EESTI NSV (ENSV) Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli okupeeritud Eestis asuv haldusüksus. Annekteeritud Eesti staatuseks määrati liiduvabariik Nõukogude Liidu koosseisus. Eesti NSV pealinn oli vastavalt Eesti NSV Konstitutsioonile Tallinn. ÕIGUSLIK OLEMUS_________________________________________________________ Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli formaalselt suveräänne riik, kuid tegelikult tal iseseisvus puudus. Faktiliselt haldas Eesti NSV-d NSV Liit, mis oli Eesti NSV 1940. aastal enda koosseisu võtnud. Seda akti käsitavad Eesti ja paljud teised riigid õigusvastase annekteerimisena. Valdav osa tollastest maailma riikidest ei tunnustanud Eesti Vabariigi ega teiste Balti riikide liidendamist Nõukogude Liidu külge. See andis tuge EV õigusliku järjekestvuse printsiibile, mis toetus arusaamale, et Eesti Vabariik eksisteeris tegelikult edasi de jure vaatamata EV de facto annekteeritusele. Selle doktriini alusel suhtus arv...
Venemaa kokkuvarisemine 1917.a. alguseks oli Venemaa revolutsiooni lävel. Maailmasõjas osalemine käis talle üle jõu. Süvenevast kriisist olid tunnistuseks: Rahutused sõjaväes palju hukkunuid, halb varustamine Majanduslik kaos tööjõupuudus, toorainepuudus, transpordi- ja kütusekriis, majandus halvatud Keisrivõimu autoriteedi langus moraalne laostumine Rahulolematuse üldine kasv aktiviseerus töölisliikumine, isevalitsuse vastu astus ka järjest rohkem haritlasi, kodanlasi ning isegi aadlikke Veebruarirevolutsioon Puhkes Petrogradis veebruari lõpul. Põhjuseks oli linna halb varustamine toiduga. Ülestõusnute poole läksid üle ka sõjaväelased. 27.veebruariks oli võim pealinnas mässajate käes. Nikolai II andis 3.märtsil 1917 allkirja dokumendile, millega loobus oma troonist ning riigijuhtimine läks üle Ajutisele Valitsusele. Kaksikvõim Venemaal Pärast keisrivõimu langemist tekkis Venemaal kaksikvõim. Ühel pool oli Petrogradi Tööliste ...
V. DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: 1. NSVL KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: 1.1. Kodusõja tagajärjed: (Vt. ka õpik lk.98-99) · Kodusõjas saavutasid võidu punased (enamlased) ja kindlustasid sellega ka kommunistliku diktatuuri püsimajäämise. · Sisesegadused Venemaal tõid enesega kaasa tohutud inimkaotused (koos I maailmasõjaga hukkus 20 miljonit inimest; sh. 1917-1923 13 miljonit). · Riik oli majanduslikus kaoses: tööstustoodang oli langenud 19.sajandi lõpu tasemele 1921.a. oli mitmetes piirkondades ikaldus ja selle tulemuseks nälg, mille tõttu suri ca 4 miljonit inimest välismaised heategevusorganistatsioonid toitsid ca 10 miljonit inimest näljahäda leevendamiseks rekvireeriti kirikuvarad · Kodusõja aastatel 1918.-1921.a. kasutasid enamlased sõjakommunismi poliitikat- sõjaliste, majanduslike ja poliitiliste abinõude kompleks / selles nähti ka sotsialismi mudelit, mis võimaldab ...
1. Majanduskriisi põhjused, iseloomulikud jooned, lahendused ja tagajärjed; Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933 Põhjused: Esimeseks põhjuseks toodi välja ületootmine. Kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta Teiseks toodi vale majandamine. Riigi toetusel võeti liiga palju laenu. Ühel hetkel muutus laenukoormus liiga suureks ja inimesed ei suutnud seda tagasi maksta sellepärast varises pangandus ja rahanuds. Kolmandaks toodi välja valitsuse vead kriisi ajal. Tehti liiga suured tollimaksud ja sellega muudeti kriis ülemaailmseks. Lahendused: 1933 valjus ameerika majanduslangusest, kuna President F.D.Roosevelti poolt loodud uus kurss ja sellega kaasnevad seadused tõid majanduskriisi lahendamisel edu. Suurbritannis jäi poliitiline olukord enamvahem stabiilseks, loobuti naela seotusest kullaga, sisseveotollid, neil aitas kriisi leevendada kolooniate olemasolu. Sõjajärgne majanduskriis Põhjused: Sõja nõudmistele vastanud majandus ei s...
kolhoosidesse. Jõukamad talupojad saadeti sunnitöölaagritesse või Siberisse. Kokku küüditati (1929-1933) Siberisse 9 miljonit talupoega. Kolhooside tekkimise tulemusena vähenes loomade ja teraviljasaak. 1934. a alustati suure terroriga - väguvallakampaania, mis suunati talupoegade ja monarhistide vastu. Stalin puhastas võimuüksustest oma vastased. Terror suunati ka rahvusvähemuste vastu. Loodi ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem GULAG. Siberis asuvas sunnitöölaagrites surid vangid massiliselt. GULAGi abil ehitati üles nõukogude rasketööstus. Kommunistlik diktatuur on üks veriseim diktatuur 20. sajandi ajaloos. Erinevalt Hitlerist peitis Stalin osavalt oma kavatsusi, esinedes pigem rahutoojana. Jossif Stalin · oli Nõukogude Liidu juht. · lõpetas 1894. aastal Gori kirikukooli ning astus peale seda Tiflisi õigeusklikku vaimulikku seminari.
Nõukogude Eesti Pr 39. Eesti NSV valitsemine Nõukogude võimustruktuur Nõukogude võimu taastamine algas koos Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel. Eestisse tulid Nõukogude tagalas moodustatud operatiivgrupid, kes hakkasid võimu taastama. Koondusid esilagu Võrru, 1944 sügisel Tallinna (sakslased). Võimustruktuur oli samasugune kui NSV Liidus: juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, kes allus Moskvale, vormiliselt oli kõrgeimaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. Linnades, maakondades ja valdades teostasid poliitikat kohalikud parteikomiteed. Kohalik võimueliit ja nomenklatuur Eesti NSV sõjajärgne partei- ja valitsuskaader koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. Moskva toetas eelkõige enda saadetud kaadrit ja kohalikus võimuvõitluses jäi kohalik kaader alla ja pidi 1950. aastate alguses loovutama oma positsioonid. Enamik...
KÜLM SÕDA SISUKORD KÜLM SÕDA............................................................................................................... 1 SISUKORD...................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1. KÜLMA SÕJA KUJUNEMINE................................................................................4 0.1 Trumani doktriin.................................................................................................. 5 0.2 Marshalli plaan.....................................................................................................5 0.3 Berliini blokaad....................................................................................................6 0.4 NATO ja VLO moodustamine..........................................
Terrori alla satusid ka need, kes selle üles ehitasid. Korraldati palju näidisprotsesse olematute "rahvavaenlaste" vastu, kes pidid end süüdi tunnistama ja lasti maha,1937 hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond, keda süüdistati Stalini vastases vandenõus, mõrvati kokku ligi 40 000 eri astme sõjaväejuhti. Terrori alla sattusid ka rahvusvähemused - hävitati nende juhtivad kommunistid, puhastati pajud asundused (peamiselt mehed). Loodi ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem GULAG , laagrid Siberis ja põhjapiirkondades, tingimused olid ebainimlikud, töö oli üle jõu käiv, peeti väga vähe vastu ning vangid surid massiliselt. Toimus ka tööstuslik sabotaaz. Kasutati ebakorralisi meetmeid uurimine 10p, surmaotsus viidi täide koheselt, sõjaväetribunal, edasikaebamis õigus puudus, kaitse mittelubamine. NL välispoliitika 1920/30ndatel NSVL- i välispoliitikale oli iseloomulik kahepalgelisus. 1920´aastatel olid välispoliitilisteks suundadeks:
Milliste meetoditega need läbi viidi ja mida saavutati? · Maa äravõtmine, vaba kaubanduse keelamine, kõrged põllumajandusmaksud. Kolhooside ja sovhooside loomine. jõukate maaomanike (kulakud) küüditamine; talurahva muutmine sunnismaiseks (passide puudumine) · 1932. a näljahäda Ukrainas, miljonite inimeste hukkumine. · Tulemus: põllumajanduse laostamine. Kaardisüsteem linnades. Must turg. 34. Mis oli GULAG, kelle vastu ja miks rakendati riiklikku vägivalda 1930. aa NSV Liidus? Sunnitöölaagrite süsteem. Stalini jaoks kujunes see oluliseks vahendiks nõukogudde rasketööstuse ülesehitamisel, vangilaagrite süsteem, rahvavaenlaste vastu, 35. Aastaarvud: 1917 okt, 1918-20, 1921, 1922, 1924, 1928, 1929, 1931-32, 1937. Lenin, Trotski, Stalin. 1917 oktoober Oktoobrirevolutsioon 1918-20 Vene kodusõda
Sõjajärgne maailm 1945-1956 Külm sõda. Külma sõja algus. Võidurelvastumine KÜLMA SÕJA ALGUS (1946) NSV Liidu lääneliitlaste suhete jahenemine sai alguse juba sõja lõpul. Lääneliitlastele hakkas järjest rohkem tunduma, et Hitleri purustamise kõrval püüab Stalin kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. Need kahtlused said kinnitust sõja järel, kui NSV Liit seadis Kesk- ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused, esitas territoriaalseid pretensioone Türgile ning keeldus vägesid Iraanist välja viimast. NSV Liidus jäi esialgu kehtima sõjaseisukord, majanduse kogu jõud suunati sõjatööstuse arendamiseks, kasutades selleks sõdurite ja vangide tasuta tööjõudu. 1946. aasta algul pidas Stalin Moskvas kõne, kus rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas. Stalini kõne andis märku, et Nõukogude Liit valmistub konfliktiks Läänega. Kuu aega hiljem pidas Churchill USAs Fultonis kõne, milles tõi esile seniste liitlaste vastuolud ning kutsus L...
1920.aastatel; sisepoliitilise kriisi põhjused 1930.aastate algul; Vabadussõdalaste liikumine Eestis; 12.märtsi 1934 riigipööre ja selle põhjused; Vaikivale ajastule iseloomulikud tunnused; 1938 põhiseadus; välispoliitilised põhiprobleemid 1920.-1930.aastatel (tunnustamine, julgeoleku tagamine, välispoliitilise seisundi halvenemise põhjused). 6) Mõisted: sõjakommunism, NEP, kolhoos, sovhoos, NKVD, GULAG, käsumajandus, plaanimajandus, kollektiviseerimine, üliindustrialiseerimine, NLKP, isikukultus, ateism, Komitern, Weimari Saksamaa, õlleputs, NSDAP, aaria rass, füürer, ,,Pikkade nugade öö", ,,Kristalliöö", GESTAPO, SS, SD, ,,Mein Kampf", Anschluss, majanduse juhtimise korporatiivne süsteem, devalveerimine, Vabadussõdalaste keskliit (vapsid), Vaikiv ajastu, Riigikogu, Riigivolikogu, Riiginõukogu,
VIII. KOMMUNISTLIKUD RIIGID PÄRAST II MAAILMASÕDA (NSV LIIDU ja HIINA RV näitel): 1. NSV LIIT 1945.-1985.a.: 1.1. NSV Liit J.Stalini valitsusajal (1945.a.-1953.a.): · Majandus: II maailmasõda oli NSV Liidu majanduse täielikult ruineerinud. Sõja ajal hukkus 20- 30 miljonit inimest. Riigi läänepiirkondades oli sõjategevuse tulemusena hävitatud kümneid tuhandeid ettevõtteid, seetõttu oli kasvanud riigi idapiirkondade majanduslik osakaal. Stalini eesmärgiks sai sõjajärgsetel aastatel riigi tööstuse kiire taastamine eelisarendades rasketööstust; põhjuseks alanud külm sõja ja võidurelvastumine lääneriikidega). Riik tegi suuri kulutusi tuumarelva väljatöötamiseks ning armee (8-9 miljonit meest) moderniseerimiseks ning ülalpidamiseks elanike heaolu arvelt; valitses suur korterikriis. Teataval määral aitas tootmise taastamisele kaasa ka NSV Liidu, kui võitjariigi staatus, sest kaotajatelt saadi reparatsioonidena mi...
Abja Gümnaasium Eesti laulupidu 2009 REFERAAT Juhendaja:Siirius Sikka Koostas: Helari Sosi 2 Abja-Paluoja 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................21 3 Sis...
Katrin Olhovikov 25.01.09 Demokraatlike ja totalitaarsete riikide arengu võrdlus kahe maailmasõja vahel Diktatuuri olemus on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud. Olemasolevad organisatsioonid peavad aitama suurendada kontrolli ühiskonnas. Diktatuuririikides puudub võimulahusus, eksisteerib vaid üks ideoloogia ja üks partei. Demokraatiale on iseloomulik rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel, kodanikuõigused ja vabadused. Demokraatliku riigi tunnused on veel ka rahva iseseisvus, mitme partei süsteem, pluralism. Demokraatia eeldab võimude lahusust ning riigivõimu kuulumist rahvale. Demokraatia kriisi ja diktatuuri tekkimist kahe maailmasõja vahel soodustasid p...
toodangu või turustada. Rahareform. Eraettevõtlusele õigused. Kommunistid lootsid selle süsteemi ikkagi kiirelt likvideerida. 1924. suri Lenin. Soovitas uueks Lev Troskit, aga ta ei olnud väga suuteline võimu hoidmiseks. Stalin tuli siis. Ta lõpetas kohe NEPi. Alustas industrialiseerimist ehk suurtööstuse eelisarendamist.Viisaastaku plaanid. Sundkollektiviseerimine. Suur terror. 1934. Senini vaid talupoegade vastu, siis aga ka kompartei, julgeolekuorganite jms vastu. Loodi GULAG. Sunnitöölaagrid. Soome. Lapua liikumine vastukaaluks kommunistidele vist. Edukad. Poola. Jozef Pilsudski laskis okupeerida Vilniuse. 1926. riigipöörde tegi, kuulutas end peaministriks ja kehtestas sanatsioonireziimi. (tervendamine). Lätis oli alates 1934. peaministriks Karlis Ulmanis, Leedus Antanas Smetona. Balfourdi deklaratsioon maailmasõja ajal lubasid inglased juutidele nende rahvusliku kodu taastamist. India. Jawaharlal Nehru. Mohandas Gandhi -> Mahatma. (suurhing)
Sisukord Lk 1- 2 Jaan Kross, ning Jaan Kross ajakirjanikuna Lk 3- 7 Kirjanduslik tegevus Lk 7- 8 Tunnustused, lemmik luuletused. Lk 9 Kasutatud kirjandus Jaan Kross Jaan Kross (sündis 19. veebruaril 1920) on tänapäeva Eesti teenekaim kirjanik ning mitmekordne Nobeli kirjandusauhinna kandidaat. Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis Tartu Ülikoolis (193845) ja oli seal kuni 1946 õpetaja (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). Venelased arreteerisid ta ning saatsid GULAG-i. Sealt tuli ta tagasi ning hakkas 1954 professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal on ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. Jaan Krossi abikaasa on luuletaja ja lastekirjanik Ellen Niit. Jaan Kross Kalju lepiku eakaaslane alustas luuletamist Tallinna ...
Tallinna Polütehnikum Uku Eller ENSV 1945-1953 Referaat 1 SISUKORD Sisukord................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................3 külm sõda ja eesti.......................................................................................3 Eesti NSV kui nõukogude liidu vabariik....................................................4 Vastupanu reziim...................................................................................5 Võimude vägivalla poliitika............................................................................6 Käsumajandus ja selle tagajärjed...................................................................6 Kultuurielu põhijooned.........................................
Lähiajalugu 1. osa gümnaasiumile I. Maailm 20. sajandi algul: 1. Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised; 2. Rahvusvahelised suhted; 3. Soome ja Baltimaad Vene impeeriumi koosseisus; 4. Kultuur ja elu-olu II. Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed: 5. Esimese maailmasõja põhjused ja puhkemine; 6. Esimene sõja-aasta 1914; 7. Sõjategevus 1915–1917; 8. Venemaa kokkuvarisemine; 9. Sõja lõpp läänes. Versailles’ rahuleping; 10. Kodusõda venemaal. Soome ja Balti riikide iseseisvumine. III. Maailm kahe sõja vahel: 11. Maailm esimese maailmasõja järel; 12. Demokraatlikud riigid; 13. Diktatuurid Lääne-Euroopas: Itaalia ja Saksamaa; 14. Kommunistlik diktatuur Venemaal; 15. Läänemeremaad; 16. Aasia, Aafrika, Ladina-Ameerika ja Okeaania; 17. Elu-olu ja kultuur. IV. Teine maailmasõda: 18. Sammhaaval uue sõjani; 19. Teise maailmasõja algus 1939–1941; 20. Balti riikide okupeerimine 1939–1940. Soome Talvesõda; 21. Sõjasündmused 1941–1943; 2...
b) isikukultus; ● plakatid, poeemid, ausambad, laevad, linnad, riiklikud ja rahvusvahelised auhinnad ● kestis kuni tema surmani c) industrialiseerimine ja kollektiviseerimine; ● muutused majanduspoliitikas ● industrialiseerimine- suurtööstuse arendamine, masinate ja relvade tootmine ● kollektiviseerimine- eraomandi likvideerimine, talupoegade koondamine ühismajanditesse d) repressioonid ja GULAG. ● Isikute arreteerimine, keda käsitleti poliitiliste vastastena ○ Politsei juhid ○ Sõjaväe juhid ○ Poliitiline eliit ● koonduslaagrid, kus vange äärmiselt ebainimlikes ja alandavates tingimustes hoiti ● küüditamised ● hoidsid üleval NSVL majandust 16. Võitlus terrorismiga tänapäeva maailmas. a) terroriaktid tänapäeva maailmas (9/11, rünnakud Pariisis ja Brüsselis jne.);
Ajalugu 26.09.2017 KODUSÕDA VENEMAAL Vene impeeriumi lagunemisele järgnenud sündmused: Vene impeeriumi varemetele tekkinud riigid: ● 6.detsember 1917 Soome ● 16.veebruar 1918 Leedu ● 24.veebruar 1918 Eesti ● 11.november 1918 Poola ● 18.november 1918 Läti Lühikeseks ajaks suutsid oma riigi luua Ukraina, Valgevene, Gruusia, Armeenia. 1917.a võimu haaranud bolševikud saatsid laiali Asutava Kogu. Sellega häälestati suur osa elanikest enda vastu. Kodusõda algas mais 1918. Samal kevadel algas välisriikide sekkumine Venemaal toimuvasse- interventsioon. VENEMAA JAGUNES KAHEKS: PUNASED Bolševikud Juhid: Lenin, Trotski Relvajõud: Punaarmee VALGED Väga erinev seltskond, keda ühendas vastuseis punastele. Juhid: Koltšak jt Sõjajõude nimetati valgekaartlasteks. Kodusõda-julm sõda Punane terror- arveteõiendamine bolševike vastast...
ja organisatsiooniliste võimetega jõud, kes selle haavatava vare enesele võtaks. Petrogradi Nõukogu häälekandja Izvestija hoiatas ette, et bolsevikud on võtnud võimu ainult Petrogradis mitte tervel Venemaal ning hoiatas kodusõja eest. Ajalugu näitas, et selles oli neil õigus. 11 Kasutatud kirjandus: 1. Applebaum, A. (2005). Gulag: nõukogude koonduslaagrite ajalugu. Tartu: Greif. 2. Geifman, A. (1997). The Russian Intelligentsia, Terrorism and Revolution. Brovkin, V. (toim) The Bolsheviks in Russian society : the revolution and the civil wars. New Haven, London: Yale University Press 3. Heywood, A. (1999). Modernising Lenin's Russia : economic reconstruction, foreign trade and the railways. Cambridge: Cambridge University Press. 4. Malia, M.E. (1994). The Soviet tragedy. Stuttgart: Klett-Gotta 5. Melancon, M. (1997)
Kõik diktatuuridest ja diktaatoritest kahekümnenda sajandi algul Krista Kallavus Märts 2010 Sisukord: 1. Sissejuhatus: Mis on diktatuur?...................................................lk 2 2. Venemaa diktatuur- kommunism................................................lk 3-4 3. Itaalia diktatuur- fasism...............................................................lk 5-6 4. Saksamaa diktatuur- natsism.......................................................lk 7-9 5. Kasutatud kirjandus.....................................................................lk 10 2 Sissejuhatus: Mis on diktatuur? Diktatuur- see on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on rangelt keelatud. Olemasolevad organisatsioonid peavad aitama suurendada kontrolli ühiskonna üle. Võimude lahusus puudub täielikult. Terves ühiskonnas valitseb üks parte...
SOTSIALISM + EESTI 1 Sotsialistlik/kommunistlik maailmasüsteem Tekkeaeg 1945-... Ida-Euroopa riigid: kuni elbe jõeni; kuni Balkanini; Poola, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari, Tsehhoslov, Jugoslaavia, Albaania, Ida-saks. 1949 Hiina Rahva Vabariik 1953 Põhja-Korea Sotsialistlik sõprusühendus: Albaania, Jugoslaavia. Probleemid: · Pärast Stalini surma NL-i ja Hiina suhted halvenesid. Albaania hoidis end Hiina poole. Jugoslaavia diktaator Tito ei tahtnud alluda, ta tahtis luua föderatsiooni, eiras Marshalli plaani. Astub välja ka VLO-st. · HRV 1953-1969(Amuuri jõgi oli piiriks) - Mao Zedong; ja Jugoslaavia probleem: Põhjus- Hiina liider Mao Zedong nägi, et pärast Stalini surma võiks Hiina taotleda liidripositsiooni. NL polnud sellega mitte mingil juhul nõus. Konflikt hea lääne jaoks, nä...
Sarnase korrava NSV kuulutati välja veel mitmel pool mujal ning 1922 ühendati need NSVL-iks. Sisuliselt tähendas see uut Vene impeeriumit punases kuues, keskusega Moskvas. NSVL juht ehk kompartei peasekretär oli 1924. aastani Lenin, peale teda Jossif Stalin. Stalini võimuletõusule järgnes tohutu isikukultus, ta nimetati "juhiks ja õpetajaks". Kehtestati plaanimajandus, range totalitaarne diktatuur ning repressioonid. Rajati vangilaagrite võrk GULAG. TEINE MAAILMASÕDA Versailles' süsteemi lagunemine 1935. aastal tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles' lepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ja sõjalaevastikku. Suurbritannia sõlmis Saksamaaga lepingu, milles kehtestati Saksa laevastiku piirmäär. Samal, 1935a., astus Saksamaa ka Rahvasteliidust välja, ilmutades sellega kavatsust asuda revideerima Euroopa riikide piire. 1936.a. Viis Hitler oma väed Reini demilitariseeritud tsooni.
Euroopa riigid 19. saj. lõpul ja 20. saj. algul SKEEM: Euroopa 19. saj lõpul ja 20. saj algul - šovinism – inimesed pidasid enda rahvust paremaks kui teisipäev - imperialism – suurriigid püüdsid saavutada mõjuvõimu kogu maailmas - kolooniad – suurriigid hõivasid omale kolooniaid arengumaadeks odava tööjõu ja tooraine eesmärgil; asumaade rajamine, eesmärgiks saada toorainet (Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa) o 3 suurimat koloniaalriiki: Suurbritannia – Aafrika, Aasia Prantsusmaa – Aafrika, Aasia Saksamaa – Aafrika - Euroopa kesksus – 20. saj alguseks olid pea terve maailm Euroopa mõjuvalduses; euroopalike ideede levik (demokraatia, eraomanduslik majandus, isikuvabadus) Tehnika Majandus Ühiskondlik elu Konveiertootm Tran...
Merevaigutuba kui ruumi nimi on suure tähega. Asutuse ametlik täisnimetus on Tallinna Linnateater. Tavakasutusse sobib Tallinna linnateater. Sõna linnateater üksi on väikese tähega. Tallinna linnateatris on Põrgulava ja Taevalava. Kirjutage Tallinna bussijaam. Sõnaühendis Damaskuse teras on täiend suure tähega. Sünonüüm on damaskteras. Kirjutage Austria kirjandus (esimene sõna on suure tähega). Juunis toimuvad Rakvere linna päevad. Võib kirjutada esisuurtähega: Gulag (ei pea kirjutama GULAG). Kirjutage Paldiski Põhjasadam ja Paldiski Lõunasadam. Organisatsioonide liikmed kodutütar ja noorkotkas on väikeste algustähtedega. Augustis 2010 algas rahvusvaheline noorteaasta. Kirjutage noore pere laen (mitte Noore pere laen ega Noore Pere laen). Kas lepingus kirjutada Leisi vald või Leisi Vald? – Rakendage üldist kohanimede malli, st kirjutage liigisõna väikese tähega: Leisi vald. Õige on ausa hinnastamise kokkulepe (mitte Ausa hinnastamise
puhastama komparteid, nõikogude võimu keskasutusi, julgeolekuorganeid ning armeed. Tihti langesid terrori ohvriks samad inimesed, kes Stalini võimule olid aidanud. Erilise hoos omandas terror 1937.a., mil hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond, keda süüdistati vandenõus Stalini vastu. Mõrvati või vangistati kokku ligi 40 000 eri astme sõjaväejuhti. Terrori ohvriks langesid ka NSVL rahvusvähemused. Loodi ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem GULAG. Siberis ja NSVL põhajapiirkondades asunud sunnitöölaagrites valitsenud ebainimlikes tingimustes surid vangi massiliselt. Stalin pidas terrorit sotsialistliku riigi loomulikuks koostisosaks, milleta on võimatu ühiskonda kommunistliku partei võimu all hoida. Maailmarevolutsioon ülemaailmne revolutsioon, oli marksistlikus ajalookäsitluses lõplik eesmärk, millega pidi kogu maailm jõudma uude, kommunistlikku arengujärku. Maailmarevolutsiooni kiirendamiseks kasutati
majanduse tähtsaimaks osaks saab tööstuslik tootmine. sundkollektivistateerimine - oli Nõukogude Liidus ja mõningates teistes maades korraldatud aktsioon, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse-kooperatiividesse. suur terror - või Stalini puhastus; ka Suurpuhastus oli aastatel 19361938 väldanud poliitiliste repressioonide aktsioon NSV Liidus, mille korraldas NSV Liidu Poliitbüroo eesotsas Jossif Staliniga. GULAG - struktuurüksus, mille alluvusse kuulusid vangilaagrid Nõukogude Liidus. Komiterni-vastane pakt - Müncheni lepe - kokkulepe, mille sõlmisid omavahel 30. septembril 1938. aastal Müncheni konverentsil Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Selle kohaselt pidi Tsehhoslovakkia loovutama sudeedisakslastega asustatud alad (Sudeedimaa) Saksamaale. Talvesõda - oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel, osa Teisest maailmasõjast
kodanikuühiskonna puudumise tõttu tuntud juba tsaariajal. Küüditamised (eelkõige Siberisse) ja sunnitöölaagrid olid olemas juba ammu enne bolsevike võimuletulekut. Kuid bolsevikud muutsid need karistusviisid massiliseks. Bolsevikud võtsid võimule tulles tsaariaegsed sunnitöölaagrid ja vanglad üle, täiustasid neid ning ehitasid uusi. Laagrite paremaks haldamiseks koondati nad ühtse juhtimise alla, siit tuleneb ka üldnimetus Gulag ( Laagrite Peavalitsus). Gulag allus NKVD juhtimisele. Kirovi tapmist 1934 kasutas Stalin massiliste repressioonide alustamiseks. Kui juba varemgi oli toimunud mitmeid suuri kohtuprotsesse, kus püüti siduda erinevaid poliitilisi ja majandusalaseid süüditusi, mis moodustasid seeläbi ulatuslikke vandenõusid, siis nüüd muutus selliste protsesside korraldamine tavaliseks. Otsiti isikuid, keda süüdistada parte ja 1 Jezov oli 151 cm pikk ja vähemalt osa ta agressiivsusest tulenes seega ilmselt kompleksidest.
Kirjutage Hiina müür (kohanimeline täiend on suure algustähega). Kirjutage õpetaja Lauri tiitel. Sõnaühendis Damaskuse teras on täiend suure tähega. Sünonüüm on damaskteras. Merevaigutuba kui ruumi nimi on suure tähega. Tallinna linnateatris on Põrgulava ja Taevalava. Kirjutage Tallinna bussijaam. Kirjutage Austria kirjandus (esimene sõna on suure tähega). Juunis toimuvad Rakvere linna päevad. Võib kirjutada esisuurtähega: Gulag (ei pea kirjutama GULAG). Kirjutage Paldiski Põhjasadam ja Paldiski Lõunasadam. Tallinnas on Kalasadam, Miinisadam ja Lennusadam. Organisatsioonide liikmed kodutütar ja noorkotkas on väikeste algustähtedega. Augustis 2010 algas rahvusvaheline noorteaasta. Kirjutage noore pere laen (mitte Noore pere laen ega Noore Pere laen). Kas lepingus kirjutada Leisi vald või Leisi Vald? Rakendage üldist kohanimede malli, st kirjutage liigisõna väikese tähega: Leisi vald.
a. võeti juutidelt kodakondsus Ei lubatud abielluda mittejuutidega 1938.a. nov. nn.”Kristallöö” – pogrommide kõrgpunkt 151. 152. 153. 18. Kommunistlik diktatuur Nõukogude Venemaal – Nõukogude Liidus. 154. NEP. Sisepoliitilised reformid.Võimuvõitlus. Industrialiseerimine. Kollektiviseerimine. Nõukogude riik ja ühiskond 1930.aastatel. Terror. GULAG. 155. 156. NEP uus majanduspoliitika Põllumajanduses: toiduainete andmise kohustus asendati kindla suuruse maksuga nn. toitlusmaks; põllumajandussaaduste ülejäägi võisid talupojad vabalt kasutada, s.h. müüa turuhindadega Rahareform – uus rahaühik tšervoonets kulla alusel
Külma sõja kriisid: Korea sõda. 1950 1953. Korea oli algselt Jaapani kontrolli all. Kui seda märgati siis põhjast hakkasid endale maid vallutama Hiina RV ja altpoolt tulid igaks juhks USA. 1948 august kuulutatakse välja Lõuna- Korea Vabariik, ja 1948 september kuulutatakse Korea põhjaosas välja Põhja-Korea Rahva Demokraatlik Vabariik. Põhja-Korea diktaatoriks saab Kim il Sen/Sun dünastia. Põhja-Korea tahtis endale ka Lõuna-Koread, Stalinile see meeldis ning 1950, 25 juuni tunbib P. Korea Lõuna koreasse ning rinne pidurdub alles pärastt Taegu linna vallutamist. ÜRO'le see ei meeldinud, ning ühiselt võetakse vastu (NSVL ei länud sinna istungile), et tuleb toetata Lõuna-Koread. Kuna sellel ajal ÜRO (UN) oma vägesi ei olnud, siis selle ülesande saab USA. Põhja-Koread toetas siis Hiina meeste ja NSVL tehnikaga. Algab kurnav positsioonisõda ning rindejoon käib mööda Koread edasi tagasi. Kuid 1953 on rindejoon täpselt keset riiki, ning Stal...
vaja hoida ühiskonda pidevas hirmuseisundis. Loomi hirmutati pidevalt Jonesi tagasitulemisega. Kui midagi läks halvasti, aeti see Lumepalli kaela ja hirmutati temaga (lk 59). Kogu võim kuulus Stalinile, keda ümbritses lähikondlaste kitsas ring. Teoses kuulus kogu võim Napoleonile ja teda ümbritsesid mõningad sead. Konkurendid ja teisitimõtlejad kõrvaldati: Lumepall aeti minema, varem protestinud sead tapeti (lk 62). Sarnasuseks oli GULAG, mis oli sunniviisiline töölaager. Loomade tingimused olid samuti väga halvad ja nad ei saanud oma töö eest piisavalt süüa. Sead valvasid loomi töö ajal piitsaga (lk 93). NSVL-s oli kommunistliku ideoloogia ulatuslik propaganda ja juhikultus. Sama oli ka teoses. Peale farmi vallutamist hakkasid sead tuvisid saatma Loomade farmi propageerima (lk 34). Isegi kui farmil läks halvasti ja loomad olid näljas, püüti jätta muljet, nagu läheks neil väga hästi (lk 57). Loomadele
Referaat Nürnbergi protsess Sisukord Kohtuprotsessi eelnõu...........................................................3 Koht..........................................................................3 Kohtuprotsessi läbiviijad..............................................3 Kohtuprotsessist lähemalt.................................................4-7 Võitjate kuritegusid ei arutatud.....................................8 Lääneriigid kandsid kommunismi kuriteod maha............9 Nürnbergi kohtu alla olnud natsikurjategijad.................10 Kohtuotsuse kokkuvõte..............................................10 Kasutatud kirjandus..............................................................11 Kohtuprotsessi eelnõu 2. jaanuaril 2006 avaldas Briti Sõjaministeerium Teise maailmasõja aegsed paberid, mis kinnitasid, et ...
NÕUKOGUDE LIIT 1945 - 1991 NSV Liit oli paljurahvuseline riik, kus esiplaanil oli riik. Tsaar-Venemaa järglane NSVL oli vallutuste teel kokkuklopsitud impeerium. Ühiskonnale iseloomulikud jooned olid: 1) demokraatia täielik puudumine; 2) range tsentralism; 3) plaanimajandus. STALINI VIIMASED ELUAASTAD: Vaatamata tohututele inim- ja materiaalsetele kaotustele II maailmasõja ajal tugevdas võit Saksamaa üle riigi positsioone maailmas. 1945 kontrollis Punaarmee (alates 1946 Nõukogude Armee) hiiglaslikku territooriumi Euroopas ja Aasias. 1949. aastaks oli olemas ka tuumapomm. Pärast sõja lõppu oli vaja taastada majandus. Stalinliku majanduspoliitika põhiprintsiibi järgi suunati peamised jõupingutused tööstuse valdkonda. Eesmärk: taastada ennekõike rasketööstus ja kindlustada riigi sõjaline võimsus. Laiatarbekaupade tootmine ja inimeste igapäevaelu vajaduste rahuldamine jäi endiselt teisejärguliseks ülesandeks....
AJALUGU Maailm 20. Sajandi algul Moesõnaks oli „progress“- tulevikku suhtuti optimistlikult. Maailma valitses Euroopa Tähtsaim majandusharu- tööstus Kasvas turg kontrollivate suurettevõtete- monopolide- tähtsus Tööstuse areng tõi kaasa linnaelanikkonna kasvu Inglismaal elas linnades 80% elanikest Saksamaal 60, prantsusmaal ja USAs 40 Linnasid kus oli üle 100 000 elaniku ooli Euroopas 135, sajand oli neid olnud 23 Teaduse ja tehnika areng Sajandivahetuse paiku sündissid aatomi- ja relatiivsusteooria Õpiti analüüsima inimese alateadvust Ehitati üha kõrgemaid maju ja pikemaid sildu Valmisid üha suuremad laevad (Titanic) Valmis lennuk (vennad Wrightid) Autotööstuses võeti kasutusele konveier Rassism Rassism oli 20. Aastasaaja algul loomulik nähtus, sest Euroopa valitses maailma. Valge inimese missiooniks oli laiskade ja primitiivsete metslaste harimine Suured koloniaalvaldus...
a. Kollektiviseerimine e. kolhooside loomine alates 1929.a. ja kulakute küüditamine. Tagajärg 1932- 1933.a. näljahäda. Industrialiseerimine eesmärk rasketööstuse, eriti sõjatööstuse eelisarendamine. Majanduse arendamine viisaastakute kaupa. Esimene viisaastak 1928-1932. 5.7. 30.aastate terror Suur terror 1922.a. oli kaotatud Erakorraline Komisjon (Tsekaa) ja tema funktsioonid anti üle Siseasjade Rahvakomissariaadile (NKVD). Loodi ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem GULAG. 1934.a. 1.detsembril Kirovi tapmine - see vallandab massiterrori. Algab kiirendatud korras kohtumõistmine nende üle, keda süüdistatakse kahjurluses või diversioonis ja maksimaalne karistusmäär riikliku kuritegevuse eest tõstetakse 25 aastale. Poliitilisi süüdistusi hakati läbi vaatama kohtuvälises korras koos surmaotsuse langetamisega. RK Nõukogu esimehe Molotovi ettepanekul lihtsustati kohtupidamist veelgi - süüdimõistmine nimekirjade kaupa.
ning keegi ei maininud kunagi, et aasta tagasi rääkis ta hoopis teist juttu c) industrialiseerimine ja kollektiviseerimine; Industrialiseerimine sõjaks valmistumine, rasketööstuse arendamine ( valmistati kõiksuguseid relvi ning muud sõjaks vajalikku) Kollektiviseerimine ühismajandis ehk need, kellel olid põllud või tegelesid põllumajandusega võeti kõik vili väest ära d) repressioonid ja GULAG. Repressioonid- mahalaskmine Repressioon ehk represseerimine on surve avaldamine, mahasurumine või karistamine poliitilistel põhjustel, et takistada isikute või gruppide osalemist poliitilises elus. Poliitiline repressioon on üksikisiku või isikute grupi tagakiusamine poliitilistel põhjustel, iseäranis eesmärgiga piirata või hoida ära nende võimalust osaleda ühiskonnapoliitilises elus. GULAG töölaagrid, kus oldi kui vangis. 16. Võitlus terrorismiga tänapäeva maailmas.
>industrialiseerimine *eelisarendati rasketööstust *sõjatehnika: tankid, lennukid >majandus rangelt riigi korra alla; viisaastaku plaanid >1932-33 Ukraina näljahäda >1934. a suur terror oma võimu kindlustamiseks *partei sees, julgeolekuorganites, armees jne *rahvusvähemused (mitmetele rahvastele anti hoop, millest ei toibunudki enam) *näidisprotsessid =>loodi ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem GULAG 9. Demokraatia Põhjused, miks püsima jäi: >pikaajalised demokraatia traditsioonid (nt USA, Inglismaa, Prantsusmaa) >Suurel Depressioonil vähesem mõju, eelnevalt parem algseis või oskuslikum lahendamine (nt Ingl devalveeriti raha) >äärmusliikumiste sidumine (Prantsusmaal Rahvarinne stabiliseeris poliitilise olukorra) >stabiilsemad poliitilised olud Põhjused, miks püsima ei jäänud: >kriisiolud >rahva soov kindlakäelisi valitseja järele >vähene demokraatia traditsioon
PARIISI RAHUKONVERENTS (1919-1920) Algas 18. jaanuaril (Saksa keisririigi väljakuulutamise kuupäev 1871) 1919. Rahukonverentsile olid kutsutud ainult võitjariigid. Kaotajad olid kutsutud tingimusi vatsu võtma, alla kirjutama, läbirääkimis nendega ei toimunud. Nemad pidid leppima sellega, mis neile ette kirjutati. Võitjate poolelt olid olulised: Prantsusmaa, Inglismaa, USA. Itaalia pidas end ka riigiks, kes panustas palju, kuid ülejäänud riigid ei arvestanud eriti Itaalia soovidega rahukonverentsil. Tegelikult oli võitjariikide hulgas ka Venemaa, kuid see ei olnud enam sama Venemaa, mis 1914, sellest oli saanud Nõukogude Venemaa. Teised riigid suhtusid vaenulikult temasse, olemasolevat võimu ei tunnistatud. Samuti oli 1918 sõlmitud Brestis separaatrahu (rahu ilma teiste liikmesriikidega läbirääkimata), see ei olnud muidugi peapõhjus, kommunistid olid. Venemaa tulevikku käsitleti erinevalt suure kolmiku poolt. Prantsusmaa uskus, et tu...
Arhiivinduse aine kitsas ja lai mõiste, arhiiviasutuse põhifunktsioonid. Laiemas mõttes tähistab suurt hulka teadusi (või abiteadusi), mis tänasel päeval kujutavad eraldi valdkondi nt arheograafia (publitseerimine), diplomaatika (ürikuteadus), allikakriitika on saanud ajalooteaduse vundamendiks, jne. Arhiivindus kitsamalt on: * arhiivi organisatsioon ja juhtimine * kogumine e komplekteerimine * hindamine e ekspertiis * korrastamine, kirjeldamine * koolitus * säilitamine * kasutamine jne. arhiiviasutuse põhifunktsioonid: · Säilitamine · Konserveerimine · Restaureerimine · ennistamine · Rekonstrueerimine · Taastamine (rehabilitation, revival) · Kaitsmine · Uuendamine (renewal) · Päästmine · Remontimine Arhiivikorralduse kujunemislugu: pertinentsiprintsiip, Rammingeni süsteem, Baldassare Bonifacio, territoriaalsene pertinentsiprintsiip, Georg Aebbtlin, Karl Bernhard Friedrich Zinkernagel. Arhiivi korrald...
Koos teistest rahvustest vangidega ulatub holokausti ohvrite arv 11 miljonini, mõningatel andmetel 15 miljonini. MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Kuidas ütled eestikeelsete sõnadega totalitaarne reziim? 2. Milline vahe on mõistetel sotsialism ja kommunism? 3. Kas praegu on maailmas veel riike, mis nimetavad end kommunistlikuks? 4. Millisel maal sündis fasism ja kes oli selle ideoloogia aluspanija? 5. Milliseid ühiseid jooni oli kommunistlikul Venemaal ja natslikul Saksamaal? 6. Mis on GULAG ja kust see sõna tuleb? 7. Millega sai hakkama Herostratos 356. a eKr Efesose linnas? 18 8. Millise lausega asetas natsliku Saksamaa propagandaminister Goebbels end Herostratosega ühele tasemele? 9. Kust tuleb sõna HOLOKAUST ja mida me selle sõna all mõtleme lähiajaloost kõneldes? 10. Kes totalitaarsete reziimide ninameestest on enim mõjustanud Eesti saatust? 11
Vene Aeg Eesti peale põhjasõda(1710-1918) Põhjasõja taga tagajärjed olid Eestile kohutavad!!! Maa ja linnad oli varemeis, maa oli söödis. Maa oli pooleldi inimtühi(Eestis oli ellu jäänud U. 150 000 inimest.) Eestis olid linnaõigused säilinud vaid kolmel linnal(Tallin, Tartu, Pärnu) Vene võimu tulekust Eesti alale võitsid kõige rohkem siin elavad sakslased. Kõige kiiremini hakkasid Vene võimu all ennast organiseerima baltisaksa aadlikud. Taastati Balti Autonoomne Maariik, mis oli peaagu iseseisev riik, kui välja arvata Vene rubla ja Vene sõjavägi. See Balti anatoomia oli kasulik ka eestlastele , kuna see takistas vene riigil meil venestamist. Baltisaksa aadlikud kanti spetsiaalsesse Aadlikumatriklisse, et piirata teistel aadlikuseisusesse tulekut. 18. saj. Alguses oli üldse sakslastel suur mõju vene riigis kuna nad olid õukonnas ja sõjaväes kõrgetel kohtad...
Nõukogude eesti Tartu Kivilinna gümnaasium Risto Vao 11e 2010 Nõukogude Eesti Kriminaalsed sündmused Eestis aastatel 19401941 1. Eesti Vabariigi kodanike ja elanike süüdimõistmine Eestisse sisenes1940. aasta juunis Eestisse koos Punaarmee üksustega või kohe pärast neid NSVLi Siseasjade Rahvakomissariaadi (edaspidi NKVD) operatiivgrupp, mis juhtis Eesti kodanike ja elanike vangistamist Eesti Vabariigi territooriumil. Esimesed arreteerimised toimusid juba 1940. aasta juunis. NKVD operatiivgrupi poolt olulisemaks peetud isikud viidi mõne päeva jooksul pärast Eestis kinnivõtmist Leningradi või Moskvasse, kus nad formaalselt uuesti arreteeriti. 1940. aasta juunist augustini püüdsid NSVLi okupatsioonivõimud jätta muljet, et Eesti territooriumil kehtivad jätkuvalt Eesti Vabariigi seadused. NKVD operatiivgrupi tegevuse varjamiseks kasutati Eesti poliitilist politseid. 1940. aasta juuni ...
potentsialse (ja tegeliku) -> metsavennad jne vaenlase tunnuse alusel Usuliste tunnuste alusel Jehoovatunnistajad jt Rahvustunnuse alusel Sakslased, juudid, poolakad jne Rühmatööst tulnud repressiivorganid KGB – ülekuulamised, hukkamised, vangis hoidmine NKVD / SARK (SORVO) – nö majanduspolitsei Miilits GULAG - vangilaager Vene sõjavägi / Armee Prokuratuur Kohus KP GLAVLIT Õpsi repressiivorganid Julgeolekuorganid o Julgeoleku Ministeerium/Komitee = nõukogude „salapolitsei“ o Siseministeerium (sh siseväed – praegusel ajal komandod, piirivalve, hävituspataljonid) Justiitsorganid (prokuratuur, kohus) Kommunistlik partei Julgeolekuorganid Liidulis-vabariikliku alluvusega
1932-1933 suur nälg NSVL, hukkus 7 miljonit inimest, sest talupoegadelt võeti jõuga nende viljatagavara. Samal ajal algas sundkollektiviseerimine ehk talumajapidamised ühendati ühismajanditesse (kolhoosid). Jõukamad talupojad (kulakud) saadeti sunnitöölaagritesse või Siberisse. 1934 käivitus vägivallakampaania, eesmärgiks oli puhastada partei- ja riigiaparaat. Stalin pidas terrorit loomulikuks, sest see aitab ühiskonda kommunistide võimu all hoida. Loodi GULAG (ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem). IV Eesti Vabariik 1. Demokraatlik Eesti. Põhiseadus võeti vastu Asutava Kogu poolt 15. juunil 1920. aastal. (parlamentaarne demokraatia). Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu: ühekojaline parlament (100 liiget), valiti 3 aasta tagant, valida sai alates 20. eluaastast. Täidesaatvat võimu teostas valitsus, mida juhtis riigivanem (nii peaminister kui ka riigipea). Erakondade paljusus, mis tõi kaasa koalitsioonivalitsused.
most successful works of Russian literature. Alexander Fadeyev achieved success in Russia. Various émigré writers, such as poets Vladislav Khodasevich, Georgy Ivanov and Vyacheslav Ivanov; novelists such as Mark Aldanov, Gaito Gazdanov and Vladimir Nabokov; and short story Nobel Prize-winning writer Ivan Bunin, continued to write in exile. Some writers dared to oppose Soviet ideology, like Nobel Prize-winning novelist Aleksandr Solzhenitsyn, who wrote about life in the gulag camps. The Khrushchev Thaw brought some fresh wind to literature and poetry became a mass cultural phenomenon. This "thaw" did not last long; in the 1970s, some of the most prominent authors were banned from publishing and prosecuted for their anti-Soviet sentiments. The end of the 20th century was a difficult period for Russian literature, with few distinct voices. Among the most discussed authors of this period were Victor Pelevin, who gained
jaapanlaste peal, selle erikomitee ülesandeks oli aatompommialaste tööde ja protsessi koordimeerimine. Selle etteotsa nimetati Lavrenti Beria, kes Stalini silmis oli kõige sobilikum juht. Erikomiteele anti erivolitused, mis tähendas, et erikomitee korraldused olid kohustuslikud kõigile ettevõtetele, nende käsutusse anti sisuliselt piiramatu rahaline ressurss, ka inimtööjõud oli komitee käsutuses. Väga olulist rolli etendas GULag. Lisaks loodi veel 2 teist erikomiteed. Erikomitee nr 2 ja erikomitee nr 3. Nr 2 hakkas kureerima raketitehnika väljatöötamist, eesotsas G.Malenkov, rajati 1946. Erikomitee nr 3 ülesandeks oli raadiolokatsioonialased uurimistööd, juhiks M.Saburov, rajati 1947. Avalikkus ei teadnud erikomiteedest tol ajal mitte midagi. Erikomitee nr 1 oli väga eriline, selle komitee juhi amet tuli Beriale kasuks, see, et ta oli kõige olulisema projekti juhiks, kindlustas
a-ks 93% · kollektiviseerimine andis põllumajandusele raske hoobi--->vähenes teraviljasaak, loomade arv, NSVL ei suutnud tagajärgedest kunagi toibuda Suur terror: · 1934 vägivallakampaania suur terror: hakati vastaseid ka võimuasutustest puhastama, sageli ohvrid endised liitlased · näidisprotsessid · hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond · ohvrid ka rahvusvähemused · ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem GULAG, oluline vahend rasketööstuse ülesehitamisel · kokku ligi 40 mln hukkunut · Stalin pidas terrorit sotsialistliku riigi loomulikuks koostisosaks, varjas oma kavatsusi, esines rahutoojana ja "agressorite" ohjeldajana 18. Teine maailmasõda. Sammhaaval uue sõjani Uute konfliktikollete kujunemine: · diktatuurid teravdasid rahvusvahelist olukorda, kõigepealt varises kokku Versailles' süsteem
a-ks 93% kollektiviseerimine andis põllumajandusele raske hoobi--->vähenes terviljasaak, loomade arv, NSVL ei suutnud tagajärgedest kunagi toibuda Suur terror: 1934 vägivallakampaania – suur terror: hakati vastaseid ka võimuasutustest puhastama, sageli ohvrid endised liitlased näidisprotsessid hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond ohvrid ka rahvusvähemused ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem GULAG, oluline vahend rasketööstuse ülesehitamisel kokku ligi 40 mln hukkunut Stalin pidas terrorit sotsialistliku riigi loomulikuks koostisosaks, varjas oma kavatsusi, esines rahutoojana ja “agressorite” ohjeldajana 19. Teine maailmasõda. Sammhaaval uue sõjani Uute konfliktikollete kujunemine: diktatuurid teravdasid rahvusvahelist olukorda, kõigepealt varises kokku Versailles' süsteem
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
