Füüsika eksami kordamine 1)Liikumise kirjeldamine: Taustsüsteem: koordinaadistik + käik (on võimalik aja mõõtmine) Kohavektor Trajektoor: joon, mida mööda keha liigub Kiirus: asukoha muutus jagatud aja muutusega, kohavektori tuletis aja järgi Kiirendus: kiiruse muutus jagatud vastava ajaga, kiiruse tuletis aja järgi 2)Sirgjooneline ühtlaselt muutuv liikumine: Keha liigub sirgjoonelisel trajektooril, kusjuures tema kiirendus on nii suunalt kui suuruselt muutumatu ning samasihilise kiirusega. Realiseerub olukorras, kus keha liigub muutumatu jõu toimel (näiteks vabalangemine raskusjõu väljas. , kus akiirendus, vkiirus, taeg. Peale integreerimist saame , kus v0keha algkiirus ajahetkel t=0 Vastavalt kiiruse definitsioonile , seda uuesti integreerides saadakse teada koordinaadi sõltuvus ajast , kus x koordinaat 3)Kõverjoonelise liikumise kiirendus: Kõverjoone lõikusid saab aproksimeerida ringjoone lõig...
Mehaanika Mehaaniline liikumine ühtlane sirgjooneline liikumine - Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul trajektooriks on sirge ja keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes on võrdsed teepikkused. ühtlaselt muutuv liikumine - Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra. taustsüsteem - Taustsüsteem on mingi taustkehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. teepikkus - Trajektoor, mille keha läbib teatud ajavahemiku jooksul. nihe - Sirglõik, mis ühendab keha liikumise algusasukohta lõppasukohaga. hetkkiirus Keha kiirus teatud ajahetkel. kiirendus Näitab kui palju muutub kiirus ajaühikus. liikumise suhtelisus Keha liikumine sõltub taustsüsteemi valikust. Ei ole olemas absoluutselt liikumatut taustsüsteemi. Seega mehaaniline liikumine on alati suhteline. liikumisvõrrand Võrrand, mis kirje...
lk.3 Stringi teooria ........................................................................ lk 4 Kasutatud kirjandus ................................................................. lk 7 2 Sissejuhatus Maailm on kummaline. Aga mitte ainult kummaline, vaid ka ääretult keeruline. Tundub isegi, et mida rohkem me maailma tundma õpime, seda enam saab meile selgeks tema keerulisus. Maailm on kummaline. Aga ka inimene on kummaline - ta ei lepi maailma keerulisusega. Ikka püüab ta maailmast kuidagi aru saada, maailma kuidagi seletada. Uudishimu ongi üheks olulisemaks kiviks inimeksistentsi vundamendis. Uudishimu on paratamatu, kui me maailmast üldse aru ei saaks, oleks me häving paratamatu. Seega käitub ig...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Referaat Isaac Newton Nimi Tallinn 2010 Sisukord Lk Sissejuhatus................................................................................................ 2 Newtoni elu ja looming.............................................................................. 3 Isaac Newton 46-aastasena Godfrey Kneller'i portreel.............................. 4 Newtoni filosoofilised vaated..................................................................... 5-8 Kokkuvõte................................................................................................... 9 Kasutatud kirjandus.................................................................................... 10...
Enamasti mõeldakse selle all kosmost, mis sisaldab ainet ja energiat. Arvatakse, et universum tekkis Suure Pauguga. Aga nii ei väida näiteks Briti teadlane Stephen Hawking ega ka Oxordi ülikooli matemaatikaprofessor John Lennox. Stephen Hawkingu järgi Suur Pauk oli gravitatsiooniseaduse tagajärg. Tema arust on nii, et kui on olemas gravitatsiooniseadus, siis saab maailmakõiksus end eimillestki luua. Seda kõike väidab ta raamatus ,,Suurejooneline kava" ehk siis ,,The Grand Design". 1988 aastal ilmunud raamatus andis mõista, et mõte jumalast või jumalikust olevusest pole tingimata vastuolus kaasaegse teadusliku arusaamaga universumi olemusest. Minuarust ei ole see mõtlemine loogiline, mida ta väidab, kuna ei saa nii olla, et oli olemas mingi gravitatsiooniseadus. See pidi ikka millegist tekkima...
2010/2011 õ.-a Kuressaare 2011-05-15 Sisukord Sisukord ..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Päikesesüsteem............................................................................................................................4 Sisemine Päikesesüsteem............................................................................................................6 Maa-tüüpi planeedid........................................................................................................... 6 Asteroidivö...
Taime ja looma füsioloogilised erinevused. · Taimed on autotriifid, loomad heterotroofid · Taimed on võimelised sünteesima pea kõiki aminohappeid (prototroofsus) · Taimed on erinevalt loomadest liikumatud · Taimedel on tselluloosne rakukest · Puuduvad närvisüsteem ja hormonaalne regulatsioon · Mitmeaastased taimed kasvavad kogu elu 2. Taimefüsioloogia ajalugu. Taimefüsioloogia alguseks peetakse 1629 van Helmonti katseid. Esimeseks taimefüsioloogiliseks tööks peetakse 17saj loodusteadlaste-eksperimentaatorite töid. Al. 1860 on TH bioloogia lahutamatu osa. 1780 tõestas Lavoisier et rakk on nii looma kui taime põhiosa. 20saj avastati palju olulist taimede kohta Calvini tsükkel, DNA I RAKK 1. Taimeraku keemiline koostis. Süsivesikud, aminohapped ja valgud, lipiidid (rasvad, vahad, t...
Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. · Ta õppis 16611665 Cambridge'i ülikoolis ja oli 16691701 selle ülikooli professoriks. · Londoni Kuningliku Seltsi liige, hiljem pikka aega ka selle president. · Newton töötas välja mehaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse , tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutusele. · Tema peamised tööd ilmusid tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). · Oli suur autoriteet tolleaegses teadlaste hulgas · Teenete eest lõi Inglise kuninganna ta rüütliks. Lo...
Kordamine füüsika eksamiks Mõõtmine- mõõdetava suuruse võrdlemine teise samalaadse suurusega, mis on loetud ühikuks. SI- süsteemi ühikud: · pikkus- l; d; s m · aeg- t; T s · mass- m kg · ainehulk mol · temperatuur- T K (kelvin) · voolutugevus - I A (amper) · valgustugevus- I cd (kandela) · nurk - ; rad (radiaan) Ühtlane liikumine- keha läbib mistahes omavahel võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. Ühtlaselt muutuv liikumine- liikumine mi...
Idioot sisukokkuvõte Romaan algab tutvustav lugeja kaks peategelastest: Prince Lev Nikolaevick Myshkin (idioot) ja Parfion Semyonovich Rogozhin. Kaks reisivad Peterburi rongis, kui nad kohtuvad, siin, autor märgib "erakordsust" käesoleva juhuslikku kohtumist. Myshkin ja Rogozhin start to talk, väiklane ametnik nimega Lebedyev ühineb ja millised kolm arutada kujundeid, mida arendab ülejäänud romaan. Kuigi Myshkin ja Rogozhin on vastandid sisse everyway, jagavad nad peaaegu salapärane vastastikune külgetõmme üksteist, see peaks juhtida lugeja tähelepanu veelgi arendada oma suhet. Myshkin tema riietus ja lugusid nii väita, et vaatamata tema vana vene pere liini, ta on rohkem välismaalane või välismaalane oma riigis. Seda seetõttu, Myshkin on veetnud viimased neli aastat vaimuhaiglasse Sveitsis. Ilma reservi, aga Myshkin jagab seda tegelikult koos Rogozhin ja Lebedyev....
Geograafia 2006/07 Üldmaateadus Uurimismeetodid Geograafia on teadus, mis tegeleb kõigi maa pindmiste sfääridega. Geograafia uurimisala on lai ja seetõttu on see jagunenud kitsamateks valdkondadeks. Geograagia ülesandeks on mõista oma lähemat ja kaugemat ümbrust: objektide ja kohtade asendit ja nende omavahelisi ruumilisi suhteid, looduslike protsesside kulgemist minevikus, olevikus ja tulevikus. Igasuguse geograafilise uurimistöö võib jagada järgmisteks etappideks: 1) Ülesande püstitamine 2) Andmete kogumine 3) Andmete töötlemine ja vormistamine 4) Andmete lõpptöötlus ja järelduste tegemine Põhiküsimused, millele geograafid peavad vastama, on järgmised: 1) KUS? - Vastamiseks kasutatakse meetodeid, mis võimaldavad määrata objektide asendit ruumis. Abivahendiks on klassikaline kartograafia ja uuemad nüüdistehnoloogial põhinevad meetodid (digitaalkartograafia jms)...
märtsil 1974. Pildistatud 5 380 000 km kauguselt. Üldandmed Orbiidi keskmine kaugus Päiksest on 57 910 000 km Diameeter on 4 880 km Mass 3, 3* 1020 t (0, 055 Maa massi) Merkuuri keskmine pinnatemperatuur on 179 °C, minimaalne -173 °C; ja maksimaalne 427 °C; Pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit Tiirlemisperiood on 88 päeva Pöörlemisperiood on 59 päeva Keskmine tihedus on 5,43 g/cm³ Koosneb umbes 6070% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest Merkuur Merkuur on mitmel viisil sarnane Kuuga: tema pind on kraatreid täis ja on väga vana Merkuuri atmosfäär on äärmiselt hõre Merkuur on palju tihedam kui Kuu . Merkuur on tiheduselt teine keha Päikesesüsteemis pärast Maad Merkuuri pinnal paistavad tohutud järsakud, mõned neist on sadu kilomeetreid pikad ja kuni kolm kilome...
Inerts- keha püüab oma liikumisolekut säilitada New. II seadus- liikumishulga muut- massi mõõtmisel inertsuse kaudu sama jõu poolt kiirendus. a1/a2=m2/m1 m1-unknow, m2-known a- kiiredus, vastastikmõju mõõdetakse jõuga, gravitatsioon, elektromagnet, tugev ja nõrk-mikromaailmas kiirendus on võrdeline jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga a=F/m F=ma 2 keha tõmb. teine. jõuga mis võrdeline massi korrutisega ja pöördvõrdeline kauguse ruuduga Fg=Gm1m2/r2 G-gravitatsiooni konstant r- kehade kaugus Fr=GMm/R2 M-maa mass, m-keha mass, R-maa r 6*1024 6400, a=F/m=GM/R2 Keha kaal on jõud, a1/a2=m2/m1 m1-unknow, m2-known a- kiiredus, a=F/m F=ma Fg=Gm1m2/r2 G-gravitatsiooni konstant r- kehade kaugus Fr=GMm/R2 M-maa mass, m-keha mass, R-maa r 6*1024 6400, a=F/m=GM/R2 Fh~N Fh=µN, Fe=kL k-jäikus, L-pikenemine(m) impulss e liikumishulk p=mV Reaktiivliikumine Vr= -(mk/mr)/Vk...
Mehaanika 1. Kinemaatika Kordinaat Nihe Kiirus Kiirendus Ühtlane s sirgjooneline X=x0+vt S=vt v= a=0 t liikumine at 2 s = v0 t + Ühtlaselt muutub at 2 2 v - v0 x = x0 + v0 t + V=v0+at a= liikumine 2 v - v0 2 2...
Tallinna Tehnikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond STRINGITEOORIA Referaat Koostas: Nele Sergejeva, xxxxxxYASB Tallinn 2011 Lühiülevaade stringiteooriast Stringiteooria on uurimisala osakeste füüsikas, mille eesmärk on ühendada kvantmehaanika ja üldrelatiivsusteooria. Kuna teooriat ei ole seni veel otseselt suudetud katseliselt tõestada, arvavad paljud teadlased, et tegu on pigem filosoofia kui teadusega. Sellegipoolest on tehtud katseid, mis kaudselt tõestavad stringiteooriat. Stringiteooria eeldab, et aatomis olevad kvargid ja elektronid ei ole 0-mõõtmelised objektid, vaid koosnevad pigem 1-mõõtmelised võnkuvad joontest (stringidest), mille ainsaks dimensiooniks on pikkus. Nende stringide võnkumine annabki jälgitavatele osakestele nende omadused, laengu, massi ja spinni. Stringil võivad olla otsad lahti (nimetatakse avatud stringiks) või omavahel ühendatud (nimetatakse k...
Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Galaktikate liigitus. Linnutee. Astronoomiline ühik - on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. Päikesest.1,495 978 7*1011 m Tähist a.ü. (e.k.) AU (ingl.) Päikesesüsteemi planeedid Toodud väärtused on keskmised kaugused. Planeet Kaugus Päikesest Merkuur 0,39 aü Veenus 0,72 aü Maa 1,00 aü Marss 1,52 aü Jupiter 5,20 aü Saturn 9,54 aü Uraan 19,2 aü Neptuun 30,1 aü Pluuto 39,44 aü Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. 1 valgusaasta 63 241 aü Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 6...
aastal Saksamaal Ulmis. Tal õnnestus saada Bernis Sveitsi patendiametis nooremeksperdi koht. Just selles ametis kirjutas ta 1905. aastal kolm artiklit, mis üheltpoolt vallandasid teaduse alustes kaks revolutsiooni. Need olid pöörakud, mis muutsid meie arusaamist ajast, ruumist ja kogu tegelikkusest. SISU: 19. sajandi lõpus kujutlesid teadlased, et ilmaruum on täidetud pideva ollusega, mida kutsuti eetriks. Valguskiiri ja raadiosignaali peeti eetrilaineteks, nii nagu heli on õhus levivad rõhulained. Kuid üksjagu katseid ei toetanud seda mõttekäiku. 1905. aasta juunis kirjutatud artiklites, mis tõid Einsteinile tippteadlase maine, jõudis ta järeldusele, et kui pole võimalik kindlaks teha, kas ilmaruumis liigutakse või püsitakse paigal, muutub eetri mõiste üldse ülearuseks. Ta lähtus postulaadist, et kõik vabalt liikuvad vaatlejad täheldavad loodusseadu...
Energiavarade hankimine 2. Energiavarade töötlemine 3. Energiaallikate viimine tarbijani Muutused energia ajaloos: 1. Biomassi põletamine(puidu kastus) 2. Vesiveskid 3. Fosiilid 4. Nafta kasutus 5. Maagaas 6. Hürdroelektrijaam 7.Tuumaenergia 8.Süsi Energiaallikate jaotus: Taastuvad: * Vee energia * Tuuleenergia * Puit ja bioenergia * Loodete eneriga (tõus ja mõõn) * Maasisene soojus Taastumatud: * Fossiilid * Nafta *Maagaas * Kivi ja puusüsi * Põlevkivi ja turvas Primaarsed energiad(muutumatud) Päikeseenergia Maa pöörlemise energia Tuumaenergia Maa siseenergia Nafta 40% Maagaas 28% Tahked kütused 20:% NAFTA NAFTA NAFTA NAFTA NAFTA NAFTA · Tekkinud 100 miljonit aastat tagasi kuhjumisest · Suur energiasisaluds, kerge trantsport, parim kee...
Tähtede teke.................................................................................................................................. Galaktikate teke.............................................................................................................................. Kokkuvõte...................................................................................................................................... Kasutatud kirjandus........................................................................................................................ Sissejuhatus Tähtede ja galaktikate tekkimine on füüsiline nähtus. Gravitatsioon hoiab koos massiivset jahedat tihket mas...
november 1757, London. Suri: 12.august 1827, London. William oli vanuseliselt seitsmest lapsest kolmas. VAATED William Blake oli libertariaan - ta vihkas türanniat ja absoluutset monarhiat, see kajastub tema "Süütuse lauludes" ja "Kogemuse lauludes", milles ta kujutab ülemklassi, selle institutsioone ja anglikaani kirikut korrumpeerunute ja ekspluataatorlikena. Blake unistas idüllilisest Inglismaast, mis oleks vaba korruptsioonist, oma poeemis "Kajav rohelus", kuid sealt on näha, et ta kahtles, kas Inglismaa saab kunagi tõeliselt vabaks. William Blake pooldas rasside ja sugude võrdõiguslikkust. Ta oli orjanduse äge vastane ja kujutas sageli piinatavaid orje, et näidata selle jõledust. "A Negro Hung Alive by the Ribs to a Gallows" (1796) Click to edit Master text styles Second level Third level...