haavata ja evakueeriti Moskvasse. Detsembris 1917 liitus Kuperjanov Eesti tagavarapataljoniga Tartus. 23. detsembril 1918 sai ta Eesti 2. Diviisi ülemalt kolonel Ernst Limbergilt nõusoleku erilise partisaniüksuse asutamiseks. Üksusega liitusid eelkõige üliõpilased. 14. jaanuaril 1919 vabastasid Kuperjanovi partisanide pataljon ja soomusrongid kapten Karl Partsi ja Anton Irve juhtimisel Tartu. 31. jaanuaril 1919 sai Kuperjanov Paju lahingus haavata. Ta toimetati laatsareti kaudu Sangaste jaama, kust rong haavatutega väljus alles 6,5 tundi hiljem. See põhjustas alanud põletike tõttu Tartus Faure kliinikus Kuperjanovi surma. Kuperjanov maeti 6. veebruaril 1919 Tartusse Raadi kalmistule . Hariduskäik 1909 Sipe ministeeriumikool 1914 Tartu Õpetajate Seminar 1915 Peterburi lipnikute kool Isiklikku Julius Kuperjanov sündis 11. oktoobril 1894. aastal (vana kalendri järgi 29.
Kaunid ideaalid, karm tegelikkus. Ernest Hemingwaylt on inimkond pärinud äärmiselt tabava ja illusiooni hajutava mõttetera: ,,Noore nolgina sõtta minnes, kujutatakse ette, et ollakse surematud. Teised tapetakse sinuga endaga seda ei juhtu. Kuid siis esimest korda haavata saades, loobutakse sellest illusioonist ning teatakse, et see võib tabada ka sind ennast". On haavu, mis ei veritse kuid kipitavad see-eest sadu kordi enam. Sõjal, kui inim ja ühiskondlike suhete kokkupõrkel, on riukalik iseloom ja omapärane huumorimeel. Huumor, mis ühteaegu nii magus-valus, irooniline ning kohati ka julm, dikteerides inimsaatuseid ja nende põimumist. Vastandlikult üldisele arusaamale, ei kujuta sõda endast ainult vastaste konflikte
Läänerindel muutusteta ’’Läänerindel muutusteta’’ on romaan Esimesest maailmasõjast. Kuna raamatu autor Erich Maria Remarque on käinud sõjas ja saanud ka mitmeid kordi haavata, oskas ta väga hästi kirjeldada sõjakoledusi. Tal on teoseid, mis räägivad sõjast on veel mitmeid. Autori teosed põletati 1933. aastal sõjavastase sisu tõttu ära ja põletati avalikult. Temalt võeti ära ka saksa kodakondsus. Romaan ’’Läänerindel muutusteta’’ räägib salgast noortest poistest kes on alles 18-aastased ja on läinud sõdima. Nad on alles tulnud koolipingist ja ei ole veel elugi näinud. Nad on füüsiliselt põrgad ja kõhnad, meesteks arenemata
1905. aasta revolutsioon Eesti elu edasiviiv sündmus? 1905. aastal 9. jaanuaril algas revolutsioon Venemaal Peterburis, mille ajendiks oli Verine Pühapäev. Sõdurid avasid tule sealse rahumeelse demonstratsiooni pihta, mille tagajärjel sai surma üle 1000 inimese ja haavata ligikaudu 5000. Seejärel puhkesid protestimeeleavaldused kogu Venemaal ja Eestis, peamiselt Tallinnas. Korraldati streike, peeti miitinguid, leidsid aset kokkupõrked politseiga ja muud rahutused. Rahuldused ei piirdunud vaid linnasiseselt, vaid levisid ka väljapoole pealinnast, haarates vabrikutöölisi, ametnikke ja käsitöölisi linnades, tudengeid ja õpilasi koolides, mõisamoonakaid, sulaseid ja taluomanikke külades. Samaaegselt
a. veebruaris värvati Vene kroonu. Saksa okupatsioonipäevil (veebruar 1918.a.- november 1918.a.) tegeles üliaktiivselt põrmustatud Eesti Vabariigi heaks, saades Tartu linna ja maakonna omakaitse ja põrandaaluse tegevuse juhiks. 24.01.19. saabus nõudmisel koos pataljoniga Elvasse, kust algas Valga vabastamisoperatsioon. 31.01.19. sai tänu Valga operatsioonijuhi oberst Kalm`i järjestikustele kuritegelikele eksimustele Paju lahingus surmavalt haavata ning haavatutele korraldatud veo suure hilinemise tõttu suri Tartus 02.02.19. Autasud - Stanislavi 3. järgu rist mõõkadega juunis 1916.a. - Anna ordu 3. järgu rist augustis 1916.a. - Anna ordu 2. järgu rist märtsis 1917.a. - Stanislavi 2. järgu rist mais 1917.a. - Vladimiri 4. järgu rist augustis 1917.a. - Georgi 4.järgu rist novembris 1917.a. - Anna 4. järgu rist mõõgale nov. 1917.a.
Paulil oli hea meel, kui ta sai jälle oma kaaslastega ühineda. Peagi läks ta patrulli, kus ta tappis elus esimest korda noaga mehe. Ta vaatas kaua valudes surevat mees. Ta tundis kahetsust ja palus surnukehalt andestust. Paul oli vaimselt laastatud. Hiljem tunnistas ta seda üles ka Katczinskyle ja Albertile, kes proovisid teda maha rahustada öeldes, et see on kõigest osa sõjast. Nad saadeti ühte linna valvama. Linnaelanikke evakueerides said Paul ja Albert haavata. Nad paranesid haiglas ja Paul asus uuesti sõjategevusse. Sõda lähenes lõpule ja Saksa väed taganesid. Meeleheites nägi Paul, kuidas tema sõbrad järjest hukkusid. Peale Katczinsky surma muutus Paul ükskõikseks elamise suhtes. Raamatu lõpus tundis Paul, et tal ei ole elus enam eesmärke ning, et nende generatsioonist ei saada aru. Tegelased Paul Bäumer on raamatu peategelane. 19-aastaselt läks ta Saksa armeesse
Ta soovis jlle koolipoiss ollla ning ppida, ta tahtis oma muretut elu tagasi ning just raamatud meenutasid talle seda 8.Miks pakkus Paul end prast puhkuselt tulekut luuresalka, kes pidi kindlaks tegema, kui sgav on nende rindeligus vastase kaitseliin? Ta tundis ennast reetjana et vahepeal puhkust sai ning kodus sai olla. Ta tahtis ennast mingil moel testada. 9. Miks satuvad Paul ja Albert ht asulat evakueerima minnes hoopis vlilaasaretti? Nad saavad mlemad haavata. Albertil amputeeritakse jalg. 10. Kuidas saab surma maakaitsevelane Stanislaw Katczinsy? Paul kannab teda seljas kui ta on haavata saanud, teepeal aga saab ta mrsukilluga tabamuse mis on surmav tema jaoks
Siis lõpetavad kuningad Markega tegelemise, jättes liidu tegemata. Kui Tristan seletab Markele asja ära, pakub too, et nad võiksid koos Isoldega põgeneda. Tristan aga otsustab jääda ja võidelda. Marke hea sõber Melot vihastas liidu ebaõnnestumisel tema peale ja näitas Wictredile salajase sissepääsu lossi. Marke'i meestel pole lootustki ellu jääda, aga siis tuli Tristan ja päästis olukorra ja Marke saab ennast kindlustada lossi. Seal saab ka Tristan surmavalt haavata, kuigi tal õnnestub ka Wictred tappa. Markel õnnestub liita kõik Inglise kuningad ja koostada ühtne armee Donnchadhi vastu. Siis puheb seal suur lahing Iirimaa ja Suurbritannia vahel. Marke kannab Tristani jõe äärde, kus on Isolde. Marke lahkub. Lõpuks Tristan sureb Isolde käte vahel. Isolde näeb tema matuseid ja istutab tema hauale kaks puud, mis kasvavad ja põimuvad omavahel. Siis kaob Isolde ja teda ei nähta enam iialgi.
,,Läänerindel muutuseta" Erich Maria Remarque Erich Maria Remarque oli saksa kirjanik, kes sai kuulsaks põhiliselt romaanikirjanikuna. Remarque sündis Osnabrückis raamatuköitja pojana. Aastal 1916 asus ta sõdurina rindele, kus ta mitmeid kordi haavata sai. Oma teoses ,,Läänerindel muutuseta" kirjeldab ta enda sündmusi ja kogemusi Esimeses maailmasõjas. Lisaks toob ta esile ka sõja koledused ning üksikud rõõmuhetked. Selle teosega sai Remarque kuulsaks üleöö ning juba järgmisel aastal, peale raamatu ilmumist, tõlgiti romaan umbes viiekümnesse keelde. Raamat algab ja lõpeb üsna rahulikult. 19-aastane Paul satub oma seitsme sõbraga sõtta. Neil ei ole eelnevat kogemust ega mitte mingisuguseid teadmisi sõja kohta
Tristani ja Isolde lugu Kuningapoeg Tristan on jäänud orvuks ja röövitud norra kaupmeeste poolt. Poiss pögeneb ja satub oma onu Marci ôukonda, kus kasvab üles ja temast tahetakse pärijat teha. Tristan on vapper vôitleja, kuid ükskord saab ta haavata mürgitatud relvast, teda ei osata ravida, Tristan sôuab merele teadmata suunas, et surra. Tuul ajab paadi Iirimaale, kus kuninganna ravib ta terveks, Marci ôukondlased on kadedad, et Tristanist saab pärija ja nad soovitavad Marcil abielluda, et saada järeltulija-troonipärija. Marc ütleb, et abiellub neiuga, kelle kuldse juukse on pääsuke tema tuppa pillanud. Tristan saadetakse seda neidu otsima, veevood kannavad paadi Iirimaale. Otsitavaks osutub Iiri kuninganna tütar Isolde
Poloniuse. Cladius saadab Hamleti Inglismaale koos salajase käsuga ta tappa. Kuid see ei õnnestunud. Cladius veenas Laertest Hamletit tapma, kuna Hamlet tappis Poloniuse. Hamlet naases Ophelia matusteks kus Laertes kutsus ta kahevõitusele. Laertes astus võitlusesse mõõgaga mille ots oli mürgitatud. Claudius pani ka Hamleti veini sisse mürki mille jõi ära hoopis Gertrud. Ja ta ka suri. Hamlet saab võitluses haavata, kuid mürk siiski mõjub. Ka Laertes sai mürgitatud mõõgaga haavata ja suri enne Hamletit. Hamlet jõudis enne oma surma tappa ära ka Claudiuse ja nimetada trooni uus pärija. Tegelastest: Claudius oli oma kasu püüdlik , kes tappis oma venna et saada endale Gertrudi ja kuninga trooni. Mõeldes vaid enda peale. Samas oskas jääda ta rasketes olukordades rahulikuks. Hamlet oli taanimaa prints, kadunud kuninga poeg. Ta mängis hullumeelset. Kuid
Vohuja vallas põllumehe pojana. Lõpetas 1931 Aaspere algkooli. 1936. aastal läks õppima Jäneda Põllutöö Keskkooli. 1938 saadeti Soome täiendama end Päivölä Kansanopistosse, 1939 kevadel naases kodumaale. Talvesõja ajal läks appi kaitsma Soome vabadust, hiljem astus ka vabatahtlikuna Soome armeesse. Oli väljaõppel Lapual rahvusvahelises ,,Sisu" brigaadis, suurtükiväe allohvitserikoolis Päivöläs. 1941. aasta juuli kuus käis rindel Värtsiläs, kus ta sai raskesti haavata ning oli aasta lõpuni ravil. 1942 aastal naases ta teenistusse ja veebruaris sai uuesti raskesti haavata. Seekord oli ta ravil kaks kuud. 24.veebruaril 1944 omistas nooremseersandi auastme ning käis väljaõppel Jalkalas. Ta langes 11. Juunil 1944 Karjala kannasel Kauhimäe lahingus. Kaarel Karimäe on autasustatud IV klassi Vabadusristiga ning II ja I klassi Vabadusmedaliga. Kolmandas peatükis räägiti Hugo Tartust. Hugo Tartu sündis 8. aprillil 1918 Tallinnas. Ta oli
Tema pere vireles vaesuses ning ta oli harjunud vähesega hakkama saama. Haridust sai poiss omandada ainult tema enda teenitud rahale andis kooli kõrvaltunde või tegeles ehitustöödega. Iga lisaraha oli oluline ning abistav. Ahas ei taha sõdida, sest sõda on kõige jälgim ja vastikum asi maailmas tema jaoks. Ta oli täielik patsifist. Vaid suurima vastikustundega sõja vastu läks ta võitlema. Ahas saab sõjas raskelt haavata, kuid jääb ellu. Tema parimateks sõpradeks oli Käämer ja Käsper. Tegevus Teos kajastab Kommertskooli õpilaste tegevust Eesti Vabadussõjas kus noored poisid tahtsid anda panuse Vaba Eesti loomisele. Romaan keskendub Eestis 1918. aasata lõpuks välja kujunenud sõjalis-poliitilisele olukorrale ja annab edasi Tartu noorte meeleolusid. Sõjasündmuste kõrval keskendub raamat peategelase Henn Ahase tunnetele ja siseheitlustele
Viiburis käisid ägedad lahingud veel kaks tundi pärast seda, kui jõustus Nõukogude Liidu ja Soome vaherahu Jõudude suurused Osalised - Nõukogude Liit Soome Sõjamehed - 1 000 000 300 000 Tankid - 3000 300 Lennukid - 3800 130 Kaotused Isegi kui Nõukogude Liidul oli oluliselt rohkem sõdalasi ja sõja varustust olid neil palju suuremad kaoutused. Soomlased kaotasid üle 26 000 mehe, üle 39 000 mehe said haavata ja vangi langes üle 1 000 mehe Nõukogude Liit kaotas üle 126 000 mehe, haavata sai üle 264 000, haigestus üle 57 000 mehe, surnuks külmus üle 9 000 mehe ja vangi langes üle 3000 mehe. Soomepoisid Soomepoisid on Teises maailmasõjas Soome poolel vabatahtlikena võidelnud eestlased. Esimesed soomepoisid olid 1939. ja 1940. aastal Eestist Soome põgenenud mehed, Nad soovisid anda oma panuse hõimunaabrite võitlusele pealetungiva
Inimesed võivad muutuda kinnisteks, usaldamatuteks, õelateks. Sõda võib ka teha lahkemateks ja sõbralikumaks, kuna ei soovita teistele sama saatust mis nendele osaks sai. Kuidas muutusid poisid sõjas teose „Nimed marmortahvli“ alusel? Kas sõda võib muuta inimeste mõtlemist ja maailma vaadet või võib see hoopis hoopis panna ennast tundma õppima? Ahase klassivend Kohlapuu oli alguses patsifist, kes ei julgenud kedagi tulistada, aga esimeses lahingus venelaste vastu sai ta haavata ja see pani ta ümber mõtlema. „Kuradile kõik see patsifism! See on võltsõpetus, argade ja jõuetute nahapäästmise vale!“ Ta julges vaenlast tulistada ja muutis ka oma usku - temast sai tulihingeline punaarmee vihkaja. Ahas selle eest ei osanud alguses arvata, kelle poolt olla - kas punaste või valgete. Lõpuks sai ta aru, et need valitsemise vormid on sarnased, mõlemad tahavad oma rahvast kaitsta ja hoida. Ta otsustas, et peab võitlema Eesti ja eestlaste nimel.
aastast. Iraagis ja Afganistanis leidis kinnitust vana tõde, et relvastatud konfliktid kipuvad peale vallandumist elama oma elu ja puhkenud vägivalda on väga raske peatada isegi suurriikidel. Selline kogemus sunnib väga tõsiselt üle mõtlema operatsioonipiirkondades toimuvat, hindama võimalikku arengut ning kavandama vajalikke ennetavaid samme. Statistika näitab, et näiteks Afganistanis on 10 aasta jooksul surma saanud üheksa kaitseväelast. Lahingutegevuses on selle ajal jooksul haavata saanud 92 kaitseväelast, neist 32 on praeguse seisuga püsivalt töövõime kaotanud. Lisaks lahingutegevuses haavata saanud kaitseväelastele on Afganistanis vigastada või haavata saanud 59 kaitseväelast. Esimene Eesti panus pingete lahendamisel Lähis-Idas. 3 eestlane hukkus Afganistanis juba sõja esimese päeva, 1979. aasta 25. detsembri õhtul, mil
Keelatud oli eesti keelne õpe, eestikeelsed raamatud ja ajalehed. Vaatamata sellele lugesid Kuperjanov ja ta koolikaaslased salaja eestikeelseid ajalehti. Peale seminari lõpetamist asus ta tööle õpetajana Kambja kihelkonnakoolis. Ta ei saanud õpetajana olla kuigi kaua, 1915. aasta veebruaris kutsuti ta sõjaväeteenistusse Novgorodi. Sama aasta kevadel saadeti ta Petrograde lipnikkude kooli, mille järel suunati ta 5. Kiievi grenaderipolku. 1917.a. Juulis sai Kuperjanov haavata. Pärast seda asus ta teenima Tartu Eesti tagavarapataljoni. 1918.a. novembris hakkas ta juhtima Tartumaa Kaitseliitu ja võttis osa lahingutest Punaarmee vastu. 1919.a. algul oli Kuperjanovil juba 300 meest, kellest 19 olid ohvitserid. 14.jaanuaril 1919.a. võttis ta osa oma partisanisalgaga Tartu vabastamisest ja jätkas pealetungi Valga suunas. 31.jaauaril 1919.a. sai ta Paju lahingus surmavalt haavata ja suri Tartu haiglas 2.veebruaril 1919.aastal
Menelaosel õnnestus Paris jalust rabada, kuid Aphrodite päästis Parise ja kandis Troojasse. Kuigi tr vihkasid Parist, ei aidanud keegi raevus Menelaosel Parist otsida. Agamemnon teatas, et tr on kaotanud ning peavad Helena välja andma. See oli õiglane, ja tr oleks nii teinudki, aga Athena segas Hera õhutusel vahele. Hera tahtsi, et sõda lõpeks siis, kui Tr oleks varemeis. Athena mõjutas troojalast ning too lasi Menelaose pihta noole, kes sai kergelt haavata. Muidugi puhkes lahing taas. Kr vapramaid võitlejad peale Ach, keda lahingus polnud, olid Aias ja Diomedes. Aenase, Aphrodite poeg, oleks peaaegu kr käe läbi surnud, aga Aphro proovis teda päästa, saades ise samas haavata ning põgenes Olümposele. Apollon päästis Aenase, kus Artemis ta terveks ravis. Ares kaitses Hektorit ning kui Diomedes jumalat nägi, käskid kr taganeda, mille peale Hera vihastas ning käskis Zeusil Ares peatada. Hera juhtis Diomedese rünnakule
1. Remarque sündis 22. juunil 1898 Lääne-Saksamaal. Nime Paul vahetas ta Mariaks austusest oma ema vastu. Remarque'i isa oli raamatuköitja. Perekond oli üsna vaene ning neil tuli sageli kolida. Taskuraha teenimiseks andis Remarque klaveritunde. Lisaks tundis huvi liblikate, metsade, jõgede ja kirjutamise vastu. 1916 läks Remarque vabatahtlikuna Esimesse maailmasõtta. 1917 suunati ta läänerindele, kus päästis mitme kaaslase elu. Rindel sai ta haavata ning pärast seda lahkus armeest. Pärast sõda suundus R. tagasi õpetajate seminari. Ta ei olnud sealsete vanaaegsete meetoditega rahul ning hakkas tegema juhutöid. Temast sai spordiajakirjanik. 1925 abiellus näitlejatar Ilse Jutta Zambonaga. 1929 sai tuntuks kirjanikuna romaaniga "Läänerindel muutuseta", mis sai väga menukaks ka välismaal. Kuid natsidele oli see vastukarva ning 1938 kaotas R. Saksa kodakondsuse. Ta emigreerus Sveitsi ning jätkas kirjutamist. 1939 suundus R
õppis Madriidis, 1560 Itaaliasse, värvati seal Hispaania sõjaväkke, sai haavata(vasak käsi), 1575 Hispaania mereröövlite kätte kuni 1580. Lõpu poole oli vaimulik. Looming- 1613 'Õpetlikud novellid' 1615 '8 komöödiat ja 8 intermeediumit' Don Quijote- tegi maha rüütliromaanide elukaugeid fantaasiaid. Sancho Panza lootis saada saare valitsejaks, Quijote võitleb armastatu Dulcinea eest, kes ei ilmu kordagi raamatus. Quijote esimene võitlus tuulikutega, sai raskelt haavata, enamik ta tegevusi lõppeb ähvardustega, teine võitlus rüütliga, kes saab peksa ja peab Quijote käsul minema Dulcinea käske täitma. Kui ta ei plaani mõnd rüüteliku asja on ta tark ja sügava elumõttega. Panza kiindub hiljem Quijotesse. Kui Quijote tuleb lõpuks täiele mõistusele järgneb tema ootamatu surm.
Lembitu riided võetakse ära ning pea raiutakse maha, mis hiljem võidutroffeena Riiga viiakse. Samuti langeb võitluses ka teisi Sakala vanemaid, nagu näiteks Vootele ja Manivalde. Võitlusse on jäänud vaid eestlaste vasak tiib, kuid ka see sunnitakse keskrinde ja parema tiiva taganemise tõttu põgenema. Madisepäeva lahingus kaotas elu üle 1000 eestlase, sakslased said saagiks 2000 hobust, relvi ja muud varustust. Ka saklaste kaotused olid suured, teiste seas sai surmavalt haavata liivlaste vanem Kaupo. Lahingu lõppedes läksid sakslased Lembitu külasse laagrisse. Nad puhkasid seal kolm päeva, samal ajal rüüstasid liivlased ja lätlased ümberkaudseid külasid. Madisepäeva lahingu kaotus oli raskeks hoobiks tervele eestile, kuna seal hukkus eestlaste parim ja andekaim vanem Lembitu, tänu kellele erinevad maakonnad üldse ühiseks vastupanuks koonduma hakkasid. Vaatamata sellele, ei olnud eesti rahva vastupanuvõime veel lõplikult murdunud. Faktid:
tegelane nii ütleb. 1. Tybal : See küll on hääle järgi üks Montecci! -/ Poiss, too rapiir! / Kuis julgeb küll see ori / näökattes meie majja hiilida, / et pilgata meil pidu irvisui? Romeo tuleb peole Capulettide majja. Tal on näokate ja tõrvik, et ta ei peaks tantsima. Tybalt nägi, kui Monecchi majja tuli majja Romeo majja tuli ja ägestus selle peale. 2. Romeo : Peol olin hõimu vaenlastega kos; / lõi mulle haava keegi piduhoos,/ kes minult sai haavata. Romeo räägib, kuidas ta oli peol ja ning nad Juliaga armusid teineteisse. 3. Julia: Just üheksa lõi kell, kui saatsin amme;/ ta lubas tulla poole tunni pärast./ Ta ehk ei leia teda? Julia saatis ammega sõnumi Romeole. Nad pidid lorenzo juures laulatama. Amm jõudis hiljem kui Julia oleks oodanud. Julia ootas tema sõnumit. 4. Amm: Siis mine kohe vend Lorenzo kongi,/ Seal ootab mees, kes sinust naise teeb. Amm ütled Juliale, kui ta oli Romeo teae talle edastanud nii
Nõukogude Venemaa sõdis ainult oma jõududega, mis koosnes 26 suurtükist, 141 kuulipildujast, 1 soomusrongist, 3 soomusautost ja 160 000 mehest. Ka Saksaväed sõdisid ainult oma jõududega, need koosnesid 20 000 mehest. Sõja käik Sõda algas 28. novembril 1918, kui Nõukogude Venemaa tungis peale Narvale. Seal toimus Vabadussõja esimene lahing Saksa Keisririigi väeüksuste, Eesti 4. polgu ja Punaarmee vägede vahel. Narva lahingu kaotasid venelased. Punaarmee vägedest sai surma ja haavata kokku umbes 200 meest ning vangi langes 25 venelast kellest üks oli sõduririietuses naine. Lisaks vangidele saadi sõjasaagiks 4 raskekuulipildujat. Narva lahingust umbes paar tundi hiljem hakkas ka teine lahing Joala küla põldudel (Joala lahing). Seal sõdisid Eesti ja Saksaväed Nõukogude Venemaa vastu. Eestlaste pool sõdis umbes 150 meest, venelaste pool ümmarguselt 300 meest. Lahingus langes kokku 97 meest
Ypres´i linna juures 22.04 esimest korda sõdade ajaloos GAASI 1915.aasta - Idarinne Saksamaa pealetung, jõutakse Riiani I korda pommitatakse Tallinnat õhust Türklased hävitavad 500 000 - 1 000 000 armeenlast Algab piiramatu ALLVEESÕDA LUSITANIA Sakslaste poolt uputatud USA aurik Kiirendas USA sõttaastumist, mis omakorda tähendas ülekaalu Antanti vägedele VERDUNI ja SOMME´I LAHINGUD 1916.a VERDUN "hakklihamasin" - umbes 900 000 meest suri või sai haavata, lahing kestis 10 kuud kuid rinne liikus edasi vaid 2 km SOMME´i - hukkus või sai haavata 1,3 miljonit meest, kestis 5 kuud, rinne liikus edasi umbes 30 km SOMME´i lahingus kasutasid inglased esimest korda TANKE INGLASTE TANK esimene ajaloos Sakslaste tank SÕJA LÕPP I 1917.a jätkus Läänerindel positsioonisõda. Venemaal toimusid revolutsioonid ja 1918.a Bresti rahuga väljus Venemaa sõjast Nüüd sai Saksamaa teostada 1918.a I poolel 4 suur-
paremad - Räägib varajasest vananemisest · ,,Vanamees ja meri" 1952. a - Sai Nobeli preemia - Räägib vanast meremehest, kes alistub loodusjõududele - Kirjutas selle Kuubal olles ,,HÜVASTI RELVAD" analüüs 1. Sisututvustus: Raamat räägib leitnant Frederic Henry, Ameerika sõjaväelase elust. Ta on Itaalia sõjaväes, kus tegeleb seal meditsiinitranspordiga. Kohtub seal sotlanna Catherine'ga, kellesse ta armub. Henry saab haavata ja pannakse põlve pärast haiglasse, kus armastus süveneb. Saadetakse tagasi rindele, kuid ta läheb sealt ära. Nad põgenevad Catherine'ga Sveitsi, kus nende esiklapse sünni ajal surevad nii ema kui ka laps. Lugu lõpeb traagiliselt. Raamat algab ja lõpeb halva ilmaga, kus vihma sajab. 2. Tegelassuhted: Henry Catherine: Sõjas üksteist leidnud noorpaar, nende suhe oli ideaalne näide sellest, kui raske on raske on armastus sõjaajal. Catherine tundus raamatus
6. jaanuaril võttis pataljoni 1. rood koos 3. polgu osadega osa lahingust Kärstna mõisa juures. 1919. aasta 13. jaanuaril alustas pataljon pealetungi piki Võrtsjärve idakallast, vallutades 16. jaanuaril Rannu mõisa, kus kandis esimesi kaotusi. Järgnenud päevadel toimusid lahingud Valguta lähistel. Sinna toodi juurde vabatahtlikke kooliõpilasi. Jaanuarikuu lõpul oli pataljonis juba umbes 400 meest. Kaks nädalat kestnud lahingutes langes pataljonis 6 ja said haavata 18 õppursõdurit. Mais 1919 formeeriti sõjavägede ülemjuhataja korraldusel Tartu linna ja maakonna kooliõpilastest alamakapten Saali juhtimisel iseseisev väeosa Tartu Kooliõpilaste Pataljon. Õpilased paigutati kasarmusse. Nad said palka ja riigilt toidu, võtsid peale koolitööd osa sõjalistest õppustest ning sise- ja garnisoniõppustest. Pataljonis oli ka oma õppekomando, kus valmistati õppursõdureist allohvitsere, kellest oli väeosades algul suur puudus
sõjaväekomando. Teomeestele tulid aga appi naabervaldadeRavila, Ojasoo, Triigi, Kuimetsa, Habaja ja Kaiu talupojad. 2. oktoobril marssis umbes 250 meest, kes olid relvastatud teivaste, kuue jahipüssi ja ühe püstoliga, kolonnis Kuivajõe kõrtsi juurest Kose-Uuemõisa. Mõisa juures avasid sõdurid talupoegade pihta tule, viimased omakorda tungisid ahelikku hargnedes peale. Võitluses langes komandoülem kapten Muskein ja üks allohvitser, 11 soldatit sai haavata. Talupoegadest langes kuus meest, kolm suri haavadesse, neli sai raskesti haavata. Püssi tule all laiali jooksnud talupojad pidasid veel järgmisel päeval plaani minna Peterburist õigust otsima, kuid 4. oktoobril kohale saabunud uus sõjaväeüksus sundis neid edasisest vastuhakust loobuma. 1806. a veebruaris sai 32 vastuhakkajat Tallinnas raekoja ees kätte peksukaristuse ja paljusid neist ootas ees sunnitöö Siberis. 2. 1841. a Pühajärve sõda Nii nimetatakse 1841
Robin Hood, kuulus vibumees, elab Sherwoodi metsas Nottinghami linna lähedal. Selle eest, et ta röövis rikastelt raha, teda kuulutati lindpriiks ning Nottinghami šerif püüdis teda igati vahi alla võtta. Robin Hood oli julge mees ning korraldas igasuguseid vigureid. Kui Robin veab šerifi mitu korda ninapidi, saab šerif kurjaks ning teatab kuningale Robin Hoodist. Seepeale saadab kuningas oma parimad mehed Robin Hoodi kinni võtma. Lahingus saab Robin Hood haavata ning läheb oma nõbu juurde, kes teda reedab. Seal lasi Robin Hood oma viimase noole ning palub oma sõpradel matta ta sinna kuhu see nool maandus. ( 1 ) Ridley Scotti filmis “Robin Hood” (2010) on Robin Richard Lõvisüdame sõjaväes vibumees. Tegevus toimub 1199 aastal. Filmi alguses Richardi armee ründab prantsuse kindlust. Kuningas saab haavata ning sureb. Robin Hood otsustab Inglismaale koju sõita. Teel koju kohtab Robin koos oma
Kadunud sugupõlv Meie seas on eksisteerinud generatsioon, kes on pidanud läbi elama maailma kõige jubedamad ning verdtarretavamad sündmused – see on kadunud sugupõlv. Kahes maailmasõjas hukkus ning sai haavata kümneid miljoneid inimesi. Elavate nimekirja jäid siiski vaid tugevamad. Need, kes sõjas eluga pääsesid, elasid oma elu edasi küll füüsilises mõttes, kuid mentaalselt oli nende vaim ja mõistus kahjustada saanud kõige rängemal moel. Maailmasõdadest on osa võtnud ka tänapäevaks kuulsust kogunud kirjanikud nagu näiteks Remarque, Hemingway ja Vonnegut. Oma tuntuse on nad pälvinud just sõjateemaliste teoste eest. Kas sõda on ikkagi midagi, mis
Kirjandus on sõnakunst. Läbi aegade on inimesed teadnud sõnade jõudu, nende võimet haavata, ravida, lohutada, motiveerida, teha õnnelikuks või õnnetuks. Sõna võimed on piiritud ja seepärast saab kirjandus tugevalt mõjutada inimeste arusaamasid maailmast ja elust. Kirjandus paneb inimesi mõtlema, analüüsima ja kaastunnet ilmutama. Me isegi ei pane tähele, kuidas kirjandus suudab “elustada“ tegelasi ja luua nende olemust, erinevaid maailmu. See pole mitte nii vaid ulmekirjanduses, aga ka ajalookirjanduses.
Selles töös räägin hoopis ühest Taalis sündinut üsna kuulsat inimest, kelle nimi on Johan Tomson (Eestistatult Juhan Toomsaar). Johan Tomson sündis 15.09.1893. aastal Taali vallas Pärnumaal. Õppis Tori Viira ja Taali Urumarja algkoolis. Lõpetas Taali Ministeeriumikooli 1910. aastal. On lõpetanud Volmari õpetajateseminari. Võttis osa 1. maailmasõjast. Vabadussõja ajal teenis Pärnu kaitsepataljoni nooremohvitserina ja kompaniiülemana. Sai haavata lahingus Landeswehri vastu 23.06.1919 ja Narva all 23.09.1919. Pärast vabadussõda teenis 1. Jalaväerügemendis ja 1. Divisjoni staabis. Olnud jaoskonnaülem kaitsevägede staabis. Omab teise liigi 3. Järgu vabadusristi. Autasutaluks sai Tuulemäe (Tuuleveski) talu parunite hauatuka lõuna servas. Kinnitamata andmetel ülendati major Juhan Toomsaar Eesti aja lõpul kolonelleitnandiks. Arreteeriti 18.09.1940. Mõisteti surma. Otsus täide viidud 39.06.1941. aastal.
Achilleus ei võidelnud, sest oli Agamemnoniga tülis. 3.laul Paris otsustab lõpetada sõja kahevõitlusega. Ta kutsub Menelaose kahevõitlusele, viimane võidab ja vastutasuks nõudab, et Helenat tagasi. 4.laul Atheena ässitamisel laseb Pandaros noolega Agamemnonit ja rikub seetõttu rahulepingut. Vaherahu katkeb ning algab jälle sõda. 5. laul Kaks armeed liiguvad üksteisele vastu. Diomedes võitleb vapralt ja tapab palju mehi. Ta saab küll raskelt haavata, kuid võitleb edasi ning tapab oma haavaja. 6.laul Hektor jõuab kuningakotta ja ütleb oma emale, et too kõikide naiste ilusaimad peplosed Zeusile ohverdaks. Hektor kohtub oma pisipoja Astyanaxiga ja naise Andromachega. Hans Christian Ende 7B 7.laul Hektor kutsub Aiase kahevõitlusele. Kumbki ei võida. Õhtul maetakse kõik langenud ja laevade kaitseks ehitatakse kants. 8.laul
Ernest Hemingway (1899-1961) Ameerika kirjanik, kes juba noorena armastas jahti ja kalapüüki. Tööta ka ajalehereporterina ja 1918 läks vabatahtlikult I maailmasõtta Itaalia Punase Risti autojuhiks ja sai seal raskelt haavata jalgadest. Ta oli 4 korda abielus oma elu jooksul. Elas Euroopas ja Kuubal. Oli sõja kirjasaatja Hispaania Kodusõjas (1936-1939) ja ka sellele järgnenud II maailmasõjas. Suri läbi suitsiidi. 1954 sai Nobeli preemia. Tema looming on autobiograafiline(põhineb tema elul). Tema loomingu omapärast on nii öelda jäämäe-printsiip. See tähendab, et põhiline jääb tegelikult ütlemata. Hemingway kirjeldab küll
2. Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtta. 3. Margus hoopis Tiinasse. 4. Pere keelas, et Margus abielab Tinaga. 5. Mari jutustas rahvale, et Tiina on libahunt, kes kord varsa murdis. 6. Tiina oli löödud ja jooksis ära metsa. 7. Tiina kutsus Margust endaga metsa elama. Margus kõhkles ning Tiina nutes minema. 8. 5 aastat pärast ühel ööl tulid hundid. Margus tahtis hunte minema põletada, kuid tabas Tiinat, kes sai surmavalt haavata. 9. Margus viis ta tuppa ja jättis armastatuga hüvasti. Tegevuspaik: Tammaru talu Kulminatsioon: Mari jutustas rahvale, et Tiina on libahunt. Konflikt: Pere ei ole nõus, et Margus võtab Mari naiseks. Autori juhtmõte: Autor püüab mõtet viima, et inimestel on valu, et inimesed kardavad ja katsuvad hävitada seda, mida nad ei saa aru.
Rootsi vägede poolel võitles umbes 10 500 meest Vene vägede koguarv oli eri andmetel 29 kuni 37 000. Lahingu käik Rootsi väed jõudsid kella kümneks lahinguväljale. Rootsi kasutas ära Vene väe nõrka kohta, milleks olid nende pikad kaitse liinid. Rootslased olid tänu lumetormile eelis seisundis. Vene leeris tekkis kaos ja nad taandusid. Kaotused, vangid ja sõjasaak Lahingus langes 31 Rootsi ohvitseri ja 646 sõdurit, 1200 rootslast sai haavata. Rootsi vägede kätte sattus vangi 10 kindralit. Vene vägede kogukaotused pidid olema 19 kuni 20 000 meest, sealhulgas nälja, haiguste, haavatasaamise ja deserteerimise läbi. Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level
Andrei leiab, et kogu keisri õukond on mõttetu ega mõista sõja tõsidust. Ta pöördub oma vägede juurde tagasi. Käivad jutud allaandmisest. XIV-XIX Venelased saavad teada, et nad piiratakse ümber ja peavad pidama otsustava lahingu. Vürst Andrei laseb ennast saata rindele, et end proovile panna. Vene vägedel on tõsine oht vangi langeda. Vägedes valitseb korralagedus ja allaandmismeeleolud. Viimaks algavad lahingud. Rostov sattub sammuti lahingutesse, saab haavata ja ärkab üksi keset lahinguvälje, ega tea, kus on omad. Tal on aga õnne ja ta leiab oma väed üles. XX- Lahingu kulgeb venelastele halvasti. Nende väed haaratakse ümber ja sunnitakse taganema. Rostov jõuab suurtükiväelaste juurde ja palub luba nendega liituda, kuna ta ei tea, kus ta oma väeosa asub. Külas peavad vene kindralid nõu. Nad konstanteerivad, et olukord on halb. Oskamata enam midagi rääkida, mainib üks polgukomandör, et degradeeritud reamees Dolohov
Rahulepingu tingimused olid Eesti jaoks soodsad: 1) Venemaa tunnustas Eesti riigi rippumatust iseseisvust igaveseks ajaks 2) Eesti sai Petserimaa ja Narvatagused alad 3) Eesti sai 15 miljonit kuldrubla 4) Venemaal viibinud eestlased said õiguse naasta kodumaale 5) Eesti ei ole seotud Venemaa võlgade tasumisega 6) Venemaa lubas tagastada väljaviidud kultuurivarad Rahu sõlmimisega lõppes Vabadussõda, mis oli kestnud 402 päeva ja nõudnud 3600 sõduri elu, 14 000 said haavata. Päästekomitee- LOOMISE EESMÄRK: kuulutada välja Eesti iseseisvus. Päästekomiteesse kuulusid: Konstantin Päts, Konstantin Konik, Jüri Vilms. Iseseisvusmanifesti koostas Juhan Kukk. Ette luges Hugo Kuusner. Esimest korda loeti manifest ette Pärnus "Endla" teatri rõdult 23. veebr. 1918, 24.02. Tallinnas 24.veebruar 1918- Kuulutati välja EESTI VABARIIK. Moodustati Ajutine Valitsus, eesotsas K. Päts. 25.02
Nende vaheline armastus polnud aga kustunud. Grusnitski armub aga Marysse. Samas tegi Petsorin kõik selleks, et Mary teda rohkem vihkama hakkaks. Ta omamoodi mängis Maryga. Grusnitski hakkab teda vihkama. Petsorin kohtus salaja Veeraga. Ühel ööl kui ta hiilis kohtuma Veeraga, tungiti talle kallale. Teda hakati süüdistama Mary majja tungimises( Grusnitski süüdistas). Nad otsustavad pidada duelli, toimumis paik pidi olema kitsas platoo, nii pidi olema kindel, et see kes saab haavata saab silmapilkselt surma kukkudes kuristikku platoo all. Grusnitski saab pihta ja kukub kuristikus alla. Mary saab teada nende tülist. Petsorin lahkub Pjatigorskist. Kolmas peatükk- BELA(algus). See lugu ja ka tema järg on kirjapandud Maksim Maksimôtsi lugude põhjal. Raamatu autor sõidab mööda Kaukaasiat ja kohtab meest nimega Maksim Maksimôts, kes talle need lood jutustabki, nende reisi ajal. Petsorin sattus N-kindlusesse, seal teenis ka Maksim Maksimôts. Ta
1219. aasta varakevadel pöördus Meelis koos Taani kuninga laevaväega kodu poole. Jõudes kodumaale, jäi Meelis mõneks ajaks koos taanlastega laagrisse. Nähes, et taanlased püüavad kohalikku rahvast petta, astus ta nende kaitseks välja. Kuningat see vihastas ja ta käskis poisi hukata. Õnneks pääses ta jälle. Seekord tänu mässavatele rävälalastele, kes just öö enne hukkamist tungisid taanlaste laagrisse. Lahingus sai ta kõvasti haavata ja tegi silmad uuesti lahti alles suure suve ajal. Seekord oli teda päästnud rauk ja aitas tal terveks saada. Saanud terveks, liitus Meelis Lihula karuküttidega, et jõuda koju. Koos küttidega õppis ta võrke panema ja loomi küttima. Inimene harjub kõigega ja nii harjus Meelis küttide eluga. Kaaslased hindasid teda, sest ta oli tubli ja vapper mees. Nüüd ei olnud tal enam kahtlust, et tema isa oli tõesti surnud. Kuna ta oli langenud
Žanrid – kantsoon, sirventees, tensoon, pastoreel, alba, romanss, ballaad ja serenaad. 7. Rüütliromaan – teemad, ainestik; Tristani ja Isolde lugu – ainestikuks olid armastus ja sõda. Peategelane pidi valima, kas teenib oma isandat v südamedaami. Tristan ja Isolde – Norra kaupmehed röövisid orvuks jäänud kuningapoja Tristani, ta põgenes ning sattus oma onu õukonda ja ta sai rüütliks.Ta sai ükskord mürgise noolega haavata, aga keegi ei osanud teda aidata ning ta läks merele surema aga tuul kandis ta Iirimaale ning sealne kuninganna ravis ta terveks. Jõudnud Cornwalli, saatis kuningas ta otsima neidu, kelle kuldse juukse oli pääsuke tema lossi pillanud.Tristan leidis ta Iirimaalt, ta oli kuninganna tütar Isolde.Kuna Tristan oli tapnud maad kurnanud lohe, lubad Isolde isa neil abielluda.Teel tagasi Cornwalli jõid nad mõlemad armujooki, mis oli tglt mõeldus kuningale.kuigi nad
aastal saadeti ta Venemaa lõunaaladele pagendusse. Lõunas jätkas ta läbikäimist dekabristidega. 1824. aastal arreteeriti ta poliitiliste vaadete pärast ning uueks asumispaigaks määrati vanemate mõis Mihhailovskojes. Ta jäeti politsei järelevalve alla. 1826. aastal pärast Aleksander I surma andis uus tsaar Nikolai I Puskinile armu. Kuigi politsei sekkus igal võimalusel tema ellu. Lisandusid õukonnaintriigid. Abikaasa eest võideldes sai Puskin 1837. aastal surmavalt haavata. Lütseumi aastatel hakkas ta luuletama. Pärast lütseumi süvenes tema loomingus poliitiline hoiak. Puskin on kirjutanud ka proosateoseid. Tema loomingul on oluline koht vene ja maailma kirjanduses.
1) ................................... on võimeline ravima raskelt haavata saanuid, sealhulgas käsitulirelvade laskehaavu ning miinide- ja isevalmistatud lõhkekehade plahvatuse tagajärjel tekkinud vigastusi. 2) Ja seda raskem on teha raudkangi-meestele selgeks, missugune on ..................................... loomatapp. 3) Väljaande ajalooteemalist materjali ........................................ omaaegse tuntud karikaturisti Gori kolmikpilt nõukogude okupatsiooni kohta.
Ainult 2,5% maailmaveest on magevesi, kuid ikkagi kasutatakse 70% sellest põllumajanduses, mitte joogiveeks. Kuid mis siiski põhjustab veepuudust? 1) Kliimamuutused ja kõrbestumised 2) Reostused 3) Joogivee liigne raiskamine 4) Magevee vähenemine 5) Põhjavee taseme langemine 6) Tammid ehitamine Samuti põhjustab vee puudumine konflikte. Näiteks 2004. aastal tapeti Somaalias vähemalt 50 inimest ja paljud said haavata kahe klanni vahelistes kokkpõrgetes, põhjuseks oli õigus karjamaadele ja kaevudele. 1998. aastal võitlesid Angoola valitsus ja mässumeelne rühmitus UNITA Kuene jõel asuva Gove tammi haldamise pärast. Hiina maapiirkonnas Henani provintsis võitlesid põllupidajad 1999. aastal väheste veevarude eest võttes kasutusele ka raskerelvastuse. Kokkupõrgete tulemusel sai surma ligi 100 külaelanikku ja materiaalsed kahjud tõusid miljoni dollarini.
juba varakult klaveritunde. ¤ kollektsioneeris liblikaid, tundis huvi metsade ja jõgede vastu ning kirjutas. ¤ huvitus kaunist loodusest,kunstist(impressionism); igatsus luksuse ja väljapeetud elu järele ¤ tal oli 2 õde: Erna ja Elfride. ¤ Erna hukkus II maailmasõjas, temale mõeldes"Elusäde"(romaan) ¤ 1916.a. läks ta õpetajate seminarist vabatahtlikuna I maailmasõtta. ¤ 1917.a. suunati Remarque läänerinde vahetusse lähedusse sai kohe haavata ning oli aastatel 1917- 1918 laatsaretis. ¤ 1919 lahkus Remarque armeest, loobudes kõikidest ordenitest ja aumärkidest. ¤ Sõja järel suundus Remarque tagasi õpetajate seminari külakoolmeiseter lühikest aega, jättis ta õpetajaameti. ¤ Armastusest autode ja võidusõidu vastu sai temast spordiajakirjanik. ¤ 1925. aastal abiellus näitlejatariga. ¤ 1929. aastal sai Remarque tuntuks kirjanikuna ¤ "Läänerindel muutusteta"- tõlgiti 26 keelde; sõja ilustamata kujutamine ¤ 1938
Ilves Abiootilised tegurid: · Vesi. Ilveste elupaigad paiknevad enamasti jõgede läheduses, kust nad saavad eluks vajalikku joogivett. · Õhk. Ilves kasutab hapnikku hingamiseks nagu teisedki elusorganismid. · Valguse puudumine. Tekutseb peamiselt videvikus ning pimedas, seega ei vaja otsest valgusallikat, on harjunud pimedas tegutsema. · Temperatuur. Ilves on püsisoojane loom. · Tuul. Ilves eelistab oma pesa tegemiseks tuulevaikseid tihnikuid. · Lumi. Ilves on spetsiaalselt kohanenud eluks aladel, kus talvel katab maad paks lumi. Bioloogilised tegurid: · Väiksemad loomad toiduks. Ilves sööb peamiselt valgejäneseid ja metskitsi, sobivad ka närilised ning linnud. · Konkurents toidu nimel. Ilvese peamiseks konkurendiks toidu eest on hunt. · Teised isendid. Ilves eelistab elada üksinda, kuid paaritumisajaks elab ta koos teise isendiga. · Teistele...
Keskaja kirjanduse eeposed 1)ulaadi tsükkel-iiri kangelaslugu,7saj;Cuchulinn võitleb kuninganna Medbi sõdalastega(nende kangelane-Ferdia)ferdiaa püüab igati vältida kokkupõrget Cuchulinniga kuid toimub äge taplus Ferdiadi surmaga.teg:meldbi sõdalased,cuchulinn,ferdid .2)Beowulf-anglosaksi eepos,7-8 saj,pärineb inglismaalt,sündmused ka taanis,rootsis;kirja pandud ristiusuliste suuliselt levind kangelaslaulude alusel,kangelane võitleb veeal use koletise,Grendeliemaga,sab kuningaks,ta tappab lohe kuid saab ka ise surmavalt haavata(BEowulf,veealune koletis Grendel emaga,lohe). 3)Rolandi laul-prantsuse rahvaeepos,11saj.kirjeldab roolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises lahingus,süzee alus-Karl Suure Hispaania sõjakäik mis lõppes mauride võiduga.(roland,maurid,prantslased);isel:lakoonilisus sündmuste esitamisel,karm stiil,heroiline,ülev tõsidus,armastusteem puudub,vähe muinasjutupärasusi,lahingutseenid...
1905. a REVOLUTSIOON Gerda Nurmeots 27.01.2011 PÕHJUSED 19001913. aasta majanduskriis VeneJaapani sõda Maa puudus Sõjakulud Soov saada eesti keelele kohaliku keelena võrdset staatust Streigilaine ESTONIA TEATRI KOHAL ASUNUD TURG 16. OKTOOBER 1905 SUUR RAHVAKOOSOLEK MIS JUHTUS? § "Veresaun" Tallinnas, Uuel Turul, 16. Oktoober 1905 a. Inimestele (8000 10 000) korraldati streike: Koosolekud keelati, ajalehed suleti, juhid viidi vangi, töölised läksid maale Traagiline lõpp: Umbes 100 inimest sai surma, 20 haavata. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level REVOLUTSIOONILISED VORMID Palvekirjade esitamine: Korraldati koosolekuid ...
kuna tal oli oma päranduse ja maadega vaja palju tegeleda. Vastupidiselt Pierrele oli Andrei aktiivne, ta soovis teha midagi, et kõik teda armastaksid. Ta tahtis leida enda elule mõtet, ning teda ei rahuldanud igapäevaelu. Andrei oli iga peo keskmes olev noor mees, kelle ümber tiirles pidevalt noori neidusid. Ta nägi oma elu mõtet enda ohverdamisest kõrgemate ideaalide nimel. Raamatu lõpuoole muutub ta tõsisemaks ja kinnisemaks, ning ta saab lahingus raskelt haavata. Pierre ja Andrei olid mõlemad väga filosoofilised inimesed, nende vahel on raske leida ühiseid jooni, kuna Andrei oli oma filosoofiliste ja ennastohverdavate mõtetega vastandiks Pierre arale ja natuke kohmetule iseloomule.
Mõne aja pärast saadeti koolipoisid rindele. Nende juht oli Käsper. Nad olid ka kümnekesi 200-300 venelase vastu, kuid ei taganenud. Nad said sõjasaagiks kuulipilduja. Peale seda lahingut tuli käsk... Käsk oli, et tuleb asuda vasturünnakule. Seda koolipoiste rühm ka tegi. Ühel maakuulamisel venelaste alal sai Käsper otsetabamuse pähe ja suri kohapeal. Peale seda valiti rühma juhiks Ahas. Aasta pärast oli Eestimaa pind venelastest puhas, kuid viimases lahingus Valga all sai Ahas haavata... Ahas lamas haiglavoodis mitu nädalat, kuid mõne aja pärast sai ta sealt välja ja lõpuks sai minna koju, Tartusse. Paljud Ahase koolikaaslased olid surnud: Käsper, Kohlapuu, Mõdrik ja Konsap. Kuna Ahas oli haavatud, siis ta pandi kabinetitööle, sest ta ei olnud enam nn rindekõlblik. Ta hakkas kirjanikuks ja andis ka kaks teost välja.
Aforismid · kõik ei suuda mind haavata. vähesed suudavad. sina suudad ning sa kasutasid oma ainulaadsed võimalust. · sa tulid mu südamesse läbi praegude, mille teised põhjustasid. aga südamest väljudes, purustasid sa mu südame täielikult. · kui kedagi armastad, lase tal minna. kui ta tuleb tagasi, on ta sinu oma. kui mitte, pole ta iial seda olnudki. · ma armastan aind 3 asja : päikest & kuud ja sind. päikest päeval, kuud öösel ja sind igavesti ! (ll) .
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
