parves. Galaktikad moodustavad parvesid ja need omakorda superparvesid. Joonise on koostanud Kenneth Eward. 6 7 3 Galaktikad Universumis moodustavad tähed hiiglaslikke süsteeme, mida nimetatakse galaktikateks. Galaktikad tekivad ja kujunevad välja alles väga pika aja jooksul. Nende struktuur on pidevas muutumises. Gravitatsioon tõmbab hiiglasliku tolmu- ja gaasipilve kokku, mida leidub tähtede- vahelises ruumis. Gravitatsioon on galaktikate loojaks. Galaktikaid hoiab koos ka gravitatsioon, kuid samas tõmbab see ka üksteisele lähemale. Enamasti galaktikad suurenevad siis, kui nad lähenevad üksteisele ja ühinevad. Kuid ka galaktikad ise moodustavad veel suuremaid süsteeme kui tähed. Gravitatsioon loob galaktikate parvi. Näiteks Linnutee galaktika kuulub galaktika parve, mida nimetatakse Kohalikuks Grupiks
Aine tihedus sõltub temperatuurist, gaaside tihedus sõltub ka rõhust. =m - tihedus aine tihedus = keha mass V m - mass keha ruumala V - ruumala Tiheduse ühikuid: 1 kg; 1 kg; 1 g tiheduseühik = massiühik m3 dm3 cm3 ruumalaühik 28. Mis on gravitatsioon? GRAVITATSIOONIKS ehk gravitatsioonliseks vastastikmõjuks nimetatakse mistahes kehade vastastikuse tõmbumise nähtust. Gravitatsioon on nähtus. Gravitatsioonijõud on füüsikaline suurus. Gravitatsioonijõu abil iseloomustatakse arvuliselt gravitatsioonilise vastastikmõju suurust. Gravitatsioonijõu suurus sõltub vastastikmõjus olevate kehade massist ja kehade kaugusest. Mida suurem on kehade mass, seda suurem on gravitatsioonijõud. Mida suurem on kehade
Universum on lõpmata suure ulatusega ruum mis sisaldab nii mõndagi. Seal on Päike, planeedid, Linnutee ehk Galaktika. Galaktika on miljonite, miljardite ja triljonite tähtede kogum. Ehituse järgi jagatakse galaktikad elliptilisteks, spiraalseteks ja korrapäratuseks. Tähed esinevad peaaegu alati kogumitena, mida nimetatakse galaktikaks. Peale tähtede sisaldavad nad gaasi, tähtedevahelist tolmu ja tumedat ainet. Umbes 10...20% galaktikas on tähed, gaas ja tolm. Galaktikaid hoiab koos gravitatsioon, mille toimel galaktika osad tiirlevad galaktika keskme ümber. Arvatakse, et mõningate, aga võib-olla ka enamiku galaktikate keskmes asub must auk. Must auk on ruumipiirkond, mille gravitatsioon on nii suur, et ei miski materiaalne, isegi valgus, ei pääse temast välja. Seda tekitab piisavalt suure massi olemasolu piiratud ruumiosas. Must auk koosneb kahest osast, milleks on singulaarsus ja sündmuste horisont. Must auk tekib siis, kui mingi väga suur taevakeha, näiteks piisava
Sissejuhatus sotsioloogiasse NB! Selle teema kohta ei ole meie kursuses eraldi loengut, aga ma eeldan, et te allpool kirjas olevat ikkagi üldjoontes teate, sest analoogsetest asjadest peaks teil olema juttu teistes kursustes; samuti õpiku peatükis 2. Sotsioloogia meetodid Teaduslike uurimuste liigid: - empiiriline uurimus: selle käigus kogutakse uurimisobjekti kohta uusi andmeid ja analüüsitakse neid; mõnikord ei koguta andmeid ise, vaid analüüsitakse kellegi teise poolt varem kogutud andmeid, ka sellisel juhul on tegemist empiirilise uurimusega; - teoreetiline uurimus: selle käigus luuakse uusi ideid ja analüüsitakse olemasolevaid ideid; - ülevaateuurimus: vaheaste empiirilise ja teoreetilise uurimuse vahel, varem tehtud empiiriliste uurimuste tulemuste analüüsimine. Metaanalüüs (meta-analysis) üle...
Sel ajal paistab Marss taevas niisama heledalt kui Veenus. Marsi keskmine kaugus Päikesest on 227,9 miljonit km ehk 1,52 aü[1] ja kaugus Maast 55400 miljonit km. Marsi tiirlemisperiood on 686,98 Maa päeva. Marsi ööpäev kestab umbes sama palju kui Maal: 24 tundi ja 37 minutit. SLAID 3 Marsi läbimõõt on ekvaatori kohal 6974 km[1], pindala 144,8 miljonit km² ja ruumala 163,18 miljardit km³. Marsi mass on 6,4219*1023 kg ehk 0,106 Maa massi[1] ja tihedus 3933 kg/m³[1]. Marsil on gravitatsioon 40% Maa omast, esimene kosmiline kiirus 3,6 km/s ja paokiirus 5,0 km/s. SLAID 4 Et Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enam-vähem ühesugune (vastavalt 23°59' ja 23°27' [1], ilmnevad Marsilgi aastaajad ja kliimavöötmed, kuid ringjoonest erineva orbiidi tõttu on temperatuuri muutumine keerukam. Pinnatemperatuur on +25°C kuni -125°C, Viking 1 ja Viking 2andmetel 150295 K. Kui planeet asub Päikesele lähemal, võib troopikavöötmes olla suvel kuni +25
tähtedeni, spiraalsed galaktikad, ellipsikujulised, korrapäratus, raadiogallaktiga(tugeva raadiokiirgusega) Meie kodugalaktika – Linnutee- spiraalne tähtkuju, 200-400 miljardit tähte, keskel asuvad nooremad tähed, ääres vanemad tähed, tähed koonduvad parvedesse Universumi struktuur- tekkis suure paugu tulemusel Suur Pauk- selle teoori järgi on Universum algselt tekkinud ja arenenud ülikuumast- ja tihedast olekust plahvatusega sarnaneva paisumise teel Universumi evolutsioon- eraldus gravitatsioon, eraldus tugeva vastastikmõju, temepratuuri kasv ja langus, Eesti astronoomide panus astrofüüsikasse ja kosmoloogiasse- Paukson ennustab. Struwe ülikoolis , tähetorni direktor, mõõtis tähekauguse päikesesüsteemist Põhimõisted: observatoorium- teadusasutus, kes tegeletakse astronoomia haruga teleskoop- vahend kaugete objektide vaatamiseks kosmoseteleskoop- kosmoseobservatoorium, mis tiirleb kosmoses ümber maa tähtkuju- kindlate korrdinaatidega hulknurk taevas, kus on tähed
kontakteerumist kohviga mõned kraadid jahtuda, võtavad jällegi võimust ebasoovitavad maitsed. Halvimal juhul valmistatakse kohvi keeva veega. Seda teeb perkolaatorkann ja seetõttu on vähe mõtet keeta kvaliteetkohvi selles. Veesurve Veesurve on küllalt tähtis faktor kõikide meetodite puhul, kuid välja arvatud espresso puhul pole erilist tarvidust seda kontrollida. Automaatkohvimasinate puhul määrab veesurve kohvi valmimise nõus väline õhusurve, vee sisemine gravitatsioon ja keetmise nõu ehitus. Need ümbruskonna tegurid varieeruvad piiratult ja muutustel on tähtsusetu mõju veesurvele. Tööstuslikud espresso masinad on disainitud valmistama kohvi 9- 10 atmosfäärise rõhu all. (See on surve, mida tunneksid, kui lehm saaks sooritada piruette sinu peopesal). Erinevad koduseks kasutamiseks mõeldud espressomasinad varieeruvad nende võime poolest luua ja säilitada samasuguseid pingeid nagu tööstuslikud. Keetmise aeg
täpselt nii kaua, mil kestab inimese teleportatsioon ajas või ruumis ) ja seda elektromagnetilise interaktsiooni mõjul. Eelnevalt oli lühidalt ja järjekorras väljatoodud need olulised pidepunktid, mille alusel me mõistame seda, et kuidas luua inimese ajas rändamise tehniline teostus. Järgnevalt aga analüüsime igat pidepunkti eraldi ja palju pikemalt matemaatiliste võrrandite abil. 1. Gravitatsioon kui aegruumi kõverdus Keha mass kõverdab aegruumi, milles seisnebki gravitatsiooni füüsikaline olemus. Ajas muutumatut tsentraalsümmeetrilist gravitatsioonivälja kirjeldab meile järgmine tuntud võrrand, mis on tegelikult tuttav juba eespoolt: 116 1916. aastal leidis sellise lahendi teadlane nimega Schwarzschild ja seetõttu nimetataksegi seda Schwarzschildi meetrikaks. Kui aga võtta viimases võrrandis r-i asemele
sellist. Tegelikult ei tähenda see seda. Sõnavabaduse suhtes pooldan ma John Stuart Milli käsitlust selle kohta, kus ta väitis, et üksikisiku vabadust piiraku ainult võimalik kahju, mis selle vabaduse kasutamisest võib teisele inimesele sündida. Kui võtta sõnavabadust ühiskondliku vabadusena öelda kõike, mida tahetakse, siis peakski see käsitlus olema ainuõige. Füüsilisele vabadusele mõjuvad ka teatavasti füüsilised piirid, gravitatsioon ja muud vääramatud loodusseadused. Need on asjad, mille peale võib kindel olla ja mis tekitavad julguse nendelt resoluutsetelt taladelt oma teooriaid arendama hakata. Hiljutise ajani arvasin, et ka matemaatika kuulub nende hulka. Siis aga kuulsin teooriat, mis mu arvamust muutis: mis on kõige väiksem harilik murd nulli ja ühe vahel? On see 1/4; 1/8; 1/16; 1/256; 1/1048 - ei. Samamoodi nagu suurim arv pole ei miljard, triljon ega mustmiljon, pole ka sellele probleemile vastust. Lähenedes
tungiga, mis on ilmselt identne raskustungiga. Kaksiktähed osutusid päikesesüsteemi analoogideks, selle vahega, et seal üks planeet on ka isehelendav päike. Leidub isegi niisuguseid süsteeme, kus kolm ja rohkem päikest on seotud ühte - need on kolmik-ja mitmiktähed. Kaksiktähtedes avastatud liikumised andsid Newtoni gravitatsiooni seadusele hiilgava tõenduse. Just kaksiktähtede uurimised kinnitasid, et gravitatsioon on tõesti ülemaailmaline seadus, maksev kaugemais tähtedevahelises ruumi osades samuti nagu päikesesüsteemis ja maa peal. 19. sajandi teine veerand on tähistatud kaksiktähtede uurimises eriti hoogsa arenguga. Wilhelm Struve vaatlused Tartu observatooriumis tähendasid nii suurt edusammu sel alal, et enne seda tehtud töid pole üldse vaja arvestada. Struve tööd olid põhjapaneva tähtsusega temaga sai kaksiktähtede uurimine oma alguse. Tema mõõtmised pole
Galaktika on miljonite, miljardite või triljonite tähtede kogum. Ehituse järgi jagatakse galaktikad elliptilisteks, spiraalseteks ja korrapäratuteks. Linnuteele viidates kirjutatakse sõna Galaktika suure algustähega, muudel juhtudel mitte. Tähed esinevad peaaegu alati kogumitena, mida nimetatakse galaktikateks. Peale tähtede sisaldavad nad gaasi, tähtedevahelist tolmu ja tumedat ainet. Umbes 10...20% galaktikast on tähed, gaas ja tolm. Galaktikaid hoiab koos gravitatsioon, mille toimel galaktika osad tiirlevad galaktika keskme ümber. Arvatakse, et mõningate, aga võib-olla ka enamiku galaktikate keskmes asub must auk. Galaktikad ,,arenevad" protogalaktikatest. Täht on ise valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Tähtede hulka arvatakse ka tuumasünteesi lõpetanud taevakehad (näiteks valged kääbused ja neutrontähed), mis kiirgavad jääksoojuse arvel.
Eelmainitud juhtudel tarvitatakse kõige jämedama jahvatusega kohvi. Suured kohviterakesed imevad endasse rohkesti tulikuuma vett ning vajuvad raskeks muutudes kiiresti põhja, ka ei jää jooki peaaegu üldse hõljuvat tahket ollust. Idamaist kohvi valmistades lastakse tolmpeenel kohvipulbril samuti koos veega keema tõusta. Survemeetodil töötavad elektrilised espressomasinad, milles tulikuum vesi surutakse kolvi või pumba jõul läbi tihedalt kokku pressitud kohvipulbri. Raskusjõud ehk gravitatsioon on filterkohvimasinate töötamise põhimõtteks. Keemistemperatuurini kuumutatud vesi valgub masina reziimi poolt ettenähtud kiirusel läbi paberfiltrisse pandud kohvipulbri. Auru surve ja raskusjõud on ühendatud perkolaatoris. Keevast veest tekkiv aur kerkib üles oma sisemise surve tõttu, veeldunud auru läbi kohvijahu tagasivalgumine aga põhineb juba raskusjõul. Perkolaatoriga sarnaneb oma omadustelt ka pliidile asetatav itaalia mokapott ehk mutterkann
Ühtlane sirgjooneline liikumine Mõisted: asukoha muutus (läbitud teepikkus) ∆x, aeg ∆t, kiirus v ∆ x x 2−x 1 Keskmine kiirus: v= = ∆ t t 2−t 1 dx Hetkkiirus: v= dt m Ühik (v): s Ühtlaselt kiirenev liikumine Mõisted: asukoha muutus (läbitud teepikkus) ∆x, aeg ∆t, kiirus v, kiirendus a ∆ v v −v 0 v=v + a ∆ t Kiirendus: a= = ⇛ 0 dx=(v+v0)/2xt ∆t ∆t m Ühik (a10): s2 Newtoni 2. seadus Mõisted: keha kiirendus a, kehale mõjuv jõud F (summaarne jõud), keha mass m F Kiirendus: a= ⇛ F=am m m Ühik (F): 1 N =1 2 ⋅ 1 kg s Gravitatsioon Mõisted: gravitatsioonilise vabalangemise kiirendus g, keha mass m, gravitatsiooniline konstant G, Maa mass M, Maa r...
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Elu väljaspool maakera ja selle võimalikkus Referaat Kristiina K06 Viljandi 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus 1.1 Maa ja taevas esimeste silmade läbi 1.2 Universiumi teke 2. Elu Universiumis 2.1 Eluks vajaminevad tingimused 2.2 Merkuur 2.3 Veenus 2.4 Marss 2.5 Jupiter 2.6 Saturn 2.7 Uraan 2.8 Neptuun 3. Astronoomide arvamus 4. Arvamus 5.Kasutatud kirjandus 1.1 Maa ja taevas esimeste silmade läbi Tähistaevas on inimestele kätte paistnud nii kaua, kui nägijaid on olnud. Arusaamine selle tegilikkusest ei tulnud aga kohe. Umbes 625-547 e. Kr. tegi Thales otsustava sammu. Ta nimelt asendas maa, taeva ja mere inimeste sarnasteks valitsejateks. Kuid tema maailm jäi aga ruumiliselt piiratuks. Lame maa ujus kettakujulisel pinnal, mida kattis taevakuppel ning mille sees olid tähed, päik...
ülemist jalga üleval, põlv on kõverdatud. Puhkamisel laseb ema jala alla ja keerab ennast selililamangusse. See asend on hea naistele, kellel on seljavalud. Kuna pressimine ei toimu gravitatsiooni suunas, väldib see asend lapse liiga kiiret väljumist. See on vajalik, et lahkliha saaks loomulikumalt venituda, et ei tekiks rebestust. Asendi negatiivne pool on see, et sünnitus võib kesta kauem, kui laps ei välju piisavalt kiiresti. Seda sellepärast, et gravitatsioon ei aita kaasa. 3.Käed ja põlved Paljud naised peavad seda asendit mugavaks, aga mõndade ämmaemandate jaoks on see võõras. Mõned naised vaistlikud võtavad sisse sellise asendi ja leiavad, et see on nende jaoks täiuslik. Selle asendi puhul on raske liikuda surumise asendist lõõgastumise asendisse. Seda asendit tuleks enne sünnitust harjutada. Eriti tasub selle asendi kasutamise peale mõelda kui on kahtlus, et laps on valepidi, sest see asend võib julgustab last end ümber pöörama
Kiirendus = (lõppkiirus – algkiirus) / vahe aeg 13)SELETAB JA RAKENDAB NEWTONI II SEADUST – LIIKUMISOLEKU MUUTUMISE PÕHJUSTAB JÕUD – Newtoni II seadus – Kui kehale mõjub jõud, siis saab ta kiirenduse, mis on võrdeline selle jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga. Suurema massiga keha on inertsem, teda on raskem mõjutada. Suurem jõud jaksab liikumist kiiremini muuta. Suurem jõud annab kehale suurema kiirenduse. Näide: Kui pall on raskem, siis on suurem gravitatsioon, kõrgus mõjub kiirusele. Mida kõrgemal asub, seda rohkem kiirus kasvab alla kukkudes. 14)TEAB, MILLES SEISNEB KEHADE INERTSUSE OMADUS; TEAB, ET SEDA OMADUST ISELOOMUSTAB MASS – Mõne keha liikumist on teisega võrreldes raskem muuta. Sel juhul öeldakse, et see on suurema inertsusega. Inertsus on suurus, mis iseloomustab keha võimet oma liikumisolekut säilitada. Inertsuse mõõduks on keha mass. Suurema massiga kehade inertsus on suurem ja sama suur jõud suudab sellele anda väiksema
Neutrontäht on peamiselt neutronitest koosnev täht. Tegu on Päikesest umbes 8 kuni 30 korda suurema massiga tähtede arengu lõppstaadiumiga. Noova äkilise heleduse kasvuga täht Supernoova- eriti hele noovaon oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi. Pulsar- korrapäraseid kiirgusimpulsse andev täht 25. Mis on must auk ja kuidas need tekivad?- ruumipiirkond, mille gravitatsioon on nii tugev, et igasugune mateeria sealhulgas valgus, ei pääse sellest välja. Seda tekitab piisavalt suure massi olemasolu piiratud ruumiosas. Must auk koosneb kahest osast, milleks on singulaarsus ja sündmuste horisont. Tekib siis, kui väga suure tähe tuumakütus on lõppenud ning tähe sisemusse suuantud gravitatsioonijõu ja tuumareaktsioonidest tekkiva rõhu tasakaal saab rikutud. Täht kollapseerub, vajudes oma enese raskuse all lõkspinna taha, kogunedes ruumipiirkonda mis
Kordamine füüsika eksamiks Mõõtmine- mõõdetava suuruse võrdlemine teise samalaadse suurusega, mis on loetud ühikuks. SI- süsteemi ühikud: · pikkus- l; d; s m · aeg- t; T s · mass- m kg · ainehulk mol · temperatuur- T K (kelvin) · voolutugevus - I A (amper) · valgustugevus- I cd (kandela) · nurk - ; rad (radiaan) Ühtlane liikumine- keha läbib mistahes omavahel võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. Ühtlaselt muutuv liikumine- liikumine mi...
planeedi ja nimetas Pluuto ümber kääbusplaneediks, mistõttu Neptuun oli taas Päikesesüsteemi viimane planeet. 6 Koostis ja ehitus Neptuuni mass 1,0243×1026 kg jääb Maa ja suurte hiidplaneetide masside väärtuste vahele. Neptuun on Maast 17 korda massiivsem, aga Jupiterist 19 korda väiksema massiga. Neptuuni pinna gravitatsioonist on suurem ainult Jupiteri pinna gravitatsioon. Neptuuni raadius ekvaatoril on 24 764 km, mis on ligi neli korda suurem kui Maa ekvaatori raadius. Eksoplaneetide otsimisel on Neptuuni nime kasutatud metonüümina, mis tähendab, et sarnase massiga planeete on tihtipeale kutsutud Neptuunideks, mis sarnaneb eri taevakehade Jupiteriks kutsumisele. 7 Neptuuni ja Maa suuruste võrdlus 8 Siseehitus
Teda paigutatakse nii IA kui ka VIIA rühma. Kõige õigem on ta paigutada mõlemasse rühma. Vesinik võib esineda mitme isotoobina (isotoop – sama tuumalaeng, aga erinev massiarv): 11H – tavaline vesinik (prootium), 21H – raske vesinik (deuteerium), 31H – üliraske vesinik (triitium). Maakoores on teda alla ühe massiprotsendi. Mahuprotsendi järgi on ta aga väga levinud. Vesinik on nii kerge, et Maa gravitatsioon ei suuda teda kinni hoida ja teda hajub pidevalt maailmaruumi. Maailmaruumis (universumis) vesinik kõige levinum element (tähed koos- nevad enamasti ainult vesinikust). 2. Füüsikalised ja keemilised omadused Lõhnata, maitseta, värvusetu gaas. Keemistemistemperatuur -253 oC. Väga tuleohtlik. Eriti vesiniku ja hapniku segu (2H 2+O2) – paukgaas. Molekulaarne vesinik (H2) väheaktiivne, kuumutamisel käitub redutseerijana.
8. klass Koostatud: 21.05.2011 Kohandatud: 12.01.2012 Füüsika eksami küsimused ja vastused 2011 1. KÜSIMUS: Mis on valgusallikas? Nähtamatu valguse tüübid. (õpik lk 6-8) VASTUS: Valgusallikas on valgust kiirgav keha. Infravalgus (IV) nähtamatu valguse üks osa. Ultravalgus (UV) nahas keemilisi reaktsioone esile kutsuv nähtamatu valgus. 2. KÜSIMUS: Sõnasta valguse peegeldumise seadus. Tee joonis ja märgi joonisele langemis ja peegeldumis nurk. Mis on langemis- ja peegeldumis nurk? (lk 10-11) VASTUS: Peegeldumisnurk on alati võrdne langemisnurgaga. Langemisnurk [alfa] nurk langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. Peegeldumisnurk [beeta] nurk peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. 3. KÜSIMUS: Sõnasta valguse murdumise seadus ning märgi joonisele langemis- ja murdumisnurk. Mis on langemis- ja murdumisnurk? (lk 28-29) VASTUS: Valguse levimisel optilisest hõredamast keskonnast o...
neutronaine tihedusele, olles suurusjärgus 100-1000 milj. tonni kuupsentimeetri kohta. Tüüpilise neutrontähe raadius on vaid 10-15 km, kuid sellest hoolimata mass on võrdne Päikese massiga. Temperatuur on samuti võrdne Päikese tuumas valitsevaga. Kuna selle taevakeha pindala on väga väike, kiirgab ta äärmiselt vähe valgust. Seetõttu on neid ka väga raske isegi parimate teleskoopidega avastada. Kuna neutrontähel on väga suur mass surutud üliväikesesse ruumi, siis on tema gravitatsioon sedavõrd suur, et mõjub isegi valgusele, painutades valguskiiri oma teelt tugevasti kõrvale. Paokiirus neutrontähe puhul on võrdne umbes poole valguse kiirusega ( ~150 000 km/s ). Neutrontähed tekivad suure massiga tähtedest. Kui suure massiga täht jõuab tuumkütuse lõppedes oma eluea lõpule lakkavad temas termotuumareaktsioonid. Temperatuuri langedes langevad ka rõhk ja seetõttu hakkab gravitatsioon tähe tuumas järjest enam võimust võtma. Tulemuseks on tähe
Massi kasvades gravitatsioonijõud tugevneb ja gravitatsioonikeskmest kaugenedes gravitatsioonijõud nõrgeneb. Neutrontähti Laplace ei tundnud, kuid ta oletas, et on olemas taevakeha, mille pinnal teine kosmiline kiirus ületab valguse kiiruse. Valgus ei saa sellelt tähelt gravitatsiooni tõttu kosmosesse lennata ja kauge vaatlejani jõuda, mistõttu meie tähte ei näe, kuigi ta kiirgab valgust. Laplace'i järeldus on mõistetav. Selleks, et gravitatsioon peaks valguse kinni, peaks Maa aine tihedusega tähe diameeter olema 250 korda suurem päikese omast ja 27 tuhat korda suurem Maa omast. Teine kosmiline kiirus oleks selle tähe pinnal tõepoolest 27 tuhat korda suurem, kui Maa pinnal ja võrduks ligikaudu valguse kiirusega, mistõttu täht poleks nähtav. Nii nägi Laplace ette musta augu omadust mitte kiirata valgust ja olla nähtamatu. Laplace polnud ainus, kes tuli sellele mõttele. 1783.aastal väitis inglise teoloog J.
Galaktika(d) on kindla struktuuriga tähtede kuhjum: 1) läätsekujuline ketas (Hajusparved) ja 2) sfääriline ketast ümbritsev tähtede ja täheparvede piirkond (Kerasparved). Meie galaktika on Linnutee, naabergalaktika on Andromeda udukogu. Tähed ja nende evolutsioon Universumis toimub kogu aeg uute tähtede sünd, elu ja surm. Tolm ja gaas on kaootilises liikumises ning paratamatult mitte-homogeenne. Kui kuskil on gaas või tolm piisavalt tihenenud, siis hakkab toimima gravitatsioon ning see gaasipilv tõmbub järjest rohkem kokku. Samal ajal kasvab pidevalt ka gravitatsioon. Lõpuks on tekkinud tähe-eelne seisund, mida nimetatakse prototäheks. Gravitatsiooniline kokkutõmme jätkub, temperatuur ja rõhk tema sisemuses aina kasvavad, kuni lõpuks algavad tsentris termotuumareaktsioonid täht ilmub HR- diagrammile paremale punaste tähtede graafilisse ossa. Protsess jätkub pidevalt, selle käigus põleb vesinik heeliumiks ja täht jõuab peajadale
USA kasutab selleks mudeleid Atlas, Delta ja Titan, Venemaal on Proton ja Energija, Hiinal Long March, Jaapanil H1 ja H2 ning Euroopa ArianeSpace`il Ariane. Raketid, mis on väga kallid põlevad ära või jäävad rusudena kosmosesse. Mitmekordseks kasutamiseks kõlbavad vaid USA kosmosesüstikud. Kuidas püsib satelliit orbiidil? Iga objekt liiguks sirgjooneliselt , kui teda ei mõjutaks erinevad jõud. Satelliite mõjutab Maa raskusjõud – gravitatsioon. Satelliit proovib liikuda sirgjooneliselt, kuid Maa gravitatsioon kisub seda allapoole. Satelliit langeb Maa poole, kuid ei jõua kunagi selle pinnani, sest Maa on kerakujuline. Satelliit liigub ringjooneni, jõudes maapinnast kindlale kaugusele, ning tiirleb niiviisi ümber planeedi. KUIDAS KONTROLLIDA GPS-I NÄIDU TÄPSUST? GPS-i kontrollimine GPS näidu täpsust saab kontrollida mõnes kohas, mille koordinaadid on teada.
Enamik Marsi pinda meenutab punakat kivikõrbe. Heledamad alad (mandrid) on keskmiselt 3 km kõrgemad tumedatest (meredest). Mandritel on meteoriidikraatreid rohkem kui meredel. Mäeahelike ja orgude kõrguste vahe küünib 14 km-ni. Silma paistab 5000 km pikkune, 120 km laiune ja 6 km sügavune lõhe. Osa pinnavorme (kuivanud jõesänge meenutavad orud, poolenisti ärauhutud valliga kraatrid) lubavad arvata, et varem on Marsil olnud vett. Gravitatsioon on 38% Maa külgetõmbejõust. Keskmine pinnatemperatuur on 55 °C, max +20 kraadi, min -140. Tuum sisaldab lisaks rauale arvatavasti suhteliselt suure osa väävilt. Aasta pikkus on 687 päeva. Ilmnevad kliimavöötmed ja aastaajad. Võimalik, et kunagi on elu eksisteerinud. Hiidplaneedid on Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Jupiteri mass on 1.899×1027 kg, tihedus 1.326 g/cm3. Atmosfäär on 1000 km paksune, koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja
Põltsamaa Ühisgümnaasium Maailmapilt mis see on? Referaat Koostaja: Raili Sepri, 12a Juhendaja: õp Tarvo Talvistu Põltsamaa 2009 SISUKORD 1. MAAILMAPILT MIS SEE ON?.........................................................................................3 1.1. Mehhanistlik maailmapilt................................................................................................ 3 1.1.1. Newtoni mehhaanika seadused.................................................................................3 1.1.2. Mehhanistliku maailmapildi tunnused......................................................................4 1.2. Elektromagnetiline maailmapilt.......................................................................................4 1.2.1. Albert Einsteini relatiivsusteooria,.............................................
Eri tüüpi laamapiiridel tekivad erineva koldesügavusega maavärinad. Suhteliselt maapinnalähedased, aga ka kuni kümnete kilomeetrite sügavuse koldega maavärinad tekivad ka mandrite põrkumise ning kuuma täpi ja kontinentaalse rifti piirkondades. Viimastes loob maavärinad sageli magmakollete lagede sissevajumine. Nõlvaprotsessid (58-60) Maapinna tasandumisel on oluliseks teguriks Maa külgetõmbejõud ehk gravitatsioon. Kõiki kivimmaterjali liikumisi nõlval raskejõu mõjul nim nõlvaprotsessideks. Toimuvad erineva kiirusega, sõltuvalt nõlva kaldest ja materjalist ehk geoloogilisest ehitusest, ning nende tagajärjeks on nõlva kuju muutumine. Väga kiired protsessid on varisemine ja libisemine. Varisemise korral langevad, hüplevad või veerevad kivimiosakesed vabalt nõlva jalami suunas. Väga kiire protsess eelkõige mäestikupiirkonnas. Eelduseks on intensiivne murenemine ja suur nõlvakalle.
Supermassiivne must auk on võimas kiirgusallikas, kuid ainult nii kaua, kuni tema ümbruses jätkub kütust - tähti. Auku langev täht kiirgab seda heledamalt, mida suurem on musta augu mass. Musta augu ümber moodustub pööraselt pöörlev akretsioonketas, mille sisepiiril läheneb pöörlemiskiirus valguse kiiruseni. Akretsioonikettast vabanev energia sobib hästi seletamaks ka heledate tuumade tekkimist Seyferti galaktikates. Must auk on ruumipiirkond (objekt), mille gravitatsioon on nii suur, et ei miski , isegi valgus, ei pääse sellest välja. Seda tekitab piisavalt suure massi olemasolu piiratud ruumiosas. Must auk koosneb kahest osast, milleks on singulaarsus ja sündmuste horisont. Must auk tekib siis, kui mingi väga suur taevakeha, näiteks piisava suurusega täht tekitab oma gravitatsiooni mõjul oma sisemuses nii suure rõhu, et taevakeha paokiirus hakkab lähenema valguse kiirusele. Kuigi neutron- ja kvarkmassi omadused ei ole lõpuni selged,
olemasolu. 9. Marss on Maast väiksem (diameeter vastavalt 6750 km ja 12 745 km). Marsil on vaid kõrbed, kõrged astangud ja mäed, kuid vett ookeanina ei leidu, puudub taimestik ja elu, erinevalt Maast. Marss paistab punasena, teda katva punase liivakivimi tõttu, kuid Maa paistab helesinisena tänu oma atmosfäärile. Marsi atmosfäär on hõredam koosnedes põhiliselt süsihappegaasist ja gravitatsioon nõrgem. Maa atmosfäär koosneb enamasti hapnikust ja lämmastikust. Marsi orbiit on piklikum, kuid pöörlemisperiood ja telje kalle on peaaegu samad.Marsi aasta on umbes kaks korda pikem kui Maal 668,6 Marsi ööpäeva ehk 687 Maa ööpäeva. 10. Jupiter asub Päikesest 5 korda kaugemal kui Maa ja tema tiirlemisperiood on ligi 12 aastat. Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (86%) ja heeliumist, vähem
arvatakse ülimassiivne must auk asuvat objektis Sagittarius A* Galaktika keskmes umbes 26 000 valgusaasta kaugusel Päikesesüsteemist. Galaktikaid on traditsiooniliselt liigitatud nende nähtava kuju järgi. Kõige tavalisemad on elliptilised galaktikad, mis on ellipsikujulised. Spiraalgalaktikad on spiraalharudega ketta kujulised. Korrapäratud galaktikad on ebakorrapärase või ebahariliku kujuga; mõnikord on tegu elliptilise või spiraalgalaktikaga, mida naabergalaktikate gravitatsioon on lõhkunud. Gravitatsioonilised mõjud võivad kaasa tuua ka galaktikate liitumise või tähetekke purskega galaktika moodustumise. Nähtavas universumis on arvatavasti üle 170 miljardi galaktika. Galaktikate läbimõõt on enamasti 1000 100 000 parsekit ja need asuvad üksteisest tavaliselt miljonite parsekite kaugusel. Galaktikatevaheline keskkond on väga hõre, selle tihedus on alla 1 aatomi kuupmeetri kohta. Suurem osa galaktikatest on rühmitunud galaktikagruppideks ja
Seesmised säilivust mõjutavad protsessid on järgmised: 1) hingamine 2) taimehormoonide tegevusega seotud muutused 3) kompositsioonilised muutused (veekadu, tärklise ja suhkrute vahekord jne). 4) füsioloogilised häired 5) morfoloogilised muutused (kuju ja struktuur) 6) üldine vananemine. Säilivust mõjutavad välised tingimused on järgmised: 1) temperatuur 2) suhteline õhuniiskus 3) valgus 4) õhu koostis 5) patogeenid 6) gravitatsioon 7) närilised jt füüsiliste vigastuste põhjustajad.
1.Pascalli seadus rõhu kohta. Vedelikule või gaasile avaldatav rõhk antakse muutumatult edasi vedeliku/gaasi igasse punkti. 2.Archimedese seadus fn=Gv*g*Vx Kehtib vedelikes/gaasides mõjub kehale üleslükkejõud, mis on võrde selle keha poolt välja tõrjutud vedeliku/gaasi raskusjõuga. 3.Newtoni I seadus: kiirendust põhjustab kehale mõjuv tasakaalustamata jõud, kui jõud puuduvad/on tasakaalus siis kiirendust ei toimu, NewIs kehtib ainult kindlas taustsüsteemides, ei kehti kiirendusega liikuvates taustsüst.. On olemas selliseid taustsüsteeme, milles kehad liiguvad ühtlaselt või sirgjooneliselt, kui neile ei mõju teised kehad või teiste kehade mõjud on kompenseeruvad. 4.Newton II kehale antud kiirendus on võrdeline kiirendust põhjustava jõuga ja pöörvõrdeline kiirendatava keha massiga a=Fi/m 5.Newton III kaks keha mõjutavad vastastikku jõududega, mis on suuruselt võrdsed, suunalt vastupidised ja mõjuvad neid ühendava sirge sihis. F2=-F1 6.Imp...
- Kvantiteet - Kvaliteet + Ökoloogiline püramiid on ökosüsteemi troofiline struktuuri kujutis, mille astmeteks on troofilised tasemed : - Arvukuse püramiid tk/ ha - Biomassi püramiid kg/ ha , cal/ ha - Energiapüramiid kg/ (ha*a), cal/ (m2a) Organismi koht ökosüsteemides ja keskkonna varieerumine Ökoloogilised tegurid: Abiootilised ( elutu keskkonna) tingimused: - Füüsikalised( valgus, temperatuur, gravitatsioon, rõhk, tuli, hoovused) Ja - keemilised( niiskus, ph-tase, atmosfääri gaasid, soolsus, toitainete sisaldus) keskkonnatingimused Biootilised ( elukeskkonna) tingimused: - Teised liigid( kirkjad, parasiidid, konkurendid, mutualistid, saakloomad) - Liigikaaslased(Paaritumispartnerid ja järglased,sotsiaalne rühm) TALUVUSALA: Ökoamplituud teatud keskkonnatingimuse väärtuste vahemik, milles organism suudab elada.
pole võimalik. Atomistlik printsiip väidab, et nii ainet kui välja pole võimalik lõputult jagada samade omadustega osadeks. See tähendab, et kui võtta mingi aine ja seda jagada järjest väiksemateks osadeks, siis jõuame fundamentaal- või alusosakesteni, mille puhul enam väiksemaks ainet jagada ei saa, sest muidu muutuks ka aine omadused. Energia miinimum printsiibi aluseks on Maa külgetõmbejõud ehk gravitatsioon. Kui mingi keha veereb ebatasasel maal, siis seisama jääb ta alati kõige madalamal kohal, sest seal on Maa külgetõmbejõud kõige väiksem. Energia miinimumi printsiip väidab, et kõik iseeneslikud ehk mitte välismõjust tingitud protsessid kulgevad kehade süsteemi energia kahanemise suunas. See tähendab, et süsteemil on kalduvus energiat loovutada ja suunduda minimaalseenergiaga olekusse. Selle printsiibi kehtimist kinnitavad nähtused, näiteks õun
mis leiab aset Maa atmosfääris, tõendusena esitledes Jupiteri ja Marsi konjuktsiooni. Faktiline tõestus, et Linnutee koosneb paljudest tähtedest tuli aastal 1610, kui Galileo Galilei kasutas teleskoopi selle uurimiseks. Ta avastas, et see koosneb suurel hulgal tuhmidest tähtedest. Thomas Wright spekuleeris (õigesti) aastal 1750 oma teoses "An original theory or new hypothesis of the Universe", et galaktika võib olla pöörlev keha paljudest tähtedest, mida hoiab koos gravitatsioon, sarnaselt Päikesesüsteemile, kuid palju suuremas mastaabis ning me näeme Linnuteed heleda jutina taevas, sest me ise asume selle sees. 1785. aastal alustas William Herschel erinevatel kaugustel Linnuteest olevate tähtede süstemaatilist loendamist. Saadud andmetes näitas, et tähtede tihedus taevasfääril kasvab järsult Linnuteele lähenedes. Ta seletas seda nähtust oletades, et tähed ei täida ühtlaselt mitte kogu maailmaruumi, vaid on koondunud lõplike mõõtmetega piirkonda
OPTIKA Valgusallikas valgust kiirgav keha. Valguse levimine valguse kandumine ruumi. VALGUS LEVIB SIRGJOONELISELT. Hajuv valgusvihk - teineteisest eemalduvad valguskiired Paralleelne valgusvihk paralleelsed valguskiired Koonduv valgusvihk teineteisele lähenevad valguskiired Langemisnurk on nurk langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel . Peegeldumisnurk on nurk peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel . VÕRDSED Kumerpeegel hajutab valgust. Nõguspeegel koondab valgust (koondumispunkti nimetatakse peegli fookuseks). Hajus valgus valgus, millel puudub kindel suund. Hajus peegeldumine valguse peegeldumine, mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades. Mida tumedam on keha pind, seda rohke valgust kehas neeldub ja vähem peegeldub. Nägemiseks on vaja valgust. Silmapõhjas on valgustundlikud rakud, nendes valgus neeldub. Rakkudes aine laguneb ning selle tulemusena tekib rakkudes erutus, mis kandub ajju. Seda taj...
Keha mass on muutumatu suurus, kuid relatiivsus teooria seisukohtadest lähtudes mass muutub. Jõud. Jõud on füüsikaline suurus, mille tagajärjel muutub keha suurus või kuju. Jõud on vektoriaalne suurus, kuna tema mõju kehale sõltub mõjumis suunast. Jõu liigid on: elastsus jõud, hõõrde jõud, raskus jõud, gravitatsiooni jõud. Jõu mõõtmiseks kasutatavaid riistu nimetatakse dünamomeetriks ja neist kõige lihtsam on vedru dünamomeeter. Ülemaailmne gravitatsioon. Lähtudes Kepleri seadustest, mis käsitlesid planeetide liikumist ning üldistades varem teada olevaid andmeid tuli Newton 1667 a. järeldusele, et tõmbejõud mõjuvat kõikide kehade vahel. Neid jõude nimetatakse gravitatsiooni jõududeks. Gravitatsiooni jõude saab arvutada valemiga F=m 1m2/r2. Gravitatsiooni konstant. Selle määras katseliselt kindlaks 1798 a. Inglise füüsik Cavendisch. See konstant näitab arvuliselt kahe ühe
USA kasutab selleks mudeleid Atlas, Delta ja Titan, Venemaal on Proton ja Energija, Hiinal Long March, Jaapanil H1 ja H2 ning Euroopa ArianeSpace`il Ariane. Raketid, mis on väga kallid põlevad ära või jäävad rusudena kosmosesse. Mitmekordseks kasutamiseks kõlbavad vaid USA kosmosesüstikud. Kuidas püsib satelliit orbiidil? Iga objekt liiguks sirgjooneliselt , kui teda ei mõjutaks erinevad jõud. Satelliite mõjutab Maa raskusjõud gravitatsioon. Satelliit proovib liikuda sirgjooneliselt, kuid Maa gravitatsioon kisub seda allapoole. Satelliit langeb Maa poole, kuid ei jõua kunagi selle pinnani, sest Maa on kerakujuline. Satelliit liigub ringjooneni, jõudes maapinnast kindlale kaugusele, ning tiirleb niiviisi ümber planeedi. 5 2. Sidesatelliidid Maa ümber tiirleb sadu sidesatelliite, mis edastavad ja kordavad signaale erinevate, maapinnal
Seal on Päike, planeedid, Linnutee ehk Galaktika. Galaktika on miljonite, miljardite ja triljonite tähtede kogum. Ehituse järgi jagatakse galaktikad elliptilisteks, spiraalseteks ja korrapäratuseks. Tähed esinevad peaaegu alati kogumitena, mida nimetatakse galaktikaks. Peale tähtede sisaldavad nad gaasi, tähtedevahelist tolmu ja tumedat ainet. Umbes 10...20% galaktikas on tähed, gaas ja tolm. Galaktikaid hoiab koos gravitatsioon, mille toimel galaktika osad tiirlevad galaktika keskme ümber. Arvatakse, et mõningate, aga võib-olla ka enamiku galaktikate keskmes asub must auk. Must auk on ruumipiirkond, mille gravitatsioon on nii suur, et ei miski materiaalne, isegi valgus, ei pääse temast välja. Seda tekitab piisavalt suure massi olemasolu piiratud ruumiosas. Must auk koosneb kahest osast, milleks on singulaarsus ja sündmuste horisont. Must auk tekib siis, kui
tähe kiirgus pääseb maailmaruumi. 23)Millest sõltub tähe tasakaaluseisund? Millised jõud peavad olema tähe sisemuses tasakaalus? Tähe tasakaaluseisund sõltub tähe gravitatsiooniväljast, mis hoiab koos gaasi ennast.. Ainsaks jõuks, mis raskusjõudu tasakaalustades hoiab tähte kokku langemast, on gaasi rõhk, mis sõltub tihedusest ja temperatuurist vastavalt ideaalse gaasi olekuvõrrandile: Tasakaalus peavad olema tähe gravitatsioon ja gaasi rõhk tähes. 24)Kuidas tekib tähe kiirgus? Selleks, et gaasist saaks täht, peab teda kokku suruma, see võtab kaua aega.. Kui gaasipilv on kokku tõmbumas, tekivad temas gaasivoolud, pilvede põrked ja muud tihedust suurendavad protsessid.Mingil momendil kujunevad kokkutõmbuvas pilves suhteliselt väikesed tihendid. Kokkutõmbumise käigus gaasipilve keskosa kuumeneb, algul takistab tema kiirgus välimiste kihtide pealelangemist.Mida suuremaks kasvab
Näiteks kui visata palli siis lendab see natukese ajapärast maha (joonis 4). Mida suurem keha mass, seda suurem on ka raskusjõud (joonis 5). Kehadele mõjuv raskusjõud on suunatud alati Maa keskkoha poole (Wikipeedia, 2012). Raskusjõud sõltub Maa külgetõmbejõust ja keha massist (Raskusjõud ja üleslükkejõud vedelikes, 2015). Raskusjõu tähis on Fg, ning seda arvutatakse valemiga Fg = m * g, Kus m on keha mass ja g on vaba langemise kiirus. Joonis 3. Gravitatsioon Joonis 4. Pallile mõjub raskusjõud Joonis 5. Mida suurem keha mass, seda suurem on ka raskusjõud 1.5. HÕÕRDEJÕUD Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõud on vastassuunaline veojõuga (joonis 6). Joonis 6. Hõõrdejõud on vastassuunaline veojõuga Paigalpüsivale kehale mõjub seisuhõõrdejõud ja liikuvale kehale liugehõõrdejõud. Et
Päikesetuule allikaks on enamasti päikeselaigud, kust Punakas värvus, mass on 6,4185 1023 kg , seest või ümbert tohutu energia väja purskub. Iga 11 aasta tagant jõuab päikesetuulte aktiivsus oma tippu. pindala 144 798 500 km 2 , pinnatemperatuur +20C Päikesetuuled levivad 450 km/s. Nad võivad Maale jõudes põhjustada probleeme elektroonikas, aga võivad kuni -125C, keskmine -50C. Gravitatsioon 40% Maa tekitada ka virmalisi. omast, Marsil on sademed, kui õhuniiskus on suurem kui 100%, siis õhuniiskus muutub tahkeks või vedelaks. Pind Maa tüüpi planeedid on reljeefne, meenutab punakat kivikõrbe, tektooniline Nelja esimest planeeti Päikesest nimetatakse Maa tüüpi tegevus puudub, suhteliselt leeliseline. Olümpose mägi
Lokaalne kliima on kohakliimade uurimise põhiobjekt. 10. mis on kliimat kujundavad tegurid? Füüsikalised mehhanismid, mis määravad välise mõju kliimasüsteemile ja põhilised vastasmõjud kliimasüsteemi komponentide vahel. 11. millised on välised kliimat kujundavad tegurid? Energeetilised mõjutused kliimasüsteemile väljastpoolt.(astronoomilised- päikese kiirgusvõime, Maa orbiidi asend päikesesüsteemis, Maa pöörlemiskiirgus ja geofüüsikalised- Maa mass ja suurus, gravitatsioon ja magnetväli, vulkanism, geotremilised allikad) 1 12. millised on sisemised kliimat kujundavad tegurid? Atmosfääri koostis, atmosfääri mass, ookeani koostis ja mass, ookeanide ja maismaa jaotus, reljeef, tegevpinna struktuur 13. milliste teadustega on meteoroloogia ja klimatoloogia kõige tihedamalt seotud?
sektsioonid, 8 proovivõtusüsteem, 9 õhueraldi 6. Toiduainetööstuse sisetransport Sisetranspordi seadmete hulka kuuluvad masinad ja mehhanismid, mis on ette nähtud ettevõttesiseselt tooraine, materjalide, pooltoodete ja valmistoodangu toimetamiseks punktist A punkti B. Oma kasutusotstarbe järgi ja ehituselt võivad sisetranspordi seadmed olla väga erinevad. Neid võib liigitada järgmiselt: mehhaanilised transpordiseadmed; pideva tegevusega; perioodilise tegevusega; gravitatsioon transpordiseadmed; pneumaatilised transpordiseadmed. 2 7. Tanki-ja autokaalud 8. Rõngaskolviga piimarvesti kasutamine Seade koosneb kalibreeritud mõõtekambrist, milles kulgeb ekstrentriliselt küljega pidevalt vastu mõõtekambri seina liibuv rõngaskolb. Iga tsükliga läbib piimamõõtur kambrit kindla mahuga piimakogus. Tsükleid
peab ta Maale jõudma ja üles leitama (sulamisjälgedega meteoriit on teistest kividest hästi eristatav). Kuni viimase ajani ainus vahend kosmiliste tahkete kehade keemiliseks analüüsiks. Üle 90% Fe, O, Sn, Mn. Miks on Kuul näha vaid üht külge? Me näeme koguaeg Kuu ühte külge, sest Kuu pöörleb ümber oma telje sama kiiresti kui ta tiirleb ümber Maa. Millised jõud kujundavad planeetide liikumist? · Põhjuseks, mis määrab planeetide ja nende kaaslaste liikumise, on gravitatsioon. · Meteoorse aine pilv, millest maa peab endale teed murdma · Teiste planeetide ja oma kaaslaste grav. väli Millal tekib rõngakujuline päikesevarjutus? Tekib kui päikesevarjutuse ajal ei satu vari Maa pinnale ning päikeseketta serv on näha. Millal tekkisid planeedid? Praeguste ettekujutuste järgi tekivad planeedisüsteemid koos tähtedega kosmilisest hajusainest. See aine on vaadeldav tumedate udukogudena Linnutee ja heledate udude foonil.
mõlemasse rühma. · Vesinik võib esineda mitme isotoobina (isotoop sama tuumalaeng, aga erinev massiarv): 1 1 H tavaline vesinik (prootium), 2 H raske vesinik 1 (deuteerium), 31H üliraske vesinik (triitium). · Maakoores on teda alla ühe massiprotsendi. Mahuprotsendi järgi on ta aga väga levinud. · Vesinik on nii kerge, et Maa gravitatsioon ei suuda teda kinni hoida ja teda hajub pidevalt maailmaruumi. · Maailmaruumis (universumis) vesinik kõige levinum element (tähed koosnevad enamasti ainult vesinikust). Avastamine ja nime saamine Vesi tulest! See näib uskumatuna, kuid see on fakt, mille esmakordselt tegi kindlaks (1781-1782) inglise teadlane Henry Cavendish. Ta põletas suletud nõus värvuseta, maitseta ja lõhnata gaasi, mida sel ajal nimetati ,,põlevaks õhuks", ning avastas, et
Sepistamine Sepistamine e. vabasepistamine on tuntud survetöötlusprotsessidest vanim. Sepistustoorikute deformeerimine viiakse läbi käsitsi, sepistusvasaratel või pressidel ja teistel sepistusseadmetel. Sepistatakse tavaliselt kuumalt. Saadud toodet või pooltoodet nimetatakse sepiseks. Sepised ei ole üldjuhul valmistooted, vaid pooltooted edasiseks töötlemiseks, näiteks lõiketöötlemise teel. Sepistamist kasutatakse üksik- või väikesaritootmisel, kusjuures metalli töötlemiseks kasutatakse universaaltööriistu. Deformeeritav metall saab sepistamisel takistamatult voolata igas suunas, mistõttu sepistamist nimetatakse sageli ka vabasepistamiseks. Eristatakse: - käsitsi sepistamine ehk käsisepistamine väikesed sepised, peamiselt remonditöödel; - masinsepistamine suured sepised, mille mass ulatub sadade tonnideni: a) sepistamine sepistusvasaratel, b) sep...
* Mitteühtlane liikumine on liikumine, kus keha kiirus muutub. * Keskmine kiirus näitab, kui suure teepikkuse keha läbib keskmiselt ajaühikus. * Keha liikumise trajektoor ja kiirus on suhtelised. * Graafiline kujutamine: - Telgedele kantakse info sellises vormis: füüsikaline suurus / ühik. ( s/m = teepikkus / meeter | t/s = aeg / sekund ) - Teepikkuse graafik näitab keha poolt läbitud teepikkuse sõltuvust ajast. Jõud: * Gravitatsiooniline vastastikmõju ehk gravitatsioon on kehade vastastikuse tõmbumise nähtus. * Mida suurem on keha mass, seda suurem on gravitatsioonijõud. * Mida suurem on kehade omavaheline kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud. * Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu nimetatakse raskusjõuks. * Hõõrdejõud on jõud, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. * Hõõrdejõud on alati vastassuunaline keha liikumisele.
.......11 3 Sissejuhatus Senini on mustad augud hüpoteetilised objektid, mille olemasolu ei ole suudetud otseste vaatlustega kinnitada. Sellele vaatamata on nende olemasolu uuritud ja üritatud tõestada kaudsete vaatluste ja arvutuste abil. Kuid mis see must auk siis õigupoolest on ja mida ta endast kujutab? 4 Must auk Must auk on ruumipiirkond, mille gravitatsioon on nii suur, et mitte miski, isegi valgus, ei pääse sellest välja. Seda tekitab piisavalt suure massi olemasolu piiratud ruumiosas. Musta augu tekkimiseks vajaliku aine kriitilise massi suuruseks hinnatakse umbes 2 kuni 3 Päikese massi. Must auk koosneb kahest osast, milleks on singulaarsus ja teine sündmuste horisont. Must auk tekib siis, kui mingi väga suur taevakeha, näiteks piisava suurusega täht
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
