Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"haavata" - 501 õppematerjali

haavata – oma lugejaid, ta tahtis purustada nende näilikult turvalised unistused; ta oli järsk ja agressiivne ning Kristus versus Nietzsche fanaatiline, kelles elab ehk Antikristus pappide pimedaim paatos ja tulevikuvingune temperament – ta tahtis saada antikristuseks.
thumbnail
4
doc

Tsitaate kirjandiks

(Johann Wolfgang von Goethe) · ,,Vältige neid, kes püüavad teis kõigutada usku · ,,Noore nolgina sõtta minnes kujutatakse ette, et saavutada elus midagi silmapaistvat." (Mark Twain) ollakse surematu. Teised tapetakse: sinu endaga seda ei · ,,Õppimine seisneb heaks inimeseks saamises, mitte juhtu. Kuid siis aga esimest korda haavata saades niivõrd faktide omandamises. loobutakse sellest illusioonist ja teatakse, et see võib tabada · ,,Õppimine teeb inimeseks." (Demokritos) ka sind ennast." (E. Hemingway) · ,,Ära karda surma, vaid elu." (Bertolt Brecht) · ,,Nõrk inimene ei suuda andestada." (Mahatma · ,,Üritada iseend liigitada on sama kui üritada enda...

Kirjandus
1238 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Läänerindel muutuseta

Raamatu alguses tutvustatakse tegelasi ning on sissejuhatus sõja olustikku ja sündmustikku. Kompanii jõuab tagasi eesliinilt, kus nad on raskeid kaotusi kandnud. Üks peategelaste hea kaaslane Franz Kemmerich on sattunud haiglasse raske reiehaavaga, mille tõttu ta hiljem sureb. Sõduritel on kümme nädalat sõjalist väljaõpet , peale mida saab nende kompanii täiendust nekrutite näol. Sõidetakse rindele. Enamik kes hukkuvad või haavata saavad on nekrutid, kuna neil puudub täielikult eelnev kogemus ja nad ei oska rindel hakkama saada. Hilisematel rinnetel saavad surma ka Haie Westhus ja Leer. Peategelasele Paul Bäumerile määratakse kaks nädalat puhkust. Ta sõidab koju pere juurde, kuid avastab, et ei suuda enam ühiskonda sisse sulanduda ega inimestega suhelda. Barakkidesse tagasi jõudnud, külastab neid Venemaa keiser. Õigepea saadetakse kompanii tagasi rindele...

Kirjandus
1581 allalaadimist
thumbnail
47
doc

Ajaloo kiirkursus

mensevikud ehk liberaalid ehk parempoolsed 2. bolsevikud ehk radikaalid ehk vasakpoolsed . Revolutsiooni algus 09.01.1905 ehk n.n. "Verine pühapäev" Peterburis tulistati rahulikku töölisdemonstratsiooni, mis oli kogunenud tsaarile palvekirja üle andma. Kuna Putilovi sõjatehaste streigi tõttu olid rahvakogunemised keelatud, siis tulistati ka palvekirjade üleandjaid (150 000 inimest), kellest hukkus 1000 ja haavata sai üle viie tuhande. Üle kogu Venemaa reageeriti sellele protestidega. Sellega oli Venemaal revolutsioon alanud. Tsaarivalitsuse manöövrid · Tugevdati repressioone · Püüti õhutada rahvuslikku vihavaenu · Siseminister Bulõgin lubas moodustada nõuandva Riigiduuma aga see enam ei rahuldanud ülestõusnuid, kelleks olid kodanlased ja töölised. Olukord muutus kriitiliseks 15.10.1905, kui Moskva-Kaasani raudteetöölised alustasid poliitilist...

Ajalugu
307 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Vabadussõja kindralid ja admiralid

Sõdis Lõuna-Poolas, ehk nagu tolleaegsetes sõjateadetes öeldi ­ Galiitsias. Sama aasta novembrist määrati ta Läänerinde staapi luureosakonna ülema abiks ning ülendati 15. augustil 1916 alampolkovnikuks. 11. märtsil 1917 määrati Laidoner Kaukaasia grenaderidiviisi staabiülemaks, kuid viidi sama aasta oktoobris üle 62. diviisi staabiülemaks. Sellega lõppes Laidoneri karjäär Vene sõjaväes. I maailmasõja kestel oli ta saanud 2 korda kergelt haavata ja ühe korra põrutada; autasudest aga Püha Stanislavi III ja II järgu, Püha Anna II järgu ning Püha Vladimiri IV järgu ordenid ja Püha Georgi kuldmõõga. 2. detsembril 1917 kutsuti ta Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee poolt 1.eesti jalaväediviisi ülemaks. Laidoner jõudis Tallinna 1.jaanuaril 1918 ja asus diviisiülema ametikohale 5. jaanuarist. Oli sel ametipostil 19. veebruarini 1918, mil pidi Eestis võimul olnud enamlaste nõudel tagasi astuma....

Riigikaitse
30 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Esimene Maailmasõda

Esimene maailmasõda 1914-1918 Haaras 1,5 miljardit inimest (75% maakera elanikkonnast). Sõja lõpuks osales 38 riiki. Surma sai 10 miljonit inimest, haavata 20 miljonit. Sõjatanner hõlmas üle 4 miljoni km², rinnete kogupikkus u. 3000 km. Sõda toimus Euroopas, Aasias, Aafrikas, ookeanidel. I Rahvusvahelised suhted sõja eel 20. sajandi algul süvenesid kahe Euroopa mõjukaima riigi ­ Inglismaa ja Saksamaa vahelised vastuolud. Kujunesid riikide rühmitused: Keskriigid Antant 1879 leping Saksamaa + Austria-Ungari 1893 Venemaa + Prantsusmaa leping...

Ajalugu
479 allalaadimist
thumbnail
9
txt

Tõde ja Õigus III

Nad kndisid ning judsid linnaserva lagedale, kus olid ka teised inimesed. Lpuks saabusid nad koosolekule. Kuulates ra kaks knelejat, lahkusid nad koosolekult ning Kristi viis Indreku sinna, kus ta varem elanud oli. Kodu poole kndides ngi Indrek turuplatsil suurt rahvasumma ning tahtis vaatama minna , mis seal toimub. Seal jtkati koosolekut. Jrsku ilmusid vlja soldatid ning toimus tulistamine. mberringi oli palju verd, paljud olid haavata saanud. Indrek vttis Kristi slle ning nad lksid koju. 14. peatkk Kogu linnas valitses lein, tnavad olid verised, ning inimesed otsisid oma omakseid. Peagi aga saabus ka ks rmusnum: vlja on kuulutatud nutud vabadused ja igused. Kristi lamas oma haavadega voodis, kuid ta oli rahul, et kes on vabadus. Nd ma tean, mis on revolutsioon!, tles ta. Vabad on need, kel suud juba mulda tis. Vabad on inglid taevas. tles emand Lohk (Kristi ema) vljakuulutatud vabaduse kohta. 15. peatkk...

Kirjandus
297 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Ristideta hauad

"lk 227 (2.romaan ) 9 "Elutu plekikild ja kivid ta jalgade all . Maa , mis oli õitsenud , pidi võtma endasse kõduneva vilja ning purustatud laibad . Pimedusega mestis suutis ta neid katta , aga kui tuli uus päev , ei varjanud miski julmust ja surma ." Lk 243 (2.romaan ) 2-3. Tegevuspaik - Eesti küla 1944. aasta oktoobrist alates Sündmused: Üks Taavi kaaslastest oli haavata saanud ja kuna nad olid parasjagu Taavi naise kodu lähedal, otsustai sinna abi otsima minna. Hilde võttis ta vastu ja Taavi avastas, et ta naine ja poeg olid äia ja ämmaga koos põgenenud, ilma isegi talle kirja jätmata ja Hiie talus talitas nüüd tema ema, kes varem elas pisikeses popsionnis. Venelased tulid tallu viina otsima, kuid Taavi varjas end lakas ja Marta, kes juhuslikult seal oli, viis nad minema. Mehed käisid saunas, Marta tuli tallu ja proovis Taavile ligi ajada, kui...

Kirjandus
1179 allalaadimist
thumbnail
5
doc

1905. Revolutsioon Eestis.

aasta sügisel. Oktoobris toimunud ülevenemaalisest poliitilisest üldstreigist võttis Eestis osa üle 20 000 tööstustöölise ja raudteelase, s.o. kolm neljandikku nende üldarvust. 16. oktoobril 1905 tulistas sõjavägi Tallinna kesklinnas sotsiaaldemokraatide organiseeritud tööliste poliitilisel manifestatsioonil osalejaid; 94 inimest tapeti, üle saja sai haavata . 27.­29. novembril toimus Tartus üle-eestiline rahvaesindajate kongress, mis lõhenes kaheks eraldi koosolekuks, millest ühel nõuti põhiseaduslikku korda ja ähvardati valitsust passiivse vastupanuga, teisel kutsuti üles isevalitsust kukutama ja moodustama revolutsioonilisi omavalitsusi. Umbes 50 vallas moodustatigi vallavalitsuste asemele talurahvakomiteed, mida mõnel pool nimetati "vabariikideks". Paljudes valdades seadis rahvas omal algatusel sisse...

Ajalugu
74 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Vürst Gabriel ehk pirita kloostri viimased päevad

Nüüdseks on mõlemad noored kindlad, et vana von Mönnikhusen põgenes mõisast hobustega Tallinna poole. Gabrieli ja Agnese vahel tekib aga armastus. Neil on väga huvitav Tallinna poole rännata. Nad kohtavad röövleid, kes kuuluvad Ivo Schenkenbergi võimu alla. Ivo on Gabrieli poolvend, aga nende vahel on olnud alati vihavaen. Ivo aga võtab Agnese ja Gabrieli vangi. Ta laseb Agnese eest hoolt kanda, sest too oli saanud haavata õlga. Ivo seob aga Gabrieli kinni ja paari päeva pärast torkab pistodaga ta läbi. Gabriel visatakse jõkke ja Agnes arvab, et Gabriel on surnud. Kui Gabriel paari päeva pärast teadvusele tuleb, on ta jõekaldale uhutud.Ta liigub edasi Tallinna poole. Vahepeal aga on teatatud rüütel von Mönnikhusenile, et tema tütar Ivo juures Tallinna all laagris on. Ta viib oma tütre Tallinnasse, et teha pulmad Agnese ja Hans Risbiteri vahel. Aga altari ees ütleb Agnes: "Ei" ja pulmad jäävadki...

Kirjandus
457 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Muistne vabadusvõitlus

2 nädalat oodati sakslaste tulekut, 20. sept õhtul olid sakslased Viljandi linnuse lähedal koos latgalite ja liivlastega. 21. sept 1217 Madisepäeva lahing ( u 11 km Viljandist sakslased ründasid eestlaste malevat, taplus vahelduva eduga, siis murti Eesti rinde keskosast läbi, nad taandusid soodesse ja metsadesse, langes u 1400 eestlast, vastaspoolelt sai haavata liivlaste vanem Kaupo, ka Lembitu langes selles lahingus. Sakslased rüüstasid 3 päeva külasid, Lembitu pea raiuti maha ja viidi Riiga, ta vennaga sõlmiti rahu, tasuks olid pantvangid. 1218 Vene väed Eestisse. · 1219 taanlaste tugipunkti rajamine Tallinnasse. Kevadel tuli Voldemar II Lindanise linnuse juurde, eestlased jätsid linnuse maha ja taanlased asusid sinna (see ehitati ümber). Rävalaste ja harjulaste saadikud tulid kuninga juurde ja vanemad lasid ennast...

Ajalugu
201 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Vabadussõda - rinded, pöördemomendid ja sõja tähtsus

Viktor puskar- juhib lõuna eesti vägesid. Luuakse kuperjaanovi partisanide pataljon ( aastavahetuse kandis) 2-5 jaanuari 1919 lahingud toovad murrangu kogu sõjas 7 jaanuar eesti sõjavägi alustab pealetungi viru rindel suur osa soomusrongidel millede üldjuht on karl parts 9 jan vabastatakse tapa 14 jaanuar tartu 18 jaanuar narva 31 jaanuar pajulahing millest võtavad osa kuperjaanovi partisanid ja soome vabatahtlikud. Kuperjaanv saab surmavalt haavata sureb 2 veebruaril. 1 veb vabastatakse valga ja võru 4 veb vabastatakse petseri ja rinne kindlustatakse märtsist maini toimub sõjategevus 3 erineval rindel põhiliselt. Petrogradi pihkva ja põhja läti ( luuakse 3.diviis mida juhib ernst põder) 5 juunil 1919 j6utakse daugavani sellel ajal on eesti sõjavägi suurim asutava kogu esimeheks valitakse august rei. Esimesteks rahatähtedeks on eesti mark millest esimesed trükitakse helsingis 22 mai sakslased hõivavad riia....

Ajalugu
102 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Teine maailmasõda - lahingud, konverentsid

NSV Liidu tegevus Ida-Euroopas ja katsed mõjusfääri laiendamiseks Euroopas ja teistes piirkondades (Hiinas, Koreas, Lõuna- Euroopas ja mujal) viisidki külma sõja puhkemiseni. 7. II maailmasõja tulemused: (Vt. ka õpik lk.40-41) 2.septembril 1945.a. Jaapani kapitulatsiooniga lõppenud II maailmasõjas hukkus ligikaudu 55 miljonit; haavata sai 35 miljonit ning 3 miljonit jäi teadmata kadunuks. Sõja ohvrite hulgas kasvas tsiviilelanike osakaal (põhjuseks massirepressioonid, holocaust, strateegiline pommitamine, aatomipommirünnakud jne.). Sõjakulusid on hinnatud 1500 miljardile $. Kiirenes teaduslik-tehniline areng. Muutus Euroopa poliitiline kaart- likvideeriti enne II maailmasõda eksisteerinud riike (Eesti, Läti, Leedu) ning nihutati oluliselt riigipiire....

Ajalugu
204 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Vabadussõja uurimistöö

Need asusid maastikuliselt soodsale positsioonile Paju mõisas Valga lähistel. 30 jaanuaril ründasid Paju mõisa Kuperjanovi partisanid ja Soome vabatahtlikud. Lahing kujunes kõige verisemaks sõja senises käigus. Alles pimeduse saabudes õnnestus Eesti 6 üksustel mõisa sisse tungida. Punaarmee üksus taandus. Lahinguväljale jäi üle 150 surnud ja haavatud eestlase ja soomlase ning 300 punaväelast. Surmavalt sai haavata leitnant J. Kuperjanov, kes suri Tartu haiglas 2. veebruaril. 1. veebruaril hõivasid Eesti väed Valga ja Võru, 4. veebruaril Petseri, Eesti oli vaenlastest vaba. Samaaegselt välisvaenlaste purustamisega likvideerisid Eesti väed ka mässukatse Saaremaal. 22. jaanuaril 1919 andis Punaarmee ülemjuhataja käsu panna seisma pealetung Lätis, Leedus ja Valgevenes. Nõukogude Läänerinde vägedest ligi pool, kokku 7500 meest, koondati nüüd Eesti vastu...

Ajalugu
99 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Ärkamisaeg

aasta sügisel. Oktoobris toimunud ülevenemaalisest poliitilisest üldstreigist võttis Eestis osa üle 20 000 tööstustöölise ja raudteelase, s.o. kolm neljandikku nende üldarvust. 16. oktoobril 1905 tulistas sõjavägi Tallinna kesklinnas sotsiaaldemokraatide organiseeritud tööliste poliitilisel manifestatsioonil osalejaid; 94 inimest tapeti, üle saja sai haavata . 27.­29. novembril toimus Tartus üle-eestiline rahvaesindajate kongress, mis lõhenes kaheks eraldi koosolekuks, millest ühel nõuti põhiseaduslikku korda ja ähvardati valitsust passiivse vastupanuga, teisel kutsuti üles isevalitsust kukutama ja moodustama revolutsioonilisi omavalitsusi. Umbes 50 vallas moodustatigi vallavalitsuste asemele talurahvakomiteed, mida mõnel pool nimetati "vabariikideks". Paljudes valdades...

Ajalugu
69 allalaadimist
thumbnail
21
rtf

Hispaania ja kunst

Usutavalt tegi Kolumbus oma esimese kaugema merereisi 1473. või 1474. aastal, mil Genua sooritas ekspeditsioone Egeuse merele ja Chiose saarele. Kindlalt on teada, et 1476. aastal tegi Kolumbus kaasa genualaste ekspeditsiooni, mis lähetati Põhja- Euroopasse suunduvat kaubalaadungit kaitsma. Prantslased ründasid Portugali ranniku läheduses Genua laevu, haavata saanud Kolumbus pääses Portugali randa, kust ta saadeti Lissaboni, kus elas ta vend Bartolomeo. Kaardijoonestajast venna kõrval tutvus Kolumbus merekaartidega. Temast sai väikeettevõtja, kes vedas suhkrut Madeiralt Genuasse. Mõnede ajaloolaste väiteid, et Kolumbus sooritas Portugalist mereretki ka Inglismaale ja Iirimaale ning külastas koguni Islandit (Tile saart), kus ta võis lugeda vanu saagasid viikingite retkedest Gröönimaale ja Vinlandi, tuleb pidada üksnes oletusteks....

Kunstiajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Esimene MS

11. november 1918 kirjutas Antandi vägede ülemjuhataja Foch'i salongvagunis Compiegne'i metsas alla vaherahule, mis lõpetas esimese maailmasõja. Saksmaa kohustus kahe nädala jooksul kõigilt vallutatud territooriumitelt oma väed välja viima ja vabastama sõjavangid. Algas desarmeerimine. Esimese maailmasõja ajal mobiliseeriti relvajõududesse üle 67 miljoni inimese. Sõjas sai surma üle 10 miljoni inimese, haavata 20 miljonit inimest ja haigustesse ning nälga suri kuskil 20 miljonit inimest. Mobilisatsioonid ja tohutud inimkaotused mõjutasid tuntavalt rahvastiku arengut ja teravdasid äärmuseni sotsiaalseid probleeme. Sõda halvendas pidevalt inimeste elatustaset. Toiduainete nappus viis näljahädadeni. Pikad sõjaaastad purustasid vanad moraalinormid ja tavad ning tõid kaasa suuri vaimseid kannatusi. Moraal käis alla. Samal ajal avardasid kokkupuuted võõraste maade ja...

Ajalugu
85 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Metsavendlus

aastal metsavendade kontrolli alla võeti. Vastupanu juhtis Vabadussõja sangar P. Lilleleht. Kuigi metsavennad olid nõrgalt relvastatud otsustati lahing vastu võtta. Nad varitsesid linna lähedal Liivamägedes. Lasknud punaste eelluure läbi, viskasid nad granaadi kolonni ees sõitnud autobussile. Buss paiskus kraavi ja peatas kolonni. Lahingu algul kandsid punased suuri kaotusi, aga toibusid kiiresti ja hakkasid metsavendi tagasi suruma. P. Lilleleht sai haavata . Viimsel hetkel jõudis metsavendadele appi Mõisaküla privaatvalvurite juhitud abivägi, kes ründasid punaväelasi selja tagant. Paanikas põgenesid hävituspataljonlased lahinguväljalt. 5. juulil saadeti alistumatu Kilingi-Nõmme vastu tanketid ja regulaararmee pataljon. Metsavennad pidasid targemaks tagasi tõmbuda. Punased süütasid hooneid, mõrvasid kohalikke elanikke, kuid ei julgenud sinna kauemaks püsima jääda. Kuid Eesti piirile lähenes sootuks tõsisem vastane. 7...

Ajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Napoleon Bonaparte

Loo Keskkool Napoleon Bonaparte Uurimistöö Ajaloos Loo, 2008 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1. Elulugu............................................................................................................................... 4 2. Sõjategevus.........................................................................................................................6 2.1 Sõjategevus enne keisriks saamist................................................................................6 2.2 Sõjategevus keisrina ..................................................................................................11 Kokkuvõte...

Ajalugu
111 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Kellele lüüakse hingekella

Laager asus eendkaljus ja selle ees istus RA, kes oli valvama pandud. R ja RA ajasid omavahel juttu. Seejärel küsiti R-lt eelmise õhkija kohta, kes oli varem partisanide juures käinud ja koos nendega ühe rongi õhku lasknud. Nad rääkisid, et ta oli väga imelikult käitunud ja kartis vangilangemist. R tõdes, et tal olid juba ammu närvid läbi olnud. R valetas, et ta oli end ise tapnud, kuid tegelikult lasi R õhkija maha, kui see lahingus haavata sai. M tõi neile süüa ja istus ka ise nende juurde. M oli väga ilus tüdruk, kuid tal olid lühikesed juuksed. Pärast rääkis ta R-le, et tal olid vanglas juuksed täiesti maha aetud ja et ta põgenes rongilt, mille partisanid koos eelmise õhkijaga õhku lasid. R vestles M-ga ja nad meeldisid teineteisele. Sellega rikkus ta üht hispaanlastega suhtlemise reeglitest ­ paku meestele suitsu ja jäta naised rahule. R vestles A-ga ja sai teada, et P joob väga palju ja tahaks erru minna...

Kirjandus
552 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Meie aja kangelane

Grusnitski armug aga Marysse. Samas tegi Petsorin kôik selleks, et Mary teda rohkem vihkama hakkaks. Ta omamoodi mängis Maryga. Grusnitski hakkab teda vihkama. Petsorin kohtus salaja Veeraga. Ühel ööl kui ta hiilis kohtuma Veeraga, tungiti talle kallale. Teda hakati süüdistama Mary majja tungimises( Grusnitski süüdistas). Nad otsustavad pidada duelli, toimumis paik pidi olema kitsas platoo, nii pidi olema kindel, et see kes saab haavata saab silmapilkselt surma kukkudes kuristikku platoo all. Grusnitski saab pihta ja kukub kuristikus alla. Mary saab teada nende tülist. Petsorin lahkub Pjatigorskist. Kolmas peatükk- BELA(algus). See lugu ja ka tema järg on kirjapandud Maksim Maksimôtsi lugude pôhjal. Raamatu autor sôidab mööda Kaukaasiat ja kohtab meest nimega Maksim Maksimôts, kes talle need lood jutustabki, nende reisi ajal. Petsorin sattus N-kindlusesse,seal teenis ka Maksim Maksimôts...

Kirjandus
308 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun