MULLATEADUS 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. Mulla komponendid: mineraalaine (mulla lähtekivim mille peale muld tekkima hakkab), orgaaniline aine (elusorganismid viivad läbi lagundamist ja surnud orgaaniline aine huumus), õhk, vesi 2. Muldi kujundavad faktorid. 1) rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid 2) lähtekivim 3)kliima 4)reljeef 5)aeg- eestis noored mullad väga ajakulukas protsess on muldade teke 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullst alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini on kahemõõtmeline. Pedon on muldkattest reaalselt esinev mullasammas on kolmem...
Rohkem kui poolel Eesti välisjõududega mujalt kohale kantud. Eestis kattub pinnakatte mõiste kvaternaari setetega territooriumist on maapinna absoluutne kõrgus alla 50 m, 2/5 territooriumist on see ning koosneb peamiselt purdsetteist (liiv, kruus, moreen jm.), vähemal määral 50...100m ja 1/10 üle 100m. kemogeenseist (järvelubi) ja biogeenseist (turvas) setteist. Pinnakate on meil peamine Kõrgeim punkt - 317,6 m (Suur Munamägi) asub Haanja kõrgustikus. Tänapäeva ehitusalus ja muldade lähtekivim, oluline veereziimi ning vete keemilise koostise kujundaja. maapinna absoluutne kõrgus on üldises seoses aluspõhja pinna absoluutse kõrgusega. Pinnakattest koosnevad kuhjepinnavormid ja ta on üks olulisem tegur, mis määrab maastike Maapinna meso- ja mikroreljeefi iseloomulikud jooned on kujunenud põhiliselt mandrijää ja ning taimkatte kohalikud erijooned
(fosfori- ja lämmastikuühendid). Inimasustusest eemal paiknevad väikesed läbivooluta järved on tavaliselt puhtad ja selgeveelised. Toitainete vähesust neis piirab järveelustiku hulk. Enamik Eesti järvi on läbivooluga ning jõed kannavad siia mitmesuguseid setteid, mis muudavad vee sogaseks. Toitainete rohkusest: -veetaimede kiire kasvamine -järvede värvus muutub kesksuvel roheliseks -järvevee läbipaistvus eriti väike Suurim läbipaistvus on mõõdetud Haanja kõrgustiku jalamil asuvast Nohipalu Valgjärves (10m), Tallinna lähedal harku järves seevastu on läbipaistvus vaid 30cm. Eestimaa järved on enamasti magedaveelised, nii nagu see on omane läbivooluga järvedele. Läänemerest maakerke tõttu eraldunud rannajärved võivad esialgu küll soolakat merevett sisaldada, kuid aja jooksul katkeb ühendus merega lõplikult. Seetõttu muutuvad need tüüpilisteks mageveejärvedeks. Temperatuur Madalad ja suure pindalaga järved
Iseloomult orujärved või moreenmaastiku glatsiokarstilised järved on Eesti sügavamad järved. Need asuvad enamasti Kõrg-Eesti aladel. Eestis sügavaim järv on Rõuge Suurjärv, mille sügavus on 38 m, sellele järgneb sügavusega 31,9 m Väike-Palkna ja 30,2 m Udsu järv. Looduslikke järvi on Eestis umbes tuhande ringis. Kaardil paiknevad nad ebaühtlaselt (joonis 2). Keskmiselt on Eestis iga 100 km² kohta 3 järve. Kõige tihedamalt on järvi Lõuna-Eestis, seal asuval Haanja kõrgustikul on rohkem kui 30 järve 100 ruutkilomeetri kohta. 25-30 järve 100 ruutkilomeetri kohta on Otepää ja Karula kõrgustikel. Saaremaa ja Lääne-Eesti ranniku aladel on arvukalt madalaid järvekesi. Põhja- Eestis Kurtnas on väikesel maaalal 41 järve 30 km²-l. Need esindavad järvetüüpe, mis on tänapäeval jäänud haruldaseks ja võivad kaduda. Kesk- ja Lääne-Eesti piirkondades on järvi vähesel määral, samuti Pandivere kõrgustikul. Samuti on vähe järvi
(342 km2), Ulila, Emajõe-Suursoo) • Peipsi nõo lõunaosa ( Enamasti rabad liivadel, madalsood üleujutatavates piirkondades; Meelva, Uulika, Kalsa) VIII Lõuna – Eesti kõrgustike väikeste soode valdkond (18%) • Kõrgustike orustatud alad ja kõrgustikevahelised nõod (Sügavad kitsad ürgorud lavajal kõrgendikul. Hea drenaaž. Sood orgudes,järvelise tekkega, madalsood. Kerreti, Meenikunno, Kuiksilla,) • Moreenkingustike alad (Otepää, Haanja ja Karula kõrgustik. Sood väikestes küngastevahelistes sulg-ja avalohkudes. Kirikumäe, Remmeski, Kivestmäe, Vällamäe) Soode elustik, loomaderühmade erilised soodele omased tunnused. Soodega seotud elusorganismid Taimed (samblad, soontaimed) Samblikud Madalsoo • Tarnad, kõrrelised, pilliroog, villpead, madalsoosamblad, (sh turbasamblad), sõnajalgtaimed, sarikalised, pajud, porss, kased, mänd, kuusk, jms (kokku üle 300 liigi) Siirdesoo
LÄHIAJALUGU I Suuline arvestus Eesti ja maailm 20. Sajandi esimesel poolel I Maailma Esimese maailmasõja eel Imperialismiajastu iseloomulikud jooned Riikidel saavutada võimalikult suur võim maailmas Imperialistlik riik arvab huvisid olevat enam-vähem kõikjal maailmas Majandusliku mõjuvõimu laiendamist Vähem arenenud maad muudeti 19. sajandil toorainebaasiks ja üha enam ka turuks Koloniaalimpeeriumite teke 1914. a. elas 56% elanikkonnast koloniaalmaades 20. saj hakkasid vabad koloniaalvallutusteks sobivad maad otsa saama, mis teravdas vastuolusid suurriikide vahel ning viis katseteni valdused ümber jaotada. Suurimad koloniaalmaad asusid Aafrikas- Pr, Sks, GBR, It, Portugal, Hispaania... Maailmamajandus 20. Sajandi algul 1830-1913 suurenes maailmas toodetud kaupade ja teenuste...
Maastik. Maastiku mõiste areng. Erinevates keeltes erinev tähendus. Teistes keeltes nt: maastikumaal, piirkond, vaade. Teadusliku terminine kasutuses alates 19. sajandist. Eestis on sõna "maastik" kasutusel ligi 100 aastat (Rühmitus "Noor Eesti"). Oskussõnana kasutusel alates 1910. aastast "Maateaduse sõnaraamatust". Eesti k - Värvide ja vormide laad vaateväljas, peisaaž Territoriaalse üksuse üldine nimetus. Ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused. Territoriaalse maastikulise liigestuse põhiüksus. Maa-ala, kus perioodiliselt korduvad vastastikuses sõltuvuses pinnavormid, taimkatteüksused, inimtegevuse avaldused. Maastiku loodusteaduslik käsitlus. ’’Maastik" kui geosüsteemi (geokompleksi) sünonüüm - geograafiline ala, mida iseloomustab eelkõige geneetiline, territoriaalne ja ökoloogiline ühtsus. Kindlat suurusjärku geokomplek...
Jõgede veetaseme langus, üldine põhja- ja pinnavee taseme langus 31. Mis on erosioon? Erosioon Eestis mis liiki, kus? Erosioon on pindmiste mullaosakeste ärakandumine maapinda mööda liikuva vee või tuulte mõjul. Eestis on umbes 100 000 ha (2,4% Eesti pindalast) vee-erosioonile ohtlikke piirkondi (Kagu-Eesti kõrgustikud, Vooremaa) ja umbes 5 korda samapalju pinda, mis on tundlikud tuule-erosiooni suhtes (Lääne-Eesti madalikel ja saartel). Kuna paljud Otepää ja Haanja põllumajanduslikud alad on sööti jäänud, on vähenenud ka erosioon neilt. Üldiselt, mida suurem on erosioon, seda seda vähemviljakamate muldadega on tegemist. Erodeerunud mullad on toitainevaesed ning põuakartlikud. 32. Millised asjaolud soodustavad erosiooni, kuidas võiks erosiooni vähendada? Mullakihi looduslik tekkimine on aeglane protsess (kivimite füüsikaline murenemine partikliteks). Tuul ja sademed (tugevad vihmahood). Pinnavorm (ja maa topograafia kallakus). Mulla
Järelepaviiner, Rakvere grillviiner juustuga. Singid: Rakvere suitsusink, Rakvere suitsusingike, Einepeekon, Lihaveise-suitsusink, Talurulaad, Suitsutatud kaelakarbonaad, Suitsutatud seavälisfilee, Suitsurulaad, Suitsupeekon, Suitsustatud veisevälisfilee, Suitsutatud veisesink, Sealihasink, Kerge sink, Viru keedusink, Järelepa kalkunisink, Kodusink. Suituvorstid: Tallinna poolsuitsuvorst, Mõisa poolsuitsuvorst, Keedusalaami, Rakvere täissuitsuvorst, Moskva täissuitsuvorst, Haanja poolsuitsuvorst, Rakvere Krakov juustuga. Hakktooted: Pikkpoiss, Pihvid, Lihapallid. Sardellid: Peresardell, Rakvere suitsusardell, Sardell juustuga, Sardell sinepiga. Võileivamäärded: Hõrk pasteet, Maksarõngas, Maksapasteet, Maksavorst, Saiakate. Snäkid: Rakvere õllesigar. Jahutatud sealiha: Ungari pekk, Seakaelakarbonaad, Seakaelakarbonaadi lõigud, Seavälisfilee, Seavälisfilee kamaraga, Seavälisfileest minutipihv, Seasisefilee,
Lisaks taimestikule ja järvedele pakub silmailu maalilise vaatepildiga Kaika kuplistik. (Antsla valla koduleht) 1.4.3 Karula vald Karula vald asub Lõuna-Eestis, Valga maakonna kagunurgas. Vald jaguneb 14 külaks, millest rahvuspargi alale jäävad Koobassaare, Lusti, Lüllemäe, Rebasemõisa ja Valtina. Karula rahvuspark hõlmab 50 km2 valla territooriumist. (Karula valla koduleht) 1.4.4 Varstu vald Varstu vald paikneb Võrumaa edelaosas Haanja kõrgustiku lääneserval. Vallas on 19 küla, millest Karula rahvuspargi alale jääb Vana-Roosa küla Varstu valla pindala on 172,6 km2. Karula rahvuspark hõlmab 0,6 km2 valla territooriumist. Varstu vallast rahvuspargi territooriumil ei ela ühtegi elanikku. (Varstu valla koduleht) 6 2. KARULA RAHVUSPARGI ALAL ASUVAD KÜLAD 2.1 Karula rahvuspargis asuvate külade andmete esitamise metoodika
On leetunud ja leedemullad ja nende märjad variandid. Boniteet 8-10. Huumusvaesed ja ka happelised mullad. Allvaldkonnad a) põhjarannik- kohati ainult mõnisadameetrit lai, puudub põllumajanduslik kasutus, leedemullad ja märjad leedemullad. B) Nõva- ulatub sisemaale, karbonaatne materjal jääb alla, mis on kaetud kruusade või viirsavidega. Mullad paremad kui a, sest põhjavesi on lubjarikas. VIII Kagu-Eesti erodeeritud muldade valdkond- haarab enda alla 5% Eestimaast. Haanja, Otepää, Karula kõrgustik. Geoloogiline aluspõhi karbonaadivaene materjal, Kagu-osas tuleb ülemdevoni lubjakivid aluspõhjaks. Lähtekivimid mitmesuguse karbonaatsusega. Suured kallakud ja põllumajanduslik kasutus laugematel aladel. Põllumaa osatähtsus suur, 35-39%. Asustatus tihe. Suurim probleem erosioon. Mullad kirjud, erodeeritud aladel väga madala viljakusega, deluviaalsetel aladel boniteet 5-7 klass. Deluviaalseid muldi on vaid väga kitsaste ribadena
kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Hoiualad 1 Kaitsealused liigid ja kivistised püsielupaigad kaitstavad looduse üksikobjektid kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid Kaitsealade jaotus: Rahvuspark – Lahemaa, Karula, Soomaa, Matsalu, Vilsandi Looduskaitseala – Kabli looduskaitseala, Abruka LKA Maastikukaitseala - Haanja, Otepää Kaitseala tsoneering ehk vööndid: Loodusreservaat – keeluala, inimtegevus keelatud Sihtkaitsevöönd – teatud tegevused lubatud Piiranguvöönd – majandustegevus teatud tingimustel, liigilise koosseius säilitamine kohustus. Kaitse-eeskiri (KEK) – konkreetse kaitstava objekti looduskaitseline reeglistik, mis tugineb LKS’ile. Kaitsekohustuseteatis – teabedokument maaomanikule hoiuala teatis - looduslike tingimuste muutmine
Kulutusvagumused - pikemad ja avatud otstega orulaadsed pinnavormid, nt Peipsi ja Võrtsjärve nõgu. Jääkriimud mandrijäässe jäänud teravate kivide tekitatud. Kivid liikusid koos jääga mööda aluspõhja pealispinda. Moreentasandikud liivsavi või saviliivase pinnakattega alad, kujunenud vana reljeefi tasandikulistele kohtadele. Paksus mõnekümnest cm kuni kümnekonna meetrini. Võivad olla lainjad. Künklik moreenreljeef künklik maastik, mis koosneb moreenist. Otepää, Haanja, Karula, Pandivere kõrgustikud. Otsamoreenid positiivsed pinnavormid, markeerivad kunagist jääserva asendit. Mõõtmed varieeruvad mõnesajast meetrist mõne km. Koosnevad moreenist, kruusast, liivast, aluspõhjakivimitest jne. Nt: Sinimäed, Tamsalu, Kuusiku. Voored ja voorestikud piklikud, voolujoonelised ja orienteeritud mandrijää liikumise suunas. Ristiprofiil on sümmeetriline, pikiprofiil ebasümmeetriline. Mandrijääpoolne osa on vastaspoolest kõrgem ja järsem
need alad loodud puhke-eesmärgil. Seaduses pole määratletud, mille poolest erinevad “maastikukaitseala” ja “looduspark”. Algselt oli nende kahe tüübi idee selles, et looduspargis on suurem rõhk kultuuripärandil kui maastikukaitsealal. Praeguse seisuga on arvukate maastikukaitsealade kõrvalkaitsealade nimistus 4 loodusparki - Loodi, Naissaare, Otepää, Haanja. 33.Kaitsealade vööndid, sobivus rekreatsiooniks Loodusreservaat on otsesest inimtegevusest puutumata loodusega ala, kus tagatakse looduslike koosluste säilimine üksnes looduslike protsesside tulemusena. Keelatud on igasugune majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, samuti inimeste viibimine (välja arvatud järelevalve-, teadus- ja päästetöödel selleks kehtestatud korras).
20.08.1999 Erinaceus concolor concolor (kaelussiil (lõunasiil)) 1 Valga maakond, Karula vald kinnitatud 20.08.1999 Erinaceus concolor concolor (kaelussiil (lõunasiil)) 1 Valga maakond, Karula vald kinnitatud 20.07.1996 Erinaceus concolor concolor (kaelussiil (lõunasiil)) 1 Valga maakond, Karula vald kinnitatud 18.08.1995 Erinaceus concolor concolor (kaelussiil (lõunasiil)) 1 Võru maakond, Haanja vald kinnitatud 29.05.1995 Erinaceus concolor concolor (kaelussiil (lõunasiil)) 1 Võru maakond, Varstu vald kinnitatud 20.08.1994 Erinaceus concolor concolor (kaelussiil (lõunasiil)) 1 Põlva maakond, Värska vald kinnitatud 02.07.1994 Erinaceus concolor concolor (kaelussiil (lõunasiil)) 1 Valga maakond, Karula vald kinnitatud 28.07
Kostjugow (kaupmees Mõnistes), Kõlleste Ühispank, Kõlleste Vastastikune Kindlustusselts, Aug. Sikk (kaubamaja Wõrusool), Kääpa Perenaiste Selts, Uue-Antsla Haridusselts, Rõuge Seltside Liit, F. Siska (ajalehekiosk Wõrus), Linnamäe Tuletõrje Ühing, Lepassaare Laulu- Mängu Selts, Kääpa algkool, Räpina Õpetajate Ühing, Fr. Harju (Luutsniku algkooli juhataja), H. Pallo (kaubamaja Luutsnikus), Ernst Kalkun (kauplus Wiitinas), Haanja Seltside Liit, Haanja Jaanumäe algkooli õpetajad, A. Normann (odawam ostukoht Rogosis), Ernst Käo (liha- ja worstiäri Põlwas), linnaomavalitsused (Tapa, Tartu, Rakvere, Haapsalu), vallaomavalitsused (Saaluse, Erastvere, Kärgula, Sõmerpalu, Vastseliina, Koiola, Meremäe, Misso, Kulje, Valgjärve, Vaabina, Laura, Kahkva, Toolamaa, Petseri, Kioma, Viitina, Vana- Roosa, Karilatsi, Aleksandri, Kõlleste, Võru), kõiki maaomavalitsusi (Pärnu, Petseri, Võru),
Suhteliselt rohkem küllastunud gleimuldi. VIII Erodeeritud muldade valdkond Kagu-Eesti moreenkuplistike alal 5%. Äärmiselt liigestatud reljeefiga kupliline ala. Toimub muldade ärakanne e. erosioon. Suhteliselt väheviljakad mullad, kuigi põllumajandus asustus on üks suuremaid. Mullastik ülimalt kirju. a)Otepää, Karula kuplid madalamad, aga järsema nõlvaga ja erosioon tugevam. Lähtekivim rohkem karbonaatne. b) Haanja kõik vastupidi. Vähem karbonaatsed, happelisemad. Mullastiku andmebaaside ja teaduse rakendused Mullastikukaardid on enamuses mõõtkavas 1:10000. kaardilt saab teada üldjoontes muldade leviku. Kaartidele on kantud mulla sihver, huumuskihi tüsedus, lõimise valem, mulla boniteet ja perspektiivboniteet, leppemärgid, kivisuse aste. Eksplikatsioonikaart kõik tingmärgid, leppemärgid ja muldade koondandmed on antud tabelina
25. XX sajandi esimesed aastad............................................................................. 1 Tartu liberaalid..................................................................................................... 1 Tallinna radikaalid................................................................................................ 2 Sotsiaaldemokraatia............................................................................................ 2 Kriis..................................................................................................................... 3 1905. aasta revolutsioon..................................................................................... 3 27. Aasta 1917....................................................................................................... 5 Veebruarirevolutsioon......................................................................................... 5 Auto...
elanikelt teada, et kannatab sademetevaesel perioodil põua all. Mulla šiffer on siiski Ke, nõrgalt erodeeritud rähkmuld. Muldade klassifikatsioonis kuulub see erodeeritud muldade alla. [4] 15 Joonis 8. Rohumaakaeve profiil 5.2.1 Levik ja osatähtsus Erodeeritud muldi on kogu Eesti muldkattest 1,2% ning põllumaadest 3,1%. Erodeeritud mullad on laialt levinud Otepää, Haanja ja Karula kõrgustikul, Tartus, Põlvas, Vastseliinas, Viljandis, Abjas ja Tõrvas. Haanjas, Kasaritsa-Ruusmäel, Otepääl, Kambja-Keenis, Haabsaares ja Karula ümbruses on aga erodeeritud muldade osakaal üle 20 %-di. Erodeeritud mullad kaasnevad reljeefi madalamatel osadel asuvate deluviaalmuldadega ning erodeerumata leostunud, leetjate, näivleetunud ja leetunud muldadega, kuid ka turvastutunud glei- ja madalsoomuldadega. Tartumaal on nõrgalt erodeeritud rähkmuldi 576 ha ulatuses (0,20%).
Üksikobjektide kaitsmisele pöörati rohkesti Kaitsealuste üksikobjektide hulgas on ka koopaid, Karula künkad, mis jäävad kõrguse poolest alla Karula on tänini üks neist vähestest paikadest tähelepanu klassikalise looduskaitse algaastatel. paljandeid, karstinähtusi ja mitmesuguseid naabruses asuvatele Haanja ja Otepää omadele, Eestimaal, kus hoitakse tavapärast maaelu ja 1940. aastaks oli Eestis kaitse alla võetud 202 pinnavorme (näiteks oosid, voored, otsamoreenid, on mitmekesised oma kujult ja tekkeloolt. Siin muistset Võru keelt. Veel 19. sajandil tegeldi siin põlispuud ja 210 rändrahnu. Nüüdne looduskaitse on mõhnad, vallid, astangud, luited, mäed, orud,
ka Lõuna-Eestis, nt Tänavjärv. Neis kasvab vähe taimeliike, aga need on ka haruldased, nt vesilobeelia. · semidüstroofne e. poolhuumusetoiteline kkt.- väga väikese puhverdusvõimega, mineraalainetevaesed, keskmise huumusainete sisaldusega järved, liivaste või rabastunud kallastega. Paiknevad peamiselt liivastel toitainevaestel aladel Haanja kõrgustikul. Suhteliselt sügavates semidüstroofsetes järvedes on hea hapnikureziim. Valgejärv (Kurtnas) · düstroofne e. huumusetoiteline kkt.- punakaspruuni happelise veega 19 järved. Tavaliselt väga huumusaineterikkad, kuid mineraal- ja biogeensed ained neis peaaegu puuduvad, seetõttu on nad ka väga elustikuvaesed. Hapnikutingimused on aastaringselt head isegi süvakihtides. Veekogu põhja
tulenev kohustus Kaitse alla võtmine: ettepanek, ekspertiis (kas algatatakse või ei algatata), menetlus, otsus, seletuskiri. Kaitstavad loodusobjektid 1.Kaitsealad- inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus (fun) säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Kaitsealad on: rahvuspark (rp) Soomaa, Lahemaa, looduskaitseala (lka) Alam-Pedja, Endla, maastikukaitseala (mka) Haanja, Otepää looduspark. mka-del loodusreservaate ei eksisteeri! Nt Vooremaa, Nõva kaitsealad. 2.Hoiualad- elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused. Fun- soodsa seisundi tagamine. Nt Narva jõe ülemjooksu hoiuala. 3.Liigid- looma-, taime- või seeneliigi taksonoomiline üksus, mille isendeid, elupaiku,
12.2003. a 8. 98 Kloogaranna Noortelaager 3a Harjumaa, Keila vald " 9. 115 Kurgjärve Spordilaager 3a Võrumaa, Rõuge vald 26.11.2004. a 10. 116 Veski Noortelaager 3a Valgamaa, Otepää vald " 11. 102 Jaanimäe Spordilaager 3a Võrumaa, Haanja vald 04.12.2003. a 12. 99 KutiMuti Noortelaager 3a Harjumaa, Keila vald " 13. 83 Urumarja Noortelaager 3a Pärnumaa, Tori vald 02.12.2002. a 14. 101 Mäe-Kääraku Noortelaager 3a Võrumaa, Haanja vald 04.12.2003. a 15. 109 Luunja Noortelaager 3a Tartumaa, Luunja vald 26.11
Sama moodi ka hõbemedal ja pronksmedal. Õige on kirjutada Molotovi kokteil (esimene sõna suure algustähega). Õige on kirjutada eesti külad Kaukaasias (eestlaste külad). Viisakustiitel Tema Ekstsellents on suurte tähtedega. Sõna teletorn on väikese tähega. Ametinimetus juhatuse esimees on väikeste algustähtedega. Õige on kirjutada Muinas-Eesti, ent nüüdis-Eesti. Kirjutage Rooma õigus, Saksa õigus. Ürituste nimetused on Tartu maraton ja Haanja maraton. Kirjutage Puerto Rico aktsent. Üritus on Tartu linna päev. Kirjutage Rootsi laud (ühendi esimene sõna suure algustähega). Kirjutage Vasalemma marmor. Õige on kirjutada Gorgonzola juust. Õige on kirjutada Ladina-Ameerika tantsud. Kirjutage Kalašnikovi automaat. Kokteilide nimed on läbiva suurtähega, nt kokteil Soolane Kass ~ Soolase Kassi kokteil. Õige on kirjutada Rooma number (suurtäht), aga araabia number (väiketäht).
Puhverdusvõime on väga madal ning järve ökosüsteem võib kergesti tasakaalust välja minna. Enamasti on kogu veekiht homogeenne, kuid enamik järvedest on eutrofeerumise tulemusena kihistunud ning mõned väga teravalt. Biogeenide sisaldus, eriti fosfori oma, on madal. Kloriidide sisaldus on võrreldes teiste tüüpidega kõige madalam, kuid sulfaatide hulk on suur, mis viitab õhureostusele on suur. Semidüstroofsed järved paiknevad peamiselt liivastel toitainetevaestel aladel Haanja kõrgustikul ja on kujunenud oligotroofsetest või halotroofsetest järvedest humiinainete mõõdukal lisandumisel. Nende kollakas või helepruun vesi on mõõduka läbipaistvusega, keskmise orgaanilise aine hulgaga, vähese mineraalsusega ja väga väikese puhverdusvõimega. Kuigi semidüstroofne ökosüsteem pole oluliselt vastupidavam kui oligotroofne, on suhteliselt sügavates semidüstroofsetes järvedes hea hapnikureziim ja mitte eriti tugev kihistumine
Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Rakenduslik mullateadus jaguneb: 1. agronoomiline (kuidas kasutada) 2. metsa 3. maaparanduslik 4. mullakaitse Mulla osad: 1. tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%) 2. õhk 25% 3. vesi 25% 2 viimast võvad olla väga varieeruvad erinevatel tüüpidel. Mulla mehhaaniliste elementide klassifikatsioon Muld koosneb mitmesuguse suurusega osakestest ja neid kõiki kokku nimetatakse mulla mehhaanilisteks elementideks. Nende vahel tehakse vahet gruppidena. Üle ¸ 1 mm kores ja ¸ alla 1 mm peenes. Kores >10 m hiidrahnud (ümaraservaga), hiidpankad (terva...
Kaitsealad – Looduskaitseala (LKA): Alam-Pedja LKA, Endla LKA, Nigula LKA Väärtused: loodus (liigid ja elupaigad/kasvukohad). Funktsioonid: säilitamine, kaitsmine, taastamine, uurimine ja tutvustamine. Kaitsealad – Maastikukaitseala (MKA): (Meenikunno MKA,Viljandi MKA, Ahja jõe ürgoru MKA) Väärtus: maastik. Funktsioonid: säilitamine, kaitsmine, uurimine, tutvustamine ja kasutamise reguleerimine. Looduspark : Haanja, Otepää, Naissaare, Osmussaare, Saarjärve, Lood. 18 Erijuhud: park, arboreetum ja puistu.(nt Toomemäe park Tartus) 2. Hoiuala: Elupaikade/kasvukohtade ja liikide soodsa seisundi tagamine. Euroopa juured (Natura 2000) – linnualad, loodusalad. Kokku 344 ala, millest suur osa on veeala Hoiuala teatis: Looduslike tingimuste muutmine (v.a elamu- ja õuemaal tehtavad
Õige on kirjutada Molotovi kokteil (esimene sõna suure algustähega). Õige on kirjutada eesti külad Kaukaasias (eestlaste külad). Viisakustiitel Tema Ekstsellents on suurte tähtedega. Kirjutada Hiina toit ja Hiina restoran. Õige on kirjutada Hiina meditsiin. Ametinimetus juhatuse esimees on väikeste algustähtedega. Õige on kirjutada Muinas-Eesti, ent nüüdis-Eesti. Õige on kirjutada Rooma õigus. Õige on kirjutada Saksa õigus. Õige on kirjutada Tartu maraton ja Haanja maraton. Sõna jaanilaupäev on väikese tähega. Kirjutage Puerto Rico aktsent. Üritus on Tartu linna päev. Õige on kirjutada Rootsi laud (ühendi esimene sõna suure algustähega). Õige on Vasalemma marmor. Õige on kirjutada Gorgonzola juust. Õige on kirjutada Ladina-Ameerika tantsud. Õige on kirjutada Kalasnikovi automaat. Kokteilide nimed on läbiva suurtähega, nt kokteil Soolane Kass ~ Soolase Kassi kokteil.
ükskikelementide kaitse ja kasutamise tingimuste määramine KOV poolt). Kaitsealade jaotus: rahvuspark- on kaitseala looduse,maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks,kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.(nt. Lahemaa, Karula, Soomaa, Vilsandi, Matsalu); looduskaitseala- on kaitseala looduse säilitamiseks, kaitsmiseks/uurimiseks ja tutvustamiseks.( nt. Haanja, Naisaare, Saadjärve, Osmussaar) ; maastikukaitseala- on kaitseala maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks (nt Kõrvemaa, Läänemaa-Suursoo, Emajõe- Suursoo). Millised elupaigad käivad püsielupaiga määratluse alla? Väljaspool kaitseala asuv LKS’i kohaselt piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav elupaik. (nt. Jõevähi looduslik elupaik; pruunkaru talvituspaik; kaitsealuse taime v seene asukoht, lõhe v jõesilmu kasvukoht jms
ükskikelementide kaitse ja kasutamise tingimuste määramine KOV poolt). Kaitsealade jaotus: rahvuspark- on kaitseala looduse,maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks,kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.(nt. Lahemaa, Karula, Soomaa, Vilsandi, Matsalu); looduskaitseala- on kaitseala looduse säilitamiseks, kaitsmiseks/uurimiseks ja tutvustamiseks.( nt. Haanja, Naisaare, Saadjärve, Osmussaar) ; maastikukaitseala- on kaitseala maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks (nt Kõrvemaa, Läänemaa-Suursoo, Emajõe- Suursoo). Millised elupaigad käivad püsielupaiga määratluse alla? Väljaspool kaitseala asuv LKS’i kohaselt piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav elupaik. (nt. Jõevähi looduslik elupaik; pruunkaru talvituspaik; kaitsealuse taime v seene asukoht, lõhe v jõesilmu kasvukoht jms
• Kodutööndus (18-19 sajand)- käsitöölised spetsialiseerusid ja valmistasid käsitööd müügiks/ vahetuseks ja sellest võrsus järjest laienev paikkondlik kodutööndus, kus käsitööga tegeleti külade kaupa, külad tegid ühelaadseid esemeid ja enamasti müügiks või viljalasku. • Kesksel kohal olid puust lauanõud, kausse, painutatud kerega vakad, sõelad. • Avinurmes toodeti vokke. • Laiksaare vallas tehti lookasid ja rattaid. • Haanja vallas kus oli vähe metsa ja puitu oli vähe hakati valmistama piipusid ja need müüdi ka vene turule, äri õitses kuni tulid paberossid müügile. • Rahva pärimuslik traditsiooniline kodu käsitöö muutus rahvusliku identiteedi kandjaks, mis võimendus 20-nda sajandi alguses eestluse rõhutamisel. Eesti keel tänapäeval • Eestlased kutsusid ennast maarahvaks ja eesti keelt maakeeleks.
Võimalikud vööndid: · Loodusreservaat, · sihtkaitsevöönd, · piiranguvöönd Lahemaa, Vilsandi, Matsalu, Karula, Soomaa Looduskaitseala - on kaitseala looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Võimalikud vööndid: · Loodusreservaat, · sihtkaitsevöönd, · piiranguvöönd Maastikukaitseala - on kaitseala maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Looduspark: Haanja, Otepää, Naissaare, Osmussaare. Erijuhud: park, aboreetum ja puistu. Võimalikud vööndid: · sihtkaitsevöönd · piiranguvöönd Loodusreservaat - on kaitseala otsesest inimtegevusest puutumata loodusega maavõi veeala, kus tagatakse looduslike koosluste säilimine ja kujunemine üksnes looduslike protsesside tulemusena. · Keelatud on igasugune inimtegevus, sealhulgas inimeste viibimine, va järelevalve ja päästetöödel ning
Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse Kordamisküsimused EKSAMIKS · Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. · Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat. · Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tsellulo...
Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat. Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga raku...
Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koosti...
külanimed, kuid aktiivsemad elanikud valla Võrumaa-poolsetest küladest asusid selle vastu protestima. Kui need külad lahutati Meremäe vallast ning taasühendati Vastseliina vallaga, taotles uue valla volikogu külanimede tagasimuutmist konventsionaalsele kirjakeelepärasele kujule, mis ka sündis. Protestijaid külanimedega "setutamise" vastu leidus hiljem ka Meremäe valla Setumaa-poolses osas. Mõnes Kagu-Eesti vallas, nagu Sõmerpalu, Haanja ja Lasva (Võru maakonnas) ning Veriora, Orava ja Värska (Põlva maakonnas) viidi külade taastamise käigus osa külanimesid vastavusse kohaliku hääldusega. Kõige suuremat vastuseisu näitasid vallavolikogude liikmed üles õ-harmoonia suhtes, ä-harmooniat ja o kõrgenemist u-ks peeti mõnel pool süsteemselt, mõnel pool üksikutes nimedes vastuvõetavaks. Ametlikult võrupärasele kirjakujule normitud külanimede vastu on proteste kuulda olnud ainult Meremäe vallast
suve lõpul või sügisel. Keskmine aasta sademete hulk on Eestis küllaltki suur, kõikudes 500-750 mm vahel. Niisked merelised õhumassid, liikudes Atlandi ookeanilt itta, toovad merelähedastele aladele rikkalikult sademeid. Suvised sademed moodustavad meil suurema osa aasta sademete hulgast, olles eriti tähtsad põllumajanduse seisukohast. Sademete hulgad saartel ja rannikul on väiksemad, suurenevad sisemaa poole. Maksimaalne hulk sademeid langeb Lõuna-Eestis otepää ja Haanja kõrgustikul ning Kesk-Eestis Sakala ja Pandivere kõrgustikul. Talvel on sademete erinevused palju väiksemad. Sajupäevade arv on küllaltki suur. Kuni 200 päeva aastas on sajused, sademete hulgaga 0,1 mm ja rohkem. Sajupäevade hulk on üldiselt sisemaal suurem kui saartel. Külmal aastaajal on sademed suhteliselt nõrgemad võrreldes suvega. Sajupäevi on keskmiselt kõige rohkem hilissügisel ja talve I poolel. Seevastu langeb tugevamate sademetega (10 mm ja rohkem) päevade maksimum
Suitsusink hapukurgi ja tilliga, Suitsupeekon, Suitsutatud seavälisfilee, Suitsutatud veisesink, Suitsutatud veisevälisfilee, Toorsuitsutatud seavälisfilee, Virusink, Õhuline sealihasink, Õhuline veiselihasink Vorstid: 14 Keeduvorstid: Doktorivorst, Juustuvorst, Lastevorst, Lihakas Doktorivorst, Lihakas Lastevorst, Lihakas suitsujuustuvorst Pool- ja täissuitsuvorstid: Haanja poolsuitsuvorst Keedusalaami, Lihakas Kraakov, Lihakas suitsuvorst, Murulauguga poolsuitsuvorst, Mõisa poolsuitsuvorst, Rakvere poolsuitsuvorst, Rakvere täissuitsuvorst. Toorsuitsuvorstid: Rakvere toorsuitsuvorst, Toledo toorsuitsuvorst pistaatsiapähklitega, Seemnekattega toorsuitsuvorst, Vinnutatud vorst. Toorsuitsupeekonid: Ameerikapärane toorsuitsupeekon, Inglisepärane toorsuitsupeekon, Toorsuitsupeekoni kuubikud.
1. Muinasaja uurimine (8-9) : Esiaeg ehk muinasaeg, nim, ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni. Muistis - kõik asjad, mis on maha jäänud tollest ajast ehk muinasjäänused. Arheoloogia ajalooteaduse haru, mida uuritakse muististe abil. Dendrokronoloogiline skaala pikaajaliste mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide muutusi kajastav skaala. Numismaatika ajalooteaduse haru, mis uurib münte. Etnoloogia rahvateaduse uurimine. Rahvaluule luulevorm, mida antakse edasi põlvest põlve, levib lihtrahva seas. Võib sisaldada vanu pärimusi. Kroonikad ajaraamat, milles olevad sündmused on dateeritud. 2. Muinasaja periodiseering (9-10) : KIVIAEG - vanem kiviaeg e. Paleoliitikum -9600 eKr; keskmine e. Mesoliitikum - 9000-5000 eKr; noorem e. Neoliitikum - 5000-1800 eKr; PRONKSIAEG - vanem pronksiaeg - 1800-1100 eKr; noorem pronksiaeg - 1100- 500 eKr; RAUAAEG - vanem rauaaeg: 1)eel-Rooma ra...
1. EESTI KIVIAJA KULTUURID · Kiviaeg Eestis: u.9000-1800 eKr · Elatusalad: Kalastamine- kalu püüti ahingutega, luust õngekonksudega, kalatõketega, algeliste võrkudega ja mõrdadega. Jahtimine- asulapaikadest leitud luud näitavad, et esmajoones kütiti põtru ja kopraid, vähem ürgveisi, karusid metssigasid ja kitsi. Peale metsloomade kütiti ka linde, esmajoones veelinde. Jahtimiseks kasutati viskeodasid, vibusid, nooli ja püüniseid. Korilus- igapäevases menüüs olid loodusannid:taimed, juurikad, marjad, pähklid ja seened. · Tööriistad: Kivimitest oli parim tulekivi, kuna tulekivi oli vähe siis selle kõrval kasutati kvartsi. Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid. Selle aegsed kivikirved olid ebakorrase kuju ja konarliku pinnaga. · Kunda kultuur: u.9.aastatuhat eKr. Pulli asula on kõige vanem teadaolev inimeste elupaik Eestis. Enne Pulli avastamist teati vanima muistisena Kunda La...
Karl Ernst von Baer – ekspeditsioonid Peipsile ja Läänemerele, Peterburi Teaduste Akadeemia, kalavarude kaitse vajadus, valed püügiviisid. Koos Carl Alexander Schultziga bioloogiliselt põhjendatud kalapüügieeskirjad Alexander Theodor von Middendorf – Hellenurme ja Pööravere mõisapargid, Hellenurme loodusmuuseum talupoegadele, kogude hooldaja Mihkel Härm Gregor Helmersen – ettekanne Loodusuurijate Seltsis suurtest rändrahnudest, milles rõhutas nende kaitse vajadust; looduse kaitse mõtte algataja Eestis ja Tsaari-Venemaal. Ta nimetas Põhja-Eesti suuri rändrahne geoloogilisteks mälestusmärkideks. Carl Robert Jakobson – ● linnud on põllumehe kõige suuremad sõbrad, ● mets peab olema, ● põlluharimine ja metsad käigu käsikäes; vältida veereostust, kaevata linaleostustiigid, ● igal talul peab olema oma väike park, ● elukoht ilma roheluseta on nagu roog ilma soolata e. nädal ilma pühapäevata, ●...
Kolgat (Lambri; 3,6 km), Peeli jõge (mitmes lõigus, 3,2 km), Peetri (6,3 km), Koiva (Gauja; 26 km), Pedeli (2,8 km), Atse (3 km) ja Ruhja jõge (2,5 km) jmt. Piirijoonele jäävad ka Murati (750 m) ja Väiku-Palkna järv (Väike-Palkna; 500 m) ning Kikka järv jt Paganamaa järved (kokku umbes 1800 m) ning Pupsi järv (600 m). Eesti poolel on tähtsaim piiriasula Valga linn, piiri lähedal asub ka Mõisaküla linn. Piiriäärsed on Võrumaal Misso, Haanja, Rõuge, Varstu ja Mõniste vald (kokku 25 piiriküla), Valgamaal Taheva, Karula, Tõlliste, Hummuli ja Helme vald (15 küla),Viljandimaal Karksi ja Abja vald (9 küla) ning Pärnumaal Saarde ja Häädemeeste vald (11 küla). Lätis piirnevad Eestiga Alūksne, Hopa, Valka, Naukšēni, Ruhja, Mazsalaca, Aloja ja Salatsi piirkond (piiriasulad on Valka ja Ainaži linn, 5 km kaugusel Eesti piirist asub Hopa (läti keeles Ape) linn)
(3) Lumekoormuse hulka kuulub ka lume sees või all olev vesi ja jäide. Projekteerimise alused 57 (4) Kui puuduvad täpsemad statistiliselt põhjendatud andmed lumekoormuse suuruse kohta, võib EV Keskkonnaministeeriumi ettepanekul võtta maapinna lumekoormuse normsuuruseks võtta a) kõikjal Eestis, väljaarvatud lõigetes b ja c toodud aladel sk = 1,5 kN/m2; b) Pandivere, Otepää ja Haanja kõrgustikul sk = 2,0 kN/m2; c) Lääne-Eesti saartel sk = 1,0 kN/m2. Märkus. Ajutiste ehitoste, kasvuhoonete, laohoonete, milles inimesi tavaliselt ei viibi ja muude selliste ehitiste projekteeimisel võib tellija nõusolekul lähtuda ka väiksemast maapinna lumekoormusest, kuid mitte alla 1,0 kN/m2. Sel juhul peab olema projektis nõue, et ülemäärane lumi tuleb katuselt maha ajada. 5. Katuse lumekoormus
alusel lähtuvalt valitud töökindluse nivoole vastavast kordusperioodist Jäitekoormuste määratlemisel võtta jäite paksuseks: - liinidel pingega 110 kV 10 mm - liinidel pingega 330 kV ja üle selle 15 mm EE võrgustandard (ka EEE) sätestab normatiivse jäitekihi paksuse kordus- perioodiga 10 a: Põhja- ja Kesk-Eestis ning Hiiumaal 10 mm, Pandivere ja Haanja kõrgustikul kuni 15 mm, mujal 5 mm (vt kaart EEE-s). Kui liini ulatuses on klimaatilised ja atmosfääri tingimused erinevad, tuleb teda vaadelda üksikute lõikudena. Normjäitekoormus pikkusühiku kohta Ik (N/m) leitakse valemiga: Ik = π kI kd b (d + kI kd b) ρI g 10-3 kus ki, kd – tegurid, mis arvestavad jäiteseina paksuse muutumist sõl- tuvalt kõrgusest ja juhtme läbimõõdust (tabel 5)
Mineviku, oleviku ja tuleviku ühiskoht. Maastik on kokkulepe: elitistlik või demokraatlik? Harmoonia või konflikt? Kellel on õigus? Maastiku väärtused: igal maastikul on oma väärtused, mis aitavad inimestel või inimgruppidel rahuldada teatud soove ja vajadusi. Säästliku maastikukasutuse põhinõudeks on maastku väärtuste kasutamine ilma neid lõplikult hävitamata. Maastik kui ressurss. Kruus ja põlevkivi on ressurss, ka maastik on ressurss- turismindus. Kui Haanja kasvaks lihtsalt võssa, siis turist sinna ei läheks. Kui palju peaks riik panema abstraktset raha maastikku hooldusesse, nt niitma. Kui ei paiguta sinna raha, siis hakkab mujalt raha jäämata saamata, nt turimsi arvelt. Peame sinna ka investeerima, et tagasi saada. Väärtuslikud maastikud Kõik maakonnad pidid määratlema alad, mis on väärtuslikud. Selleks tehti ka metoodika. Käidi kõikides valdades kohalikega rääkimas, mis nemad arvavad
tagalt ja Tartu linna. 11. märtsil jäeti maha eestlaste poolt ka Petseri. Siiski oli Eesti Rahvasvägi esimese ehmatuse üle elanud ja 14. märtsil alustas Rahvavägi vastupealetungi, mis ei kujunenud aga väga edukaks. Ka Petserit ei õnnestatud tagasi võita. Need olid äärmiselt raske lahingud. Otsustav edu jäigi tulemata. Selleks et vähendada survet Punaarmeele, mis oli tekkinud Petseri- Orava-Vastseliina kolmnurgas, alustas tegevust 17. märtsil Läti Punaarmee. Punased jõudsid välja Haanja kõrgustikeni, oht ähvardas ka Võrut. Teine Läti Punaarmee rünnakukolonn liikus Valga suunas. Seegi kord sai rahvavägi kuidagi moodi oma kriisist üle, eriti raske oli see, et reserve ei olnud. Märtsikuiste lahingute ajal toimus kõige suurem meeste väljalangevus. Väeosade isikkoosseisud sulasid kiiresti kokku. Sellele vaatamata, märtsi lõpus läks Rahvavägi ise pealetungile Võru-Haanja piirkonda. 29.
Copy-paste'tav variant CD-st EESTI METSANDUS 2011, mis on flashi failina saadaval http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/vaeljaanded-ja-uelevaated/vaeljaanded-ja-uelevaated/686? tmpl=component. Sisaldab tähtsamaid tabeleid ja graafikuid (teemades Eesti metsad, Metsatööstus ja puidukaubandus, Erametsandus). EESTI METSANDUS 2011 EESTI METSAD EESSÕNA Eestlastele on läbi aegade olnud omane lähedane suhe metsaga ja pikaajalised head traditsioonid metsanduse arendamisel. Metsad, mille kogupindala on enam kui 2 miljonit hektarit, moodustavad iseloomuliku osa Eesti maastikust, kattes üle poole meie maa territooriumist. Viimase 70 aasta jooksul on metsade puidutagavara suurenenud enam kui 4 korda. Mitmekordselt on suurenenud ka kaitsealuste metsade pindala. See on oluline fakt, millega tuleb arvestada nii metsapoliitika edasisel kujundamisel kui ka metsade kaitse ning majandamise korraldamisel. Käesolev Eesti Metsanduse ülevaade on k...
1.loeng eksam suuline. Läti piirid: Põhjas on Eesti 348 km. Lõunas on Leedu. Kõige pikem piir 576 km Idas on Vene 282 km Kagus on (150) Valgevene 167 km merepiir on 531 km Pindala 64.589 km2 Rahvaarv 1897 1,93 milj 1935 1,91 milj 1989 NSVL okupatsioon. Lõpus max 2,67 milj 2000 2,38 milj 2009 2,27 milj(hinnanguline)(ülehinnatud) ülehinnatud rahvaloendus. 2011 2,07 milj (2,067,887) positiivset iivet pole suudetud saavutada(vananemine + väljaränne) Rahvastiku koosseis % 1935 1989 2009 2011 lätlased 77,00% 52,00% 59,00% 60,20% venelased 10,30% 41,90% 33,90% 32,50% sakslased 3,30% 0,10% 0,20% Alla 1% poolakad 2,90% 2,50% 2,40% 2,40% juudid ...
Jaanus Salm, OÜ Impel jne.), tuleb vaid aegsasti ennast töödejärjekorda panna. Katusekonstruktsioonide kandevõime Katusekonstruktsioonid peavad taluma lume-, tuule-, hoolduse- ja katusekonstruktsioonide omakaalu koormusi. Eestis kehtivate projekteerimisstandardite järgi on normatiivne lumekoormus maapinnal vahemikus 1,0…1,75 kPa so. umbes 100…175 kg/m2. Suurem lumekoormus on Pandivere, Otepää ja Haanja kõrgustikul ning väiksem Lääne-Eesti saartel. Katusel oleva lumekoormuse juures arvestatakse lumekoormuse kujuteguriga, mis sõltub katuse kaldest ja katuse kujust ning on üldiselt vahemikus 0…1,6. Võimalikest tuulest kantud lumehangedest (nn. lumekott) võib normatiivne lumekoormus olla kuni neli korda suurem maa- pinnal olevast lumekoormusest. Lamekatustel on normatiivne lumekoormus üldiselt 0,8..1,2 kPa, mis võrdub seisnud lume puhul ligi 40…60 cm paksusega
tugevdama. Eesti piiridele koondati kolm armeed - Läti Punaarmee, Eesti Punaarmee ja 7. armee (Narva all) - mille käsutusse anti suur osa Punaarmee strateegilistest reservidest. Veebruari keskel Punaarmee esimene suurrünnak oli edukas- Soomusrongid pidasid vastu, kuid jalavägi ei suutnud vastase survet taluda ja taandus ning seejärel soomusrongid pidid taganema. Punaarmee alustas pealetungi Aluksne- Võru sihis. Eestlased sunniti taanduma ning punaväelased jõudsid Haanja kõrgustikuni vallutades Rõuge ja Suure Munamäe. Punaarmee lähenes Valgale. Langenute ja haavatute kõrval kaotati üha enam mehi ka haiguste ja üleväsimuse tagajärjel. Sellega kaasnes meeleolu langus. Katastroofi vältimiseks toodi rindele vägesid Narva alt ja kohalikud Kaitseliidu üksused. tänu sellele suruti märtsi lõpus vaenlane uuesti Eesti etnilise piiri taha ja hõivati Petseri. Aprilli keskel alustas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
