g) ühendkunst ehk …muusika+poeesia+tants h) pantomiim - on sõnatu kehalise väljenduse kunst, mis rajaneb jäljendamisel ja imaginaarsel kujutamisel i) mis oli muusika eesmärk Vanas Kreekas: puhastada keelt, meelt ja ravida haigusi. j) Pillid - aulos, lüüra, forminks, barbiton, kitara. 5. Selgita keskaja kristlikku ja ilmalikku muusikat iseloomustavaid nähtusi: a) gregoriuse koraal - keskajast pärinev ühehäälne kristlik laul b) Ambrosiuse hümnid – värsstekst, vabalt voolav, kaunistustega meloodia c) neumad - kirjutati laulu teksti kohale. Need tähistasid 1–4 noodist koosnevaid 2 meloodiaelemente. d) Guido Arezzost - oli keskaegne muusikateoreetik. Teda peetakse tänapäevase
Flöödid Salmei kahekordse roohuulikuga maailma üks iseloomulikumaid pille Organistrum (rataslüüra) Mitmehäälne muusika keskajal Burdoon saatehääl, tavaliselt meloodiast madalamal (torupill, rataslüüra) Parafoonia sama meloodia mingi intervalli (kvint või kvart) võrra kõrgemalt või madalamalt Heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla Organum saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile (10.- 12.saj) Organumi arengus näeme gregoriuse laulu järkjärgulist taandumist ja deformeerumist. Notre-Dame`i koolkond Gooti ajastu muusika. Pariisi Notre-Dame`i koolkond. Tihedalt seotud katedraali ja ülikooliga. Esimesed nimepidi tuntud heliloojad: Leonius ja Perotinus. Kahe muusiku esilekerkimine on märgiks uuest ajastust, mille aluseks on eredad kuntsnikunatuurid ja nende loodud isikupärased teosed. Motett - mitmehäälne laul 13. Sajandil. Muusika rütmipilt muutus tunduvalt mitmekesisemaks 1260
tahtejõud üheainsagi noodi kirjapanemiseks." Kõik varasemad kompositsioonitehnikad olid tema jaoks end sellega ammendanud. Järgneva kaheksa aasta jooksul, mil valmis vaid stilistilisi muutusi kajastav 3. sümfoonia, otsis Pärt niinimetatud "oma häält". Need otsingud viisid ta loomingulisse kriisi, millel oli nii muusikaline kui vaimne iseloom. Pärt hakkas süüvima varajasse muusikasse, jõudes välja lääne muusika juurteni. Ta uuris Gregoriuse laulu ja polüfoonia tekkimist renessansiajal. 1972. aastal liitus Pärt õigeusu kirikuga. 1976. aastal valmis pika vaikuseperioodi järel klaveriminiatuur, mis sai pealkirjaks "Für Alina". Selle palaga oli Pärt leidnud oma helikeele ning jõudnud isikupärase kompositsioonitehnikani, mille ta nimetas tintinnabuliks. Järgneva paari aasta jooksul valmis heliloojal ühtekokku 18 teost, millest tuntuimad on "Spiegel im Spiegel" (Peegel peeglis),
reegliks. (Knowles 1969: 33) Benedictuse eluperiood on üldiselt hägune allikate puuduse tõttu. Ainus allikas Benedictuse elu kohta on paavst Gregorius Suure poolt 593/594 aastal kirjutatud "Dialoogide" 2. raamat. See on ka varaseim informatsioon Benedictuse kohta, mis meil üldse on. "Dialoogid" on kollektsioon Itaalia abtide ja piiskopide eludest ning nad olid keskajal väga populaarsed. See algatas ka Püha Benedictuse kultuse. Gregoriuse töös on aga vähe tõestatavaid detaile ning üleüldse vähe kronoloogilisi pidepunkte, mistõttu paljud uurijad on hüljanud selle töö kui allegooria või puhta fiktsiooni ja koguni seadnud küsimuse alla Benedictuse ajaloolise eksistentsi. Samas on Gregoriuse töö ka ainus allikas Benedictuse elu kohta, seega pole allikate vahel võimalust valida. (Lawrence 2001: 18-19). Benedictus sündis oletatavalt aastal 480 kesk-Itaalias Nursia provintsis (Lawrence 2001: 20)
Keskaega nimetatakse feodaaltsivilisatsiooniks, sest sel perioodil kujunesid välja feodaalsuhted, mis olid keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialusteks. Feodaaltsivilisatsiooni iseloomustab katoliiklus, feodalism, ühiskonnastruktuur (vaimulikud, aadlikud ja talupojad; hiljem ka linnakodanikud), katoliiklik külaühiskond, enamus ühiskonnaliikmeid olid kirjaoskamatud, valitsev majandusviis oli naturaalmajandus. Feodaalne killustatus väikeste feodaalvalduste süsteem, mis ei moodustanud ühtset riiki. Feodaalne hierarhia feodaalide klassi/seisuse alluvussüsteem, kus kõrgematel astmetel on jõukamad suurfeodaalid e. senjöörid ja madalamatel vasallid. Varakeskaeg Frangi riigi tekkimine (481. a.), Poiters' lahing (732. a., araablaste edasitungile pandi piir), Verduni leping (843. a., Karl Suure riik jagati kolmeks), viikingretked (9.-11. saj.), Vana-Vene riigi teke (882. a.) Kõrgkeskaeg ülikoolide tekkimine (1119. a., esimene Itaali...
Tartu Kutsehariduskeskus Kergetööstus ja kodu- ning iluteenindus osakond Newtoni elulugu ja seadused Kristi Henn Mo11 Tartu 2012 Sisukord 1. Newtoni elulugu 3 2. Newtoni seadused 7 Newtoni pendel 8 2 Newtoni elulugu Isaac Newton sündis Woolsthorpe mõisas, Granthami lähedal Lincolnshires. Vana kalendri järgi sündis ta jõululaupäeval 1642. Tema biograafias aga loetakse tema sünnikuupäevaks 4. jaanuar 1643. (Gregoriuse kalendrit hakati Inglismaal kasutama alles 1752 aastal). Newton oli pärit farmerite perekonnast. Tema isa, kes kandis samuti Isaac Newtoni nime suri kolm kuud enne poja sündimist. Isaaci isa omas maad ning loomi, mis tegid ta üsna jõukaks meheks. Samas oli ta ilma hariduseta ning ei osanud isegi oma nime kirjutada. Isaac'i ema Hannah...
Piiblid, palveraamatud, kroonikad ja luuleraamatud olid rikkalikult miniatuuridega kaunistatud. Värvid miniatuurmaalidel on selged ja puhtad. Edasi arenes ka raidkunst kujudega kaunistati fassaade ja siseruume. Tänu ümarplastikale olid skulptuurid looduslähedasemad. Muusika Muusika oli väga tähtsal kohal ning kuulus haridussüsteemi. Muusikat käsitleti kui õpetust maailma harmooniast. Askeetlikku iluideaali kehastas vaimulik saateta koorilaul, mida esitas kloostrite munkadekoor. Gregoriuse koraal väljendas ilmekalt keskaegse uskliku inimes meelelaadi. Nende viis oli sageli avaralt arenenud, kuid neile andis erilise tardunud ilme aeglane rütm, puudus kindel taktimõõt, puudusid dünaamilised varjundid, helisid esitati viisis ühtlaselt, ilma rõhutamata, tänu millele viis kõlas algusest lõpuni ühesuguse tugevusega. Koorimuusikas hakati vaimulikke koorilaule esitama mitmehäälselt. Esimesi vaimulikke mitmehäälseid
isikunimede reegli järgi: orkaan Camille, taifuun Alice. Isikunime täpsustav täiendosa suure tähega, liitub sidekriipsu abil: Kaval- Ants, Pime-Kaarli, Julk-Jüri, Sauna- Madis. Kui täiendosa käändub – lahku: Suur Tõll. Isikunime juhuslik täiend säilitab oma algustähe, kirjutatakse lahku: matemaatika Kull, proosa Kangro ja luule Kangro, balleti Toots, Abeli Kiir. Isikunimi kirjutatakse suure algustähega ka isikunimelise täiendiga ühendeis: Browni liikumine, Gregoriuse kalender, Aleksandr Nevski katedraal, Juhan Liivi luuleauhind, Napoleoni kook. PERIOODIKAVÄLJAANNED SUUR TÄHT VÄIKE TÄHT Perioodikaväljaannete nimed Osa väljaandeid nimetatakse väljaandja ja kirjutatakse läbiva suurtähega: trükiseliigi järgi ning neil ei ole nime: ajaleht Eesti Ekspress, Õpetajate Emakeele Seltsi aastaraamat, Tartu
VÄIKE-MAARJA ÕPPEKESKUS müüja/32 EESTI RAHVALOENDUSTE AJALOOST Referaat ajaloost Viktoria Tihhomirova Väike-Maarja 2014 Sisukord Sissejuhatus Referaat räägib Eesti rahvaloenduste ajaloost . Referaadis tuleb arutusele Eesti rahvas enne loendusi , rahvaloendustest Nõukogude ajal ning ka muudest teemadest , mis on seotud rahvaloendustega . Referaadi eesmärgiks on teada saada natuke rohkem rahvaloendusest milleks seda tehakse , keda küsitletakse . Arutlusele tulevad erinevad teemad rahvaloendusest , sellele järgneb ka kokkuvõte ning pildid . Rahvaloendus Rahvaloendus on süstemaatiline andmete kogumine riigi või mingi kindlapiirilise maa-ala elanike arvu, jaotumuse ja muu sellise kohta. Rahvaloenduse läbiviimiseks kasutatakse ettevalmistatud isikuid ja metoodikat. Rahvaloendust korraldatakse elanike arvu, soo, rahvuse, paiknemise, majandusliku ja...
do mar: Guinea lahe laiuskraadil eemaldutakse Aafrika rannikust, suundutakse läände ning seejärel pööratakse itta, et sõita ümber Aafrika lõunatipu. Dias sõitis ida poole ja purjetas ümber Aafrika lõunapoolseima punkti Nõelaneeme. Ta jõudis Algoa lahte, mille äärde ta 12. märtsil 1488 laskis Padrone neemele Kapi poolsaarel või False Islandil püstitada veel ühe vapiposti (püha Gregoriuse auks). Vastu mässu äärel oleva meeskonna tahtmist jätkas ta retke ida suunas ning jõudis ühe jõe suudmesse, kus rannajoon pöördus juba äratuntavalt kirde poole. Oma asetäitja auks pani ta jõele nimeks Rio Infante. On arvatud, et see oli Great Fishi (Groot Vis) jõgi. Viimasel ajal on tekkinud arvamus, et tegemist oli hoopis Keiskama jõega. Oli tunda ka ekvaatori poolt tulevat sooja hoovust. Nüüd oli talle
eraldatus ja üksindus, vaid elu hästi korraldatud ühiskonnas, kus nõrkuse korral on võimalik leida kaasvendade heatahtlikku toetust ning abi. Benediktlaste esimeseks kohustuseks oli palvetada, õppida ja teha füüsilist tööd. Viimase puhul rõhutas ta eriti kõige mustema ja lihtsama töö tegemist kui parima Jumala teenimise viisi tunnustamist. Benedictuse kaksikõde Scholastica sai esimeseks benediktiini nunnade kogukonna juhiks.Kui õde suri, olevat Benedictus (paavst Gregoriuse jutu järgi) tema hinge valge tuvi kujul taevasse läkitanud. Benedictus olevat oma surma ette aimanud ja käskis kuue päeva jooksul haua valmis kaevata. Ta suri palvetades 21. märtsil ja maeti oma õe Scholastica kõrvale Monte Cassinosse.1964. aastal kuulutas paavst Paulus VI ta Euroopa kaitsepühakuks. Kuigi lääne munkluse isa suri märtsis, on tema mälestuspäeva tähistatud VIII saj. alates paljudes piirkondades just 11. juulil.
tegelased selle jutu kaudu... Lahtiste Uste Päevad Mona kattis kõrvad, kuna kellade müra takistas tal selgelt mõelda. Ta seisis ihuüksinda keset Vatikani, meeles vaid Michelangelo soovitus minna Peetri basiilika torni ja korraldada seal lahtiste uste päevad. Äkitselt löödi kiriku uksed lahti ja tuhanded preestrid ja jumalamehed tormasid platsile. Nad täitsid kogu väljaku ja pillimeeste saatel hakkas üle kogu ilma kõlama gregoriuse koraal. Kõigi järel tuli kirkust välja pahane ristija Johannes. Mona ei saanud enam millestki aru ja püüdis kätega endale teed teha, et kirikuni jõuda. Pühad mehed vaatasid silmad pärani seda imelist olevust. Paljud neist ei olnud varem kedagi väljastpoolt kirikut näinud. Teda püüti takistada, kuid Mona suutis kuidagi usteni jõuda. Kõik see mass pööras näod tema poole, laul lõppes ja vaid vähesed suutsid veel hingatagi. ''See on tema'', hüüdis keegi rahva seast
Esitab 4 keelpilli(I viiul, II viiul, tsello, altviiul) Missa- on üks tähtsaim ja ulatuslikem liturgilise muusika zanr. Algselt tähendas jumalateenistust ,mis koosnes 3-mest toimingust. Tantsusüit- Süit on üldnimetus instrumentaal teosele, mis koosneb mitmest iseseisvast osast. Sisaldab nelja põhitantsu. Gregooriuse laul- on ühehäälne, taktimõõduta, vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti. Motett- on laul, kus alumisele häälele, milleks oli tavaliselt Gregoriuse laul, lisati uute tekstidega ülemised hääled. Erinevalt keskaegsest motetist oli ühes keeles ja kõigis häältes sama tekstiga. (vaimulik motett ladinakeelne) Madrigal- 2 või 3-häälne laul karjuseidüllist või armastusest- Barokk- on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Barokkmuusika on barokiajastul (17. sajand kuni 18. sajandi I pool) loodud muusika
1. Kuningas Oidipus on teos mehest, kellel, hoolimata püüdlustest, ei õnnestu ettekuulutatud saatust muuta. Oidipus iseloomult on ennesekindel, heasoovlik ning abivalmis, kuid samas ka jäärapäine. Kui ta oli valmis isegi Kreoni tapma, kuid mitte mingil juhul uskuma, et ta ise ongi Laiose hukkaja. Teose alguses Oidipus oli julge, kõrk, mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda oma. Raamatu lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja ennast vihkavaks meheks. Süütu Oidipus torkab endal silmad peast ja lahkub kõigist hüljatuna maapakku. Ta on mõistnud, et enda saatust pole võimalik muuta, aga muidugi see pimedus näitab seda, et oma viha ja võimu tõttu teda ei taha mittemidagi märkata. Oma tragöödia kaudu Sophokles rõhutab, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet,mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab alati ju...
Esitab 4 keelpilli(I viiul, II viiul, tsello, altviiul) Missa- on üks tähtsaim ja ulatuslikem liturgilise muusika zanr. Algselt tähendas jumalateenistust ,mis koosnes 3-mest toimingust. Tantsusüit- Süit on üldnimetus instrumentaal teosele, mis koosneb mitmest iseseisvast osast. Sisaldab nelja põhitantsu. Gregooriuse laul- on ühehäälne, taktimõõduta, vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti. Motett- on laul, kus alumisele häälele, milleks oli tavaliselt Gregoriuse laul, lisati uute tekstidega ülemised hääled. Erinevalt keskaegsest motetist oli ühes keeles ja kõigis häältes sama tekstiga. (vaimulik motett ladinakeelne) Madrigal- 2 või 3-häälne laul karjuseidüllist või armastusest- Barokk- on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Barokkmuusika on barokiajastul (17. sajand kuni 18. sajandi I pool) loodud muusika
keisririigile, keiser valis paavsti. 1059a reformi järgi valisid piiskopkonna tähtsamad vaimulikud e kardinalid paavsti. Paavstid taotlesid kiriku sõltumatust ilmalikust võimust. Gregorius VII sõnastas need nõuded. Kuna Püha Rooma keiser Heinrich IV tahtis ise oma alal piiskoppe määrata, siis puhkes nende vahel tüli. 1077 tunnistas keiser siiski paavsti ülimuslikkust ja palus vabandust ning andestust. Paavst Innocentius III oli keisri eestkostja ning viis Gregoriuse põhimõtted ellu. Kuulutas välja IV ristisõja ja võitles ketserlusega, täiustas kiriku korraldust. Kuuria (paavsti õukond, nõukogu) oli kirikuelu keskvalitsuseks. Legaadid (volitatud esindajad,saadikud) käisid teistes maades asju ajamas. Kirikukogu -tähtsamate küsimuste arutamiseks eri maade kõrgvaimulike ühendus. Bulla paavsti ametlikud seisukohavõtud. Kümnis kiriku ülalpidamiseks kirikumaks, üks kümnendik maksja sissetulekust. Vaimulikud ordud. Benediktlased (6
Rahvuslased omakorda võtsid 1917. aasta lõpus suuna iseseisva Eesti riigi väljakuulutamisele, sest enamliku Venemaa koosseisu ei soovitud jääda. Otsustati, et iseseisvus kuulutatakse välja esimesel soodsal võimalusel, millena nähti eelkõige Saksa vägede pealetungi, mis enamlased Eestist lahkuma sunniks. 1. veebruaril 1918 mindi kogu Venemaal üle vanalt Juliuse kalendrilt Gregoriuse kalendrile (kalendrireform), mis kehtis kõikjal mujal Euroopas. Nii järgnes kohalikus kalendris 1. veebruarile kohe 14. veebruar. Saksa pealetung idarindel algaski uue kalendri järgi 18. veebruaril ning järgmisel päeval andis Maanõukogu vanematekogu oma volitused üle kolmeliikmelisele Eesti Päästekomiteele. Viimane kuulutas 24. veebruaril 1918 iseseisvusmanifestiga välja Eesti Vabariigi loomise,
o Pea toes on (Peer Gynt) muusikal Muusika kuulamine · ,,Hommik" tulnuka hommik, valdise lahkumine (flööt) · ,,Mäekuninga koopas" pinge kasvab, multikas, lõpp äkkiline ja hakkiv Eesti rahvamuusika Eesti tänapäevamuusika · Muusikat tehti katoliku kiriku ja kloostri juures alates 13.saj · Lauldi gregoriuse laule (lad. Keeles) · Kasutati oreleid koos luteri kiriku reformiga levis ka eestis koraalide laulmise komme (eesti.k) · 18. Saj lõpul jõudsid eestisse vennaste koguduste liikumised ehk hernhuutlased o Nad tegelesid rahva arimisega o Laulmisele ja pillimängule pandi eriti rõhku o Lauldu tundelisi meloodiaid, mitme häälselt · Ilmalik muusika elu Tallinnas sarnanes muusikaelule kesk-Euroopa linnades (ooperi etendused, kontsertid jne)
Ta kehtestas sotsialistlikku riigikorra, kuulutas välja Liibüa Araabia Vabariigi ning esialgu valitses peaministrina.Võimuhaaramisest kuni 1979. a kandis ta Revolutsioonilise Juhtivnõukogu esimehe tiitlit, kuid peale seda lasi ta end nimetada „revolutsiooni vennalikuks juhiks ja teenäitajaks“. Gaddafi esimene tööplaan oli sulgeda Ameerika ja Briti sõjaväebaasid Liibüas. Samuti nõudis ta, et välismaised naftafirmad Liibüas jagaksid suuremat osa tulust riigiga. Gaddafi asendas Gregoriuse kalendri islami omaga ning keelustas alkoholimüügi ja hasartmängud. Oma ideoloogia, mis on segu kapitalismist ja sotsialismist ning kombineeritud islami ideedega, püüdis esitada 1975. a „Rohelises raamatus“ (raamat ilmus 1993.a ka eesti keeles). 1977.a kuulutas Gaddafi välja parteideta, väidetavalt otsedemokraatliku riigivalitsemise süsteemi, džamahirija (ligilähedases tõlkes „masside riik“), kus võim pidi kuuluma kodanike komiteedele. Gaddafi Liibüast kujunes 1980
majanduslike probleemidega. Ta korraldas suhteid roomlaste ja langobardide vahel ning juhtis Rooma linna kindlustamist. Majandades edukalt kirikuvaldusi, tagas ta kirikule tõhusa sissetuleku. Gregorius oli ka kristlase vaimne juht, rajas kloostreid, edendas usu levimist paganate seas, avaldades teoloogilist kirjutisi ja korraldas liturgiat (jumalateenistuse korda). Ta pani aluse ühehäälsele kiriklikule koorilaulule. Gregoriuse ajast alates pidasid katoliiklased Rooma paavsti oma vaimseks ja kiriklikuks juhiks. Paavstide autoriteeti tõstis ka tihe liit Frangi riigi valitsejatega. Pippin Lühikese 756.aasta annetus tegi paavstist ilmaliku valitseja Itaalia kiriku riigis. Kirikukümnis kujunes tänu Karl Suurele, kes seadustas muistse kombe, et kümnendik sissetulekust tuleb annetada kirikule. Kirikukümnis tagas kogu keskaja jooksul kirikule püsiva sissetuleku. Frangi riigi lagunemine
VARAKESKAEG Rooma rahu lõpp lääne-rooma riigi languse ja geodaaltsivilisatsiooni sünni prelüüdiks oli Pax Romana- Roma rahu lagunemine. Rooma rahu reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid. Rahu legunemist kiirendas Caracalla edikt. Impeeriumi langus palju barbareid tuli lääne-rooma aladele rahvaarvu kasvu ja ilmastiku jahenemise tõttu. Barbarid vallutasid rooma nii kiiresti, kuna paljud nende liikmed elasid kas orjade või vabade inimestena juba varem rooma aladel. 5 saj alguseks tungis läänegootide hõimuliit impeeriumi südamesse, rüüstas 410.a rooma linna ning rajas 418.a rooma keisririigi aladele esimese barbarite kuningriigi. Nende eeskuju järgisid vandaalid, kes tungisid koos alaanidega rooma aafrika-provintsi ja panid seal aluse oma kuningriigile. Üks barbarite väejuhte Odoaker kukutas 476.a viimse lääne-rooma keisri Romulus Augustuluse. Feodaalsuhete kujunemine Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel nn vasallsidemetel. Vasa...
ametitunnuste jagamise õigusest. Paavst Gregorius koostas paavsti diktaadi (mis ütles, ainult paavst võib vaimulikke ametisse seada ja vabastada, ainult paavst võis kätte anda keisri võimutunnuseid, ainult paavst võib temalt võimu võtta ja keegi ei või paavsti kohtuotsust vaidlustada, küll aga võib paavst vaidlustada teiste omi). Põhimõtteliselt nõudis paavst, et ilmalik võim ei sekkuks kiriku asjadesse ja tunnistaks vaimuliku võime ülimuslikkust. See oli ka Gregoriuse põhieesmärk. Keisrivõim ei olnud huvitatud sellest, lõpuks peab keisrivõim järele andma. Paavstluse moraalne võit ilmaliku võimu üle. Wormsi konkordaat - piiskopid ja abtid pidid valima vaimulikkond kirikuõiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku võimu ametitunnused andis neile paavst või peapiiskop. Suurima ilmaliku mõju sai paavst Innocentius III, temal õnnestus vasallsuhete kaudu endale allutada suur osa Euroopast
inimesed, farmerid, koolilapsed, nõgese kõrvetuste vastu (heheheh), mürgi vastu augustinus 354 430 sõnastas kristuse põhitõed ja probleemid. Suurim hilisantiigi kristlik õpetlane. Atribuut: laps, tuvi, kirjasulg, läbistatud süda, Patroon: teoloogid, Ida, Hispaania, pruulijad, printijad gregorius suur, 540-604. Paavst. Tuntud kirjamees ,,dialoogid" nt. Tegi haldus- ja munkluse reformi. Kirikumuusika reform (kanoniseerimine gregoriuse laul) bernard clairvaux'st 1090-1153. Ristisõdadega seotud. Patroon: mesinikud, küünlategijad apollonia, - neitsist märter. Piinati: kõik hambad tõmmati välja. Atribuut: tangid, hambad, Patroon: hambaarstid, hambavalu dorothea 4 saj. neitsist märter. Atribuut: puuviljakorv, roosid, pmts laskis end ristida ja siis püha vaim läks tema sisse ja ta oli ilus. jee barbara Neitsi ja märter, kuigi ta loo usutavus on kaheldav, mingi teema välguga igaljuhul
10. klass ajaloo kontrolltöö KESKAEG Peatükk 1 Keskaeg jaguneb varakeskaeg, vahekeskaeg, kõrgekeskaeg, hiliskeskaeg. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned katoliiklus ja feodalism. Peatükk 2 Rooma rahu ülesanne - reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandes hoolt, et ääremaade mjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Rooma rahu lõpu tagajärjed impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema, mis viitas omakorda impeeriumisisesele kriisile. Caracalla edikt 212. aastal toimunud edikt, mis kiirendas Rooma rahu langemist, tagades kõigile impeeriumi territooriumil elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õigused. Konstantinoopol Lääne- ja Ida-Rooma eraldumisel uueks Rooma pealinnaks saanud linn aastal 330. Ida-Rooma ehk Bütsans kestvuse põhjused soodsamad geograafilised tegurid, märksa rikkamad inim- ja materiaalsed ressursid, võimalus pidada sõda merel, LK ! 3.küs...
" (appi võeti ka pistoda ja mürk). · 1583 jõudsid Jesuiidid Poola kätte läinud Riiga ja Tartu, kuhu rajasid hariduse edendamiseks kolleegiumi. · Trento kirikukogu otsused tugevdasid ordu- ja kloostri distsipliini, korrastasid vaimulike ettevalmistamist ning kinnitasid paavsti ilmeksimatust. · Paavst Gregorius XIII teostas 1582 a. kalendrireformi, pannes aluse tänapäevani kehtivale Gregoriuse kalendrile. 5. Hispaania kui vastureformatsiooni kants a) Felipe II võim (1556-1598): · Karl V poeg. · Tema võimu alla kuulusid ka Madalmaad, Sitsiilia, Sardiinia, Napoli, Milano ja kolooniad. b) Fanaatilise katoliiklasena korraldas massirepressioone: · Toimus üle 100 avaliku ketserite põletamise. · Sundis Hispaaniast lahkuma üle 200 tuhande ristiusku astunud moslemi,
Pärdi biograaf Paul Hillier ütleb: "... ta oli jõudnud täieliku meeleheite seisundisse, milles helilooming tundus kõige mõttetuma tegevusena, ning tal puudus muusikaline usk ja tahtejõud üheainsagi noodi kirjapanemiseks." See on võib-olla liialdus, sest just sel ajal kirjutas ta 3. sümfoonia, mis märgistab üleminekut ühelt stiililt teisele. On siiski selge, et Pärt oli sügavas kriisis. Ta hakkas süüvima varajasse muusikasse, jõudes välja lääne muusika juurteni. Ta uuris Gregoriuse laulu ja polüfoonia tekkimist renessansiajal. Samal ajal hakkas ta uurima religiooni ning liitus õigeusu kirikuga. Tõenäoliselt oli tema kriisil rohkem vaimne kui muusikaline iseloom. 1976. aastast peale hakkas ta kirjutama hoopis teistsugust, "tintinnabuli"-stiilis muusikat, mis sarnaneb kellahelinale. Seda iseloomustavad lihtsad harmooniad, sagedased kaunistamata noodid ja lääne harmoonia aluseks olevad kolmkõlad, mis kõlavadki nagu kellahelin
RENESSANSS & HUMANISM 14.saj kujunes Itaalias uus maailmavaade ja ellusuhtumine, mis tõi Jumala asemel tähelepanu keskmesse nimese ja otsis kujusid antiikajast. Antiikkultuuri taasväärtustamine on ajastule andnud nimeks renessanss( taassünd) ja kuna ausse tõsteti kõik inimlik, siis nim seda ka humanismiks (inimlik). Itaalia oli hiliskeskajal Euroopa üks rikkamaid ja linnastunumaid piirkondi. Rikkad ja suursugused perekonnad rajasid linnadesse paleesid, näidates nii om jõukust ja võimu, aga ka heldust ja suurmeelsust kaunite kunstide edendamisele. Tähtsaima renessansskultuuri keskusena tõusis esile Firenze, kus 15.saj valitses Medicite kultuurilembene pankurisuguvõsa. Ka mitmed Rooma paavstid olid humanistid, toetasid õpetlasi ja kutsusid oma teenistusse parimaid kunstnikke ning arhitekte. Keskajal oli pööratud tähelepanu peamiselt hingele, pidades keha kui patust ja kaduvat teisejärguliseks, nüüd aga hakati hindama inimese keha ja hin...
arvestama mere oludega. (tuul jne). Riiast sai laevaga iga päev minema, kuid Tallinnas pidi ootama. Hollandlased peamised laevnikud Ajamõõtmise täpsuse olulisus navigatsiooni arengus- Laeva asukoha kindlaks määramisel oli oluline aja teadmine. Harrison'i kronomeeter võis eksida ööpäevas ühe sekundiga, 18. sajandi keskpaigaks, võimaldas pikkuskraade merel mõõta. - Üleminek Juliuse kalendrilt Gregoriuse kalendrile, selle eripära Rootsis Paavst Gregorius XIII parandab olukorra (1582). Enamus protestante saadavad paavsti kuradile. Kalendritriiviga seotakse Juliuse ja Gregoriuse kalendrid. Kalendritriivi kohaselt: 17. Saj 10 päeva, 18. saj 11 päeva, 19. saj 12 päeva, 2021. saj 13 päeva, 22. saj 14 päeva. Rootsis 1753. aastal minnakse üle Gregoriuse kalnedrile, kuid lähevad järkjärgult
iga 4 aasta järel. See kalender kehtis mõnes riigis, sealhulgas Tsaari Venemaal ja Eestis kuni 20. sajandini (1918.a) välja ning mõned õigeusu kirikud kasutavad seda tänini nn tähtpäevad „vana kalendri“ järgi toimuvad praegustest 13 päeva võrra hiljem. Gregoriuse kalender (varem ka gregooriuse kalender) ehk uus kalender on paavst Gregorius XIII poolt 1582. aastal kehtestatud täpsustatud ajaarvamissüsteem, mis on praegugi kasutusel Eestis ja enamikes teistes riikides. Ka Gregoriuse kalendris on 365-päevane aasta, mis jaguneb 12 kuuks ja liigpäev, mis lisatakse iga 4 aasta järel. Aasta on liigaasta, kui aastaarv jagub 4-ga, sajandivahetusel (xx00 lõppevad aastad) juhul, kui aasta jagub 400-ga täpselt, kui mitte on tegu tavapärase 365-päevase aastaga. Seega Gregoriuse kalendris on vaid need liigaastad, mis jaguvad 400-ga – nii et aasta 2000 oli liigaasta, aga aasta 2100, 2200 ja 2300 28
Luther ise kirjutas üle 20 teksti ja üle 30 viisi. Luteri koraali iseloomustab värsstekst, salmides korduv lihtsustatud meloodia, milles pole kaunistusi ning mis on kohandatud uue tekstiga. Igale uuele leidub alati vastaseid, nii ka Lutheri ideedele. Keiser Karl V kutsus ühes Põhja- Itaalia linnakeses Trentos kokku kirikukogu, mis püüdis lepitada protestante ja katoliiklasi. Katsed jooksid liiva, peale jäi reformatsioonivastane suund, mis nõudis gregoriuse laulu uuendamist ja selle tähtsus ennistamist liturgias. 16. Rooma koolkond konservatiivne hoiak. Palestrina Sajandi keskel kujunes Roomas võrdlemisi akadeemilise ja konservatiivse hoiakuga heliloojate koolkond. Kirikukogu poolt kehtestatud rangeid reegleid arvestas ka Rooma koolkonna esinimi Giovanni Pierluigi da PALESTRINA (1525- 1594). (loe lk. 122-126) 17. Veneetsia koolkond Püha Markuse kirik > mitmekooritehnika
suurenes ja lähenes 300-le. Suure tõuke linnade arengule andsid kaubandus, finantssuhete areng, mis olid seotud Jaapani ühendamise protsessiga. Suur osa linnu koondus 2 regiooni: sisemere äärde ja praeguse tokyo ümbrusesse. Teatud ajaarvamine oli Jaapanis olemas juba ürgajal, kuid süstemaatilise ajaarvamiseni jõuti seoses riikluse tekkega. Jaapanis on olnud ja on tänaseni 3 ajaarvamise süsteemi: rahvuslik kalender, Hiinast laenatud kalender ja euroopalik Gregoriuse kalender. Jaapan on arengutasemelt arenenud riikide seas. Seda näitab SKT mis on 33100 USD. Samuti on Jaapanis väga arenenud teenindussektor, mis on koguni 60%, tööstussektor 38% ja põllumajandus kõigest 2%. Haritavat maad on 12%. Sündimus ja suremus on mölemad väikesed, mis näitavad,et Jaapan asub kaasaegses rahvastiku tüübis. Keskmine eluiga naistel on 86 aastat ja meestel 79. Kirjaoskajaid on 99%. jaapani lipp vapp
professionaalne muusika oli võimude poolt tunnustatud ja keskusteks olid kloostrid ja kirikud ning profesionaalseteks muusikuteks vaimuliku seisuse esindajad (mungad, pavsid...) Euroopa muusika alusmüüriks on ühehäälne kiriku laul koraal ehk laul. Et kindlustada kiriku ühtsust ja mõjuvõimu ühtlustas rooma paavst Gregorius Suur kristliku jumalateenistuse korra ( missa ) seal kasutatavad tekstid ja lauluvara ning tema auks antigi rooma katoliku kiriku liturgilisele laulule üldnimeks Gregoriuse koraal (laul). Liturgia jumalateenistuse läbiviimise vorm Missa katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm. Gregooriuse koraal oli ladina keelne, ühe häälne, taktimööduta, proosa tekstiga palve või kiidu laul. Mitmehäälse laulu liigid 24.01.07 1. Orgaaaniu saate häälte kaasa laulmine Gregooriuse koraal Parallelorgaanium Vaba orgaanium 2. Motett tekkis 13 saj
aastal ning üritab seda viimasel ajal taastada. Riigivõimule alluv seisund on õigeusu kirikul olnud nii Ida - Roomas ( Bütsantsis) kui Osmani - Türgi riigis ( kõrgemaid vaimulikke määras sultanivalitsus), samuti Vene keisririigis. Õigeusu kirikus kasutatakse kas kreeka või kirikuslaavi keelt ning rahvuskeeli. Kirikuaasta tipphetkeks pole mitte jõulud, vaid ülestõusmis- ehk lihavõttepühad. Mõned õigeusu kirikud kasutavad kirikuaasta arvestamisel Juliuse kalendrit, mis on Gregoriuse kalendrist praeguseks 13 päeva taga. Õigeusu kirikus on püütud täpselt säilitada ristiusu algaegadest pärit jumalateenistuskombestikku, vaimulike riietust jm. Kirikutalitused on pidulikud ja värvikad. Peale pühakirja ja palvete poollauldes lugemise sisaldavad nad kummardusi, põlvitusi, küünalde põletamist, ikoonide suudlemist, viirukipõletamist ning risti ettelöömist ( kahe esimese kokkusurutud sõrmega puudutatakse laupa, rinda, paremat ja vasemat õlga
Allikaõpetus- ajaloo abiteadus, mis uurib ajalooallikate kasutamist. Tegeleb enamasti kirjalike allikate uurimisega. Väline kriitika selgitab välja tekstide usaldusväärsuse ja päritolu , autori eesmärgid. Esmane allikas on kõige olulisem allikas, algallikas on usaldusväärsem, kui teised allikad. Sekundaarne allikas- mingi eesmärgi uurimisel abistavaks, nt raamat, ajaleht. Tekst on märgisüsteem. Kontekst-- taust, infoväli. Sisemine kriitika- teksti süvenemine, autori eesmärgi väljaselgitamine-. Negatiivne sisemine kriitika- eesmärgiks on otsida vigu. Allikaõpetuse isaks peetakse Leopold von Ranket 1795-1886. Ta ütles, et igal rahvusel on oma vaatenurk oma ajaloole. Ütles, et asju tuleb vaadata nii, nagu need tol ajajärgul olid. Ajalugu tuli esitada objektiivselt. Ta rajas oma koolkonna ja pani aluse historistlikule uurimussuunale. Õppejõuna võttis kasutusele ajaloo seminari. Eestis peetakse allikaõpetuse isaks Sulev Vahtret 1926-2007. T...
9)Varakeskaegse kiriku teke. Kiriklik tegevus hakkas jõudsalt arenema peale Milano edikti. Rooma paavstist sai katoliku kiriku pea. Apostel Peetrust peetakse esimeseks paavstiks ning ta suri märtrisurma. Gregorius Suurt peetakse olulisemaks varajastest paavstidest. Ta oli nii majanduslik kui ka vaimne juht. Ta kindlustas Rooma linna, suurendas kiriku sissetulekuid majandusliku tegevuse kaudu, rajas kloostreid, levitas kristlust, võeti kasutusele Gregoriuse koraal (ühehäälne kirikulaul). Samuti loodi Pippin Lühikese ajal (Frankide kuningas) kirikuriik. 10)Kirikukorraldus. Kirikukorralduses olulisemaks osaks oli kogudus. Algselt kohtuti katakombides, hiljem kirikutes. Kiriku territooriumiks olid piiskopkonnad ja peapiiskopkonnad, nende keskusteks olid piiskopkirikud ehk katedraalid ehk toomkirikud. Äärealadel olid preestrid, kelle ülesandeks oli viia jumalasõna lihtinimesteni. Igas kohalikus
mitmehäälseid kooriseadeid. Luther ise kirjutas üle 20 teksti ja üle 30 viisi. Luteri koraali iseloomustab värsstekst, salmides korduv lihtsustatud meloodia, milles pole kaunistusi ning mis on kohandatud uue tekstiga. Igale uuele leidub alati vastaseid, nii ka Lutheri ideedele. Keiser Karl V kutsus ühes Põhja-Itaalia linnakeses Trentos kokku kirikukogu, mis püüdis lepitada protestante ja katoliiklasi. Katsed jooksid liiva, peale jäi reformatsioonivastane suund, mis nõudis gregoriuse laulu uuendamist ja selle tähtsus ennistamist liturgias. 16. Rooma koolkond konservatiivne hoiak. Palestrina Sajandi keskel kujunes Roomas võrdlemisi akadeemilise ja konservatiivse hoiakuga heliloojate koolkond, mis järgis ka kirikukogu juhiseid. Kirikukogu poolt kehtestatud rangeid reegleid arvestas ka Rooma koolkonna esinimi Giovanni Pierluigi da PALESTRINA (1525- 1594). Sajandi väljapaistvamaid muusikuid, kes küll oma eluajal ei olnud väga imetletud ja niisama rohkesti
filmi Minna, Pinna Napoleon, Abeli Kiir. Märkus. Kui seda tingivad vormilised (täiendosa sõnaliik või vormitüüp) või sisulised põhjused (mõtte selgus), ühendatakse juhuslik täiend sidekriipsuga: pseudo-Praxiteles, lisas senistele oma lava-Pearu. Isikunimi kirjutatakse suure algustähega ka isikunimelise täiendiga ühendites: Euleri teoreem, Avogadro arv, Volta element, Botkini tõbi, Corti elund, Berthollet' sool, Engelmanni kuusk, Steineri pedagoogika, Browni liikumine, Gregoriuse kalender, Saalomoni otsus, Aleksandr Nevski katedraal, Georg Lurichi mälestusvõistlused, Juhan Liivi luuleauhind, J. V. Veski päev. Isikunimi kirjutatakse erandlikult väikese algustähega loomatõugude ja usundite nimetustes: orlovi traavel, bestuzevi veis, luteri usk, buda usk, muhamedi usk. 5. Perioodikaväljaanded Perioodikaväljaannete nimed kirjutatakse läbiva suurtähega: · ajalehed Rahva Hääl, Oma Saar, Eesti Ekspress, Õpetajate Leht, Pärnu Postimees;
Eesti rahvamuusikast : regilaulu ja uuema rahvalaulu tunnused ,võrdlemine, rahvatantsud ja rahvapillid. Vanem rahvalaul eristub uuemast eelkõige teksti vormi, ent ka kujundite, mõtteviisi, kasutamise olukorra, viisi jm poolest. Vanemaid tekste iseloomustab algriim (sõna algushäälikute kordus) ja parallelism (sisu ja vormi poolest sarnaste värsside rühmad). Vanemaid rahvalaule on kolm alaliiki. -Varane vokaalmuusika kujutab endast vanimaid teadaolevaid laule (laulutaolisi häälitsusi), mille päritolu jääb aegade hämarusse, võib-olla muusika tekkimise piirimaile. Suuremalt jaolt taandus see laulude kihistus 19. sajandi lõpuks, kuid mõneti püsib siiani, näiteks lastelaulude ja -lugemistena (hüpitused, arstimissõnad vms lihtsad vormid). -Regivärsiline laul ehk regilaul moodustab keskse ja omapärase osa eesti rahvalaulust. Lisaks algriimile ja parallelismile on sellel eriline värsimõõt. Regilaul kui laulustiil on omane peaaegu kõigile läänem...
Roomlased võtsid üle vallutatute kultuure ja traditsioone. Isegi rooma võitluskunstides võib leida jälgi etruskide ja kreeklaste tavadest. Kreeklasi me juba vaatlesime, heidaks nüüd aga pilgu ka etruskidele. Etruskid Etruskid on jätnud jälgi võitluskunstide olemasolust nende traditsioonis. Omal ajal olid etruskid tugevalt mõjutatud kreeklaste traditsioonidest, ent neil olid ka omad. Muuhulgas on Rooma Villa Giulia muuseumis ja Vatikani Gregoriuse etruskide muuseumis tuhandeid vaase etruskidelt. Mitmete nende peal on kujutatud poksi ja maadlust. Unikaalseks on etruskide poolt oma hauakambritesse jäetud seinamaalingud, millest osad kujutavad ka võitluskunste. On ka pronksskulptuure maadlejatest, mõned kujutavad koguni meest ja naist omavahel maadlemas. See näitab, et ka naised oli etruskidel maadlemisest huvitatud. Tuleb ka ära mainida, et etruskid kasutasid vange erinevatel tseremooniatel ohvriandidena. Näiteks pidid vangid
1 ISLAMI JA RISTIUSUGA SEOTUD SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: Saj SÜNDMUSED 5.saj Püha Patricku misjoni tulemusena viidi lõpule Iirimaa ristiusustamine. Sajandi lõpul võtsid frangid kuningas Clodovechi juhtimisel vastu ristiusu. 6.saj 529 – Monte Cassino benediktlaste kloostri rajamine Kesk-Itaalias. Gregorius Suure ajal (590 – 604) hakati paavsti tunnistama kõigi kristlaste vaimulikuks juhiks. 7.saj 622 – islami usu rajanud prohvet Muhamed sunniti Mekast lahkuma Mediinasse; islami ajaarvamise algus. 630 – Muhamed naaseb koos oma pooldajatega Mekasse; araablased võtsid vastu islami usu. Muhamedi surma järel alustavad araablased naabermaade vallutamist, hõivates Põhja-Aafrika, Süüria, Palestiina, ...
vandest. Ekskommunitseeritud isik ei saa osa kiriklikust tseremoniaalist ja on määratud hukatusse. Interdikti all oleval inimesel on keeld pidada jumalateenistusi või neil osaleda. Keiser rändas Canossasse, kus ta esines patukahetsejana Gregorius pidi ta kirikuvandest vabastama. Mõne aastaga taastas Heinrich enda võimu ja määras ametisse vastupaavsti. Kui paavst keisri uuesti vande alla pani, marssis Heinrich Rooma, vangistas paavsti ja sai keisriks. Normannid vabastasid Gregoriuse, aga rüüstasid Rooma, nii et paavst pidi põgenema linnakodanike viha eest. 1122 sõlmiti Wormsi konkordaat piiskopid valitakse vaimulike poolt keisri juuresolekul ilma vägivalda kasutamata, mille järel annab keiser neile üle maad piiskop on seega ka ilmalik valitseja. 13. saj peetakse paavstivõimu kuldajaks, mil suur osa Gregoriuse programmist teoks on tehtud. See on seotud 11.-12. saj paavstide saavutusega, mis 13. saj hakkasid vilja kandma
Sissejuhatus Järgnevas referaadis saate lugeda kuidas toimus reformatsioon Saksamaal, millised rahvusliikumised ja usurahud seal aste leidsid. Referaat räägib veel Kalvinismist ja selle kujunemist Sveitsis. Veel saate sealt lugeda reformatsiooni Inglismaal ja selle levikut Põhja-Euroopas. Saate ka teadmisi vastureformatsiooni eeldustest ja pähjustest, ning Martin Lutheri õpetusest, tema nähemusest kirikusse ja kõike sellega kaasnevat. Lisaks veel miks oli Hispaania vastureformatsiooni kants. Ja lõpetuseks reformatsiooni ja selleaegast elu Eestis nii inimeste kui ka kiriku tegelate seas. Reforatsioon oli16.sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31.oktoobriga 1517. Reforma...
tahtejõud üheainsagi noodi kirjapanemiseks." Kõik varasemad kompositsioonitehnikad olid tema jaoks end sellega ammendanud. Järgneva kaheksa aasta jooksul (196876), mil valmis vaid stilistilisi muutusi kajastav 3. sümfoonia (1971), otsis Pärt "oma häält". Need otsingud viisid ta loomingulisse kriisi, millel oli nii muusikaline kui vaimne iseloom. Pärt hakkas süüvima varajasse muusikasse, jõudes välja lääne muusika juurteni. Ta uuris Gregoriuse laulu ja polüfoonia tekkimist renessansiajal. 1972. aastal liitus Pärt õigeusu kirikuga. 1976. aastal sündis pika vaikuse järel taas muusika valmis klaveriminiatuur, mis sai pealkirjaks "Für Alina" (Aliinale). Selle palaga oli Pärt ilmselgelt leidnud oma helikeele ning jõudnud isikupärase kompositsioonitehnikani, mille ta nimetas tintinnabuliks (ld tintinnabulum kelluke). Justnagu paisu tagant valla pääsenult valmis heliloojal järgneva paari
autoritaarne vaimulik. b. Paavstide taotlus kiriku sõltumatuseks ilmalikust võimust: · Kõige selgemalt sõnastas selle paavst Gregorius VII (II saj. lõpul), minnes tülli püha Rooma keisri Heinrich IV-ga. · Keiser sunniti tunnistama paavsti ülemuslikkust ja Canossa lossis andestust paluma. c. Paavst Innocentius võimsaim Rooma paavst (1198-1216): · Viis Gregoriuse sõnastatud põhimõtted ellu. · Mitmed Euroopa valitsejad andsid talle vasallivande, mis võimaldas tal sekkuda riikide siseasjadesse. · Kuulutas välja IV ristisõja ja ristisõja ka Läänemere paganate ristimiseks. · Juhtis võitlust leviva ketserlusega. d. Kiriku korraldus: · Kuuria paavsti õukond, mis kujunes kirikuelu keskvalitsuseks. · Legaadid teistesse maadesse saadetud paavsti esindajad.
sai - Kõrg-keskaeg 11-13 saj. - Hilis-keskaeg 13-15/16 saj - keskaeg on väljamõeldud periood, mis ei üldista midagi, kuid on piisavalt tugevalt juurdunud, et tema kui peridoodi juurde jääda. - Keskajal hakkasid rahvusriigid kujunema, mis on ajastu puhul tähtis. - Keskajal usuti, et ollakse viimase ajastu inimesed enne maailmalõpu saabumist - Hiliskeskajani puudus ühtne ajaarvamine, mis oleks haaranud kogu Euroopat - Praegu kehtib Gregoriuse kalender, mis loodi 16. saj. lõpul - Valitseja /vaimulike ametiaastad oli levinud ajaarvamise moodus - Aastavahetuseks loeti tavaliselt jõule, vahel lihavõtteid jne - Kuupäevi dateeriti roomapäraselt, hiliskeskajal kirikupüha järgi (madisepäeval, päev peale madisepäeva jne) - Keskajaga seostatakse feodalismiga - See on puhtalt tehniline termin, mis tuleneb sõnast feudum. Seega feodalism on seotud omandisuhetega
1. Euroopa poliitiline kaart keskajal. Millised muutused toimusid 11-15. s poliitilisel kaardil Pürenee ps, Balkani ps, Põhja-Euroopas, kuidas muutus Inglismaa territoorium. Millised olid suurimad linnad Euroopas? Millised olid vanimad ülikoolid? Millised protestantlikud riigid tekkisid reformatsiooni tulemusel? 13.sajand: Inglsmaa- kuningriik, Britisaared + saared Pr (Normandia, Britannia). Prantsusmaa- kuningriik, domeen väike, hertsogkonnad, nõrk riik. Hispaania- 2 tugevat riiki Kastiilia ja Argoon (suur osa Pürenee ps) Cordoba. Saksamaa- 10.saj tekkis Saksa-Rooma keisririik (lagunendu Frangiriik) tänapäeva Saksa, austria, sveitsi, P-Itaalia. Rajaja Otto I. Paavstiriik- Itaalia keskosa, tugines Saksa-Rooma keisrite sõjalisele kaitsele. Poola- üks suurim Ida-Eur, katoliiklik. Põhjamaad- 11.saj iseseisvad kun Taani, Norra, Rootsi. Baltirahvad- ristisõda, väiksed riigid, suurim Liivi orduriik. Venemaa- värs...
1. Keskaeg (§1): mida pidada keskaja alguseks ja keskaja lõpuks (milliseid piire pooldaksid Sina), millal see mõiste kasutusele võeti, miks just selline nimetus, keskaja perioodid. - Keskaja alguseks võib pidada erinevaid sündmusi. Klassikaliselt loetakse keskaja alguseks aastat 476, mil langes Lääne-Rooma. Tegelikult võib lugeda keskaja alguseks ka varasemaid aastaid, näiteks 180 p.Kr. kui suri keiser MARCUS AURELIUS (sellest ajast alates hakaks lagunema Rooma rahu) või 330, kui Rooma riigi pealinnaks sai KONSTANTINOOPOL jms. - Keskaja lõpuks loetakse klassikaliselt aastat 1453, kui vallutatakse BÜTSANTS. Samas võib lugeda ka muid aastaarve, nt 1492, kui Kolumbus jõuab Ameerikasse ja toimub rekonkista. - Mõiste võeti kasutusele Giovanni ANDREA poolt, kes oli Itaalia humanist. Humanistide tõlgenduse kohaselt oli keskaeg paus, mis eraldas kahte ajastut. (Antiiki ja renessanssi) - Keskaega jaotatakse nii: 1)Varakeskaeg 5.-11. saj ...
Latifundium - orjanduslik majapidamine Spartacus (74-71 74-71 e.Kr.) e.Kr. Spartacuse ülestõus. 6000 inimest risti löödud => selle õppisid roomlased kartaagolastelt! Julius Caesar (100-44 100-44 e.Kr.) e.Kr. Juliuse kalender - 46 teeb kalendrireformi => vana kalender. Paavst Gregorius XIII (16.saj.lõpp 16.saj.lõpp) lühendab aastat 10 päeva võrra gregoriuse kalender => uus kalender (1918 1918 - kalendrit lühendati 13 päeva) Saab Gallia provintsi valitsejaks, kus valitseb 58-52 Vercingetorix - 52.a. - 6 aastat hoiab Caesar teda vangis, näitab triumfikäigul ja tapab! 15. märts 44.a.e.Kr. Caesar tapetakse 23 pistodalöögiga. Brutus - tema lapsendatud poeg. Kleopatra Augustus saab võimule. Alul oli võimul koos kahe teisega Triumviraat - 3 meest valitsevad Vallutab Egiptuse 30.a.e.Kr. - Kleopatra laseb end tappa
Pilet 1 *Lääne-Rooma ja Ida-Rooma riigid. Lääne-Rooma langus. Bütsants Lääne-Rooma ja Ida-ooma provintside erinevused: Lääne-Rooma oli roomalik, kuid üsna vaesed ja ka ei olnud nad kõige arenenumad. Lääne-Roomas oli väga vähe linnu. Ida-Rooma oli arenenud nii oma kultuurilt, kui ka jõukuselt. Ida-Rooma linnades räägiti kreeka keelt ning sealt ekporditi palju erinevaid kaupu Läände. Constantinius Suur: Oli Vana-Rooma keiser, kes legaliseeris ristiusu. Teine oluline samm oli see, et ta lasi rajada riigi idaossa uue pealinna Konstantinoopoli. Lääne-Rooma riigid: Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia, Britannia. Need riigid olid roomalikud, jõukuselt ja arengult jäid Ida-Rooma riikidele alla, linnu oli vähe. Ida- Rooma riigid: Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus. Linnad olid kõrge kultuuriga ja jõukad, räägiti kreeka keelt, eksporditi luksuskaupu Läände. Lääne-Rooma lõpp: Lääne-Rooma nõrkes 395. aastal, kui olude sunnil hakati armeesse palkama ...
Kohanimelise täiendiga ühendid: Hiina köök, Tartu murre, Eesti kroon, Rootsi laud Taevakehad, tähtkujud: Suur Vanker, Koot ja Reha, Kalad, Jäär Poed, pubid, kohvikud, restoranid, aktsiaseltsid jms: kauplus Hea Tuju, aktsiaselts Järvakandi Klaas, kohvik Kirju Kukk Varju- ja hüüdnimed: kuningas Pippin Lühike, Merka, Jass Isikunimi ülekantud tähenduses: Andresed ja Pearud Müütilised olendid: Vanapagan, Vanemuine Isikunimelise täiendiga ühendid: Avogadro arv, Gregoriuse kalender Mõni tiitel: Tema Pühadus, Tema Majesteet 19 Perioodikaväljaanded: ajalehed Pärnu Postimees, Järva Teataja, Õpetajate Leht; ajakirjad Keel ja Kirjandus, Eesti Loodus Autasud: Eesti Taassünni auhind, Riigivapi teenetemärk, Maarjamaa Risti orden, Valge Roosi orden Üritused: Lumefestival, Sõpruse velotuur, Kolme Krossi laat, Pimedate Ööde filmifestival, Rukkilille mängud, Valgete Ööde ralli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
