Euroopa, eriti naabrite kultuurist, peaks üht-teist teadma. 9 Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/ballett_kadry123.htm http://www.opera.ee/ http://www.ballett.ee/et/etendused/hetkel-mangukavas/luikede-jarv http://www.forumcinemas.ee/Event/299022/ http://www.koolielu.edu.ee/trump/romantism.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aikovski Muusikaajalugu gümnaasiumile Konspekt 2. osa Romantism 20. sajand Koostaja:Maris Kaldaru 10 Lisad Pjotr Tsaikovski 1874. aastal 11
Vastseliina Gümnaasium EESTI TAASISESEISVUMINE Referaat Koostaja Laura Kivilo 10 klass Vastseliina 2010 Sisukord Sissejuhatus Eesti minevik on olnud väga keeruline. Kord oleme me olnud saksa võimu all, kord rootsi võimu all. Mitmeid kordi on meie üle valitsenud Venemaa. Nõukogude Eesti oli täis töökaid inimesi, kes siiski armastasid oma riiki. Paljud uskusid, et ükskord saame me ikka vabaks. Leidus ka neid, kes olid Eesti vabariikluse vastu. Kuid siiski, mingi hetk ärkasid eestlased ja nõudsid oma riiki, oma vabat Eestit. Korraldati mitmeid kampaaniaid ning miitinguid. Inimestes tõusis mäss Nõukogude võimu vastu. Veel suurem oli tahe näha Eesti Vabariiki. 1.ESIMESED ÄRKAMISE MÄRGID Eestis ei usaldatud juba pikemat aega Nõukogude võimu. 1986 aasta aprillis toimunud Tsernobõli katastroof sisendas i...
· Hugo Treffner on toimetanud ajalehte Postimees, ajakirja Linda ja andis välja ajakirja Oma Maa · Hugo Treffner rajas 1883 kooli, kus on saanud hariduse mitmed Eesti avaliku elu tegelased 2) Aastaarvud: · 1883- Hugo Treffneri kool sai tegutsemisloa · 1880 rajati koolimajja esimene sisevõimla Eestis (praegune auditoorium) · 1919 H. Treffneri gümnaasiumile olid senised ruumid kitsaks jäänud, kolis siinsesse koolikvartalisse; sisuliselt liideti kaks kooli · 1990. a. taastati H.Treffneri Gümnaasiumi nimi (7.-12. klassidele), põhikoolist moodustus täiesti eraldi kool (Tartu Kesklinna Kool); vaid ca 10 aastat on koolis olnud ainult gümnaasiumiklassid · 1998. a. oli Jaani tänava poolses osas tulekahju · Renoveeritud koolimaja avati 2002. a
Seega tuleb elu elada mõttega, kukkudes püsti end ajada ja jonni ajades oma eesmärgini pürgida. 11 Kasutatud kirjandus 1. Alas, R. Organisatsiooni-, juhtimis- ja suhtlemispsühholoogia alused. 2. Allik, J., Luuk, A., Harro, J., Häidikind, R., Kikas, E., Konstabel, K., Kreegipuu, K., Kreegipuu, M., Pullmann, H., Rauk, M., Realo, A., Schmidt, M., Tulviste, P., Tulviste, T., Vadi, M., Viikmaa, M. Psühholoogia gümnaasiumile. 3. Landsberg, M. Motiveerimise kunst. Tallinn: Varrak, 2003, 206 lk 4. Mägi, J. Organisatsioon ja juhtimine. http://web.ametikool.ee/jane/okj/?Avaleht [25.05.2015] 5. Hansed, E. Meeskonna motiveerimine. http://www.nooruse.ee/Ele_Hansen/meeskond_2/index.html [25.05.2015] 12
EMOTSIOONID ja MOTIVATSIOON Kordamisküsimused seminariks EMOTSIOONID 1. Kirjeldage emotsiooni kui ahelprotsessi. Millised emotsiooni komponendid selles protsessis osalevad? Milliseid komponente mõjutab kultuur kõige enam? · Emotsioone põhjustavad stiimulid ja sündmused. (iga emotsiooni kutsub esile mingi sündmus või stiimul) · Sündmuste kodeerimine erisuguse tähendusega kategooriad · Hinnang sh heaolu ja toimetulek · Füsioloogiline reaktsioon · Tegutsemisvalmidus erinevad käitumistendetsid. · Emotsioonide avaldumine · Regulatsioon tahtlik pidurdamine või võimendamine Kultuuriti võib erineda : sündmuste kategoriseerimine ja väljendusreeglid. 2. Kuidas on võimalik emotsioone uurida? Tooge näiteid, milliste meetoditega on võimalik uurida igat emotsiooni komponenti? Eksperimendid inimestega Näoväljenduste uurimine Psühhofarmakonide toime uurimine Käitum...
KIILI GÜMNAASIUM LAPSE ARENGUETAPID. FÜÜSILINE JA PSÜÜHILINE ARENG. VAJADUSED. KASVATUS PEREKONNAS. Kevin Annion X klass 2013 Lapse psüühiline areng Lapse psüühiline areng on alati isikupärane. Hingelise arengu jooned ja kasvu kiirus sõltuvad lapsest endast, tema lähedaste inimsuhetest, pere eluviisidest ja pühendumisest lapsele.Oluline on tähelepanelikkus. Mida tihedam on side lapse ja tema vanemate vahel, seda lihtsam on märgata ka seda, kui miski lapse arengus ei ole nii, nagu peab. Üks käitumisjoon võib olla ühe lapse puhul normaalne ja mõistetav, kuid teisel märk sellest, et kõik ei ole päris korras. Teine eluaasta. Lähedu...
Hinnang Peaaegu kõik uurijad on seda meelt, et Gregorius I on üks väljapaistvamaid paavste ajaloos. Ta rõhutas paavstiapostellikku suktsessiooni ja ülemautoriteeti kirikus. Ta rõhutas, et paavst sai priimaseõiguse Jumalalt kõikidekirikute üle. Seega jõustuvad kirikukogude ja sinodite otsused paavsti kinnituse alusel, samuti võib paavst neid tühistada. Kasutatud kirjandus: 1. Siitan, Toomas '' Õhtumaade muusikalugu I '' Avita 1998. 2. Siitan, Toomas; Sepp, Anu. ''Muusikaõpik gümnaasiumile I'' Avita 2008. 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Gregorius_I#V.C3.A4lislingid
Vaimsed võimed Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Vaimsed võimed · Millest tuleb, et inimesed erinevad oma võime poolest mõista keerulisi ideid, kohaneda kiirelt keskkonna muutustega, õppida kogemustest, mõtelda üldistes kategooriates ja jõuda kiiresti probleemide lahenduseni? Intelligentsus · Rahvusvaheline sõna, mis tähistab vaimset võimekust · Ladina keeles intelligentia = taibukus, arukus, üldise vaimse arengu tase · Intelligentsus tähendab võimet asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid Tänase tunni küsimused · Testimine kui kõige levinum vaimsete võimete hindamise meetod · Mis on IQ? · Kas on olemas üldine vaimne võimekus või palju erinevaid võimekusi? · Kas ja millisel määral sõltub intelligentsusest inimese edukus ja toimetulek? Vaimsete võimete mõõtmin...
mongabay.com/deforestation/archive/Niger.htm 3. https://rainforests.mongabay.com/20niger.htm 4. https://en.wikipedia.org/wiki/Cross-Niger_transition_forests 5. https://metsaring.files.wordpress.com/2012/03/7_ypef-booklet-2011-12_soome.pdf 6. https://arhiiv.err.ee/vaata/osoon-soome-mets 7. https://www.awf.org/country/niger 8. http://www.metsaselts.ee/metsa-majandamine-soomes-tugineb-pohjalikele-teadusuuri ngutele 9. Ü.Liiber, A.Kull, V.Rootsmaa, U.Praagi Geograafia gümnaasiumile III kursus 2.1 Soome ja Nigeri metsamajanduse ja puidutööstuse võrdlus Kuigi Soome pindala on Nigerist tunduvalt väiksem, on seal üle 20 korra rohkem metsa, kui Nigeris. Üle 80% Nigeri pindalast katab Sahara kõrb, väike osa metsa saab kasvada vaid riigi edelapoolses tipus, kus toimub üleminek palavvöötme rohtlast troopilisse vihmametsa. Puudest on levinud palm ja akaatsia. Soomel aga katab mets 86% riigi territooriumist.
Kordamisküsimused aine ,,Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon" seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus PSÜHHOFÜÜSIKA (meelte tundlikkuse mõõtmine) 1. Millega tegeleb psühhofüüsika ning kuidas see erineb psühhofüsioloogiast? Psühhofüsioloogia milliseid närviprotsesse teatud füüsikalised stiimulid tekitavad (alates retseptorite ärritusest ja sellest tulenevalt tekkivatest närviringetest kuni kõige keerulisemate vastusreaktsioonide sooritamiseni). Psühhofüüsika uurib sensoorseid protsesse, mille rõhk on seose leidmisel füüsikaliste stiimulite omaduste ning vastava sensoorse kogemuse intensiivsuse ja kvaliteedi vahel. Pühendub tunnetusprotsesside eksperimentaalsele mõõtmisele. Rajajaks loetakse Gustav Theodor Fechnerit. 2. Kirjelda Fechneri ja Weberi seaduseid ja seda, mil moel nad üksteisega seotud on? Milline oli Stevensi täiendus psühhofüüsika põhivalemitele? (vt õpikust ,,Psühholoogia gümnaasiumile" lk 32-36 ja lk 92-...
C. R. Jakobson jt rahvuslikud tegelased hakkasid taotlema tollal kadumas olevate traditsiooniliste talupojarõivaste kandmist pidulikel kokkutulekutel rahvusliku uhkuse rõhutamiseks. Tänapäeval kantakse eelkõige 19. sajandi pidulikku talupojarõivast, millest on saanud rahvussümbol ning mida oleks õigem nimetada funktsiooni muutuse tõttu rahvusrõivaks. Kasutatud kirjandus: Adamson, A., Valdmaa, S. (2001). Eesti ajalugu gümnaasiumile. Tallinn: Koolibri. Eesti Rahva muuseum. (s.a). Külastatud 04.10.2009, aadressil http://www.erm.ee/?lang=EST&node=217&parent=205 Kultuurilaegas. (s.a). Külastatud 04.10.2009, aadressil http://www.folk.ee/kultuurilaegas/et/aa_index/rr_rahvar6ivad Piiri, R. (2006). Rahvarõivaid Eesti Rahva Muuseumist. Tallinn: Schenkanberg. Vahtre, L (1993). Eesti kultuuri ajalugu. Tallinn: Jaan Tõnissoni Instituudi kirjastus. Vahtre, L. (2005). Eesti rahva lugu. Tallinn: Ilo.
Aine info H. Timotheus, Praktiline keemia II, Avita, 2003 ÕIS-is Samuti: Aineprogrammis võimalikud muudatused H. Karik, V. Palm, V. Past, Üldine ja anorgaaniline keemia, Tln., Valgus, 1981 Eksamiküsimused vastavalt läbitud materjalile Katt, N. Keemia lühikursus gümnaasiumile, Avita, 2003 Mõni osa võib jääda iseseisvalt õppimiseks Teadmiste kontroll Arvestuse saamiseks: Tähtsamate metallide keemia. Sulamid. A: 91- 91-100 p. B: 81- 81-90 p. C: 71- 71-80 p. METALLIDE PINGERIDA D: 61- 61-70 p. E: 51- 51-60 p. F: 0- 0-50 p
Huvitav on tõsiasi, et kui üks esmastest vajadustest rahuldamata jääb, satub inimene eelmisesse faasi ning peab uuesti pingutama hakkama. Järeldusena võin tõdeda, et inimene, kes pole piisavalt motiveeritud, pärale ei jõua. 14 KASUTATUD ALLIKAD 1. Strongman, K. (2009) Psühholoogia igapäevaelus teejuht algajale. Tallinn: Pegasus. 2. Uljas, J., Rumberg, T. (2002). Psühholoogia gümnaasiumile. Tallinn: Koolibri. 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Optimaalseisund [26. märts] 4. http://www.rajaleidja.ee/eneseteostusvajadus/ [26. märts] 5. http://www.smt.edu.ee/materjalid/R.%20Tsarjovi%20raamatupidamise %20%F5piobjektid%202/palgaarvestus/raha_ja_motivatsioon.html [17. veebruar] 6. http://www.vabatahtlikud.ee/vta/public/vt_motiveerimine.pdf [17. veebruar] 15
Käitumise bioloogilised alused I: Õppematerjale: närvisüsteem ja käitumise { Harro, J. (2006, 2002) Inimvaim ja aju: käitumise bioloogilised alused. Psühholoogia gümnaasiumile juhtimine (toim. J. Allik ja M. Rauk), ptk 4 lk. 56-75. TÜ Kirjastus { Gleitman, H. jt (1999). Psychology (5th Ed) Ch. 2, lk 14-69 või Gleitman, H. jt. (2004) Psychology (6th Ed) Ch. 2, lk 42-85 või
Referaat Ettevõtte rahastamine Koostaja: Jane Sepp 12. klass Juhendaja: Liisa Vals Kärdla 2014 Sisukord Kui palju raha on ettevõtte asutamiseks vaja?......................................................................................3 Investeeringud ja finantsinvesteeringud...............................................................................................3 Kust saada ettevõtte asutamiseks raha?................................................................................................4 Kui ettevõte hakkab tööle.....................................................................................................................5 Likviidne ettevõte ................................................................................................................................5 Ettevõtte laiendamine.............................
Tunnetuspsühholoogia konspekt ,,Psühholoogia gümnaasiumile"põhjal (MÄLU, MÕTLEMINE, PROBLEEMIDE LAHENDAMINE, KEEL) Mälu · Lühimälu o Mõni sekund kuni pool minutit o Max 9-10 meeldejäetavat ühikut o Lühimälus korraka 7-/+2 järjestikust elementi o KÄNKIMINE- materjali ümber organiseerimine lihtsamateks tuttavateks ühikuteks, 'pakkimine' , saab suurendada ühe mäluühiku mahtu, kuid mitte ühikute arvu. · Pikaajaline mälu o Pikaajalise mälu maht mõnede teadlaste sõnul piiramatu · Semantiline mälu o Üldised faktilised teadmised maailma kohta o Materjal ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega o Aktiveerub otsmikusagara vasak pool ja oimusagara sisemine osa · Episoodiline mälu o Mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde o Episoodiline mälu a...
Miina Härma Gümnaasium TANSAANIA ÜHENDVABARIIK Piia Maria Tomberg Juhendaja: Maiu Kaljuorg Referaat Tartu 2013 1. Geograafiline asend Tansaania on riik, mis asub Aafrika mandri idarannikul. Tansaania pindala on 945 203 ruutkilomeetrit. Tansaania pealinn on Dodoma. Tansaanial on maismaapiir 7 riigiga: põhjas Uganda ja Kenyaga, lõunas Mosambiigiga, edelas Malawi ja Sambiaga ning loodes Burundi ja Rwandaga. Lisaks on tal veepiir Kongo Demokraatliku Vabariigiga Tanganjika järvel. Ida poolt külgneb ta India ookeaniga. Tansaania on üks maailma vaesemaid riike, kuid on saavutanud üldiselt kõrge majanduskasvu. Suures jaos on saavutatud vabaturumajandus. Tansaania majandus kasvab pidevalt tänu kulla tootmisele ja turismile. Suure osa Tansaania majandusest moodustab ka põllumajandus, mis moodustab neljandiku riigi sisemajanduse kogutoodangust (SKT). 2. Kuulumine suurregiooni Tansaania kuulu...
3 Uurimistöö jaguneb nelja peatükki: esimene ja teine peatükk käsitlevad täpsemalt valke, nende keemilist koostist ja struktuuri ning nende üle- ja alatarbest tingitud ohte. Kolmas peatükk on metoodika ja uuring. Seal räägitakse täpsemalt, kuidas saadi andmeid uurimistöö jaoks. Neljas ehk viimane peatükk on analüüs ja tulemused. Töös on kasutatud põhimaterjalina ,,Bioloogia Gümnaasiumile I osa" aastast 2003 ja ,,Meditsiiniline Biokeemia I osa" aastast 2001 ning lisaks varasemaid samalaadseid uuringuid Eestis ja mujal maailmas. Lisamaterjalina on kasutatud veel infot Internetist. 4 1. KIRJANDUSE ÜLEVAADE 1.1 Valgud ja nende ülesehitus 1.1.1. Valgud Valgud ehk proteiinid on aminohapetest moodustunud polümeerid. Nende molekulmass
aastal ligi 200 000 meheni, sellest suur osa Tallinna ümber rajatud Peeter Suure merekindluses. Vastavalt kasvas Eesti panus impeeriumi sõjamajandusse. Algasid tehaste sisseseade jm evakueerimised Venemaale ja paanikahood kohalikus vene elanikkonnas, ametnike seas ja isegi sõjaväeosades iga Saksamaa suurema sõjalise edusammu puhul. Eriti suur paanika oli 1915. aasta suvel, mil Saksa laevastik tungis Liivi lahte ning tulistas Pärnut ja Kuressaaret.(A. Adamson, T. Karjahärm, Eesti ajalugu gümnaasiumile. Tallinn: Kirjastus Argo 2004, lk 175-178) 7 Demokraatliku Venemaa autonoomse osana Veebruarirevolutsioon 1917. aasta veebruaris Petrogradis puhkenud massilised rahutused kasvasid üle revolutsiooniks (Vt. Lisa 4), mille tulemusel tsaar Nikolai II loobus troonist, võim läks kodanikule Ajutisele Valitsusele. Venemaa üritas 1917. aasta kevadel asuda demokraatlike reformide teele.
kuivad metsad USA, Austraalia, Tsiili Väga vähe säilinud; Juurdekasv 1-2 m3/ha Lähistroopika USA, Austraalia, Okaspuud, kõvad Juurdekasv 15-20 m3/ha niisked metsad Brasiilia, Hiina leht-ja väärispuud Kasutatud allikad: Üldmaateaduse õpik ja töövihik gümnaasiumile Maailma ühiskonnageograafia õpik ning töövihik gümnaasiumile
Psühholoogia gümnaasiumile TÜ kirjastus, 2002 2. Psühholoogia ajaloost Katselise ehk eksperimentaalsepsühholoogia üks rajajatest Hermann Ebbinghaus on tabavalt öelnud, et psühholoogial on lühike ajalugu, kuid pikk minevik. See tähendab, et juba antiikajal tekkisid esimesed inimeseõpetused, kuid teadusliku psühholoogia tinglikuks sünnimomendiks peetakse aastat 1879, kui Wilhem Wundt (1832-1920) sisutas Leipzigi Ülikoolis paar ruumi , kus hakati tegema inimese psüühika uurimise katseid. Inimes kohta saab andmeid koguda ka plaanipärase vaatlusega, mille üks oluline liik on sisevaatlus ehk introspektsioon (ld introspectare ,,sisse vaatama"). See oli eriti populaarne 100a tagasi.Tänapäeval kasutatakse seda meetodit täiendavate andmete kogumiseks katses. 2.1 Antiikaja psühholoogia Aristoteles`e (384-322 eKr) teos ,,Hingest"( hing- kr psych) peeta...
REFERAAT Humanistlik psühholoogia Sisukord · Sissejuhatus psühholoogiasse · Humanistlik psühholoogia · CARL RANSOM ROGERS · ABRAHAM HAROLD MASLOW · Kaasaegne hellenistlik ajastu Sissejuhatus psühholoogiasse Psühholoogia juured asuvad Kreekas ja Roomas kus uurijateks olid filosoofid ja arstid ning objektideks inimesed. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb inimese vaimseid protsesse ja käitumist ning nende vahelisi seoseid. Termin ` psühholoogia ´ tuleneb ise kreeka keelsest sõnast ja psyche ehk hing ja logos ehk õpetus. Psühholoogiaks nimetatakse tavakeeles ka mitmesuguseid arvamusi psüühika suhtes, sõltumata nende teaduslikkusest. Psühholoogia ainestikuks on psühholoogilise elu faktid. Leiame palju erinevaid mõisteid mis seonduvad psühholoogiaga nagu näiteks emotsioonid, mälu, taju, mõtlemine ,motivatsioon, isiksus, keel, intelligentsus, aistingud ja õppimine. Kun...
Pärnu Koidula Gümnaasium SEENED Referaat Koostaja: Helen Halliste Juhendaja: Sirje Miglai Pärnu 2008 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................2 1. SEENED...............................................................................................................................3 2. SEENTE TÄHTSUS..............................................................................................................4 Seened orgaanilise aine lagundajatena....................................................................................4 Seente osa toiduaine- ja farmaatsiatööstuses..............................................
Ta teadis väga hästi, et igaüks neid teha ei suuda, aga ta lootis, et igaüks seab endale niisugused teod, olgu siis teaduses, spordis, kunstis või riiklikus tegevuseks, endale sihiks. Ja ta nõudis, et nad töötaksid kõigest jõust seatud sihi heaks. Ta keelas Wikmani poistel sooritada huligaanseid tegusid ja kui keegi neid ikkagi tegi, siis öeldi talle: ,,Nagu soovite, aga mitte meie koolis!" Haridusministeerium heitis aeg-ajalt Wikmani gümnaasiumile ette keeltega liialdamist. Hoolimata sellest leidis härra Wikman, et keeli peaks olema veel rohkem. Ta arvas, et vähemalt ühes Eesti koolis peab õpetama eesti, prantsuse, inglise, saksa, ladina, vene, soome ja poola keelt. Ja tõelistele entusiastidele veel kreeka ja itaalia keelt. Tal oli tõsiselt kahju, et ta ei suutnud nende keelte õpetamist Wikmani koolis organiseerida. Poliitikat härra direktor Wikmani gümnaasiumis teha ei lubanud, vähemalt parteipoliitikat mitte
Suhtlemise põhialused: eduka suhtlemise eeldused, efektiivne kritiseerimine, innustamine. Juhtimise stiilid. Õpilaste individuaalsete eripärade ja eelistuste arvestamise olulisus. Treeneri tegevus sportlase arengu ja huvide juhtimisel. Nõuanded, kuidas treener saaks sportlase karjääri jooksul teda ette valmistada valutuks karjääri lõpetamiseks ning eluga toimetulekuks peale aktiivsest spordist loobumist. Soovitatav kirjandus: Allik, J. & Rauk, M., toim. (2002). Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Cialdini. R. B. (2005). Mõjustamise psühholoogia: Teooria ja praktika. Tallinn: Pegasus. Loko, J. (1996). Sporditeooria. Tartu. Loko, J. (2002). Laste ja noorte spordiõpetus. Tartu Nurmekivi, A. (2004). Treeningu printsiibid. Õppematerjalid treenerite I astme koolituskursustele. Thomson, K. (2003). Spordipsühholoogia – inimese tervise ja psüühika kaitseks. „Psühholoogia rakendus ja rakenduspsühholoogia“ Toim.: A. Baltin/T. Niit,
Maailm hakkas kalestuma ehk karmiks muutuma.Riigid hakkasid jõuliselt sekkuma oma kodanike ellu.See aga tõi kaasa demokraatia kriisi ning tugevdas äärmuslikke liikumisi,mis seadsid eesmärgiks valitsuse või mõne partei täieliku kontrolli kehtestamise ühiskonna üle.Maailmasõja abil ei õnnestunud maailmal lahendada ühtki suurt probleemi,need püsisid ja viisid maailmasõja teise etapini ehk Teise Maailmasõjani. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Mart Laar,Lauri Vahtre - Lähiajalugu I gümnaasiumile 2. http://www.slideshare.net/merit16/i-maailmasda 8
Vana-Rooma ajalugu Viited: Kaardid lk 34-37. Üldajalugu gümnaasiumile ja peatükid 6, 7, 8, 9 (ainult lk 46 ja 47, kuid vaata ka lk 50-51) ja 11 (lk 56). Itaalia geograafilised alad ja rahvastik Itaalia asub Apenniini poolsaarel, põhjas asub Alpi mäestik (pakub kaitset) ja lõunas Sitsiilia saar. Paljud Itaalia piirkonnad on mägised, kuid sellegi poolest on maa tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreeka. Itaallased ei olnud meresõitjad (rannajoon pole nii sopiline nagu Kreekas) ega kolooniate rajajad. Tasane pinnamood – ühtne riik. Geograafiline
Tallinna Tehnikagümnaasium Poolkõrb Referaat Koostaja: Liisa Kasak Juhendaja: õp. Kersti Veskimets Tallinn Sisukord ........................................................................................................................... ....14......................................................................................................................................... 3 Üldiseloomustus........................................................................................................................ 4 Abiootiliste tegurite iseloomustus.............................................................................................. 4 Biootilised tegurid ehk organismidevahelised suhted................................................................ 8 Energia liikumine toitumis...
kahju kui kasu toonud. Küll aga on ka tänasest maailmast teda riike, kus puudub demokraatia ning võimu koondumine ühe isiku kätte pole välistatud. 6 7. Kasutatud kirjandus 1. Edmund Jacoby ,,50 klassikut.filosoofid-mõtlejaid antiigist tänapäevani", Tea 2003 2. Peter J. King ,,Sada filosoofi. Maailma suurimate mõtlejate elu ja töö", Sinisukk 2005 3. Filosoofiaõpik gümnaasiumile 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Thomas_Hobbes ,29.01.2009, kell 18.00 7
10. Kanada 14.09.2016 62 Tänan! Info- ja mõtteabi http://www.slideshare.net/opetajaarno/ettevtlus-ja- majandus Arno Kaseniit http://www.innove.ee/et/kutseharidus/oppematerjalid# ettevotlusope ettevõtluse materjalid http://www.koda.ee/?id=18149 gümnaasiumile, 2012 http://www.ja.ee/index.php?page=364& majandusõpik, 2011 http://www.unistusedellu.ee/ Kaubandus-Tööstuskoda 18.11.2016 63 6
postimees.ee/170706/esileht/olulised_teemad/torino_2006/ajalugu/20 9582.php · http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Europe_map_spain.png?uselang=et · http://www.britannica.com/EBchecked/media/10786/Francisco-Franco-1954 · http://airminded.org/wp-content/img/aircraft/sm-81-c1936.jpg · http://en.wikipedia.org/wiki/BT_tank · "Sõjad ajalugu kaartidel " Eesti entsüklopeediakirjastus. Lk 192. Tallinn 2005 · "Maailma ajalugu" Dorling Kindersley. Lk 324. Varrak 1998 · "Lähiajalugu gümnaasiumile I " Mart Laar, Lauri Vahtre. Lk 119-120. Avita 2007 · "Lähiajalugu õpik 9. klassile" Ago Pajur, Tõnu Tannberg, Einar Värä . lk 97. Avita 2004 · " Eesti Entsüklopeedia 15 Maailma maad" lk 194-199. Eesti Entsüklopeediakirjastus Tallinn 2007 · "Maailma ajalugu esiajast tänapäevani" Herman Kinder, Werner Heilgeman lk 438-439. Avita 2001
luuleteoreetiku Martin Opitzi uusi poeetikapõhimõtteid, mõjutades nii ka tärkavat eestikeelset juhuluulet. Niehuseni elu Eestis Koos kohalike literaatidega ja sõpradega saatkonna liikmete hulgast asutas Paul Fleming Tallinnas kirjandusliku lamburiühingu, nagu need tollal Saksamaal moes olid. Tallinnaaastaist pärinevad mitmed Flemingi haruldased luuleväljaanded: üks neist on pühendatud Tallinna gümnaasiumile ja teine sõber Reiner Brockmannile tema pulmade puhul. Tallinnas armus Paul Fleming Hamburgist 1633. aastal Tallinna asunud kaupmehe Heinrich Niehuseni keskmisesse tütresse Elsabesse, kes aga luuletaja kiindumusele samal määral ei vastanud. 1636. aasta märtsis Pärsiasse suunduva saatkonnaga uuesti Moskva poole teele asudes uskus Fleming siiski, et on neiu südame võitnud. Kui ta aga 1639. aastal Tallinna tagasi tuli, selgus, et Elsabe oli vahepeal abiellunud oma teise austajaga
toksoplasma-nimelist parasiiti, mis võib loodet tõsiselt kahjustada. Pärast toore lihaga kokkupuutumist pese köed, väldi pooltoore lihaga kokkupuutumist, väldi kassiliiva anumate tühjendamist.aiatöödel kasuta kindaid.enne tarvitamist pese juurviljad ja puuviljad hoolikalt, et eemaldada kogu mustus. lk 8 Kasutatud kirjandus: 1) ,,Ema ja laps" (Dorling Kindersley) / kirjastus sinisukk /1995 2) ,,Bioloogia gümnaasiumile I OSA (Tago Sarapuu ja Kalle Hein) / kirjastus Eesti Loodusfoto / 1997 lk 9
Kindlasti märkis aga üldise relvakandmise keeld talupoegade sõjalise tähenduse vähenemist; tulirelvade ajastu alguses muutusid üha tähtsamaks palgasõdurid. Teatud seos võib sel olla ka mõisnike sooviga talupoegi tugevama kontrolli all hoida. 10 Kasutatud kirjandus ● http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_keskaeg_(1227%E2%80%931558) ● Mart Laar, Lauri Vahtre EESTI AJALUGU I Gümnaasiumile ● Vana-Liivimaa poliitiline jagunemine https://www.taskutark.ee/m/vana-liivimaa-poliitiline-jagunemine/ ● Talupoja koormised keskajal https://www.taskutark.ee/m/talupoeg-ja-maaisand/ ● http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/eesti_jurioo_terjeleola.htm 11
Eesti Entsüklopeedia 7 ( 1994) Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 659 lk 3. Eesti Entsüklopeedia 11 ( 2002) Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 148-153 lk. 4. http://www.hared.ee/files/kogumik_ek080108.doc#_Toc187501576 5. http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/liindex.htm 6. http://ap3.ee/Default2.aspx? PaperArticle=1&code=3694/new_eri_artiklid_369404 7. http://www.hanila.ee/turism_tuhu_soo.php3 8. Sarapuu, Tago, Viikmaa, Mart, Puura, Ivar (2006) Bioloogia gümnaasiumile II osa 4. kursus, 9. http://en.wikipedia.org/wiki/Drosera_anglica 10. http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4nd 11. http://eelis.ic.envir.ee:8080/ecological/mires/F1178878013/F1178878054 12. http://eelis.ic.envir.ee:8080/ecological/mires 10 13. http://209.85.135.104/search? q=cache:idoL9vEDe5wJ:www.koolielu.ee/pages.php/03100901%3Ftxtid
9. http://www.nationsencyclopedia.com/Africa/Ethiopia-INDUSTRY.html 10. http://www.mbendi.com/land/af/et/p0005.htm#Industries 11. http://www.gotravel.ee/index.php?lang=est&main_id=1&reis_cat_id=84&reis_id=554 12.http://www.expedia.com/pub/agent.dll/qscr=fexp/date1=04-20-2009/date2=04-27- 2009/city1=ADD/citd1=TLL/flag=q/rdct=1 13. Kindsley, D. Maad ja rahvad. Varrak, 2000. lk218-219 14. Mäeltsemees, S. Maailma Ühiskonnageograafia gümnaasiumile 2.osa, AS Bit, 2005. lk 14-15, 25-26 15. EE 15, Eesti Entsüklopeedia. Maailma Maad, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007. lk 154- 157 16. Maailma Atlas, Eesti Entsüklopeediakirjastus, eestikeelne väljaanne, 2000. lk 48-51, 70- 71, 78-80, 88-89
toksikoloogilist kontrolli, kuna FDA käsitleb insenergeneetiliste meetoditega geeni lisamist taimesse samaväärsena ristamise teel toimuva geenide vahetamisega. Ameerikas pole ka kohustuslik GM toitude märgistamine. Tavaameeriklane ei teagi, et ta tarbib iga päev geneetiliselt muundatud toitu, mille osakaal on ameerika toidukaupluste lettidel ligi 70 %. 5 Kasutatud Kirjandus: · Bioloogia Gümnaasiumile II osa 3. kursus, 2008 · Jeremy Rifkin ,,Biotehnoloogia sajand" 2000 · http://www.eko.org.ee/gmo/index.php · http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?ajakiri=599&artikkel=601 · http://www.terviseleht.ee/200030/30_toit.php3 6
Me kõik peaksime uhkust tundma selliste sangarite üle. 10 Kasutatud kirjandus 2. http://www.laidoner.ee/projektid/4/ 3. Janar Enok, Garri Kask, Karl Kask, Oliver Lomp, Rainer Lomp, Villu Loonde, Rait Rästa, Roland Tammepõld, Merko Vaga, (2005), Eesti Vabadussõda Koolipoiste silmade läbi. Tallinn: Sentinel 4. Ago Pajur, Tõnu Tannberg, (2006), Eesti Ajalugu II. Tallinn: Avita 5. Andres Adamson, Sulev Valdmaa (2001), Eesti Ajalugu gümnaasiumile. Tallinn: OÜ "Greif". 11 Lisa 1 Eesti polgu kuulipildujarood 1918.a. veebruaris/märtsis 12
Geograafia uurimustöö Itaalia Audentese Erakool 2010 Oliver Savi 10.A Sisukord Sisukord lk 2 Itaalia geograafiline asend lk 3 Riigi kuju lk 3 Riigi pinnamood lk 3 Pinnamoe mõju majandusele lk 4 Maavarad lk 4 Asend laamtektoonikast lähtudes lk 4 Loodusõnnetused lk 4 Peamised kliimat kujundavad tegurid lk 5 Kliima üldiseloomustus lk 5 Riigi geograafilise asendi mõjud kliimale lk 5 Kliima võrdlus Eestiga lk 6 Üldise majandustasemega seotud õhu prbobleemid lk 6 Suuremad ilmastikukatastroofid lk 6 Üldhinnang veevarudele ...
jpg&w=350&h=270&ei=9cFCT4GfIami4gTstqCxCA&zoom=1&iact=hc&vpx=291&vpy=146&dur=3508&hovh=197&hovw http://www.google.ee/imgres?q=american+flag&um=1&hl=et&biw=1920&bih=922&tbm=isch&tbnid=qIPFJy2jlp3XmM:&imgrefurl=http://blog.jmacinteriors.net/tipstrends/patrioticdesignoff blog.jmacinteriors.net/files/2011/06/USflag.jpg&w=620&h=413&ei=fsJCT42OBcrf4QSfybGDBQ&zoom=1&iact=hc&vpx=701&vpy=196&dur=407&hovh=183&hovw=275&tx=188&ty=89&s http://www.slideshare.net/kudisiim/klmsda Õpik `'Lähiajalugu gümnaasiumile 2'' (lk 1112) http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%BClm_s%C3%B5da http://en.wikipedia.org/wiki/Nuclear_arms_race http://answers.yahoo.com/question/index?qid=20101120002431AAUG9z5 http://www.google.ee/imgres?q=Harry+S.+Truman&um=1&hl=et&sa=N&biw=1920&bih=922&tbm=isch&tbnid=mSkqX7hoZ2VteM:&imgrefurl=http://www.diabolicalmovie.blogspot.com/&d http://www.google.ee/imgres?q=Nikita+Khrushchev&um=1&hl=et&sa=N&biw=1920&bih=922&tbm=isch&tbnid=SduGGygNUrP1M:&imgrefurl=http://coldwarradios.blogspot
jätkamiseks. 1630. aastal avatud Tartu Akadeemilise gümnaasiumi eestkõneleja oli Liivimaa esimene kindralkuberner Johan Skytte. Ta oli haritud mees ning Rootsis oli ta olnud kuningas Gustav II Adolfi kasvataja ning hiljem Upsala ülikooli kantsler. Gümnaasiumi korraldus oli üsna sarnane ülikoolile ja kujuneski selle eelastmeks. 1632-15.okt Tartu ülikool 1631. aastal esitas Johan Skytte kuningas Gustav II Adolfile palve anda Tartu gümnaasiumile ülikooli staatus. Järgmise aasta suvel andiski kuningas loa ning Tartu ülikool avati pidulikult 15. oktoobril 1632. aastal. Avaaktusel pidas Skytte kõne, kus ta ütles, et ülikool on mõeldud nii aadlikele kui ka linnakodanikele ja talupoegadele. Talupojad ülikooli siiski ei pääsenud. Ülikoolist sai kuninga auks Academia Gustaviana. Klassikalisele ülikoolile kohaselt oli Tartu ülikoolis neli teaduskonda: filosoofia-, usu-,
Seetõttu tuleks rohkem tegeleda õpetajate teadlikuse tõstmisega GIS-tehnoloogias ja läbi selle tõsta ka õpilaste huvi antud teemale. KASUTATUD KIRJANDUS 1. M.Maadla.Mis on GIS? http://www.geo.ut.ee/kartool/geoinfo/ref/Maadla.pdf 2. EstGis. Gis päevast. http://www.gispaev.ee/gis-paevast/gis-paevast/ 3. GIS päev kodulehekülg. http://www.gispaev.ee/ 4. EstGIS.Eesti Geoinformaatika Selts. http://www.estgis.ee 5. Geoinformaatika gümnaasiumile. http://taurus.gg.bg.ut.ee/geoinformaatika/?page_id=21 9 6. Tartu ülikooli Eesti mereinstituut. Merebioloogia osakond. http://www.sea.ee/struktuur/merebioloogia-osakond/ 7. Mõisja,K. Geoinformaatika õpetamisest Tartu Ülikoolis http://www.alphagis.ee/data/img/esri11/Esri2011_Moisja.pdf 8. Liiber,Ü. GIS koolitunnis erinevate riikide kogemusi.Tartu Ülikool. http://www.gispaev.ee/arhiiv/2012-2/kava-ja-ettekanded-2/ 9
Jaanuaris. Seltskond jagunes kaheks- ühed jäid Tallinnasse ootama reisilisi ja teised läksid koju juhtnööre saama, et Pärsiasse sõita. Tallinnas elades võttis Fleming osa seltskonnaelust. Sõbrunes Reiner Brockmanniga., kellele Fleming tutvustas Opitzi uusi poeetikapõhimõtteid, mõjutades nii ka tärkavat eestikeelset juhuluulet. Tallinnas asutas ta ka koos sõpradega lamburiühingu, nagu Saksamaal moes oli. Mõned haruldased luuletused sellest ajast. Üks pühendusega Tallinna Gümnaasiumile ja teine Reiner Brockmannile pulmadeks. Tallinnas armus Paul Fleming kaupmehe Heinrich Niehuseni keskmisesse tütresse Elsabesse, kes aga luuletaja kiindumusele samal määral ei vastanud. 1636 aasta märtsis Pärsiasse suunduva saatkonnaga uuesti Moskva poole teele asudes uskus Fleming siiski, et ta on neiu endale võitnud. Kui ta tagasi tuli 1639, siis Elsabe oli vahepeal abiellunud. Siis armus Fleming Elsabe nooremasse õesse Annasse.
Eelnevalt vajalikud tegevused õpetajale: Vajalik on teha Powerpointi esitlus, mis baseeruks õpetaja enda konspektil ning aitaks õpilasi iseseisval tunni konspekteerimisel. Samuti jagada töölehed, millel küsimused ja näidis rahvastikudiagrammid. Eelnevalt vajalikud tegevused õpilasele: Kodus lugeda läbi ptk lk 44-47 ning vastata eelmise peatüki küsimustele kirjalikult lk 44. Tunniks vajalikud materjalid, vahendid, tarkvara ja veebiaadressid: Õpik: Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile, G. Raagmaa, Tartu 2003. Omakoostatud konspektivihik demograafia materjaliga Jagatavad töölehed õpilastele kodus täitmiseks Tahvel omapoolsete selgituste/mõistete kirjutamiseks (minutites)kestusTegevuste Tunni osad, Õpetaja poolt kavandatud ja Põhjendused, mida mingi tegevusega Õpilaste tegevus
suhtes, mis on otseselt seotud maavärinate ette ennustamistega. Maavärina tagajärgi saab hinnata kahe erineva skaala abil, esimene skaala ehk Richteri skaala aitab hinnata maavärina võimsust( seda, kui suur hulk energiat vabaneb) ning teine skaala ehk Mercalli skaala abistab meid visuaalse pildi hindamisel(purustuste raskus). ALLIKALOEND Hang, Tiit, Jaagus Jaak, Järvet Argo, Kanal Arno, Kirs Juho, Mander Ülo, Oja Tõnu, Puura Ivar, Roosaare Jüri 2004. Üldmaateadus gümnaasiumile. Toimetanud: Kalle Hein. Koostanud Ülle Liiber. Tartu: Eesti loodusfond Muranov, Aleksandr 1986. Maakera loodusjõudude kütkes. Tallinn: ,,Valgus" http://geograafia10a.pbworks.com/w/page/10691919/Maav%C3%A4rinate%20tekkep %C3%B5hjused http://www.rescue.ee/19669 http://geograafia10a.pbworks.com/w/page/10691933/Richteri%20ja%20Mercalli%20skaala %20v%C3%B5rdlus%20(m%C3%B5istekaart)
1.Maailmasõda. 1. Põhjused: Esimese maailmasõja põhjustest on raske nimetada ühte ja peamist või isegi peamisi põhjusi. Süsteem, mis lõi alused Esimese maailmasõja tekkeks, kujunes välja seoses 1789. aastast möllanud revolutsioonilistele sündmustele järgnenud Viini kongressi (1814 1815) restaureeritud vana korraga ning tollase tasakaaluprintsiibi nihetega 19. sajandil, mis olid peamiselt tingitud Bismarcki-aegse Preisimaa jõulisest ekspansionismist, mille tulemus oli kõigi Saksa alade (välja arvatud Austria) inkorporeerimine Preisimaa koosseisu (Saksa keisririigi loomine). Esimese maailmasõja põhjused, ja sellest tulenevalt ka sõjasüü küsimus, on andnud ainest arvukateks debattideks nii 1920ndatel aastatel, kui ka Teise maailmasõja järgses Euroopas. Selle küsimuse aktuaalsus on tingitud asjaolust, et Esimeses maailmasõjas peituvad ka Teise maailmasõja puhkemise juured. Erinevused Esimese maailmasõj...
Wikipedia https://en.wikipedia.org/wiki/Russia (10.12.17) Flags of the World http://www.flagspot.net/flags (10.12.17) Heraldy of the World http://www.ngw.nl/ (10.12.17) Maade ja pealinnade nimed ning ISO maatähised http://www.eki.ee/knab/maadiso.htm (10.12.17) KOF Index of Globalization http://www.globalization.kof.ethz.cb/ (10.12.17) Geograafia õpik Ainsaar, Mare Jauhiainen, Sakari Jussi; Müristaja, Heli; Raagma, Garri; Roosaare, Jüri Geograafia gümnaasiumile. I kursus. Koostanud Ülle Liiber, Tartu 2013 Countries of the World http://www.photius.com/rankings/index.html#POPULATION (10.12.17) City Population http://www.citypopulation.de/mapindex.html (10.12.17) Turism http://www.world-tourism.org/ (10.12.17) Country Profile http://hdr.undp.org/en/countriess (10.12.17) Human Development Reports http://hdr.undp.org/ (10.12.17) 15 16
Kättesaadav: https://www.cia.gov/library/publications/the-world- factbook/ (06.12.2017) Fortune Global 500 List 2017. Kättesaadav: http://fortune.com/global500/ (06.12.2017) KOF Index of Globalization. Kättesaadav: http://globalization.kof.ethz.ch/ (06.12.2017) Human Developement Report. Kättesaadav: http://hdr.undp.org/en/content/human- development-index-hdi (06.12.2018) Ainsaar, Mare; Jauhiainen, Sakari Jussi; Liiber, Ülle; Müristaja, Heli; Raagma, Garri; Roosaare, Jüri. Geograafia gümnaasiumile. I kursus. Koostanud Ülle Liiber. Tartu 2013 Hans Roslingu loeng.Kättesaadav: http://www.ted.com/talks/hans_rosling_on_global_population_growth (12.12.2018) The odora. Kättesaadav: https://theodora.com/wfbcurrent/hungary/hungary_international_rankings_2018.html (12.12.2018) Photius. Kättesaadav: http://www.photius.com/rankings/index.html#ECONOMY (12.12.2018) 14 15
Nimetatud ülesandeid lahendades peate aga arvestama sellega, et need ei kata kogu eksami temaatikat, vaid annavad võimaluse eksamil nõutavaid oskusi harjutada. 96 LISA ÕPPEMATERJALID Maailma ühiskonnageograafia 1) Mare Ainsaar, Heli Müristaja, Allan Nõmmik, Garri Raagmaa, Jüri Roosaare, Rait Roosve, Vaike Rootsmaa, Ene Saar. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile. Eesti Loodusfoto, 2003. 2) Ülle Liiber, Vaike Rootsmaa, Ene Saar, Maia Uibo. Maailma ühiskonnageograafia töövihik gümnaasiumile. Eesti Loodusfoto, 2003. 3) Sulev Mäeltsemees. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile 1.osa. AS BIT, 2003. 4) Sulev Mäeltsemees. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile 2.osa. AS BIT, 2005. Üldmaateadus 5) Tiit Hang, Jaak Jaagus, Arvo Järvet, Arno Kanal, Juho Kirs, Ülo Mander, Tõnu Oja, Ivar Puura, Jüri Roosaare
04.2017) 4.1..................................16 Wikipedia, kättesaadav:........................................................................................ 16 https://en.wikipedia.org/wiki/Transport_in_Lesotho (30.04.2017).........................16 Ainsaar jt:............................................................................................................. 16 Ainsaar, Mare; Jauhiainen, Juss, Sakari; Liiber, Ülle; Müristaja, Heli; Raagmaa, Garri; Roosaare, Jüri. Geograafia gümnaasiumile I. Kursus. Rahvastik ja majandus. Koostanud ülle Liiber, Tartu 2013.........................................................................16 Trading econimics, kättesaadav:...........................................................................16 http://www.tradingeconomics.com/lesotho/imports (30.04.2017)........................16 Pregnantpause, kättesaadav:............................................................................... 16 http://www.pregnantpause.org/numbers/fertility
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
