Keemia ja materjaliõpetus - Küsimused ja vastused 1.Sõnastage ja seletage järgmised keemia põhiseadused jne 2.Aine ja materjali mõiste. 3.Liht ja liitainete, 4.Aine Valemite mõiste ja sel. 5.Ainete ja materjalide isel.: 6.Aatomi, molekuli, iooni jne.: 7.Gaasi ja auru mõiste jne.: 8.Vedeliku mõiste jne.: 9.Vedelike voolavuse, visk.: 10. Vedelate lahuste ...: 11. Ainete vees lahustuvuse isel.: 12. Loodusliku vee koostis 13. Vee dissotsiatsioon.: 14. Millised ained on happed 15. Millist ainet ja materjali nimetatakse tahkeks.: 16. Tahkete ainete röntgen.: 17. Puistematerjalide ja pulbrite mõiste. 18. Mõisted kristallainete strukt. : 19. Millistel juht. toimub kem. reakts. elektr. vesilahustes : 20. Millised reakst. on tasakaalu reakts.: 21. Difusiooni mõiste.: 22. Millised reakts on redoksreakts.: 23. Tsingi korrosiooni seadusp. vees jne. 24. Milliseid protsesse nim. elektrokeemilisteks? 2...
Kordamisküsimused keskkonna ja säästva arengu ökonoomikast 2018 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastumatute) kasutamisega seotud majandusküsimusi. On allikaks keskkonnapoliitilistele ideedele ja vahendiks vastavate ideede põhjendamisel. 2. Malthuse teooria - teooria käsitleb rahvaarvu kasvu ja selle mõju inimkonna sotsiaalmajanduslikule käekäigule. Malthus arvas esimesena, et ,,ületootmine ja kogunõudluse ebapiisav tase tekitavad majanduses probleeme". Võttes aluseks USA rahvastikku, näitas, et rahvastiku suurenemine on geomeetriline, samal ajal kui toidu tootmine on aritmeetiline, mis teatud hetkel tähendab paratamatut näljahäda ja populatsiooni kokku kukkumist. Malthus alahindas tehnoloogilist progressi praeguse tehnoloogiaga saab samalt pindalalt korda...
Geograafia. 1. geograafilise uurimistöö etapid. 2. Kuidas määrata asukohta. 3. kuidas määratakse arheoloogiliste leidude vanust. 4. mis on geo info süsteem. 5. mis on süsteem. Millest koosnevad geograafilised süsteemid 6. nimetada meid ümbritseva looduse sfäärid 7. litosfääri mõiste. Mis on astemossfäär 8. mis on laam 9. millega tegeleb laamdektoolika 10. magma vertikaalne rinkkäik 11. mis on pedosfäär 12. mis on muld. Kuidas tekib muld? 13. mulla profiili horisondid 14. muldade degradatsioon, sellFe liigid 15. atmossfääri mõiste. 16. atmossfääri vertikaalne kihistumine 17. lühi- ja pikalaineline päikese kiirgus 18. mis on coriolisi jõud? 19. mis on passaadid 20. mis on mussoonid 21. tsükronid ja anti tsükronid 22. mis on transpiratsioon 23. mis on kaste punk. 24. osooni kihi hõrenemise põhjused. Osooni augud 25. kasvuhoone efekti olemus 26. mis on hüdrosfäär? 27. väike ja suur veeringe 28. mis on põhjavesi 29. mi...
Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Rakenduslik mullateadus jaguneb: 1. agronoomiline (kuidas kasutada) 2. metsa 3. maaparanduslik 4. mullakaitse Mulla osad: 1. tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%) 2. õhk 25% 3. vesi 25% 2 viimast võvad olla väga varieeruvad erinevatel tüüpidel. Mulla mehhaaniliste elementide klassifikatsioon Muld koosneb mitmesuguse suurusega osakestest ja neid kõiki kokku nimetatakse mulla mehhaanilisteks elementideks. Nende vahel tehakse vahet gruppidena. Üle ¸ 1 mm kores ja ¸ alla 1 mm peenes. Kores >10 m hiidrahnud (ümaraservaga), hiidpankad (terva...
33 53 Sangaste mõisa peahoone 1. ja 2. korruse põhiplaanid. Allikas: MKA 32 (Vikipeedia, 2017) (Muinsuskaitseamet) 33 (Vikipeedia, 2017) 21 Mõisa ehitustöid juhtis Pärnu ehitusmeister Rudolf Maag. Lossi ehitamiseks kulunud pea poolteist miljonit tellist põletati mõisa lähedal kivivabrikus, väärispuitu ja muud materjali toodi Saksamaalt ning Riiast, alusmüüride graniit pärineb Soomest. Maalilist lossi kaunistavad eri kujuga tornid, treppviilud, ärklid ja fassaadi 54 Sangaste mõisa peahoone. Foto: Ivar Leidus 2012 sisse- ja väljaulatuvad osad. Peatorn küünib 22,8 meetrini. Lossil oli 99 ruumi, kuna ehitusaegse reeglistiku järgi võis ainult tsaarile kuuluvatel hoonetel olla üle 100 ruumi. Ümberehituste käigus on ruumide arv tänapäevaks tõusnud 149-ni. Lossiruumide kogupindala küünib 2500 ruutmeetrini ning
mille tõttu on nad ka ebaühtlasemate omadustega, kui süvakivimid. 8 Tardkivimeid saab liigitada ka sõmerateks ja tsementeerunud kivimiteks. Sõmerad kivimid on tekkinud pihustatud magmast, nad on teralised või poorsed ning kerged. Tsementeerunud kivimid on tekkinud aga sõmeratest kivimites, mis on aja jooksul teineteise külge kleepunud. Meil enam levinud tardkivim on graniit, seda kasutatakse: killustikuna, sillutuskivide valmistamiseks, äärekivide valmistamiseks, välistrepiastmed, plaadid seinte ja põrandate vooderdamiseks, skulptuuride valmistamiseks. 17. Settekivimid- tekkimine, eriliigid, kasutuskohad. Settekivimid on tekkinud mineraalainete settimise teel mitmesugustes tingimustes. Sõmerad setted on tekkinud tardkivimite murenemisel ilmastiku toimel. Murenemise saadus on jäänud kas
Jaotatakse paigaldatavate suuruse järgi Tellisseinad Väikeplokk-seinad Suurplokkseinad, raudbetoon, puitkarkass Looduskivid Lubjakivi, põllukivi Vastupidavus, kihi paksus, murdepinna iseloom, ühtsus, töödeldavus, värvitoon. Looduslikust kivist kaonstruktsioonide vastupidavus sõltub kasutatavate müürikivide keemilisest koostisest ja struktuurist. Lubajakivid tundlikud ilmastiku mõjude suhtes Liivakivid on vastupidavamad kui lubjakivid Graniit kõige ilmastikukindlam materjal Külmakahjustuse esinemine looduskividel on tavaliselt seotud kivide kehva struktuuriga. Looduskivist ehitatakse vundamente, keldriseinu, kütmata hoone seinu Ühe ja sama kihi ladumusel tuleb valida ühepaksused kivid Looduskivist müür laotakse kahe poolega: sisemine ja välimine rida Ladumisel paigaldatakse kivi sirgem külg müüri välispinnale ja müüri äärmiste kivide vahed täidetakse mördi ja väiksemate täitekividega.
Kujutati kuninga sõja- ja jahiretki. Egiptuse kultuur. Vanariigi ajastu 2778 e.kr - 2263 e.kr Keskmise riigi ajastu 2040 e.kr - 1730 e.kr Uueriigi ajastu 1562 e.kr - 1085 e.kr Hilis-Egiptuse ajastu 1085 e.kr -332 e.kr Muistne Egip. asus Aafrika kirdeosas, Niiluse alamjooksul, viljakas Niiluse org oli sobiv põlluharimiseks. Elu sõltus üleujutustest, mis tõid põldudele viljakat muda ja elustavat vett. Piirkond oli rikas ka ehitusmaterjalide ja teiste loodusvarade poolest (liiva-, lubjakivi, graniit, tulekivid). Orus kasvas peale pilliroo ja palmide ka akatseid ja viigipuid. Neid puid kasutati lottide ehitamiseks. Polnud avamere sõitjad. leidus metalle, vaske nt. Võideldi Nuubiaga kulla pärast. Umbes 3000 e.kr vallutas lõunariigi valitseja põhja osa -> tekkis ühtne Egiptuse riik. Hiljem, selliseid ühendriike enam polnud. Kujunes välja usund ja sellel rajanev ideoloogia. Väga populaarne oli Osirise kultus. Jumalaid oli palju. Uskusid hauatagusesse ellu
KEEMIA Mateeria kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi. Keemia teadus ainete muundumisest ning nendega kaasnevatest nähtustest, uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel, mille tulemusena moodustuvad uued ained. Element kogum ühesuguse tuumalaenguga aatomeid. (Aine, mida ei saa keemiliselt enam lihtsamateks aineteks jagada) Keemiline ühend keemiliste elementite ühinemisel moodustuv ühend. Keemiliseks aineks ei loeta sulameid ja muid segusid (nt. õhk). Molekul aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida. Lihtaine moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest (O; Fe, Hg, S). Liitaine koosneb eri...
8.1. Maandustakistus Pinnase eritakistus võrgusagedusel (mõõtmistel sageli saadud väärtusvahemikud) Pinnase liik Eritakistus E m Soopinnas 5 ... 40 Liivsavi, savi, mustmuld 20 ... 200 Liiv 200 ... 2500 Kruus 2000 ... 3000 Murenenud kivim Enamasti alla 1000 Liivakivi 2000 ... 3000 Graniit kuni 50000 Moreen kuni 30000 Niiskusesisalduse muutumine võib põhjustada pinnase eritakistuse ajalisi muutusi kuni mõne meetri sügavuseni. Lisaks sellele tuleb arvesse võtta, et pinnase eritakistus võib tunduvalt muutuda koos sügavuse suurenemisega, kuna tavaliselt koosneb pinnas selgesti eristatavatest eri omadustega pinnasekihtidest. Võrkmaanduri valgumistakistus on ligikaudu
Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koosti...
TALLINNA TEHNIKAULIKOOL Ehitusmaterialid Laboratoorne tOii nr. 8 2007t2008 Soojusisolatsioonikatsetamine 1. Tci6eesmdrk VahtpoliistiteentoodetetnhistuseDniiranine lahtuvalt m66tmtestm66tmete tolerantsidest,swvepingestl0% defomErsioonil,paindetugeersesija sooiuseriiuhti!,usesl 2. Katsetatavadmaterjalid Vahtpolustiireenmate{alid: . paisutatudpotiistiiEen EPS . ekstruuderpoliistiireenXPS 3. Kasutatavadseadmedja vahendid 0,02mm,m66dulinttipsusga0,5 co, kaal upsusega0,19 h0drauliline Nihik tApsusega press,immutamiseksvajalikud n6ud. 4. Tatdkaik 4.'l M66tmetemeeramine 4.1.1Nimimd6tuetega:oote pikkuse.laiusemaaraminevastavaltstandadile EVS EN 822:1999"Ehituseskasutataladsoojustusmaterjalid. Pikkuseia laiusemddramine." Katsekehihoitakseennekatsealustamistvahellalt 6 tmdi temperatuuril(23 : 5fC. Katsedviiakse hbi temperduuril (23 -+5)t. Tasa...
8.1. Maandustakistus Pinnase eritakistus võrgusagedusel (mõõtmistel sageli saadud väärtusvahemikud) Pinnase liik Eritakistus E m Soopinnas 5 ... 40 Liivsavi, savi, mustmuld 20 ... 200 Liiv 200 ... 2500 Kruus 2000 ... 3000 Murenenud kivim Enamasti alla 1000 Liivakivi 2000 ... 3000 Graniit kuni 50000 Moreen kuni 30000 Niiskusesisalduse muutumine võib põhjustada pinnase eritakistuse ajalisi muutusi kuni mõne meetri sügavuseni. Lisaks sellele tuleb arvesse võtta, et pinnase eritakistus võib tunduvalt muutuda koos sügavuse suurenemisega, kuna tavaliselt koosneb pinnas selgesti eristatavatest eri omadustega pinnasekihtidest. Võrkmaanduri valgumistakistus on ligikaudu
Amoni tempel Luxoris (2. at eKr) Amoni tempel Karnakis (2. at eKr) Abu-Simbeli kaljutempel (2. at eKr) Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 2 Ehitustüübid: Mastaba. Püramiid, sh astmikpüramiid, murdpüramiid ja klassikaline püramiid. Kaljuhaud. Tempel, sh hauatempel, päikesetempel, orutempel, kaljutempel. Püloon. Obelisk. Ehitusmaterjalid: Kivi, sh liivakivi, lubjakivi, graniit ja marmor. Puit (põhiliselt sisseveetud). Toortellis ja põletatud tellis. Tampsavi. Kivi. Ehitustehnika: Sambad, talad. Sideaineta kiviladu. Panid aluse kvaadermüüritisele ja sillussüsteemile; olid esimesed, kes leiutasid kantkivi-ehitusviisi ja lõid kiviehituskunsti kõik põhielemendid, välja arvatud võlvid ja kuppel. Klassikalise templi skeem on järgmine: sfinkside allee–püloon–sammasõu–sammassaal–väiksemad ruumid–kesktelje lõpus asuv pühamu
Hispaania Riik Edela-Euroopas, hõlmab üle 5/6 Pürenee poolsaarest, Baleaari saared Vahemeres ja Kanaari saared Atlandi ookeanis. Pindalalt (504700 km2) teine riik Euroopas. Hispaania koosseisu kuulub 17 ajaloolist maakonda, mis rühmituvad 50 provintsiks, neist 3 asub saartel. 1983. a. viidi lõpule tsentraliseeritud riigi ümberkujundamine autonoomsetest maakondadest koosnevaks riigiks. Moodustati 17 autonoomset maakonda, millel on oma valitsus ja parlament; need on Kataloonia, Baskimaa, Galicia, Andaluusia, Valencia, Estremadura, Kanaari saared, Baleaari saared, Kastiilia, Leon, Kastiilia-La Mancha, Astuuria, Navarra, Murcia, Rioja, Aragon (Aragoonia), Kantaabria ja Madrid. Hispaania juhtimise all on ka Vahemere rannikul asuvad linnad Ceuta ja Melilla ning nende juurde kuuluvad Velez de la Gomera, Alhucemase ja Chafarinase saared. Rahvastik. Rahvaarv on 39,2 milj. Hispaanias elab koos üle kümne rahv...
Nafta, turvas. Kivimid Kivimi all mõistetakse kas ühest või mitmest mineraalist koosnevat tahket maakoore osa. Teadusharu, mis tegeleb kivimite kirjeldamise ja uurimisega, on petrograafia. Tekketingimuste järgi jaotatakse kivimid järgnevalt: · Tardkivimid moodustuvad magma tardumisel maakoores (süvakivim) või maapinnal (purskekivim). Eestis maapinnal esinevad ainult rändkivide hulgas. Esindajad: graniit, rabakivi, pegmatiit, dioriit, gabrod. · Settekivimid on geoloogilised kehad, mis on tekkinud füüsikalise ja keemilise murenemise saaduste, vulkaanipursete produktide ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. 1. Mehhaanilised setted. Devoni liivakivid, kambriumi sinisavid, moreenid. 2. Keemilised setted. Järvekriit, nõrglubi. 3. Organogeensed setted. Põlevkivi, lubjakivi, turvas.
Jahtunud aeglaselt ja ühtlaselt. Tihedad, tugevad, raske töödelda 37. 2. PURSKEKIVIMID tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja ebaühtlasemal jahtumisel. Omadused ebaühtlasemad 38. 3. SÕMERAD TARDKIVIMID Tekkinud vulkaanipurske juures gaaside poolt pihustatud magmast. Teralised või poorsed, kerged. 39. 4. TSEMENTEERUNUD TARDKIVIMID aja jooksul on sõmerad lademed kokku kleepunud. 40. Eestis peamisel levinud on GRANIIT. Graniidi kasutuskohad: 1) killustik 2) sillutuskivid 3) äärekivid 4) välitrepiastmed 5) plaadid põrandate v seinte vooderduseks 6) skulptuursed detailid 7) 14. Settekivimid- eriliigid, kasutuskohad 8) Settekivimid on tekkinud mineraalainete settimise teel mitmesugustes tingimustes. 1. SÕMERAD SETTED tekkinud tardkivimite murenemisel ilmastiku toimel. Liivad, kruusad, savid 2. TSEMENTEERUNUD SETTED tekkinud sõmerate setete kokkukleepumisel
1. MÕISTED Demograafiline plahvatus rahvastikuplahvatus, rahvaarvu eksponentsiaalne kasv mingis piirkonnas või kogu maalimas. On arengumaade keskkonnakriisi põhitegureid. Urbanisatsioon linnade pidurdamatu kasv ja inimeste koondumine linnadesse. Tööstusrevolutsioon Manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Mõjutas inimeste arvu hüppelist suurenemist 19.sajandil. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arengule. Algas 1760-1780.a Inglismaal ja alguses tekstiilitööstuses. Leiutati kudumismasin ja aurumasin, kuid need leiutised olid üksikud ning tehnika areng ei olnud seotud teadusega. Teadus-tehniline revolutsioon algas 20. saj. keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muutus nii tööstruktuur, tehnika, mõjutatud said nii kultuur kui olme. Sündis suurimate teaduslike...
silikoosi. Pigmendid? Kuuluvad värvide koostisesse, need on lahustamatud värvained, väga peened pulbrid, mis ei tohi reageerida värvi ja õhu komponentidega ega üksteisega, võimalikult vähe toksilised. Ilma pigmendita värvi nimetatakse lakiks ja email sisaldab lahustamatut pigmenti. Pigmendi ja kilemoodustaja murdumisnäitaja erinevusest sõltub värvi katvus. Pilet 15 Peamised looduslikud ehitusmaterjalid. tard-ja moondekivimid: graniit koosneb kvartsist (SIO2, amorfsed terad, läbikumav, kõva, alumosilikaat), päevakivist (kristalliline, kvartsist pehmem) ja vilgust (must, kihilise struktuuriga alumosilikaat), jämedateralise struktuuriga. Kasutatakse vähe, kuna ümmargused, dekoratiivne, kõvad ning tugevad. Basalt tumehall või must, peeneteralise struktuuriga. Levinuim kivim maakoore ülaosas, koosneb peamiselt naatrium-kaltsiumpäevakivist. Oluline omadus happekindlus
väljaselgitamine ning aluste väljatöötamine mullaviljakuse tõstmiseks, säilitamiseks. *mulla kui tootmisvahendi inventariseerimine. *mulla kui tootmisvahendi kaitse ja kui üks osa terviklikust keskkonnakaitsest. 5. Kivimite klassifikatsioon. Kivimi all mõistetakse kas ühest või mitmest mineraalist koosnevat maakoore osa. Jaotatakse: *Tardkivimid- moodustuvad magma tardumisel maakoores või maapinnal. Eestis on ainult rändkivimite hulgas. Esindajad graniit, rabakivi, pegmatiit, dioriit, gabrod * settekivimid- on geoloogilised kehad, mis on tekkinud füüsikalise ja keemilise murenemise saaduste, vulkaanpursete produktide ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. On mehhaanilised setted( Devoni liivakivid, moreenid), keemilised(järvekriit) ja organogeensed(põlevkivi, lubjakivi, turvas).*moondekivimid tekivad tard- ja settekivimitest kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes, mis väga erinevad nende algsest tekketingimustest
1)isoleeritud, 2)ahelatega; 3)kihtidega (vilgud); 4)karkassidega (päevakivid-ortoglas). VI On mineraale, mis on primaarsed, kuid on ka neid, mis tekivad primaarsetest ja need on sekundaarsed, nagu näiteks savimineraalid. Kivimid 1)tardkivimid- kujunevad välja magma tardumise tulemusena. Mida sügavamal magma hangub, seda väiksemad on kristallid. Jaotatakse a)süva; b)poolsüva; c)pursketardkivimid. Eesti tuntuim tardkivim on graniit (süvatardkivim), mis moodustab kristalse aluskorra. Roosad tükid selles on päevakivi (ortoglas), klaasjad on kvarts, tume on vilk (biotiit). Tuntud on ka rabakivi, millel on hästi suured päevakivikristallid, mis murenevad kivimist kergesti ära ja rabakivi pudeneb seetõttu kiiresti ära. 2)settekivimid- nii mineraalsed kui orgaanilised setted. Eestimaa graniitsele kristalsele aluskorrale settisid vanaaegkonna meres: 1)alamkambriumi sinisavid ja liivakivid 2)ordoviitsium-liivad ja
silikaadidest happe toimel (sadestuvad), räniühendite (klorosilaan) hüdrolüüsil. Silikaadid- ränihapete soolad üldkujul aniooniga SixOyn-. Maakoores v levinud ühendid. Naatriumsilikaadi Na4SiO4 saadakse kvartsliiva kuumutamisel NaOH lahuses kõrge rõhu all autoklaavis. Naatrium- ja kaaliumsilikaati kasut tehnikas- eritsementide saamisel ja veekindlaks muutmisel, metallimaakide flotatsioonirikastamisel, pinnase tihendamisel, liimina. Tuntumad alumosilikaadid on põldpagu, vilgukivi ja graniit (kvartsi, põldpao ja vilgukivi tihe segu), samuti nende lagunemisel tekkiv savi. Kaoliniit Al2(OH)4Si2O5 on portselani tooraine. Krbiidid- saadakse reageerimisel süsinikuga SiC Silaantetrakloriid- Räni reageerimisel otse klooriga saadakse ränitetrakloriidi SiCl4. SiCl4 reageerib erinevalt CCl4-st veega: SiCl4(l) + 2H2O(l) SiO2(s) + 4HCl(aq). SiCl4 kasutatakse puhta räni saamiseks: SiCl4(l) + 2H2(g) Si(s) + 4HCl(g).
..14 ... · tihedusklass 2,0 18...20 normaalbetoon 24 ± 4 raudbetoon ja pingbetoon 25 ± 4 kivinemata betoon 25 ± 4 mört · tsementmört 19...23 · lubimört 12...18 ... looduskivi · basalt, graniit, gneiss 27...31 · lubjakivi 24...26 · marmor 28 · liivakivi 21...27 tehiskivid · savitellis 16...19 · silikaattellis 17...20 · õõnestellis 13...15 · tuhkplokid 4,0...7,5
Lauaplaadid Erinevad detailid mööbli ja sisustus elementide juures Kivimaterjalid Mööbli ja sisustustoodete valmistamiseks kasutatakse ka erinevaid kivimaterjale Tooted mille valmistamuseks kasutatakse kivimaterjale : Lauaplaadid Seinapaneelid Töötasapinnad köögis Aknalauad Kivimid võivad olla nii loodusliku kui ka tehisliku päritoluga : Looduslikud kivid – marmor, dolomiit (lubjakivi), graniit Tehiskivimid - Corian Looduslikud kivimid Looduslikke kivimeid hangitakse maapõuest kaevandamise teel . Looduslike kivimite töötlemine mööbli detailideks : Tooraine hankimine kivimurrust Suurte kiviplokkide saagimine õhukesteks lehtedeks Detailide väljasaagimine Lapikpinna ja servade lihvimine ja poleeerimine Looduslike kivimite puudused : Kivimis leidub defekte ja pragusid
19. Kemikaal-definitsioon. Kemikaal - kindla puhtusastmega keemiatoode, mida kasutatakse laboratoorsel või tööstuslikul otstarbel. Kemikaal võib olla nii liht-, liitaine kui ka ainete segu. Päritolu: looduslik või toodetud. Aine mida valmistatakse ja kasutatakse keemilistes protsessides. 20. Mineraal ja kivim- definitsioonid. Mineraal – looduslik anorgaaniline aine Kivim – looduslike mineraalide kogum (agregaadid või aglomeraadid) Graniit: kvarts, päevakivi, vilgukivi 21. Ainete ja materjalide tähistamine. NIMI: a) Nimi ei anna infot aine päritolu, kasutamise ega omaduste kohta (kriit, malm, lubi vesi); b) Nimes sisaldub mingi info (sooraud, seebikivi, lubjakivi); c) Kaubanduslik nimi ei sisalda mingit infot (määrdeõli, kiudained, nailon); VALEM: a) Empiiriline – näitab aine elementaarkoostist ja elementide gruppide omavahelist suhet, erandjuhul näitab
Kõikide kattekihtide toime seisneb selles, et nad eraldavad metalli kahjulikest välismõjudest. Metallkatetel on veel lisaks elektrokeemiline toime. Kui kaks metalli asetada elektrolüüti, siis hävineb negatiivsema potensiaaliga metall, kaitsdes samal ajal positiivsema potensiaaliga metalli 16. Tardkivimid- tekkimine, eriliigid, kasutuskohad Tekkinud on tardkivimid vedela magma hangumisel. Populaarseim neist graniit. Intrusiivsed ehk süvakivimid on tekkinud sügaval Maa koore all suure rõhu juures. Nad on jahtunud aeglaselt ja ühtlaselt. Seepärast on nad tihedad, tugevad ja raskelt töödeldavad. Efusiivsed ehk purskekivimid on tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja ebaühtlasemal jahtumisel, seetõttu on nad ka ebaühtlasemate omadustega. Sõmerad tardkivimid on tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Nad on teralise või poorse ehitusega ja kerged.
• Vett läbilaskvad paisud ehk äravoolupais– seadmete kaudu mida nim veelaskudeks – Ülevoolupais – veelask asub paisu harjal – Põhjalasuga läbivoolupais– veelask asub paisu kehas – Süva- ja põhjalasuga läbivoolupais - veelask asub paisu kehas Gravitatsioonipaisud kaljusel pinnasel Pinnase liigitus ja ettevalmistus Kaljupinnasteks loetakse tardkivimid, magmakivimid ja graniit. Ka settekivimid, liivakivimid, lubjakivid, paas. Esimestel hea kandevõime survetugevusega 32*104 kPa. Settekivimitel aga 3 – 28*104kPa. Poolkaljused pinnad – kipsid, kivisoolad, merglid Ehituslikult kokkusurumatud kuid liigniiskuse korral kaotab tugevuse. Aluspinnasega paremaks kontaktiks eemaldada kattepinnas. Süvendid peale kultuurkihi eemaldamist (praod, lõhed) täita betooni, bituumeni, liiva, saviga. •Põhiliseks materjaliks betoon, harvem raudbetoon.
www.eaei-ttu.extra.hu 1) Elementide omaduste perioodilisusseadus: Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ja lihtsamate liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). (Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Periodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omadused. Suurtes perioodides nii pea- kui ka kõrvalalarühmade elementide omadused korduvad perioodiliselt. Kahe esimese peaalarühma elemendid asuvad perioodi paarisarvulistes, ülejäänud paarituarvulistes ridades. Paarisarvulistes ridades on ülekaalus metallilised omadused. Metallilised omadused tugevnevad peaalarühmas ülalt alla, mittemetallilised omadused aga nõrgenevad. VII peaalarühmas on tüüpilised mittemetallid. Alates III peaalarühmast nim suurte perioodide paarisarvuliste ridade elemente siirdeelementideks. ...
Keemia ja materjaliõpetus 1. Sõnastage ja kommenteerige (millistel juhtudel on vaja neid arvestada või kasutada) Elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus: Keemil elem ja nendest moodust liht-ja liitainete omad on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omad. Suurtes perioodides nn pea- kui ka kõrvalalarühmade elementide omad korduvad perioodiliselt. Kahe esimese peaalarühma elemendid asuvad perioodi paarisarvulistes, ülejäänud paarituarvulistes ridades. Paarisarvulistes ridades on ülekaalus metallilised omad. Metallilised omadused tugevnevad peaalarühmas ülalt alla, mittemetallilised omadused ag...
määratletakse pilves olevate valgus kui kõige lühiajalisem murdub kõige Kuigi atmosfäär neelab ultravioletset ja karakteristikutest. Suurima jääkristallide kuju ja orientatsiooniga. rohkem, punane valgus seevastu kõige infrapunast kiirgust, soojeneb õhk siiski temperatuurijuhtivusega pinnas on graniit. Korrapärased kristallid võivad omada 6 vähem. Seepärast ongi vikerkaare alumine vahetult päikesekiirguse mõjul vähe. Liival on tunduvalt väiksem tahulise prisma, püramiidi ja plaadi kuju, osa sinakasvioletne ja ülemine Kiirguse neeldumise tagajärjel soojeneb temperatuurijuhtivus. Suurt mõju pinnase
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). Ehitiste a) b) c) d) Joonis 1.1 Pinnasega seotud ehitised või nende osad.a) pinnasele toetuvad (madal- ja vaivundament) b) pinnast toetavad (tugiseinad) c) pinnasesse rajatud (tunnelid, süvendid d) pinnasest rajatud (tammid, paisud) koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab pinnasega kontaktis olevate ehitiste deformeerumist või püsivuse kaotust. Töökindlate ja ökonoomsete ehituste kavandamiseks on vaja teada pinnase käitumise s...
vesinikioonide hulk (H+). Väljendatakse pHväärtusena. Neutraalne: pH=7. Loodusliku vee pH on 5,6, seega veidi happeline. Pinnas (kivim ja vesi) võivad happeliste sademete H-ioonid kahjutustada puhverdusvõime. Vesinikioonid tõrjuvad teised katioonid (positiivselt laetud ioonid Ca2+, Na+, K+, Mg2+) kivimist välja ja need kanduvad mujale. Lubjakivi suudab nii siduda rohkesti H+ ioone. Aeglaselt murenev graniit aga mitte. Ka atmosfääris sisalduvad katioonid ( nt. Ca2+ neutraliseerivad happeid.) Osooniprobleemid Troposfääris liiga palju ja kasvab, stratosfääris kahaneb. Troposfääris 10% osoonist. Stratosfääris 90% osoonist.Stratosfääri sattunud väga pikaealised ühendis (eeskätt CFC-ühendid, halogeensüsivesinikud ja dilämmastikoksiid) hävitavad osooni kihti. Osoon- Hapniku allotroopne modifikatsioon.Eluslooduse seisukohalt vastuoluline ja tähtis gaas. Väheneb
Soomes kehtib 2000.a. loodud põhiseadus. Soome keskmine rahvastikutihedus on 15,5 in/km2. Asustustihedus väheneb põhjapoole liikudes. Linnarahvastiku osatähtsus on 61%. Üle 100 000 elanikuga linnu on kuus, suurim Helsingi. 2% rahvastikust on välismaalased, neist 23% vene, 13% Eesti ja 8% rootsi kodanikud. Üle 80% moodustavad luterlased. Soome asub 60o pl põhjas ning asub Fennoskandia kilbil. Aluskorras on kristalsed kivimid, mis ka paljanduvad, need on peam. graniit, gneiss ja kvartsiit. Maapind peamiselt nõrgalt künklik. Maapinna keskmine kõrgus 152 m. Sood ja rabad moodustavad maismaast 32%. Pinnakate koosneb moreenist, liivast ja viirsavist ning enamasti õhuke. Soome on üks Euroopa järvederikkamaid maid (siseveekogud 10% riigi pindalast). Suurim järv on Saimaa. Kõrgeimad mäed asuvad riigi põhjaosas Skandinaavia mäestikus (Halti 1328 m). Soome lõuna- ja edelarannik on tugevalt liigestunud ja saarerikkas. Suurim meresaar on Ahvenamaa (685 km2)
mullas. Seda on suhteliselt raske tõestada. Vahel kaasneb sellega ka väetusefekt, happelise depositsiooni algus võib olla positiivse mõjuga. Alles siis kui toitained lõpevad, algab negatiivne efekt. Seega ei sõltu happeline depositsioon ainult saastest, vaid olulised on ka mulla omadused. Kui happeline depositsioon kulutab taimedele vajalikke aluselisi katioone kiiremini kui neid murenemisprotsessis juurde tekib, siis muld hapestub. Aeglaselt murenevad kivimid nagu graniit, ei pidurda hapestumist. Parem on puhverdusvõime aladel, kus aluspõhjaks on kergesti murenev, paks kivimikiht. Eriti hästi puhverduvad mullad, mis sisalduvad kaltsiumkarbonaati (CaCO3). Kui sellisele mullale sadeneb rohkesti H+ ioone, vabanevad toitekatioonid Ca2+, K+, Mg2+, mis neutraliseerivad happelise depositsiooni kahjuliku mõju. Euroopas asuvad tundlikumad alad Skandinaavias, Suurbritannias ja Saksamaa põhjaosas. Sageli hinnatakse saaste ulatust puude põhjal
Pilet 1.Materjali all mõistetakse sageli tahket ainet, millest võib valmistada midagi kasulikku. Materjal on selline kindlate kasulike omadustega aine või ainete kompleks, mida kasutatakse kas otseselt või kaudselt inimese eksistentsi garanteerimiseks ja elu kvaliteedi parendamiseks. Materjali liigid on näiteks looduslik või sünteetiline, orgaaniline või anorgaaniline, massiivne või väike. Materjale on raske klassifitseerida, sest tunnused on ebamäärased. Materjalide keemia uurib mikrostruktuuri(aatomite, ioonide või molekulide asetus (vastastikune asukoht) mõju materjalide makroskoopilistele(füüsikalised, mehaanilised, rakendusomadused) omadustele. Materjaliteaduse eesmärk on uurida materjale ja nende omadusi ning luua uusi materjale, mille omadused vastaksid mingitele konkreetsetele vajadustele. Materjalide keemia eesmärk XXI sajandil on uute materjalide süntees lähenedes süsteemselt ja teaduslikult(mida kasutatakse, milliseid omadusi...
Geotehnika eksami küsimused 1. Geotehnika olemus. IG(inseneri geoloogia) ; SM(pinnase mehaanika); FE(vundamendi ehitus). Must kast - valge kast. Võimalused. Lahendatavad kuus ülesannet. Geotehnika analüüsib geoloogilisi andmeid ja loob tingimused ning annab soovitused projekteerimiseks. Geotehnika objektiks on ehitised või nende osad, mis: 1. toetuvad pinnasele vundament 2. toetavad pinnast tugisein, sulundsein 3. asuvad pinnases tunnel, allmaaehitis, torud 4. on tehtud pinnasest teetamm, täited Geotehnika kasutab ,,ehitamiseks" pinnast, kuid pinnase eripära võrreldes teiste ehitusmaterjalidega on see, et ta on looduse poolt ette antud ning teda ei saa valida, on tunduvalt nõrgem ja deformeeritavam, vee suur osatähtsus käitumisele ja omadustele. Geotehnika koosneb erinevatest osadest: · Ehitusgeoloogia uuringud, pinnasetingimused ja omadused, geoloogiliste protsesside hinnang ja prognoos. ...
vähemsümmeetriliste molekulidega ühenditel ja ühenditel, mis sisaldavad suure raadiusega aatomeid; o ümaramatel ja sümmeetrilisemate molekulidega ainetel on sulamistemperatuuri (Ts) ja keemistemperatuuri (Tk) erinevus väiksem; o ühe ja sama aine erinevate kristallmodifikatsioonide olemasolu sõltub selle aine koostisesse kuuluvate elementide aatomite omadustest. Hästi tuntud on fosfori ja väävli erinevad kristallmodifikatsioonid. Graniit koosneb samuti kolmest faasist (mineraalist): kvarts, päevakivi ja vilk, kuid nendevaheline faasisiire ei ole võimalik. Aurustumine Iga vedeliku ja mitmete tahkete ainete (I2, UF6 jt) kohale tekib selle vedeliku aur. Osa vedeliku molekule, mille kineetiline energia on piisav, läheb gaasifaasi, osa molekule gaasifaasis, mille kineetiline energia kahaneb, seotakse uuesti vedelikuga. Gaasifaasis olevad molekulid moodustavad vedeliku pinna kohal keskkonna, mida nimetatakse auruks. Auru
Lühendid I Sissejuhatus 1,1 Ajalooline areng 1.2 Optilise andmeside põhimõte 1.2.1Optilise andmeside omadused 1.3 Kaablikonstruktsioonide areng 2. Optilised kiud 2.1 Kiu toimis printsiip ehk tööpõhimõte 2.2 Kiudude põhitüübid 2.3 Materjalid ja mehhaanilised omadused 2.4 Optilised omadused 2.4.1 Sumbuvus 2.4.2 Ühe laine kiu dispersioonid 2.4.3 Ebalineaarsed nähtused 2.4.4 laine kiu pii-lainepikkus 2.4.5 Mitme laine kiu ribalaius 2.4.6 Numbriline auk 3. Valguskaablid 3.1 Kaablistruktuurid 3.1.1 Kiud ja nende kaitstavus 3.1.2 Kaabli tuumastruktuurid 3.1.3 Täiteained 3.1.4 Tõmbe- ja tugevduselemendid 3.1.5 Kest 3.2 Kaablite omadused 3.2.1 Mehhaanilised omadused ja temeratuuri piirkonnad 3.2.2 Sise-ja väliskaablite põhierinevused 3.2.3 Sisekaablite omadused 3.2.4 Sisekaablid ja tulekahju ohutus. 3.2.5 Väliskaablite omadused 3.3 Tüübitähistused ja identifitseerimise süsteemid 4. Valguskaablite montaaz 4.1 Valguskaablite käsitlemine 4.2 Siseka...
Pilet nr. 1 1.Puidu siseehitus, makrostruktuur ristlõikes. 2.Puidu töödeldatavus, lõhestatavus. 3.Puitkiudplaadid. 1.Makrostruktuur: ristlõike joonis ning kirjeldus väljast sisse poole: Korp- kattekude, ülesanne katta ja kaitsta puud kahjustavate välistegurite eest,pole terve puu suhtes ühtlane, korba kihi vigastamine puule halb, vigastatud kohti saab kaitsta õlivärvi või vahaga.(vigastused jagunevad: mehaanilised vigastused, loome vigastused, kliimatilised vigastused-nt külmalõhed, kus kliima soojenedes algab seente areng või leiavad kodu puidukahjurid. Külmalõhed suurenevad iga aasta külmadega) Niin- juhtkude, toitemahlu trantsportiv koore osa e alla liikuvad mahlad, see on erinevatel puudel erineva paksusega. (meie niinepuu on pärn- selle niine kiud on kõige tugevamad ja vastupidavamad, niint tõmmatakse ainult noortelt puudelt...meil pärnametsad seetõttu hävind) Kambium e mähk- toimub uute puidurakkude teke. (puidurakkude teke on er...
Radarid Raadiolokatsioonialused 1.1Raadiolokatsiooni põhimõte Raadiolokatsiooniks nimetatakse objektide avastamist ja avastatud objektide koordinaatide määramist meetodi abil, mis põhineb raadiolainete tagasipeegeldamisel ja peegeldunud raadiolainete vastuvõtul. Sellel põhimõttel töötavat seadet nimetatakse raadiolokaatoriks. Igapäevases keelepruugiks nimetatakse raadio- lokaatorit ka radariks. Termin tuleneb inglise keelest sõnast Radar – radiodetection and ranging 1.2 Radari töö põhimõte Navigatsiooniline raadiolokaator töötab järgmiselt. Saatja genereerib ja kiirgab ülikõrgsageduslikke raadiolaineid, mis sondeerivad ümbritsevat keskkonda. Kui raadiolaine teele satub keha, mille dielektriline läbitavus erineb keskkonna omast, siis teatud osa kehale langevast energiast peegeldub kajana tagasi, millest osa võtab vastu raadiolokaatori antenn ja kuvarile ilmub objekti kaja helendava punkti näol . Sellega on tä...
Eesti Põllumajandusülikool Tehnikateaduskond Mehaanika ja masinaõpetuse instituut Enno Saks Joonestuspakett AutoCAD 2000 (versioon 15.0) II Kolmemõõtmeline raalprojekteerimine & Programmeeritud joonestamine Tartu 2000 1. Ruumilised koordinaadid Ruumiliste jooniste valmistamiseks on vajalik tunda tähtsamaid ruumilisi koordinaatsüs- teeme (vt joonis 1): ristkoordinaate xyz, silinderkoordinaate rz ja sfäärkoordinaate . Silinderkoordinaatide saamiseks tuleb punkt P(x,y,z) projekteerida XY-tasandile, selleks on joonisel 1 punkt P'(x,y,0). Punkti P' kaugus koordinaatide algusest O ongi parajasti polaar- raadius r (r = x 2 + y 2 ), polaarnurk (0O < 360O , või ka 180O < 180O ) on aga nurk X-telje positiivse suuna ja polaarraadiuse vahel, kusjuures x = rcos , y = rsin . Koordinaadid...
Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline ...
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu k...
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
