põhjaeesti keelt loetakse eesti keele murreteks. Probleemiks on see, mille poolest keel ja murre erinevad. Keele saatuseks on tihti ainult normikeel, mida peetakse tõeliseks keeleks. Keele ja kohamurde erinevus ei ole seega üldjuhul seotud mitte keeleliste erinevustega, vaid ajalooliste, sotsiaalsete, kultuuriliste ja poliitiliste piiridega. Dialekt- tähistab keele varianti, mis erineb grammatiliselt, fonoloogiliselt ja leksikaalselt teistest variantidest ning on seotud geograafilise koha ja/või kindla sotsiaalse grupiga. Enamasti on nii, et peame üht dialekti ,,õigeks". Keeled maailmas- kõige rohkem erinevaid keeli esineb Aafrika keskosas ja Kaukaasia piirkonnas ka väga palju erinevaid keeli. Aasias on lingua frankaks vene keel. Lingua franca- rahvastevaheline keel, mida kasutavad omavahel rahvad, kes ei räägi tavalises elus üht ja sama keelt
Pille oli ehmunud. Et Pille ehmus et koer Tekstiloomeoskuse õpetamine 60 võib ära uppuda. Grammatiline Jutustuses esinevad nii liht- Ülekaalus Esinevad mitmed õigsus ja kui liitlausungid. Lisaks vähelaiendatud agrammatilised keerukus grammatiliselt õigetele lihtlausungid ja lausungid: lihtlausungitele kasutab ka ahellausungid. elliptilised põimlausekonstruktsioone Esineb üksikuid lausungid**, millest (nt Kui...., siis.....; agrammatisme (nii puudub üks või mitu Sellepärast, et....; sest, et), sõnavormi kui lauseliiget; vastandava seosega süntaktilisi vigu). agrammatilised baas-
mõtteid vahele panema ja seetõttu muutub esineja jutt raskesti jälgitavaks. Väga kiiresti räägitavat juttu (näiteks 250–275 sõna minutis) on raske jälgida, ehkki inimene on võimeline sellist infot töötlema. Seda kinnitab ka lugemise tempo, mis kõigub 200– 400 sõna vahel minutis (Hennoste 2000: 1139). Pausid: Inimese jutt on tavaliselt väga katkendlik ja fragmentaarne ning täis pause. Enamikel juhtudel on pausid grammatiliselt õigel kohal – näiteks lause lõpetamisel, enne küsimusi ning täpsustavaid konstruktsioone. Kuid inimesed kasutavad pause ka fraaside keskel, korduvsõnade vahel ning lausete struktuuri rikkumise korral. Pausid võivad olla nii täidetud kui ka tühjad. Näiteks võidakse pause täita mitmesuguste vokaalidega (eee) või siis parasiitsõnadega (nii, kule, onju, eksju, misasi jne). Võimalik, et nii hoitakse sõnajärg endale, vältides partneri poolt järje ülevõtmist. Sagedamini
· Vormi ja sisu vastuolu retoorilised laused o Retooriline hüüatus: konstateerib, kinnitab mingit tõsiasja hüüdaluse intonatsiooniga: kui piimapehme õhk, kui mahedad on varjud. Loogilise sisu poolest on see väitlause. o Retooriline pöördumine: tähendab pöördumist eemalviibijate, surnute, loodusnähtuste ja jõudude või ka enda kui vestluspartneri poole o Retooriline küsimus: on küsilause grammatiliselt vormilt, sisult hüüdlause, millele vastab ka hüüdlause intonatsioon: kas siis selle maa keel laulutuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida? 14 9. Kirjandusteose maailm ja aegruum Raam. Olles ruumiliselt piiratud, kujutab kunstiteos endast piiramatu maailma mudelit. Kunstiteos on lõpmatu maailma lõplik mudel. Juba üksnes seetõttu, et
varjatud mõtet. John Langshaw Austin keskendus kõneakti tüübile, mida ta nimetas performatiivseks Performatiiv kõnetegu, siin on tegemist kõneaktiga, kus kõneleja lisaks ütlemisele ka teeb midagi: millegi ütlemine tähendab millegi tegemist (Austin, 1962). Performatiivsed kõneaktid sisaldavad performatiivseid verbe (nt ma väidan, arvan, kinnitan, kuulutan jmt). Kõneaktid Lokutiivne kõneakt, väljenduslik. Grammatiliselt õigesti koostatud lause, millel on tähendus Illokutiivne kõneakt (küsimine, vastamine, lubamine jne), kõnetegu. Väljendab midagi. Perlokutiivne kõneakt kutsub üles, stimuleerib mingit tegevust. Kommarid ahju! (väljavõte ekspertiisiaktist) lokutiivne (öeldakse midagi, kasutades seejuures normaalkeele grammatikat ja tähenduslikke sõnu) illokutiivne (lausung on sotsiaalne, avalik, sel on konkreetne suunitlus ehk intentsioon [mida saab
TsüS §3. Tõlgendada saab erinevaid aspekte aluseks võttes: Grammatiline tõlgendamine sõnaline tõlgendamine. Normi mõte peab tulenema seaduse sõnastusest. Seadusandja ülesandeks on sõnastada õigusnormid võimalikult selgelt.Kuid see pole nii lihtne.... Kui on tegemist kod õigusega, siis eelkõige need üldosa sätted on suhteliselt abstraktsed (et nad erinevatele elusituatsioonidele oleksid kohaldatavad). Ja nüüd tahta, et kõik leks grammatiliselt perfektne, on liiga palju. Kodifitseeritud õigusnormidega süsteemis on vaja seadustest arusaamiseks vaja teada mõisteid ning on vaja aru saada mõistetevahelisi seoseid. (bahel on seaduses ära toodud mõisted). Grammatilisest tõlgendusest tuleb alata ja vahel sellest piisabki. Süstemaatiline tõlgendamine (Tsüs §3) norme tuleb tõlgendada koos teiste normidega. 1 normis kasutatud mõisted on avatud (seletatud) mõnes teises normis.
TsüS §3. Tõlgendada saab erinevaid aspekte aluseks võttes: Grammatiline tõlgendamine – sõnaline tõlgendamine. Normi mõte peab tulenema seaduse sõnastusest. Seadusandja ülesandeks on sõnastada õigusnormid võimalikult selgelt.Kuid see pole nii lihtne.... Kui on tegemist kod õigusega, siis eelkõige need üldosa sätted on suhteliselt abstraktsed (et nad erinevatele elusituatsioonidele oleksid kohaldatavad). Ja nüüd tahta, et kõik leks grammatiliselt perfektne, on liiga palju. Kodifitseeritud õigusnormidega süsteemis on vaja seadustest arusaamiseks vaja teada mõisteid ning on vaja aru saada mõistetevahelisi seoseid. (bahel on seaduses ära toodud mõisted). Grammatilisest tõlgendusest tuleb alata ja vahel sellest piisabki. Süstemaatiline tõlgendamine (Tsüs §3) – norme tuleb tõlgendada koos teiste normidega. 1 normis kasutatud mõisted on avatud (seletatud) mõnes teises normis
teistest ning seega juba loodusepoolsele legitimeeritusele. Sellele viitas ka keisri seadusejõuliste käskude nimetamine constitutio principis. Eelklassikalises, loomuõiguslikel printsiipidel põhinevas õigusteaduses tähendas constituere, constitutio hoopis normi tähenduse tuvastamist tõlgendamise kaudu. Lähtudes sellest tähendasid keisri constitutio’d iseenesest juba tõlgendust, mille puhul tuli nüüd tõepoolest kasutada vaid grammatiliselt tõlgendusmeetodit kui üldse. Seepärast jätkus ka printsipaadi ajal institutsionaalse õigusteaduse domineerimine. Samas võimaldas printseps, kelle erivolitused ja võim olid põhjendatud just loomuõiguslikult, ka loomuõiguslikke õigusinstituute ja tõlgendamist. Esimese õigusteaduslikest koolkondadest, prokuliaanide koolkonna rajas Labeo, kes oli Serviuse õpilase Trebatiuse õpilane. Oma nime sai koolkond Labeo õpilase Proculuse järgi (D. 1, 2, 2, 52; 53)
Küsimused peaksid olema: 1. Võimalikult täpsed ja fokusseeritud. Milliseid jooke te eelistate? 2. Võimalikult lühikesed ja kompaktsed. Millised mõtted tulid Teile pähe, kui teil tuli võtta vastu otsus oma külmiku jääkapi parandamisvõimaluste kohta, kui Te märkasite, et see ei külmeta enam nii hästi kui siis kui Te selle külmiku ostsite? 3. Võimalikult üheselt interpreteeritavad. Kui palju Teil lapsi on? 4. Vastajale võimalikult arusaadavas keeles. 5. Grammatiliselt võimalikult lihtsad. Te ju ei armasta pelmeene? __JAH __EI 6. Kõike hõlmavad Millisel ametikohal Sa töötad Küsimustiku koostamine 1. Kattuvate vastusevahemikega. Milline on Teie sissetulek? 0-5000; 5000-10000; 10000-15000 2. Suunavad. Te ju ei armasta pelmeene? __JAH __EI Kas ka Teie olete suur teatrihuviline? __JAH __EI 3. Kahekordsed. Kas teenindus oli kiire ja sõbralik? 4. Vastajalt üldistusi nõudvad. Kui Te ostate kala, kas te muretsete tema värskuse pärast? 5
• Broca afaasia – kõne ei ole sorav, esineb grammatikavigu • Wernicke’se afaasia – kõnest arusaamine on häirunud; kõnelemine on sorav, kuid kõnel võib puududa • Anomia – kahjustunud on võime objekte nimetada– Lemma– Fonoloogia • Agrammatism – kahjustunud on võime paigutada sõnu grammatilistesse lausetesse • Soravusafaasia – vaatamata sellele, et kõne on grammatiliselt korrektne, on probleeme sõnade leidmisega. (väljamõeldud sõnad) Keel ja mõte • Keel on vahend, mida me kasutame oma mõtete teistele edastamiseks • Whorfi hüpotees: - Keel määrab või mõjutab mõtlemist –Keel määrab mõtlemise – meie mõtted on piiratud keelega, milles me mõtleme –Keel mõjutab taju –Keel mõjutab mälu VAIMSETEST VÕIMETEST
Need on reelgid, mille alusel saab moodusadda normaalseid lauseid. Kõneprotsess on abstraktne seletus, mida peaks tegema lause moodustamiseks. ("Kõnearendus" lk 146) Chomsky arvab: "keel on n+1 lauset." Grammatikas on mehhanism, mis võimaldab moodustada n+1 normatiivseid lauseid. Teooria kirjeldab abstarktset lausemoodustust.Mitte konkreetset kõnet. "Inimese tegevus kui masin" Masinal aga pole plaane, motiive, eesmärke. Süntaks see on ülim võrreldes fonoloogia ja semantikaga. Grammatiliselt õigel lausel ei pea olemas tähendus. Sest süntaksil on oma teatud autonoomia. Chom siis uuris abstarkset lauseloomet, aga uurima hakati mõistmist: kas ehitus ja muutepoid mojutavad mõistmist w mitte. Samas lauseloomet mõjutab ju ka kes? seda moodustab. Chom ütled ka: Morfeemid ja ka sõnad on mitmetähenduslikud (Õige!). Seos morfeemide ja sõnade vahel.Chom öelnud: "Keele grammatilise strukturi ja semantika vahel on osaline vastavus mitte üksühene vastavus
Landau-Kleffneri sdr.- epileptiline entsefalopaatia Leiti: • Omandatud epileptiline afaasia (kõne defitsiit tekib kõige sagedamini 3-7.a.vanuses, • oleviku ja mineviku eristamine 6.a. progresseerub 1.a.) • ajasõnad aitavad grammatiliselt aega mõista: enne praegu pärast (vr juba jälle veel) – kaob kõne mõistmine (fluktueeruv) ja seejärel – ekspressiivne kõne, Kui ajukahjustus, nt aneurüsm vasakul, siis laulda oskab, sõnumist aga ei saa aru. Parema – kahjustus püsiv ja raske korral ei oska laulda, aga sünumist saab aru. – kujuneb autistlik käitumismuster
Kokkuleppemenetluse 2 osa: 1) millises süüdistuses kohus süüdistatava süüdi mõistab süüküsimus. Kohus teeb kindlaks, kas vabatahtlikult? 2) kokkuleppe sisu. 3-1-1-8-12 (prokuratuuri tegevus kokkuleppe sõlmimise järel, kokkuleppest loobumine) KrMS § 245 lg-st 5 tuleneb, et pärast kokkuleppe sõlmimist edastab prokuratuur kokkuleppe koopiad süüdistatavale ja kaitsjale ning saadab kriminaaltoimiku kohtusse. Viidatud sätte imperatiivse sõnastuse tõttu ei ole sellest võimalik grammatiliselt tuletada prokuratuuri pädevust loobuda kohtueelses menetluses juba sõlmitud kokkuleppest sel teel, et kriminaalasi koos kokkuleppega jäetakse kohtusse saatmata. Sellist järeldust kinnitab ka KrMS 9. peatüki 2. jaos sisalduva kokkuleppemenetluse regulatsiooni kui terviku analüüs, millest nähtub, et § 247 lg 3 kohaselt on seadusandja näinud ette pooltele võimaluse loobuda sõlmitud kokkuleppest kohtuliku arutamise käigus
eesmärk ja selle allutatus tunni üldisele didaktilisele eesmärgile, täpne tunni planeerimine ja iga etapi õige ajaline jaotus. Frontaalse töö ühendamine individualiseeritud ja diferentseeritud lahenemisega. 7. Igas matemaatikatunnis peab toimuma kordamine, s.t. peab olema täidetud kordamise järjepidevuse nõue. 8. Igas tunnis tegeleb õpetaja õpilaste kõne arendamisega, laiendab nende sõnavara uute väljenditega, jälgib, et õpilaste kõne oleks täpne, lakooniline ja grammatiliselt õige. 9. Matemaatikatunnid seostuvad tihedalt teiste ainetundidega, tööõpetuse tundidega ja eluga. 10. Matemaatikatundidel on praktiline suunitlus, nad lahendavad intellektipuudega õpilaste sotsiaalse adaptatsiooni, rehabilitatsiooni ja habilitatsiooni ülesandeid. 11. Õpetaja peaks kujunema õpilaste jaoks eeskuju etaloniks: suurepärane õppematerjali ja selle õpetamise metoodika valdamine, instruktsioonide täpsus, lakooniline kõne, emotsionaalsus, heasoovlik suhtumine õpilastesse.
tegelaste, sündmuste, käitumismotiivide, tegelaste tunnete ja mõtete kohta; lause lõpetamine. 6. Eelnevalt analüüsitud teksti jutustamine Kinnistav Vaatame nüüd, kas kiisu ja kana said etapp kõigest aru. Nemad ütlevad sulle lauseid. Laps verifitseerib 1. Kui keegi ikkagi eksib, siis paranda teda. grammatiliselt lauseid ja kordab Grammatiline Kana ütleb: Peale konna kadumist mõtles korrektse lause. verifitseerimin Mati muremõtteid (õige). e(Mitmuse Kassike ütleb: Metsas kohtas poiss osastava jänesesid (jäneseid). käände (-id; Kana ütleb: Metsas kohtas poiss veel -sid rebasesid (rebaseid).
Kui palju lauseid võib moodustada kolme sõnaga mulle, meeldib, matemaatika? Rõõmuks ja motivatsiooniks paneme nad esiteks muidugi kirja: Mulle meeldib matemaatika. Mulle matemaatika meeldib. Meeldib mulle matemaatika. Meeldib matemaatika mulle. Matemaatika mulle meeldib. Matemaatika meeldib mulle. Neid lauseid on seega täpselt kuus. Eesti keel on vahva, kuna paljudes teistes keel- tes ei oleks kõik toodud kuus lausest grammatiliselt võimalikud, meil aga teatud mööndustega on. Siiski oleks olnud ilmselt meeldivam, kui ei oleks pidanud kõiki lauseid loetlema ning oleksime võinud kohe mõne valemi abil öelda, palju erinevaid lauseid leidub. Kuidas sellist valemit leida? • Märkame, et esimese sõna valikuks on meil kolm võimalust: mulle, meeldib või matemaatika. • Kui oleme esimese sõna valinud, jääb täpselt kaks võimalust teise sõna valikuks.
Teoreem on väide, mida saab antud süsteemi piires tõestada, kasutatakse aksioome ja tuletusreegleid (nt Pythagorase teoreem). Märkide omavahelisi suhteid käsitleb süntaktika ning keelemärkide puhul on selleks grammatika. Keele süntaks on reeglite komplekt, mille alusel saab öelda, kas uuritav keeleline objekt vastab antud keele normidele või mitte, nt eesti keele süntaks määratleb, kas sõnad ja neist koostatud laused on grammatiliselt korrektsed või mitte. Lausearvutuse materjalis mainiti, et ka lausearvutus on omaette keel ning defineeriti lausearvutuse süntaks (D.7.5), predikaaltloogikas defineeriti predikaatarvutuse süntaks (D.8.7). Tuletussüsteemi kuuluvad alati ka süntaksireeglid, mille põhjal saab otsustada, kas vaadeldav objekt kuulub antud tuletussüsteemi või mitte. Nt saab üles ehitada lausearvutusel põhineva tuletussüsteemi, milles tuleb järgida lausearvutuse süntaksit.
Teoreem on väide, mida saab antud süsteemi piires tõestada, kasutatakse aksioome ja tuletusreegleid (nt Pythagorase teoreem). Märkide omavahelisi suhteid käsitleb süntaktika ning keelemärkide puhul on selleks grammatika. Keele süntaks on reeglite komplekt, mille alusel saab öelda, kas uuritav keeleline objekt vastab antud keele normidele või mitte, nt eesti keele süntaks määratleb, kas sõnad ja neist koostatud laused on grammatiliselt korrektsed või mitte. Lausearvutuse materjalis mainiti, et ka lausearvutus on omaette keel ning defineeriti lausearvutuse süntaks (D.7.5), predikaaltloogikas defineeriti predikaatarvutuse süntaks (D.8.7). Tuletussüsteemi kuuluvad alati ka süntaksireeglid, mille põhjal saab otsustada, kas vaadeldav objekt kuulub antud tuletussüsteemi või mitte. Nt saab üles ehitada lausearvutusel põhineva tuletussüsteemi, milles tuleb järgida lausearvutuse süntaksit.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
