-saabastest. Kiiver XI sajandil oli ilma tervikliku näokaitseta, oli vaid ninakaitse. XIII sajandiks kattis kiiver ka rüütli näo, jäid vaid silmapilud ja hingamisaugud. XIII sajandi rüütel oli üleni kaetud rüüga mis ei jätnud vabaks ühtegi kohta kehal. Rüütlil oli ka kilp mis alul oli ümmargune, hiljem aga pikliku kujuga. Aja jooksul kattis selline kilp rüütli pea täielikult. Ka rüütli hobune oli kaetud rauaga ja teda võis haavata vaid kõhtu ja jalgadesse. Tolle aja hobused oli kaunikesti raskelt koormatud ning ürikutest võib leida kaebusi selle kohta, et hobused on kõhnukesed ning ei leita sõjakäiguks sobilikke loomi. Rüütliratsavägi oli raske, aeglane ja halvasti manööverdav. Lahingusse sõitis rüütel tavaliselt sammu, harvemini kerget traavi. Jalaväelastel oli peale oda ja mõõga ka veel vibu. Osa jalaväest oli relvastatud ambudega, mis
A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus V osa" Viiendas osas kolib Indrek linnast sünnikoju tagasi. Küll mitte päriselt, ta asub elama vana Andrese juurde sauna, kes on sinna kolinud, et mitte noortel ees olla. Talus elavad nüüd Maret Sassiga (see tisler kellega abiellus) ja nende lapsed Elli ja Oskar. Indrek hakkab kõige unustamiseks tööd rabama - otsustab soos kraavid taastada ja teeb suure kaevamisega endale liiga, kuid lamades saunas ahjul, luud-kondid tuld löömas, mõtleb ta ainult sellele, kui palju aega selle lesimisega kaotsi läheb. Sassil on tema tulekuga seoses halb eelaimus, kuid ta ei saa sinna midagi teha, et naisevend kord koju otsustas tulla. Samal ajal Indreku suure sookuivatamisega tekib tal ka mõte taaselustada oma isa ammune unistus - Vargamäe jõe puhastamine ja süvendamine, mis muudaks soomaad kõvaks ja viljakaks. Ta paneb asja käima ja kutsub kokku kõrvenurga mehi lähedalt ja kaugelt. Ürituse juhiks valitakse Kassiaru perem...
koos liitlastega. See lõppes neljapoolse rahuleppega aastal 1973, kogu sõda aga kaks aastat hiljem kahe Vietnami ühinemisega. 3. 1979 veebruarist märtsini peetud lühike kuid verine piiritüli Hiina ning Vietnami vahel. Mille tulemusi võib siiani vietnamis näha, kuna hiinlased kasutasid taganedes põletatud maa taktikat. • Sõjas hukkus 2 miljonit vietnamlast. USA lennukid viskasid riiki üle 7 miljoni tonni pomme . Ameeriklasi hukkus sõjas ligi 59 000 ja haavata sai ligi 300 000 inimest. Vietnami sõda on USA ajaloo suuruselt 3. sõda. 1972. aasta augustis lahkusid Indohiinast viimased USA regulaarväeosad. Vietnami sõjas osalesid ka mõned eestlased, kes teenisid USA, NSV Liidu või Austraalia koosseisus. Kahepooluseline maailm USA ja NSVL vastasseis Lõhestatud Saksamaa Külm sõda sai alguse Berliini blokaadist 1948, mis jaotas Saksamaa pealinna Berliini kaheks. 23
Juurikaru Põhikool Johan Laidoneri elulugu Referaat Koostaja: Teet Adamberg Juhendaja: Pille Simral 2011 2 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................................ 3 Sissejuhatus...................................................................................................................................................... 4 .............................................................................................................................................4 http://www.mil.ee/uudisepilt/1041laidoner.jpg .................................................................4 Johan Laidoneri noorus ja haridus.................................................................................................................... 5 Laido...
18 jan. 1919 Avati pariisi rahukonv. Versailles rahuleping,mis kirjutati alla 28 juunil 1919; selle kohaselt pidi Saksam. loovutama Pran. Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidel nagu Leedu, Poola ja Tsehhoslovakkia; saksamaa ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust; tal keelati omada lennuväge ja allveelaevu ;reparatsioonide maksmine; I MS tagajärjed See oli katastroof; hukkus umbkaudu 10 milj. Inimest; haavata sai ligi 20 milj. inimestM sõda neelas kas füüsiliselt või vaimselt terve põlvkonna, kes sõjakoledustest ei toibunudki; kokku varisesid A-U; Rus ja Saksam; algas Usa esiletõus; maailm kalestus; maailmasõja abil ei õnnestunud maailmal alhendada ühtki suurt probleemi, need püsisid ja viisid maailmasõja teise etapi ehk II MS-ni.
Kübarad otsivad kontakte võimalike liitlastega: 1747. a. liit Prantsusmaaga ja Preisimaaga. Venemaa ja Taani kallaletungioht sõda jääb ära Rootsi liitlaste ja sõjaks valmistumise tõttu. Pfalzi Fredrik I (1720-1751) ``SUUR DALARNA TANTS`` 1743. a. juuni viimane suur talurahvaülestõus Rootsis. Dalarna talupojad läksid Stockholmi ja nõudsid Taani kroonprintsi kuningaks tunnistamist. Sõjavägi ründas talupoegi, 140 said surma ja sajad haavata. Holstein-Gottorpi dünastia Adolf Fredrik (1751-1771) ADOLF FREDERIK oli valitud troonipärijaks Vene-Rootsi sõja ajal Jelizaveta survel. Ta oli suguluses Taani, Vene ja ka Rootsi kuningakodadega. Ei olnud eriti oskuslik poliitik ja riigiasjadest huvitus vähe. Tegutsema sundisid teda võimuahne abikaasa ja hiljem ka poeg (tulevane Gustav III). Holstein-Gottorpi dünastia Adolf Fredrik (1751-1771)
kohe rindele. Hiljem moodustati Eesti Leegionist 20. Eesti SS deviis. Need noormehed, kes tahtsid Punaarmee vastu võidelda, kuid kes ei tahtnud selga tõmmata saksa mundrit, suundusid Soome, kus neist moodustati Jalaväerügement 200 (JR 200; umbes 2000 meest nn soomepoisid). Punaarmee koosseisu kuulus Eesti sõjaväest moodustatud 22. territoriaalne laskurkorpus, mis aga oma esimeses lahingus sakslaste vastu lagunes 7000 eestlasest 4500 andis end sakslastele vangi, 2000 langes või sai haavata. Alles jäänud eestlased viidi üle töö- ja ehituspataljonidesse, kus oli ka teisi mobiliseeritud eestlasi. Ehitus- ja tööpataljonide töö oli ränk ja paljud surid. 1941. aasta lõpus saavutasid ENSV ametnikud loa rahvuslike väeosade formeerimiseks Nõukogude tagalas: 8. Eesti laskurkorpuse loomine päästis paljude ehituspataljonidesse sattunud meeste elu. Esimene lahing oli neil detsember 1942 jaanuar 1943 Velikije Luki all. Puuduste tõttu väeosa juhtimises ja luure
nägid kuningas Arthurit tulemast, läksid nad tema juurde ja küsisid, mis nad tegema peavad. "Hoidke mu tütar kinni. Aidan ma kutsun sind lahingule, ainult sina ja mina, ei kedagi muud.", ütles kuningas. "Eii, ärge tehke seda!", karjus Selena. "Ma ei taha teie kumbagi surma!", karjus ta veel, kui lootusetta kuningas ei võtnud teda kuulmagi. Nii kuningas kui Aidan võitlesid pikka aega, kuni lõpuks, Aidan sai haavata, mõõgaga õlga. Aidan hakkas tasapisi jõudu kaotama, ta juba praktiliselt lamas maas. Kuningas tuli ta juurde ja oli valmis ta tapma, kuid siis pääses Selena sõdurite käest vabaks ja jooksis otse Aidani ette lausudes isale: "Kui sa tahad teda tappa, pead esialgu minu tapma." Kuningas sai nende sõnade peale infarkti ja hakkas surema. Selena nuttis nii nagu kunagi varem. "Isa,isa, anna andeks,isa..ma ei tahtnud. Ära jäta mind." "Ma armastan sind tütreke, anna andeks, hüvasti
Itaalia noori Sotsialiste • Asutas oma ajalehe “La Lotta di Classe” ("Klassivõitlus"), mis osutus vägagi edukaks • 1912. aastal määrati ta kohaliku sotsialistide ajalehe "L'Avanti!" toimetajaks Esimeses maailmasõjas • Mussolini pooldas Itaalia astumist ilmasõtta Antanti poolel • Kuni sõja lõpuni oli Antante valitsuste palgaline mõjuagent, avaldades ajakirjanduses patsifistliku sisuga artikleid • Sõja-aastatel oli sõdurina rindel ning sai seal haavata • 1919. aastal asutas ta vasakpoolsete vastu suunatud sõja- veteranide organisatsiooni Fascio di Combattimento (Võitlusliit), mis 1921. aastal kuulutas end Rahvuslik Fašistlikuks Parteiks • Põhiline toetajaskond: erusõjaväelased, dissidentidest sotsialistid, suurmaaomanikud ja futuristid • Fašistlik liikumine kujunes Euroopas tolle aja kõige tugevamaks poliitiliseks liikumiseks • Fašistid rakendasid kommunistide suhtes füüsilist terrorit
meeldida. · olla valvel märkamaks ohtu saada tõrjutud. · püüda jutust üht teatud infokildu ning jätta kõik muu tähele panemata. · võita aega järgmise märkuse ettevalmistamiseks · mängida kuulamist, et ka teid kuulataks · kuulata, et leida teise nõrku kohti või teda ära kasutada. · kontrollida, kuidas inimesed reageerivad, kas saavutasite soovitud efekti · kuulata poole kõrvaga, et mitte teist solvata või haavata · kuulata poole kõrvaga, et olla kena inimene (Saareväli, 2011) 4. KUULAMISTÕKKED On olemas 12 kuulamistõket ja neid kasutavad kõik inimesed aeg-ajalt, mõnda sagedamini ja mõnda harvemini, mõni rakendub ainult mõne kindla inimese puhul. Kui pöörata kuulamise käigus tähelepanu sellele, millist tõket kasutada, siis mõningase harjutamise järel on võimalik tõkkeid kergesti ära tunda ja lülituda ümber aktiivsele kuulamisele. (Kuulamine, 2013) Võrdlemine
kehtestamine punavägede eest. Tagajärg: Eesti saavutas iseseisvuse ja määrati kindlaks ka kiiri kindlad piirid. Eesti sai kõik Vene riigi varandused, mis olid Eesti pinnal. Venemaa ja paljud teised suurriigid tunnustasid. Tartu rahu – olulisus Eesti ajaloos Tartu rahulepingu sõlmimisega 02.02.1920 tunnustas Nõukogude Venemaa esimese riigina Eesti Vabariiki. Rahu sõlmimisega lõppes vabadussõda, mis oli kestnud 402 päeva, nõudnud 3600 sõduri elu ning haavata saanuid 1400. 17.1920. aastate ja 1930. aasta sise ja välispoliitika 1920. sise-ja välispoliitika : ( väispoliitika puudub) 1920 algul suurenes Eesti kommunistide tootjaskond. 1924. 1. sept riigipööre 1930. sise-ja välispoliitika: 1932 – koosneb riigikogu 3 suuremast fraktsioonist : Ühinenud põllumehed, rahvuslik keskerakond ja Eesti sotsialistlik partei Ilmnes rahvasteliidu nõrkus. Septemberis 1934 püüti luua uut Balti liita üksmeele jakoostööleping nn Balti Antont/Antant
viimane vahetab selle armujoogi vastu. Tristani onu ja Isolde abielluvad, kuid noorte tunded teineteise vastu ei kustu. 9 Tristani ja Isolde lugu Kuningapoeg Tristan on jäänud orvuks ja röövitud norra kaupmeeste poolt. Poiss pögeneb ja satub oma onu Marci ukonda, kus kasvab üles ja temast tahetakse pärijat teha. Tristan on vapper vitleja, kuid ükskord saab ta haavata mürgitatud relvast, teda ei osata ravida, Tristan suab merele teadmata suunas, et surra. Tuul ajab paadi Iirimaale, kus kuninganna ravib ta terveks, Marci ukondlased on kadedad, et Tristanist saab pärija ja nad soovitavad Marcil abielluda, et saada järeltulija-troonipärija. Marc ütleb, et abiellub neiuga, kelle kuldse juukse on pääsuke tema tuppa pillanud. Tristan saadetakse seda neidu otsima, veevood kannavad paadi Iirimaale. Otsitavaks osutub Iiri kuninganna tütar Isolde
· suurest südamevalust läks ka Marius barikaadidele võitlema, et lahingus surma saada · kui Cosette sellest teada sai, siis oli ta väga õnnetu · kui Jean Valjean nägi oma õnnetut tütart, sai ta aru oma veast( ajas noorpaari lahku) · Jean Valjean läks oma viga heastama: · ta läks ülestõusnute sekka Mariusele tõde ütlema (et Cosette endiselt armastab teda) · Jean Valjean jõudis sinna liiga hilja: Marius oli raskelt haavata saanud · enne seda kohtusid veel Javert ja Jean Valjean · ülestõusjad avastasid Javerti spionaazi sidusid Javerti kinni ja panid Jean Valjeani teda valvama · Jean Valjean lasi Javerti vabaks (olenemata sellest, kui palju Javert talle halba oli teinud), sest ta teadis, et ülestõusjad oleks Javerti arvatavasti maha lasknud · Marius sai raskelt haavata.... · Jean Valjean võttis Mariuse selga: sellega hakkas tema teekond läbi Pariisi
jaanuaril. Maarinde ja Utrias maandatud meredessandi üheaegse pealetungiga vabastati 18. jaanuaril Narva. Narva jõe joonel rinne stabiliseerus ning sõjategevuse raskuspunkt kandus Lõuna-Eestisse. 30. jaanuaril peeti lahing tähtsa raudteesõlme Valga pärast (vt Paju lahing). Leitnant J. Kuperjanovi juhtimisel võidelnud partisanid ja Soome Põhja Pojad vallutasid ägedas lahingus Paju mõisa viimase Punaarmee tugipunkti enne Valgat. J. Kuperjanov sai lahingus surmavalt haavata.............................................6 Vastupealetung........................................................................................................... 7 Pärast poolteist kuud kestnud taandumist leidis Eesti armee endas jõudu, et astuda Punaarmeele vastu. 1918. aasta detsembri tegeles sõjavägede ülemjuhatus Eesti armee ülesehitamisega. Viidi läbi sunduslik mobilisatsioon ja saadeti uusi väeosi. Suureks abiks Eestile oli Briti Kuningliku laevastiku eskaadri
Eesti Vabariik 1918-1940 Koostaja: Marko Rentik 9b TTG 2008 Landeswehri sõda Saksamaa mõju Baltikumis oli kasvamas. Kõik katsed rahulikuks reguleerimiseks läksid luhta 5. juunil puhkes Eesti vägede ja baltisaksa Landeswehri vahel sõjategevus. Viimast toetasid Saksa väed, aga Eesti armee koosseisus võitles Läti brigaad. Esimestes lahingutes olid sakslased edukad, sest Eesti väed olid suunatud Punaarmee vastu. Lääneriikide vahendusel sõlmiti 10. juunil vaherahu. Mõlemad pooled olid siiski leppimatud ja 19. juunil algasid lahingud uuesti. Esialgu tungisid peale sakslased. Eesti abiväed olid alles teel, õnneks pidas eestlaste rinne vastu. Kindral Põdderi külm veri ja tema andeka staabiülema alampolkovnik Nikolai Reegi väsimatus tagasid viimaks eestlaste võidu. Otsustav lahing toimus 19.-22. juunini Cesise linna ümber. Cesist ni...
tiivuliste sandaalidega. Ares (Mars) 12 Ares oli kreeka usundis hukku, julma hävingut ja kannatusi toov toores sõjajumal, Zeusi ja Hera poeg. Teda ei armastatud. Ares on põlatud kogu "Iliase" ulatuses, kuigi see on sõjapoeem. Homeros nimetab teda tapahimuliseks, verejanuliseks, surelike kehastunud needuseks, samuti ka-nii imelik kui see ei ole-argpüksiks, kes röögib valu tundes ja põgeneb kohe, kui haavata saab. Ares esineb müütides vähe. Ühes loos on ta Aphrodite armuke, kelle Aphrodote abikaasa Hephaistos tabab oma naisega armatsemas, ta viib patustajad olümplaste kohtu ette. Enamasti on Ares vaid sõjajumal. Ares ei ole kindlapiiriline isiksus, nagu seda olid Hermes, Hera või Apollon. Temal ei olnud eelistatud linna. Kreeklased mainivad ebamääraselt, et Ares olnud päris Traakiast, Kirde-Kreeka toore, metsiku rahva hulgast. Tema lind oli raisakull.
vaenutsevat leeri. Troitski sillal takistasid tööliste (üle 20 0009 liikumist ratsaväelased, kes avasid tule, võtsid töölistelt ära kirikulipud, kuid papp ise pääses minema. Oli palju tapetuid ja haavatuid. Kolmanda kogupaugu (esimesed kaks anti Troitski sillal) andsid linnapea maja juures Semjonovski polgu kaks pataljoni. Taas oli palju ohvreid./---/ Kokku on loetud juba üle 100 tapetu ja väga paljud said haavata. Need, kelle haavad olid kerged või keda haavati kätte, läksid koju. Tänaval oli kuulda karjeid, oigamist ja nutmist. Millisest sündmusest allikas jutustab? Verine Pühapäev Mille alguseks loetakse kirjeldatud sündmust? Sai vastuhakkude ja streikide alguseks üle kogu Venemaa. Eestis ka mõisade põletamine. 3.Loe läbi ajalooallikad ja too nende põhjal välja vähemalt kolm Euroopast väljarändamise põhjust.(3p) 1890-ndatel aastatel avas Kanada oma uksed Ida-Euroopa immigratsioonile
Keskpunktiks Eestis sai Tallinn. Kuna linnas olid koosolekud ja rongkäigud keelatud, peeti miitinguid surnuaedadel, paemurrus, liivakarjäärides. Oktoobris kuulutati Tallinnas välja üldstreik, milles võtsid osa töölised, raudteelased, telegraafitöölised ja postitöölised. 16. oktoobril kogunes Uuele turule suur rahvakoosolek, kuhu ootamatule ilmus sõjavägi, kes avas rahva pihta hoiatamata tule. Ligi sadakond inimest sai surma, veelgi rohkem haavata. Järgmisel päeval andis NikolaiII manifesti, milles lubas isikuvabadusi ning üleriigilise rahvaesinduse kokkukutsumist. Jaan Tõnissoni algatusel tuli detsembri algul Tartus kokku rahvaasemike koosolek(mõõdukad eestikeelne haridus, konstitutsioonilne monarhia; radikaalid vabariik, riigivõimu boikoteerimine, relvade jagamine). Revolutsioonilise meeleolu tõus viis detsembris mõisate rüüstamise ja põletamiseni kogu maal.
1944. aasta märtsi alguses pommitas Nõukogude punaarmee lennuvägi mitut Eesti linna, nende hulgas rünnati 9. märtsil Tallinnat. Sihikule võeti sõjaliste objektide asemel hoopis elupiirkonnad, millest paljud tehti maatasa. Kõige rängemalt sai kannatada Harju tänav. Niguliste kirik süttis, pommitabamusest purunesid nii Vaekoda kui ka palju teisi ehitusmälestisi. Hävis umbes 8000 hoonet ja ligi 40 protsenti elupinnast. Pommitamises hukkus 463 ja sai haavata 659 inimest; üle 20 000 inimese jäi peavarjuta. Nendele kruntidel hoonestus taastamine kerkis päevakorrale juba 1960ndate lõpul, kui selleks ka arhitektuurikonkurss korraldati. Uuesti tõusis taashoonestamise teema üles 1980ndatel ning 1987. ja 1988. kaevasid selle ala läbi ka arheoloogid, et tulevast hoonestamist ette valmistada. Selgusetus nende kruntide tuleviku ümber on tinginud aga selle, et väljakaevatud
· tööliste ebainimlikud tingimused ametiühinguid polnud - Postimehe ringkond õnudis eesti keele kasutamise laiendamist, üldist valimisõigust, maareformi mis jätaks puutumata eraomandi. - Teataja ringkond nõudis konstitutsioonilist monarhiat ja kodanikuõigusid oktoobris puhkes venemaal üldstreik millea liitusid ka tallinna töölised. 16.oktoobril korraldati Uuel turul rahvakoosoleks, kus sõjavägi avas ilma hoiatuseta rahva pihta tule. Surma sai 94 inimest, haavata mitusada. 17. oktoobril kirjutas tsaar Nikolai II alla manifestile, millega lubas Riigiduuma kokku kutsuda. Eestis järgnes sellele erakondade loomine. Tõnisson asustas Eestimaa Rahvameelse Eduerakonna, mis oli liberaal-demokraatlik. Taotlesid konstitutsioonilise monarhia kehtestamist ja talupoegadele maid riigi ja kiriku arvelt. Speek moodustas Eestimaa Sotsiaaldemokraatliku tööliste ühisuse, mis taotles autonoomiat oma parlamendi ja maavalitsusega.
Peategelane saadeti koos Kati ja teiste oma klassikaaslestega rindele. Nad lähevad kaevikusse ja valmistuvad lahinguks. Mürsud vihisevad ja kuulipildujad tärisevad, peaaegu on võimatu midagi muud kuulda. Peategelane märkab, et kaeviku nurgas kükitab üks nekrut ning väriseb üleni. Peategelane märkab, et nekrut oli ennast täis lasknud. Ta soovitab nekrutil aluspüksid ära võrra ja need ära visata, sest muidu võib ta külmetada. Paljud saavad sakslastest surma või haavata. Peategelane märkab, et see nekrut, kellel oli ta soovitanud alukad ära võtta, oli saanud surma. Nad lähevad tagasi kasarmusse. Järgmine päev saavad nad palju süüa ja suitsu. Kat arvab, et seda tehakse ainult selle pärast, kuna neid saadetakse homme kindlasse surma. Kui nad järgmine päev lahingusse on märkab Paul, et mingi udu lähendeb neile. See oli gaasi rünnak. Enamus tõmbavad gaasimaskid pähe, et nende kopsud ära ei kõrbeks. Nekrutid poevad kaevikusse
Põhieesmärgiks oli saksa vägede purustamine ida preisimaal, et kergendada oma liitlase prantsusmaa olukorda läänerindel. Compiegne'i vaherahu sõlmimine, sõjakahjud 11.november 1918.a. kirjutati Compiegne'I metsas alla vaherahule, mis lõpetas I maailmasõja. Saksamaa kohustus kahe nädala jooksul kõigilt vallutatud territooriumidelt oma väed viima ja vabastama sõjavangid. Algas desarmeerimine. Sõjas sai surma üle 10 miljoni ja haavata 20 miljonit inimest. Sõda mõjutas rahvastiku arengut ja teravdas sotsiaalseid probleeme. Sõda halvendas inimeste elutaset. Pikad sõjaaastad purustasid moraalinormid ja tõid kasa vaimseid kannatusi.Muutused, igapäevaelu sõja ajal sõda pööras segi senised majandussidemed ja tootmiskorralduse sõdivates riikides. Majanduselu allutati relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmisele. Meeste asemel hakati kasutama naiste ja noorukite ning sageli ka sõjavangide tööjõudu.
Kujutati reisikaabu ja tiivuliste sandaalidega. Ares (Mars) Ares oli kreeka usundis hukku, julma hävingut ja kannatusi toov toores sõjajumal, Zeusi ja Hera poeg. Teda ei armastatud. Ares on põlatud kogu "Iliase" ulatuses, kuigi see on sõjapoeem. Homeros nimetab teda tapahimuliseks, verejanuliseks, surelike kehastunud needuseks, samuti ka-nii imelik kui see ei ole-argpüksiks, kes röögib valu tundes ja põgeneb kohe, kui haavata saab. Ares esineb müütides vähe. Ühes loos on ta Aphrodite armuke, kelle Aphrodote abikaasa Hephaistos tabab oma naisega armatsemas, ta viib patustajad olümplaste kohtu ette. Enamasti on Ares vaid sõjajumal. Ares ei ole kindlapiiriline isiksus, nagu seda olid Hermes, Hera või Apollon. Temal ei olnud eelistatud linna. Kreeklased mainivad ebamääraselt, et Ares olnud päris Traakiast, Kirde-Kreeka toore, metsiku rahva hulgast. Tema lind oli raisakull.
SINUHE Mika Waltari Referaat Sisukord Lapsepõlv.................................................................................................3 Noorukiiga. Arstiks õppimine..................................................................3 Elu välismaal ja reisimine...................................................................3-4 Esimest korda tagasi Teebaisse..............................................................4 Horemhebiga sõtta kaasa.........................................................................4 Segased ajad. Ammoni kukutamise katsed...........................................5 Vallutusperiood.........................................................................................5 Sinuhe, Horemhebi ja Kaptahi saatus....................................................5 Kokku...
Kuid see pole tähtis. Sest mina käisin mäe tipus.... Ma vaatasin ettepoole ja nägin tõotatud maad. Võib-olla ei ole mind seal koos teiega, aga ma tahan, et te juba praegu teaksite- meie kõik, kogu meie rahvas näeb seda maad. Ja seepärast olen ma täna õnnelik. Ma ei muretse millegi pärast. Ma ei karda kedagi. Minu silmad nägid Issanda tulevast au ja kuulsust." Järgmisel päeval pärast seda esinemist, 4.aprillil 1968 sai King snaiprikuulist haavata, kui ta seisis parajasti Memphise motelli teise korruse rõdul, kus ta pidi protestima kaastundeks 6 prügitöötajate streigile linnas. Haavatasaamise tagajärjel suri King haiglas ja ta maeti Atlantasse. Palju aastaid hiljem teha Ameerika kohus kindlaks, et Martin Luther King ei hukkunud üksiküritaja käe läbi, nagu varem oli arvatud, vaid vandenõu tagajärjel, kuhu olid segatud nii
Saaki varitsedes ja jälgides õppis inimene tundma nende loomade kehaehitust ja liikumist, mida jäädvustati realistlikult koopamaalidel. Kontuurid uuristati seina või joonistati musta värviga ning kujutis kaeti seejärel värviga (kasutati musta, punast, pruuni ja kollast värvi). Looduslikud värvimullad segati vee, loomarasva või taimemahlaga. Koopamaalidel oli tavaliselt maagiline tähendus, selle abil usuti saavat jahiõnne. Näiteks usuti, et kui noolega haavata joonistatud jahilooma, siis juhtub sama ka jahil pärisloomaga. MAALIKUNST VANAS EGIPTUSES, KREEKAS JA ROOMAS Ka Egiptuse ja Ees-Aasia templite ning hauakambrite seinamaalid on seotud uskumustega. Egiptuse seinamaale iseloomustavad inimeste omapärased poosid jalad ja pea on külgvaates, õlad ja silm otsevaates. Pildisarjad ja hieroglüüfid kujutavad enamasti sündmusi vaarao ja ülikute elust. Kujutati seda, mida loodeti juhtuvat, lootes, et siis see ka täitub. Vanad
Indrek asus linnas uut elupaika otsima ning leidis selle Lohkude juures, sai tuttavaks peretütre Kristiga. Tüdruk ning teised (Otstaavel) kaasasid Indrekut revolutsioonilisse tegevusse, streikide miitingutele, põrandaalustesse kohtumistesse jne kuni Indrek hakkas asjast huvituma ning nendest põhimõtetest huvituma. Indrek töötas Rahva Sõbra toimetuses, käid proua Kuusiku kohvikus lõunati, kirjutas kirju ja luuletusi, luges palju. Indrek päästis ka Kristi, kes sai ühel miitingul haavata. Noormehe ema Mari haigestus raskelt, Indrek plaanis teda vaatama minna. Enne aga otsustas ta võtta osa revolutsioonilistest toimingutest: mõisatest raha ja relvade röövimisega. See läks aga üle piiri, Indrek pettus revolutsioonis ning sõitis koju. Nähes haiget ema, läks noormees linna ravimite järele. Linnas oli Kristi otsustanud lõpuks Ameerika sõita, kuid hüppas aga laevalt vette ja suri- enesetapp. Indrek kolis Lohkude juurest ära, revolutsionärid oli tapetud või vangistatud
Miks nad seda tegid? Selles küsimuses valitsevad tänaseni vaid oletused. Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese tarvet ilu ning loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse just kauemaid kiviaja kunstimälestisi- koopamaale, samuti kivisse kraabitud joonistusi, millega kaeti maa-aluste koobaste seinu ning lagesid. Tolleaegsed inimesed uskusid maagiat- seda, et piltide ja kujudega saab mõjutada tegelikkust. Arvati, et kui näiteks noolega haavata joonistatud jahilooma, siis juhtub hiljem jahil päris loomaga sama. Koopamaalide maagilisest tähendusest räägib seegi, et nad tehti kõige pimedamatesse koopasoppidesse, kus nad mingil juhul ei saanud olla tavaliseks silmarõõmuks.Koopamaalide tegemise täpset aega ei ole suudetud välja selgitada. Kõige kaunimad neist on praegustel andmetel valminud umbes 20 000- 10 000 aastat tagasi. Siis kattis suurt osa Euroopast paks jääkiht. Inimestele jäi vaid mandri lõunaosa. Vastavalt jää
seal haned ära. Peategelane saadeti koos Kati ja teiste oma klassikaaslestega rindele. Nad lähevad kaevikusse ja valmistuvad lahinguks. Mürsud vihisevad ja kuulipildujad tärisevad, peaaegu on võimatu midagi muud kuulda. Peategelane märkab, et kaeviku nurgas kükitab üks nekrut ning väriseb üleni. Peategelane märkab, et nekrut oli ennast täis lasknud. Ta soovitab nekrutil aluspüksid ära võrra ja need ära visata, sest muidu võib ta külmetada. Paljud saavad sakslastest surma või haavata. Peategelane märkab, et see nekrut, kellel oli ta soovitanud alukad ära võtta, oli saanud surma. Nad lähevad tagasi kasarmusse. Järgmine päev saavad nad palju süüa ja suitsu. Kat arvab, et seda tehakse ainult selle pärast, kuna neid saadetakse homme kindlasse surma. Kui nad järgmine päev lahingusse on märkab Paul, et mingi udu lähendeb neile. See oli gaasi rünnak. Enamus tõmbavad gaasimaskid pähe, et nende kopsud ära ei kõrbeks. Nekrutid poevad kaevikusse
Ungaris rahvusvaheliste abiorganisatsioonide esindajana tegutsev krahv Wallenberg üritas juute sakslaste käest välja osta ning päästis tuhandeid inimesi. Kui Punaarmee Ungari vallutas, arreteerisid Nõukogude julgeolekuorganid Wallenbergi ja ta kadus teadmatusse. Juute tapeti sõja lõpuni. Kokku hukkus juutide holokaustis ca 6 milj. Teise maailmasõja tulemused: 8.mail Euroopas Saksamaa ja 2.septembril 1945 Aasias Jaapani kapitulatsiooniga lõppenud II Ms hukkus ca 55 milj, haavata sai 35 milj + ca 3 milj inimest jäi teadmata kadunuks. - Sõja ohvrite hulgas kasvas tsiviilelanike osakaal (põhjuseks massirepressioonid,holokaust, strateegiline pommitamine, aatomipommirünnakud jne). - Sõjakulusid on hinnatud 1500 miljardile dollarile. - Kiirenes teaduslik-tehniline areng. - Muutus Euroopa poliitiline kaart likvideeriti enne Teist maailmasõda eksisteerinud riike (nt Eesti, Läti, Leedu) ning nihutati oluliselt riigipiire Euroopas ja teistel mandritel.
„Candide“ Voltaire 18.sajand TEGELASED: • Candide – parunihärra õepoeg, pr keeles süütu, puhtsüdamlik, täiuslik jume, mahedad kombed, jalahoopidega lossist välja, sai Lissabonis kivikildudega haavata – minestas, sai terveks, pealelõunat seoti kinni ja pandi pimedasse ruumi, 7p hilj patukahetsusrüü + mirta e müts (alaspidi leegid, sarvedeta/sabata kuradid), laulu ajal peksa, oimetu – sai andeks patud, 2min 2 meest tappis, Cadizis laeva sõjaline kapten. Sai aru vigadest ja võttis mõõduka hinnaga kajuti laevas + otsis endale kaaslase – Martin. Terviserike reisiväsimusest – võttis tõsise pöörde, preestrid tahtsid matuste pabereid ajada juba, tervenes
enamasti ei saanud kohmakad ja aeglasemad raskeratsaväelased nooli pilduvaid kergeratsavägesid kättegi. Seda probleemi kirjeldab täpselt Tüürose peapiiskop Guilaumme oma laiahaardelises teoses: "Historia Rerum in Partileus Transmarinis Gestarum": "Oma esimese rünnaku ajal katsid türklased meid nii tiheda nooltehulgaga, et ei vihm ega rahe poleks suutnud suuremat pimedust tekitada; seejuures said meist paljud nooltest haavata. Kui esimesed olid oma nooletuped tühjaks teinud, tuli teine parv... ja hakkas veel tihedamalt nooli saatma..." "See võitlusviis oli meie sõduritele täiesti tundmatu, ja nad suutsid seda aina vähema külmaverelisusega taluda, kui nägid iga silmapilk langemas oma hobuseid, kes ennast ei saanud kaitsta. Sõjamehed ise, ootamatult rünnatud ja sageli surmavalt haavatud, katsusid küll vaenlasi tagasi lüüa, kusjuures nad nende
Areenid sai täita kuni paari meetri paksuse veekihiga. Gladiaatorid olid enamasti sõjavangid või surmamõistetud kurjategijad, kuid oli ka vabu inimesi kes soovisid elu kaalul pannes kiiresti rikkaks saada. Enne areenile minekut treeniti gladiaatoreid koolides. Roomlased rajasid gladiaatorite koolid. Üks gladiaator oli relvastatud kiivri, nelinurkse kilbi ja mõõgaga, teine kandis teravat kolmharki ja võrku. Võideldi elu ja surma peale. Kui võitlus lõppes haavata saamisega pidi publik otsustama allajäänu saatuse. Enamasti nõudis rahvas tema surma, andes sellest märku allapoole pööratud pöialdega. Amfiteatris võis näha ka võitlusi inimese ja kiskja vahel. Kui algul olid gladiaatorite võitlused tagasihoidlikumad, siis aja jooksul muutusid need üha suurejoonelisemaks. Loomulikult nõudsid võitlused palju raha, kuid rahvas ootas valitsejalt leida ja vaatemänge ning keisrid,
· Vähenati sõjaväge 100 000 · Ei tohtinud olla sõjaväekohustust · Ei tohtinud omada lennuväge, allveelaevu ja tanke · Pidi maksma reparatsioone · Reini jõe tsoon kuulutati demilitariseeritud tsooniks Rahvasteliit- kõikide maailmariikide ühisorganisatsioon, mis ei laseks riikidevahelisi tülisid sõdadeks üle kasvada ja suudaks jõude ühendades taltsutada võimalikud agressorid Maailmasõja tagajärjed · Hukkus u 10 miljonit sõdurit, 20 miljonit sai haavata · Kannatas terve põlvkond · Demokraatia kriis · Tekkisid uued rahvusriigid · USA hakkas esile kerkima 6.Kodusõda Venemaal Uute riikide teke · 6. dets 1917 Soome · 16. veebr 1918 Leedu · 24. veebr 1918 Eesti · 1918 sügisel Tsehhoslovakkia, Poola, Ungari, Jugoslaavia · 18. nov 1918 Läti · Iseseisvusid ka Ukraina, Valge-Vene ja Kaukaasia maad (Gruusia jms)
eestikeelseid ajalehti. Peale seminari lõpetamist asus ta tööle õpetajana Kambja kihelkonnakoolis. 4 Õpilased pidasid temast väga lugu. Paraku ei saanud ta õpetajaametis olla kuigi kaua, sest 1915. aasta veebruaris kutsuti ta sõjaväeteenistusse Novgorodi.5 Võttis osa I maailmasõjast, teenides 5. Kiievi grenaderirügemendis nooremohvitserina, luurekomando ja kompaniiülemana. 1917. a. Juulis sai ta haavata. Pärast paranemist astus Kuperjanov Tartu Eesti tagavarapataljoni, kus teenis kuni pataljoni laialisaatmiseni saksa okupatsioonidevõimude poolt. 1918 a. Novembrist alates juhtis Kuperjanov Tartumaa Kaitseliitu selle ülemana ning võttis kaitseliitlastest formeeritud salgaga osa lahingutest Punaarmee vastu. 1919. aasta algul oli Kuperjanovil juba 300 meest, kellest 19 olid ohvitserid. 14. jaanuaril 1919a.
2. need, kes võitlevad Nõukogude Liidu vastu ja on metsavennad. 3. need, kes elavad maal ja kes tahavad rahus elada. Pea- ja kõrvaltegelased Peategelaseks on Taavi Raudoja, kes on metsavend. Kõrvaltegelasteks on Ilme (Taavi naine), Tõmm (Ilme vend, Taavit ei salli eriti), Lembit (Taavi poeg), Piskujõe Linda (Taavi ema), Piibu Eedi (Taavi kaaslane, vibalik mees, räägib imelikult), Ferdinand Uba (Taavi kaaslane, sai haavata, teistest vanem umbes 40), Leonard Kibuviir (Taavi kaaslane), Osvald (Taavi äia talus (Hiiel) sulane, suurt kasvu), Hilda (Hiiel teenijatüdruk, Tõmmusse armunud), Aadu (varem oli vallasant, nüüd elab Hiie talus), Hiie Ignas (vallavanem, Taavi äi, pgenes koos perega (ka tütre ja tütrepojaga)), Roosi Marta (oli varem (ja on vist endiselt) Taavisse armunud), Roosi August (joodik, Marta isa, Hiie talu naaber), Selma (Taavi parim sõbranna), Inga
tal olid meresõidu- ja laevajuhtimiskogemused. Läks ajalukku väljapaistva meresõitja, targa juhi, kui ka suurepärase administraatorina. Suurim edu oli see, et ta leidis mereteed Indiasse. See juhtus 1497. aastal 8. juulil, kui da Gama väljus Portugali sadamast sõjaväeorkestri helide saatel. Laevastik läbis suure teekonna mööda Roheneeme. Teel kohtasid nad hotentate, kus lõppude lõpuks tekkisid kokkupõrged, kus da Gama sai natuke haavata. Aprillis jõudsin nad Mombasasse ja Malindisse, kus saigi alguse suur India ja Aafrika vaheline kaubatee. Seal võeti neid vastu lahkelt. 20. mail 1498, peale saartel olemist, jõudsindi nad Indiasse, seejärel da Gama pöördus tagasi Portugalisse. Avatud kaubanduse sissetulek tegi Vasco da Gama Portugali rikkamaks aadliks. Da gama tegi veel reisi Indiasse, teel avastas Cochini ja Cananori kaubajaami. Elades Indias kolm kuud, jäi haigeks ja suri. Aastal 1558 toodi da Gama maised
Sel hetkel tulid teised kaks autojuhti ja võtsid minategelasest kinni ja viisid välilaatsaretti, teepeal aga viskasid nad minategelase kaks korda maha, sest kartsid miini plahvatust. Seal vaadati minategelase haavad üle ja pakuti talle suitsu seniks kui arst temani jõuab. Kui arst saabus,siis esmalt pakkus ta minategelasele rummi, siis puhastas ta tema haavad ära ja seejärel sidus ta haavad kinni. Minategelane pandi autopeale koos teiste haavanutega, kellest üks oli saanud nii tugevalt haavata, et ta oli üleni sidemes, nii et ainult vahane ninaots oli väljas. Auto hakkas vaikselt sõitma ja peagi tundis minategelane, et tema peakohalt hakkas tilkuma midagi ja hiljem juba voolama. Ta hüüdis autojuhti ja teatas, et ühel mehel hakkas verejooks, kuid selle vastu ei saanud midagi teha ja mindi edasi. Ennem kohale jõudmist see mees suri. X Minategelasele öeldi, et talle tuleb külaline. Selleks oli Rinaldi, kes tõi minategelasele pudeli
Tol ajastul oli täiesti tavapärane, et kuningapojast sai ka oma riigi vägede juht. Võideldes Makedoonia vägede ridades, pani Aleksander oma elu sageli hädaohtu ja sai mitmel korral raskelt haavata. Kartmatult üritas suur väejuht oma saatusest suurem olla ja vaenlasi mehisusega lüüa, arvates, et julgete jaoks ületamatuid tõkkeid ei eksisteeri, nagu ka argpükside jaoks polevat ühtki õigustust. On teada juhtum, mil noor kuningas sõdis oksidraaklaste maal
Hommikul ärgates olid kõik kadunud. Oleks Parceval õhtul küsinud, oleks ta saanud õnnetoova Graali hoidjaks. Parvecal lubab selle üles otsida. Sama teeb ka arturi vend. Siinkohal teos lõpeb, sest autor suri ära. TRISTAN JA ISOLDE: Tristan, elab oma onu Marci õukonnas, kes teda väga armastab, kuna T oli tapnud ka tema vaenlase iiri rüütli Morholti. T sarub Iirimaale paadiga, kuhu läks surema, kuna sai mürgise noolega haavata. Sealne kuninganna Morholti õde ja Isolde ema, ei tea, et T on ta venna tapja ja ravib ta terveks. Marci õukondlased, et taha, et T saaks pärijaks ja ütlevad, et Marc naise võtaks ja järeltulija saaks. Marc ütleb, et abiellub neiuga, kelle kuldse juuksekarva pääsuke on lossi toonud. T saadetakse neidu otsima, satub uuesti Iiri randa, tapab lohe ja toob kuldjuukselise Isolde, kes lubatakse Marcile naiseks. Ema
3.vastuolu eestlastest taluomanike ja maata meeste vahel. 4.linnades oli suur erinevus jõuka kodanluse ja vabriku tööliste vahel 1905a Revolutsioon oli poliitiline rahvuslik agraarne 9 jaanuar 1905 verine pühapäev peterburis Venemaal alanud rahutused jõudsid eestisse oktoobris 1905 oli venemaal rauteelaste suur streik millega ühinesid tallinna töölised 16 oktoober oli tallinnas uuel turul suur rahva koosolek sõjavõgu tulistas rahvast Surma sai 94 inimest haavata üle 200 17 okt 1905Tsaar nikolai teine kirjutas tsaar nikolai 2 alla manifestile milles lubas rahvale poliitilisi vabadusi ja riigi duuma valimisi Riigiduuma on ülevenemaaline rahvaesindus Nov 1905 jaan tõnisson esimese legaalse partei eesti rahvameelse edu erakonna Hakati looma tööliste ametiühinguid 1905 rahva asemike koosolek kokku tuli umbes 800 saadikut Kahjuks oldi erinevate vaadetega seetõttu toimus tartus kaks koosolekut jälle olid eestlased
väekontingendist Põhja-Lätimaale? V:Landeswehri purustamiseks. 83.Millisteks väeüksusteks jagunesid kõik pataljonid? V:kõik pataljonid jagunesid roodudeks. 84.kelle käsutuses olid Jala- ja ratsaväes tarvitusel olnud raske- ja kerge kuulipildujad? V:Roodude ja eskadroni ülemate käsutuses. 85.Mitu meest kaotasid Eestlased vabadussõjas kokku? V:2236 meest, nende hulgas 202 ohvitseri. 86.Mitu meest langes üldse Eesti poolel rivist välja surnud, haavatud? V:16 011 87.läbi mille sai haavata või surma enamik Eesti sõdureid? V:läbi püssikuuli, mitte läbi suurtükitule. 88.Milline ligikaudne arv Eesti kroone kulus välismaalt sisseostetud kaupade peale? V:ligikaudu kulus riigil selleks 137,4 miljonit krooni. 89.Milline oli tähtsaim väljaveomaa? V:Inglismaa 90.Milliseid aineid sinna põhiliselt saadeti? V:Lina,Kanep ka metsamaterjalid. 91.Missugused olid vastavad toiduainete kulu protsendid vabadussõja ajal?
juulil 1941. aastal metsavendade kontrolli alla võeti. Vastupanu juhtis Vabadussõja sangar P. Lilleleht. Kuigi metsavennad olid nõrgalt relvastatud otsustati lahing vastu võtta. Nad varitsesid linna lähedal Liivamägedes. Lasknud punaste eelluure läbi, viskasid nad granaadi kolonni ees sõitnud autobussile. Buss paiskus kraavi ja peatas kolonni. Lahingu algul kandsid punased suuri kaotusi, aga toibusid kiiresti ja hakkasid metsavendi tagasi suruma. P. Lilleleht sai haavata. Viimsel hetkel jõudis metsavendadele appi Mõisaküla privaatvalvurite juhitud abivägi, kes ründasid punaväelasi selja tagant. Paanikas põgenesid hävituspataljonlased lahinguväljalt. 5. juulil saadeti alistumatu Kilingi-Nõmme vastu tanketid ja regulaararmee pataljon. Metsavennad pidasid targemaks tagasi tõmbuda. Punased süütasid hooneid, mõrvasid kohalikke elanikke, kuid ei julgenud sinna kauemaks püsima jääda. Kuid Eesti piirile lähenes sootuks tõsisem vastane. 7
Keelati nii rahvuslikud org-d kui isegi ladina tähestikku kasutav leedukeelne kirjavara. 1905. a juunis pidas Läti Sots-dem Töölispartei Riias oma teise kongressi, kus kutsus rahvast üles avalikule väljaastumisele. Algas mõisate põletamine ja mõisnike tapmine. Aktiivselt osalesid Läti ja Eesti ka ülevenemaalises üldstreigis. 16.10.1905 avas sõjavägi Tallinnas toimunud ametivõimude poolt lubatud meeleavalduse pihta tule. Surma sai 94, haavata üle 200 inimese. REVOLUTSIOONI TÄHTSUS (1905) a) rahvas algas poliitilisele elule b) luuakse esimene erakond (Jaan Tõnissoni Eesti Rahvameelne Eduerakond) c) venestamine nõrgenes, algas kultuurielu tõus POLIITILISED VOOLUD a) konservatism alalhoidlikud baltisaksa rüütelkonnad ja linnakodanlus b) liberalism Päts (radikaalne) ja Tõnisson (mõõdukas rahvusidealist) c) sotsiaaldemokraatia kutsus üles sotsiaalsele õiglusele, astus välja rahvusliku,
palka. · 1904 1905 toimus Vene-Jaapani sõda, mis lõppes Venemaa jaoks häbistava lüüasaamisega ning paljastas impeeriumi nõrkuse. Sõja kestel mobiliseeriti Eestist rohkem kui 12 000 meest. Tänu kõigele sellele kasvas üha enam revolutsiooni oht. · Revolutsiooni ajendiks sai Verine Pühapäev rahumeelse demonstratsiooni tulistamine Peterburis 9. Jaanuaril. Surma sai üle 1000 inimese ning haavata 5000 inimest. · Rahutused levisid kiiresti ka Tallinnast väljapoole. Teravnesid ka võitlusvormid: majanduslikud nõudmised asendusid poliitilistega, streigid muutusid peaaegu igapäevaseks, maal hävitati mõisavara ning sagenesid ka kokkupõrked politsei ja sõjaväega. · Tallinnas Uuel turul tuli 16. Oktoobril kokku rahvakoosolek, et nõuda poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist linnatänavailt. Paraku avas aga kohale
I maailmasõda Et Hitler ei vältinud sõjaväeteenistust kui niisugust, seda näitas asjaolu, et pärast Esimese maailmasõja puhkemist astus ta vabatahtlikuna Baieri sõjaväkke. 20. Baieri reservjalaväerügemendi jefreitorina oli Hitler peaaegu kogu sõjaaja läänerindel. Ta oli Prantsusmaal ja Belgias sidemees. See oli ohtlik ülesanne, sest see tähendas kaeviku asemel vaenlase tule all olemist. Sõjaväes tundis ta ennast nagu kodus, täites ohtlikke ülesandeid, sai mitu korda haavata ning paistis sidemehena kaks korda silma, teenides ära II ja I klassi Raudristi. Viimast autasu anti harva nii madala auastmega sõjaväelastele. Teda ei edutatud siiski isegi mitte allohvitseriks, nähtavasti arvati tal puuduvat juhivõimed. Sebastian Haffner nimetab seda rindekogemust ainsaks harivaks kogemuseks, sest hilisemas elus oli tal sõjandusest aimu. Sõja ajal sai Hitler kirglikuks Saksa patrioodiks, kuigi ta ei olnud Saksamaa kodanik.
mulle samasugune sõber ja kamraad nagu Kat ja Albert. Võta mult kakskümmend aastat, ja tõuse üles võta rohkem, sest ma ei tea, mis mul nendega veel peale hakata." Lk 138) 8. Kolm nädalat turmtule alt evakueeritud külas asuvat toiduladu valvamas. 9. Haavatasaamine koos Kropiga. Hospidal. Vähe arste, palju haavatuid. Ühe haavatu naise külaskäik Kropil amputeeritakse jalg. 10. Jälle rinne. Üksteise järel saavad surma Pauli klassikaaslased; sõjalõpu kuulduste ajal saab haavata ka Kat. Teda laatsaretti tassides tabab juhuslik granaadikild Kati pähe, nii et kohale jõudes on Katki surnud. Jäi ainult veel Paul. 3 ,,Ta langes oktoobris 1918, ühel päeval, mil kogu rindel oli nii vaikne ja rahulik, et sõjasõnum piirdus ainult ühe lausega: Läänerindel muutuseta. Ta oli ettepoole vajunud ja lamas maas justkui magaks. Kui teda selili keerati, nähti, et ta ei
kapitulatsioonitingimusi ja võttis ülejäänud väed vangi. Et rootslastel vabu vägesid vangide valvamiseks ei olnud, lasti nad pärast relvade loovutamist tulema. Et Vene väed oli väheste kogemuste ja halva varustusega, siis saavutasid rootslased Narva all hiilgava võidu. Kaotused, vangid ja sõjasaak. Lahingus langes 31 Rootsi ohvitseri ja 646 sõdurit, 1200 rootslast sai haavata. Rootslaste kätte sattus vangi 10 kindralit, sealhulgas Vene ülemjuhataja Charles Eugène de Croy, tsaari kindralsõjakomissar vürst Jakov Dolgorukov, suurtükiväeülem Imerethi prints Alekhsandri, inseneride ülem kindralleitnant Ludwig Nicolaus von Allart, jalaväekindral Avtomon Golovin, Novgorodi asevalitseja kindral Ivan Jurjevits Trubetskoi, haavatud jalaväekindral Adam van der Weyde, kindralmajor Ivan Ivanovits Buturlin, Poola-Saksi Moskva saadik kindralmajor
sest Hera taksitas armukadedusest Heraklese sündi. Hera üritas tappa Heraklest kahe maoga, kägistas Herakles need maod. Herale oli pühendatud lehm ja paabulind ning ta lemmiklinnaks oli Argos. Ares Ares (Mars) on vanakreeka mütoloogias sõjajumal ning Zeusi ja Hera poeg. Teda on nimetatud tapahimuliseks, verejanuliseks ja ka argpüksiks, kuna põgeneb kohe kui haavata saab. Raisakotkas, oda, kiiver ja kilp on tema sümboliks. Ares esineb müütides vähe ning teda ei armastatud. Aresele oli pühendatud koer, sümboliks on sõda ning tema liinuks oli raisakull. Ühes loos on Ares Aphrodite armuke ning Aphrodite abikaasa Hephaistos tabab Arest oma naisega armatsemas. Seejärel viivad patustajad olümplaste kohtu ette. Athena
nähtamatu tänu kükloopide kingitud kiivrile. Tema hüüdnimeks sai Pluton (tähendab ,,rikas"), sest inimesed kartsid ta nime välja öelda. Hades väljus oma kuningriigist väga harva. Ainult tookord, kui ta sai Herakleselt noolega haavata, pidi ta minema ülesse Olüposele, et end seal ravida. Hadese abikaasaks sai Persephones. Zeus ja Hades otsustasid üheskoos, et Persephones pidi kuus kuud allmaailmas olema ja siis võis ta jälle maa peale minna ja nii kogu aeg. Iga kord kui Persephones maa peale tuli, oli ta ema Demeter väga rõõmus ja maa peal oli suvi. Kui ta aga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
