Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"haanja" - 257 õppematerjali

haanja - valla-marksona-on-koostoeoe http://www.pikk.ee/nouetelevastavus/hpk http://www.estonica.org/et/Loodus/L%C3%B5unaEesti_k%C3%B5rgustikud_ja_n %C3%B5od/Haanja_maastikumosaiik http://www.haanja.ee/upload/fck/file/valla%20yldinfo/TEEDEV6RK_YHISTRANSPORT.pdf
thumbnail
13
ppt

Natur Estlands

Natur Estlands Kadri Nutt 11D TKiG Algemeines · 45215,4 km2 · 4133km2 · Ost-Europäischen Tiefebene · 18h 14min · 6h 3min Landschaftformen · 60% · 1/10 · 12000-9000 J ahren · 2,5mm · 318m Klima · -3,5º bis -7º C · 16º bis 18º C · Dezember ­ März · J anuar - März Flusse und Seen · 1450 · 88,8% · nur 45 · 7000 · nur 9 · 162km Inseln · 2,673km2 · 965km2 · 19km2 Wälder und Sümpfe · 47,6% · 50 J ahre · 165000 · 132 · 22,3% · 10000 J ahren Haanja Naturpark · 2500km2 · Suur Munamägi · Vällamägi · Rõuge mit Ööbiukuorg und Tindiorg · Kütiorg Suur Munamägi · 318m · Höchste inEstland als auch im Balt...

Saksa keel
53 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti kõrgustikud

ning Nuia ja AbjaPaluoja alev. Haanja kõrgustik asub KaguEestis, idaosa ulatub Vene Pihkva oblastisse ning lõunaosa Lätti. Kõrgustikul on valdav künklik moreenmaastik. Pinnakate paksus küünib 180 mni. Künkliku maastiku ja ulatusliku erosiooni tõttu on mulla viljakus väike ja põllumaad killustatud. Kõrgeimas osas Haanjas asuvad metsased munajad mäed Suur Munamägi 318 m (Baltimaade kõrgeim tipp) ja Vällamägi 297m. Haanja kõrgustik on Eesti kõige sademeterikkaimaid alasid, lumikate püsib seal märksa kauem kui mujal. Kõrgustikult algavad Piusa, Pärli, Vaidva ja pedetsi jõgi. Järvi on u. 175: Tuulijärv, Vaskna ja Kavadi järv, Rõuge järved, Misso järved jt. Suurimad asulad on Vastseliina, Misso ja Rõuge alevik....

Geograafia
38 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kaitsealade jagunemine ja nende kaitsekorrad

MAASTIKUKAITSEALA (LOODUSPARK) on haruldase või Eestile iseloomuliku loodus- või pärandkultuurmaastikuga kaitse- ala, mis on moodustatud looduskaitselistel, kultuurilistel või puhke-eesmärkidel. maastikukaitseala eritüübid on park, arboreetum ja puistu.Maastikukaitseala (looduspargi) territoorium jaotatakse sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Tuntumad maastikukaitsealad on Kõrvemaa, Vooremaa, Paganamaa, Hiiumaa laiud; loodusparkidest - Haanja , Otepää ja Naissaare. PROGRAMMIALA on seire, uurimis- ja haridustöö korraldamiseks ning loodusvarade kaitse ja kasutamise ühitamiseks kas kohaliku, riikliku või rahvusvahelise programmiga haaratud ala. Programmiala territoorium jaguneb loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks, piirangu- vööndiks ja programmiala üldvööndiks. Eestis on kaks programmiala: Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala ja Pandivere veekaitseala. Kasutatud kirjandus: http://www.valgamv...

Bioloogia
26 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Populatsioon, Kooslus, Ökosüsteem.

Inimene peab tegutsema nii,et ta ei kahjustaks tervetes ökosüsteemides kehtestatuid seaduspärasusi. Rahvuspargid on ulatusliku territooriumiga, erilise rahvusliku väärtusega kaitsealad looduse ja kultuuripärandite uurmiseks ja tutvustamiseks. ( Lahemaa, Karula, Soomaa, Vilsandi. ) Looduspargid on iseloomulik looduse või kultuurimaasikuga kaitsealad. Nende ül on säilitada ja paranda selle maastiku ilmet. ( Haanja , Otepää, Vooremaa, Hiuuma laiud) Looduskaitsealad on teadusliku väärtusega, hävimisohus taime ja loomaliikide ning ka nende elupaikade kaitsmiseks. ( Matsalu, Nigul, Endla, Alam-Pedja ) . Eesti loodus on kogu rahva ühisvara ja sellest on õigus osa saada meil kõigil, samuti on meie kohus see hoida kauni ja puhtana. Õigusi ja kohustusi, mis seovad inimest loodusega nimetatakse igamehe õiguseks. Keskkonnakaitse on inimese ja looduse vaheliste suhete reguleerimine....

Bioloogia
47 allalaadimist
thumbnail
8
doc

inglise keeles Eesti tutvustus: Project: Estonia

The climate is also influenced by the Atlantic Ocean, the North- Atlantic Stream and the Icelandic Minimum, which is an area known for the formation of cyclones and where the average air pressure is lower than in neighbouring areas. Estonia is located in a humid zone in which the amount of precipitation outnumbers total evaporation. There are about 160 to 180 rainy days a year, and average precipitation is biggest on the western slopes of the Sakala and Haanja Uplands. Snow cover, which is deepest in the south-eastern part of Estonia, usually lasts from mid-December to late March. Economy of Estonia As a member of the European Union, Estonia is part of the world's largest economic zone. In 1999, Estonia experienced its worst year economically since it regained independence in 1991, largely because of the impact of the August 1998 Russian financial crisis. Estonia joined the WTO in November 1999...

inglise teaduskeel
20 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Majanduse artikleid

«Jõuluhulluse keerises ei pruugi paljud märgata, et on end rahatuks poodelnud. Karm tõde saabub uuel aastal teadmisega, et tõeliselt vajalikeks kulutusteks, näiteks üüri või toidu eest maksmiseks enam raha ei jätku,» lõpetasid noored oma avalduse. Võrumaa valdades erineb vee hind kümnekordselt 18.12.2008 www.tarbija24.ee Võrumaa omavalitsuste ühisveevärgi hindades on kümnekordsed vahed, sest Haanja elanikul tuleb jaanuarist maksta kuupmeetri vee kanaliseerimise eest 20 krooni, Vaabina külas maksab sama teenus aga vaid kaks krooni. Teadaolevalt tõstavad uuest aastast vee hinda Võru linn ja Haanja vald, kus juba praegu on need tariifid ühed Võrumaa kõrgemad: esimene tõstab hinna 37.70 kroonini, teine 35 kroonilt 40 kroonini, kirjutab Võrumaa Teataja. Võrus koos abonementtasu ja hinnapakettide kaotamisega toimuv hinnatõus tabab ASi Võru Vesi...

Majandus
57 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti

, piiratud veevahetuse tõttu ookeaniga on ka l22nemeri riimveeline. / keskmine soolsus 8-10 promilli ./ ) Eutrofeerumine ­ toitesisalduse tõus vees. Ranniku tüübid : pankrannik,skäärrannik, luiteline laudrannik. Keskmine sügavus 52m, suurim sügavus 459 m, landsorti süvik. Jõestik ­ peajõgi koos lisajõgedega. Jõgikond- territoorium kust jõgi kogub oma vee. Veelahe ­ kahe jõgikonna piir. Nt : pandivere ,sakala ja haanja kõrg. piir, ? Järvede tekkeviisid : mandrijäätekkelised, peipsi ; võrtsjärv tehisjärved, karstijärved, rabajärved. Sood. Soo arenemine algab tavaliselt toitainerikka madalsoo järguga , Siirdesoo on mitmekesise taimestikuga üleminekufaas soode arengus. Koos turba ladestumisega kasvab soo keskosa edasi ,ning muutub ümbruskonnast üha sõltumatuks. Soostumine jõuab raba ehk kõrgsoo faasi ....

Geograafia
84 allalaadimist
thumbnail
26
pdf

Konspekt

Eestis kattub pinnakatte mõiste kvaternaari setetega territooriumist on maapinna absoluutne kõrgus alla 50 m, 2/5 territooriumist on see ning koosneb peamiselt purdsetteist (liiv, kruus, moreen jm.), vähemal määral 50...100m ja 1/10 üle 100m. kemogeenseist (järvelubi) ja biogeenseist (turvas) setteist. Pinnakate on meil peamine Kõrgeim punkt - 317,6 m (Suur Munamägi) asub Haanja kõrgustikus. Tänapäeva ehitusalus ja muldade lähtekivim, oluline veereziimi ning vete keemilise koostise kujundaja. maapinna absoluutne kõrgus on üldises seoses aluspõhja pinna absoluutse kõrgusega. Pinnakattest koosnevad kuhjepinnavormid ja ta on üks olulisem tegur, mis määrab maastike Maapinna meso- ja mikroreljeefi iseloomulikud jooned on kujunenud põhiliselt mandrijää ja ning taimkatte kohalikud erijooned...

Eesti mullastik
153 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Rõuge suurjärv

Rõuge Suurjärv Rõuge asub Haanja kõrgustiku loodeserval Võrumaal. Suurjärv ehk Nõiajärv asub sügavas Rõuge ürgorus, kuuludes Rõuge aheljärvestikku Rõuge ürgoru külgorud on Tindi-, Külm-, Mõhk-, Ööbikuorg, Tinopeetri, Hinni, Sikasoo ja Järveotsa org. Kuulsaim neist on muistset linnamäge põhjast piirav 300 m pikkune ja 12-15 m sügavune Ööbikuorg, mis kevadeti kajab ööbikulaulust. Oru lõpus on väike paisjärv. Suurjärv asub sügavas Rõuge ürgorus ja kuulub Rõuge aheljärvestikku...

Bioloogia
11 allalaadimist
thumbnail
86
pdf

Ehituskonstruktsioonise projekteerimise alused

K. Loorits Kestus: 8 õppenädalat Lõpeb arvestusega 1999/2000 kevadsemester Projekteerimise alused 2 PROJEKTEERIMISE ALUSED Eesti ehituskonstruktsioonide projekteerimisnormid (EPN) Üldist (1) Eesti projekteerimisnormid koosnevad reast juhendeist, mida kasutatakse: a) ehituskonstruktsioonide, ehitiste ja ehitustööde ehituslikul ja geotehnilisel projekteerimisel; b) ehituskonstruktsioonide valmistamisel; c) ehitustööde teostamisel ja järelvalvel. (2) Eesti projekteerimisnormide eesmärgiks on: a) tagada ehituskonstruktsioonide ja ehitutsööde kvaliteedi vastavus Euroopa standardite ja ehitustoodete direktiivi olulisemate nõuetega; b) olla aluseks ehitiste ja ehit...

Ehituskonstruktsioonide...
385 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Mullateadus

Boniteet 8-10. Huumusvaesed ja ka happelised mullad. Allvaldkonnad a) põhjarannik- kohati ainult mõnisadameetrit lai, puudub põllumajanduslik kasutus, leedemullad ja märjad leedemullad. B) Nõva- ulatub sisemaale, karbonaatne materjal jääb alla, mis on kaetud kruusade või viirsavidega. Mullad paremad kui a, sest põhjavesi on lubjarikas. VIII Kagu-Eesti erodeeritud muldade valdkond- haarab enda alla 5% Eestimaast. Haanja , Otepää, Karula kõrgustik. Geoloogiline aluspõhi karbonaadivaene materjal, Kagu-osas tuleb ülemdevoni lubjakivid aluspõhjaks. Lähtekivimid mitmesuguse karbonaatsusega. Suured kallakud ja põllumajanduslik kasutus laugematel aladel. Põllumaa osatähtsus suur, 35-39%. Asustatus tihe. Suurim probleem erosioon. Mullad kirjud, erodeeritud aladel väga madala viljakusega, deluviaalsetel aladel boniteet 5-7 klass. Deluviaalseid muldi on vaid väga kitsaste ribadena...

Mullateadus
269 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Eesti vallad

Anija 2. Harku 3. Jõelähtme 4. Keila 5. Kernu 6. Kiili 7. Kose 8. Kuusalu 9. Kõue 10. Nissi 11. Padise 12. Raasiku 13. Rae 14. Saku 15. Vasalemma 16. Viimsi 17. Emmaste 18. Kõrgessaare 19. Käina 20. Alajõe 21. Aseri 22. Avinurme 23. Iisaku 24. Illuka 25. Jõhvi 26. Kohtla 27. Kohtla-Nõmme 28. Lohusuu 29. Lüganuse 30. Maidla 31. Sonda 32. Toila 33. Tudulinna 34. Vaivara 35. Jõgeva 36. Kasepää 37. Pajusi 38. Pala 39. Palamuse 40. Puurmani 41. Põltsamaa 42. Saare 43. Tabivere 44. Torma 45. Albu 46. Ambla 47. Imavere 48. Järva-Jaani 49. Kareda 50. Koigi 51. Koeru 52. Paide 53. Roosna-Alliku 54. Türi 55. Väätsa 56. Kullamaa 57. Lihula 58. Noarootsi 59. Nõva 60. Oru 61. Ridala 62. Risti 63. Taebla 64. Haljala 65. Kadrina 66. Laekvere 67. Rakke 68. Rakvere 69. Rägavere 70. Sõmeru 71. Tamsalu 72. Tapa 73. Vihula 74. Vinni 75. Viru-Nigula 76. Väike-Maarja 77. Ahja 78. Kanepi 79. Kõlleste 80. Laheda 81. Mikitamäe 82. Mooste 83. Orava 84. Põlva...

Ühiskonnaõpetus
19 allalaadimist
thumbnail
110
ppt

Eesti iseseisvumine

Eesti iseseisvumine Iseseisvuse eeldused Iseseisvuse eeldused jagunevad kolmeks: · Kultuurilised eeldused · Majanduslikud eeldused · Poliitilised eeldused Iseseisvuse eeldused · Iseseisvuse kultuurilised eeldused kujunesid välja 19. sajandi keskpaigast alates 19. sajandi II poole jooksul. · Ühtlustus kirjakeel, levisid eestikeelsed raamatud ja ajalehed. Kujunes rahvuslik haritlaskond. Organiseeriti suurüritusi (laulupidu, vanavarakogumine), mis tugevdasid eneseteadvust. Aktiviseerus seltsielu. Iseseisvuse eeldused · Majanduslikud eeldused kujunesid välja 19. sajandi II poolel ja sajandivahetusel. Talude päriseksostmisega muutusid talupojad oma maa peremeesteks (peremehetunne). Eesti alast kujunes Vene riigi arenenuim tööstuspiirkond. · Algas linnade eestistumine. Iseseisvuse eeldused · Poliitilised eeldused kujunesid välja 20. sajandi alguses. 1905. aasta revolutsioon äratas rah...

Ajalugu
140 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Pealiskord ja Aluskord- Suur kordamine

Tõmba joon alla õigele vastusevariandile. · Eesti põhikaardi arvuti-ehk digitaalversiooni mõõtkava on 1:100 000/1:10 000 · Geograafiline pikkus/ laius näitab kaugust kraadides ekvaatorist põhja või lõuna suunas ning seda mõõdetakse vahemikus 0°-180° / 0°-90° · Eesti rahvastiku tihedus on 3 / 30 / 330 inimest km²-l 2. Millised järgmitest väidetest on õiged, millised valed ? paranda valed väited ära. Devoni liivakivid on vanemad kui ordoviitsiumi lubjakivid Õige / Vale Saaremaal paljandusvad aluskorra kivimid Õige / Vale Ordoviitsiumi lubjakivisid võib näha Põhja-Eesti paekaldal Õige / Vale Pakri poolsaarel paljanduvad kambriumi liivakivid...

maailma loodusgeograafia ja...
55 allalaadimist
thumbnail
5
doc

GEOLOOGILINE EHITUS

Lõuna-Eesti liivakivid on rauaühendite rohke sisalduse tõttu punakaks värvunud. Need sisaldavad devoni ajastu kalade,selgrootute ning primitiivsete maismaataimede jäänuseid. Tuntud liivakivipaljandid on Kallaste pank Peipsi ääres, Kalmistu paljand Tartus Emajõe oruveerel, Taevaskojapaljandid Ahja orus. Devoni ajastu lõpul tungis Eesti alale taas meri ning kujunesid lubjakivid ja dolomiidid, mis tänapäeval paljanduvad Haanja kõrgustiku jalamil Peetri jõe kaldaastanguis. Devonist kvaternaarini, s.o ligi 350 mln aastat, oli Eesti ala valdavalt maismaa ning allus kulumisele. Seetõttu puuduvad meie ala aluspõhjas hilisemate ajastute settekivimid ning Eesti ala pinnakate lasub otse vanaaegkonna kivimeil. 3.2Pinnakate Millal kujunes Eesti pinnakate? Pinnakatte moodustavad aluspõhja katvad pudedad kivimid,mis on Eesti alale kujunenud viimase 2mln aasta jääaegade ja jäävaheaegade jooksul...

Geograafia
63 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti geograafia 9. klass

reljeefi suurvormid ­ kõrgustikud, lavamaa, tasandikud, madalikud, nõod, orundid, Põhja ­Eesti (Balti klint) ja LääneE paekallas kulutuskõrgustik ­ Pandivere kõrgustik(Emumägi), Sakala kõrgustik (Rutu mägi) lainjad tasandikud (ürgorud) kuhjeline kõrgustik ­ Haanja (Suur Munamägi), Otepää (Kuutse mägi), Karula (Rebasejärve Tornimägi) lavamaad ­ tasased, jõeorud, lubja/liiva madalikud ­ hiljem vee alt vabanenud nõod, orundid ­ lahutavad kõrgustikud. Kausjad, keskel järv või soo/piklikud ja laiapõhjalised MADALIKUD LääneEesti madalik (Saaremaa, Hiiumaa), PõhjaEesti rannikumadalik, Pärnu madalik, Peipsi madalik, Alutaguse madalik) NÕOD ja ORUNDID Valga nõgu, VäikeEmajõe orund, Hargla nõgu, Võru orund TASANDIKUD...

Geograafia
162 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Looduskaitse, referaat

Põlva-Valga-Võru regioonis on hetkeseisuga 11 looduskaitseala, millest suurimad on Parmu ja Soontaga looduskaitseala. Maastikukaitseala ehk looduspark moodustatakse maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Maastikukaitseala jaguneb veel omakorda ka kolmeks eritüübiks - park, arboreetum ja puistu. Põlva-Valga-Võru regioonis on hetkeseisuga 32 maastikukaitseala, ning neist suurimad ja tuntumad Haanja looduspark ja Otepää looduspark. Hoiuala on elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused. Hoiuala moodustatakse loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi tagamiseks. See tähendab, et keelatud on nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille...

Bioloogia
83 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Eesti Vabariik

Tänane Võru hoiab alles oma kultuuripärandit ja häid traditsioone, olles samas arenemisaltilt avatud kõigele uuele ja kaasaegsele. VÕRUMAA LOODUS Võru valda läbib Võru-Petseri ürgorund. Orundi lammil asuvad Tamula ning Vagula järved, samuti läbib seda Võhandu jõgi. Üksikute järvedega asub Võru valla põhjaosa Kagu-Eesti lavamaal, lõunaosa jääb aga järsult tõusvale (20-meetrine tõus Võru vallas) Haanja kõrgustiku servale, kus paikneb palju järvi ning kiirevoolulisi ojasid. · Tamula järv (ka Tamla järv) on järv Võrumaal, asudes Võru linna edela küljel. Järv on ovaalse kujuga ja 231,3 ha suur. Suurim sügavus on 7,5 m ja keskmine 4,2 m, asudes 69,1 m kõrgusel merepinnast. Järv on nõrga läbivooluga, sisse voolab Kubija oja ja mõned kraavid. Väljavool toimub Võhandu jõkke. · Vagula järv on järv Võru maakonnas Võru linnast 2 km lääne pool. Selle pindala on...

Kultuurilugu
49 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Geograafia

Turvast kasutatakse näiteks aianduses. Mere ja järvemuda kasutatakse meditsiinis, väetisena, loomatoidu lisandite tootmiseks. 11) Nimeta mineraalvee leiukohti ja kasutusalasid. V: Eestis tähtsamad leiukohad on Kärdla, Kuressaare, Häädemeeste, Võru ja Värska. Kasutada saab ravi eesmärgil, joogiks jm. 12) Nimeta Eesti kõrgustikud ja iga kõrgustiku kõrgeim mägi. V: 1) Haanja kõrgustik Suur Munamägi 318m 2) Otepää kõrgustik Kuutsemägi 217m 3) Karula kõrgustik Rebasejärve Tornimägi 137m 4) Sakala kõrgustik Rutu mägi 146m 5) Pandivere kõrgustik Emumägi 166m 6) Saadjärve kõrgustik Laiuse mägi 144m 13) Nimeta Eesti madalikud ja nõod. V: 1) PõhjaEesti rannikumadalik 2) Pärnu madalik 3) LääneEesti madalik 4) Alutaguse madalik 5) Võrtsjärve madalik 14) Nimeta Eesti lavamaad ja tasandikud....

Geograafia
32 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Põhjavesi ja sood

mineraalvesi-rohkelt lahustunud mineraalaineid sisaldav põhjavesi,ravitoimeline. Termaalvesi-põhjavesi,mis on kuumenenud tänu kuumadele kivimitele,vulkaanilises piirkonnas.Põhjavesi kujuneb sademete imbumisel pinnasesse. Saab täiendust soodest, järvedest, jõgedest(imbub vesi pinnasesse).Vett läbilaskev kiht:laseb vett vabalt läbi(vertikaalsuunas). Koosneb: moreenist, kruusast, liivast, liivakivist, lõhelisest lubjakivist. Vett kandev kiht: vesi saab vabalt liikuda(horisontaalsuunas) laseb läbi.seal kujuneb põhjavesi,on vettpidava kihi peal. Koosneb: liivast, kruusast, moreenist, liivakivist, lõhelisest lubjakivist. Vettpidavkiht laseb vett halvasti läbi ja takistab selle imbumist sügavamale maa sisse. koosneb savist ja savikast lubjakivist.Põhjavee kasutus: joogivesi (majapidamine),tööstused, põllumajandus(kastmine,niisutus),mineraalvesi joogiks oma tervistavate omadustega.Põhjav...

Geograafia
41 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun