kindlad olla, et see mida me peame õigluseks, ka tegelikult on seda? Õigluse tunnetamiseks on vajalikud kõik tunnetuse liigid Tunnetus jaguneb: pretseptsiooniks – taju, meeled, ainelise maailma tunnetamine reflektsioon – mõtlemistoimingud, mis opereerivad meeleliselt tajutavaga otseselt seotud mõtetega intellektsioon – mõtlemistoimingud, mis opere...

Õigus ja eetika -
6 allalaadimist
220
docx

Võlaõiguse üldosa konspekt

tähtaja määramine pole otstarbekas, sest see on ilmselt tulemusteta (VÕS § 115 lg 3) 2. kohustuse rikkumise näol on tegemist olulise lepingurikkumisega (VÕS § 116 lg 1 p 1-4) 3. asjaolude kohaselt on kahju kohene hüvitamine muul põhjusel mõistlik - nn “suur KH nõue” (=KH täitmise asemel, § 115 lg 1, II alternatiiv): täitmise asemel nõutakse kahju. Võlausaldaja ei soovi et puudust kõrvaldatakse vaid ta soovib kompensatsiooni materiaalsed eeldused: 1. kehtiv kohustus 2. kohustust on rikutud 3. võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest 4. võlausaldajal on tekkinud kahju 5. rikkumise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos Varaline kahju Kahjuks saame lugeda igasugused negatiivsed tagajärjed. Võlausaldaja asi on tõendada, et talle on tekitatud kahju (on vaja ära nõuda, missugune kahju on tekkinud). 3-2-1-41-05- hageja tugines sellele et krimmeneltuses on ära tõendatud, et kostja pani toime halva teo, ja nüüd loogiliselt peab kahju hüvitamine. Kohus arvas, et hageja peab näitama, et tal on tekkinud, mitte kostja ei pea tõendama, et talle pole kahju tekitatud. Otsene varaline kahju (§128 lg 3): saame panna külge hinnasildi - kaotsiläinud või hävinud vara väärtus või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemine (ka tulevikus) - kahju tekitamisega seoses kantud (või tulevikus kantavad) mõistlikud kulud - vt 3-2-1-79-08, 3-2-1-120-08, 3-2-1-138-10 Saamatajäänud tulu (§128 lg 4): midagi sellist, mida ootan, et see tulu peaks laekuma, aga ei laeku. - kasu mida isik oleks tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud - vt 3-2-1-60-09, 3-2-1-55-11 (peab tõendama, et oligi kavatsus nt korterit välja üürida, kuid ei olnud võimalik) surma põhjus...

Õigus - Sotsiaal-Humanitaarinstituut
303 allalaadimist
94
docx

Loogija ja juriidiline argumentatsioon

Adressaat: näit kiri justiitsministrile Urmas Reinsalu Justiitsministeerium Tõnismägi 5A 11519 TALLINN Kahe kohtuniku koha taotlemine (või taotlemisest) tuleb kirjutada nimetavas või seestütlevast käändes. Puntki lõppu ei panda) Austatud hr justiitsminister Reinsalu Sisu...... teksti ja lugupidamise vahele jääb kolm rida. Lugupidamisega allkirjastatud digitaalselt kui käsitsi peal kursiivis kirjutama, siis laineline joon alla Meelis Leht kohtunik allkiri Lisa:..... Kui lisasid on rohkem, siis lisa 1, lisa 2, lisa 3 Telefoni nr ja nimi on ühel real. Väljasaadetavale ametikirjale märgitakse koostaja nimi, telefoninumber ühele reale ja e-posti aadress teisele reale. Kui kirja koostaja on ühtlasi ka selle allkirjastaja, märgitakse ainult telefoninumber ja e-posti aadress. Kui peab pitsati panema, siis see peab riivama allkirja viimaseid tähti. HAGIAVALDUS Kohtu nimi: nt Harju maakohus Hageja: Nimi Isikukood Elukoht Esindaja Kostja: Samad asjad. HAGIAVALDUS Seminar 1. Eile sadas lund ja täna vihma- kui mõlemal päeval oleks olnud kuiv, siis poleks tänavad libedad. ˥(A^B) →˥C 2. Keskerakonna uue juhi valimine tõi kaasa valitusskriisi, kuna koalitsioonipartnerid umbusaldasid Reformierakonda ning valitus astus tagasi. (A→B) ↔C või A→(B ^C) 3. Punamütsike läks vanaemale saia viima. Enne teda jõudis aga kuri hunt vanaema ära süüa ja sõi ära ka punamütsikese kuni jahimehed punamütsikese kurja hundi kõhust päästsid. V^P^S^J. Vanaema söödi ära, punamütsike läks saia viima, siis söödi punamütsike ära ja jahimehed päästsid ära. Kell 11.15 startis ANA Star Wars’i kirjadega lend Osaka lennuväljalt ja suundus Tokyosse. Start hilines seoses reisijate pealemineku ja pagasilaadimise hilinemisega. Kohe pärast õhkutõ...

Loogika ja juriidiline... -
71 allalaadimist
100
docx

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT

Eksamil 4-6 küsimust + kaasus. I LOENG Lepingulisis suhteid reguleerivad: Tsiviilõigus tegeleb nõudeõiguse küsimustega. (kellelt, mida ja mis alusel nõuda saame) Võlaõigus tegeleb lepinguliste suhetega. Võlaõigus on võlasuhteid käsitlev õigus. Võlaõiguse kesksesks õigusaktiks on võlaõigusseadus. Tarbijakaitseseadus, mille eesmärgiks on tagada tarbijale tema õigused ja selle kaitse. Võlaõigusseadust (VÕS) saab jagada kaheks: võlaõiguse üldosa (üldnormid) võlaõiguse eriosa (§208-1068) (erinormid) Üldosa erineb eriosast, sest kõigepealt rakendame eriosa norme ja kui need puuduvad, siis rakendame üldosa norme. Üldnormi kohaldatakse alles siis, kui erinorm puudub. Üldosas on üldnormid, mis on rakendatavad kõikide lepingute suhtes- tööleping jne. (§1) VÕS-i üldosa normid...

Võlaõiguse üldosa - Tallinna Tehnikaülikool
106 allalaadimist
180
docx

ASJAÕIGUSE konspekt

3-2-1-118-08: Kasutatud auto väärtust tõendada sarnaste autode müügipakkumised ega müügiarved on põhimõtteliselt lubatavad võrreldava auto hariliku väärtuse määramisel, kuid seejuures tuleb arvestada ja hinnata konkreetse auto seisundit, mh selle väärtust vähendada võivaid defekte ja väärtust suurendavaid asjaolusid. 3-2-1-46-09:Valduse rikkumise korral on hüvitatavaks kahjuks eelkõige kaotatud kasutuseelised TsÜS § 62 lg 1 mõttes. Kaotatud kasutuseeliste väärtust arvestatakse abstraktselt - võrreldakse valdaja kasutusõiguse väärtust sarnase asja keskmise kasutusõiguse väärtusega ning kui valdaja kasutusõigus oli suurema väärtusega, tuleb talle hüvitada väärtuste vahe. Kaotatud kasutuseelise arvestamisel võib lähtekohaks olla kasu, mida hageja võinuks saada, arvestades ka kulutusi, mida ta kasu saamiseks pidi tegema. VARA Vara - isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum (isiku kõikide rahalist väätust omavate õiguste ja hüvede summa). Esemete kogum . Vara mõistet asjaõiguses kasutatakse vähe (asjaõiguse objektiks on konkreetsed asjad – vt spetsialiteedipõhimõte), küll aga perekonna-, pärimisõiguses, äriõiguses jne. ETTEVÕTE Ettevõte TsÜS § 66´  Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb.  Ettevõte on teatud otstarbeks mõeldud varakogum, mille kaudu ettevõtja tegutseb  VÕS § 180 lg 2 täpsustab: Ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. II LOENG VALDUS Valduse m...

Asjaõigus - Tallinna Majanduskool
54 allalaadimist
6
docx

ASJA-ÕIGUSE KAASUSE NÄIDISLAHENDUS

Laulatuse järel üleantud kingituste hulgas oli ka F-i ema kaasa toodud televiisor. Paar kuud pärast abiellumist, kui M viibis komandeeringus, kurtis F naaber E-le, et M-le tundub televiisor olevat olulisem perekonnast. E soovitas M-i äraolekut kasutades televiisor talle müüa, mida F ka tegi. Komandeeringust tagasi jõudnud M nõudis E-lt televiisori väljaandmist.  Kas nõue on õigustatud? 1. Lähteküsimus Kas M võib nõuda E-lt televiisori väljaandmist? 2. Nõudealuste leidmine Leida tuleb nõudealused, mille alusel võiks hageja kostjalt nõuda asja üleandmist. M-i ja E vahel ei ole lepingulisi suhteid, seega langevad ära võimalikud lepingust tulenevad nõuded. Alusetu rikastumise nõuetest võimaldab nõuda asja üleandmist VÕS § 1028, kuid see eeldab, et hageja ja kostaja vahel oleks asi üleantud kohustuse täitmiseks – sellist üleandmist M-i ja E vahel ei ole toimunud. Asja üleandmist võib nõuda AÕS § 80 (Edaspidi: juhul, kui seaduseviite juures ei ole seadust nimetatud, siis on tegemist asjaõigusseaduse viitega) alusel omanik isikult, kes valdab tema asja õigusliku aluseta. Kontrollin seda nõude alust. 3. Nõudealuse (-aluste) kontrollimine Vindikatsiooninõue tuleb lähtuvalt § 80 rahuldada, kui on täidetud järgnevad koosseisuelemendid: - hageja on omanik - kostja valdab asja - juhul, kui kostja valdab asja, siis puudub valdusel õiguslik alus. Lisaks peab ühe abikaasa poolt peetava õigusvaidluse korral olema va...

Asjaõigus - Tallinna Majanduskool
25 allalaadimist
66
docx

Tsiviilõiguse konspekt (õpiku põhjal)

SUBJEKTIIVSETE ÕIGUSTE MUUTUMINE JA LÕPPEMINE: Muutumine toimub: kokkuleppel, kohustatud isiku kohustuse täitmine, kujundusõigus Lõppemine: a) lõppeb konkreetse isiku õigus, kuid õigus ise läheb teisele isikule üle (õigusjärglus) ja b) õigus lõpeb ja seda ei eksisteeri enam NÕUDED JA VASTUVÄITED Eraõiguse kesksed mõisted on “nõue” ja “vastuväide”. Nõue tähendab õigust nõuda kelleltki millegi tegemist või millegi tegemisest hoidumist. Eraõigusliku kaasuse küsimus on: kes võib kellelt nõuda mida millisel õiguslikul alusel? Kes (õigustatud isik, kohtumenetluses hageja ) võib kellelt (kohustatud isik, kohtumenetluses kostja) nõuda mida (teatavat käitumist – nt asja üleandmist, raha maksmist - või sellest hoidumist – nt eraeluliste andmete levitamise lõpetamist) millisel õiguslikul alusel (nõude alus ehk õigusnorm, mis võimaldab sellist nõuet)? Alusnorm - õigusnorm, mis võimaldab õigustatud isikul kohustatud isikult midagi nõuda (sisaldab kas „on õigus nõuds…“ või vastupidi „on kohustatud..“) Levinumad üldise iseloomuga ja selle aine raames käsitletavad nõudenormid: VÕS § 108 lg 1 ja 2 (lepingu täitmise nõue), AÕS § 80 (vindikatsiooninõue), VÕS § 1028 lg 1 (alusetu rikastumise nõue) TsÜS-is nt: § 84 lg 1; § 90 lg 2; § 101 lg 1; § 130 lg 1 ja 2, § 38 lg 1. NÕUETE LIIGITUS: Võlaõiguslikud nõuded  Lepingulised nõuded: üldine nõue lepingu olemasolu; esmased lepingulised nõuded e primaarnõuded; sekundaarsed e lepingu rikkumisest tulenevad nõud...

Tsiviilõigus - Eesti Maaülikool
53 allalaadimist
12
docx

Sissejuhatus erialasesse õiguskeelde (inglise keel)

descriptive law (kirjeldav õigus) - laws which simply describe how people or even natural phenomenas usually behave nation (riik) - country with its own goverment citizen (kodanik) - person native of a country; realationship between country and a person stranger (välismaalne) - person who is unfamiliar, from another country penalty (karistus) - punishment fixed by law, as for a crime or from any soical groups goverment (valitsus) - organization which controlls a stre or community System of Courts (kohtusüsteem) - organization applying law in the name of states to commit a crime (kuritegu läbi viima) - breaking a law, usually given out by the goverment fine (trahv) - certain sum of money person pays for breaking a law corruption (korruptsioon) - dishonest or unethincal conduct by a person entrusted with a position of authority suspension (kõrvaldamine) - form of punisment that people recieve for violating rules and regulations Civil Action (...

Erialane õiguskeel -
50 allalaadimist
42
docx

Euroopa õiguse ajalugu

Rooma õppis konflikte lahendama kompromissiga- concordia. 2.Kaksteist tahvlit Roomaõigustraditsioonile pani aluse XII tahvli seadused 451-450a eKr. Rahvas hakkas vabaduse tagatisena nõudma turvalisust, oli vaja kõigile kättesaadavaid seadusi , mille täitmine oleks kohutuslik kodanikele. Kaksteist tahvlit kujutasid endast 494. Aastast pärit kompromissi vilja. Õigusele anti kirjalik vorm. Õigus pidi olema kirjutatud emakeeles ja tehtud avalikult teatavaks. Roomas oli diktaatorlik, õigust ettekirjutav võim, kelle peale ei olnud võimalik kaevata. Erinevalt Siinai õigusest tegid Rooma õiguse inimesed.Roomas pidid seadused ohjeldama ka kõrgemat võimu, kuid Siinais sedusandja õiguse argumenteerimisega vaeva ei näinud. XII tahvlit oli riiklik pühadus. Tähtis: õpiti koolis tekste pähe, juristid kasutasid oma töödes. Iga tahvel osundus erinevale teemale: I. Käsitles kohtukohustust. Hageja pidi haigele kostjale hobuse järele saatma. Otsust tegema kutsutud preetor, pidi ka lepitama.Kostja asemel võis tulla kolmas isik- vindex, aga ta pidi olema hagejaga võrdseisuslik.Menetlus pidi olema läbi viidud enne päikeseloojangut. II. Reguleeris kohtumenetlust.Kummagipoolne protsessikõne. Menetlus lõppes palvega määrata kohtunik, kes eraisikuna tegi otsuse. II tahvlis oli sätestatud ka protsessikautsjoni kohta:pooled panid välja summa ja kinnitasid vandega. Edu korral saadi summa tagasi, kaotaja kaotas selle. III. Reguleeris otsuste täideviimist.Kui kaotanud võlga maksta ei tahtnud,võis võitja ta 60 päeva enda juures hoida, teda söötes ja kolm korda avalikult preetori ette viia.Tasumisega vabastas ta ennast, võidi leida ka vindex, kes oleks võlgniku vabaks ostnud.Kui seda ei juhtunud, võis surmata v väljaspool Roomat müüa. IV. Reguleerit...

Õigus - Sotsiaal-Humanitaarinstituut
6 allalaadimist
22
docx

Tööõigus - Riigikohtu lahendite analüüsid

9 2.4.1Töövaidluskomisjon.........................................................................................................9 2.4.2Maakohus.........................................................................................................................9 2.4.3Ringkonnakohus............................................................................................................10 2.5Tsiviilkolleegiumi seisukoht.................................................................................................10 2.6Kaasuses esinenud probleemid.............................................................................................11 1 Riigikohtu lahend 3-2-1-176-12 1.1 Lahendi üldinfo Otsuse kuupäev: 6. veebruar 2013.a Tartu Menetlusosalised: 1. Hageja : Igor Miljajev 2. Kostja: AS LTH Baas 1.2 Nõuded 1. Tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus ja lugeda tööleping lõppenuks alates 31. detsembrist 2009. 2. Välja nõuda saamata jäänud töötasu ning hüvitis töölepingu seaduse § 109 lg 1 alusel kokku 120 655 krooni 47 senti. (Hiljem vähendati hüvitist 10 000 krooni võrra) 1.3 Sisu Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud tööleping 18.mai 2009. Hageja töötas torulukksepana ning tema kuupalgaks oli 5000 krooni ( 319,5 €). Lisaks sõlmiti 18. mai 2009.a hageja ja kostja vahel töölähetusleping, mille alusel lepiti kokku, et kostja saadab hageja töölähetusele Itaaliasse ajavahemikuks 25.mai kuni 31.detsember 2009. Lähetuslepingu kohaselt oli hageja põhipalk 8,3 € tunnis. Hageja oli Itaalias töölähetuses ajavahemikus 23. maist kuni 28. juulini 2009, 16. augustist kuni 9. oktoobrini 2009 ning 3. novembrist kuni 10. detse...

Tööõigus -
44 allalaadimist
4
docx

KASU JA KULUTUSED

§ 63. Kulutused Esemele tehtud kulutused on: 1) vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku võiosalise hävimise eest; 2) kasulikud, kui nendega eset oluliselt parendatakse; 3) toreduslikud, kui nendega taotletakse peamiselt eseme mugavust, meeldivust või ilu. § 64. Kulutuste hüvitamine vilja väljaandmisel Vilja väljaandmiseks kohustatud isik võib nõuda vilja saamiseks tehtud kulutuste hüvitamist ulatuses, mis on vajalik asja korrapäraseks majandamiseks ega ületa vilja väärtust. § 65. Eseme väärtus Eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Päraldiste ja kasu ning kulutuste hüvitamise küsimus on oluline n...

Õigus - Sotsiaal-Humanitaarinstituut
1 allalaadimist
16
docx

VALDUS

 Valduse äravõtja tahtlus ei ole oluline.  Nõue on suunatud eelkõige varasema valduse taastamisele, mitte aga asja endise seisundi taastamisele.  Nõudja peab tõendama valduse äravõtmise, selle ilma tema tahteta, kostja valduse, kahju tekkimisel kahju olemasolu ja kostja süü selles. KOHTULAHEND: 3-2-1-85-07;3-2-1- 83-09 Valdaja vastuväited 1. tõendada omavoli puudumist ja rikkumisetalumise kohustust. 2. eelnev valdus oli rikkuja suhtes omavoliline ja see valdus on omandatud ühe aasta kestel enne selle äravõtmist. 3. Rikkuja võib viidata ka nõude esitamise tähtaja lõppemisele. Valduse kaitse nõuded lõppevad 1 aasta jooksul valduse rikkumisest või äravõtmisest alates, kui selle aja jooksul hagi ei esitatud.  Tähtaeg hakkab kulgema koos omavoliga.  Tähtaja kulgemine ei sõltu hageja teadmisest omavolist.  Rikkumise kordumisel hakkab iga kord kulgema uus aegumistähtaeg.  Tähtaja kulg katkeb valdushagi esitamisega. Kaudse valdaja õigused valduse kaitsel (§ 47)  Kaudsel valdajal on valduse kaitse õigused kui otsese valdaja vastu tarvitatakse omavoli.  Kui valduse rikkumine toimub otsese valdaja nõusolekul, siis ei ole õigust  Kaudse valdaja nõue suunatud valduse taastamisele otsesele valdajale.  kui otsene valdaja ei saa või ei taha valdust taastada, võib kaudne valdaja nõuda valduse üleandmist endale.  Kaudsele valdajale ei kuulu omaabiõigused § 49. Osavalduse kaitse Isik, kes valdab asja reaalosa, võib selle osa valdust kaitsta §-des 40–48 sätestatud korras. § 50. Kaasvalduse kaitse (16) Kui mitu isikut valdab asja ühiselt (kaasvaldus), võib iga kaasvaldaja või kaasvaldajad ühiselt kaitsta valdust §-des 40–48 säte...

Õigus - Sotsiaal-Humanitaarinstituut
4 allalaadimist
30
docx

Omand

(3) Kui kaasomandi lõpetamise nõudeõigus on kokkuleppega välistatud, võib lõpetamist nõuda üksnes juhul, kui selleks on oluline põhjus. Kui kaasomandi ülesütlemiseks oli määratud tähtaeg, siis võib olulisel põhjusel kaasomandi üles öelda määratud tähtajast kinni pidamata. (4) Käesolevas paragrahvis nimetamata kokkulepe, millega välistatakse või piiratakse kaasomandi lõpetamise nõudeõigust, on tühine. Kaasomandit ei pea lõpetama tervikuna, lubatud on see ka ainult ühe kaasomaniku suhtes, kes soovib ühisusest eralduda – see sõltub aga asja jagatavusest. (1) Kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. (2) Kui üks isik omandab kõik mõttelised osad, siis kaasomand lõpeb automaatselt ja tekib ainuomand. (3) Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel:  kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades (kui see ei ole vastuolus asja olemusega),  anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, - või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kohtu poolt kindlaksmääratud osade jaotamine reaalselt võib vajaduse korral toimuda ka liisu heitmise teel. AÕS § 79. Kaasomanike kokkuleppe ja enamuse otsuse kehtivus õigusjärglaste suhtes 1) Kaasomanikevahelised kaasomandi valdamist, kasutamist ja kaasomandi lõpetamist puudutavad kokkulepped kehtivad ka kaasomanike õigusjärglaste suhtes. 2) Kui kaasomandis on kinnisasi, siis kehtivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkulepped kaasomanike õigusjärglaste suhtes vaid juhul, kui need on kantud märkusena kinnistusraamatusse...

Õigus - Sotsiaal-Humanitaarinstituut
9 allalaadimist
25
docx

TÖÖÕIGUSE EKSAMI KÜSIMUSED

Töölepingu mõiste? Tööleping on töötaja ja tööandja vahel sõlmitud kokkulepe, mille alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. 2. Töölepingu pooled, nende õigused ja kohustused? Töölepingu pooled on töötaja ja tööandja. Töötaja võib olla füüsiline isik ja tööandja nii füüsiline kui juriidiline isik. Töötaja on tavaliselt vähemalt 18-aastane isik, kuid seadus sätestab ka alla 18-aastase isiku tööle võtmise eritingimused. TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED Töötajal on tööandja ees mitmeid kohustusi: Teeb kokkulepitud tööd kokkulepitud mahus, ajal ja kohas. Osaleb koolitustel, teeb koostööd teiste töötajatega, teatab tööandjale töötakistusest, hoidub tegudest, mis kahjust...

Tööõigus -
24 allalaadimist
18
docx

Ühiskonnaõpetuse konspekt 12. klass

 Uus peaminister: Jüri Ratas  Viimase poole sajandi jooksul on parlamendi roll vähenenud ja valitsuse võim suurenenud, sest valitsusel on tugevam aparaat ja rohkem funktsioone  Maailmas on peaministril suurem roll kui presidendil 1 3.Kohtuvõim - Eestis on kolmeastmeline kohtusüsteem  Funktsioonid: o Õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse o Võib kontrollida seaduste vastavust põhiseadusega o Tasakaalustaja roll erinevate võimuinstitutsioonide vahel  Kohus on erakonnaväline, kohtunik ei tohi kuuluda ühtegi erakonda  Kohtunik nimetatakse Eestis tööle terveks eluks  Advokaat – jurist, kelle ülesandeks on kliendi nõustamine ja esindamine kohtus.  Prokurör – süüdistaja  Hagi – kohtule esitatud avaldus ehk kaebus  Hageja – kaebuse esitaja  Kostja – isik, kelle vastu on esitatud kaebus ehk hagi  Õiguskantsler- teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva võimu, KOM aktide põhiseadusele ja seaduste vastavuse üle (Ülle Madise)  Kaasistuja-kuulab kriminaalasja lahendava kohtu koosseisu  I aste o Maakohtud (Eestis 4): o 1) tsiviilasjad ehk vaidlused eraõiguslikes suhetes, (nt lahutus) tuleb esitada hagi maakohtusse o 2) väärteo- ja kriminaalasjad, sellisel juhul tuleb pöörduda korrakaitseasutuste poole, kes pöörduvad ise edasi kohtusse o Halduskohtud (Eestis 2): tegeletakse riigiKOM ja eraisiku vaheliste probleemidega, kui on kaebaja arvates rikutud tema õigusi nt: planeeringud, väljastatavad load o Kui otsusega ei olda rahul, saab pöörduda ringkonnakohtusse, esitades apellatsioonikaebuse o Maakohtunikud kannavad musta talaa...

Ühiskonnaõpetus - Keskkool
10 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun