Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"gregorius" - 395 õppematerjali

gregorius – Gregorius I Suur, valiti paavstiks 590a. Ristiusu kiriku ühtlustaja, ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste Gregoriuse laul – See on katoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul.
gregorius

Kasutaja: gregorius

Faile: 0
thumbnail
1
doc

Keskaeg

Rõhutati tööd ja majanduslikku sõltumatust. Gregoriuse koraal- 1häälne kirikulaul. 4.-5-saj kujunes paavstlus. Aglul oli see kõikide piiskoppide austav nim. 4.saj hakkasid Rooma piiskopid üha enam rõhutama oma eesõigust kirikuasjade otsustamisel. Paavst Gregorius Suur- Tema ajal muutus kirikuliturgia. Vaimulike võimu märgiks kandis paavst mitrat. Ilmaliku võimu märgiks tiaarat. Kesk-It-st kujunes paavstidele võimu tugiala ja algas eemaldumine Bütsantsist ja Konstantinoopoli patriarhist. Kirikukümnis­1/10 oma kasumist kiriku toetuseks katedraal- piiskopi kirik(toomkirik) visitatsioon­piiskopi kontroll kirikutes,koolides.misjon­ristiusu levitamine misjonär­ristiusu levitaja. Benedictuse kloostrielu reeglid:...

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Marco Polo

Suurkhaan tahtis õli ema jaoks, kes oli kristlane. Legaat koostas neile ka kirjad, milles tõendas, et messer Niccoló ja messer Maffeo tahtsid oma ülesannet täita, kuid ei saanud seda teha paavsti puudumise tõttu. Saanud kirjad kätte, asusid Polod jälle teele, kuid vaevalt olid jõudnud nad Aiaseni, kui juhtus, et paavstitoolile valiti toosama legaat. Ta võttis endale nimeks Gregorius X. Ja mõne aja pärast saabus ka paavstiks valitud legaadi saadik, kelle sõnumis oli öeldud, et kui messer Niccoló ja messer Maffeo ei ole veel lahkunud, pöördugu nad tagasi ja tulgu tema juurde(3.) Jõudnud Akkasse, tegid nad visiidi pühale paavstile ja avaldasid talle oma austust. Ta andis neile kaasa kaks dominikaani munka, keda peeti provintsi kõige targemaiks. Nendele munkadele andis ta preestrite ja piiskoppide ametissepühitsemise ja täieliku pattude andeksandmise õiguse...

Ajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kirik kõrg- ja hiliskeskajal: probleemid ning nende mõju kirikule ja ühiskonnale

Paavstivõimu suurenendes muutusid kombestiku erinemise tõttu tekkinud tülid 11. sajandi alguses tugevamaks. 1054. aastal heitsid paavst Leo IX ja Konstantinoopoli patriarh Michael Cerularius üksteist kirikust välja. See tõi kaasa kahe kiriku lõpliku lahknemise ning vastasseisu, mis kestab tänapäevani. Kirik polnud enam ühtne ja konkurents ida- ja läänekiriku vahel süvenes. Kiriku sisemisi korratusi süvendas veel pidev ilmalik sekkumine. Paavst Gregorius VII, kes oli paavst 1073.-1085. aastatel, üritas reformida kirikut ­ tugevdada paavsti vaimulikku ja ilmalikku võimu ning muuta kirik distsiplineeritumaks ja riigist sõltumatuks. Ilmalik võim oli reformile vastu, kuna see kaotaks ära sissetuleku simoonia arvelt ning piiraks ilmalikku võimu. Pidev tüli vaimuliku ja ilmaliku võimu vahel viis Wormsi konkordaadi sõlmimiseni, millega määratleti täpsemalt ilmaliku...

Ajalugu
40 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Muusikaajalugu

Suurvõim oli kirikulaulu. Laulis munkade koor. 13.sajand kui tekkis gooti stiil tekkisid piibliteemalised vitraazid. Muusika oli ühehäälne ja ilma saateta.Ühehäälseid vaimulikke koorilaule nimetati gregdibaanideks. Puudus dünaamika. 3 kirikumuusika edendajat: 1) Gregorius 1. Koostas goraali viiside kogumiku asutas esimese laulukoori. 2)Ambrosius- mõtles välja 4 helistikku . DEFG 3) Munk Arezzo-võttis kasutusele 4 noodijoont- Hakkas märkima noote noodijoontele ja nende vahele. Mitmehäälne muusika Pärit on mitmehäälne muusika 17nendast sajandist. Hakati kasutama orelit. Oli 2 häälne. Alguses lauldi nii et ülemiseks hääleks oli gregoriuse koraal ja alumiseks koraaliga samas...

Muusika
18 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keskaeg

Psalmoodia oli vabavärsiline, seetõttu lühike ja korrapärane. 2) hümnoodia- palvelaulude laulmine vabalt valitud tekstile. Ilmalik muusika meieni on säilinud vaid väheste näidete põhjal. Rohkem on säilinud õukonnamuusikat. Rahvamuusikat peeti ülikute poolt patuseks, selle üle oli range kontroll ning see ei tohtinud sattuda trükki. Keskaja vaimulik muusika Gregoriuse laul (koraal). Paavst Gregorius määras keskajal kindlaks jumalateenistuste korra. Iga päev toimus peamine jumalateenistus- missa. Lisaks sellele 8 tunnipalvus. Missa osad jagunevad ordinaariumiks ja propriumiks. Proprium- laulus muutuv tekst vastavalt kiriku aastatähtpäevadele. Ordinaarium- muutumatu tekst. Kirikuaasta oli jagatud kolmeks perioodiks: 1) jõulupühade aeg (detsember- veebruar) 2) ülestõusmisperiood (märts-mai) 3) kiriku aastapühadeta aeg (juuni-november)...

Muusika
30 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kõrgkeskaeg

o läänemaailma,Bütsantsi,islamimaailma vahel süvenes vastastikune vaen. *Araabia teaduse ja tehnika mõju eriti Hispaania kaudupaberi valmistamine, araabia nr kasutuselevõtt. *Euroopa tutvus rafineerituma elustiiliga. *Idamaadest võeti üle peente kangaste valmistamisoskus, klaaspeeglid, diivanid *Moodi läksid pöetud habemed,vannis käimine ja türgi saun 4.Keisri ja paavsti vastasseis Kõige olulisem ja mõjukam toonaste paavstide hulgas oli paavst Gregorius VII(10731085). Ta oli kindlalt veendunud, et vaimulik võim on ilmalikest valitsejatest üle ja pidas oma pühaks kohustuseks vabastada paavstivõim keisri eeskoste alt. Otsene tüli paavstil keisriga puhkes kuna mõlemad nõudsid endale õigust piiskoppe ametisse nimetada. See on tuntud investuuritüli nime all. Keiser käsitles piiskoppe oma vasallidena, paavst aga vaimulikena...

Ajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Ajalugu 10. klassile

Kolmas märk, et paavstivõim tugevnes, oli investituuri tüli. Kui oli tekkinud 962. aastal Saksa-Rooma keisririik, siis kujunes välja nõnda, et Saksa-Rooma keiser nimetas ametisse piiskoppe. Paavst pidas ikkagi ennast ilmalikust võimust olulisemaks ja see väljakujunenud tava tõi kaasa tüli paavst Gregorius VII ja Saksa-Rooma keisririigi keisri Heinrich IV vahel. Nimelt 1075. aastal andis Gregorius VII välja bulla (paavsti ametlik seisukohavõtt). Seal oli kirjas: 1. Keiser ei saa piiskoppe ametisse nimetada. 2. Paavst kui kõrgem vaimulik juht tohib ametisse määrata ja tagandada mitte ainult piiskoppe vaid ka kuningaid ja keisreid. Selle peale Hiendrich IV kuulutas, et paavsti valimine on kehtetu ja tema paavsti ei tunnista. Gregorius...

Ajalugu
187 allalaadimist
thumbnail
29
ppt

Keskaeg

-11. saj. KESKVÕIM SAKSAMAAL Saksa-Rooma keisrid Ottod; ROMAANI stiil, vaimuliku luule, muusika kõrgaeg ·12.-13. saj. linnade kiire kasv, GOOTI I kõrgaeg Uued zanrid ja vormid Muusikategelased Olulised sündmused Heliloojad Legaliseeriti kristlus 313 Rooma riigi lõhenemine 395 Keskaeg 590 Gregorius I saab Rooma paavstiks Kujunes välja missakorraldus VIII 4 noodijoont X 992-1050 Guido mitmehäälsus (organum) XI Leoninus XII Perotinus motett XIII 5 noodijoont, motett keelati XIV kirikus INIMENE Ühised mõttestruktuurid, uskumused, fantaasiad PAHED Kummitas patt 12...

Muusikaajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Koraalist sonaadini

Kirikuaastaga elab kogudus läbi Kiristuse elu inimeste juures. Advent (Kristuse ootamine) jõulud (sündimine), kolmekuningapäev (kolm tarka), paastuaeg (Kristus kõrbes), vaikne nädal (Kristus jõudis linna), suur neljapäev (viimne õhtusöök), suur reede (Kristuse piinad), vaikne laupäev (Kristus hauas), ülestõusmispüha, taevaminemine ja nelipüha( kristliku koguduse sünnipäev). Gregooriuse koraal VI sajand lõpul ühtlustas paavst Gregorius I Suur jumalateenistuse läbiviimise korra, ka. tekstid ja laulud. Rooma katoliku kiriku liturgilise laulu üldnimi on gregooriuse koraal ehk laul. See on ladinakeelne proosatekstiga palve või kiidulaul. Ühehäälne, kõnelähedane meloodia, vaba meetrum, saateta. Keskajal laulsid seda ainult mungad, hiljem terve kogudus. Kuni IX sajandini oli kirikumuusika ühehäälne. Mitmehäälses laulus oli gregooriuse koraal...

Muusikaajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
6
odp

Ajaarvamine

Kristlik ajaarvamine Retrospektiivne ja prospektiivne ajaarvamine, mis lähtuvad Kristuse sünnist. Kristlik kalender ühendab endas nii tsüklilise kui ka lineaarse ajasüsteemi. Gregoriuse kalender On paavst Gregorius XIIe poolt 1582. aastal kehtestatud ajaarvamissüsteem. Määras aasta esimeseks päevaks 1. jaanuari. Selle kasutamisele võtmisel jäeti vahele 10 kuupäeva. Võeti Eestis vastu 1918. aastal. Juliuse kalender Päikesekalender, mille kehtestas Julius Caesar 01. Jaanuaril 45.a.eKr. Keskmine aasta pikkus 365,25 päeva. Iga nelja aasta tagant liigaasta, s.t. Iga neljas aasta on 366 päeva pikk Pühakute kalender...

Astronoomia
42 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Juljuse - Gregooriuse kalender

Juliuse ja Augustuse panuse tõttu kalendrisse nimetasid roomlased kuu nimega Quintilis "viies kuu [alates märtsist]" ümber juuliks ja kuu nimega Sextilis "kuues kuu [alates märtsist]" ümber augustiks. 525. a lõi Dionysius Exiguus uue ajaarvamissüsteemi anno Domini (Issanda aastal), mille järgi dateerime sündmusi eKr ja pKr. Juliuse kalender oli Euroopas üldkasutatav Vana-Rooma impeeriumi ajast kuni 1582. aastani, mil paavst Gregorius XIII kuulutas välja kalendrireformi. Kehtestati Gregoriuse kalender. Ent mõned õigeusu kirikud (Jeruusalemma Õigeusu Kirik, Vene Õigeusu Kirik, Gruusia Õigeusu Kirik ja Serbia Õigeusu Kirik) kasutavad juliuse kalendrit tänini. Kui on oht Juliuse ja Gregoriuse kalendri kuupäevi segi ajada, siis kasutatakse määratlust "vana kalendri järgi" (lühend vkj) Juliuse kalendri kuupäevade puhul ning määratlust ,,uue kalendri järgi" (lühend ukj) Gregoriuse kalender...

Astronoomia
18 allalaadimist
thumbnail
15
rtf

Reformatsioon

Kokku tulnud kirikulavik oli vastu kiriku detsentraliseerimisele ning kinnitas veel kord paavsti ilmeksimatuse põhimõtet. Selgemat eristumist protestantismi taotleti ka sellega, et Piibli tõlgendamise ainuõigus jäeti kirikule ning et Piibli kõrval tuleb jätkuvalt väärtustega kiriku õpetustraditsiooni. Kirikukogu otsused tugevdasid ordu- ja kloostridistsipliini ning korrastasid vaimulike ettevalmistamisi. Paavst Gregorius XIII toetas 1582. aastal kalendrireformi, pannes aluse suuremas osas maailmas tänapäevani kehtivale Gregoriuse kalendrile. Ignatius Layola Hispaanis kui vastureformatsiooni kants Katoliikliku maailma ja vastureformatsiooni tugisambaks Euroopas sai Hispaania. Reformatsioonist jäi Hispaania peaaegu puutumata. Luterlustpeeti seal kõigepahelisemaks ketserluseks ning selle poolehoidjad jõuti enne kõrvaldada, kui liikumine saavutanud suuremat ulatust. 1556...

Ajalugu
123 allalaadimist
thumbnail
35
ppt

Kõrg -ja hiliskeskaeg 11.-15.sajand

15.sajand Jaanika Märdimäe Millest räägin? 1. RIIGIVÕIM 2. KIRIK JA PAAVSTLUS 3. Kõrgkeskajal 4. Hiliskeskajal 5. FEODAALTSIVILISATSIOON 6. RISTISÕJAD 7. ÜHISKOND 8. RELAVSTUS JA SÕJALINE KULTUUR 9. LINNASTUMINE 10. ÜLIKOOLID JA TEADUS 11. KUNST 12. VENE RIIK JA KULTUUR JA REFORMATSIOONI ALGUS RIIGIVÕIM Feodaalne killustumus riigisüsteem, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu toetavad kohalikud võimukandjad Valitsejad "Mitte miski ei tõsta valitseja prestiizi rohkem kui suured sõjakäigud ja ebatavalised teod" Esinduskogude välja kujunemine KIRIK JA PAAVSTLUS: Katoliku kirikut iseloomustab üldine langus: Vaimulikud olid abielus Vaimulikel oli vähe aega vaimulikeülesannete täitmiseks Vaimulikukohtade omandamine raha eest ehk simoonia KIRIK JA PAAVSTLUS: I Kõrgkeskaeg (2) Gregoriuse ...

Ajalugu
76 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Lääne-Euroopa varakeskajal

Kõrgkeskaeg tõi kaasa jõukuse kasvu, vahepeal hääbunud linnade uue esiletõusu(XI-XIII saj) Hiliskeskajal põhjustas katkuepideemiaelanikkonna vähenemise ja majandulikke raskusi( XIV-XV saj) Kronoloogia: · 486. a- frangid vallutasid Chlodovechi juhtimisel suure osa Galliast ning panid aluse Frangi riigile. · 529. a-Püha Benedictus rajas Itaalias Monte Cassino kloostri. · 590-604. a- paavstitoolil istunud Gregorius Suur tugevdas oluliselt Rooma paavstide autoriteeti lääne- Euroopas. · 732. a- Frangi majordoomus Karl Martell võitis Gallias Poitiers lahingus araablasi. · 756. a-Frangi kuningas Pippin andis Kesk-Itaalia paavstile valitseda, pannes aluse kirikuriigile. · 793. a- normannid(viikingid) rüüstasid Lindisfarne'i kloostrit Inglismaal, sellega algasid normannide röövretked Lääne-Euroopas. · 800...

Ajalugu
40 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Renessanss ja humanism

Loodusteadus ­ jumal on looduse kehastus. Oluliseks peeti looduse uurimist. Kujunes uus külg loodusteaduses ­ teaduslik meetod. Astronoomia ­ Nikolai Kopernik ­ läks vastu katoliku kiriku käsitlusega. Giordano Bruno ­ kinnitas Koperniku teooriat. 1660 põletati tuleriidal. Alles 17. saj Johannes Kepler ja G. Galileo, kes avalikult kinnitasid päikesekeskset.. G. galileo ­ pikksilm, jäi pimedaks, gravitatsiooni jõu uurimine, pendli seadus. 16. saj Gregorius XIII mingi üle uuele kalendrile, varem oli Juuliuse kalender. Arstiteadus ­ 16. saj toimus arstiteaduse taasrajamine. Paracelsus ­ haigusi põhjustavad organismi keemilised muutused ja seda saab mõjutada. Versalius ­ pani alguse teaduslikule anatoomiale. Kunst ­ renessanssi ajastul tõusis kunstniku ühiskondlik positsioon. Arhitektuur ­ kupliga sentraalehitis, sambad, poolsambad, pilastrid, kolmnukrksete ­ või poolkaarsete ehitusviiludega akna ­ ja ukseraamistused, ümarkaar....

Ajalugu
79 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Keskaeg

1) Mis on keskaeg. Kuidas keskaeg jaguneb ? ( iseloomulikud jooned ) ( sissejuhatus ) Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Nimetus võeti kasutusele XV. Sajandil, mil Euroopas hakati senisest enam hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Keskaja alguseks loetakse tavaliselt viimase Lääne ­ Rooma keisri kukutamist 476. aasta. Keskaja lõpu määratlemisel ajaloolased nii üksmeelsed ei ole, kuid kõige sagedamini peetakse selleks aastat 1492, mil Kolumbus avastas Ameerika. Seda aastat loetakse siis ka järgmise ajalooperioodi ­ varauusaja alguseks. Keskaeg jaguneb Varakeskajaks ­ V. ­ XI. ­ Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku Lääne- Rooma keisrivõimu langusest kuni XI. Sajandini. Rooma keisririigi aladele olid tunginud germaanlased ja Lääne- Roomas tekkisid germaanlaste riigid. Linnad, käsitöö ja kaubandus käisid alla. Samal a...

Ajalugu
115 allalaadimist
thumbnail
35
doc

11. klassi ajalooeksam

Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) ­ inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane ­ kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene ­ 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja ­ pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene ­ 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane ­ 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult...

Ajalugu
612 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Ladina keele I kursus

Martius ­ esialgselt I kuu. Jumal Marsi auks 4. Aprilis ­ Aphrodite järgi 5. Maius ­ jumalanna Maia (maaema) 6. Junius - jumal Juno auks 7. Julius ­ Caesari töö jäi poolikuks kuna ta mõrvati. Uus keiser Augustus lasi ühele kuule Caesari järgi nime panna 8. Augustus ­ keiser Augustus lasi enda järgi ka kuu nimetada 9. September (7.) 10. October (8.) 11. November (9.) 12. December (10.) Gregorius lisas liigaasta, rohkem pole seda kalendrit muudetud. Kreeka nimi Rooma nimi Tegelemisala Välimus Paabulinnu sulg, Hera Iuno Abielu, sünnitus mõtetu naine Põlluharimine, Vanem naine, konn, Demeter Ceres...

Ladina keel
175 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Eestlaste vabaduse järgjärguline kokkuvarisemine keskajal

Nüüd vaatleme vastavaid kirjutusi, mis käivad eestlaste või eestlaste maa kohta. Oma kirjas 19. III. 1220 (U. B. 49) nimetab paavst Honorius III Tallinnamaa eestlasi ,, Eestimaa paganaiks" (pagani Estoniae), ehk küll Tallinna eestlased juba 1219. a. alistusid taanlastele. Kuid see nimetus kordub veel kaua. Võtame ,,Livonica" (H. Hildebrand, 1887) nr. 21. See Gregorius IX kiri on kirjutatud 20. XI. 1234: paavst kutsub Riia piiskopi Nikolaus'e ja üksikud orduliikmed isiklikult ja terve ordu ning Riia linna oma prokuraatorite kaudu enese ette ülekuulamiseks paavstile saadetud kaebuste asjus nende vastu. Süüdistused käivad muu seas vastristitute (neophiti) rõhumise kohta iseäranis ordu poolt (21, 13). Ordu olevat ka ,,ümberkaudu asuvaid paganaid (paganos circumadjacentes)" ja shismaatikuid venelasi üles kihutanud Lihula (tähendab...

Õigus
39 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Katoliiklus

Aastal sundis Preisi riik protestandi kirikuid liituma (Evangeelne Kristlik Kirik) ja sellele eeskujule järgnes enamik muidki saksakeelseid maid. Nagu katoliku kirik, nii hakkas ka protestantism 19. Sajandi teisel poolel tegelema sotsiaalsete probleemidega. Katoliku kiriku olukord kujunes protestandi kiriku omast tunduvalt keerulisemaks. Pärast 1815. Aastat said kõik tagurlikud suundumused alguse paavstist. Reaktsiooniline liikumine saavutas kõrgpunkti Leo XII (1823-1829), Gregorius XIV (1813-1846) ja Pius IX (1846-1878) ametiajal. Alates 1830. Aastatest harrastas Rooma kogu Euroopas vabameelsete teoloogide ja ülikooliprofessorite karistamist ja vallandamist. Riiklikult rakendavatesse eriusuliste abieluseadustikku suhtus paavstivõim äärmiselt paindumatult ja provotseeris sellega ,,Kölni segaabielutüli" (1837-1841), mis raskendas kiriku olukorda nii Saksamaal kui ka teistes mitme usutunnistusega maades....

Ühiskonnaõpetus
50 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun