Sissejuhatus üldkeeleteadusesse vana-kreeka ladina – romaani keeled gooti, ülemsaksa, alamsaksa – germaani keeled sanskrit – indoiraani (indoaaria) Sissejuhatus üldkeeleteadusesse/Keeleteaduse alused 1. Kordamisküsimused sügisel 2015. 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks Kommunikatiivne situatsioon: On 2 osalist – saatja (kõneleja) ja vastuvõtja (kuulaja). Kõneleja saadab signaali kuulajale. Signaal levib mööda mingit kanalit (visuaalne, kuulmise teel). Peab olema mingi vahend, millesse paned oma sõnumi (kood, märgisüsteem) ning tavaliselt on ka mingi müra, mis segab. Inimkeele omadused: •keelemärgi arbitraarsus ehk motiveerimatus –aga: ikoonid ja indeksid; •keelemärgi diskreetsus ehk eristatavus –aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid; •keelesüsteemi duaalsus •keelelise suhtluse...
Esineja lausus: "Siis olid tingimuses hoopis teised." Poiss päris: "Kas eilset filmi nägite?" 2) otsekõne + saatelause: "Sel jutul pole mingit mõtet," kostis naaber. "Kuhu teie siis kiirustate?" päris Kalle. 3) otsekõne + saatelause + otsekõne: "Kui te oleksite seda minuga arutanud," pahandas isa, "poleks teil nii kevasti läinud!" KIILLAUSE Kiil on lause või sõna(ühend), mis on paigutatud teise lause sisse, kuid pole sellega grammatiliselt seotud. Kiilu võib ära jätta, ilma et lause tähendus või vorm muutuks: Selles pole, teadagi, mingit kahtlust. - Selles pole mingit kahtlust. Kiiluga väljendatakse tundeid või lisatakse kommentaare. Ausõna, mina seda ei teinud Kas tõesti, juba ta tulebki. Ei või olla, ema teab juba kõike. Suurepärane, Juku võitis. Tema, peab ütlema, tuleb omadega toime. Kiil eraldatakse lausest koma(de), mõttekriipsu(de) või sulgudega.
häälekõrgusest ja žestidest. Sõnavara suureneb märgatavalt 3 või 4 kuud pärast esimeste sõnade kasutust, kuid pärast seda hakkab ta uusi sõna väga kiiresti omandama 18.ja 20.elukuu vahel suureneb lapse sõnavara 20 sõnast 200 sõnani. Umbes 18. Elukuul hakkab laps üksikutest sõnadest lausungeid moodustama. 24-27 kuune laps räägib kolme- ja neljasõnaliste lausetega.Paljud laused ei ole veel grammatiliselt veatud, kuid on selge, et laps kasutab kõnes süntaksi reegleid. 3-aastase kõne on üldiselt mõistetav täiskasvanutele ka väljaspool perekonda. Sõnavara sisaldab umbes 1000 sõna, lausungid on muutunud pikemaks ja keerulisemaks, laps suudab teatud piirangutega osaleda vestluses, kuigi teemakäsitlus toimub olevikus. Samuti hakatakse kasutama liitlauseid. 5.eluaastaks saab laps aru ja oskab ennast ka väljendada põimlausetega
kasutamine(laadivaheldus), tagasõnad omandatakse kergemini kui eessõnad või eesliited. Lapsed pööravad enam tähelepanu keeleüksuste järjestusele ütluses kui nende üksuste vormidele, eelistavad lauses standardset sõnajärge.Grammatilise kategooria omandamiseks-valdamiseks on vaja aru saada vastavast suhtest, omandamise aeg jakiirus sõltuvad vastava kategooria formaalsest keerukusest keeles ning esinemissagedusest. Kui hakatakse baaslauseid grammatiliselt õigesti vormistama ning neid ühendama, algab muuteoperatsioonide aktiivne omandamine. Tavaarenguga lastel kestab kestab grammatika omandamine 8.-10. eluaastani,arenguhälvetega lastelkauem. Millsed on sõnatuletusoperatsioonide omandamise etapid? 1.etapp- 2,6-4,0 a. Seda iseloomustab piiratud hulga valmis tuletiste omandamine ja kasutaminening sõnade juhuslik tuletamine analoogia alusel. Omandatakse need tuletised, mille aluseks on otseselt tajutavad esemed, nähtused, tunnsed ja tegevused.
Kõne (artikulatsiooniaparaadi) arengule tulevad kasuks ka järgmised lõbusad tegevused, nagu taldrikult keelega toidu (nt kamapalli) püüdmine ja suhu tõmbamine, keeleotsaga ülahuulelt millegi limpsimine, keele laksutamine, erinevate häälte ja häälitsuste tegemine (pss, põmm, tsuhh-tsuhh, koera ähkimine jne), huulte torutamine, puhumine. Lapsega rääkides kasuta selget, ilmekat ja erineva intonatsiooniga kõnet ning rikast sõnavara. Räägi grammatiliselt õigesti (kaan elab järvemudas, poti peal käib kaas mitte kaan jne). Leia iga päev aega lapsega koos mängida. Seejuures on oluline vaikne ümbrus, sest väike laps ei suuda eristada olulisi helisid vähemolulistest taustahelidest. Tal on raske või lausa võimatu kuulda hoolega sinu kõnet (täpseid häälikuid) või oma lalinat, kui samal ajal mängib teler, raadio või mänguasjade seas on mitmeid laulvaid-kisavaid patareidega mänguasju, mis sageli ja läbisegi häält teevad
4) Keskendub koodile endale. Juhul kui kood ei toimi, siis on teada, mida see tähendab jne. 5) Teate sisu- räägib kontekstist. 6) See, mille keskpuntk on teade ise. Saame aru, mõistame teadet kunstilise tekstina. (nt. pühalik, rituaalne tekst) 37. Kirjeldage Chomsky arusaama keelest. a. Keele kui lauseid tootva masina ja tähenduse suhe tuleks eristada. Lausete juures peaks huvitama, kas nad on grammatiliselt õiged, mitte aga kas tähendus on õige ja tegelikkusele vastav. Keel on adekvaatne siis, kui suudab grammatilisi lauseid toota. · Süva- ja pindstruktuurid. Nad eksisteerivad keelelises väljenduses lahus. Süvastruktuur on mingite mõtete omavaheline kombinatsioon, mis leiab keeles väljenduse pindstruktuuriks muutumise kaudu. Süvastruktuuril võib olla mitu erinevat vastet pindstruktuuride tasandil. Keel kui generatiivne grammatika on süsteem, mis suudab lauseid toota.
· jätkata üldist keelehoolet: tasuta avalikku keelenõuannet mitmes kanalis (telefonitsi, meili või kirja teel, veebis), keelehooldekursusi, avalikke esinemisi ja kirjutisi; tõhustada keeleabi saamise võimaluste tutvustamist · tagada keelekorraldusalane välja- ja täiendusõpe kõrgkoolides 19.Murrete uurimine: põhimõisted ja uurimissuunad. Dialekt - Keelevariant, mis erineb grammatiliselt, fonoloogiliselt ja leksikaalselt teistest variantidest, olles seotud geograafilise koha ja/või teatud sotsiaalse rühmaga. Dialektid jagunevad sotsiolektideks (sotsiaalmurded) ja regionaalseteks dialektideks (kohamurded) · Mingi keele allkeele sünonüüm. · Kohamurde sünonüüm. · Kirjakeeleta pisikeeled. · Keelenormist kõrvale kalduvad keelevormid. · Sama keelkonna keelte ajaloolised variandid
1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Märk on tervik, mis koosneb vormist ja tähendusest. Märgid on omavahel seotud ja korrastatud. Sõna tähistab midagi, mis olemas on. Ka lause on märk, sest sõnade summast tekib tähendus. Märkide liigid: Sümbolid puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel; Ikoonid seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel; Indeksid seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel. Kommunikatiivne situatsioon: KOOD (märgisüsteem) SIGNAAL (teade) ___________________ SAATJA____ _KANAL (õhk, mida mööda teade liigub) VASTUVÕTJA (kõneleja) (kuulaja) ...
saada tähelepanu täiskasvanult, aga vahest ka enda ajaviiteks. Vanemad arvavad, et kui beebi laliseb, siis püüab nende laps neile midagi öelda ning hakkavad arvama, mis see võiks olla. 18. Ja 21. Elukuu vahel suureneb lapse sõnade arv 20-st 200-ni ning sel ajal hakkab ta ka üksikutest sõnadest moodustama kahesõnalisi loosungeid. 24-27- kuune laps räägib tavaliselt kolme-ja neljasõnaliste lausetega. Kuigi laste laused ei ole sel ajal veel grammatiliselt õiged, kasutab laps kõnes süntaksi reegleid. 3. Eluaastal on lapse kõne üldiselt mõistetav ning tema sõnavarasse kuulub umbes 1000 sõna. Tema laused on pikemad ja keerulisemad ning laps suudab mingil määral osaleda vestluses. 6. Ja 7. Eluaastaks on enamus lapsi alustanud omandama lugemis- ja kirjutamisoskusi. Lk 340-354 6.2.1. Düsleksia Düsleksia on arenguhäire, mis esineb kõige sagedamini. See avastatakse tavaliselt lapsel koolis, kui ta ei suuda lugema õppida
Samuti ei saa ta partneri juttu nö tagasi kerida ja mitu korda kuulata, kui miski jäi arusaamatuks. See nõuab, et kuulaja saaks jutust ühe korraga ja sama kiiresti aru, kui jutt temani jõuab. See eeldab omakorda kahte asja. Esiteks on hea, kui toodetud üksused mahuvad hästi ära partneri töömälusse. See tähendab näiteks, et laused on lühemad kui 5 sõna. Teiseks, kuna teksti sisulist lihtsust/keerukust me eriti valida ei saa, siis peab suuline tekst olema grammatiliselt piisavalt lihtne, et kuulaja suudaks seda kiires tempos vastu võtta. Suulisus toob kaasa vajaduse kõnelda lihtsate lausetega, lihtsate sõnadega, paljude kordustega. Lauselühendid, põimlaused ja väheste sõnadega palju ütlemine pakivad infot tihedalt. Nii nõuavad nad mõistmiseks ja ka tegemiseks enam aega. Kuulates keerukate konstruktsioonidega küllastatud teksti saame häiritud suhtluse. Viies mõjur on suulise suhtluse multimodaalsus. See tähendab, et suulises suhtluses
- Futuristide jaoks oluliseim: - aja liikumine - tulevik: pidasid end tuleviku esindajateks olevikus, vastandasid end oma kaasaja tõekspidmistele - armastasid šokeerida: - nende jaoks oli skandaal publiku ja kunstniku suhtlemise vormiks - väljakutsuv riietus - näomaalingud ja grimm - neid võib pidada hipi- ja punkkultuuri eelkäijateks Tuleviku kujutamiseks loodi uus keel - viha varem eksisteerinud keele vastu - püüdsid luua grammatiliselt piirangutest ja tavapärasest mõtlemisest vaba luulekeelt: - lõhuti lauseid - sõna asemele pakuti silpi, väljamõeldud sõnu Akmeism - kreeka keeles õitseng, tipp - kirjanduslik suund, millele Lääne-Euroopas analoogid puuduvad - selle suuna esindajaid on vähe, tegutsemisaeng lühike (kuni 1914.aastani) - rühmitus Poeetide Tsehh (1911) - luuletaja ei pea kartma kordusi (minevik võib igal hetkel uuesti sündida)
Kuid umbes pooleteise aasta vanuselt hakkab ta kahest sõnast koosnevaid mõtestatud fraase kombineerima: näiteks tähendab "anna mõmmi", et ta tahab oma mängukaru saada. Kolmandaks eluaastaks räägib laps lühikesi liigendatud lauseid, mis koosnevad vähemalt kolmest või neljast sõnast. · Grammatika. Tüüpiline kolmeaastane kasutab mitte ainult nimisõnu nagu rääkima õppimise ajal, vaid lisaks ka omadus-, tegu- ja eessõnu. Näiteks võib ta öelda "ma tahan oma mõmmit" grammatiliselt täiesit korrektselt. Ta hakkab kasutama sõnu nagu "all" ja "peal" ning on mõnikord võimeline ainsusest mitmust moodustama (kuigi see võib valesti välja tulla, näiteks "käsid" ja "jalgad". mitte "käed "ja "jalad"). Veel veidi aja pärast õpib ta õigesti kasutama ajavorme (minevik, olevik ja tulevik). · Hääldus. Maimik kasutab enamikku keeles esinevaid kaas- ja täishäälikuid, kuigi need ta mõnikord segadusse ajavad
Peab jätma aega ka õpilastele, treener ei tohiks tegevusest vaimustusse sattuda (ise ees taielda), muidu õpilased kaotavad tähelepanu - igavlevad. Õpilased peavad saama võimaluse harjutust koheselt reprodutseerida ehk korrata. 5. Verbaalne meetod kui informatsiooni edastamise liik Märksõnad: lühidus, arusaadavus ja selgus. Seletuse 3 mõjusat tunnust: seletuse sisu peab tunni jooksul olema ühesugune, peab olema lihtne, grammatiliselt korrektne, adekvaatse teabe hulgaga ning selgesõnaline. Liialt lühikese seletuse põhjal tuleb aga hulgaliselt lisaküsimusi ja jällegi kulub aega. Info edastamisele peab eelnema õpilaste tähelepanu saavutamine. Hea on kasutada teatud tähelepanu saavutamise signaale (õpetajale omased Stopp! Vaata ja kuula!). Kasutada ei tohiks liialt agressiivset ega ka resoluutset hääletooni. Küsida ,,kas ülesanne oli arusaadav?", mitte ,,kas saite aru
võtsin laualt raamatu. Ma panen lauale raamatu. Öelditäide annabedasi mingit alusele iseloomulikku omadust. Näide: Minu kass on haige. Minu ema on arst. Määrus väljendab tegevuse tiumumis aega, kohta, viisi või vadendit. Näide: Ma tulin täna kooli autoga. Lauseliikmeteks on lausemoodustajad ehk fraasid. Seda millist ülesannedt fraas täidab (st kas tas on lauses aluseks, sihitiseks jne) oleneb milline on tema seos lauseöeldisega. Lausemoodustajad on oma vahel lauses grammatiliselt seotud. Neid seoses väljendatakse erinevates keeltes vägagi erinevalt. Kui eesti keel väljendab grammatilisi seiseid käände ja pöörde lõppudega, inglise keel aga väljandeab samu asju hoopis eessõnadega ja sõnade järjekorraga lauses. Näide: Eesti: Ma nägin ühte ilusat tüdrukut. Inglise: I saw a beautiful girl. Grammatilise seose liike on kokku kolm: 1. Rinnastus seosega on tegemist , siis kui lauses on loetelu, mis seotakse omavahel komadega või sidesõnadega
Diskursusanalüüs_üldine_fail Diskursusanalüüs on tekstianalüüsi erijuht. Diskursusanalüüs pole konkreetne meetod, vaid eklektiline meetodite kogum, kuhu kuuluvad erinevad analüüsistiilid, -tüübid ja -koolkonnad. Sellest tulenevalt on diskursusanalüüsi ja ka diskursuse mõistet võimalik määratleda mitmeti. Selles käsitluses lähtume kriitilise diskursusanalüüsi suurkujude Teun A. van Dijki (2005) ja Norman Faircloughi (1989, 1992) määratlustest. T. A. van Dijki lühikese, ent täpse definitsiooni kohaselt on diskursus ,,tekst kontekstis". Analoogiline on N. Faircloughi määratlus: diskursus on ,,keel sotsiaalse tegevusena, mille määravad sotsiaalsed struktuurid". Nendest definitsioonidest tulenevalt on diskursusanalüüs teksti ja kõne uurimine kontekstis see on ,,teksti ja kõne tegelike struktuuride süstemaatiline, üksikasjalik ja teoorial põhinev analüüsimine" (van Dijk, 2005: 236). Laiemas ja sotsiaalteaduslikumas tähenduses keskendub disk...
) kirjeldab konventsiooni Alus · Suhtlus toimib · Keel on suhtlusvahend Nt · Kõnekeel · Släng · Teadliku korralduse eelne aeg +/- · Tulemuse saab kohe · Mõistmisraskused? · Ühiskonna killustumine? · Korra häving 11 19. Murrete uurimine: põhimõisted ja uurimissuunad. Dialekt keelevariant, mis erineb grammatiliselt, fonoloogiliselt ja leksikaalselt teistest variantidest, olles seotud geograafilise koha ja /või teatud sotsiaalse rühmaga. Kohamurde sünonüüm. Kirjakeeleta pisikeeled. Keel ei ole lingvistiline mõiste, mingit keelt peetakse keeleks poliitiliste, geograafiliste, ajalooliste, sotisoloogiliste ja kultuuriliste põhjuste tõttu. Geograafiline murdeala ahel, kus üleminekud toimuvad järk-järgult, mitte järsult. Küladevahelised erinevused. Mingi
Praegune juhtiv nimekorralduse spetsialist on Peeter Päll. ,,Nimekorralduse analüüs" 2002. Keeleõppekorraldus-see hõlmab nii emakeele kui võõrkeele õpet. Selle probleeme uuritakse seoses keelekontaktidega ja mitte-eestlastele eesti keele õpetamisega. Martin Ehala. Silvi Vare ,,Eesti keel vene koolis" 2004. 19. Keelekorralduse probleemid, strateegiad, meetodid. 20. Murrete uurimine: põhimõisted ja uurimissuunad. Dialekt- keelevariant, mis erineb grammatiliselt, fonoloogiliselt ja leksikaalselt teistest variantidest, olles seotud geograafilise koha ja/või sotsiaalse rühmaga. Mida suurem geograafiline kaugus, seda suuremad on erinevused. Dialektid jagunevad sotsiodialekt ja regionaalne dialekt e kohamurre. Murrete uurimisel on põhimeetodiks fonoloogiline ja morfoloogiline analüüs. Materjali kogumisel kasutatakse murdepäevikuid, salvestisi, lindistusi, küsimustikke. Materjali säilitatakse murdesõnastikes, murdekorpustes.
Sõna „jumal“ (1859-1860). Mütoloogiline, metafüüsiline ja teoloogiline sõna kasutus. Ühelt poolt ja teiselt poolt „jumala“ tähendus. Tänapäeval on need pseudolaused. „Jumala“ puhul ei saa süntaksist määratleda. Süntakstiline mõtetus loos pseudolauseid. Lause mõte (1861): Mõttekas lause – peab näitama süntakstilisi nõudeid. Kriteeriumeid tuleb täita, et lause oleks mõttekas. Aga on vaja eristada grammatilist ja loogilist süntaksit. Grammatiliselt korrektsed võivad olla mõtetud, sest on eksitud loogilise süntaksti vastu. Metafüüsika laused võivad olla grammatiliselt korrektsed, aga on eksitud loogilise süntaksti vastu ja tähenduselt on need mõtetud. Tähendusrikkus on mõttetus. Keel ise välistab metafüüsika. Filosoofia ülesanne: luua selline keel, kus metafüüsika tekkimine on võimatu. Filosoofia identiteedi koht siin. Metafüüsilised pseudolaused (alates 1865): Mille poolest antimetafüüsika vorm erineb varasemast.
SV puhul kehtib õige ja vale, NSV puhul seda kehtestada ei saa. · Mõlemad omavad sõnavara ja grammatikat, mis võib osalt kattuda · SV erineb muudest variantidest selle poolest, et ta on normitud, st välja on valitud teatud keelendid, mis on kuulutatud normingulisteks. Teised variandid/dialektid norminguid ei oma. Teine: Dialektid ehk murded kohamurded ja sotsiolektid (nt släng). · Dialekt on keele variant, mis erineb grammatiliselt, fonoloogiliselt ja leksikaalselt teistest sama keele variantidest · Dialekt on seotud geograafilise koha ja/või kindla sotsiaalse klassi või staatusgrupiga (Trudgill 1992). · Kohamurre = regional (local, territorial, geographical) dialect, regiolect, topolect · Sotsiaalmurre = sociolect, social (class) dialect Kohamurre on samas maakohas elavate inimeste ühine allkeel. Selle kujunemise mõjurid on:
suhtleb õpitavas võõrkeeles kasutab iseseisvalt tööalast võõrkeelset Loeng Test nr.1 1.TAPEET tööalases argisuhtluses nii põhisõnavara ja tuttavas tööalases olukorras Erialane sõnavara 1.1.Pinna ettevalmistus. kõnes kui kirjas iseseisva grammatiliselt õiget keelt Töölehed Tööriistad. keelekasutajana, esitab ja Test nr.2 1.2. Vana tapeedi kaitseb erinevates tööalastes esitab ja põhjendab lühidalt oma seisukohti Testid Erialased materjalid ja eemaldamine,
o sõnum on struktuuris, mida ümbritseb lärm Mõlemad väited on olnud mõjukad ehk liigagi. Noam Chomsky (1928) ,,Süntaktilised struktuurid" 1957 · lausete grammatilisus · süva ja pindstruktuurid. · generatiivne grammatika Muutsid arusaama keelest ja keele toimimisest. Lähtepunkt on see, keele kui lauseid tootva masina ja tähenduse suhe tuleks omavahel üldse eristada. See mis meid lausetes huvitav on see kas grammatiliselt on õiged, mitte see kas semantilise tähenduse poolest õige. värvitud, rohelised ideed magavad raevukalt. Sõnade suhted korrektsed. Hindame keelemasina toimimist adekvaatseks siis kui ta suudab suuta grammatiliselt korrektseid lauseid. Teine postulaat: keelelises esinevad omavahel lahus süva ja pindstruktuurid. Süvastruktuur: mõtete omavaheline kombinatsioon, mis leiab keeles väljenduse pindstruktuuriks muutumise kaudu. võib olla mitu erinevat vastet.
Tõesti, selles lauses on kategooriaviga, sest aritmeetilise jada saavad moodustada ainult arvud. Tagasiside Õige vastus on: Viiest raamatust moodustuva aritmeetilise jada summa on 15.. Küsimus 7 Milline järgmistest lausetest on loogilise positivismi kohaselt pseudoväide? Vali üks: a. Andres ja Külli on teineteisest 10 cm võrra pikemad. b. Iga paaritu arv on järgnevast paarisarvust ühe grammi võrra kergem. Tõesti, see on pseudoväide: grammatiliselt korrektne, kuid kategooriavea tõttu mõtteta lause. c. Munevad, kuid loeb lugenud. Tagasiside Õige vastus on: Iga paaritu arv on järgnevast paarisarvust ühe grammi võrra kergem.. Küsimus 8 Pöörata tähelepanu hüpoteesidele, mis on vastuolus faktidega, on Feyerabendi arvates Vali üks: a. arukas, sest faktid on alati teooriast koormatud ning faktide uue tõlgenduse korral võib kaduda ka vastuolu. b. vajalik, sest nii osatakse neid hüpoteese paremini kritiseerida. c
Tõesti, selles lauses on kategooriaviga, sest aritmeetilise jada saavad moodustada ainult arvud. Tagasiside Õige vastus on: Viiest raamatust moodustuva aritmeetilise jada summa on 15.. Küsimus 7 Milline järgmistest lausetest on loogilise positivismi kohaselt pseudoväide? Vali üks: a. Andres ja Külli on teineteisest 10 cm võrra pikemad. b. Iga paaritu arv on järgnevast paarisarvust ühe grammi võrra kergem. Tõesti, see on pseudoväide: grammatiliselt korrektne, kuid kategooriavea tõttu mõtteta lause. c. Munevad, kuid loeb lugenud. Tagasiside Õige vastus on: Iga paaritu arv on järgnevast paarisarvust ühe grammi võrra kergem.. Küsimus 8 Pöörata tähelepanu hüpoteesidele, mis on vastuolus faktidega, on Feyerabendi arvates Vali üks: a. arukas, sest faktid on alati teooriast koormatud ning faktide uue tõlgenduse korral võib kaduda ka vastuolu. b. vajalik, sest nii osatakse neid hüpoteese paremini kritiseerida. c
kui kaks morfi on vormiliselt erinevad aga tähenduselt samad. (siis on allomorfid) 21. Morfofonoloogiline varieerumine. Morfofonoloogiline varieerumine - morfeemide allomorfide häälikuvarieerumine. Kaks peamist variatsiooni liiki: Fonoloogiliselt tingitud varieerumine - fonoloogiliselt tingitud variatsioon on morfeemi allomorfide häälikuvariatsioon, mille määravad fonoloogilised tegurid (häälikuümbrus) Grammatiliselt tingitud varieerumine - määravad ümbritsevate lõppude ja/või tüvede grammatilised omadused Morfofonoloogilised realisatsioonireeglid - kirjeldavad, missugustel tingimustel ja mis kujul morfofoneemid raliseeruvad. Supletiivsus (morfide liigituse erijuhtum) - semantiliselt kokku kuuluvad ja täiendava jaotumise vahekorras olevad morfid on oma fonoloogiliselt ja ortograafiliselt koostiselt täiesti erinevad.
KIRJANDUSTEOORIA ... on ilukirjanduse olemust ( kirjandusteoste vormilist ja kujunduslikku külge ning kirjandusfilosoofiat ) , ülesandeid, väärtushinnanguid uuriv teadus. Uuemas kirjandusteoorias on oluline koht loomingupsühholoogial ja teose kunstilise ehituse ning struktuuri uurimisel. Ilukirjandusele ehk belletristikale on on iseloomilik esteetiline sihiasetus ja piltlik-kujundlik väljendusviis. Väljendudes kujundite kaudu talle eriomases kunstilises vormis, kutsub ilukirjandus lugejas esile sügava kaasaelamise. Seetõttu tunnetatakse teost lugedes tavaliselt hoopis sügavamalt kõiki elunähtusi, mida see peegeldab. Esteetika teadus ilu olemusest looduses ja kunstis, kaunite kunstide seaduspärasustest ja nende mõjust inimesele. Esteetika uurib kunsti ja tegelikkuse suhteid, kunstimaitset, väärtushinnanguid, otsib vastust küsimustele: mis on ilu? Milline peab olema lugejat kaasahaarav kunstiteos? Miks teos lugejale mõjub ja kuidas ta...
HINDAMISKRITEERIUMID: 1) 1 punkti 1 punkti 1,5 punkti 1,5 punkti 7 punkti 2) 5 punkti 5 punkti 6 punkti 1,5 punkti 3) 0 punkti 0,5 punkti 1punkti 1)Vormistamine Töö vastab üldjoontes vormistamisnõue Töö vastab kehtestatud vormi stusnõuetele. Töö on grammatiliselt tele. Töös esineb grammatilisi vig u on korrektne ning üle sehitus struktureeritud. keeleliselt arusa adav. 1,5 punkti 2)Lähteülesandele Sisu vastab lähteüle sandele kuid esineb Sisu vastab lähteülesandele, Sisu vastab lähteülesandele, toetub vastavus arusaamatusi, toetu b usaldusväärsetele toetub usaldusväärsetele usaldusväärsetele allikatele ning
keskel. Nagu varem märgitud, realiseerib laps väliskõnes kolmeliikmelisest konstruktsioonist esialgu harilikult kaks. Enam esinevad järgmised kombinatsioonid: alus+öeldis (Andus söö), öeldis<->sihitis (mammu taha), öeldis+infinitiiv (taha juua, paneb käima), öeldis+kohamäärus (võtab sealt, paneb muru sisse) jt. Sõnalõppe kasutatakse juhuslikult või need puuduvad, mis on iseloomulik süntagmaatilisele grammatikale. Edasist arengut iseloomustab grammatiliselt õigete baaslausete ja seejärel keeruliste lausestruktuuride omandamine. Lapsel on vaja grammatika omandamiseks täita järgmised tingimused: 1) teadvustada need nähtused, millest saab keele abil infot edasi anda; 2) osata säilitada ja kasutada keelelist infot. Laps omandab keelevormid vastavalt väljendatava sisu (mõtete, suhete) keerukusele. On loomulik, et objekti- ja ruumisuhteid väljendatakse
kõnesit-s), ei saa aru. Kas sa nendega juba rääkisid? Vrdl. nt sg1 ja sg2 personaalapronoomen, lapsekeel - iga konkr. kasutus sõltub sit-st. oota tädi annab sulle tagasi & Trageli laps Verbid - minema ja tulema (suund); kohasõnad ees ja taga (perspektiiv) eile, täna, homme (lausumishetk) lause - üksus, mis algab, suure tähega ja lõppeb punktiga; süntaktiliselt terviklik üksus, mida osutav mh intonatsioon ja grammatiline vormistatus, on grammatiliselt sõltumatu teksti osa, süntaksi põhiüksus. lause on kõige suurem üksus, millega sünatsis tegeldakse (suurem tekst - tekstilingvistika) väiksem üksus osalause (clause), mis koosneb tavaliselr ühest verbist ja selle juurde kuuluvatest fraasidest fraas koosneb ühest või mitmest sõnast, mis kokku moodustavad ühe terviku ja väljendavad lauses ühte osalist või asjaolu. lausemoodustajateks. fraasi mõiste ei ole kindel suurus; fraaside keerukuse aste on erinev.
struktuuri - Algselt struktuuri valides ei pöörata tähendusele üldse tähelepanu - Valitakse lihtsaim süntaktiline struktuur, kusjuures toetutakse kahele üldprintsiibile: minimaalse seotuse ja hilisema sulgemise printsiip - Minimaalne seotus – valitakse grammatiline struktuur milles on väikseim arv sõlmi või ühikuid - Hilisem sulgemine – lauses hiljem esinevad uued sõnad seotakse valitud fraasi või lausega kui see on grammatiliselt lubatav Probleemid aiateede mudeliga: - Ebaefektiivne et inimesed konstrueerivad nii tihti grammatiliselt valesid lauseid - Tähendus omab algsel grammatilise struktuuri hindamisel mingit rolli - Kaks kasutatavat printsiipi – minimaalne seotus ja hiline sulgemine on liiga kitsad et seletada lause grammatilise tähenduse mõistmist, lisaks olulised prosoodia kõne kuulamisel ja kirjavahemärgid teksti lugemisel
Välimine kõne jaguneb kolmeks: - suuline kõne – ei ole iseloomulik mitte üksnes see, et signaal edastatakse hääle abil ja võetakse vastu kõrvade kaudu. Põhiline on see, et kuulaja ja rääkija on ühes ja samas situatsioonis ning seetõttu kasutatakse dialoogis žeste, miimikat, intonatsiooni. Suhtluses saadav tagasiside võib oluliselt muuta sõnade tähendust. Suuline kõne on võrreldes kirjalikuga palju lühem, sõnavaralt erinev, grammatiliselt vähem korrektne. - kirjalik kõne – on teistsuguse lauseehitusega, erisuguse sõnavaraga, peab olema hoopis üksikasjalikum ja täpsem, sest muidu on oht sellest mitte aru saada, kuna otsene tagasiside ning situatsioonikontekst puuduvad. Mõtete napp, selge ja arusaadav väljendamine kirjalikus kõnes pole sugugi lihtne. - afektiivne kõne – on situatsiooniline, impulsiivne, suhtumist väljendav reaktsioon. Asjaoludele, et
Teiste sõnadega õpilased õpivad teist keelt igapäevase suhtlemise ja teiste ainete õppimise käigus. Ainetundides aitavad keelekümblusõpetajad lapsi mitmel viisil teist keelt paremini mõista (vt tabel 2). Suheldes zestikuleerivad nad palju, kasutavad näitlikustamist ning õpetavad vahetu ja praktilise tegevuse kaudu. Võrreldes emakeelt kõnelevate klassidega on siin kõne aeglasem, rohkem kontekstiga seotud ja grammatiliselt lihtsam. Õpetajad aitavad keeleõppele mitmel viisil kaasa: (a) kasutavad keelt korrektselt, (b) sõnastavad ümber, (c) laiendavad õpilaste ebatäpseid, lõpetamata või ebakohaseid ütlusi või (d) asendavad need õigete ja asjakohaste ütlustega. Nad seovad teise keele kasutuse igapäevase suhtlusrutiiniga koolis üleriiete panekul riietehoidu, vaheajale või lõunatunnile minekul, kojuminekuks valmistumisel. Nad kordavad olulist sõnavara
India on väga paljude religioonide sünnimaa. sruti sanskriti k kuuldu, ilmutus, vahetult jumalatelt kuuldud tõed, mille kuulja on otseselt avaldanud. Selle vastand on smrti, mälestus, traditsioon, vahendatud informatsioon. Sinna kuulub ka puhtalt väljamõeldud tekste. 1500/1200 600/500 eKr 4 veedat: Rgveda, Atharvaveda, Yajurveda, Samaveda. Tekst muutub pühaks, kui teda ette kanda. Rgveda tekstid on grammatiliselt keerulised, kuid sisu poolest mitte. Atharvaveda sisaldab loitse. Yajurveda kirjeldab ohvriteenistusi valdavalt proosas, neid, mille juures Rgveda tekste loetakse. Samaveda sisaldab värsse järjestuses, millises neid oli vaja ohvritel kasutada. Tekkisid tekstid brahmana'd (preestrite kommentaarid, mis suudavad läbi viia religioosse mõttemuutuse: olulised pole jumalused, vaid neile ohverdavad preestrid,
b. sage nähtus: ebakõlade tekkimisel teooria ja vaatlusandmete vahel loobuvad teadlased kohe vanast paradigmast. c. võimatu: teadus ei saakski areneda, kui teadlased ei arendaks järjekindlalt edasi üht ja sama paradigma. 23rd of May 3:44 matis Milline järgmistest lausetest on loogilise positivismi kohaselt pseudoväide? a. Andres ja Külli on teineteisest 10 cm võrra pikemad. >>>b. Iga paaritu arv on järgnevast paarisarvust ühe grammi võrra kergem. Tõesti, see on pseudoväide: grammatiliselt korrektne, kuid kategooriavea tõttu mõtteta lause. c. Munevad, kuid loeb lugenud. 23rd of May 3:45 matis Paradigmavahetus on Kuhni sõnul nagu usuvahetus. See tähendab, et a. paradigmavahetusega kaasneb alati ka religiooni vahetus. b. uue paradigma omaksvõtmisel mängivad otsustavat rolli inimese religioossed veendumused. Religioossed veendumused võivad tõesti Kuhni arvates rolli mängida uue paradigma omaksvõtmisel, kuid selle võrdlusega tahtis ta midagi muud öelda. >>>c
FILOSOOFIA (Ahto Mülla) Hindeline arvestus (2 põhiülesannet 1)ainetöö 2)kontrolltöö 10 küsimust lünk-, tulp jne test + iseseisev lugemine ja loengu materjalid. Ainetöö tähtaeg nädal enne õppetöö lõppu. Läbi lugeda I.Meos ,,Kaasaja filosoofia", E. Saarinen ,,Filosoofia ajalugu tipult tipule, Sokratesest". (Antiikklassikud lk 9-74). + lisamaterjalid mis tunnis antakse. Ainetöö teemal ,,Filosoofilised probleemid Fjodor Dostojevski teostes": 20lk miinimum, 25-30lk optimaalne. Sisukord - nummerdatud Sissejuhatus 1/10 kogu töö mahust autori köögipool. Millistele allikatele toetusin, milliseid olulisemaks pean (miks?), oma probleemid mis on tekkinud, raskused, töö struktueerimine (miks just nii?) 3-4 ptk. Autori enda poolsed hinnangud ka (kuidas allikaid käsitleb jne). Kokkuvõtte aktuaalsuse tähendus Kasutatud allikad (alfabeetiline). Ajakiri akadeemia (vähemalt kolm allikat) Lisad tabelid, skeemid, ...
Sisekõne on töömälu üheks baasmehhanismiks ja mõtlemise psüühiliseks vahendiks *välimine- Suuline- on signaali edastamine hääle abil ja võetakse vasti kõrva kaudu. Oluline, et vestlejad oleks ühes ja samas situatsioonis ning seetõttu kasutatakse dialoogis zeste, miimikat , intonatsiooni.uhtluses saadav tagasiside võib oluliselt muuta sõnade tähendust. Suuline kõne on kirjaliku kõnega võrreldes palju lühem, sõnavaralt erinev, grammatiliselt vähem korrektne. Kirjalik- on teistsuguse lauseehitusega, erisuguse sõnavaraga, peab olema üksikasjalikum ja täpsem, sest muidu on oht sellest mitte aru saada, kuna otsene tagaside ning situatsuioonikontekst puuduvad. Oma mõtete napp, selge, arusaadav väljendamine pole kirjalikus kõnes sugugi lihtne. afektiivne-impulsiivne, situatsiooniline, suhtumist väljendav reaktsioon ( ah, oot-oot, ai-ai...). Temas kajastuvad emotsioonid , ta ei ole lõpuni teadvuse poolt kontrollitav
Tüüpiliseks näiteks on eesti keeles liidepartiklid -ki/-gi, samuti küsipartikli jäänuk -s (on's); rõhupartikli -pa > -p klitiseerumine kõnekeeles seep' see on, sestap; vä. 9) Allomorf on ühe ja sama tähendusega morfeemi variant, sest morfeemid võivad varieeruda, nt lihtmineviku allomorfid: luge/si/n, luge/s, laul/is, tul/i. Sama morfeemi allomorfide vahel kehtib komplementaarse distributsiooni suhe, s.t nad on täiendusseoses, olles samas sõnavormis üksteisega asendamatud, kuid grammatiliselt tähenduselt identsed. 10) Morfofoneem foneemid, mis võivad muutuda ühe morfeemi sees, nt sõda : sõja (tüves), käige saatke (tunnuses) see on foneemide suhe oma grammatilisse ümbrusse. Astmevaheldusnähtused selle valdkonnaga tegelevat keeleteaduse haru nimetatakse morfofonoloogiaks. Morfofonoloogia reguleerib ka seda, missugused häälikujärjendid on vormides lubatavad ja missugused mitte, nt laps : lapse : *lapst > last. Morfeemide vaba vaheldus sama
ehkki ta osaleb ka välimise kõne ettevalmistamises ja kontrollis. Sisekõne on töömälu üheks baasmehhanismiks ja mõtlemise psüühiliseks vahendiks. Välimine suuline (dialoog, monoloog.), kirjalik, afektiivne. Suuline kuulaja ja rääkija on ühes ja samas situatsioonis ning seetõttu kasutatakse dialoogis zeste, miimikat, intonatsiooni. Suhtluses saadav tagasiside võib oluliselt muuta sõnade tähendust. Suuline kõne on kirjalikuga võrreldes palju lühem, sõnavaralt erinev, grammatiliselt vähem korrektne. 39 Kirjalik on teistsuguse lauseehitusega, erisuguse sõnavaraga, peab olema hoopis üksikasjalikum ja täpsem, sest muidu on oht sellest mitte aru saada, kuna otsene tagasiside ning situatsioonikontekst puuduvad. Afektiivne on situatsiooniline, impulsiivne, suhtumist väljendav reaktsioon. (,,ah", ,,kas tõesti", ,,oot-oot", ,,oops").
Häälikulooline meetod seisnebki tüvede etümoloogiliste seoste kindlakstegemises häälikuseaduste abil. Selleks, et näidata, et erinevate sugulaskeelte tüved on etümoloogiliselt identsed, st sama päritoluga, tuleb näidata, et nende vahel valitsevad häälikuseaduslikud seosed. Häälikuloolise meetodi kasutamisel annavad väärtuslikku lisateavet murdeandmed. Keeleajalooliselt jaguneb eesti keel teineteisest häälikuliselt (ka grammatiliselt ja sõnavaraliselt) tugevasti erinevaks põhjaeesti ja lõunaeesti peamurdeks, mille taustaks on vanad läänemeresoome hõimumurded. Põhjaeesti peamurde raames eristatakse südaeesti ja kirderanniku murderühma; südaeesti murderühma kuuluvad saarte, lääne-, kesk- ja idamurre, kirderanniku murderühma rannamurre ja Alutaguse murre. Lõunaeesti peamurre jaguneb Mulgi, Tartu ja Võru murdeks. Tüvede päritolu väljaselgitamisel on suur väärtus igasugusel taustateabel
I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defin...
·Tsiviilseadustiku üldosa seadus, 1992 (TSÜS) NB! On ka ajalooline, see mis praegu kehtib, ei ole ajalooline. Neid on kaks. Tsiviilõiguse üldosa seadus ülesehitus ja üldsätted Paragrahv 3. Tõlgendamismeetod : ·Süstemaatiline tõlgendamine lähtub õigusnormide süsteemist. Tõlgendamine normi asukoha, süstemaatika järgi; nt. normid räägivad isikust, ( nt füüsilise isiku par.) see norm on ise grammatiliselt ebaselge; ·Grammatiline tõlgendamine lähtub sõnade tähendusest (teksti tähendus); ·Teleoloogiline tõlgendamine mis on selle sätte mõte. Normi mõttekohane tõlgendamine; mis on normi mõte, nt teise inimese tapmine, esimene inimene, teine inimene, kolmas inimene teist inimest ei tohi tappa, aga kas esimese inimese tapmine on lubatud?? ·Ajalooline tõlgendamine lähtub ajaloolise seadusandja tahtest, ajalooliselt
Keele struktuur ehk süntaks Süntaks on sõnade ja fraaside lausetesse ühendamise reeglistik. Süntaks käsitleb fraaside ja lausete grammatikat. Grammatika on keele regulaarsuste (reeglipärasuste) kindlaksmääramine, mis võib jaguneda preskriptiivseks ehk ettekirjutavaks ehk normatiivseks ja deskriptiivseks grammatikaks. Hoolimata sellest, mil määral normaalne inimene gammatika reegleid on õppinud, valdab ta tavaliselt suurepäraselt võimet tajuda, kas äsjakuuldud lause oli grammatiliselt korrektne või mitte. Nii nagu sõnade tähenduste puhul võib olla tegemist semantilise praiminguga, on lausete struktuuride korral tegemist süntaktilise praiminguga. See tähendab, et me püüame ise spontaanselt kasutada äsjakuuldud lausete süntaktlilisele struktuurile vastava konstruktsiooniga lauseid. Meie seotust süntaksiga kinnitavad ka meie poolt tehtud kõnevead. Kui kasutame lauses kogemata valesid sõnu, siis kasutame neid siiski kohases süntaktilises struktuuris
SISSEJUHATUS Ühiskonnaõpetuse õppimine koolis annab teadmisi ja oskusi selleks, et ümberringi toimuvatest sündmustest ja protsessidest aru saada ning neis vajadusel kaasa rääkida. Vabadus ja võimalus osaleda omaenda elu korraldamisel on iseloomulik demokraatlikule ühiskonnale. Eesti on demokraatlik. Demokraatlik ühiskond on seda tugevam, mida aktiivsemad on tema liikmed ning mida paremini nad oskavad pakutavaid vabadusi ja võimalusi kasutada. Riigieksam ühiskonnaõpetusest annab nii õpetajatele kui ka eksami sooritajatele võimaluse saada ülevaade sellest, millise taseme on õppija kaheteist kooliaasta jooksul saavutanud. Eksam mõõdab õpilase erinevaid oskusi ja teadmisi. Selleks, et saada võimalikult täielikumat ülevaadet omandatust, on eksamitöös erinevaid tööülesandeid: arutlus, dokumendianalüüs ning mitut tüüpi ülesanded. Oluline on eksamitöö sooritamisel silmas pidada seda, et ülesannete lahendamisel tuleb kasutada ka neid õpitulemu...
midagi objektide (asjade), nähtuste, omaduste või suhete (seoste) kohta. Otsustuse keeleliseks väljendusvormiks on lause. (Nt Kanti järgi peab enne midagi otsustama, kui seda saab lausuda.) Klassikalises (formaalses) loogikas käsitletakse väitelauseid ehk väiteid (ik assertion, statement). Iga väide on lause, kuid iga lause ei ole väide. Väide peab olema kas tõene (ik true) või väär (false) ja grammatiliselt õige (tarvilikud tingimused) ning vajadusel ka kontekstuaalselt mõttekas. Lause (sentence) on kommunikatsiooniühik, väikseim entiteet, mis kannab sõnumit (väidet, käsku, küsimust jne) Väide (assertion) on tõeväärtust omav lause. Väite kuju võib sõltuda keelest ja ütlemisviisist, mis pole loogika seisukohalt sageli kuigi tähtis. Propositsioon (proposition) on väitlause sisu, mis ei sõltu kujust ega ütlemisviisist.
siiski toimib: vaegkomparatiive on rohkem kui tavalisi võrdlusstruktuure. Tavaliste puhul on võrdlusalus nii üldine, et midagi tegelikult võrrelda ei saagi. Reklaamikeele kirjeldustes on reklaamikeelele iseloomuliku nähtusena nimetatud assotsiatsioonisüntaksit, mille idee on, et öeldu, sõnad ja väljendid äratavad lugejas assotsiatsioone, mis seostuvad omavahel süntaktiliselt: enamasti täpsustavad, aga ka piiravad neid grammatilised seosed. Lauses peavad sõnad olema grammatiliselt seotud. Reklaamikeeles on vabam süntaks. Assotsiatsioonisüntaks on sugereeriv keelekasutus, pole loogilisi grammatilisi suhteid, pole põhjuslikke seoseid esile toodud. Sisuliselt mõjuvad fraasid ühendatuna, tähendusväljad on seotud. Laused koosnevad predikatiivist ja subjektist, tihti kasutatakse mõttekriipsu (nt Eesti Päevaleht – nädala lemmik). Reklaamikeeles on ka teine iseloomulik lausetüüp: 2 verbist koosnevad ringfraasid, kus 1. kutsub tegutsema ja 2
- Grammatiline tõlgendamine lähtub sõnade tähendusest(teksti tähendus ) - Teleoloogiline tõlgendamine normi mõttekohane tõlgendamine; mis on normi mõte, nt teise inimese tapmine, esimene inimene, teine inimene, kolmas inimene teist inimest ei tohi tappa, aga kas esimese inimese tapmine on lubatud?? - Süstemaatiline tõlgendamine tõlgendamine normi asukoha, süstemaatika järgi; nt. normid räägivad isikust, ( nt füüsilise isiku par.) see norm on ise grammatiliselt ebaselge. - Nt par 11- piiratud teovõimega isik-kas on füüsiline v juriidiline isik. - Ajalooline tõlgendamine lähtub ajaloolise seadusandja tahtest, ajalooliselt tõlgendatakse eelkõige ajaloolisi õigusallikaid , sotsialistlikud organisatsioonid nt eesti nsv tsiviilkoodeks - Üld- ja erisätte tõlgendamine üldsäte on üldine, erisäte (kindlate asjade kohta) on täpsem tõlgendamine; vajalik siis, kui kaks normi räägivad sama asja. Kui on kaks sama
kindlaks teha, kas lause on tõene või mitte. · Ei ole, sest pussnuge taevast kindlasti sadama ei hakka. · Jah, see lause on verifitseeritav: tuleb homseni oodata ning vaadata, mis taevast alla sadama hakkab. Milline järgmistest lausetest on loogilise positivismi kohaselt pseudoväide? · Andres ja Külli on teineteisest 10 cm võrra pikemad. · Iga paaritu arv on järgnevast paarisarvust ühe grammi võrra kergem.Tõesti, see on pseudoväide: grammatiliselt korrektne, kuid kategooriavea tõttu mõtteta lause. · Munevad, kuid loeb lugenud. Väide, et Maa liigub (ümber oma telje ning ümber Päikese), on Feyerabendi arvates vastuolus faktidega · juhul, kui fakte tõlgendatakse Aristotelese füüsika valguses (st ilma inertsiseadust sõnastamata). · juhul, kui lähtuda Maa taustsüsteemist; Päikese taustsüsteemist lähtudes vastuolu kaob.
Rahvusvaheline õigus 2015 1.semester Loengukonspekt Rahvusvaheline õigus = RÕ RÕ on kokkuleppel põhinev õigus. 28.september loengut ei ole! Mõlemas seminaris on osalemine kohustuslik! 1 seminari võimalik asendada lühiesseega. Eksam-‐ 1) definitsiooni küsimus, kus palutakse mingi keskne asi rahvusvahelises õiguses lahti mõtestada nt mis on reservatsioon 2)kaalukam osa-‐ teoreetilise kontseptsiooni lahti mõtestamine rahvusvahelises õigus 3) analüütiline ülesanne-‐ kaasus, mis on lahendatav rahvusvahelise õiguse elementaarsete põhimõtete alusel, võib olla ka arutlus 31.08.15 Teema I – olemus Kogu õigussüsteemi saab jagada: -‐ riigisiseseks õigussüsteemiks ...
2) Fraasiperiood 10.-18. elukuul võiks olla selles perioodis ning ta võiks kasutada sõnu sõnavara kasutamine - saab rohkem aru kui oskab kasutada sõna omandamine - avastamine, et sõna sisu on laiem kui algselt oli arvatud (alguses on ainult üks tädi - laiendatud etapis on kõik tädid) grammatika on vigane, kuid on omandanud grammatika reeglid oluline, et lapsega räägitakse grammatiliselt õigesti, mitte laste pudikeeles 3) Lihtsate lausete periood 2.eluaasta teises pooles - siis kui lapsed oskavad rääkida laps valib oma sõnavara valides, kellega ta suhtleb Kaks-keelsete perede lapsed: Omandavad keeled kiiremini; võib aeglustuda grammatika õppimine (ema peab rääkima oma emakeelt) Õppimisteooria ja õppimine: 1) Õppimisteooria (B.Skinner) Operantne tingimine - see mida me kinnitame, see ka kinnitub
Sellest lähtudes saame jagada keelevariandid kahte rühma: kasutajakesksed ehk murded / dialektid (dialect) ja kasutusekesksed ehk situatiivsed variandid (register / style). Me kasutame siinjuures üldmõistena sõna allkeel, mis on samane inglsikeelse terminoloogia sõnaga variant (variety). Mõistet allkeel (sublanguage) inglise keeles eriti ei kasutata (Trudgill 1992: 48, 77). Ingliskeelses terminoloogias on dialekt keele variant, mis erineb grammatiliselt, fonoloogiliselt ja leksikaalselt teistest variantidest ning on seotud geograafilise koha ja/või kindla sotsiaalse klassi või staatusgrupiga (Trudgill 1992: 2324). Dialekti kandja on rühm, mis tegutseb ühiskonnas regulaarselt kui funktsionaalne tervik (füüsilise paiknemise, abielusuhete, töösuhete vms alusel). Selline rühm kaldub välja arendama oma keelesüsteemi ja keelekasutuse markerite süsteemi, mis teda teistest gruppidest eristab (Ferguson 1994: 19)
❏ Selliste “allikate” suhtes tuleb siiski olla ettevaatlik (täna on vara neid võtta nagu iseseisvaid rahvusvahelise õiguse allikaid) HIERARHIA: ❏ Selgesõnaline hierarhia puudub (ehk ametlikult pole kehtestatud) ❏ Praktikas kuuluvad esmajärjekorras kohaldamisele lepingud, seejärel tavaõigus ja kui need osutuvad ebapiisavateks, siis proovitakse õiguse üldprintsiipe ❏ Kuigi grammatiliselt lähendes võiks öelda, et kolm põhiallikat on omavahel võrdsed, siis tegelikkuses: - Omavad lepingud ja tavaõigus olulisemat tähtsust - Allutatakse õiguse üldprintsiibid teistele põhiallikatele ❏ Järgmise tasandi moodustavad abiallikad ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
