Sündmuskohal abi andmise järel, tuli kannatanud viia just valetudinariumisse paranema. 1767 moodustatakse Amsterdamis kodanike aktiiv, kes abistab uppunuid ja levitab infot abistamise kohta. Napoleon I juhitud Itaalia sõjakäigu ajal tõi erakorralisse meditsiini murrangu prantsuse arst Dominique- Jean Larrey (1766...1842). Tema initsiatiivil loodi 1792 a nn liikuvad ambulatooriumid (prantsuse k ambulances volantes). Nende eesmärgiks oli kiire haavatute evakueerimine sõjaväljalt alguses sidumispunkti ja edasi haiglasse. Temale omistatakse ka triaaž aluspõhimõtete loomist. Lahinguväljal aitas ta esmalt raskemini haavatuid, jättes kõrval auastme, mis senini oli abiandmise järjekorra määranud. 1800 aastate alguses käivitub sõjameditsiinikogemuste rakendamine tsiviiltervishoius. 1832 luuakse Londonis koolerahaigete transpordiks mõeldud hobuvankriga kiirabibrigaad.
Mereröövlite aare See juhtus ühel pimedal novembrikuu ööl, kui olime pärast õnnestunud röövretke teel oma salajase saare poole. Korraga ründas meid Tema Majesteedi laev. Enne, kui end lahinguvalmis saime, haakisid nad oma laeva meie oma külge ja tungisid pardale. Järgnes kõige verisem ja jõhkram lahing. Meie, mereröövlid, ei andnud armu ühelegi Tema Majesteedi sõdurile. Võitlus käis kõikjal nii tekil, trümmis kui kapteni kajutis. Igalt poolt kostis raevunud hüüdeid ja haavatute oigeid, maharaiutud käed ja pead veeresid mööda tekki ja jalgealune oli verest libe. Lõpuks tapsime kõik Tema Majesteedi sõdurid, aga ka meid oli järel ainult viis haavatut. Oma saarele jõudmiseks kulus meil üle nädala, sest kolmel mehel läksid haavad koledasti mädanema. Saarele jõudes oli meid järel kaks mina ja Raudpats. Kui olime varanduse aardekoopasse tassinud, salvas Raudpatsi kobra ja päev hiljem suri ta kohutavates piinades. Nüüd te...
pealinnas Mexicos 7,8 magnituudini. Tegemist oli sajandi suurima maavärinaga Mehhikos. Olukorra muutis halvemaks see, et oli tipptund ja inimesed ruttasid tööle. Telefoniside langes täielikult rivist välja, katkes ka elektrienergia andmine. Puhkes arvukaid tulekahjusid. Erinevatel andmetel hukkus 5000-8000 inimest, vigastada sai 30 000, peavarjuta jäi 50 000 inimest ning 150 000 kaotas töökoha. Maavärina kahju hinnati neljale miljardile USA dollarile. Haavatute abiandmine oli raske, sest suurimad haiglad olid kokku varisenud. Järgmisel päeval tabas linna 6,5 tugev magnituudine järeltõuge. Maavärin tekitas Vaikse ookeani rannikul 12-15 meetri kõrguse tsunami, mis hävitas rannikualad. 20 päeva jooksul peale esimest maavärinat registreeriti veel 60 väiksemat järeltõuget, kuid siis maa rahunes. See maavärin oli väga laastav tänu tema järelmõjule ja tema toimumisajale. 1. Ausammas maavärinas langenutele Kasutatud kirjandus: http://www
9. Kannatanute paigutus meditsiinitranspordi vahendisse: -kerged kannatanud üles, -rasked kannatanud alla kõige raskemad alla vasakule 10.Kannatanu transpordiks ettevalmistus: -kannatanu peab olema korrektselt kanderaamile fikseeritud kannatanu peab olema soojalt kaetud tilkinfusiooni voolik peavad olema korrektselt kinnitatud ja fikseeritud enne kannatanu üleandmist soovitatav teha veel kiire ülevaatus - dokumentatsioon 11.CASEVAC- haavatute evakuatsioon lahinguväljalt mittemeditsiinilise transpordiga 12.MEDEVAC- haavatute evakuatsioon meditsiinilise transpordiga ja ravi transpordi ajal 13.ROLE tasemed 1. üldarsti abi 2. Kirurgiline abi 3. spetsialiseeritud arstiabi 4. lõplik ravi, rehabilitatsioon 14. MK-d MK1: Arterjaalne zgutt 1, Esmaabiside 10 cm 1, Kolmnurkrätik 1, Esmaabi juhend 1 MK2: Paun 1, märkmik 1, pliiats 1, välimeditsiini kaart 5, arteriaalne zgutt 2, kolmnurkrätik
Massihävitusrelvad Mis on massihävitusrelv? Massihävitusrelv on relv, mis tekitab kohe või hiljem suuri inimkaotusi hukkunute, haavatute ja vigastatute näol. Olenevalt relva liigist võib põhjustada rohkeid materiaalsete väärtuste purustusi. Mässihävitusrelvade pealiigid on biorelv, keemiarelv ja tuumarelv. Massihävitusrelvade pealiigid Tuumarelvad nüüdisaja kõige võimsam massihävitusrelv Biorelvad haigusttekitavad mikroorganismid või nende toksiinid, mis leiduvad looduses ja mida kasutatakse inimeste, loomade või taimede hävitamiseks Keemiarelvad sisaldab ründemürki, mille aluseks on toksiliste keemiliste ühendite mõju inimorganismile Tuumarelv Tuumarelv on relv, mis põhineb tuumaenergia kasutamisel Tuumarelva peamised mõjutegurid on lööklaine, valguskiirgus ja radioaktiivne kiirgus Tuumarelva moodustavad tuumalõhkepea ning selle kohaletoimetamise vahend Tuumarelvas kasutatakse aatomituumade lõhust...
• • Somme'i lahing toimus Esimeses maailmasõjas 1916. aastal prantslaste, inglaste ja sakslaste vahel. • Somme'i lahing peeti 1. juulist - 18. novembrini 1916 Somme'i jõe kallastel Põhja-Prantsusmaal. Inglased ja prantslased ründasid kokku 86 diviisiga, sakslastel oli vastas 67 diviisi. 15. septembril kasutasid inglased Somme lahingus esimest korda tanke. Liitlaste pealetung takerdus ja nad kaotasid 794 000, sakslased 538 000 meest surnute, haavatute, vangide ja teadmata kadunutena. Kumbki pool ei saavutanud edu. Lahing oli osavõtjate arvult ja inimkaotustelt suurim Esimeses maailmasõjas. Terve sõda ühes videos. • https://www.youtube.com/watch? v=jR_XZyhLSA8
Lisa haavatud ja teadmata kadunud - kokku rohkem kui 1,2 miljonit. Saksa pool ei saavutanud mitte midagi. Prantslased ei jooksnud verest tühjaks, Verdun jäi hõivamata. Somme'i lahing toimus Esimeses maailmasõjas 1916. aastal prantslaste, inglaste ja sakslaste vahel. Somme'i lahing peeti Somme'i jõe kallastel Põhja-Prantsusmaal. Inglased kasutasid Somme lahingus esimest korda tanke. Liitlaste pealetung takerdus ja nad kaotasid 794 000, sakslased 538 000 meest surnute, haavatute, vangide ja teadmata kadunutena. Kumbki pool ei saavutanud edu. Lahing oli osavõtjate arvult ja inimkaotustelt suurim Esimeses maailmasõjas. Ypres'i lahing 1915. aastal toimunud lahing sakslaste ning inglaste ja prantslaste vahel. Antandi väed proovisid läbi murda läänerinnet, kuid ei saanud sellega hakkama, sakslased piirdusid läänerindel üksnes kaitsega. Selles lahingus kasutati esimest korda mürkgaasi.
KATSED KAKSIKUTEGA 1943-1944a. Josef Mengele Toimusid Auswitzi koonduslaagris Kaksikud olid enamik lapsed (umb. 1500 kaksikute paari) Kaksikutelt võeti verd ja katsetati kui suure verekaotuse nad üle elavad. Mengele süstis laste silmadesse ka erinevaid kemikaale, proovides muuta nende silmavärvi SULFANIILAMIIDI KATSED Viidi läbi 1942-1943 Ravenbrücki koonduslaagris Saksa väed kannatasid idarindel gangreeni tõttu suure haavatute arvu all. Tekkis huvi terapeutiliste ravimeetodite vastu Sulfaniilamiidi avastamine andis võimaluse enneolematuteks sõjatevusest tulenevate haavapõletike ravimiseks Ravimit katsetati kehaliselt tervete juutide peal Nende kehadele tekitati tahtlikult haavad ning nakatati neid erinevate bakteritega ning vereringe katkestati KOHTUPROTESESSID JA JÄRELKAJA Nümbergi koodeks pani paika eetika õiguslikud küsimused inimkatsetuste alal.
vahel vaakuvaid vaevu elavaid laipu. Stalingradi linn kui selline on totaalselt hävinud, ainult musti suitsusambain kerkib kunagiste hoonete varemetest. Üle jõe voorivad paadikesed viivad üha uusi noori sõdurpoisse kindlasse surma, tagasi tulevad heal juhul samad leavad pungil täis haavatuid, halvemal juhul aga on leavu tebanud natside mürsud. Kuulda on ainult sumedat hüüdu ,,Hurraaaaaa!!!", millele järgneb ränk ragin laske ja kõige lõpuks on vaid haavatute eesrindlaste hädist nutusegust karjumist. Järjekordne salkkond seatakse laevu ootama, üleühe antakse hirmust tudisevale kahurilihale vana vintpüss ja 5 padrunit (juhuks kui peaksid ellu jääma ja kuskilt relva leidma). Mürsud plahvatavad, mulda ja kilde lendab, vigastatud röögivad meeleheitlikult. Aeg laevale astuda ja algab sõid eesrindele, kõrval sõitvat laeva tabeb mürsk. Aeg laevalt maha astuda, kuidagi ei tahaks eriti vaenlasele sülle joosta aga kui üks tahtis tagasi laeva
inetu, õudne ja ebaloomulik maailm. Tema kaks luulekogu ,,Verivalla" (1920) ja ,,Pärisosa" (1923) kirjeldavad maailma hädasid väga emotsionaalselt. Kogus ,,Verivalla" esineb ka korduvalt Piibli motiive. Luuletuses ,,Appihüüd" on selgelt näha Underi usku jumalasse. Ta kustub Jumalat taevast alla, et ta annaks inimestele armu, tuleks päästaks inimesi näljast ja raskustest. Sa astu kodadesse, kus ju pingul näljaling. Sa istu haavatute sängi veerul. Oh Issand, tule alla, heida armu! Under mõistab, et usk jumalasse ja kristlik headus võivad anda inimestele elulootust. Loomingulistest kõrgtasemest annavad tunnistust Underi neli järjestikust luuleraamatut aastail 1927-1930, eriti kaks esimest: ,,Hääl varjust" ja ,, Rõõm ühest ilusast päevast." Nende teema ja häälestus on erinevad, lausa vastandlikud. Mure ja
Arhitektuuri omapära loodi uskumuste mõjul(püramiidid). Õhuline, õrn, mänglev, intiimne ja kooskõlas tolleaegse õukondliku maitsega. Kupliga kaetud 4 nurkne ruum, basiilikud, ristkuppelkirik, tsentraalehitised, inimfiguurid, suletud/pimedad ruumid. Maalikunstis kasutati miniatuurmaale ja ikoone. Suurte mõõtmetega kujud. Skulptuure hakatakse paigutama vabasse loodusesse. Kujutati võitlevaid sõdalasi, haavatute piinu, kirglikke stseene. Korrapärane planeering muutub massiliseks. Ehitati suuri kloostri komplekse. Eesmärk oli saavutada teadmiste ja oskuste tase, mis ei jääks alla minevikutegelastele. Elamuste pakkumine inimeste meelele. Arutlemine ilu üle. Ehituse juures hakati kasutama sibulkuppelit.
· Le nnukaug us :4500 km täislastis · 6700 km tühjana · Me e s ko nd:6 · Kas utajamaad:Venemaa, Kuuba, Iraak, India, Liibüa, Süüria Põnevat: · Ehitamiseks võeti üle kolmekümne rahvusvahelise patendi ning hiljem väideti, et lennukis kasutati 180 uut leiutist. · Lastiruum on täies mahus rõhustatav ning ta põrand on tehtud titaanist, põrandale on paigaldatavad rullkonveierid. Lastiruumi saab üsna kergelt muuta reisjate-, lasti- või haavatute veoks. · Lasti laadimiseks on laes kaks vintsi, kumbki neist võib kasutada kaht 3000-kilost raskust kandvat trossi või nelja 2500-kilost. Rampi saab kasutada liftina ja ta võib tõsta kuni 30 000 kg. Põnevat: · Eksisteerib ka tuletõrjelennuki modifikatsioon mis võib pardale võtta 42 000 liitrit kustutusainet. · Alates 1971. aastast on toodetud enam kui 700 lennukit. Tänan kuulamast!
ESIMENE EESTI RIIK I MS ja Eesti (Eesti alad olid Venemaa koosseisus, Antanti liige) 1) Eestist võeti nekrutiks üle 100 00 mehe 2) Meeste töökohad asendati naiste tööjõuga 3) Maal jäid paljud põllud sööti tööjõupuuduse tõttu 4) Toiduainete puudus 5) Inflatsioon 6) Sõdurite paigutamine garnisondides 7) Raudteetrantsport häiritud 8) Saksa armee purustused Lääne-Eestis 1918 9) Sõjapõgenike ja haavatute majutamine 1917 - Sõjatüdimus ja väsimus (I MS) - Majanduslik mahajäämus - Tsaar Nikolai II isik - Vähemusrahvuste rõhumine - Haridus- ja kultuuritase madal I Veebruarirevolutsiooni tulemus- Kehtestati tsaarivõim ja kaksikvõim II Oktoobrirevolutsiooni tulemus- Võimule said kommunistid esotsas Leninga (Lenini dekreet ''Vähemusravuste enesemääramise õigusest''
Helikopterite suutimaks eeliseks lennukite ees on see,et neil pole vaja õhku tõusmiseks tarviss stardirada ning nad võivad startida või maanduda üsna väikesele maalapile, kas või maja katusele. Üks puudus on aga nende väike kiirus,mis on ligikaudu 200 km/h. Helikopterid leiavad laialdist rakendamist nii tsiviil- kui ka sõjalistel eesmärkidel.Sõja ajal kasutatakse neid lennumasinaid materjalide ja väeüksuste teisaldamiseks ning raskesti ligipääsetavatest piirkondadest haavatute evakueerimiseks. Helikoptereid kasutatakse ka merel patrullimiseks ning päästeoperatsioonide tegemiseks. Lennuk Lennuk on õhust raskem õhusõiduk, millel on veojõudu tagav jõuseade ja aerodünaamilist tõstejõudu tekitav tiib. Lennuki peamised osad on tiib, kere, saba, jõuseade ja telik, sõjalennukitel on ka relvastus.[1] Lennukid liigituvad sõltuvalt kandepindade arvust ja paiknemisest: monoplaan, biplaan, vaidtiib, part-lennuk, tandemtiiblennuk.
et neiu sai surma. Noori aga ootab ees suur lahing kus on ülekaalukas vaenlane. Õnneks viimasel minutil saabuvad appi Soome vabatahtlike väed. Mitmed kaaslastest on aga saanud kangelastena surma. Ahas oli aga peale Käsperi surma määratud rühmavanemaks. Ka Ahas saab haavata, tema vend aga lastakse kokkupõrke käigus maha, sest ta on punaarmee ridades. Lõpuks saab Henn ja tema ellujäänud rühmakaaslased aumärgid vapruse eest. Samas sõjaväerongis on haavatute eest hoolitsev Marta ja nad saavad kokku. Tagasi kooli jõudes leiab ta, eet langenud sõprade koolilaudadel on lilled. Koolidirektor aga lubab nende kõigi nimed kraapida marmortahvlisse. See on tulevastele põlvedele meenutuseks vapratest koolipoistest, kelle tuli nii noorelt otsustada ja saada täiskasvanuks. Nende otsuseks oli astuda välja oma kodumaa, vaba Eesti Vabariigi eest ja nad ei surnud asjata. Nimede jäädvustamine oli ja on nendele tasu vapruse eest ja jääb alati
ainult üks tee ringiga ümber Hea Lootuse neeme. Sakslaste tagala asus palju ligemal, kõigest üle Vahemere. 1. sept. tegi Rommel katse alustada liikumist Alameinist lõuna poole, kuid ei saavutanud enam edu inglaste vastuseis oli niivõrd tugev. Oktoobri teisel poolel alustasid inglased B. Montgomery juhtimisel vasturünnakut ja 5. nov. oli selge, et lahingu on võitnud nemad. Sakslased ja itaallased kaotasid langenute, haavatute ja vangidena ligi 60 000 meest. Inglismaa ja tema liitlaste kaotused olid neli korda väiksemad. 8. nov. 1942 algas USA ja Briti vägede dessant Põhja-Aafrika lääneossa. Alziir kapituleerus samal päeval, Maroko pealinn Casablanca lõpetas vastupanu kolme päevaga alustada liikumist Alameinist lõuna poole, kuid ei saavutanud enam edu inglaste vastuseis oli niivõrd tugev. Oktoobri teisel poolel alustasid inglased B. Montgomery juhtimisel vasturünnakut ja 5. nov
transporid , majanduse ja varustuste, hoolekande, arstiriistade ning poteeside muretsemise ja korjanduse osakond. Rahuajal lisanusid Noorte Punase Risti ja õdede osakonnad ning samariitlaste koondis ja naistekomitee. Eesti Punase Risti tegevuse algperioodi põhiülesandeks oli töötamine rindel-eeskätt transporditi haavatuid ja haigeid sõdureid. Et Eesti sõjaväe meditsiiniteenistus veel ei funksioneerinud, siis oli Punase Risti ülesaneks haavatute esmaabi andmine, nende evakueerimine eesliinilt, haava ja haiguse järi jaotamine, pesemine ja puhastamine, toitmine ja pesuga arvutamine ning Punase Risti ja sõjaväe tervishoiuvalitsuse asutusse paigutamine. Rasket tööd tuli sõjast laastatud maal teha Punase Risti varustusosakonnal, mida juhatas dr B.Voogas. Transpordiosakonna töövõimaluste avardamiseks asutati üle riigi 8 eakuatioonipuntki: kaks Tallinna, teise Tartus, Viljandis, Pärnud, Haapsalu,Võrusja valgas.
1905.aasta revolutsioon. Revolutsiooni ajendiks sai Verine Pühapäev- rahumeelse demonstratsiooni tulistamine Peterburis 9.jaan mis põhjustas protestimeeleavaldusi Venemaal.teated peterburist akriviseerisid ka Tallinna töölisi:korraldati streike,peeti miitinguid,leidsid aset kokkupõrked politseiga.rahutused levisid kiiresti tallinnast väljapoole,haarates vabrikutöölistele ka ametnikke ja käsitöölisi,tudengeid,õpilasi,mõisamoonakaid,sulase id ja taluomanikke.streigid muutusid peaaegu igapäevaseks,maal hävitati mõisavara,sagenesid kokkupõrked politsei ja sõjaväega.vabadusliikumise levinuimaks vormiks jäi siiski rahumeelne palvekirjade esitamine.Taotleti eesti keele kasutusala laiendamist ning omavalitsuse- kooli-,kiriku- ja maareformi.revolutsiooni süvenenmisest andis märku oktoobris alanud ülevenemaaline streik.suleti örid,töökojad,vabrikud,koolid,ametiasutused.tänava d täitusid streikivate töölistega,lauldi revolutsioonilisi laule,peeti ...
tuli piirata. Riiklike tellimuste eest tasuti riigikassast, mis tõi kaasa väikeettevõtete pankrotistumise, kuna telliti suurfirmadelt. Samuti tõsteti maksukoormust. Esimese maailmasõja tagajärjed olid ebameeldivad ja kohati katastroofilised. Saksamaa kaotas kõik oma koloonia-, kui ka Euroopa valdused, lagunesid Türgi, Vene ja Austria- Ungari impeeriumid ning Euroopas tekkisid uued riigid: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari ja Jugoslaavia. Haavatute ning kaotatud elude arv oli väga suur. Suured sõjakulutused kurnasid välja enamike suurriikide majanduse. Suurenes USA majanduslik ja poliitiline tähtsus maailmas, mille tulemusena muutusid paljud Euroopa riigid USA võlglasteks. Võitjate ülekohus kaotajate suhtes viis agressiivsuse kasvamisele. Peale Esimest maailmasõda üritati luua julgeolekusüsteeme, mis tagaksid maailmas rahu. Pariisi rahukonverentsil koostati palju rahulepinguid erinevate riikide vahel. Loodi ka
Hellenistlik kunst 330.-30.a eKr Kreeka skulptuuri ilmuvad Rhodose koloss, Milo tohutute mõõtmetega kujud Venus, Laokooni kolossid, skulptuure skulptuurgrupp paigutatakse vabasse loodusesse. Kujutati võitlevaid sõdalasi, haavatute piinu, kirglikke stseene. Korrapärane planeering muutub massiliseks. Karolingid 6.-9. saj Lääne- Eesmärk oli saavutada Aacheni lossikabel Euroopa teadmiste ja oskuste tase, mis ei jääks alla minevikutegelastele
oktoobril 1961, mille hävitusjõud oli 58 megatonni. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni nõudis 1995. aastal kohest keeldu tuumakatsetustele ja soovis tuumarelvastuse desarmeerimist. Tuumarelvade leviku tõkestamise lepinguga on kokku liitunud 190 riigi, kaasarvatud viis tuumariiki, 5 KOKKUVÕTE Massihävitusrelv on relv, mis tekitab kohe või hiljem suuri inimkaotusi hukkunute, haavatute ja vigastatute näol. Olenevalt relva liigist võib põhjustada rohkeid materiaalsete väärtuste purustusi. Massihävitusrelvade pealiigid on bioloogiline relv, keemiarelv ja tuumarelv. Bioloogilist relva on kõige lihtsam välja töödata, seda võib teha igas biotehnoloogialaboris. Bakterikultuuride kasvamine on odav ja kiire protsess, mille katsetamist alustati eri maades 1950. aastal. Bioloogilise relva liik oli välja töötatud 1970. aastal ja mõne riigi biorelvavarud
Esimene maailmasõda 8.b Algus Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28.juulist 1914 11.novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks (Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Itaalia) ja Keskriikideks (Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria ja Türgi). Osa võttis 38 riiki ja 74 miljonit sõdurit. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid ning rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud dünastiad kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennuki...
Eestisse jääda) ja saadeti lahingusse Wehrmacht`i vastu. Taandumislahingutes sai mõnisada eestlast surma, kuid ligi 5000 meest läks sakslaste poole üle või langes nende kätte vangi. Detsembris 1941 hakati N. Liidus moodustama Eesti rahvusväeosi, kuhu koondati 27 000 meest, neist 90% eestlased, sh Venemaa eestlased. 8. Eesti laskurkorpus osales 1942/43. aasta vahetusel vihastes võitlustes Velikije Lukis sissepiiratud Saksa garnisoni ründamisel. Korpus kaotas hukkunute, haavatute ja üleläinutena ligi pool oma algkoosseisust ning saadeti tagalasse. Korpuse suurtükivägi osales 1944. aastal Nõukogude armee Narva operatsioonis, tulistades kaitsel oleva Eesti Diviisi positsioone. Sinimägedes eestlaste vastu rünnakule tulevad sõjamasinate seas olid ka 8. Eesti laskurkorpuse 45. ja 221. polgu venelastest meeskondadega tankid, mis kandsid kirja "Nõukogude Eesti eest!" ja "Stalini suure asja eest" ning mida eestlastest tankikütid sihikule
Järsku hüppas samasse kraatrisse üks vastastest. Paul pussitas teda ja mees hakkas vaikselt närbuma. Hiljem kahetses ta tehtut väga ja mõtles tükk aega, kas saata ta naisele kiri või mitte. Tema sõbrad Kat ja Albert arvasid juba, et Paul on surnud. Siis saadeti poisid küla valvama, varjendiks võtsid nad endale betoneeritud keldri, kus nad süüa tegema hakkasid. Korstnast tuli suitsu ja vaenlased märkasid neid. Nad hakkasid maja pommitama. Paul ja Albert said pihta. Nad võeti haavatute vankrisse ja seoti haavad kinni. Hiljem said sanitaarrongi peale. Alberti seisukord oli hullem ja talle teatati, et ta viiakse järgmises peatuses maha. Paul ei tahtnud Albertist kaugemal olla ja sokutas ennast ka kaasa. Neid pandi ühte katoliiklikku hospitali, kus nad ärkasid palvetamise tõttu. Pauli tegi see eriti vihakseks ja ta viskas pudeli puruks. Alberti jalg amputeeriti. Ta oli endale lubanud, et kui selline asi juhtub, võtab ta endalt elu.
3. Saksa ordu laienemine Ida-Euroopasse. 4. Saksa ordu õitseaeg kuni 15. sajandi alguseni. 5. Preisimaa ja Liivimaa kaotamine. 6. Saksa ordu tegevus 16. sajandist tänapäevani. Ordu loomine ja selle esimesed aastad. Saksa ordu asutati 1190. aastal Kolmanda ristisõja käigus Akko linna piiravate ristisõdijate laagris Jerusalemma kuningas Friedrich II soosingul hospidalivennaskonnana, mis tegeles haavatute ja vaeste eest hoolitsemisega. Selle liikmeteks olid algusest peale eestkätt rüütliseisusest ja Saksamaalt pärinevad isikud. On teada, et sakslased olid oma hospidali Jeruusalemma rajanud juba 12. sajandi alguses, kuid see kadus tõenäoliselt juba enne 1187. aastat, mil Egiptuse ja Süüria sultan Saladin linna vallutas. Pärast kolmandat ristisõda tegutses Saksa hospidaliordu Akkos, pakkudes linnas ja selle ümbruskonnas tegutsevatele palveränduritele ja ristisõdijatele öömaja,
Meie varustustranspordid muutusid lõppeks nii ohtlikeks, et meid hakati varustama õhuteel. Kuna Cao-Bangi lennuväli osutus liiga väikeseks suurematele lennukitele, võeti nüüd appi sõjasaagiks saadud vanad ,.tädi Ju-d". Nii oli neil nüüd jälle palju tööd meid jahukottide ja laskemoonakastidega ,,pommicades". Säärastes oludes möödusidki minu viimased kuud Põhja-Vietnamis võrdlemisi üksluiselt, kui välja arvata mõne toetuspunkti abistamine piiramisrõngast vabanemiseks või haavatute ja langenute otsimine mägedes. Sellise tegevusega tuli aga kanda palju inimohvreid langenute ja haavatute näol, sest mäe otsas või metsas varitseval vaenlasel oli alati valitud parem positsioon võitluseks. Selle tulemusena oli minu Indo-Hiinas viibimise ajal 120 muusikandist langenud 26 meest, haavatute arvu ma enam ei mäleta. Üksusele, kes normaalselt ei kanna lahinguülesandeid, oli see kaunis suur kaotus
rahvusliku teatri sünniaegadel (1871, 1875). 1860-tel olid tihenenud Kreutzwald suhted Venemaa ja Soome akadeemiliste ringkondadega ning eesti rahvusliku liikumise tegelastega. Oma pika ja viljaka aeluea vältel kujunes ta vaieldamatuks autoriteediks, seda näitavad ka järgmised kuuluvused ja tunnustused: 1839 ÕESi liige 1847 Eestimaa Kirjanduse Ühingu kirjavahetajaliige 1849 ÕESi auliige 1855 Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetajaliige 1857 pronksmedal haavatute ravimise eest Krimmi sõja ajal 1860 Vene teaduste Akadeemia Demidovi preemia "Kalevipoja" eest 1863 kolleegiuminõuniku tiitel 1864 Narva Muinsuse Seltsi auliige 1866 "Vanemuise" seltsi auliige 1867 mälestusrist talurahvaseaduse tõlkimise eest mälestusrist kooleravastase võitluse eest 1871 Ungari Teaduste Akadeemia välisliige Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi auliige 1872 Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi auliige Eesti Kirjameeste Seltsi aupresident
5 Kõneedastuskord 36 2.6 Side ettekanded 39 2.7 Sihtmärkide osutamine 41 2.8 Tulejuhtimiskäsud 45 3. Üldised tegevused 46 3.1 Lahinguks ettevalmistamine 46 3.2 Liikumismoodused 48 3.3 Taasrühmitumine 54 3.4 Haavatute evakueerimine 55 4. Majutus 56 4.1 Majutuse püstitamine (suvel/talvel) 56 4.2 Moondamine 57 4.3 Laagrikord 58 4.4 Välihügieen 59 5. Rännak 60 5.1 Mõisted 60 5
MARIE CURIE on sündinud 1867a. õpetajate viie-lapselises peres noorimana, Varssavis, Poolas. Gümnaasiumi lõpetab ta kuldmedaliga, mis saab kolmandaks nende peres. Pärast lõpetamist läheb tööle eraõpetajana, joostes ühe noore juurest teise juurde, teenides lisa raha perele. 17.aastaselt läheb koduõpetajaks, õpetades kuni 8h päevas, ülejäänud aja ise õppides. Kuna tol ajal Poolas naised ülikooli minna ei saanud, lepivad nad vanema õe Broniaga kokku, et too läheb Pariisi ülikooli arstiteadust õppima, ning samal ajal saadavad isa ja õde talle raha. Ning varsti saab ka Marie ise järgi minna. Nii läbi raskuste asjad lähevadki, ning peagi õpib Marie Sorbonne'i matemaatika-loodusteaduskonnas, kus 2000.õpilasest vaid 23 on naised. Alguses elab ta koos õe ja tolle mehega, kui otsustab kolida koolile lähemale, sest seal saab paremini keskenduda. Peagi kohtub ta Pierre Curie'ga, prantslasest füüsikuga kes pärineb doktorite perekonnast. Pierre o...
andsid. Sõda kestis umbes 1 aasta ja 4 kuud. Sõda hakkas väga hästi Nõukogude Venemaa jaoks, kes suutis algul eestlasi kiiresti lüüa lahingutes, aga edaspidi hakkasid Eesti väed tugevnema ja Venemaa hakkas ise lüüa saama. Eestlased sõdisid ka vahepeal Saksavägedega Läti alal ning suutsid ka nemad alistada kiiresti umbes kuu ajaga. Sõda lõppes vaherahu ja eestlaste võiduga. Eestlasi hukkus sõjas umbes 5000 haavata sai 14 000 ja 667 langes vangi. Venelaste langenute ja haavatute arve ei teata, aga neil oli 10 000 vangilangenut. Saksaväed kaotasid 400 meest ja 1100 sakslast sai haavata. Pildid Vabadussõjast ja sellega seonduvast Sõtta kutsuv propagandaplakat Tartu rahulepingu allkirjad Eesti Vabadussõja Võidusammas Johan Laidoner Soomusrong ,,Pisuhänd" Medal Vabadussõjas osalenutele Soome vabatahtlikud Tallinnas Tartu Rahu sõlmimine Kasutatud kirjandus · http://www.google.ee/imghp?hl=et&tab=wi
Mexicos 7,8 magnituudini. Tegemist oli sajandi suurima maavärinaga Mehhikos. Olukorra muutis halvemaks see, et oli tipptund ja inimesed ruttasid tööle. Telefoniside langes täielikult rivist välja, katkes ka elektrienergia andmine. Puhkes arvukaid tulekahjusid. Erinevatel andmetel hukkus 5000-8000 inimest, vigastada sai 30 000, peavarjuta jäi 50 000 inimest ning 150 000 kaotas töökoha. Maavärina kahju hinnati neljale miljardile USA dollarile. Haavatute abiandmine oli raske, sest 2 kõige suuremat haiglat olid rusude all. Järgmisel päeval tabas linna 6,5 magnituudine järeltõuge. Maavärin tekitas Vaikse ookeani rannikul 12-15 meetri kõrguse tsunami, mis hävitas rannikualad. 20 päeva jooksul peale esimest maavärinat registreeriti veel 60 väiksemat järeltõuget, kuid siis maa rahunes. Loma Prieta maavärin 1989 California poolsaarel asuv San Francisco elu sõltub paljus lahte ületavates sildades. 17
Taandumislahingutes sai mõnisada eestlast surma, kuid ligi 5000 meest läks sakslaste poole üle või langes nende kätte vangi. Detsembris 1941 hakati N Liidus moodustama Eesti rahvusväeosi, kuhu koondati 27 000 meest, neist 90% eestlased, sh Venemaa eestlased. 8. Eesti laskurkorpus osales 1942/43. aasta vahetusel vihastes võitlustes Velikije Lukis sissepiiratud Saksa garnisoni ründamisel. Korpus kaotas hukkunute, haavatute ja üleläinutena ligi pool oma algkoosseisust ning saadeti tagalasse. Korpuse suurtükivägi osales 1944. aastal Nõukogude armee Narva operatsioonis, tulistades kaitsel oleva Eesti diviisi positsioone. Sinimägedes eestlaste vastu rünnakule läinud sõjamasinate seas olid ka 8. Eesti laskurkorpuse 45. ja 221. polgu venelastest meeskondadega tankid, mis kandsid kirja ,,Nõukogude Eesti eest!" ja ,,Stalini suure asja eest" ning mida eestlastest tankikütid sihikule
Nendega pandi alus tervele noorte kultuuritegelaste põlvkonnale. (G.Ernesaks, J.Semper, A.Jakobson). 1942.a. organiseeriti rahvuslikke väeosasid koguti kokku ja õpetati välja eesti mehi, suuremale osale tähendas see ühtlasi pääsemist laagritest. Septembris moodustati kahediviisiline 8. Eesti laskurkorpus kindralleitnant Lembit Pärna (1903-1974) juhtimisel. Esimest korda ja ohvriterohkeimalt sõdis korpus 1942.dets. 1943.a. jaan. Velikije Luki all. Langenute, haavatute ja teadmata kadunutena kaotas korpus 17 ooo meest e. ¾ oma algkoosseisust. Saksa okupatsioon 1941.a. augustis vallutasid sakslased Tasllinna. 197 nõukogude laevast uputati 53. Saaremaal, Hiiumaal käisid lahingud oktoobrini. Eestlased lootsid sakslaste abil omariikluse taastada. Eestist sai Ida-alade ministeeriumile allutatud kindralkomissariaat kõrgeimaiks ametinukuks kindralkomissar Karl Litzmann. Selle kõrval loodi Eesti Omavalitsus
eksperimentaalset uurimismeetodit. Üksikute kehaosade ja organite anatoomia tundmaõppimiseks kasutas ta nn. laiba külmutuslõikusid. Tema klassikalised tööd ’’Arteritüvede ja fastsiate kirurgiline anatoomia’’ ja ’’Topograafiline anatoomia’’ panid aluse uuele teadusharule – topograafilisele anatoomiale. Kui 1854. aastal algas Krimmi sõda, suunati Pirogov armeesse, et ta organiseeriks ja juhendaks artside tööd haavatute abistamisel. Ta tõi kirurgilise abi andmise võimalikult lahinguvälja lähedale, organiseeris haavatute paremat väljakandmist lahinguväljalt ja neile kiiret abiandmist. Luuvigastuste korral hakkast ta kasutama kipssidemeid. Esmakordselt sõdade ajaloos kasutas Pirogov sõjaolukorras meditsiiniõdesid. Meditsiini tavapärasest kiirem areng toimub sõjade ajal, kus hukkub ja saab vigastada tavaolukorrast oluliselt rohkem inimesi. Ühiskond pelgab sõda, kuid samal
kuid ühel pühapäeval, kui perre rostovide juurde lõunatama läks kuulis ta natasat laulmas solfetsosid. See üllatas ja rõõmustas pierret. Samuti elavnes ka natasa perre juures olekul. Kui perre tahtis lahkuda ning natasa sellele põhjendust nõudis, tahtis mees vastata, et ta armastab naist, kuid ta ei öelnud. Selle asemel sõnas vaid, et peab hakkama vähem rostovide maja külastama. Vahepeal olu olnud sõda, ning oli palju haavatuid ning rostovid antsid kõik vankrid haavatute veoks. Lisaks oli ka vürst andrei saanud sõjas haavata, kuid natasa algul ei teadnud seda. Kui nende tõld hakkas moskvast ära sõitma silmas natasa tõlla aknast välja vaadates meest, kes nägi välja nagu perre, ning kutsus teda endaga kaasa, kuid mees ei tulnud, kuna sõda oli uuesti tulemas ning ka tema pidi minema. Alles peale kolimist saab natasa teada, et vürst on haavatud, ning külastab teda. Natasa palub mehe käest andeks ning mees
õdede hariduses kindel tase I õdede litsenseerimisseadus Kanadas 1901 Florence Nightingale (1820-1910) Kaasaegse õenduse alusepanija Õppis Kaiserwerthis ja Pariisi Halastajaõdede koolis Huvitus filosoofiast, ajaloost, poliitikast, rääkis mitut võõrkeelt Haiglate reformaator Tõi haigeravimisse sisse hügieeni (märkimisväärne statistiline analüüs haige keskkonna tingimuste ja paranemise vastastikuste seoste kohta, uuris haavatute suremuse põhjusi) https:// www.youtube.com/watch?v=hBV X5s43_Ks Kirjutas õenduse õpikuid Notes of Hospitals Rajas I kaasaegse õdede kooli 1860, töötas õpetaja ja õendusteadlasena 1859 ,,Notes of Nursing"- aluseks õenduses senini 1886 alustas ilmumist I õendusalane ajakiri Nightingale Õenduse areng Ameerikas Euroopa areng sai alguse sõdadest, Ameerikas seoses tsiviilühiskonna arenguga mõni aasta hiljem
Majas tehakse seapraadi ja kartulikotlette. Küpsetamise tõttu korstnast tõusev suits äratas aga tähelepanu ning tingis maja pommitamise. Kõik pääsesid keldrisse ning sõid nii nagu jaksasid. Nädala pärast lõppes mõnus elu külas ning tuli tagasi sõita. Päev hiljem sõidetakse üht asulat evakueerima. Mõni hetk peale asulasse jõudmist algab pommitamine. Albert ja Paul said pihta. Esimest tabas kild põlve kohale, teist jalga. Koos joostakse maanteekraavini. Sealt võetakse neid haavatute vankrisse. Laatsaretis seotakse haavad kinni ning saadetakse järgmisel päeval edasi. Sigarettidega sanitaarveeblit ära ostes tagatakse võimalus koos olla. Rongis tõuseb Albertil palavik. Paul teeskleb samuti palavikku, et neid ühes peatuses maha pandaks. Katoliiklikus hospitalis ärkasid mehed palvuse peale, mis koridorist kostis. Paul viskas selle takistamiseks koridori seina vastu pudeli kilduteks. Josef Hamacher võtaba aga süü enda peale, sest tal olid niinimetatud hullupaberid
septembri lõpus saksa väägede dessant Saaremaale 8. oktoobriks vallutatud kogu Lääne-Eesti 1918 18. veebruaril algas Saksa armee üldpealetung 21. veebr. langes Haapsalu 22. veebr. Valga 25. veebr. keskpäeval marssisid Saksa väed Tallinnasse 3. märtsiks olid sakslased vallutanud kogu Eesti territooriumi 1918. 11.novembril kirjutati alla Compiegne'i vaherahule lõppes I maailmasõda. tulemused: mobilisatsioonide tulemusena rindele saadetustest hukkus 10 000 eestlast, haavatute hulk oli palju suurem tööstusettevõtted olid keskendunud sõjatehnika ja varustuse tootmisele suur puudus oli toorainest, kvalifitseeritud tööjõust, riigis oli palju Läti sõjapõgenikke, rahanduses ülikiire inflatsioon VABADUSSÕDA 1918-1920 eellugu: kasutades Saksamaal puhkenud revolutsiooni tühistas Venemaa kõik kokkulepped sakslastega ja valmistus taastama impeeriumi piire. algavale interventsioonile püüti anta kodusõja iseloom, kasutades eesti enamlasi. 1918
5. RAADIUMIKAMPAANIA 5.1 Abi haavatutele 1914. aasta augustis ründas Saksamaa Prantsusmaad. Peaaegu kogu Curie personal astus sõjaväkke. Teaduslikud uuringud tuli Maailmasõja ajaks peatada ning Marie otsis mooduseid, kuidas ta saaks aidata. Ta teadis, et arstid saavad kasutada röntgenkiiri, et päästa haavatud sõdurite elusid tuues nähtavale kuulid ja katkised luud. Probleem oli aga selles, kuidas saada masinad haavatute juurde. Curie'l õnnestus ära rääkida mitmed jõukad inimesed, kes annetasid oma autod ja moodustasid 20st masinast liikuvad röntgenjaamad ning 200 püsijaama. Curie valis oma teismelise tütre endale abiliseks. Aasta aega töötas Irène ema kõrval. Nagu Marie, keeldus ka tema näitamast vähimatki emotsiooni nähes kohutavaid haavu. Peagi lubas Marie tütrel iseseisvalt röntgenmasinat kasutada. Samal ajal mõtles Marie välja teisegi
Lisa haavatud ja teadmata kadunud - kokku rohkem kui 1,2 miljonit. Saksa pool ei saavutanud mitte midagi. Prantslased ei jooksnud verest tühjaks, Verdun jäi hõivamata. Somme’i lahing – toimus Esimeses maailmasõjas 1916. aastal prantslaste, inglaste ja sakslaste vahel. Somme'i lahing peeti Somme'i jõe kallastel Põhja-Prantsusmaal. Inglased kasutasid Somme lahingus esimest korda tanke. Liitlaste pealetung takerdus ja nad kaotasid 794 000, sakslased 538 000 meest surnute, haavatute, vangide ja teadmata kadunutena. Kumbki pool ei saavutanud edu. Lahing oli osavõtjate arvult ja inimkaotustelt suurim Esimeses maailmasõjas. Ypres’i lahing – 1915. aastal toimunud lahing sakslaste ning inglaste ja prantslaste vahel. Antandi väed proovisid läbi murda läänerinnet, kuid ei saanud sellega hakkama, sakslased piirdusid läänerindel üksnes kaitsega. Selles lahingus kasutati esimest korda mürkgaasi. Lahingu tulemusena ei muutunud mitte midagi, ka 3 aastat
Verduni lahing kestis 10 kuud, oli ohvriterohke. Saksa majanduslik olukord oli kehv, taheti anda pealelöök läänerindel, kus Prantsuse ja Briti armee oli oluliselt kasvanud. 270 000 sakslast alustas pealetungi, kokku langes ligi miljon meest, aga Prantsusmaa pidas vastu. Jüüti merelahing 31. mai 1916 Sõjaajaloo suurim merelahing: inglastel osales 150 laeva, sakslastel 99 laeva. Inglased kaotasid 14 laeva ning 6 784 meest surnute, haavatute ja vangidena. Sakslased kaotasid 11 laeva ja 3 058 meest. Somme` lahing 1. juuli 1916 Somme`i lahingus kasutati esmakordselt tanke ja lennuväge. Novembri lõpuni kestnud lahingus vallutati suurte kaotuste hinnaga vaid väike ala. Prantsusmaa suurendas Verduni rindelõigul oma kaitseväge ja tõkestas sakslaste edasiliikumise. 1. juulil alustasid Prantsuse ja Briti väed vastupealetungi. Novembri lõpuni kestnud lahingus vallutati suurte kaotuste hinnaga vaid väike ala.
käiku. Pärast ümberhaaramiskatseid tekkis kogu läänerindel positsioonisõda, mille rinde pikkus oli 720 km. 4.3 Somme'i lahing Somme'i lahing peeti 1. juulist - 18. novembrini 1916 Somme'i jõe kallastel Põhja- Prantsusmaal. Inglased ja prantslased ründasid kokku 86 diviisiga, sakslastel oli vastas 67 diviisi. 15. septembril kasutasid inglased Somme lahingus esimest korda tanke. Liitlaste pealetung takerdus ja nad kaotasid 794 000, sakslased 538 000 meest surnute, haavatute, vangide ja teadmata kadunutena. Kumbki pool ei saavutanud edu. Lahing oli osavõtjate arvult ja inimkaotustelt suurim Esimeses maailmasõjas. 4.4 Verduni lahing 1916. aastal otsustas Saksa väejuhatus vältida sõja venimist ja vaenlase kiiresti hävitada. Seega tuli rünnakuks valida selline objekt, mida prantslased kaitseksid lõpuni ega taganeks. Enim sobis selleks Verduni kindlus, mis lukustas juurdepääsu Pariisi. Verduni lahing algas 1916. aasta veebruaris ja kestis 10 kuud
· 19.veebruar moodustati erakorraline Päästekomitee - 23.veebruar iseseisvusmanifesti ettelugemine Pärnu - 24.veebruar iseseisvusmanifest loetakse ette Tallinnas ja moodustatakse I Eesti Valitsus. · 25.veebruaril algas Saksa okupatsioon Eestis Millist mõju avaldas I MS Eesti olukorrale? (3 asja) NEG: Sõja paratamatuks kaasnähteks olid mobilisatsioonid, mille käigus võeti Vene armeesse umbes 100 000 eestlast. Kümnendik langes rindel, haavatute ja vigastatute arv oli veelgi suurem. Paljud langesid vangi ja jõudsid kodu-maale alles pärast sõja lõppu. Nii suuri inimkaotusi nii lühikese aja jooksul polnud eesti rahvas varem kandnud. Sõda mõjus halvasti ka majandusele. Tooraine saamine Vn-lt halvenes. Kaubandus katkes Läänemerel Saksa sõjalaevastiku aktiivsuse tõttu. Halvenes ka tööjõu kvaliteet: armeesse mobliseeritud oskustöölisi asendasid Venemaalt Eestisse toodud talupojad või kohapeal värvatud noorukid ja naised
päris sakramenti. Keskaegne sõjamees 3.2 Rüütlidaami kasvatus Varasest noorusest peale õpetati feodaali tütart vaatama rüütlitele kui oma kaitsjatele ja toetajatele. Rüütlite eetilised ideaalid olid ka tütarlaste kasvatuse aluseks. Tüdrukud pidid oskama anda haavatud rüütlile esmaabi, vabastada ta raudrüüst, puhastada haavad ja ravida teda. Kuna tüdrukud õppisid haavatute eest hoolitsemist, pöörati erilist tähelepanu ravimtaimede tundmisele ja kasutamisele. Rüütli tütart hakati õpetama sama vara kui poissi, tavaliselt nelja-viieaastaselt. Neile õpetati kõigepealt selgeks ladina tähestik, nii et iga õpetust saanud laps oskaks lugeda ja kirjutada. Rüütlidaami kohustusliku hariduse hulka kuulus peale usuõpetuse ka laulu- ja tantsuoskus, luuletamise ja muusikariistadel mängimiseoskus. Lisaks pidi ta hästi tundma ka heraldikat. 8 4. Kolmas seisus 4
aastani. 1915. aastal hõivasid saksa väed Poola, Leedu ja Kuramaa, lahingud käisid Riia lähistel. Sellest tulenevalt suurendati Eestis paiknevate vägede hulka (ainuüksi Tallinnas oli 30 000 maaväelast ning 20 000 madrust). Aastal 1917 sügisel sai Eestist rinde lähitagala, siia koondus ligi 200 000 relvastatud meest. Vene vägedesse mobiliseeriti umbes 100 000 eestlast ning puisati erinevatesse väeosadesse Eestist väljaspool. Hukkus 10 000 eestlast, haavatute arv oli aga kõvasti suurem. Paljud sattusid vangi ning pääsesid kodumaale alles pärast sõja lõppu. Nii suuri inimkaotusi polnud eestlased nii lühikese aja jooksul varem kandnud. Sõda mõjus halvavalt majandusele. Halvenes tooraine saamine Venemaalt, kuna raudteed olid üle koormatud sõjaliste vedudega. Kaubandus katkes Läänemerel saksa sõjalaevastiku aktiivsuse tõttu. Halvenes ka tööjõu kvaliteet: armeesse mobiliseeritud oskustöölisi asendasid Vene
aastani. 1915. aastal hõivasid saksa väed Poola, Leedu ja Kuramaa, lahingud käisid Riia lähistel. Sellest tulenevalt suurendati Eestis paiknevate vägede hulka (ainuüksi Tallinnas oli 30 000 maaväelast ning 20 000 madrust). Aastal 1917 sügisel sai Eestist rinde lähitagala, siia koondus ligi 200 000 relvastatud meest. Vene vägedesse mobiliseeriti umbes 100 000 eestlast ning puisati erinevatesse väeosadesse Eestist väljaspool. Hukkus 10 000 eestlast, haavatute arv oli aga kõvasti suurem. Paljud sattusid vangi ning pääsesid kodumaale alles pärast sõja lõppu. Nii suuri inimkaotusi polnud eestlased nii lühikese aja jooksul varem kandnud. Sõda mõjus halvavalt majandusele. Halvenes tooraine saamine Venemaalt, kuna raudteed olid üle koormatud sõjaliste vedudega. Kaubandus katkes Läänemerel saksa sõjalaevastiku aktiivsuse tõttu. Halvenes ka tööjõu kvaliteet: armeesse
Mexicos 7,8 magnituudini. Tegemist oli sajandi suurima maavärinaga Mehhikos. Olukorra muutis halvemaks see, et oli tipptund ja inimesed ruttasid tööle. Telefoniside langes täielikult rivist välja, katkes ka elektrienergia andmine. Puhkes arvukaid tulekahjusid. Erinevatel andmetel hukkus 5000-8000 inimest, vigastada sai 30 000, peavarjuta jäi 50 000 inimest ning 150 000 kaotas töökoha. Maavärina kahju hinnati neljale miljardile USA dollarile. Haavatute abiandmine oli raske, sest 2 kõige suuremat haiglat olid rusude all. Järgmisel päeval tabas linna 6,5 magnituudine järeltõuge. Maavärin tekitas Vaikse ookeani rannikul 12-15 meetri kõrguse tsunami, mis hävitas rannikualad.
KVÜÕA Refereering Balti Kaitsekolledzi taktikaliste tingmärkide käsiraamatust Kpt Ülo Raudmäe 2001 EESSÕNA NATO on lõpetanud uuele käsiraamatule APP-6(A), STANAG 2019, taktikalised tingmärgid ülemineku ja kasutab neid igapäevases planeerimis- töös. Käesolev käsiraamat on juba kasutusel enamuses NATO riikides. Balti kaitsekolledzis kasutatakse antud taktikali tingmärke alates kolmandast staabikursusest. Käesolev refereering käsiraamatust on mõeldud kasutamiseks Balti Kaitse- kolledzis õppetundides ja väliharjutuste ning sisaldab APP-6(A) tähtsamaid osi ja annab ülevaate tähtsamatest uutest reeglitest ja tingmärkidest. Ta ei asenda dokumenti APP-6(A) , mis on ja jääb alusdokumendiks. KVÜÕA-s on seekordne tõlge esimene ja see pole lõplik. Nagu varsti isegi veendute on siinses refereeringus osa marerjale veel tõlkimata, kuid usun et teie teadmisi lai...
otstarbel. Koosneb kahest osast, noa pidemest ja vähemalt üheteralisest teramikust. -Jõgi (lk 511)- Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veegavooluveekogu. Jõgi kulgeb enamasti piki väljakujunenud jõesängimerre, järve või teise jõkke, aga mõni jõgi võib olla ka hooajaline, jäädes kuival aastaajal veeta või voolates täielikult või osaliselt maa all XIV Raamat: Püha sõda Horemheb kogub sõjaväge ja alustab Aziruse vastu sõda. Sõja käigus on Sinuhe haavatute arst. Lõpuks sõlmiti rahuleping, kuid siisi lasi Horemheb Aziruse ja tema perekonna tappa. Enne sõja lõppu leiab Sinuhe Gazast oma sõbra kaptahi.Nad suunduvad tagasi Teebasse. Vahepeal suri ära ka Egiptuse vaarao Tutanhammon. Sinuhe lubas, et nüüd ta jääb igaveseks Teebasse. Ta silmad on juba piisavalt näinud. Geograafiline mõiste: -Siidon (lk 575)- Siidon on Foniika linnriik. Mõisted:
Marta vihastas ja viskas pudeli Linda suunas. Pudel kukkus lauale puruks ning pritsis naise kätele ja näkku. Ta valati ruttu veega üle. Martale voolas hape sülle, kuid teda ei aidanud keegi. Seitsmeteistkümnes peatükk Taavi ja Tõmm käisid küüni juures, kuid lahkusid sealt pommitamise tõttu. Jonnkoppel, kelle saapad hõõrusid, andis Taavile käsu ise väejuht olla. Suunduti küla poole. Puu otsas varjul olevatele Ilmele ja Hildale anti ülesandeks haavatute sidumine. Käidi Kadapiku, Matsu ja Hiie talu olukorda vaatamas. Liiguti vallamaja juurde ja tungiti sisse. Enamus töötajaid põgenes, kuid Martat nende hulgas polnud nähtud. Leiti Taavi ema ning ta viidi Ilme ja Hilda hoolde. Värdi jäi vallamajja, et Martat pööningult otsida. Sealt leidis ta sini-must-valge lipu. Värdi ronis lipuga katusele. Kaheksateistkümnes peatükk Jonnkoppel tegi Taavile ettepaneku, et ta Läände sõidaks ja eestlaste saatusest räägiks. Esialgu oli ta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
