on roomajatel kael. Sisalike nahk on kuiv, nahapinda katavad väiksed sarvainest soomused. Kuna sarvkate takistab looma kasvamist, vahetavad roomajad nahka. Roomajate kolju on ühendatud selgrooga mitme kaelalüli abil. Roomajate pea on liikuvam kui kahepaiksetel, nad saavad seda ka pöörata. Selgroolülidele kinnituvad roided, mis kaitsevad siseelundeid. Sisalikel on roided ainult selgroo eesmistel lülidel (rinnalülidel) ja moodustavad rinnakorvi, maol aga kõigil lülidel. Saaki haaravad sisalikud teravate hammastega, kuid enamasti neelevad selle tervena või suuremate tükkidena. Sisalikud toituvad põhiliselt ussidest, putukatest ja tigudest. Roomajad hingavad ainult kopsudega, sest kuiva naha kaudu ei ole hingamine võimalik. Nende kopsud on niivõrd arenenud, et hapnikust jätkub rohkem elutegevuseks. Seoses sellega, et kogu hapnik saadakse kopsude kaudu, on täiustunud roomajate vereringe, tähtsaks on muutunud kopsuvereringe. Ka süda on täiuslikum kui kahepaiksetel
7. Lien Eespool olev k�si haarab kandadepoolsest lauaservast kinni ja keha kaldub �le lauanina [10]. 8. Melon Eespool olev k�si haarab kandadepoolse lauaserva jalgade vahelisest alast kinni [10]. 9. Method �ks fundamentaalseim ja stiilseim trikk, mida tehakse nii, et eespool olev k�si haarab kandadepoolsest lauaservast kinni, m�lemad p�lved on k�verdatud ja laud on t�mmatud �lesse s�itja ette [10]. 10. Mindy M�lemad k�ed haaravad kinni varvastepoolse lauaserva jalgadevahelisest alast [10]. 11. Mute Eespool olev k�si haarab kinni varvastepoolse lauaserva jalgadevahelisest alast [10]. 12. Nose grab Eespool olev k�si haarab lauaninast kinni [10]. 13. Roast Beef Tagumine k�si k��ndib l�bi jalgade ja haarab kandadepoolse lauaserva jalgadevahelisest alast kinni [10].13 14. Seatbelt Eespool olev k�si haarab tagumise jala taga oleva varvastepoolse lauaserva alast kinni [10]. 15. Slob
Rakk-organismide ehituslik ja talituslik üksus. Eeltuumne rakk-rakus pole rakutuum eristunud. Päristuumne rakk-rakus on rakutuum. Kromosoom-sisaldavad pärilikkusainet, asuvad rakutuumas. Ribosoom-kõige väiksemad organellid, neis sünteesitakse valgud. Mitokonder-varustab rakku energiaga. Kromolplast-plastiid, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente. Leukoplast-organell, kus puuduvad pigmendid, sisaldab varuaineid. Kloroplast-plastiid, milles toimub fotosüntees. Vakuool-rakumahla mahuti. Viirus-üliväikesed bioobjektid, mis asuvad eluta ja elusa looduse piirimail. AIDS/HIV-viirus, mis levib vere või teiste kehavedelike kaudu. Antikeha-organismis moodustuvad erilised kaitsevalgud, mis haigustekitajatega seostudes nõrgendavad nende toimet. Õgirakud-haaravad endasse viirusosakestega nakatunud raku ja lagundavad siis selle. Vaktsiin-aine, mis valmistatakse vastavat haigust põhjustavast haigustekitajast, mis on surmatud või nõrgestatud. Vak...
rääkima kui omaette majandusharust. Riik on teinud selge valiku. Esimesed kümme ala saavad sisuliselt kaks kolmandikku toetusest. On alad, mis on meile strateegiliselt olulised, mille harrastamine võrdub sisuliselt kirjaoskusega: ujumine, kergejõustik, jalgpall, sõnaga alad, mille omandamine on kas eluliselt vajalik või mille harrastamine loob sisuliselt põhja ka teistele aladele. Siis on alad, mis haaravad küllaltki laiu masse harrastajaid, nagu korvpall, võrkpall, suusatamine, judo. Seejärel alad, mis ongi sisuliselt vaid saavutustealad vehklemine meenub siin esimesena. Suure osa ülejäänud harrastajaskonnas haaravad veel umbes kakskümmend spordiala. Kuna Eestis on sport riiklikult kultuuriministeeriumi haldusalas, siis on ministeerium ka spordiliikumise suurim toetaja. Aastatel 1998-2000 kultuuriministeeriumi eraldatav spordiliikumise toetus tõusis 1999
Viirus- elus ja eluta looduse piirimail olev rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunev bioloogiline objekt vaktsiin- surnud või nõrgestatud haigustekitaja mis viiakse vaktsineerimisel organismi elus organismide tunnused: pärilikkusaine olemasolu, võime muutuda ja areneda eluta organismide tunnused: puudub rakuline ehitus, iseseisev ainevahetus, paljunemisvõime taim-rakuline ehitus,iseseisev paljunemine,kasvamine, ainevahetus,muutumine,pärilikkusaine, valk koosnevad pärilikkusainest ja valgulisest kestast rakusisesed parasiidid, saavad paljuneda ainult peremeesrakus nakatanud rakus võivad: 1)äge viirusnakkus, hakkab kiiresti paljunema ja lõpptulemusena peremeesrakk hävib 2)peidetud viirusnakkus. pärilikkusaine koostisesse läheb. rakk pooldub- paljundatakse ka viirus 3)krooniline ehk mõõdukas viirusnakkus, paljuneb aeglaselt ja muutub pidevalt kaitsmine I välised kaitsetõkked- terve nahk, limaskestad II immuunsüsteem - kui viirus lä...
emotsioonid koosnevad Tõlgendus (kognitiivne reakts.) – olukorra ning mis on nende potentsiaali taju funktsioonid? Tegevusalge (käitumuslik reakts.) – motivatsioon ja ettevalmistus Väljendus (väljenduslik reakts.) – seisundi kommunikeerimine Kuidas mõjutavad Positiivsed emotsioonid haaravad tähelepanu ÕO14 emotsioonid taju ja paremini. Tähelepanu haaravad pigem asjad, mis tähelepanu? pakuvad naudingut vms, kui neutraalsed asjad. Kuidas mõjutavad Kui me märkame emotsionaalselt võimast stiimulit ÕO14 emotsioonid mälu? siis me mäletame seda paremini. Kui vaadata nt pilti, mille keskpunkt on häiriv/õõvastav vms, siis
Otsekõne saatelause võib paikneda otsekõne ees või järel, ka otsekõne sees (saatelausega katkestatud otsekõne): 1) saatelause + otsekõne: Esineja lausus: "Siis olid tingimuses hoopis teised." Poiss päris: "Kas eilset filmi nägite?" 2) otsekõne + saatelause: "Sel jutul pole mingit mõtet," kostis naaber. "Kuhu teie siis kiirustate?" päris Kalle. 3) otsekõne + saatelause + otsekõne: "Kui te oleksite seda minuga arutanud," pahandas isa, "poleks teil nii kevasti läinud!" NB! Lauselõpumärk on jutumärkide sees. Otsekõne võib koosneda mitmest lausest. Siis haaravad jutumärgid kogu lausutud teksti.
ning liiguvad vaid uru ümbruses, soojendades end päikeselistel nõlvadel või sebides niisama ringi. 3.toitumine Nad toituvad väikestest selgrootutest - mardikatest, ritsikatest, röövikutest, ussidest ja ämblikest. Saaki märganud kivisisalik varitseb seda natuke aega ning haarab selle siis kiire sööstuga. Suuremad isasloomad võivad süüa ka nooremaid liigikaaslasi ja emaste poolt munetud mune. Sisalikud on aktiivsed vaid päevasel ajal. Toitu haaravad sisalikud tervete hammastega, kuid enamasti neelavad saagi tervena või suuremate tükkidena. Suus nad toitu ei peenesta. Hambad asuvad neil nii lõualuudes kui ka suulaes. Kaotatud hammas asendub õige pea uuega. 4.sigimine Kivisisalikud talvituvad suvistes urgudes, talveks topitakse uru avad lehtedega kinni. Talvitumine võib alata juba septembris. Et kivisisalik hukkub temperatuuril alla - 4,9 kraadi, siis peavad urud olema küllalt sügavad. Mida paksem lumi maad katab, seda
Pulmamängud Oliver Palmik XII klass MÄNGUD PEAKSID OLEMA: * Mitte liiga tobedad. * Piisavat hulka rahvast haaravad. * Pealtvaatajale huvitavad. * Ning kindlasti ka lihtsad. *Vastavalt rahvale: Joogi- või seltskonnamängud. Vältida kindlasti seda, et mängu alustamine ja seletamine ei võtaks rohkem aega kui mängu lõplik läbikukkumine...Kui viina jagub siis ei tohiks mingil juhul asi labaseks minna! * Tark oleks abiellujatel orgunnida sugulastele/sõpradele/tuttavatele mingi jooming/kakelung ja ise peale rõngastamist kohe tuld tõmmata sellest seltskonnast.
Peajalgsetel limustel on pikad kombitsad (8 või 10) ja kombitsatel asuvad iminapad. Nad võivad liikuda ujudes raketi põhimõttel paisates lehtri kaudu välja veejoa. Peale selle võivad nad liikuda kombitsate abil. Elupaik: Nad elavad meredes; osa ujuvad (kolmaarid) ja teised kivide kaljude vahel urgastes (kaheksajalad). Suurus: Erineva suurusega mõnest sentimeetrist kuni 15 meetrini (hiidkalmaar). Toitumine: Nad on lihatoidulised loomad ja toituvad põhiliselt kaladest mida haaravad kombitsatega. Hingavad: Hingamiseks on lõpused. Liikumine: Kalmaarid ja kaheksajalad võtavad mantliõõnde vett täis ja sulevad mantli serva nn. nööbikestega. Liikumiseks paisatakse läbi lehtri välja tekib reaktiivjõud, mis paneb nad kiiresti liikuma. Meeleelundid: Neil on suured silmad, et näha saaki ja vaenlasi. Enesekaitse:1. Neil on varjevärvus ja nad sulavad kokku ümbruskeskkonna värvusega. Ärrituse korral muutuvad nad eredamaks. Kui ka see ei
kooristseenid tuumast ja selle arendustest orkester tavaliselt 4-kordne, suur roll vaskpillidel lauljatelt nõudis uutmoodi näitlemis- ja laulmisstiili meloodiarikkad, jõulise rütmiga, meeldejäävate grandioossed, kuulajat jäägitult haaravad motiividega Kirjutanud 26 ooperit. Neist tuntumad: Tuntumad teosed: ,,Oberto" ooperitetraloogia ,,Niebelungide ,,Kuningas üheks tunniks" sõrmus", mis koosneb ooperitest ,,Reini ,,Nabucco" kuld", ,,Valküürid", ,,Siegfried", ja ,,Lombardlased" ,,Jumalate hukk" ,,Ernani" ,,Lendav Hollandlane"
NEUROMUSKULAARSE SÜNAPSI TÖÖPÕHIMÕTE Sünaps kahe raku vaheline seos. Närvi- ja lihasrakud ei ole omavahel aga kontaktis, mistõttu antakse signaal edasi neurotransmitteri ehk vahendusaine ehk ülekandja abil. (Bogovski 1996: 301, Nienstedt 2001: 70). Närvilõpmes on rohkelt mitokondreid ja väikeseid sünapsipõiekesi. Lihasraku membraanil on retseptorid ehk vastuvõtjad, mis haaravad endasse sünapsipilusse pääsenud põiekeste sisu. (Nienstedt 2001: 71). Aktsioonipotentsiaal depolariseerib (muudab negatiivsest positiivsemaks) presünaptilise (sünapsiotsa) membraani, millesse tungivad Ca-ioonid. Ca-ioonide hulga tõus põhjustab transmitteri vabanemise põiekestest sünapsipilusse. (Nienstedt 2001: 71). Mediaatormolekulid (atsetüülkoliini molekulid) seostuvad postsünaptilise (sünapsist teisel
Renessanss III ja IV põlvkond III põlvkond (sünd. 1440-1460; tegevusaeg 1490-1520). Sel perioodil arenesid renessansslikud juured muusikas täiuseni. Lihtsad imitatsioonid ja kaanonivõtted haaravad kõiki hääli ja on kuulates kergesti jälgitavad. Kompositsioonis eelistati selget liigendust, sümmeetrilist ülesehitust. Rütm lihtsustus ja lähtus põhiliselt tekstist. Häälte kooskõla mängib järjest suuremat rolli ning polüfoonia pole liiga keerukas, mistõttu tekst on selgelt kuulda. Rohkem kui kunagi varem inspireerib tekst muusikalist väljendust. 15.- ja 16. sajandi vahetusel leiutati nooditrüki tehnika ja suur osa Josquini loomingust on juba tema eluajal trükis ilmunud
* Hingamises kiireneb või võib ,,hing kinni jääda". * Seedeelundkonna töös ebameeldivate emotsioonide puhul võime kogeda maos raskustunnet, hirmu korral suu kuivab. * Sise- ja välisnõrenäärmete töös adrenaliin suureneb põnevust tundes, kurbuse puhul pisaranäärmete töölehakkamine. Emotsiooni peamised omadused: * Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks; * Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses; * Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus, viha) kaudu. Emotsioonide liigid *afekt - lühiajaline tormiliselt kulgev emotsionaalne reaktsioon, mis mõjutab inimest tervikuna; ()
kinnitamiseks Ajutisele Valitsusele. · 26. 03.1917 toimub Petrogradis eestlaste demonstratsioon valitsusele surve avaldamiseks. Tulemused · Ühendatakse Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. · Haldusüksuse juhiks saab Jaan Poska · Nõuandev organ kubermangukomissari juures Ajutine maanõukogu, täidesaatev võim Maavalitsus. · Vene ametnikud asendatakse eestlastega. · Luuakse Eesti rahvusväeosad Oktoobripööre · Võimu haaravad enamlased, kes ei poolda rahvuslust. · Eesmärgiks kommunistlik maailma revolutsioon. · Viktor Kingissepp võtab võimu Jaan Poskalt üle. · Kõrgem valitsusasutus - Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. · Linna- maakonnavalitsused asendatakse nõukogudega. · Ühe partei diktatuur Oktoobripöörde järgne majandus · Pankade riigistamine. · Hotellide, äride, suurtööstuse riigistamine. · Mõisnike maa konfiskeeritakse. · Maa kuulutatakse riigi omandiks.
Õhumassid Õhumassid · Õhumassid on enam- vähem ühesuguste omadustega suured õhu kogumid · Õhumassid haaravad enda alla tuhandete ruutkilomeetrite suurused maa-alad Mandrilised ja merelised õhumassid · Mandrilised õhumassid on kuivad, sest tekivad maismaa kohal · Merelised õhumassid on niisked, sest tekivad mere kohal Ekvatoriaalne õhumass (EÕM) · Õhk on kuum ja niiske Troopiline õhumass (TÕM) · Õhk on kuiv ja soe Parasvöötme õhumass (PÕM) · Parasvöötme mandriline õhumass on kuiv, talvel külm ning suvel soe · Parasvöötme
Marge Veskemaa Kirjandus kui ühiskondlik või keeleline provokatsioon Kirjandus on kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus rikastab inimest. Mida rohkem loed, seda paremini loed. Lapsed, noored, täiskasvanud haaravad aina vähem raamatu järele. Sellega kaasneb lugemisoskuse, tekstist arusaamise ja analüüsivõime vähenemine. Lõhed ühiskonnas suurenevad.Olukord paneb tuleviku pärast muret tundma, sest lugejail ja arutlejail on tulevikus paremad väljavaated elus ja tööl hästi toime tulla, samal ajal kui teistel oht raskustesse sattuda. Raamatukogude roll ühiskonnas on muutunud. Kui varem võis neid kirjeldada justkui raamatupankadena, siis nüüd on raamatukogud võtnud pigem avatud teabekeskuse
1934. aasta pööre toimus sotsialistide huvides. Samuti on sotsialistide eesmärgiks luua piiramatu võimuga presidentaalne riigikorraldus, mis annab aimata, et nende sooviks oligi luua autonoomsus. Vaikival ajastul surutaksegi maha poliitiline opositsioon, Riigikogu saadetakse sundpuhkusele ning kehtestatakse riiklik kontroll kõikvõimalike eluvaldkondade üle. Kokkuvõtvalt kõik hakkab olenema Pätsi suvast ja tahtest. Veel üheks suureks asbektiks on see, et sotsialistid haaravad võimu, ning keelustavad vapside tegevuse. Mistõttu on ilmselge, et 1934. aasta pööre toimus sotsialistide huvides. 1929. aastal puhkenud ülemaailmne majanduskriis tõi kaasa rahva elatustaseme languse ja tööpuuduse kasvu, mis suurendas rahva rahulolematust riigi valituse tegevuse vastu ning süvendas sisepoliitilist kriisi. Rahvas hakkas üha enam pooldama kõva käe poliitikat. Olgugi ei loodetud kodanikuvabaduste piiramist, mis aga 1934. aasta pöördega juhtus
1979. aastal töötas Kareva kultuurilehe Sirp ja Vasar korrektorina. 1982 aastast sai Dorisest Kirjanike Liidu liige. 1983. aastal lõpetas luuletaja kaugõppes Tartu Ülikooli inglise keele filoloogina. 1992 2003 aastal oli ta UNESCO peasekretär. Praegusel hetkel on ta ainult kultuurilehe Sirbi peatoimetaja. Doris Kareva on saanud ka mitmeid luuletunnustusi. Kokku on autorilt ilmunud 16 luulekogu. (1.) Sisuline analüüs: * Mu juuksed kasvavad läbi lae ja haaravad pilvede külge Ja mis nendes saab seda mina ei näe ja küsida ka ma ei julge Sest säälpool on valgus ja heledad näod hõljumas pilvesid pidi ja siinpool on mardikad tõugud ja teod ja muld minu põskede ligi Antud luuletuses käsitletakse teemat surm ja, millised võivad olla surnud inimese tunded hauas, kui ta hing on kehast juba lahkunud. Autor otsib vastust selle, kas surnud inimene tunneb veel midagi, kui ta hing on taevasse läinud
ametlikum, teine korrus on rohkem aga hea ajaveetmise koht. Istumiseks pakutakse tavapäraseid toole, minimalistlikke tugitoole ja mugavaid diivaneid. Sisekujunduses on kasutatud rohkesti pruune, musti ja rohelisi värve, samuti on seal huvitav ning rahustav roheline valgus. Interjööri võib pidada vägagi kaasaegseks, sest kasutatud on just erksaid toone nagu laimiroheline, samuti on osa pindu klaasist ning mitmel pool on kasutatud lilleornamentikat, mis mulle väga meeldib. Seintel haaravad pilku võimsad pildid, mis on UpUpi veebilehe vahendusel müügil. Upup'is on mõeldud nii moe- kui ka tehnikahuvilistele, suurel ekraanil kuvatakse tehnikat ja moodi puudutavaid uudiseid, samuti saab kohvikus vastavaid ajakirju sirvida ning vaadata ja katsuda Sony kõige uuemaid tehnikavidinaid.
(Kaasasündinud immuun. e. pärandatud, omandatud immuun. e. see mis kujuneb elu jooksul, jaguneb Aktiivne: tekib haiguse läbi põdemisel v vaktsineerimisega kus kehasse viiakse nõrgestatud haigustekitajaid ja Passiivne: tekib pärast vaktsineerimist, kui organ. Viiakse valmis antikehad) immuunsüsteemi kuulub:lümfisõlmed, põrn, harkelund lümfotsüüdid:teevad antikehasid, mis seostuvad haigusetekitajaga ja teevad selle kahjutuks õgirakud:need on organ. olemas, haaravad tekitaja endasse vaktsineerimine:organ. viiakse nõrgestatud v surmatud kujul haigustekitajad v antikehad organ. peab pidevalt hingama kuna selle käigus vabaneb energia (ja CO2 jaH2O) õhu liikumise tee organism.: ninaõõs-neel-kõri-hingetoru-bronhid(e. 2 kopsutoru)-kopsud Alveoolides:toimub gaasivahetus, hapnik siirdub läbi alveoolideja kappillaaaride seinte verre, süsihappegaas liigub vastassuunas hingamist regul.:hingamiskeskus (e. peaaajus asuv närvikeskus)
Emotsioonid Koosnevad kolmest komponendist: 1) kognitiivne komponent 2) füsioloogiline komponent 3) käitumuslik komponent Tüüpilised omadused: *Tekib siis, kui see on inimese jaoks oluline. *Mitmetahulised kogu keha haaravad protsessid. ( muutused toimuvad füsioloogias, inimese käitumises, subjektiivses kogemuses). *Neid saab kirjeldada laiaulatuslike mõõtmetega või spetsiifiliste kategooriatena. Emotsioonikomponendid. Ahelatena. Põhjustaja ehk impulss sündmus kodeeritakse (liigitus mingisse kategooriasse) hinnang tekib füüsiline reaktsioon tegutsemine emotsiooni avaldumine (väljendub miimika, hääletoonis) emotsiooni regulatsioon (emotsiooni pidurdamine või võimendamine) . Põhiemotsioonid
Emotsioonid Margus Lind Madis Paukson Mis on emotsioon? Emotsioon on vaimne ja füsioloogiline seisund, mida seostatakse tundmustega, mõtete ja käitumisega. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus, viha) kaudu. Emotsioonide olemus Keemilised ained (hormoonid) ajus mõjutavad emotsioonide teket ja kulgu Neid nimetatakse: Neurotransmitter Neuromediaator Virgatsaine
pähe, kui võimalik ja nii sooritan tööd enamjaolt edukalt. Ainult hinnetele õppimine kurnab kindlasti väga palju õpilast, nt kui õpid kogu öö ning tuled järgmine päev kooli, teed selle töö ära ja saadki väga hea hinde, kuid kas see on elus kõige tähtsam. Arvan, et see ei ole kuigi oluline, muidugi ei saa ka nii, et ei õpi midagi ja loodad tulevikus heale töökohale. Kindlasti ei ole headele hinnetele õppimises midagi halba, inimesed on väga erinevad – mõned haaravad matemaatika valemeid lennult, teised aga peavad neid kordades rohkem õppima ja kordama. Eks iga inimene valib ise, kas tema jaoks on koolis olulised vaid hinded ja, et kas ta õpibki ainult hinnete pärast.
laps selle saanud haigestunud emalt. · Vastsündinutel esineb teetanus enamasti arengumaades. Peiteperiood · Haiguse peiteperiood on 250 päeva. Sümptomid · Sümptoomid tekiavad tavaliselt 314 päeva peale nakatumist. · Esimeseks sümptomiks on näolihaste jäikus. · Sellele järgnevad neelamishäired ning lihasjäikus levib järjest allapoole. · Võivad tekkida hootised väga valusad lihaskrambid, mis haaravad kogu keha ning mis võivad häirida ka hingamist. · Suureneb krambivalmidus ehk mistahes kerge ärritus (valgus, müra või puudutus) võib vallandada krambihoo. · Rasketel juhtudel võib tõusta vererõhk, palavik ning tekkida tugev higistamine. · Teetanuse tüsistusteks võivad olla tugevatest lihaskrampidest tekkinud luumurrud ja lihasrebendid, samuti kopsupõletik, süvaveenide tromboos või kopsuarteri trombemboolia.
Nakkushaigus, mida põhjustab bakter Brucella abortus Haiguse peiteaeg on 2-8 nädalat Brutselloosihaiged loomad eritavad mikroobe rooja, uriini ja piimaga Nakkusallikad Sagedamini kitsed ja lambad Harvemal juhul lehmad ja sead Brutselloosi võivad põdeda ka koerad, kassid, rotid, hobused, linnud ja põdrad, kuid nende osa on nakkusallikana inimesele väga väike Tekkemehhanism Peale nakatumist satub haigustekitaja verre, kus teda haaravad valgeverelibled, mille abil liigub edasi lümfisõlmedesse, maksa ja põrna Hakkab ta rakkude sees paljunema ning levib verega edasi teistesse organitesse, kus tekitab põletiku Organism piirab põletikukolde ning seetõttu võib tekkida mädapaise Sümptomid Sagedased vaevused on lihas- ja liigesvalu, iiveldus, alaseljavalu, palavik, higistamine, külmavärinad ja peavalu Vahel esineb ka köha, kurguvalu, kõhukinnisust ja suus võib esineda
Pärimad näited on ,,Sõttaminek" ja ,,Lennuk" 1907 ja 1908 aastate suvede Norra reisidel sai Triik mõjutusi põhjamaisest rahvusromantismist. Tuntuim selle perioodi töödest on "Dekoratiivne Norra maastik" Oma tugevasti üldistatud vormikäsitluse ja dekoratiivse stiliseeringuga meenutavad selle perioodi teosed suuresti norralase Edvard Munchi töid. Parimad sümbolistlikus laadis tööd: "Deemon", "Surma viis" ja "Surma lõikus". Ääretult haaravad on ka vabagraafilised joonistused "Märter", "Jaht", "Katastroof" Nikolai Triigist kujunes oma ajastu hinnatuim portretist. Noorema ea töödest on märkimisväärne Juhan Liivi portree. Samuti ka: Oskar Luts, A.H.Tammsaare, G.Suits, Järk-järgult muutus kunstniku kujutluslaad ekspressiivsemaks: Ulguv koer Triigile meeldis väga ka maastikke maalida: ,,Talvine Tartu Emajõega"
kangelased Kasutas juhtmotiive (kindlaid sündmusi, Muusika annab ilmekalt edasi karaktereid, Lõid kaasa poliitikas esemeid ja tegevustikke iseloomustavad tundeid, romantilisi kontraste viisilõigud) nn lõputud meloodiad, mis kujunesid Kulminisatsioonis on suured ansambli- ja kooristseenid lühikesest tuumast ja selle arendusest Grandioossed, kuulajat jäägitult haaravad Meloodiarikkad, jõulise rütmiga, meeldejäävate motiividega Nüansid tulevad välja orkestratsiooni Nüansid tulevad välja meloodialiinis arengus Laulja hääl pidi olema tugev, väljendusrikas Laulja hääl valitseb orkestri üle, ja hea tervikutunnetus Tuntumad teosed ,,Lendav Hollandlane", Tuntumad teosed ,,Traviata", ,,Trubaduur", ,,Rigoletto" ,,Tannhäuser", ,,Tristan ja Isolde"
koostise muutumine. Ülekaalus niiske ja sooja kliimaga aladel Nt: ekvatoraalne vihmamets Happevihmadest põhjustatud pursumine hävitab linnades kivihooneid ja monumente Rebenemine Põhjuseks temperatuuri kõikumine, tulemuseks kivimi purunemine. Ülekaalus kuiva liimaga aladel, kus suured temperatuuri kõikumised Nt: kõrb;mäed Voolav vesi Voolav vesi vihma-ja lumesulamisvesi haaravad endaga kaasa lahtist pinnast ning see tõttu võivad kujuneda uhtorud Jõed uuristavad orge Jää Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerimisel tekkinud jäämass, mis on moodustanud maismaal, ei sula suvel täielikult ja liigub oma raskuse ja gravitatsiooni mõjul tekkekohast eemale. Liustike tekkeks on vaja 1)madalat temperatuuri 2) piisavalt sademeid Moreen-... ... sorteerimata liustikusete, mis koosneb
Tahkistes on aatomid tihedasti koos ja mõjutavad üksteist. Elektronkatte sisekihtide elektronide energiatasemed on muutumatud, aga tahkistes muunduvad aatomi väliskihi elektronide ehk valentselektronide energiatasemed mitme elektronvoldi laiusteks energitatsoonideks. Lubatud energiatsoonid on üksteisest lahutatud keelutsoonidega. Keelutsoon on selliste elektroni energia väärtuste piirkond, mille korral ei teki stabiilseid elektroinlaineid. Elektronid ei saa omada selliseid energiaid, mis jäävad antud tsooni Enerigatsoonid: 1.Valentsitsoon 2.keelutsoon 3.Juhtivustsoon METALLID. Metallides on valentselektronide energiatsoon vaid osaliselt elektronide poolt hõivatud. Vabade tasemete olemasolu tõttu saavad elektronid tõusta tsooni hõivamata ossa, võttes selleks elektriväljalt lisaenergiat. Nii saavad elektronid liikuda ja põhjustada elektrijuhtivust. DIELEKTRIKUD. Dielektrikutes on valentselektronide energiatsoon elektronide poolt täielik...
pommituspolügoonina. Alam-Pedjas on loendatud 196 liiki linde, neist haudelinde viimasel kümnel aastal 153 liiki. Imetajaid on teada 43, soontaimi 485 ja samblikke 223 liiki. Siin on säilinud lammimetsad, mis mujal Euroopas on kadunud. Need laialehehelised metsad on botaanilised haruldused, seega tuleb neisse suhtuda kui vastutuskooslustesse, st kooslustesse, mis naabermaades on hävinud, siin aga paremas seisundis kui kusagil mujal. Kevadeti haaravad Alam-Pedjat üleujutused, Emajõe, Põltsamaa ja Pedja jõe ühine üleujutusala võib ulatuda 90 ruutkilomeetrini. Kasutatud kirjandus: http://www.visittartu.com/6554 http://et.wikipedia.org/wiki/Alam-Pedja_looduskaitseala http://matkarajad.maaturism.ee/?id=95&pg=object http://www.peipsi.org/peipsi.org-v2/wiki.phtml?title=Alam- Pedja_looduskaitseala&frame=body
Retsensioon Operett "Viini Veri" Johann Straussi operett Koreograaf ja lavastaja: Monika Wiesler Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten Kunstnik: Eldor Renter Osades: Tiiu Laur, Mati Kõrts, Väino Puura, Heli Veskus, Janne Shevtshenko, Margit Saulep, Julia Botvina, Urmas Põldma, Voldemar Kuslap, Alar Haak, Teo Maiste jt. "Viini veri" on elegantne ja lbus lugu kurikuulsa Viini kongressi päevilt (1.11.1814 - 8.06.1815), mis toimus selleks, et pärast Napoleoni sdu korrastada Euroopa piire. Isiklikult olid kohal Austria ja Venemaa keisrid, Preisimaa, Taani, Baieri ja Württenbergi kuningad ning paljud Saksa printsid. Vaatamata sellele, et riigid nuhkisid üksteise järele ja kord liitusid ühed, kord teised, oli Viinis väga lbus. Kogu Euroopa avastas Viinis uue tantsu - valsi, mida mujal veel ei tuntud ja hiilgav seltskond sai ikka ja jälle kokku selleks, et tants...
Inimesed on nii ilusad ja head ! Inimesi on väga erinevaid. On selliseid kes näevad välja väga väga ilusad aga tegelikult peitub selle ilu taga veel midagi. Ei saa öelda, et kõik inimesed on ilusad, iga inimese ilu on erinev ja nagu öeldakse, et ilu on vaataja silmades. Juba lasteaias kerkivad meie hulgas esile liidrid, kes haaravad kaaslaste üle võimu. Kooli minnes puutume kokku jälle teemaga. Tekivad juhtfiguurid, kes jahuvad võimu ja kuulsust. Tavaliselt on sellisteks ,, Barbie ,, moodi tüdrukud ja ,, Ken´i ,, moodi poisid, kes on nagu martsipanist tehtud ja kukuvad teisi kamandama ja kiusama. Väline ilu on aga väga petlik, sest tahest tahtmata on inimene pilt ilus aga teda natukenegi tundma õppides saad aru, milline uss ta tegelikult on. Ja selliseid on meie seas väga palju , kahjuks. Aga ma tean seda,
Paikse eluviisiga, ei hoidu parvedesse ning pikemaid rändeid teeb ainult kudemisperioodil. Sigimine: Koeb jäämineku ajal aprilli keskel, merelahtedes isegi märtsi lõpus. Kudemispaigad on üleujutatud madalaveelised luhad. Kudemisaladele saabuvad esimesena noorde isased havid. Pärast marja heitmist kooruvad 1225 päeva möödumisel vastsed. 3 Toitumine: Havidel on meie veekogude kõige ahnema röövli kuulsus. Nad haaravad suure aplusega esimest ettejuhtuvat saaki. Haugide toidumenüüsse kuuluvad kõikvõimalike kalaliikide kõrval mitmesugused selgrootud, konnad, veelindude pojad ja väikesed imetajad (nt mügrid). Toidu valik sõltub enamasti saakloomade ohtrusest, nad õgivad ka väiksemaid liigikaaslasid, st esineb kannibalism. Haug ehk harilik haug ehk havi (Esox lucius) on Hauglaste sugukonda kuuluvröövkala. 4 Pilte havist 5
Põhiseaduse lugemine I Peatükk - Üldsätted Põhiseaduse I peatükk sätestab Eesti riikluse ja riigi õigusliku ülesehituse põhiprintsiibid ning normid. Neil on oluline tähtsus kõigi teiste PS sätete suhtes. Juba peatüki pealkiri “Üldsätted” viitab asjaolule, et seal sisalduvatel sätetel on teiste PS normide suhtes üldine tähendus, need haaravad endasse osa PS teiste peatükkide sätteid. II Peatükk - Põhiõigused, vabadused ja kohustused PS II peatükk hõlmab 48 paragrahvi, moodustades rohkem kui veerandi PS mahust. Niivõrd põhjalik sätestus annab tunnistust PS teksti autorite kindlast sihist tagada Eesti Vabariigis võimalikult ulatuslik üksikisiku õiguste kaitse ning taastada Eestis tsiviilühiskond. Põhiõigused on põhiseaduse jõuga subjektiivsed õigused. Põhiõigused sisalduvad PS-s küll alles II peatükis, kuid selle peatüki maht ...
Tema seljal ja sabal on pikiharjad. Krokodillid on kohastunud eluks vees Neil on varvaste vahel ujulestad Nende pea ja keha on ühel joonel, millest ülespoole on vaid silmad ning ninasõõrmed Samuti on ninasõõrmed otseühenduses hingetoruga, mitte läbi suuõõne. Krokodillide kopsud on imelised. Neil on nahast kõrvaklapp, mis vee alla minnes sulgub Krokodillidel puuduvad huuled Toitumine Krokodillid on hirmu äratavad kütid, kes haaravad saaklooma oma lõugade vahele milles on 66 teravat hammast Põhiliselt toituvad nad kaladest, kuid mõnikord ka imetajatest, näiteks antiloopidest ja sebradest kes vee lähedale satuvad. Elupaik Enamik krokodille elab troopilistes jõgedes Krokodillid elavad Aafrikas, India mageveekogudes, Kesk- ja Lõuna- Ameerikas India, Indoneesia ja Austraalia rannikuvetes. Paljunemine Vastassugupoolt meelitavad Krokodillid eritades oma kehale muskuse-
kuulmine - tunneb maapinna võnkumist Hingamiselundid kopsud Vereringeelundid süda (kolmekambriline, mittetäielik vahesein), veresooned, veri kõigusoojased Seedeelundkond sarnanevad kahepaiksete omadega Erituselundkond Toitumine haaravad teravate ham- kägistavad ja neelavad tervelt mastega tervelt või alla. suurte tükkidena mürkmaod hammustavad ehk salvavad Toit putukad, ussid, teod hiired, konnad, linnupojad, si-
elupaigad Sisalikud elavad kõigil mandritel peale Antarktise, samuti enamikul saarestikel. Neile meeldivad igasugused päikese käes soojenevad pinnad, mille läheduses on olemas sobivad varjumispaigad. Sisalikud mõnulevad päikese käes hommikul ja pärastlõunal, kuid mitte tugevas keskpäevakuumuses. Toitumine Söövad mardikaid, rohutirtse, röövikuid, usse ja teisi selgrootuid. Suuremad isasloomad võivad süüa ka nooremaid liigikaaslasi ja emaste poolt munetud mune. Toitu haaravad teravate hammastega tervelt või suurte tükkidena. PALJUNEMINE Enamik roomajaliike saab järglasi munedes Eestis elutsev arusisalik on üks väheseid, kes poegib ja üks sisalikuema saab korraga kümmekond poega Kivisisaliku emasloom muneb aga näiteks 6...16 muna ning kaevab need madalasse auku Kaitsekohastumused Neil on nii passiivseid kui ka aktiivseid kohastumusi enda kaitseks ja varjamiseks. Passiivne näiteks varjevärvus
(~1eV) keelutsooni kõrgemasse tsooni juhtivustsooni, jättes valentstsooni tühikuid auke. Auk käitub elektriväljas nagu positiivse laenguga voolukandja. Pooljuhti läbiv vool liitub elektronide ja aukude voogudest. 2.5. Dielektrikutes on keelutsoon lai (5-10 eV), soojusenergiast ei piisa juhtivuselektronide tekitamiseks. 2.6. Pooljuhtide (Si, Ge jt) elektrijuhtivust tõstavad lisandid nii elektrone hõlpsasti loovutavad doonorid kui ka elektrone haaravad ning valentsitsooni auke jätvad aktseptorid. Doonorlisandiga (valdavalt elektronjuhtivusega) pooljuht on n-pooljuht, aktseptorlisandiga (valdavalt aukjuhtivusega) pooljuht aga p-pooljuht. 3.1. Siirdekiht p- ja n-pooljuhi vahel, pn-siire juhib elektrivoolu ainult suunas p- poolmelt n-poolmele; seetõttu toimib vahelduvvooluringi lülitatud pn-siire (diood) alaldina. 3.2. Transistor on pooljuhtseadeldis elektrisignaalide võimendamiseks, muundamiseks ja genereerimiseks. 3.3
kõige seiklusrikkam unenägu. Kauni lauljatari Tosca ja kunstnik Cavaradossi armastuse vahele astub julm ja võimukas politseiülem Scarpia ning mässib nad oma salakavalasse võrku. Algab võitlus armastuse, poliitiliste intriigide, usalduse ning halastamatu võimuiha vahel ja olgu öeldud – selles loos ei ole võitjaid… • 20. sajandi ühe suurema meloodiameistrina on Puccini loonud oma tegelastele värvikad ja haaravad portreed, kasutades julgeid kõlavärvinguid ja meeldejäävaid meloodiaid. Ooperi muusikaliste kõrghetkede hulgas on soprani üks kaunimaid aariaid „Vissi d’arte“ ja tenorirepertuaari üks kuulsamaid aariaid „E lucevan le stelle“, mis on läbi aegade võlunud nii ooperigurmaane kui päris esmakordselt ooperiga tutvujaid. • Tosca - Rahvusooper Estonias KASUTATUD ALLIKAD • http://www.opera.ee/lavastus/tosca/ • http://et.wikipedia
Emotsioonid Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne) subjektiivselt tajutakse seda mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Emotsiooni 3 omadust Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks(ebaoluliseks). Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused inimese füsioloogias subjektiivses kogemuses käitumuslikus väljenduses Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised, positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus, viha) kaudu. Positiivsed tundmused, mis väljendavad positiivset suhtumist:
Organismi kaitsevad haigustekitajate eest valged vererakud, vere hüübimises osalevad aga vereliistakud. Vere põhiülesanded on 1) seob organeid 2)transpordib toitaineid 3)ühtlustab temperatuuri 4)kaitseb organismi. 4.Organismi kaitsesüsteemi nimetame immuunseks. Selle elunditeks on lümfotsüüdid, lümfisõlm ja põrn, mis valmistavad leukotsüütide hulka kuuluvaid kaitserakke antikehasid.Organismi aktiivse kaitse tagavad nii valged vererakud, mis haaravad endasse haigustekitajaid, kui ka lümfotsüüde, mis sünteesivad antikehi. Omandatud immuunsus kujuneb kas haiguse läbi põdemisel või vaktsineerimise tagajärjel. Vaktsineerimisel viiakse organismi kas nõrgestatud haigustekitajaid, nende mürke või surnud haigustekitajaid.Kui vaktsineerimise tulemusel moodustuvad antikehad, on tegemist aktiivse immuunsusega, kui aga organismi viiakse valmis kujul antikehad, siis on tegu passiivse immuunsusega.
erakonna ajalehetoimetaja haamriga pähe, mille tagajärjel viimase mõistus lakkab tegusid kontrollimast ja sünnib ümber "loomulikuks" inimeseks, keda huvitab vaid isiklik elamismõnu. "Vedelvorst" (1932) on komöödia, mille tegevusajaks on 19.saj lõpp. Näidendi keskne kuju "vedelvorst" Kustav on harukordselt laisk. Kustav on laisk mitte lodevusest, vaid tegevusse rakendamata jõust. Kui virk Tiiu suudleb Kustavit, haaravad meest meeletu energia ja töötahe. Näidendi koomika on juuripidi kinni eesti keele ja meelelaadi sügavamates kihtides. Sel komöödial on midagi öelda eestlase ja eestluse kohta. "Salongis ja kongis" (1933) peegeldab kriisiajastutut. "Roosad prillid" (1934) keskseks tegelaseks taas üks veidrik, endine näitleja, kes on andunud mälestustele noorusarmastusest. "Vaheliku vapustused" (1943) kahe peremehe kemplemine tubli vabadiku koha pärast.
sademete ja aurumise vahekorrast. HORISONDID - Mulla moodustavad eri värvuse ja erinevate omadustega kihid, mida nimetatakse mulla horisontideks. Neid tähistatakse ladina tähtedega O, A, E, B, C, D jne. Mulla läbilõikes esinevad horisondid moodustavad mulla profiili. Horisontide arv on eri muldadel erinev, olenevalt mulla lähtekivimi koostisest ja mullaprotsessidest. Eestis on neid enamasti 2-5. Mulla üldine tüsedus, mida horisondid haaravad, ulatub mõnekümnest sentimeetrist pooleteise meetrini, olles õhem Põhja-Eestis ja tüsedam Lõuna-Eestis. NENDE TEKKIMISE PÕHJUSED - Mullahorisondid ehk mulla geneetilised horisondid on mullatekke ja arenemise käigus kujunevad ja muutuvad üksteise peal lasuvad mullakihid. 6. Leetmulla joonis: 5 horisonti koos selgitustega Parasvöötme okasmetsad; sademed > aurumine; mullalahuse valdav liikumissuund ülalt alla;
Seljauim hoiab keha püstasendis. Nende ujumiskiirus on enamasti 36 km/h, kuid võivad ka ujuda 60 km/h. Delfiinid on väga iseloomulikult värvunud, sulandudes lainete sillerdusega veepinna läheduses ning hajutades keha piirjooni. Ülalt vaadates sulandub nende tume selg kokku veesügavustega, alt üles vaadates aga ei hakka delfiini valge kõht heleda taeva taustal kuigivõrd silma. Delfiinid püüavad peamiselt kalu ja kalmaare ( ja teisi vähilaadseid), keda nad haaravad oma kooniliste hammastega ning neelavad tervelt alla. Delfiinidel on 88 teravaid hambaid. Hingavad delfiinid kopsude abil. Lühikese aja jooksul võib ta sisse hingata kuni 10 liitrit vett. Delfiinid on kiired ning osavad ujujad. Nad hüppavad tihti veest välja ja lendavad lühikest aega lainete kohal. Selliste hüpete ajal saavad suure kiirusega kihutavad delfiinid hingata. Emased delfiinid sünnitavad kord kahe-kolme aasta tagant üheainsa poja. Vastsündinu on umbes 80 cm pikk
4)Harkelund- asub rinnaõõne ülaosas ja kontrollib ning mõjutab kehasiseseid kaitsereakltsioone. Ka harkelundis valimivad lümfotsüüdid. Kõige suurem onn harkelund 11.-15. Eluaastal. Suguküpsuses saabudes algab selle taandareng, harkelundi kude asendub rasvkoega. Mis juhtub kui tõvestavad mikroobid on organismi tunginud? Kui tõvestajad on organismi tunginud, hakkavad vere leukotsüüdid neid kahjutuks tegema. See toimub mitmel viisil. 1)Üht tüüpi leukotsüüdid, õgirakud, haaravad mikroobid endasse ja seedivad nad ära. 2)Teist tüüpi leukotsüüdid, s.o lümfotsüüdid, valmistavad erilisi kaitsevalke- antikehasid, mis liituvad viiruste ja tõvestavate bakteritega, et neid hävitada või nõrgestada. NB! Iga liiki tõvestaja vastu on erinevad antikehad. Näiteks gripiviirusevastased antikehad ei astu võitlusesse tuberkoloosibakteritega. Imuunsusvormid! o Kaasasündinud imuunsus- organismi bioloogilisest eripärast tulenev
Mereelukad ja linnud jäävad prügisse kinni, mis hulbib veel ja selle tagajärjel nad hukkuvad. Mereelukad söövad sisse üliväikesi plastiktükke, pidades neid toiduks. Need aga põhjustavad mürgitui ja ummistusi. Suur probleem on ka selles, et plastik imeb endasse kemikaale, mida on merre heidetud. Surnud merelindude kõhust on leitud süstlaid, sigaretisüütajaid ja hambaharju. (5) Tohutut kahju tekitab prügisaar albatrossidele. Nad haaravad noka vahele kõike, pidades seda toiduks. Nii haaravad nad ka plastmasstükke või kilekotiriba ja nii võib lind lämbuda. Samuti viivad albatrossid enda poegadele seda sodi ja nii sureb neist miljonist pojast veerand ära. (4) Mereuurija Christian Boerger ütles, et tema on lindude seest leidnud kuni 26 erinevat värvi plastikut korraga. Ta peab plastikut lindude jaoks väga ohtlikuks. (3) Paljudele ei tee aga prügi kahju. Seevastu mereputukad saavad reostusest kasu
antud tingimustes kõige rohkem ära tasub. Paljud loomad (rasvatihased, metsakuklased) kaitsevad teatud piiratud alasid ehk territooriume, kus vajalikud ressursid paiknevad. Teised valvavadki vaid ressursse, raiskamata jõudu terve territooriumi kaitse peale. Nii valvab sebra oma joogikohta, vesikirp paaritatud emast, koer oma konti. Ressursside jaotusviisi, kus ühed konkurendid (tugevamad ja konkurentsivõimelisemad) haaravad omale osa maa-aladest või ressurssidest ja jõuavad neid edukalt teiste eest kaitsta, nimetatakse despootlikuks jaotamiseks. Nii jagunevad konkurendid omanikeks ja mitteomanikeks. Näiteks joogikoha omanikust sebratäku juurde koguneb terve haarem märasid, mitteomanikest isased võivad kauneid sebradaame ainult kaugemalt silmitseda. Looduslik valik soosib despootlikku käitumist ainult siis, kui kaitstud ressurssidest saadav kasu ületab kaitsmise hinna. Kui
Jakob Westholmi Gümnaasium Hortus Musicus Retsensioon Maarion-Aniita Kivilo 10.a klass õp. Siiri Veskimäe Tallinn 2015 Meie käisime klassiga Hortus Musicuse kontserdil 12.veebruaril, mis toimus Tallinna vanalinna väravatornis. Kontsert oli renesanssi teemaline. Hortus Musicus on Eesti vanamuusikaansambel, mille asutas 1972. aastal ansambli juht Andres Mustonen. Ansamblis on kokku 10 liiget, kõik mängivad erinevaid pille ning kolm nendest laulavad veel lisaks. Andres Mustonen, kes on ansamblijuht, mängib viiulit, vioolat, plokkflööte ja krummhorni. Olev Ainomäe mängib pommereid, oboed ning šalmeid. Imre Eenma mängib violonet, kontrabassi ning gambat. Valter Jürgenson tromboone, Peeter Klaas gambasid ja tšellot. Ivo Sillamaa mängib nii orelit, klaverit kui ka klavessi...
Sotsiaalne käitumine Deegu on aktiivne ja väga uudishimulik. Ta peab kindlasti kõik asjad järgi nuuskima ja hambaga järgi proovima. Kui temaga küllaldaselt tegeleda, muutub ta täiesti taltsaks, eriti juhul, kui ta on peremehega noorest peast harjunud. Talle ei tohi teha haiget - deegul on väga hea mälu ja kui talle kordki haiget teha, siis kaotab ta hooldaja vastu usalduse. Ära kunagi võta deegust kinni pealt poolt, kuna nende vaenlased linnud haaravad neid just sealt.Sellega hirmutad deegu ära. Üldiselt deegu inimest ei hammusta. Kasutatud kirjandus Pildid: http://www.koer.org/pood/pics/20080606a.jpg http://www.critterconnection.cc/images/animals/degu/degu1.jpg http://static1.fotoalbum.ee/fotoalbum/169/272/04238618361767.jpg http://i42.tinypic.com/ivk2hg.jpg Tekstid: http://et.wikipedia.org/wiki/Deegu http://www.lemmikajakiri.ee/est/?articleID=454 http://web.zone.ee/pisiloomad/deegu.htm
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
