Allub paavstile Allub Konstantinoopoli patriarhile Armulauat. pakutakse hapendamata leiba Armulauat. Pakutakse hapendatud leiba ja veini Püha Vaim lähtub Isast ja Pojast Püha Vaim lähtub ainult Isast Ristimärk 5 sõrmega Ristimärk 3 sõrmega 1054.a Suur Kirikulõhe Paavst ja patriarh kuulutavad teineteist tagandatuks. Paavst Gregorius VII soovis vabastada kiriku ilmaliku võimu alt. · Paavstivõimu suurendamine, paavsti valimise korra paikapanemine · Vaimulike ilmalike huvide vähendamine · Distsipliini tugevdamine · Jumalateenistuse tähtsuse tõstmine · Kreeka katoliku kiriku allutamine Gregoriuse reformide tulemusel tekkis investituuritüli Paavst nõudis, et ilmalik võim lõpetaks kirikuasjadesse sekkumise, see aga oleks keisrivõimu piiranud. 1076
Kogu keskaja kultuur oli tihedalt seotud kirikuga. 1. Kirikumuusika 2. Rüütlimuusika ilmalik muusika 3. Ränd- ja rahvamuusika ilmalik muusika Kirikumuusika eesmärgiks oli sisendada inimesesse ebamaiseid meeleolusid. Kirikus laulsid mungad, hiljem poistekoorid. Kirikuteenistus toimus ainult läbi laulu, kuna arvati, et jumal võtab laules esitatud palveid paremini kuulda. Sellel ajal kirikus pille ei kasutatud. Kaks tähtsat meest keskaja muusikas on Ambrosius ja Gregorius Suur. Ambrosius Milano peapiiskop, agar laulumees. Ta oli lauluviiside innustunud korjaja koguduse seas ja pani need viisid ka kirja. Gregorius Suur Paavsti ametis olles tegi Ambrosiuse tööd ilusasti edasi. Ta kogus ja pärandas leitud viise. Ta määras ära kirikus lauldavad laulud ja neid nimetati Gregoriuse koraalideks. Noodikiri Tänapäevane noodikiri hakkas välja kujunema 9. Sajandi. Tulid kasutusele neumad. Need
Kyrie Eleison, Christe Eleison 2. Gloria in excelsis Deo. Järgneb sõnaliturgia, kus paavst/kirikuõpetaja/preester peavad epistli ja lauldakse kirikukoraali Credo in unum Deum. Kolmas osa on armulaua lituria, lauldakse 1. Sanctus Benedictusn 2.Agnus Dei qui tollis peccata mundi. 4. osa lõpuosa. Keskajal valitses askeetlik elulaad- hinnati lihtsust, kloostris elamist ja kõike muud püha kirikuga seotut. Tähtsaim muusikazanr oli kirikukoraal. Rooma paavst Gregorius Suur viis läbi kirikulaulureformi. Varem oli kõikjal olnud erinev kirikumuusika, Gregorius lasi need laulud kokku koguda ja anda välja suur kogumik, milles olevaid laule hakati nimetama gregoriuse koraaliks. Gregoriuse koraal on ühehäälne; ilma dünaamika, rütmi ja meetrumita; ladinakeelse tekstiga; väheliikuva meloodiaga; piiblitekstile loodud; retsiteeriv (kõnelähedane); puudub kindel taktimõõt, rütm lähtub tekstist; laused algavad tõusva
anti edasi suuliselt. 3. Seleta mõistet gregooriuse laul ja iseloomusta seda Gregooriuse laul on keskaegne kirikulaul, mis oli ühehäälne ladinakeelne (proosatekst) (pillide) saateta laulsid mehed või poisid vabalt hõljuva meloodiaga (kõne eeskujul – kõrgpunktid rõhutavad olulisi sõnu ja lause osi) taktimõõduta 4. Kuidas on paavst Gregorius seotud gregooriuse lauluga? Umbes 6. sajandi lõpuni lauldi ja viidi jumalateenistusi läbi igas Lääne-Euroopa kirikus oma tavade kohaselt. See aga ohustas Euroopa katoliku kiriku ühtsust ja mõjuvõimu. Rooma paavst Gregorius Suur I (540- 604) /paavstiks valiti 590.a/ alustas Lääne-Euroopas liturgia (ehk jumalateenistuse) korra ja laulude ühtlustamist. Seepärast nimetatakse katoliku kiriku viise nüüd gregooriuse lauludeks ehkki paavst ise laule ei kirjutanud. 5
Kalender Inimene on huvitatud taevast kolmel põhjusel (tänaseks rohkematel) astronoomia, astroloogia ja kalender. Kalender on pikemate ajaühikute arvestamise süsteem. Ehk päevast, mis on Maa pöörlemine ümber oma telje; kuu, mille tsükkel ei kesta nagu meie kalendris 30 päeva; ja aasta, mis on Maa pöörlemine ümber Päikese. Primitiivsetes ühiskondades hakati aega arvestama taimede lehte puhkemise või viljalõikuste järgi. Kuid see ei olnud väga täpne. Ainus lihtne kuid täpne aasta mõõtmise meetod oli tähtede järgi vaatamine, näiteks ehitati igasuguseid struktuure, kus teatud kohas oli päike igal aastal samal positsioonil ((Newgrange)). Või mõni talumees seisis öösiti oma põllul ja vaatas, et nii, see täht seal liigub iga päevaga natukene ja aasta pärast leiab selle jälle samast kohast. Egiptuse preestrid vaatasid ka tähti, kuid põhirõhu panid Siriusele, mis tõiseb horisondile veidi enne Niil...
Halloween on 31. oktoobri öö vastu 1. novembrit. Tegemist on 2500 aastat vana keldi rituaaliga. Algupäraselt pidutseti suve lõpetuseks surnute jumala Samhain'i auks. Usuti, et Samhain muudab nad vaimuks, kummituseks, haldjaks või nõiaks. Hiljem (umbes 700. aastal) võeti see traditsioon üle ka kiriku poolt ning hakati tähistama kevadel, esimesel pühapäeval pärast nelipühi. Et aga lisada paganate pühale kristlikku mõju, viis paavst Gregorius III (valitsemisaeg 731741) selle päeva üle sügisele. Väljarändajate (ilmselt iirlaste) poolt Ameerikas juurutatud, seal kommertsialiseerunud ja nüüd ringiga "tagasi toodud" tähtpäev. Põhitunnuseks on õõnes kõrvits, millele on külje peale sisse lõigatud nägu ja sisse pandud küünal kõrvitsalatern. Samuti kasutatakse võimalust kostümeeritult ringi liikuda. Lapsed "kollitavad" naabreid, seades neid valiku ette: "Komm või pomm (otsetõlkes: trikk või komm)?"
konsulteerimist Sosigenesega (Sosigenes Aleksandriast oli hellenistliku Egiptuse astronoom) ning selle ilmne eesmärk oli saada lähendus troopilisele aastale sellisena, nagu teda tol ajal tunti. Juliuse kalendris on 365-päevane aasta, mis jaguneb 12 kuuks, ja liigpäev, mis lisatakse iga 4 aasta järel. Juuliuse kalendri järgi elati sajandeid, aga 16. sajandiks oli aasta algus triivinud juba 10 päeva (19. sajandiks -- 13 päeva). Uue kalendriparanduse tegi Rooma paavst Gregorius XIII astronoom C. Claviuse arvutuste kohaselt, täpsustades ka liigaastate reeglit (need, mille kaks viimast numbrit jagunevad neljaga). Seda kalendrit nimetatakse Gregooriuse ehk uueks kalendriks. Juliuse kalender oli Euroopas üldkasutatav Vana-Rooma impeeriumi ajast kuni 1582. aastani, mil paavst Gregorius XIII kuulutas välja kalendrireformi. Kehtestati Gregoriuse kalender. Mis suurendas täpsust kevadise pööripäeva aja suhtes, kuid muutused olid suhteliselt väikesed
docstxt/128617767157847.txt
· Linnad toimisd kui administratiivsed ja usulised kekused. · Lääne-Euroopas naturaalmajandus: vajaliku valmistasid talupojad/käsitöölised. · Feodaalse killustatuse ajajärgul sügavaim madalseis. · Feodaalkorra kujunemine. Senjööri ja vasalli suhted. Kujunes lõplikult 11. saj. · Seisusi kolm: vaimulikud sõjamehed töötegijad · Katoliku kiriku pea: Rooma paavst. · Rooma esimene piiskop/paavstlusele alusepanija: apostel Peetrus. · Gregorius Suur. Valitsusaeg 590-604. Korraldas roomlaste suhteid langobardidega, juhtis Rooma linna kindlustamist. Rajas kloostreid, oli kristlaste vaimne juht, edendas ristiusu levikut paganate seas, avaldas teoloogilisi kirjutisi, korraldas liturgiat. Pani aluse ühehäälsele kiriklikule koorilaulule Gregoriuse koraalile. Rõhutas paavstile kohast tagasihoidlikkust. Nimetas paavsti ,,Jumala sulaste sulane". · Kirikukümnis Karl Suure seadustatud muistne komme
Kirikus hakati läbi viima erinevaid reforme. Muutuste järjekindla eestvõitleja paavst Gregorius VII järgi nimetatakse kogu uuendusliikumist Gregoriuse reformideks. Reformid pidid hõlmama kogu kirikut alates paavstikuuriast ja lõpetades kogudustega. Paavstivõimu ja ilmaliku võimu vastuolud avaldusid kõige rohkem investituuritülis. Põhiküsimus oli, et kellele kuulub ilmaliku ja vaimuliku investituuri õigus. Gregorius VII väitis, et ilmalik võim ei tohi sekkuda paavstivõimu, aga keisrivõim polnud sellest üldse huvitatud, sest see oleks piiranund keisrivõimu ja samuti oli kiriklike ametite müümine kujunenud riigile üheks sissetulekuallikaks. Tüli sai lahenduse 1122. aastal Wormsi konkordaadiga, mille järgi pidi ilmaliku võimu ametitunnuseid jagama paavst, ilmaliku omi aga keiser. Hiliskeskajal hakkas kiriku mõju vähenema. Kui 1305. aastal valiti paavstiks Clemens V,
VISITATSIOON kiriku kontrollimine EREMIIT üksiklane, erak KLOOSTER munkade või nunnade kogukonna elupaigaks olev kinnine hoonestu Isikud: CHLODOVECH frankide kuningas; tema juhtimisel vallutati Gallia; Frangi riik astus ristiusku KARL MARTELLI Frangi riigi majordoomus, pani piiri araablaste vallutustele Euroopas PIPPIN LÜHIKE pani aluse kirikuriigile KARL SUUR Frangi riigi valitseja; Rooma paavst kroonis keisriks GREGORIUS SUUR paavst 590-604; esimene munk, kes sai paavstiks BENEDICTUS Itaalia päritolu pühak, lääne kloostrisüsteemi rajaja JUSTINIANUS Bütsantsi keiser; lasi kirja panna Rooma õiguse ERIK PUNANE rajas 10. sajandi islandlaste koloonia Gröönimaale LEIF ERIKSSON Islandi-Gröönimaa maadeavastaja, kes jõudis esimese eurooplasena P- Ameerikasse JAROSLAV TARK Vana-Vene riigi valitseha selle hiilgeajal; lasi koostada vene õiguse Karl Suure saavutused kultuurielu edendajana:
tõttu hüljatud elanikud võitluses surma saanud, või pärast sõda mingil põhjusel Toompeale elama jäänud. Arvestades tsiteeritud kroonika esialgse versiooni puudumist ning analüüsides hilisemaid ärakirju, samuti tollal Läänemere-piirkonnas valitsenud poliitilist olukorda, ei saa välistada, et kroonikateksti tekkis aja jooksul viga ning esialgne vendade saabumise aasta oli sootuks 1239. Aastal 1234 saatis paavst Gregorius IX Riia piiskopile Nicolausele ning mõõgavendadele ja Riia kodanikele tsitatsiooni, mis käsitles piiskopi ja mõõgavendade õigusrikkumisi, tuginedes ilmselt legaat Alna Balduini andmetele. Tsitatsioon kritiseerib mõõgavendade veriseid akte Rooma kiriku vasallide vastu, ning Ojamaa kaupmeeste Eestisse toomist ja seega kohalike vastristitute maade ärajagamist. Tähelepanu väärib tsitatsioonis lõik, kus mainitakse, et mõõgavennad röövisid kodanike majakraami
Preester oli tuntud ka kui hingekarjane. Piiskop kontrollis oma peapiiskopkonna vaimulike tegevust ja korraldas selleks külaskäike kohalikesse kirikutesse ja kloostritesse. Keskaegse kloostrikorralduse kujunemine Hilise Rooma keisririigi aegsed mungad ja mõned nunnad elasid kas üksiklastena- eremiitidena või moodustasid kogukondi- kloostreid. Munkade ning nunnade eluviis oli päris erinev. Lääne-Euroopas aitas ühtsust luua püha Benedictuse kloostrireeglid. Reeglid levisid tänu Gregorius Suure soovituse tulemusel. Benedictus kuulutati pühakuks. Lääne-Euroopa munke nimetatakse seetõttu benediktlasteks. Misjon paganate seas Kuigi ristiusk pääses domineerima Rooma keisririigis juba 4.sajandist, ei surnud välja kohe paganausk. Vahemere maad oli 5-6.sajandiks ristiusustatud. Väljaspool endise Rooma riigi piire domineeris aga paganlus. Ristiusu ulatuslikum levitamine-misjon paganlikes maades sai alguse Briti saartel, eriti Iirimaal.
Polnud oluline, mis reaalselt usus toimus (kombed jms), kui kirik seda kontrollis. Ketserlus oli avalik kiriku vastu astumine, millel olid ka sotsiaalsed aspektid. Paavstlus Ideoloogiline alus paavstlusele on Jeesuse sõnad, et Peetrus on kalju, millele ta rajab enda kiriku. Varakeskajal oli paavstidel vaatamata prestiizile vaid lokaalne tähendus. Idas olid eelkõige tähtsad patriarhid, germaanlased olid suuresti ariaanlased. Paavst tähtsus sõltus sel ajal suuresti tema isikust. Nt Gregorius Suur oli õpetlane ja misjonäride tegevuse juht, kes rajas uusi piiskopkondi. Paavst oli Rooma linna isa, selle valitsemine oli aga raske, kuna tegelik juhtimine oli aadli käes. Bütsantsi võim Itaalias oli nõrgenemas, traditsiooniliselt olid paavstid suhtes Frangi kuningatega. 8. saj tundisid ariaanlikud langobardid Itaaliasse, Bütsantsi keiser ei suutnud nende vastu abi anda. Paavst kutsus appi frangid, kes tegid 754. ja 756. a kaks retke langobardide vastu
Juliuse ja Augustuse panuse tõttu kalendrisse nimetasid roomlased kuu nimega Quintilis "viies kuu [alates märtsist]" ümber juuliks ja kuu nimega Sextilis "kuues kuu [alates märtsist]" ümber augustiks. 525. a lõi Dionysius Exiguus uue ajaarvamissüsteemi anno Domini (Issanda aastal), mille järgi dateerime sündmusi eKr ja pKr. Juliuse kalender oli Euroopas üldkasutatav Vana-Rooma impeeriumi ajast kuni 1582. aastani, mil paavst Gregorius XIII kuulutas välja kalendrireformi. Kehtestati Gregoriuse kalender. Ent mõned õigeusu kirikud (Jeruusalemma Õigeusu Kirik, Vene Õigeusu Kirik, Gruusia Õigeusu Kirik ja Serbia Õigeusu Kirik) kasutavad juliuse kalendrit tänini. Kui on oht Juliuse ja Gregoriuse kalendri kuupäevi segi ajada, siis kasutatakse määratlust "vana kalendri järgi" (lühend vkj) Juliuse kalendri kuupäevade puhul ning määratlust ,,uue kalendri järgi" (lühend ukj) Gregoriuse kalender
Kõige vanemat lääne kirikulaulu ambroosiuse lauluks. Arvatavasti Ambrosius ise laule ei kirjutanud Püha Augustinus oli üks esimesi muusikat põhjalikult käsitlenud kristlikke filosoofe. Oma teoses ,,De musica" kirjutas ta küll muusikast Pythagorase ja Platoni eeskujul, ometi arutles rohkem muusika jumaliku päritolu üle, laulmise funktsiooni üle jumalateenistusel ja kristlikus kasvatuses. Algkogudustes olid kasutusel erinevad liturgiad Paavst Gregorius I (Suur, 540-604, paavstiks valiti 590) juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat. Kogus kokku erinevatest piiskopkondadest liturgiad Selle käigus roomakatoliku liturgia lihtsustus ja ühtlustus Kuigi roomakatliku kiriku muusikat nimetatakse gregooriuse lauluks, Gregorius ise laule ei kirjutanud. Kloostrikorraldusest 6 .sajandil asutas Püha Benedictus benediktlaste ordu Nende ja nende eeskujul tekkinud teiste ordude panus liturgilise laulu kujunemisse ja säilimisse on väga oluline.
KESKAEG Religiooniks katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhined feodalismil. - feodaaltsivilisatsioon KATOLIK KIRIK JA PAAVST (kõrgkeskajal) Kirik langes. Paavstid pidid eraeluga tegelema, seega jäi kirik unarusse. Gregoriuse reform uuendusliikumine, mille alustan Gregorius 7. Distsipliini tugevdati ja jumalateenistuse tähtsus tõusis. Sellega taheti suurendada paavsti mõjuvõimu. 1059. otsustati et paavsti valivad Rooma peapiiskopkonna kardinalid(enne seda valis rahvas). Kreekakatoliku ja roomakatoliku kiriku vahel tekkisid lahkhelid. Kumma uskumused on õiged?? Nad heitsid teise osapoole paavstid enda kirikust välja. Investituurtüli- paavstvõime ja ilmaliku võimu vahelised tülid. Põhjus- paavst nõudis, et
Keskaeg: Gregooriuse laul üldnimetus, roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta ladinakeelne liturgiline laul. Ei vaja noodikirja. Püha Ambrosius Milano piiskop, lõi hümnitekste, pani alguse ladinakeelsele hümniloomingule. Püha Augustinus kristlik filosoof, arutles muusika jumaliku päritolu ja laulmise funktsiooni üle (jumalateenistusel ja kristlikus kasvatuses). Apostel Peetrus Rooma esimene piiskop. · 313. a legaliseeriti kristlus Gregorius I ehk Gregorius Suur juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat, võttis kasutusele uue liturgia. Püha Benetictus Nurmia Lääne-Euroopa kultuuri sünni algataja, asutas benetictlaste ordu. Liturgia: Missa - päevakeskne jumalateenistus, igapäevane, keeruline. PEAMISSA - altarirituaalid, armulaud, muutumatud tekstid; EELMISSA sissejuhatavad palved, sõnaliturgia. Ordinaarium muutumatu, iga päev korduv osa missast. Proprium muutuv osa.
Muusika kaalukausil keskaeg ja tänapäev. Keskaja ja tänapäeva muusika erinevad paljuski. Keskajal oli muusikastiile tunduvalt vähem, kui on tänapäeval. Keskajal oli tavainimesel vähe sõnaõigust muusika alal. Rooma paavst Gregorius Suur pani paika laulud, mida võib kirikus esitada. Tänapäeva inimesed võivad ise valida omale kõige meeldivama stiili, ise luua laule ja neid igal pool esitada. Keskajal polnud tähtis, et nende teosed kuulajatele meeldisid. Tänapäeva heliloojad mõtlead enamjaolt läbimüügile ja kuulsusele. Keskajal levis ilmalik muusika pikka aega suuliselt, hiljem hakati neid ka vaimulike poolt kirja panema. Tänapäeval panevad ilmalikku muusikat
Kirik ja vaimuelu varakeskajal Pt. 12 Paavsti esilekerkimine Vaimulik põhjendus apostel Peetrus Halduslik põhjendus 756 paavstiriik Majanduslik põhjus kirikukümnis Üksikisiku panus Gregorius Suur (590-604) Servus servorum Dei Gregoriuse koraal Organisatsiooni kujunemine Peapiiskop Piiskop katedraal e toomkirik visitatsioon preester Kloostrid eremiidid Püha Benedictus Nursiast 529 Monte Cassino klooster opus Dei töö põllul raamatute kirjutamine Ristiusu levik 4. saj Hieronymus Vulgata Misjon Püha Patrick Iirimaal
Vorm on muusikateose ülesehitus. 20. saj. alguseni tuli heliloojatel kinni pidada kehtivatest vormiskeemidest, nüüd on aga heliloojatel vabad käed. Ambrosiuse hümn on saanud nime Milano piiskop Aurelius Ambrosiuse järgi. Ambrosiuse hümni iseloomustab vabalt voolav, sageli kaunistustega meloodia. Hümn on vaimuliku sisuga koorilaul, mille aluseks on reeglina värsstekst. Gregoriuse koraali ise loomustab korrapärase meetrumi puudumine rütmis ja proosatekst. See sai nime Gregorius I Suure järgi. Esimesed andmed mitmehäälse kirikumuusika kohta on 9. sajandist, kutsudes seda laulu organumiks. Nimetuse organum päritolu pole selge. Organumi põhihääleks on Gregoriuse laul, mida dubleerib teine hääl. Selline on paraleelorganum ja see oli k asutusel 9. - 11. sajandil. 11. sajandi II poolel asendus see vaba organumiga, kus põhihääl oli tavaliselt alumine ja teine hääl võis liikuda vastassuunas.
Liturgiline muusika jumala teenistuse tarbeks Liturgia jumalateenistuse läbiviimise kord Ambroosiuse laul kõige esimene vaimulik, siiamaani säilinud laul Kui tekkis gregooriuse laul jutustas teksti, viisi pole Gregooriuse laul proosatekst, ladinakeelne, pole pille, ühehäälne, puudub taktimõõt, rütm lähtub tekstist ,,Gregooriuse laul" tuli Gregorius I järgi Meloodia gregooriuse laulus astmeline, pole hüppeid, kui tekst lõppeb lõppeb ka muusika Seda laulsid mungad, vaimulikud Retsiteerimine pool lauldes, pool kõneledes Vaimulik vs ilmalik Ilmaik vähe informatsiooni, kuna levis suuliselt Vaimulik seotud religiooniga, pandi kirja kloostrites, kasutati kirikutes 2 liturgia korraldust officium tunnipalve, kiire lühike palve
Kristlik ajaarvamine Retrospektiivne ja prospektiivne ajaarvamine, mis lähtuvad Kristuse sünnist. Kristlik kalender ühendab endas nii tsüklilise kui ka lineaarse ajasüsteemi. Gregoriuse kalender On paavst Gregorius XIIe poolt 1582. aastal kehtestatud ajaarvamissüsteem. Määras aasta esimeseks päevaks 1. jaanuari. Selle kasutamisele võtmisel jäeti vahele 10 kuupäeva. Võeti Eestis vastu 1918. aastal. Juliuse kalender Päikesekalender, mille kehtestas Julius Caesar 01. Jaanuaril 45.a.eKr. Keskmine aasta pikkus 365,25 päeva. Iga nelja aasta tagant liigaasta, s.t. Iga neljas aasta on 366 päeva pikk Pühakute kalender
Gregoriuse koraal- ühehäälne katoliku kiriku liturgiline meeskoori laul, mille määras kindlaks Gregorius I. Laul on tekkinud vanadest juudi rahvalauludest, millele lisati proosatekst piiblist. Ette kanti emotsioonitul nagu inglikoor. Orgnaum- esimene mitmehäälne vorm, kus lauldakse rangelt Gregoriuse koraali. Motett- järgmine mitmehäälsus, kus alumiseks hääleks on Gregoriuse koraal, teised hääled võivad olla teistes keeltes ja eri temaatikaga. Missa- vokaal-sümfooniline suurvorm, mida esitavad koor ja orkester ja/või orel. (igas
eKr, hiljem laienes mõiste paljudele inimtegevuse aladele, hõlmates sealjuures ka vaimuharimist- cultura anima. Kultuur on see, mis on vahetult seotud inimtegevusega ning areneb kasvatuse ja õpetuse teel. Filosoofiline maailm eristab mõiste kultuur elusloodusest , kuna seal toimivad instinktid ja eneseregulutsioon. Oluline osa Ki kandjana on omanikul. Inimene mäletab minevikku, õpitut, kuuldut, nähtut, maitstut, loetut kuid reeglina positiivse emotsiooniga kogetut. Paavst Gregorius I ütles juba 6ndal sajandil ,,Pilt on rahva lugemisvara" sest igasugune pilt kannab endas informatsiooni. Ükski kultuur pole eksisteerinud omamata mõjutusi teistest kultuuridest. Samas võib tekkida oht, kus kaob piir oma ja võõra vahel. Mida kõrgem on ühiskonna arengu tase seda enam kultuurid üksteistmõjutavad. Kultuurikompleks on see, kui miski asi või idee on laiemalt mõjutanud inimühiskonda. (auto, revolutsioon) Idee
rahvalaule, esitasid rahvamuusikat, andsid teatri- ja tsirkusetendusi. Prantsusmaal kutsuti neid ZONGLÖÖRIDEKS. HELILOOJAD: üks kuulsaim rüütlilaulik oli ADAM de la HALLE KESKAJAL SÜNDIS NOODIKIRI- 4-realise noodikirja süsteemi mõtles välja Itaalia munk GUIDO AREZZOST 1028.aastal. Tema andis nootidele ka silpnimed ja tähtnimed. RÜÜTLILAULIK GREGORIUS DIKTEERIB LAULUTEKSTE. DOMINIIKLASTE KLOOSTER TALLINNAS; SIIN ÕPETATI JUMALAEMA KIRIK GREGORI KORAALI LAULMIST PARIISIS
Keskaeg 5.-15. saj (mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid) 8.-9. saj tekkis noodikiri Gregorius Suur ühtlustas liturgilised tekstid, mis panid aluse gregooriuse laulule, mis kujunesid välja 7.-8. saj (liturgia- kristlik jumalateenistus, selle rituaalid ja korraldus)(gregooriuse laul- roomakatoliku kiriku ühehäälne ja saateta liturgiline laul; taktimõõt puudub) missa- armulauateenistus roomakatoliku kirikus; selle jaoks loodud tsükliline (5 või 6 osaline) heliteos missa jaguneb sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks neuma- keskaegse noodikirja märk, mis kirjutati sõnade kohale ning tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi, mis Prooprium Ordinaarium Sissejuhatu Introitus Kyrie s Gloria Sõnaliturgia Epistel Credo Graduale Alleluia/Sequ entia Evangeelium Jutlustus Armulaualit Offertori...
palvusele. Mosee islamiusu pühakoda. Sultan ilmalik valitseja islamimaades. Janitsarid sultani eliitjalavägi, mis moodustas sõjaväe tuumiku. Moodustati alistatud maadest pärit orjadest. Pasa provintsi asevalitseja, kes allus otse sultanile. Islami 5 tugisammast - Usutunnistus, palvus, almus, paast ja palverännak Mekasse. Daatumid Asjad Inimesed 756 Pippini annetus paavstile Gregorius Suur 590-604 529 Monte Cassino rajamine Gregorius VII 1073-1085 1054 Suur kirikulõhe Heinrich IV 1056-1106 962 Otto I pani aluse Püha Rooma keisririigile Innocentius III 1198-1216 1059 paavsti hakkasid valima kardinalid enda Bernard Clairvaux 1090-1153 seast Ali 656-661 1077 keiser tunnustas paavsti ülimuslikkust ning palus kirikuvande alt vabastamist 910 rajati Cluny klooster
Ta on loonud ka hulk hümnitekste. Ambrosius pani aluse ladinakeelsele hümniloomingule. Esimene kristlik filosoof, kes käsitles põhjalikult ka muusikat, oli püha Augustinus. Tema õpetus on sillaks kreeka-rooma kultuuri ja kristliku Euroopa vahel. Tema teosest ,,De musica" kasvas välja keskaegne õpetus muusikast. Ta võrdles muusikat ,,kehtu arvuga". Rooma oli algusest peale läänekiriku sümboolne keskus. Rooma reaalne tähtsus Lääne-Eurooopas kasvas eriti alates paavst Gregorius I ehk Gregorius Suurest, kes juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgia. Ta ühtlustas ja uuendas liturglised tekstid, mis said lääne kirikulaulu aluseks. Siinsele kloostrikorraldusele pani 6.saj. algul aluse püha Benedictus Nursiast. Ta koostas kloostrireeglid, mis said eeskujuks kõigile hilisematele lääne kiriku ordudele ning benediktlaste ordu, mis oli tähtsamaks instutsiooniks Lääne-Euroopa kultuuripildis.
4) Kammermuusika -väiksele koosseisule loodud muusika kammerkoor, kammerorkester Vorm määrab teose ülesehituse (nt. Salmilaul salm+refrään). Muusika jaguneb:1) ilmalik ja 2) vaimulik -seotud piibliga, muusikaline palve. Liturgia jumalateenistuse läbiviimise kord. Koraal vaimulik laul Gregoriuse koraal keskaja kirikulaul, mille loojaks Rooma paavst Gregorius Suur. Tunnused. *ladina keeles *1-häälne *a capella (ilma pilli saateta) *puudub taktimõõt Organum esimene mitmehäälne kirikulaul, kus ülemiseks hääleks gregoriuse koraal, alumine hääl liigub paralleelselt - seda nim. paralleelorganumiks Hiljem liikus alumine hääl iseseisvalt - vabaorganum. Motett mitmehäälne laul, iga hääl oli erikeeles. Oli mõeldud laulmiseks,
-13saj.(muusikas) · Vaimulik muusika, kristlus · kiriku muusika · 313a. - Milano edikt(kuulutati kristlus ludatud usuks) · Missa kristlaste jumalateenistus e. Mess · koraal kristlik laul/kiriku laul · paavst katoliku kiriku juht, vaimne isa · munk mees usklik, elab kloostris · klooster koht, kus munk ja nunn elavad ja teenivad jumalat, maisevara ära andmine · pandi paika missa reeglid · Gregorius I (paavst) hakkas levitama missa reegleid · Kiriku keeleks sai ladina keel · gregoriuse laul(koraal) -ilma saateta(a capella) -ladina keeles -mungad laulsid(mehed) -ühehäälne(esialgu) -puudub kindel meetrium(taktimõõt) · Organum - esimesed kahehäälsed laulud 10.saj · Motett kolmehäälne laul 13.saj · melissm (kaunistus hääl, kõige kõrgem)
ühendas kõik frangid oma võimu alla.1 Chlodovechi valitsemise ajalugu on võrdlemisi üksikasjalikult üles märgitud Tours'i piiskop Gregoriuse raamatus ,,Frankide ajalugu", mis on kirjutatud veidi hiljem, IV saj. teisel poolel. Chlodovech püüdis vallutada ka Burgundiat ent ei saanud selle ülesandega hakkama ja leppis oma mõju levitamisega Burgundia kuningakojale, kosides endale naiseks Burgundia kuninga tütre Chlotilde, kes oli kristlane. Piiskop Gregorius jutustab, et abikaasade vahel olnud sagedasti vaidlusi usuküsimustes. Paganausku kuningas ei saanud eru, kuidas võib tema abikaasa uskuda jumalasse, kes ei suutnud end kaitsta. Seni olid kuninga jumalad talle hiilgavaid võite andnud, kui ta aga 2 Jaanus Tammiste II kursus AU
*hakkasid rõhku pöörama haridusele*vähenõudlikkus ja lihtsus tegi nad rahva seas populaarseks/Dominiiklaste ordu:*rajas hispaania päritolu aaldliseisusest munk Dominicus*nim ka Jumala ustavateks koerteks*paavst andis oma õnnistuse ordule 1216.a.*peamine ül.oli jutustada õige usu kaitseks ja neid teati jutlustajavendadena*kutsuti mustadeks vendadeks*panid suurt rõhku haridusele*kloostrikoolid olid kõrgelt hinnatud 8.Kuna paavst Gregorius VII (10731085) ja keiser Heinrich IV(10561106) nõudsid mõlemad endale õigust määrata piiskoppe ametisse.Tekkis tüli.keisri arvates olid nad vasallid aga paavsti arust vaimulikd.Keisri positsiooni nõrgestamiseks õhutas paavst Saksamaa vasalle mässule,vabastades nad truuduse vandest keisri vastu.Seetõttu pidi keiser paavstilt 1077a Canossas andeks paluma, jätkates paavsti vastast võitlust 9.Inglismaa ja Prantsusmaa olid 2 tugeva võimuga riiki. 10
Kordamisküsimused (töö 09.03) 1. talupojad ja mõisamajandus (148-151 lk) Agraarühiskond: põllud (millised?), koormised, turusuhted 2. Linnad (lk 156, 158, 161) Linnaelu areng, linna sisekord ja valitsemine, linn ja senjöör, rahavahetajad ja pangad, 3. §23 eluolu ja kultuur linnas, linnaelu (lk 161, 164) Prostitutsioon 4. Ristiusk ja kirik (lk 168-171) Kirikulõhe, paavstivõim, 962., Gregorius VII, Innocentius III. 1. Keskaegne ühiskond oli agraarühiskond: elati peamiselt maal ja elatuti põllumajandusest. Enamik inimesi olid talupojad ja nemad tootsid valdava osa ühiskonna rikkustest. Lääne- Euroopa talupojad sõltusid kõrgkeskajal oma isandatest - feodaalidest. Maa, mida talupojad harisid, kuulus tavaliselt isandale, enamik talupoegi olid sunnismaised ja kohustatud isanda heaks tööd tegema. Põllud paiknesid külast eemal
- maksude kogumine 4. Katoliku kirik ja paavsti võim.Ilmalikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur kaal. Paljud vaimulikud olid abielus ja nad omasid perekonda. Üha sagedamini hakati tulutootvaid vaimulikukohti omandama raha eest. Seda nim. Simooniaks.Gregoriuse reformid.Tänu allakäigule tekkis kiriku sees uuendusliikumine, mille eesmärgiks oli vabasata kirik ilmaliku võimu mõju alt, keelates simooniat ja perekonnaelu. Seda uuendusreformi eest võitleja oli gregorius 8-s tema järgi hakati nimetama seda uuendusliikumist gregoriuse reformideks. Paavsti valimise korda sätestati, 1059 aastal otsustas lateraani kirikukogu, et edaspidi valivad paavsti rooma peapiiskopkonna kardinalid.Kreekakatoliku kiriku allutamise taotlus.Varakeskajal ei olnud kreekakatoliku ja roomakatoliku kiriku vahel veel suuremaid lahkhelisid 1054 aastal kulmineerus kahe kiriku vaheline tüli sellega, et paavs leo 9 ja konstantinoopoli patriarh micheal cerularius heitsid
Kloostrikorralduse kujunemine Mungad ja nunnad elasid kas üksiklaste ehk eremiitidena või kogukondadena kloostris. Kuna eluviis ja kloostrite sisekorraldus oli üsna erinev, tõi Lääne-Euroopas sellesse ühtsust püha Benedictuse kloostrireeglid: peamine on alandlikkus ja distsipliin, ei tohi uhkeldada äärmusliku lihasuretamisega, isekusest tuli lahti öelda, loobuda kõigest isiklikust, alluda kloostriülemale. -> Nende reeglite populaarsus kasvas paavst Gregorius Suure soovitusel. Misjon paganate seas Misjon – ristiusu ulatuslikum levitamine. Paganlikes maades sai alguse Briti saartel, eelkõige Iirimaal. Seal tegutses püha Patrick, kes rajas sinna mitu kloostrit ja suutis olulise osa Iiri ühiskonnast ristiusku pöörata. Iiri mungad hakkasid edendama misjonit Inglismaal -> VII sajandi lõpuks oli Inglismaa suuremjaolt taas ristiusustatud. Briti mungad rajasid Frangi riiki mitu kloostrit ja asusid ristiusku levitama
ratsamehe raskerelvastuse hankimiseks. Samuti pidi ta ka pühenduma sõjalistele harjutustele. 6. Nimeta kolm asjaolu, millel tugines Rooma paavsti võim varakeskajal. 3P 1) Tihe liit Frangi valitsejatega, kus Karl Suur seadustas muistse kombe, et kümnendik kõigist sissetulekutest tuleb annetada kirikule. 2) Paavsti autoriteedi tugevnemisel oli murranguliseks Gregorius Suure valitsusaeg. Kuna ta majandas edukalt kirikuvaldusi, tagas ta kirikule tõhusa sissetuleku. Gregorius Suur oli kristlaste vaimne juht, rajas kloostreid, edendas ristiusu levitamist paganate seas, avaldades teoloogilisi kirjutisi ja korraldas liturgiat. 3) Keisrivõimu nõrgenemisel Lääne-Roomas suurendas Rooma peapiiskopi religioosset ja poliitilist tähtsust. 7. Milles seisnes katoliku kiriku tähtsus keskajal? Nimeta kolm tegurit! 3P 1) Haris inimesi kirik tegeles hariduse andmisega ( ainuke võimalus ) 2) Turvatunde pakkumine
Tempo helitöö esitamise kiirus. (allegro, modernato, presto) Rütm helivältuste korrastatud järgnevus Avamäng üheosaline sonaadivormis teos sümfooniaorkestrile Ballett muusikaline lavateos, mille sisu väljendatakse orkestrimuusika taustal zestide ja miimika kaudu Concerto grosso 17. sajandil väljakujunenud muusikavorm, kus peavad dialoogi suur orkester ja väike pillide rühm Gregoriuse laul liturgiline ühehäälne laul katoliku kirikus, nimetus tuleb paavst Gregorius I järgi, kes kogus ja süstematiseeris neid viise Kantaat vokaal-instrumentaal suurvorm koorile, orkestrile, solistidele. Koosneb mitmest eraldi osast. Eriti populaarne oli J. S. Bachi ja Händeli ajal Kontsert instrumentaalmuusikavorm, kolmeosaline, kujunes välja klassitsismi ajal Missa vaimuliku muusika vokaal-instrumentaalvorm, tekkis 16. sajandil. Eriliigiks on reekviem (leinamissa) Missa solemnis pidulik missa
Keskaja muusika 1. Kiriku ülemvõim ka muusika üle. 2. Võtteis üle juudi laule enne Gregoreust samuti kreeklaste laule. Peatähelepanu sõnadel. Kirikutes lauldi valdavalt emakeeles laulud, tekstid piiblist. Igas kirikus, kloostris olid oma laulud. 3. Gregorius hakkas ühtlustama Lääne-Euroopa kirikut,uurima piiblitekste mis sobiks erinevate teenistuste juurde. Jaga kirikuaasta kolmeks . · · · Kehtestas kindlad laulud kirikuteenistustele. Nõudis, et kirikumuusika oleks ladinakeelne ja a capella , ühehäälne väga kõrgetes helistikes, see oli selleks, et inimene pingutaks lauldes ja saaks jumalale lähemale. Need nõuded saadeti Lääne Euroopasse kullerite abil, protsess aeglane, võttis aega üle 100a.
Musike'-muusade kunst, hõlmab poeesiat ja muusikat lahutamatus ühtsuses. Apollonlik-korrasatult ,harmooniline,mõistuslik dionüüsoslik-ekstaatiline,meeleline aoid-kutseline laulik/rapsood-rändlaulikud/paiaan-kultuslik laulutüüp/treen-aurnuitk aulose saatel/hümenaios-pulmalaul aulose saatel/hümn-kultuslaulude ühine nimetus/nomos- reeglite kogum/tragöödia-dramaatilise sisuga lugu või teos/ditüramb- koorilüürika/dionüüsia-teater,lava Tragöödiakirjanikud: Euripides,Aischylos,Sophokles Hellenismiajajärk:klassikaline kreeka kultuur segunes teiste piirkondade traditsioonidega,kujunes peen ja õpetatud musitseerimine Kreeka helisüsteem:Oktaav-jaguneb 7-ks astmeks, Diatooniline helirida koosneb kahest neljatooniliselt lõigust Helilaadid:Dooria-mehelik,julgust ja meelekindlust sisendav,Früügia-metsik,kirglik ja ekstaatiline,Lüüdia-kaeblik,õrn ja insetiivne Pythagoras-Fikseeris esimesena helisüsteemi matemaatilised suhted Platon-Kaitses muusikas ran...
sidusrühmad, avalik huvi, kahesuunaline kommunikatsioon. 4.Aprill 2014 Suhtekorralduse ajalugu: - E.Bernays: suhtekorraldus on sama vana kui ühiskond. Koosneb inimeste teavitamisest, mõjutamisest ja integreerimisest. - Kõnekirjutajate eelkäijate seltskond justkui pani korraliku kirja Aristoteles retoorika - Caesar edastas infot teistele ehk tegeles ajakirjandusega. - Propakanda algus paavst Gregorius XV 1162 aastal . Tegeles misjonitööga. - 16.sajand Euroopas reformatsioon- Martin Luther rahvas peab mõistma seda, mida usub; Jumala ja inimese vahel pole vaja maapealset vahendajat. hariduse areng - Nellie Bly üks tuntumaid naisajakirjanike. Oli 2 nädalat hullumajas, et hiljem kirjutada sealsest kohtlemisest avalikkusele. - Suhtekorralduse algus:´ o Reklaam o Publitseeringud o Avalikud suhted peaksid head olema
Muusikuid ja poeete peeti jumaliku andega prohveteiks- muusika oli jumalikku pritolu. Muusikateooria ksitleb helisid selgeis Seostes arvudega . muusika peegeldab kogu maailmakorraldust. ESIMESTEKS MUUSIKUTEKS PEETI ZEUSI POEGI: Apollon muusade juht, Amphion lramng, Dionysos veini-ja viljakusejumal(puhkpill)476 keskaja algus. Rooma sai lnekiriku keskuseks. VAIMULIK MUUSIKA: jumalateenistuse liturgia koosnes histest palvustest ja laulmisest. 8-9saj toestas jumalateenistust OREL. Gregorius Suur paavstiks- htlustas liturgilised tekstid, mis said lne kirikulaulu aluseks.GREGORIUSE LAUL: iseloomulik lauluviis roomakatoliku jumalateenistusele. Peamiseks tekst ja snum. Muusikaline vljenduslaad vga erinev.kshlne ja saadeta ( hiljem oli saateks orel)esitajaks 1 laulja, lauljate grupp vi koor. Tekstid ladinakeelsed. esitajateks mungad.MISSA- katoliku kiriku jumalateenistus.NOODIKIRI: on prit 8-9 sajandist.Tekkis kloostrites. Algseteks noodimrkideks oli neumad.Noodijoonte ssteemi ja
1.Soolulaul-Soololaul on vokaalmuusika alla kuuluv muusikažanr, kus heliteos esitatakse ühe laulja poolt, tavaliselt klaveri või muu instrumendi saatel. Suure populaarsusega oli see žanr romantismi ajal, 19. sajandil paljude saksa, itaalia, vene jt heliloojate loomingus. Mart Sander on kirjutanud soololaulu nimega „Sügisene lill“. 2.Gregooriuse laul-Gregooriuse koraal ehk gregooriuse laul on keskajast pärinev ühehäälne kristlik laul, mis on oma nime saanud paavst Gregorius Suure järgi. Gregooriuse koraal on üldnimetus, mis ühendab mitmeid erinevaid žanre ja vorme. „Hail Holy Queen“ mille kirjutas Blessed Harmann. 3.Motett-arenes välja organumist 13. sajandi prantsuse muusikas. Algselt oli motett vaimuliku sisuga ja ladinakeelse tekstiga. Alumises hääles asus põhimeloodia, mis tüüpiliselt oli gregooriuse koraal. Põhimeloodia kohal olid teised hääled, mida võis olla 2-3, aga ka kuni 5. Ülemistel häältel oli
Gregorius VII: Rõhutas kiriku ja paavstivõimu sõltumatust, oli veendunud, et paavst on jumala asemik maa peal ja, et vaimulikud ja ilmalikud peavad talle kuuletuma. Nõudis, et kõik piiskopid püha Rooma riigis nimetaks ametisse paavst, mitte keiser. Sai hüüdnime Püha Saatan. Heinrich IV: Polnud nõus paavste endast kõrgemaks nim., ei loobunud õigusest piiskoppe ametisse nim. Mitu korda tungisid ta väed Rooma ja püüdsid paavste sõnakuulmisele sundida. Vastukaaluks kuulutas Gregorius VII ta troonilt tagandatuks, ässitas Itaalias ja Saksamaal feodaale ja linnaelanikke vastuhakkudele, suutis mõni kord oma tahte talle peale suruda. Aastal 1077 ei jäänud Heinrich IV muud üle, kui tulla ilma sõjaväeta Itaaliasse paavstilt andeks paluma. Mitu päeva ootas keiser talvisel ajal patukahetseja rüüs paljajalu Canossa mägilossi ees, enne kui paavst lõpuks soostus teda lossi sisse laskma ja talle andestas
1 ISLAMI JA RISTIUSUGA SEOTUD SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: Saj SÜNDMUSED 5.saj Püha Patricku misjoni tulemusena viidi lõpule Iirimaa ristiusustamine. Sajandi lõpul võtsid frangid kuningas Clodovechi juhtimisel vastu ristiusu. 6.saj 529 – Monte Cassino benediktlaste kloostri rajamine Kesk-Itaalias. Gregorius Suure ajal (590 – 604) hakati paavsti tunnistama kõigi kristlaste vaimulikuks juhiks. 7.saj 622 – islami usu rajanud prohvet Muhamed sunniti Mekast lahkuma Mediinasse; islami ajaarvamise algus. 630 – Muhamed naaseb koos oma pooldajatega Mekasse; araablased võtsid vastu islami usu. Muhamedi surma järel alustavad araablased naabermaade
Ristiusu kiriku lõhenemine 1054:Kreeka katoliku kirik:õigeusukirik, kirikupea->patriarh, kreeka keeles, tsölibaat kehtis ainult munkade kohta, pühavaim lähtub isast, armulaud/leib->kõik said veini ja hapendatud leiba, ristimärk:3 sõrmega; rooma katolikukirik:katoliku kirik, kirikupea paavst, ladina keeles, tsölibaat kehtis kõigi vaimulike kohta, pühavaim lähtub isast&pojast, armulaud/leib->alguses anti ainult hapendamata leiba, ristimärk5sõrmega. 1075 paavsti gregorius VII diktaat.St. Ilmalik võim lõpetaks kiriku asjadesse sekkumise ja tunnistaks vaimuliku võimu tähtsust. Aquino thomas- keskajal üks tuntuim teoloog- ei näinud usu ja mõistuse vahel mingit vastuolu--usutõdedest arusaamiseni pidi viima ilmutuse ja mõistuse koostöö. Kasutas aristotelese loogikat. Arendas katoliku õpetust. Õpetuse põhiseisukohad:filosoofial ja religioonil on selge vahe, aristotelese loogika, jumal on esmane põhjus, mis selgitab kõik looduses toimuva
kirja pandud tekste veel sajandeid. Seepärast võib tänapäeval kergesti jääda ekslik mulje, otsekui oleks keskaegses kultuuris eksisteerinud peamiselt kirikumuusika. Tegelikult on põhjust arvata, et kogu keskaja jooksul eksisteerisid erinevad muusikavaldkonnad, mis olid üksteisega tihedas kontaktis, kirjalike allikate nappuse tõttu on seda terviklikku muusikalutuuri aga raske täpsemalt kirjeldada. Gregoriuse koraal Paavst Gregorius I Suur Varakristlikul ajajärgul (6. sajandini pKr) ei kujutanud läänekristlik kirik enesest ühtset korraladatud ja juhitud struktuuri, paikkonniti erinesid liturgia, jumamateenistuste tekstid ja laulud. Alates 6. sajandi lõpust püüti läänekirikuit kindlamalt ühendada Rooma paavsti juhtimise alla. Rooma kirikuvõimu tähtsus Lääne- Euroopas kasvas eriti alates paavst Gregorius I- st ehk Gregorius Suurest (540- 604, paavstiks valiti 590)
1.Nim. õhtumaade muusika stiiliperioodid, kaunistav osa. Tähelepanu pöörati sajandid! puhtmuusikalisele väljendusele. - Keskaeg (Gootika) 5. 13. saj. - Renessanss 14. 16. saj. 9.Kus sündis ja levis kristlus? - Barokk 7. 18. saj. I pool. - Sündis Palestiinas. - Klassitsism 18. saj. I pool 19. - Levis Süürias, Väike-Aasias, Egiptuses ja saj I veerand Põhja-Aafrikas. - Romantism 19. saj. - Stiilide paljusus 20. saj. 10.Missa mõiste! - Missa on katoliku kiriku igapäevane 2. Kes olid rapsoodid ja aoidid? jumalateenistus mida hakati 4.-5. saj. - Rapsoodid rändlaulikud lauludega saatma. - Aoidid kutselised laulikud 11.Missa osad! 3.Mis keeled olid algselt kristlaste ...
kalmistute patroon. Miikaeli kutsuti appi tormisel merel ja ka võitluses kiusatusega. Püha Miikael on inimeste eestkostja Jumala juures, toetab surijaid ja juhib nende hinged taevasse. Peaingel Miikael on Iisraeli kaitseingel, Saksamaa, Brüsseli ja Kiievi patroon. lohet tapmas hingede kaalujana Tulimõõk Oda Kilp Kaalud tasakaalu, õigluse, harmoonia, jumaliku kohtumõistmise märk Paavst Gregorius I nägi peaingel Miikaeli mausoleumi katusel oma mõõgaga viibutamas. Seda tõlgendati kui taevast saadetud sõnumit, et katku aeg saab varsti läbi. Pärast seda kannabki mausoleum nime Sant' Angelo. Väike kabel ehitati lossi katusele, kus ingel oli ennast väidetavalt ilmutanud. Eesti rahvakalendris tähistatakse Miikaeli nimepäeva ehk mihklipäeva 29. septembril, seda nimetatakse ka püha Miikaeli ja kõigi
REFORMATSIOONI LEVIK JA VASTUREFORMATSIOON 32. peatükk Mis on kalvinism ja mis on selle põhisisu? Kalvinism on Johann Calvini rajatud protestantlik usuvool, mille järgi: Ühed inimesed saavad õndsaks, teisi ootab hukatus Inimene ei saa õndsaks saamisele kaasa aidata, kuid jumal saab juba maises elus märku anda, et too saab õndsaks (kui inimene on edukas) Piirati lõbususi riietuti musta loobuti ehete kandmisest pühapäevadel ja kirikupühadel suleti kõrtsid ja keelati teater koguduse valitud ametikandjatel oli õigus kontrollida inimese elu kirikukorralduse ignoreerijad võis hukata teiseusuliste suhtes käituti karmimalt, kui katoliiklased seda tegid Miks tegi Henry VII reformatsiooni? Kuidas see erines luterlusest? Henry tegi reformatsiooni isiklikel põhjustel, kuna tema abielu Arsgoni printsessi. Katariinaga ei andnud meessoost järeltujijat, otsustas ta temast lahutada ja abielluga õuetüdrukuga, kuid vajas paavsti luba, kuid paavs...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
