Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"grammides" - 336 õppematerjali

thumbnail
2
docx

keemia kordamine

Kirjelda denatureerimist. - molekulidevahelised sidemed katkevad ning valk kalgendub. see toimub rõhu, temperatuuri ja muude tegurite toel. 2. Valkudest koosnevad meie siseorganid, sooled, juuksed, küüned, nahk. Millisest valgust saab eelpool nimetatud organeid? - keratiin (juuksed, küüned), kollageen (nahk) 3. Kuidas saab juustust juukseid? - lõhustades valgus olevate aminohapete vahelised sidemed 4. Kui palju grammides me ööpäevas omaenda siseelundeid amonihapeteks lammutame? -ööpäevas lammutab inimorganism umbes 400g valke. 5. Kust saab asendamatuid aminohappeid? - näitekeks piimas, juustus, munast ja lihast saab asendamatuid aminohappeid. 6. Mis vahe on globulaarsel ja fibrilliaarsel valgul? Millised keemilised erinevused neil on? - globulaarsed valgud lõhustuvad kergemini ja lahustuvad vees, on mitmekülgsete aminohappeliste koostisega. Fibrilliaarsed valgud on vastupidi. 7...

Keemia
4 allalaadimist
thumbnail
30
xlsx

Operatsioonianalüüs

x6 = 0 x7 = 0 x8 = 0 W = -23 söödale tehtavad kulutused 14 7.333333 1 13 6.333333 5 11 Ülesanne 3 Kommifirma kavatseb hakata tootma kahte uut sorti šokolaadi. Šokolaadide koostis ning kasutatavate toorainete kogused on toodud tabelis: Tooraine kulu grammides šokolaadide valmistamisel Juku Miku Tooraine kogus Kakaopulber g 24 12 mitte rohkem kui 48 kg Karamell g 6 9 mitte rohkem kui 18 kg Pähkel g - 9 vähemalt 4,5 kg Kasumit planeeritakse saada šokolaadi Juku valmistamisest 13 senti ja Miku tootmisest 18 senti....

tehnomaterjalid
139 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Eksami küsimused-vastused

Mõõt Mõõt on mõõtevahend, mis reprodutseerib mõõtesuuruse üht või mitut teadaolevat väärtust (leppevöörtust). Kuna mõõt säilitab ühe või teise suuruse leppeväärtust, siis koos sellega hoiab ta ka selle suruse ühikut. Mõõdud kehastavad leppeväärtusi vastavate suuruste ühikutes, aga ka kord- või osaühikutes. Näiteks kaaluviht kehastab massi väärtust kilogramides või grammides , mõõtekolb magtu kuupsentimeetrites või ­millimeetrites, pindepaksusmõõt pindepaksust mikromeetrites jne. Mõõdu all võib mõista nii ühe- kui mitmeväärtuselist mõõtu kui ka mõõtude komplekti. Nii moodustatakse mõne suuruse leppeväärtuste mingi kogumi hoidmiseks ja reprodutseerimiseks üksikmõõtudest komplektid, salved jm. sellesarnased kogumid. Näiteks kaaluvihid, pikkusemõõtude komplekt, takistuste salv jne. Ka tootmises kasutatavad piirkaliibrid kuuluvad...

Mõõtmine
190 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Eksami abimees!

Adsorbent on vastav tahke aine (tavaliselt pulbrid või puistematerjalid ­ aktiivsüsi, silikogeel, rauageel); mida suurem eripind sellel on, seda parem. Adsorbtsiooni iseloomustatakse eripinna ja adsorbtsiooni isotermiga ­ adsorbeerunud aine massi ja adsorbendi masside jagatis grammides vertikaalteljel ja aine kontsentratsioon C süsteemis horisontaalteljel. Adsorbtsiooni mehhanismid: keemiline, füüsikaline või vahepealne. Füüsikalise korral sidemed adsorbeerunud osakese (aine) ja pinna vahel suhteliselt nõrgad ja adsorbeeritavat ainet on võimalik pinnalt eraldada; samuti saab atsorbeerivad omadused taastada (silikogeel). Keemilise korral aga moodustuvad liiga tugevad keemil sidemed, et selline eraldamine oleks võimalik. Adsorbendi adsorbeerimisvõimet mõõdetakse...

Keemia ja materjaliõpetus
343 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Keemia konspekt

Temperatuuri mõju, kui tõsta tempi 10 kraadi, kiireneb reaktsioon 26 korda. Lahuste protsent arvutused Lahuse protsendiline koostis väljendab lahustunud aine hulka sajas g lahuses. Lahus= lahustunud aine + vesi n.1 mitmeprotsendiline lahus saadi, kui 220g vees lahustati 40g soola. 100g lahuses on xg soola 260g lahuses on 40g sool X= 40x100 . 260 Lahuse protsent=aine mass x 100% / lahuse mass grammides 3=6/2 n2 kui palju on vaja võtta soola ja vett, et saada 150g 40%list lahust 100g lahuses on 40g ainet. 150g lahuses on x g ainet 60g soola 15060=90g vett n.3 mitu grammi 20%lahust saab valmistada 5g soolast, kui palju on vaja võtta vet Metallide konspekt 1.Kõige kõige: Page 5...

Keemia
509 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Keemia põhimõisted

liitaine ­ keemiline ühend; aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest. 19. allotroopia ­ keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena(allotroobina), nt. Grafiit ja teemant. 20. Aatommass ­ aatomi mass aatommassiühikutes. 21. molekulmass ­ molekuli mass aatommassiühikustes; tähis Mr 22. mool ­ aine hulga ühik(Avogrado arv aineosakesi) 23. molaarmass ­ ühe mooli aineoskakeste mass grammides , tähis - M 24. gaasiliste ainete molaarruumala ­ ühe mooli aine ruumala; V . Gaasidel normaaltingimustel V = 22,4 dm/mol. 25. avogadro arv ­ loendusühikule mool vastav oskakesr arv, N = 6,02 * 10 26. keemiline side ­ aatmite- või ioonidevaheline vastasmõju, mis seon nad molekuliks või kristalliks. 27. mittepolaarne keemiline side ­ 28. polaarne kovalentne keemiline side ­ 29. iooniline side ­ ERINIMELISTE laengutega ioonide vaheline keemiline side. 30...

Keemia
492 allalaadimist
thumbnail
10
pdf

Piirituse tootmine

Piirituse kvaliteedinäitajad: Organoleptilised omadused ei esine muud maitset peale toorainest tuleneva maitse Minimaalne etanoolisisaldus mahuprotsentides 96,0 1 2 Jääkainete maksimaalne sisaldus: Üldhappesus väljendatuna äädikhappe grammides 100- mahuprotsendilise alkoholi hektoliitri kohta 1,5 Estrid väljendatuna etüülatsetaadina grammides 100- mahuprotsendilise alkoholi hektoliitri kohta 1,3 Aldehüüdid väljendatuna atseetaldehüüdina grammides 100- mahuprotsendilise alkoholi hektoliitri kohta 0,5 Kõrgemad alkoholid väljendatuna(isobutüülalkoholi) metüül-2-...

Keemia
79 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Füüsika kordamine 10.klass

Entroopiat mõistet kasutatakse ka TD II printsiibi sõnastamisel: entroopia kasvab suletud süsteemis toimuvate protsesside käigus. ABSOLUUTNE JA RELATIIVNE NIISKUS ­ Õhuniiskus on nähtus, mis seisneb selles, et õhus leidub alati suuremal või vähemal määral veeauru. ABSOLUUTSEKS NIISKUSEKS nimetatakse ühes kuupmeetris õhus sisalduvat veeauru massi grammides ehk õhus leiduva veeauru tihedust =m ­ absoluutne niiskus antud temperatuuril ­ 1g/m3 V m ­ õhus leiduva veeauru mass ­ 1g V ­ ruumala ­ 1m3 SUHTELISEKS ehk RELATIIIVSKS NIISKUSEKS nimetatakse protsentides väljendatud suhet, kus veeauru osarõhk vastaval temperatuuril on jagatud küllastusele vastava veeauru osarõhule samal temperatuuril....

Füüsika
1092 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Toitumisõpetus

Energiat on vaja selleks, et teha tööd: · liikuda; · biosünteesida; · teostada ainete transporti; · jätkata sugu, jne. Seega on toit inimese kehale nii kütuseks, kui ehitusmaterjaliks. Inimtoidu komponentideks on valgud, süsivesikud, lipiidid, vitamiinid, vesi, mineraalained, mikroelemendid. Makrotoitaineid = põhitoitaineid vajatakse päevas grammides . Mikrotoitaineid = minoorseid toitaineid vajatakse päevas mikro- või milligrammides. Valgud Vitamiinid Süsivesikud Mineraalained Lipiidid Mikroelemendid Vesi 3. Peatükk. SEEDESÜSTEEM JA SEEDIMINE. Seedimisel lõhutakse toit seedeensüümide toimel väiksemateks ühikuteks mis imenduvad...

Kokandus
151 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Alkoholi referaat

9 2 Sissejuhatus Alkohol imendub maost kiiresti verre ja sooltesse ning lõpuks jõuab kõikidesse organitesse. Enamus alkoholist seejärel lõhustub ja väljub verest maksa kaudu, vaid väike osa (10%) väljub uriini, hingeõhu ja higi kaudu. Alkohoolsed joogid mõjutavad vere alkoholisisaldust (alkoholi grammides ühe liitri vere kohta) erinevalt, sõltuvalt inimese soost, kehakaalust, vanusest, geneetilistest omadustest, joomise kiirusest ja sellest, kas joomise ajal ka süüakse. Naistel on kehas vähem vett (ja rohkem rasva) kui meestel ning seetõttu tekib naiste veres sama alkoholikoguse joomisel ka suurem alkoholisisaldus. Maks vähendab vere alkoholisisaldust kiirusega 0,15g/l tunnis. See tähendab, et 55 kg kaaluval naisel kulub 2,5 tundi, et vabaneda joogis sisalduvast 10...

Inimese toitumisõpetus
164 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Keemia mõisted 10 klassis

Tugev elektrolüüt- jaguneb lahuses täielikult Nõrk elektrolüüt- jaguneb lahuses ainult osaliselt Ioonsed ained on tugevad elektrolüüdid Happe elektrooniline dissotsiatsioon ­ happe ja vee molekulide vaheline keemiline reaktsioon, milles tekivad hüdrooniumioonid ja (happe) anioonid. Aine lahustuvust väljendatakse tavaliselt lahustunud aine maksimaalse kogusega grammides , mis võib lahustuda 100g lahustis antud temperatuuril. Molaarne kontsentratsioon väljendab lahustunud aine moolide arvu 1 liitis ehk 1 dm3 lahuses. Tugevate hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon lahuses on täielik. Nõrkade hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon vesilahuses on pöörduv reaktsioon. Mitmeprootoniliste hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon on astmeline. Ioonidevahelised reaktsioonid kulgevad vähelahustuva ühendi (sademe) tekkimise suunas....

Keemia
93 allalaadimist
thumbnail
22
doc

1. semestri konspekt

Põhiline areng toimus 19. sajandil. 1824 ­ Inglise teadlane avastas Portlandi tsemendi. 1828 ­ Saksa teadlane sünteesis esimest korda orgaanilist ainet. Sai alguse plastmasside areng. (Wöler) 1867 ­ Prantsuse aednik Monier' patenteeris esimese raudbetooni konstruktsiooni (suur lillepott, liitmaterjal). 1876 ­ Avastati silikaattellis. Silikatsiidi areng, tootmine. (Johannes Hint) 1889 Pariisi maailmanäituseks tehtud Eiffeli torn, metallikonstruktsioonide areng. 20. sajand arendas edasi neid materjale. EHITUSMATERJALIDE OMADUSED FÜÜSIKALISED OMADUSED: 1) ERIMASSIKS nim. materjali mahuühiku massi tihedas olekus (poorideta). Kivimaterjalidel 2,2 ­ 3,3 g/cm3 Metallidel 7,2 ­ 7,8 g/cm3 Org. materjalidel ­ 0,9 ­ 1,6 g/cm3 2) MAHUMASSIKS e. tiheduseks, nim. Materjali mahuühikus massi looduslikus olekus (poorid...

Ehitusmaterjalid
133 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kuld referaat

Kulla sünteesimine teistest ainetest on tänapäeval võimalik, aga majanduslikult on see mõttetu, sest kulla sünteesimine läheb maksma tunduvalt rohkem kui saadud kulla enda väärtust on. Kuid juba vanadel aegadel üritati seda saavutada, antud nn teaduse nimi oli alkeemia. Kuld investeeringuna Hind Kulda mõõdetakse grammides või untsides. 1 unts (oz) on võrdne 31,107 grammiga. Kui kulda on segatud mõne muu metalliga, siis seda väljendatakse karaatide, 24 karaati tähistab puhast kulda. Kuid kullasisaldust antakse ka järjest tihedamini kümnendsüsteemis, näiteks kullasisaldus 0,999 tähendab väga puhast kullasulamit. Alates 1919. aasta septembrist kaubeldakse kullaga avatud turul. Alates sellest ajast avaldab Londoni kullaindeks päev kullahinda....

Keemia
83 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Keemia riigieksami põhimõisted

IOON ­ laenguga aatom või aatomite rühmitus. KATIOON ­ positiivse laenguga ioon. ANIOON ­ negatiivse laenguga ioon. MOLEKUL ­ liht- või liitaine väikseim osake, millel on kõik selle aine põhilised keemilised omadused, koosneb aatomitest. AATOMMASS ­ aatommassiühikutes väljendatud aatomi suhteline mass. MOOL ­ aine hulk, mis sisaldab 6*1023 aineosakest. MOLAARMASS ­ aine ühe mooli mass grammides . AVOGADRO ARV ­ osakeste arv ühes moolis aines; NA=6,02*1023 dm3/mol. GAASI MOLAARRUUMALA ­ kõikide gaaside ühe mooli ruumala normaaltingimustes; Vm=22,4 dm3. KEEMILINE SIDE ­ aineosakeste vahelise vastasmõju kindel viis, tekkes osalevad väliskihi elektronid. MITTEPOLAARNE KOVALENTNE SIDE ­ sama elemendi aatomite vahel, elektronegatiivsused on ühesugused. X=0. POLAARNE KOVALENTNE SIDE ­ moodustub erinevate mittemetallide aatomite vahel,...

Keemia
311 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Loengud I-II

Teesalu S., Vihalemm T. Seedimine. Toitumine. Dieedid. Tartu, 1998. (1993). 2. Zilmer M., Kokassaar U., Vihalemm T., Pulges A. Vitamiinid, Tartu, 1996. 3. Zilmer M., Vihalemm T., Kokassaar U. Toit ­ antioksüdantsus, oksüdatiivne stress, ennetuslik tervisekaitse. Tartu, 1995. 4. Kokassaar U., Vihalemm T., Zilmer M., Pulges A. Inimtoidu loomulikud ja sünteetilised komponendid. Tartu, 1996. 5. Kuivjõgi K., Liebert T., Mitt K., Saava M., Teesalu S. Eesti toitumissoovitused. Tallinn, 1995. 6. Zilmer, M. Normaalne söömine 7. Maser, M. Igaühele oma tõde. Pegasus OÜ, 2005. 8. Teesalu, S. Toitumine tõhusalt ja individuaalselt igas eas. Tartu 2006. 9. Coultate, T.P. Food, the chemistry of its components, 1996 10. Allen, J.C., Hamilton, R.J. Rancidity in foods. Blakie Acad. @ Professional, 1996. 1. loeng 1. Organismi energiavajadus....

Inimese toitumisõpetus
45 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Agrometeoroloogia arvestus

Maapinnalt ta aurab uuesti. Õhu niiskuse karakteristikud ­ - Õhus oleva veeauru rõhk e ­ mm Hg või mb. Mida rohkem õhk sisaldab veeauru, seda suurem on selle veeauru osarõhk õhu kui gaaside mehhaanilise segu kogurõhus - Absoluutne niiskus a on 1 kuupmeetri õhus oleva veeauru hulk grammides . Seega sisuliselt näitab absoluutne niiskus õhus sisalduva veeauru tihedust g/m3. - Relatiivne niiskus r on õhus oleva veeauru rõhu suhe samal temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhusse, väljendatuna %-des. Näitab, kuivõrd lähedal on õhk küllastumisolukorrale. Kui õhk oleks täiesti kuiv (kõrbetes), siis relatiivne niiskus oleks 0%. Kui aga õhk on aga veeauruga küllastunud (udu), siis on relatiivne niiskus 100%...

Füüsika
100 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Praktikumi spikker

* Jahutatakse eksikaatoris ja kaalutakse mg täpsusega. Üldise poorsus(Pü): suurus sõltub huumushorisondis peamiselt lõimisest orgaanilise aine sisaldusest, kõlvikust ja kasutavast agrotehnikast ning sügavamates horisontides peamiselt lõimise erinevusest ja gleistumise esinemisest või puudumisest.Leetmuldade sügavamate horisontide üldine poorsus on umbes 10% madalam kui huumushorisondis. Tahkefaasi tihedus(De):nim kuiva mulla tahke faasti 1 cm3 massi grammides .Mulla De on sõltub tema koostisest, tahkete koostisosade vahekorrast ning nende tihedusest.Mulla De määramine põhineb tema poolt väljatõrjutud vedeliku ruumala määramisel .Määratakse 50-100 ml mahutavusega püknomeetris või mõõtekolvis.*Mõõtekolv täidetakse destilleeritud veega.*Kaalutakse 20 g absoluutkuiva mulda:*Mullale lisatakse u.25ml dest.vett ja keedetakse väikesel tulel.*Pärast jahutamist täidetakse mõõtekolb dest. veega,kuivatakse ja kaalutakse mg täpsusega...

Mullateadus
256 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Tubakaseadus

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ÕPPETOOL UURIMISTÖÖ ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIAS TUBAKASEADUS Koostaja: Liisi Pajula; A83695; BA I aasta Juhendaja: prof. Raul Narits TARTU 2008 Sissejuhatus Peamine põhjus, miks ma valisin tubakaseaduse, on minu suur vastumeelsus kõikide tubakatoodete suhtes. Seetõttu on mulle väga meele järgi need muudatused, mis lähiminevikus Eesti tubakaseadus tehti. Mitte vähem oluline ei ole muidugi antud seaduse vastavus uurimistöö kirjutamise reeglitele. See kuulub objektiivsesse õigusesse ning on vastu võetud hiljem kui 2001. aastal. Käesolevas töös uurin seaduse asukohta rahvusliku õiguskorra püramiidis, analüüsin akti olemust ja seda, millisesse õiguse valdkonda ta kuulub, arutlen tubakaseaduse õigusliku ideol...

Õiguse entsüklopeedia
332 allalaadimist
thumbnail
73
pdf

Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt

Aatomit moodustavate osakeste omadused on antud tabelina joonisel 2.3. 2.2.1. Aatomnumbrid. Aatomnumber annab prootonite arvu tuumas ja neutraalse aatomi puhul on aatomnumber võrdne elektronide arvuga tema elektronpilves. Aatomnumber identifitseerib elemendi asukoha elementide perioodilises süsteemis. 2.2.2. Aatommassid. Elemendi aatommass on 6,023 1023 aatomi (Avogadro arv) antud elemendi mass grammides . Aatommassi ühikuks on võetud 1/12 süsiniku aatomi C12 massist. Seega süsinik C12 aatommass on 12. Loodusliku süsiniku aatommass ei ole aga täisarvuline ja on 12,011. See on tingitud sellest, et looduslik süsinik sisaldab endas umbes 1,1 % isotoopi C13. Isotoop C12 sisaldab tuumas 6 prootonit ja 6 neutronit. Samal ajal isotoop C13 sisaldab tuumas 6 prootonit ja 7 neutronit. Seega isotoopide tekke aluseks on ühesuguste prootonite arvu 13...

Ökoloogia ja...
96 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Mool

Mool on aineosakeste loendusühik: 1 mool sisaldab 6,02 x 1023. Mooli tähis on n ja ühik mol. Avogadro arv võrdub alati 6,02 x 1023 ja selle tähis on NA . Molaarmass on ühe mooli osakeste mass (grammides), tähis on M ja ühik g/mol. Aine molaarmassi arvutatakse nii, et võetakse iga aine aatommass ja liidetakse kokku, nt M(CO2) = 44g/mol (12+16x2). Molaarruumala on normaaltingimustes Vm = 22.4 dm3/mol. Järgmised valemid on abiks arvutamisel moole, molekulide arvu, massi või ruumala. n = N/NA n = moolide arv N = molekulide arv NA = Avogadro arv (6,02 x 1023) n = m/M n = moolide arv m = aine mass M = molaarruumala n = V/Vm n = moolide arv V = aine ruumala Vm = molaarruumala ...

Keemia
160 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun