Ning samuti on tekstimuutjas ilmselt kirjeldatud mingi hulk meetodeid (muuda hoitav väärtus väiketähtedeks, suurtähtedeks, eemalda teatud sümbolid jne). Selliselt klasse kirjeldades ning objektidega manipuleerides on võimalik koostada väga keerulisi programme ja täita mitmesuguseid tegevusi. Page 8 3.3 PROGRAMMEERIMSKEELE SEMANTIKA JA SÜNTAKS Süntax - süntaks on reeglite hulk, mille abil määratakse grammatiliselt õiged keele vormid. Süntaktiliselt õigel lausel on kaks tähendust: · mida pidas silmas lause autor (semantika) · kuidas sai aru lause vastuvõtja (pragmaatika). Semantika - lõplik hulk reegeleid, mis peab ära kirjeldama lõpmatu hulga erinevate programmide tähenduse. Kompileerimine - Kõrgkeelse programmi transleerimine vahe- või masinakeelde. Interpreteerimine - lähtekoodi tõlkimine ja täitmine korraga.
keemiline puhastus-komepuhastus tehniline haridus- tehnikaharidus füüsiline puue-kehapuue sõjaline valmisolek-sõjavalmidus ametialane saladus-ametisaladus bioloogiaalane ajakiri- bioloogiaajakiri erialane teatmik-erialateatmik lepingulised kohustused-lepingukohustused lähemal ajal-lähiajal 4 ruuduline paber-ruutpaber vesialuseline värv-vesivärv 8. Kontrollige, kas allajoonitu on grammatiliselt õige. Kui vaja, siis parandage. Kannab toon-toonis riideid. Kannab toon toonis riideid Püüab ots otsaga välja tulla. - õige Jüri on veel vana kooli põllumees. - õige Tööd on veel nädala jagu.- õige Siis võin kasvõi mägesid vallutama sõita.- Siis võin kas või mägesid vallutama sõita. Kõik on tip-topp. Kõik on tipp-topp. vastvalminud maja- vast valminud maja äsja avatud kauplus- õige tahes-tahtmata- õige võib-olla- õige muusika õpetaja - muusikaõpetaja
7. Moodustage liitsõnad. keemiline puhastus > kemopuhastus tehniline haridus > tehnikaharidus füüsiline puue > kehapuue sõjaline valmisolek > sõjavalmidus ametialane saladus > ametisaladus bioloogiaalane ajakiri > bioloogiaajakiri erialane teatmik > erialateatmik lepingulised kohustused > lepingukohustused lähemal ajal > lähiajal ruuduline paber > ruutpaber vesialuseline värv > vesivärv 8. Kontrollige, kas allajoonitu on grammatiliselt õige. Kui vaja, siis parandage. Kannab toon-toonis riideid. Vale. Õige: toon toonis. Püüab ots otsaga välja tulla. Õige. Jüri on veel vana kooli põllumees. Vale. Õige: vanakooli Tööd on veel nädala jagu. Õige. Siis võin kasvõi mägesid vallutama sõita. Vale. Õige: kas või Kõik on tip-topp. Vale. Õige: tipp-topp vastvalminud maja Vale. Õige: vast valminud maja. äsja avatud kauplus Õige. Tahes-tahtmata Õige. Võib-olla Õige. muusika õpetaja Vale. Õige: muusikaõpetus
Ning samuti on tekstimuutjas ilmselt kirjeldatud mingi hulk meetodeid (muuda hoitav väärtus väiketähtedeks, suurtähtedeks, eemalda teatud sümbolid jne). Selliselt klasse kirjeldades ning objektidega manipuleerides on võimalik koostada väga keerulisi programme ja täita mitmesuguseid tegevusi. Page 8 3.3 PROGRAMMEERIMSKEELE SEMANTIKA JA SÜNTAKS Süntax - süntaks on reeglite hulk, mille abil määratakse grammatiliselt õiged keele vormid. Süntaktiliselt õigel lausel on kaks tähendust: · mida pidas silmas lause autor (semantika) · kuidas sai aru lause vastuvõtja (pragmaatika). Semantika - lõplik hulk reegeleid, mis peab ära kirjeldama lõpmatu hulga erinevate programmide tähenduse. Kompileerimine - Kõrgkeelse programmi transleerimine vahe- või masinakeelde. Interpreteerimine - lähtekoodi tõlkimine ja täitmine korraga.
Uudise stiil Uudis peab olema kooskõlas uudise stiiliideaalidega ja grammatiliselt korrektne. Hästikirjutatud lugu on selge ja lihtne. Ajalehestiil nõuab tihedust ja lühidust. Lugu peab olema elav ja inimkeskne. Uudise erinõuded on: uudise ideaaliks on täpsus(faktid ja keeleline täpsus); uudis on objektiivne; tekstistiil peab olema kooskõlas loo teemaga ja ühes võtmes. Hea keelekasutus nõuab alati redigeerimist. Hea keelekasutuse eeldus ja tingimus on alati hea reporteritöö. Võtted stiiliideaalide saavutamiseks: 1. Vali. Leia oluline materjal. 2
Tähendus loogikas ja filosoofias, 2 "Tõde erineb valest selle poolest, et tõde ei satu iseendaga vastuollu" Kui mingis süsteemis vastuolu, siis järelikult see süsteem on vigane 1 põhiline (aperatsioon?wat?) igas süsteemis on = (võrdusmärk) millal me ütleme, et kaks sama märki tähendavad ühte ja sama? Keeleteaduses sünonüümia Gottfried Wilhelm Leibniz (1646-1716) Väljakutse luua selline keel, milles ei saa valetada Nii, et iga grammatiliselt korrektne ütlus oleks kohe tõene. Kui keegi valetab saaks kohe aru, sest see on grammatiliselt ebakorrektne Leibniz jõudis sellega kõige kaugemale, nimetas sellist keelt universaalseks karakteristikaks Saame väljendada kõiki teadmisi selles süsteemis ja nad on selles tõesed Tänu temale lõpetati nõiaprotsesse protentsantslikus (?) saksamaal Tõestas n-ö, et jumal on hea, pani uskuma seda, sest sel ajal oli arusaam, et saatan on võimsam kui jumal
dramaatilist tunnetust." (Looming nr. 3, 2001). Jutu peategelane Riin on väikesest maakohast pärit, ta ei saa sisse Kunstiakadeemiasse, kuid otsustab ikkagi Tallinnasse tööle minna. Ta saab oma sugulase Kristiina kaudu tööd ilusalongi administraatorina. Ta satub nn tibide keskkonda, inimestesse enda ümber suhtub ta üleolekuga, mõnes mõttes on ta ju silmakirjalikki ta ei ütle, vaid mõtleb neist halvasti; ta põlgab oma ülemust, kes räägib grammatiliselt ebakorrektset eesti keelt ning huvitub Hollywoodi staaride dieetidest; ei mõista Kristiinat, kes elab väga raskesti üle suhte purunemist kauaaegse elukaaslasega. Riinul endal on seljataga suhe mafioosse äriga tegelenud Silveriga; selles suhtes näib Riin olevat olnud allasurutud, ta kirjeldab meest sõnadega: "Silver muidugi oli meessovinismi võrdkuju." (Rakke 2001: 151) või: "Siis hakkasin ma natuke mõtlema. Ja tulid esimesed tülid
LAUSELIIKMED Lauseliikmeteks kutsutakse lause osalidi. Lause pealiikmeteks on alus ja öeldis. · Öeldis väljendab lause tegevust, on tegusõna. · Alus väljendab tegijat või olijat. · Sihitis väljendab objekti kellele või millele tegevus on suunatud. · Öeldise täide annab edasi alusele iseloomulikku · Määrus väljendab tegevuse aega, viisi, kohta või vahendit. LAUSE MOODUSTAJAD Lausemoodustajad on omavahel grammatiliselt seotud. Grammatilise seose liike on kolm: alistus, rinnastus, predikatsioon. Rinnastus seob samaväärseid moodustajaid. Rinnastus seos esineb siis, kui on tegemist loeteluga. Kasutatakse enamasti sidesõnu ja, ning, et, vaid, aga jt. Nt: lapsed, loomad, linnud ja konnad hüppavad aias. Alistus on selline seos, mille puhul üks moodustaja tingib teise moodustajaolemasolu. Alistus seos valitseb fraasi põhisõna ja laiendite vahel. On kahte liiki: 1
Referaadi eesmärgiks on kinnistada õpilase praktilisi teadmisi antud aines. Töö koostamisel on abimaterjalina kasutatud ning lähtutud Üliõpilaste kirjalike tööde juhendist Uurimisülesanded: üliõpilastööde liigid, teema valik, töö kava, töö keel. Lisaks eelpool mainitule on tutvutud õppekavaga, erinevate akadeemiliste artiklite ning vastava sisuliste teatmeteostega. Erilist rõhku on pööratud grammatiliselt korrektsele kirjapildile. 3 Töö on jaotatud neljaks osaks. Esimeses osas vaadeldakse milline on tavateksti korrektne esitusviis. Töö teine osa keskendub keerulisematele ja juba enam teadmisi nõudvatele visuaalsete objektide vormistamisele. Õpiprotsessi on kaasatud autori lähikondlasi ning toodud erinevaid näiteid neid kajastava informatiivse materjali najal.
SISUKORD SISUKORD......................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 1. Tarkvara arendusmeetodid ja tehnikad...............................................................3 2. Andmestruktuurid ja algoritmid..........................................................................4 2.1 ALGORITMI MÕISTE, STRUKTUUR JA ESITAMINE.............................................4 2.2 Erinevad andmestruktuurid ja nende omadused..............................................5 Programmeerimiskeelte tüübid.............................................................................. 8 3.1 PROGRAMMEERIMISE AJALUGU......................................................................8 3.2 PROGRAMMEERIMISKEELTE PÕHITÜÜBID........
3) keskmurre 3) Mulgi murre 4) kirderannikumurre 5) idamurre Soome-ugri ja indoeuroopa keelkondade erinevused 1) soome-ugri keeltes on pearõhke esimesel silbil, indoeuroopa keeltes on rõhk liikuv 2) indoeuroopa keeltel on eessõnad, soome-ugri keeltel tagasõnad (under the table, laua all) 3) soome-ugri keeltele on iseloomulik käänete rohkus, soome-ugri kasutab tunnuseid ja lõppe, indoeuroopa kasutab tüvemuutust 4) soome-ugri keeled ei tunne grammatiliselt sugu, indoeuroopa tunneb Eesti keele jätkusuutlikus 1) Eestil on eesti keele arengukava 2) kõrgharidust omandatakse eesti keeles 3) tööle saamiseks ja eestis elamiseks peab oskama eesti keelt 4) eesti keel on ainukene riigikeel 5) eesti keelt õpetatakse koolis ja on vaja edukalt sooritada eesti keele eksam, et saada haridust 6) keeleseadused nt tänavasiltidel peab olema eesti keelne tekst suuremalt kirjas, toodetel peab olema eesti keelne etikett
aeg (Koosolek toimub homme) Tegevussubjekt esiletõstetuim osaline (Mees lõhub puid, Talle meeldib lugeda, Tal on raamat, Raamat vedeleb põrandal). Agent, kogeja, valdaja, neutraalne osaline (vm.) Grammatiline subjekt, muu: allatiiv, adessiiv, partitiiv. Lausesiseste viiteseoste lähtepunkt: Mees vaatab oma lilli, Talle meeldib luuletusi lugeda. Tegevusobjekt semantiliselt tavaliselt patsient, grammatiliselt objekt (Kass vaatab kuud). Pragmaatilisi funktsioone. Teema (lausega edastatava teate lähteosa: Mees lõhub puid, Talle meeldib lugeda, Tal on raamat, Raamat vedeleb põrandal). Infostruktuur: teema reema, fookus, tuntud tundmatu. MOODUSTAJATE SÜNTAKTILISED FUNKTSIOONID: LAUSELIIKMED Öeldis e. grammatiline predikaat finiitne verbivorm, nt Poiss jookseb, Lapsed kirjutavad kirjandit. Alus e
Üks õige rokkar on ikka luuletaja ja üks õige luuletaja on ikka rokkar." Milline on talvemälestus lasteaiast, mida teevad meie issid, kuidas tuleb külla vanaisa ja milline näeb välja vihmaladina Ladina-Ameerika tants? Kes on tööpõlgur ja kuukulgur, millised on muinasjutud ühe lausega, mida küsida kilpkonnalt ja mida teeb kissell pükstel? Sellest raamatust leiad kõigile nendele küsimustele vastused. 4. Wimbergi keeleuuendustest Wimbergi raamatud on grammatiliselt tavapäratud. Selleks on aga kindlasti õpetajad, kes juhivad laste tähelepanu õigekirjale. Loodan, et lapsed saavad Wimbergi raamatuid lugedes aru, et kirjanik teeb natuke vigurit. Samas on see keel nõks lähemale loomulikule kõnepruugile. Wimberg ei lõhu grammatikat, kus juhtub, vaid kindla põhimõtte järgi. Ta kirjutab k, p, t kolmandavältelistes sõnades topelt, kui need asetsevad kaashäälikuühendis. Näiteks: rõukku, karppi ja mõni erand, nagu kärppsed.
Tallinna ülikool Referaat Sünnieelne areng ja seda mõjutavad tegurid. Kõne areng. Kolmanda eluaasta kriis. Alina Koba Tallinn 2014 Sotsiaalse olukorra areng Varase lapsepõlv - periood 1-3 aastat. Selles eas, on muutusi isiksuse areng, kognitiivne valdkond ja sotsiaalse arengu olukorrast. Kasvajad lapseeas kaasaasjaolu , et muutessuhetlapse ja täiskasvanu, mis omakorda viibmoodustamine uue sotsiaalse olukorra arengut , mis on välimuse ühistegevuse lapse ja täiskasvanu, ja et see tegevus on allutatud . Sisuliselt ühine tegevus seisneb seostamist sotsiaalselt arenenud , kuidas kasutada esemeid , st täiskasvanud õpetab last õigesti kasutada ümbritsevatele objektidele ja selgitab , millised need on ja kus nad ei tohi kasutada. Sotsiaalne olukord lapse arengut selles eas on järgmine: " Laps - TEEMA -...
2 1. Kõnearendus kui sissejuhatus lugema õppimiseks. Kõnelema õppimine on kõige keerukam ülesanne, millega laps peab hakkama saama. Maimikuiga on kõne arengu sensitiivseks perioodiks. Lapse kõne areng on sel ajal kõige efektiivsem ja laps on eriti vastuvõtlik vastavate mõjutuste suhtes. Kuulamise ja kõnelemise tegevused aitavad täita järgmisi ülesandeid: · Anda lastele võimalus luulata grammatiliselt õiget kõnet, · Tutvustada lastele uusi sõnu, rikastades laste sõnavara, · Anda lastele võimalus kõnelda erinevatel teemadel, rikastades laste silmaringi, · Anda lastele võimalus väljendada oma emotsioone, suhtumist, · Aidata lastel orienteeruda esemete ja nähtuste seas. Vaimse arengu seisukohalt on kõne arengul väikelapseeas oluline tähtsus. Aktiivse kõne kujunemine on lapse kogu psüühilise arengu aluseks. Kõnelemine võimaldab
LIHTLAUSE Lihtlause on lause, mille koosseisu ei kuulu osalauseid. Lihtlause väljendab erinevalt liitlausest ühte tegevust, seisundit või olukorda, näiteks Laps laulis valjult. Lihtlause tuum on öeldis, millega seostuvad ülejäänud lauseliikmed, näiteks Koer (alus)lamas (öeldis) põõsa all. Öeldise leksikaalne ja grammatiline tähendus määrab ära lihtlause ehituse põhijooned. Lihtlause liigid Koondlause Koondlause on lihtlause, mis sisaldab vähemalt kahte ühele ja samale küsimusele vastavat, s.o ühe ja sama lauseliikmena käituvat lause moodustajat, mis on rinnastusseoses näiteks Silvi (kes?, alus), Pilvi (kes?, alus) ja Milvi (kes?, alus) läksid seenele. Verbikeskne lihtlause Verbikeskne lihtlause on lihtlause, mis sisaldab ainult tegusõnast sõltuvaid sõnu või fraase. Laiendatud verbikeskne lihtlause Laiendatud verbikeskne lihtlause on lihtlause, mis sisaldab tegusõnast sõltuvate sõnade või fraaside kõrval ka kogu la...
kindlates tavatoimingutes keelemallidena. Nii keeletunnis kui ka koolis peab õpetaja keelekasutus olema loomulik ning kontekstiga tugevalt seotud (Rannut 2003: 93). 7 Õpetaja keelekasutus ja suhtlusstrateegiad: · Räägi selgesti ja aeglaselt, kuid säilitada seejuures loomulik kõneintonatsioon ja lausestruktuur. · Ära räägi kõvemini kui harilikult. · Kasuta lühimaid ja grammatiliselt lihtsamaid lauseid. · Parafraseeri oma lauseid iga kord, kui sulle tundub, et õpilane ei saanud aru. · Rõhuta nimisõnu ja verbe, sest need on lause tähenduse edasiandmisel kõige olulisemad. · Kasuta käeviipeid, ettenäitamist, objektidele osutamist, mõistekaarte, pilte ja muid mitteverbaalseid vahendeid tähenduse paremaks edasiandmiseks. · Korda esimestel nädalatel samades tegevustes samu fraase.
b)antonüümid hea ja halb. Sünonüümid on kujult üksteisest erinevad, kuid tähenduse poolest sarnased või lähedased samast sõnaliigist sõnad. Nt ämber ja pang; paralleelne ja rööpne; julge, kartmatu, südi, söakas, vapper ja vahva. See määratlus ja need näited käivad leksikaalsete sünonüümide kohta. Peale selle on veel grammatilised sünonüümid, s.o leksikaalselt samasisulised, aga grammatiliselt vormistuselt erinevad keelendid. Nt kibedamaitselised, kibeda maitsega ja maitselt ~ maitse poolest kibedad; nahataoline ja nahkjas. Antonüümid ehk vastandsõnad on ühe semantilise tunnusjoone poolest vastandlikud sõnad, kusjuures nende muu tähendussisu langeb kokku. Nt mees ja naine väljendavad mõiste `inimene, homo sapiens' soo tunnuse poolest vastandlikke alammõisteid. Veel näiteid: abielus
2-3-aastasel on peas palju muljeid, mida tahaks jagada. Paraku ei jõua kõne areng mõtlemise arengule järele. Seepärast hakkab laps kordama üht silpi (mi-mi-mi) või sõna (mina-mina-mina). See pole kogelemine, vaid kiirkõne ehk kordamine, mille ajal laps püüab leida sobivat sõna. Enamasti möödub kiirkõne iseenesest. Mõned lastest aga võivad kogelema jääda ja siis on vaja pöörduda logopeedi poole. Kolmeaastane laps võib veel rääkida grammatiliselt valesti ja titalikult pehmet l-i ja t-i kasutada. Isegi 4-aastane tohib veel asendada raskemaid häälikuid kergematega. Sageli asendatakse k häälikut t-ga, r häälikut l-ga, aga 5-aastaselt peaks lapse kõne juba korras olema. 7 5. Ealised iseärasused(merka) 5.1. 2 aastased lapsed Teisel eluaastal toimuvad arengus tormilised muudatused. Kõige silmatorkavamad on need väikelapse kehalises arengus
varieerumine ja 2)grammatiliselt tingitud varieerumine. Fonoloogiliselt tingitud variatsioon on morfeemi allomorfide häälikuvariatsioon, mille määravad fonoloogilised tegurid, s.o häälikuümbrus. Seda nähtust nimetatakse ka automaatseks varieerumiseks. Allomorfide ja nende morfofonoloogiliste variatsioonide teise liigi määravad ümbritsevate lõppude ja/või tüvede grammatilised (mitte üksnes fonoloogilised) omadused. Seda variatsiooni nimetatakse grammatiliselt tingitud variatsiooniks. Distributsioonipiirangud on oma olemuselt tõesti grammatilised, mitte fonoloogilised. Morfoloogiliselt tingitud häälikuvariatsioone kirjeldatakse morfofoneemide kaudu, mis esindab omavahel variatsioonisuhtes olevaid foneeme. Morfofonoloogilised realisatsioonireeglid kirjeldavad, missugustel tingimustel ja mis kujul morfofoneemid realiseeruvad. Esinemisümbruse tingimusi kirjeldades on võimalik
Keele suulist kasutamist nimetatakse kõneks. · Keel on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt organiseeritud märgisüsteem. Eristatakse keele kahte vormi: · keel kui süsteem, eripärane kood · kõne kui selle koodi kasutamine ehk keele avaldumine teksti ja kõnetegevusena · suuline-kirjalik kõne 2) Mille poolest on kõne kuulamine a) lihtsam b) keerulisem kui teksti lugemine? Suuline kõne on kirjalikuga võrreldes lühem, sõnavaralt erinev ning grammatiliselt vähem korrektsem. Jutule lisanduvad zestid ja miimika. Seega suhtlusest saadab tagasiside võib oluliselt muuta sõnade tähendust. Kirjalik kõne on teistsuguse lauseülesehitusega, erisuguse sõnavaraga, peab olema hoopis üksikasjalikum ja täpsem, sest muidu on oht sellest mitte aru saada. Oma mõtete napp, selge ja arusaadav väljendamine ei ole üldse kerge. 3) Mis seob omavahel kõnelemist ja kirjutamist? Millised on nendevahelised erinevused? Kõnelemine ja kirjutamine
Keel ja kõne Kordamisküsimused seminariks 1) Mis vahe on keelel ja kõnel? Tooge näiteid. Keel on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt organiseeritud märgisüsteem. Kõne on selle koodi kasutamine ehk keele avaldumine teksti ja kõnetegevusena 2) Mille poolest on kõne kuulamine a) lihtsam b) keerulisem kui teksti lugemine? Suuline kõne on kirjalikuga võrreldes lühem, sõnavaralt erinev ning grammatiliselt vähem korrektne. Jutule lisanduvad zestid ja miimika. Seega suhtlusest saadav tagasiside võib oluliselt muuta sõnade tähendust. Kirjalik kõne on teistsuguse lause ülesehitusega, erisuguse sõnavaraga, peab olema hoopis üksikasjalikum ja täpsem, sest muidu on oht sellest mitte aru saada. Oma mõtete napp, selge ja arusaadav väljendamine ei ole üldse kerge. 3) Mis seob omavahel kõnelemist ja kirjutamist? Millised on nendevahelised erinevused
Elis Vink HOLLAND Referaat Tartu 2008 Sisukord ELIS VINK................................................................................................................................. 1 HOLLAND................................................................................................................................. 1 REFERAAT............................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 4 .................................................................................................................................................. 4 HOLLAND................................................................................................................................. 5 ...
jaotuvus nõrgalt arenenud. Suureneb lühimälu maht: 5-6-aastane laps suudab meelde jätta 2 ühikut, kümnene aga juba kuni 5 ühikut. Esimeseks kooliastmeks on laps omandanud 4 suhtlemiseks vajaliku sõnavara ja grammatiliste vormide süsteemi, võimaldades tal väljendada oma soove, kavatsusi ja mõtteid ning mõista temale suunatud kõnet. Laste kõne täieneb pidevalt. Enamus lastest hääldab puhtalt kõiki häälikuid ja kasutab grammatiliselt õiget keelt.Kujuneb välja sisemine kõne. [1;2;5] 2.2 Emotsionaalne areng C. Darwin ( 1965 [1872] ) väitis, et emotsioonid kujunesid evolutsiooni käigus algul välja selleks, et anda elusolendite käitumisele kasulik suund ja sedasi suurendada nende ellujäämise väljavaateid. Pool sajandit hiljem ütles R. White seda, et huvi tundmine uute situatsioonide vastu ja võime kutsuda iseendas esile innustavaid tundepuhanguid aitavad
· ei võimalda tuua välja seoseid aktiivse/passiivse, jaatav/eitava lause vahel · ei anna vastust küsimusele, mis on keele elementaarühikuks süntaktika tasandil Transformatoorne analüüs Ameerika deskkriptivismil oli 3 koolkonda. I ja II koolkond kasutasid vahetute mooodustajate meetodit. Analüüs lähtub väiksematest suuremate ükskste poole. Eesmärgiks identifitseerida vahetud moodustajad. Vahetud moodustajad: teate lingvistiline struktuur, grammatiliselt ja semantiliselt üksteisega vahetult seotud lausungi osad. Vahetute moodustajate struktuur on fraasi struktuur. III koolkond: Transformatsiooni analüüsi koolkond. Järgmisel leheküljel võrdlus eelnevate koolkondade vahel Vahetute moodustajate meetod Transformatoorne analüüs Hierarhiline süsteem Ekvivalentsete lausete või süntaktiliste struktuuride perekond
2000. aastal ilmunud suur valikkogu "Alateadvus on alatasa purjus" sai riikliku preemia. Ja veel korraldati 2000. aastal Saksamaal Kurt Schwittersi ülemaailmne luulevõistlus. Nimelt tuli kirjutada ja züriile saata mõned selle dadaistist kirjaniku ja kunstniku laadis luuletused. Ehin saatis kaks ingliskeelset ja ühe saksakeelse luuletuse. Ega ta saksa keelt nii kole hästi oska, aga konstrueeris luuletuse sõnaraamatu abil ja Mati Sirkel aitas seda pärast pisut grammatiliselt lihvida. Igatahes võit tuli. Luuletaja arvati paarisaja osaleja seast tosina valitu sekka, tema luuletused läksid trükki ning mees kutsuti Saksamaale nädalasele turneele. Tema viimane suurem saavutus on aga olnud 2003. aastal Juhan Liivi luuleauhinna 25. laureaadiks saamine. Liivilikuks tunnustatud pealkirjata luuletus ***sügaval maa all elavad pälvib Andres Ehini loomes tähelepanu kahel põhjusel: esiteks on sürrealismimeister tänu sellele põlvinud tunnustust ka isamaaluule vallas,
küljelõhikuga. Moes oli väga sügav dekoltee. Jalas kanti sandaale, mis jätsid nähtavale sõrmused suure varba umber. Sukki ei kantud, sest hinnatud olid peened katmata sääred. See oli vastand revolutsiooniaja lihtrahvalikkusele, mis hindas töötava ümarust ja jõulisust. Ilmselt pingudadakse suguelu aspektiga tugevasti üle. Kas seda tehakse tõesti lugejaskonna püüdmiseks? Siiski vist mitte. Prantsuse keeles on mõiste "Tema Majesteet" grammatiliselt naissoost. Keisrist kirjutades grammatilist naissugu kasutanud kindral Gaourgaud'l oli Napoleoni suhtes homoseksuaalseid huve. Sellisel juhul on niisugused huvid olnud kõigil ametlikke pabereid koostanud inimestel, kõigi prantsuse monarhide või prantsuskeelset kirjavahetust pidades ka välismaiste kroonitud peade vastu. No on ikka inglane! Kuna tema abielu Jõsephine`iga oli lastetu, abiellus 1810 Austria keisri tütre Marie Louise`iga, kes sünnitas talle poja.
meeleorganitega tajub. Kõige kiiremini areneb baassõnavara laps omandab eelkõige sageli esinevaid sõnu, mille aluseks on meeleorganitega tajutavad tunnused, objektid, tegevused (nt. kass, koer, lind, pall, auto, ema, isa). Baaslause ehk tuumlause- Baaslause koosneb vaid kohustuslikest lauseliikmetest(Poiss sööb õuna. Õun on punane)Süvastruktuur võib koosneda mitmest baaslausest, mis muuteoperatsioonide abil ühendatakse grammatiliselt korrektseteks pindstruktuuri lauseks..2- 3 aastase lapse kõne koosnebki peamiselt sellistest lausetest, mille puhul on muuteoperatsiooni vajadus väga väike. Süntagmaatilised ja paradigmaatilised seosed sõnade vahel- (vt ka lk 32-33) Kõne FS- on psühhofüsioloogiline mehhanism, mis korraldab keele kasutamist. FS koosneb kolmest osast: tsentraalsest, perifeersest ja neid ühendavatest aferentsetest ja eferentsetest närviteedest.
sisse. NB! Kui saatelauset pole, siis pole tegemist otsekõnega ning lauset jutumärkidesse ei panda, isegi kui lauses pöördutakse kellegi poole. Üte (nimetavas käändes nimisõnafraas, mis nimetab seda, kelle või mille poole pöördutakse) eraldatakse muust lausest alati koma(de)ga: ,,Hakkame, mehed, minema!" ,,Kas sina, sõge inimeseloom, siis midagi ei pelga?" KIIL Kiil on lause või sõna(ühend), mis on paigutatud teise lause sisse, ent pole sellega grammatiliselt seotud. Kiilu välja jättes ei muutu lause tähendus ega vorm. Kiiluga väljendatakse tundeid, suhtumist või lisatakse kommentaare. Seal ta, uskumatu küll, tõesti on. Peeter on haige (no tore on). Kiilu kirjavahemärgid: o komad lühemate kiilude puhul, mida ei taheta eriti esile tõsta Te olete kena inimene, aga, vabandage väljendust, pisut põmmpea. o mõttekriipsud pikemate kiilude puhul, eriti kui kiillauses on koma või ta on
keele jaoks (ükskõik mida puudutatakse läheb kullaks.). Descart ütles, et keel on osalt hea ja osalt halb masin. Miks on vaja keeles sünonüüme(erinevad asjad, mis tähendavad sama asja) ja homonüüme (samad märgid, mis tähendavad erinevaid asju). Ratsionaalne keel peab olema selline keel, milles ei saa valetada grammatika välistab õigete lausete puhul, et nad vastavad valele. Seega kui keegi hakkab valetama, siis ta moodustab grammatiliselt vale struktuuri ja me saame teada, et ta valetab. · Gurt Gödel (1906-1979) tõestab, et sellise keele loomine, milles ei saa valetada on võimatu. Keelesemantika Tähendus lülitati keeleteadusest välja. Keeles on väga palju spetsiifilisi termineid (mutri kujud, loomade liigid jne), kuid see ei takista meil teada eesti või inglise keelt. Keeleteadus tegeleb ainult struktuuriga. Chomsky avaldas 1957 raamatu ,,Süntaktilised struktuurid", ütleb,
Siinjuures pannakase tähele igat inimest. 3. 4. ERGOTERAAPIA Ravi eesmärk on vaadata last kui tervikut. Mitte tuues esile tema nõrkusi ja puudusi vaid ka leiab üles isiksuse tugevad küljed ja jõuvarud ning kaasab need ravisse. 3. 5. KÕNERAVI Hüperaktiivsed lapsed tithtipeale räägivad aeglaselt. Kui räägivad siis räägivad palju. Vahest võib nii juhtuda, et mõni laps ei hakkagi rääkima. Mõned neist õpivad rääkima aga grammatiliselt räägivad valesti. Raskusi on pikemate sõnade väljaütlemisel või spontaanselt väljaütlemisega. Tihti peale võivad nad unustada ka oma mängukaaslaste nimed. 3. 6. RAVIPEDAGOOGILINE HARJUTUSTERAAPIA 3. 7. PSÜHHOMOTOORIKA 13 KOKKUVÕTE Referaadis uurisime aktiivsus- ja tähelepanuhäireid, kuid peamiselt peatusime hüperaktiivsuse juures. Selle referaadi koostamine kujunes väga huvitavaks kuna saime teada palju uut ja huvitavat
" Heebrea sõna "alma" tähendab "noort naist" või "sünnitavat naist", mida kristlased on tõlkinud sõnaga "neitsi." b) Ristilöömine. Psalm 22:17 on kristlased tõlkinud: "Sest koerad ümbritsevad mind, tigedate hulk keerleb mu ümber; nad uuristavad mu käsi ja jalgu..." Kristlased on vihjanud siin ettekuulutusele Jeesuse ristilöömisest. Heebrea sõna "kiari", mis tähendavat "nagu lõvid", eestikeelses tõlkes "(nagu) koerad" olevat grammatiliselt lähedane sõnale "uuristavad." c) Kannatav sulane. Kristlased usuvad, et Jesaja raamatu 53 peatükk, mis kõneleb "kannatavast sulasest", olevat ettekuulutus Jeesuse kannatustest. Eelmises, 52. peatükis kõneldakse aga Siioni (Paabeli) vangide kui Jehoova sulase vabastamisest ja kojutulekust. 4. Judaism tugineb rahvuslikule (natsionaalsele) ilmutusele. Juutide väitel olevat judaism ainuke religioon 15000 usundi hulgas, kus Jumal on oma ilmutuse andnud ühele tema poolt äravalitud rahvale. 5
tähendusi, mida süstemaatiliselt väljendavad mingid vormiüksused. Grammatiliste kategooriate morfoloogilised väljendusviisid: Sünteetiline väljendusviis- afikatsioon e. aglutinatsioon (sh. reduplikatsioon); fusioon e. Fleksioon Analüütiline väljendusviis Substantiivi kategooriad: Arv- näitan sõnaga seotud objektide hulka Klass- nimisõnade jagunemine rühmadesse, millele vastavalt sõna grammatiliselt käitub Kääne- sõna süntaksi roll lauses Definiitsus e. määratus- näitab nimisõnafraasiga viidatud referendi tuttavust Adjektiivi kategooria: Võrdlus- positiiv, komparatiiv, superlatiiv Verbi kategooriad: Aeg- näitab sündmuste toimumist lähtuvalt kõnehetkest Isik- näitab tegija olemust lähtuvast kõnelejat Kõneviis- näitab kõneleja suhet lause väljendatusse
Kordamisküsimused kursusest Lapse arengu tundmaõppimine ja mõjutamine 1. Arengu olemus, sh mõisted protsess, kvantitatiivne ja kvalitatiivne muutus Areng on kvalitatiivsete muutuste protsess st. pidev uuenemine, teisekssaamine. See on sisuline muutus. Areng on isereguleeruv protsess, mis toimimiseks eeldab arengukeskkonda, tagasisidet, pärilikkust. Arenema peavad kõik laps, õpetaja ja lapsevanemad. Laps areneb ise! Protsess asjad toimuvad mingis järjekorras - ajarida. Kvantitatiivne muutus pole areng vaid kasvamine (nt. jalanumbri muutus) Kvalitatiivne muutus on sisuline muutus. 2. Arengueeldused, sh. tagasiside mõiste Arengueelduseks on keskkond, tagasiside. Omavalitsus, lapsevanemad, õpetaja saavad luua füüsilise (koolimaja, valgus, õhk) keskkonna. Õpetaja saab luua psüühilise (tunnetuslik taju, haistmine, kompimine; emotsionaalne motivatsioon, distsipliin, kord, rahu; sotsiaalne märgata...
antud keele grammatilised (õiged) laused. · Keeleuurija võib alati usaldada oma intuitsiooni. · Süva- ja pindstruktuuri eristamine. · Keeleõppimise võima on pärilik. Süva- ja pindstruktuur süvastruktuuris on meil kuskil mõttes mallidesarnased vordmid, kuhu vastavad pindstruktuuri üksused paigutame. (VT õpikust näiteid süntaksi alt). Süntaksipuud Värvitud rohelised ideed magavad raevukalt. see lause on grammatiliselt täiesti korrektne. Hullunud kana peksab isa > hullunud(A) kana(N) (NP), peksab (VP), isa (NP) Paljumuutuvad keeled (soome-ugri keeled) on raskesti seletatavad Chomsky jäikade ideedega. Süntaktiline süvastruktuur markeerimata tuumlause (nt Laps laulab aulas.), millest moodustatakse markeeritud, phtekuuluvad pindlaused, nt Lapsed laulsid aulas. Kas lapsed laulsid aulas? Lapsed ei laulnud aulas. Aulas laulsid lapsed. Lapsed laulsid aulas vä? Transformatsioonigrammatika
nahavärv või ilmselgelt arusaamatu keel. Kultuur avaldub suhtlemisviisis, inimsuhetes, väärtuseelistustes, kommetes ja paljudes pisiasjades, mille olemasolu ei pruugita ühekultuurilises keskkonnas tajuda. Võõra keele hea oskus ilma kultuurilist konteksti tabamata võib tekitada veelgi enam segadust, kui halb keeleoskus. Mida paremini osatakse võõrast keelt, seda suurem on vestlusest osavõtjatel oht üksteist vääriti mõista, kuna eeldatakse, et grammatiliselt keelt valdav inimene oskab selles keeles ka toimida. Kui kõneleja võõrkeele grammatikas eksib, siis mõistetakse, et rääkija on võõramaalane, ent kui rääkija valdab võõrkeele sõnavara ning grammatikat, kuid rikub keele vestlusnorme, ei pea vestluspartner eksimust mitte keeleveaks, vaid rääkija personaalseks puuduseks. 1. KULTUURIERINEVUSED UURINGUTES Kultuuris on võimalik eristada tegelikke ja stereotüüpseid erinevusi. Tegelike erinevuste
* Täiend e atribuut – AP, nimisõna lisand või laiend („pikk mees“). 16. Süntaktilisi teooriaid: generatiivne süntaks; lausekonstruktsioonil põhinevad teooriad: valentsiteooria, konstruktsioonigrammatika, lausetüüpide käsitlus. Generatiivne süntaks moodustab ühte moodi grupi, teised on omavahel sarnased. Generativism on süsteem, mis lähtub sellest, et grammatika peaks suutma genereerida kõiki keeles olemas olevaid lauseid (mida emakeelne kõneleja peab grammatiliselt õigeteks) – emakeelne inimene on sel juhul kriteeriumiks. Valentsiteooria on nendest kõige vanem ning ütleb, et kõik keerleb verbi ümber. Konstruktsioonigrammatika lähtub samast ideest, et lauseid moodustatakse valmis mudelite põhjal lausetüüpide käsitlusel oletatakse, et on mingid kindlad lausetüübid juba olemas. 17. Semantika. Tähenduse mõiste. Komponent- ja prototüüpanalüüs. Semantika on õpetus tähendusest. Põhiidee on sõnade tähenduste uurimine, süsteemi avastamine
Selle etapi jooksul omandavad nad peamised verbid, nt istuma, sööma, tegema. Kahe aasta vanusena võivad lapsed kasutada umbes 50 600 erinevat sõna. Mõistavad lapsed palju rohkem sõnu, kui nad ise aktiivselt kasutavad . 2 ja poole aastase lapse kõne arengus on suur roll grammatika arengul. Mõni 24 27kuune laps räägib juba kolme ja neljasõnaliste 6 lausetega. Lapsed hakkavad kasutama sõnavorme. Paljud laused ei ole veel grammatiliselt veatud, kuid on selge, et laps kasutab lauses süntaksi reegleid. Vead, mida laps kõnes teeb, on nö loogilised vead. Lapsed rakendavad grammatika põhireegleid vales kohas (nt nt mängin mängida jooda, loeda. Esinevad ka paralleelsed vormid, mida segistatakse: jooda, juua). Samuti kasutatakse sageli idiosünkraatilisi sõnu. Kolme neljasõnaliste lausete kasutamisega kaasneb kiire grammatikareeglite rakendamine kõnes. Laps hakkab muutma sõnade
Kohamurded ja dialektoloogia. Kohamurded samas maakonnas elavate inimeste ühine keel. Erinev leksikaalselt, grammatiliselt, fonoloogiliselt teistest kohamurretest. Inimesed teadvustavad end rühmana ja murret rühmasisese keelena, mis neid teistest eristab. Selle põhjuseks on, et lähestikku elavad inimesed suhtlevad rohkem kui teised ning peredes elab mitme põlvkonna inimesi, mis loob ajalise püsivuse. Dialektoloogia ehk keelegeograafia meetodite võrk murrete erinevuste uurimiseks, mis tekkis 19. saj kui lingvistikas valitses võrdlev-ajalooline meetod, mis väitis, et keel muutub rangelt
(“peremeesvormiga”) ega saa esineda lauserõhulises positsioonis. Kliitikutel on pigem pragmaatiline funktsioon. Allomorf on ühe ja sama grammatilise tähendusega morfeemi variant, sest morfeemid võivad eri ümbrustes varieeruda, nt lihtmineviku allomorfid: luge/si/n, luge/s, laul/is, tul/i. Sama morfeemi allomorfide vahel kehtib komplementaarse distributsiooni seos e täiendussuhe, s.t nad on samas sõnavormis üksteisega asendamatud, kuid grammatiliselt tähenduselt identsed. Morfofoneem – foneemid, mis võivad muutuda ühe morfeemi sees, nt sõda : sõja (tüves), käige – saatke (tunnuses) = foneemide suhe oma grammatilisse ümbrusse. Paradigma – morfoloogiliste kategooriate alusel korrastatud sõnavormide hulk. Keele morfosüntaktilised omadused määravad selle, missuguseid muuteid eri sõnaliikidesse kuuluvatel sõnadel võib olla. Nende vormide täielik sari moodustab lekseemi muuteparadigma.
süüaluse puhul sanktsiooni määramisest kui mõjutusvahendina ultima ratio, mis suunaks süüaluse õigusvastastelt tegudelt seaduskuulekatele tegudele. 17 8. Mittetäielikud õigusnormid KarS'is Objektiivne õigus sisaldab õigusnorme, mis formaalselt ei ole kooskõlas täielike õigusnormide strukuuriga, nendeks on mittetäielikud õigusnormid. Grammatiliselt on nad täielikud laused, õiguslausetena aga mittetäielikud, mis tähendab, et nad on osa õigustloova akti (õiguse) kehtivusest. Õiguslikke tagajärgi põhjustava jõu omandavad nad ainult seoses teiste (peamiselt nn. täielike) õigusnormidega. Seega jagunevad mittetäielikud õigusnormid seletavateks, viitavateks ja kitsendavateks.38 Järgnevalt igast mittetäielikust õigusnormist üks näide KarS'ist. 8. 1 Seletavad õigusnormid
Ütte kirjavahemärgid Üte on sõna, mis väljendab kõnetatava nime või nimetust. Üte on nimetavas käändes, koosnedes ühest sõnast, millele võivad eelneda täiendid. Üte eraldatakse koos tema juurde kuuluvate sõnadega muust lausest komadega. Kallid sõbrad, olete siis jälle kohal! Madis, võta raamatud kaasa! Kuule, armas neiu, vaata mulle otsa! Kiil ja selle kirjavahemärgid Kiil on lause või sõnaühend, mis on paigutatud teise lause sisse, kuid pole sellega grammatiliselt seotud. Kiillausel ei ole teises lauses põhisõna, mistõttu teda võib kergesti ära jätta. Kiil eraldatakse lausest koma(de), mõttekriipsu(de) või sulgudega. Komadega eraldatakse neutraalsed kiilud, mida eriliselt esile ei tõsteta. · Meie keemiaõpetaja, olen selles kindel, tunneb põhjalikult oma ainet. · A.H.Tammsaare, tõsi küll, oli väga tagasihoidlik. · Kurb küll, aga nii see paraku on. · Uskumatu, juba ta tulebki.
millised mitte 4. Koherentsus mõistetes ei ole põhjustatud ainult objektide sarnasusest, vaid nendekohastest teoreetilistest teadmistest (teooriad, seletused) · Konteksti mõju mõistete esitusviisile (teine loeng) Laused. Lause struktuur. Lausete tähendused Laused on erinevad- lihtsad, keerulised( eeldavad lisategelasi- mart lööb palli), mart andis koera pallile. See on jänes- jänes on see(mängujänes). Laused mis ei ole grammatiliselt korrektselt.. Laused kus on olemas keeles tinglikult kasutatavad sõnad, mis on norm, kuid ei oma tähendust Inimesed teevad süstemaatilisi vigu, mida on võimalik ennustada. Vead ei ole sõna tähenduses olulised · Süntaks: süsteem, mis ühendab sõnad tähenduslikesse fraasidesse ja lausetesse. Süntaks- määrab ära selle, millised elemendid ja missuguses jrk peavad elemendid lauses esinema. Sõltuvalt järjekorrast muutub mõte
Siinjuures pannakase tähele igat inimest. 6. ERGOTERAAPIA Ravi eesmärk on vaadata last kui tervikut. Mitte tuues esile tema nõrkusi ja puudusi vaid ka leiab üles isiksuse tugevad küljed ja jõuvarud ning kaasab need ravisse. 7. KÕNERAVI Hüperaktiivsed lapsed tithtipeale räägivad aeglaselt. Kui räägivad siis räägivad palju. Vahest võib nii juhtuda, et mõni laps ei hakkagi rääkima. Mõned neist õpivad rääkima aga grammatiliselt räägivad valesti. Raskusi on pikemate sõnade väljaütlemisel või spontaanselt väljaütlemisega. Tihti peale võivad nad unustada ka oma mängukaaslaste nimed. ATH LAPSE TUNNUSED: · ei vii tegevust lõpule · tähelepanematus · tegutseb mõtlematult · sahmerdab · ei oska oodata oma järjekorda · räägib palju · ei käitu oma eakohaselt · suudab leida kergesti kontakti aga ei suuda neid hoida · kergemeelne seega kasuatatakse teda tihti ära
alguslehekülg. 2.4 Keel ja grammatika Tekst peab olema asjalik, ladus, kergesti mõistetav ja ühetähenduslik. Hoiduda tuleks liigsest sõnaohtrusest ja tarbetutest kordustest. Teaduslikus tekstis kasutatakse reeglina umbisikulist vormi (töös on uuritud..., mõõtmiseks kasutati...). Oma isiklikku seisukoha või panuse rõhutamisel kasutatakse mina-vormi. Kolmanda isiku vormis teksti (,,töö autor püstitas hüpoteesi...") ei kasutata. Tekst peab olema grammatiliselt ja õigekirjalt korrektne, kirjavahemärgid paigas! - Määra ära teksti keel ja kasuta spellerit! - Lase sõbral v tuttaval tekst üle lugeda. Mingist hetkest töö autor ise enam teatud vigu ei näe. Lühendid Lühendeid tuleb kasutada säästlikult, eelistades üld- ja teaduskeele traditsioonilisi lühendeid. Vältida tuleb lühendite kunstlikku loomist. Esmakordsel kasutamisel kirjuta- takse spetsiifilisemad lühendid koos selgitustega täpselt ja pikalt välja.
(visuospatial sketchpad) Aktiivne kõne tekitamine Visuaalne semantika Kõne LILL MESILANE Mõõdetakse · Arvujadade meeldejätmine loetule vastupidises suunas 25489351 · Meeldejätmine loetud suunas: pigem lühimälu, kus hoitakse, mitte ei töödelda · Sõnade meeldejätmine · Kujundite meeldejätmine · Otsustada, kas lause on grammatiliselt õige Töömälu · On pigem valdkonnaspestiifiline kui üldine (st meeldejätmise edukus sõltub ainevaldkonnast) · Info kaob kiiresti, sest uus tuleb juurde (uuega interferents) On oluline oskuslikus eneseregulatsioonis, reflektsioonis õppimise ja meeldejätmise üle · Selle töös omavad rolli emotsionaalsed faktorid (ärevus, positiivne või negatiivne meeleolu) Arengulised muutused · Töömälu maht suureneb algklassides
Keeleteaduse arengud. N. Chomsky väljapaistev keeleteadlane. Ta lõi generativismi 1957. aastal. Avaldas artikli ,,süntaktilised struktuurid". Ta lõi ka matemaatilised keeleteaduse alused. Ameerika strukturalistidest oli veel tähtis Z. Harris, kes oli Chomsky õpetaja. Tuleb näidata, kuidas keel toimib kui ...?? Keel on õigete lausete kompleks. Õige ei pruugi tähendada ,,mõtestatut". Näiteks: Rohelised värvitud ideed magavad tormakalt. Keel tegeleb grammatikaga; see lause on grammatiliselt korrektne. Poisid Magab Keeles on 2 kompoenti: o Tuumkomponent loob tuumlauseid o Transformatsioon Väike poiss jookseb kiiresti Nimisõna fraas Verbi fraas Lause 1965 süntaksiteooria aspektid 1963 Chomsky õpilased Katz ja Fodor kirjutavad artikli; Semantilised komponendid: markerid arv väike ja nad on süsteemsed Eristajad ...?? Rohelised värvitud ideed magavad tormakalt
· Sõltumatus ehk konstellatsioon ( ; ) N. Chomsky väljapaistev keeleteadlane. Ta lõi generativismi 1957. aastal. Avaldas artikli ,,süntaktilised struktuurid". Ta lõi ka matemaatilised keeleteaduse alused. Ameerika strukturalistidest oli veel tähtis Z. Harris, kes oli Chomsky õpetaja. Keel on õigete lausete kompleks. Õige ei pruugi tähendada ,,mõtestatut". Näiteks: Rohelised värvitud ideed magavad tormakalt. Keel tegeleb grammatikaga; see lause on grammatiliselt korrektne. Poisid Magab Keeles on 2 kompoenti: o Tuumkomponent loob tuumlauseid o Transformatsioon Väike poiss jookseb kiiresti Nimisõna fraas Verbi fraas Rohelised värvitud ideed magavad tormakalt + konkreetne + elusolend +värviline + värviline + materiaalne +materiaalne - materiaalne + rahu - rahu Süvastruktuurid koosnevad leksikast ja grammatikast. Pindstruktuurid. Süntaktika
eeldatakase laene sama keele allkeelest (nt murde- või slängisõna kirjakeelestumist) või keelesaarelt. Paratamatult laenamine toimub keelekontaktide vahedusel, mis on seotud interferentsi mõistega. Ilse Lehiste järgi tähendab interferents kakskeelsete isikute keeles esinevaid kõrvalekaldeid kummagi keele normidest (Lehiste 1988: 1-2, 94). Ilse sõnul, kakskeelseks võib nimetada isikut, kes on suuteline rohkem kui ühes keeles grammatiliselt õigeid lauseid moodustama. Interferents on järkjärguline ehk siis esineb kordkorraliselt ühelt etapilt teise. Interferents võib figureerida nii foneetikas, fonoloogias, morfoloogias, süntaksis, semantikas kui ka leksikas. (Lehiste 1988: 1-2, 94) Maailmas on sadu erinevaid keeli, aga samas neid kõike ühineb üks seik, et nad kõik alluvad muutustele. On olemas nii suuline kõne kui kirjalik osa keelest, kus tuleb õigesti ja korrektselt kirjutada
Süntaktilised seosed 1) rinnastav 2)alistav. Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: ühildumine e kongruents: klassi-, definiitsus-, isikuühildumine(objekti ja subjektiühildumine); rektsioon. Sõnajärje kaudu väljendatavad seosed(lauseliikmed, teema-reema suhted). Enim levinud SOV(alus sihitis verb). Süntaktilisi teooriaid: 1) generatiivne süntaks, transformatsioonid keelt esitatagu rangelt defineerivate feeglite süsteemina, mis genereerib ja seletab kõik antud keele grammatiliselt (õiged) laused. Süntaktiline süvastruktuur: markeerimata tuumlause (nt lapsed laulsid aulas), millest tehakse markeeritud, ühtekuuluvad pindlaused- kas lapsed laulsid aulas? Lapsed ei laulnud aulas. Aulas laulsid lapsed. Lapsed laulsid aulas vä? Transformatsioonid tuumlause on Kevade on Lutsu parim teos. SIIRE e permutatsioon: Lutsu parim teos on Kevade. ASENDUS: See on Lutsu parim teos, Kevade on tema parim teos. LISAMINE: Kas Kevade on Lutsu parim teos? KUSTUTUS: poiss
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
