Gregoriuse põhimõtted ellu LANGUS: kuningavõimu tugevnemine, palju aega veedeti Avignonis (Avignoni vangipõlv) head suhted Prantsusmaaga, luksuslik eluviis (pahameele tekitaja). Pärast paavsti surma vaenutsevad kardinalid valisid 2 paavsti üks Roomas, teine Avignonis = kirikulõhe e. skisma. Paavstis tagandati uus Martinus V 5. Võrrelge Bütsantsi ja kõrgkeskaegse Lääne-Euroopa hariduselu. Millised on paralleelid? Bütsants: grammatika, retoorika, õigusteadus, filosoofia. Linnades kirjaoskus ka alamklassides. Õppetekstid antiikautorite teosed. Lihtrahvale pühakute elulood e. hagiograafia. Lääne-EU: kloostrikoolid (piibel + filosoofide tööd), katedraalikoolid e. toomkoolid (ladina keeles), põhi- ja ametikoolid (emakeeles, arvutamine, raamatupidamine) 7 vaba kunsti: grammatika, retoorika (kõnekunst), dialektika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika usk, arst, õigusteadus KONTROLLTÖÖ 1
kuid sisuline erinevus on ikkagi säilinud. Peirce esindab filosoofilist lähenemist, märk on tal triaadiline ja oluline koht on semioosil ehk märgitoimel (märgiprotsessil). Loogika (teise nimega semiootika) on tema jaoks teadus üldistest seaduspärasustest, mis lähtub eetikaprintsiipidest kui sihiteadlik mõtlemine, sõltub fenomenoloogiast ja matemaatikast ning koosneb kolmest osast: kriitika — klassifitseerib argumente ja määrab nende kehtivuse ja intensiivsuse, spekulatiivne grammatika — üldine märgiteooria ja metodeutika — kasutatavad meetodid. Ferdinand de Saussure`i pärandi lugu on kummaline ja teadusajaloos just mitte tavaline. On üldteada, et tema põhiteos („Üldkeeleteaduse kursus”, ilmus peale tema surma 1916. aastal), kust semioloogia oma alused ammutas, on kokku pandud tema õpilaste poolt mitme loengukonspekti järgi. Saussure´i jaoks oli uus, veel väljakujunemata teadus „semioloogia” sotsiaalpsühholoogia haruks, mis uurib
Eesti kirjandusajalugu 1224 1227 Henriku Liivimaa Kroonika 1525 Esimene (teadaolev) raamat M. Luther katekismus (piibli tähtsamad osad) 1535 Esimene säilinud raamat 1632 Academia Gustaviana Tartu Ülikool 1637-1638 Stahli grammatika esimene katse süstematiseerida eesti keelt 1637 Brocmanni pulmalaul esimene teadaolev eestikeelne pulmalaul 17. saj rahvakoolid (Forselius) ; katkendid piiblist, aabitsad 18. saj kalendrid, ajakiri 1708 Käsu Hansu kaebelaul (luuletus) 1739 Piibel (täielik tõlge Põhja-Eesti murdes(kirjakeele aluseks)) ; Willmann, Aurelius? eestikeelsed jutud 19. saj Rosenplänter, Masing (õ-täht) Eesti keele kultuuri arendamine
kus käis koos linnavalitsus ehk raad. Tallinna raekojaplats · Katedraal väärtushinnangud erinesid sellest, mida kuulutas katolik kirik Tallinna Toomkirik, vanim kirikutest Tallinnas Kolm valdkonda, mis feodaaltsivilisatsioon kultuurikeskme kloostrist linna üle kandsid: Haridus kõige tähtsam on maailmas JUMAL, teadmised põhinesid piiblil ja vanaaja õpetlaste tarkusel. Õpetus jagunes seitsmeks vabaks kunstiks: grammatika, retoorika, dialektika, geomeetria, aritmeetika, astronoomia, muusika. ·Arhitektuur - Kõige tähtsamad ehitised olid kirikud ning neist kõige tähtsamad olid piiskoplikud peakirikud toomkirikud ehk katedraalid. Kirikute kaunistamiseks kasutati skulptuure ja maale. Greigh' hauamonument, TallinnaToomkirik ·Kirjakultuur Pühakute elulood Kangelaseeposed Rüütliromaanid Trubaduuride luule Linnakirjandus ehk värssjutustused Müsteeriumid ehk 1535 Esimene osaliselt
Enamik Euroopa keeli kuulub indoeuropa keelkonda KEELE OMANDAMINE: Lihtsamast keerulisemaks: 1. inglise keel lihtne: 7-aastaselt emakeelena selge 2. hispaania 3. itaalia 4. prantsuse 5. saksa 6. hiina keskmine: käändeid pole, grammatika lihtne, suhelda hea, kiri keeruline 7. araabia keskmiselt raske: meeletu sõnade arv 8. slaavi: vene, ukraina vaevalised: tähestik ja hääldus keerulised 9. soome-ugri: soome, ungari, eesti palju käändeid, erandeid, täpitähed 10. poola 7 käänet, 7 sugu, keeruline rääkida; Vladislav Virtonen, 10. klass NVRK
ÜLIKOOLID KESKAJAL 10.Klass ÜLIKOOLIDE TEKE Ülikoolide ja hariduse teket soodustasid: · Lääne- Euroopas kasvasid linnad kiiresti · Vajadus oli kaitsta linnaõigusi · Kirik vajas kirikuõigust · Kiire kultuuri ja majanduse areng · Huvi teaduse ja hariduse vastu · Nõutus haritud inimeste järgi ERINEVAD KOOLID · Kloostrikool- õppeasutus, mis kuulub kloostri juurde. · Linnakoolid · Toomkool ehk katedraalikool- õpetus oli vaimulik, kuid õpilasteks oli ka mittevaimulikke, õpetati peamiselt vaimulike järelkasvu · Ametikool- rõhk oli arvutamisel ja raamatupidamisel VANIMAD ÜLIKOOLID Ülikoolid kujunesid välja 11-12 sajandil · Bologna ülikool Põhja-Itaalias- arvatakse, et see asutati 1088 aastal. · Sorbonne ülikool Pariisis- rajati umbes 1160 aastal. See ülikool kujunes keskajal mõjukamaks ja skolastika keskuseks. ...
IV ERAND võõrsõnades Vodka, pontsik,abstraktne, asbest VÕÕRSÕNAD R! Eesti keeles loetakse võõrsõnadeks selliseid sõnu, millel on vähemalt üks järgmistest võõrjoontest: g, b, d sõna algul NT! giid, bensiin, diivan; tähed f, s, z, z NT! fookus, fänn, sokolaad, zooloog, looz; pearõhk kaugemal kui esisilbil NT! paralleelne, vanill, grammatika, semester, suflee; pikad täishäälikud kaugemal kui esisilbis NT! akadeemia, galerii, idee, marinaad; häälik o kaugemal kui esisilbis NT! auto, logo, meson, stereo, neutron, traktor; eesti keeles tavatud häälikuühendid NT! bluff, sfäär, pasha, standard, foogt, strateegia, asbest, hüatsint, müokard, trahhea. NB! Võõrsõna ei ole tsitaatsõna (eestikeelses tekstis kasutatav võõrkeelest võetud
· Tekst · Semantika- keelelised (=keeles väljendatud) tähendused; · Pragmaatika keele uurimisel arvestatakse ka mittekeelelisest konteksti **funktsioonist lähtuvalt on lihtsam rääkida morfosüntaksist, sest eri keeltel on eri tasani vahendid sama funktsiooni väljendamiseks, nt. Bussis, on the bus Pidzikeel sõjalise vallutuse järel, kahe keele segu, tekkinud uus keel- kreoolkeel(analüütilised-lihtsustatud vormid). Neil on oma kindel väljakujunenud grammatika. Haiitikreool, palenquerno, jamaikakreool. Keeletüpoloogia, põhiküsimused, jaotus: analüütiline-, sünteetiline-, polüsunteetiline keel. Diglossia-kaks keelt on kasutusel, Lingua franca-ühine keel, keele tüpoloogiline jaotus. Keelte areaalne jaotus, sotsiolingvistiline jaotus. Keelekontakt: substraat, adstraat, superstraat. Austraalias olid maad jaotatud selle järgi kes mis keelt rääkis. · Analüütiline- vrd ee k laua peale · Sünteetilised- vrd ee k lauale
ja –normingud puudusid, oli tulemuseks suur varieeruvus nii kirjaviisis kui vormistuses. Mõju saksa keelel eeskujukeelena, abstraktse sõnavara puudus Mis liiki tekste trükiti? (Vt konspekti, töölehti!) kirikukäsiraamatud ja jutlusekogud 4. 17. saj kirjakeele tekstid (teada aastaid ja seda, miks tähtsad) ● 1600 – 1606 - G. Mülleri jutlused - 39 jutlust, 341 lk. ● Esimesed eesti keele grammatikad 1637 - H. Stahli põhjaeesti grammatika - Tema kujundatud ebaühtlane kirjaviis lähtus saksa keelest, mõeldud sakslastele 1648 - J. Gutslaffi lõunaeesti grammatika -ladinakeelne 5. Bengt Gottfried Forselius eesti rahvahariduse ja kirjakeele arendajana, õp lk 84 + konsp, töölehed ● Rahvakoolide juurutaja (Mis moel?) - Forselius õpetas talupoistele päris tasuta lugemist, kirjutamist, usuõpetust. Natuke arvutamist,
Invariantsed on näiteks liikumisseadused elementaarosakeste teooriates, klassikalises mehaanikas. Kui teisendus ei muuda ühtki objekti omadust, siis on tegu invariantide süsteemiga ja see on täielik invariant. Nt. isomorfsete graafide täielik invariant on nende ühine struktuur. Variant on invariandi vastand, see on teisend, keeleüksuse (keelendi) esinemiskuju. 7. ,,Tähestik" ja ,,grammatika". Sünkroonia ja diakroonia. Tähestik ja grammatika on omavahel süntaktilises seoses. Omamoodi on ,,tähestik" ehk märgid ja ,,grammatika" ehk märkide loogiline järjestus mistahes märgisüsteemil, näiteks noodikirjal. Sünkroonia printsiipi tutvustas Saussure, sellest sai üks strukturalismi põhimõtteid. Selle kohaselt oli korrektne keele uurimine sünkrooniliselt - ainult antud ajahetkel, muutumatut keelesüsteemi. See lükkas kõrvale diakroonia - keele uurimise ajalooliselt, muutused läbi ajaloo. 8. Semantiline kolmnurk
Ainult üksikud jõudsid toomkoolides kvadriiviumini s.o. aritmeetika, muusika, geomeetria ja astronoomia õppimiseni. Mehaaniline ja dogmaatiline õppeviis oli endiselt au sees. Kahjuks ei saa mööda sellest, et tuima päheõppimist tuleb ka tänapäeva koolis ette. Mulle vähemalt tundub, et kui võõrkeele tunnis antakse õpilasel koduseks ülesandeks 50 sõna tuimalt pähe õppida, siis on kasutegur aktiivses keelekasutuses küsitav. Aelius Donatase grammatika sõnasõnaliseks päheõppimiseks kulus suur osa kooliajast. Meenub oma kooliaeg, mil tuli pähe õppida grammatikareegleid nii emakeeles kui ka võõrkeeles. Õpetamise puhul ei olnud välistatud ka õpilaste kehaline karistamine. Selle iseloomustamiseks võib ära tuua fakti, et koolmeistrile anti pidulikul ametisseseadmisel tema kutse sümbolina vitsad ja kepp.(Andresen 1997, 58) Uued pedagoogilised tõekspidamised, mis hülgasid vana askeetliku suuna, pääsesid
* rikastas sõnavara laensõnad: jaana-lind, stimipuu `akaatsia`, ahal àaloe` tänapäeval arhailised murdesõnad: puul `mullikas`, udris ´kärmas` Kasutusel vana kirjaviis, ehkki näha veel saksa mõju. Sõnaraamatud ja grammatikad 1730ndatel valmis käsikirjaline Salomo Heinrich Vestringi ,,Eesti-saksa sõnaraamat". Autor hea eesti keele tundja, teoses üle 8000 eestikeelse sõna + vanasõnad, mõistatused, kõnekäänud, lauseidki. 1732 A. T. Helle põhjaeesti keele grammatika § koos sõnastiku ja rohkete sõnaloenditega (kasut Vestringi sõnaraamatu materjale) § esmane keel eesti keel (esmakordselt) § tähestikulises järjekorras § lõpus: erinevaid nimetusi (kuud, nädalapäevad, pühad, taimed, puud jne), § saksa ja vene laensõnade loend, § vanasõnad, mõistatused, § õpetlikud ja moraliseerivad rahvapärased dialoogid. Rahvavalgustuslik kirjasõna, eestikeelse perioodika algus
Nälga suri eestis umbes 70 000 75 000 inimest. 20% rahvastikust ehk iga 5s inimene. Vaimuelu 1. Bengt Gottfried Forseluse panus haridusse. Eesti keelse koolivõrgu areng. Forselius kirjutas ise Aabitsa, kuna raamatuid ei olnud. Lugema õppimise uus võte tähti valjusti hääldades ja häälikuid sõnadeks kokku öeldes. Alustad talupoegade tasuta õpetamist. 2. Heinrich Stahl. Tallinna toomkiriku õpetaja. Koostas esimese eesti keelse grammatika. 3. Johann Hornung. Avaldas ladina keelse eesti grammatika. 4. Anreas ja Adrian Virgilius. Tõlkisid Uue Testamendi eesti keelseks. 5. Tartu Ülikooli rajamine. 1632. Aastal. Tänu Johan Skytte soovile, muuta gümnaasium ülikooliks. Kuningas nõustus. 6. Bastionid. Uut tüüpi kaitseehitised. Viisnurksed mullast kuhjatud astangulised kindlused. Sees olid ruumid laskemoonale ja kaitsemeeskonnale.
ametisse riigiametnikke ning kontrollisid nende tööd, jälgisid rahade liikumist kubermangus. Üha enam hakati tähelepanu pöörama hariduse omandamisele. 1630. avati esimene gümnaasium, mille nimeks pandi Tartu Akadeemiline Gümnaasium, hiljem sai sellest Tartu Ülikool, mis on üks vanimaid ülikoole Euroopas. Rootsi ajal oli ülikoolis 4 teaduskonnda- filosoofiateaduskond, usuteaduskond, õigusteaduskond ja arstiteaduskond. 1637.aastal loodi esimene grammatika H. Stahli poolt. See oli saksa keele reeglitele kohandatud. 1693.aastal avaldas J. Hornung piiblikonverentsil esimese ladinakeelse eesti grammatika. Tänu grammatikaraamatutele ühtlustus eesti keel, mis tõi lihtsuse selle õppimiseks ja arusaamiseks. Leeris hakati lugemist ja kirjutamist õpetama, ilma selleta ei saanud leerist läbigi. Rootsi aja lõpuks oli tänu lugemis- ja kirjutamisoskusele eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Haridusega kaasnes ka negatiivseid külgi
Saab võrrelda kuni 8000 a tagasi. Algkeeled hüpoteetilised keeled, milleni on jõutud kaudsete meetodite abil. Keele ja geenide seos puudub. Keelevahetus oma keelt edasi järgmisele põlvkonnale edasi ei anta, ei räägita selles keeles või ei õpeta. Põhjused: ei peata otstarbekaks seda keelt, keskkonna vahetus. 4. Keelte liigitamine Keeli saab liigitada: - sarnasuse alusel (tüpograafiliselt), ühised jooned keelte vahel, sõnade ja grammatika laenamine, nt eesti ja rootsi k on sarnasemad võrreldes pärsia k-ga. - päritolu järgi ( genealoogiliselt), sõnade taandamine ühistele sõnadele ja vormidele, nt rootsi k on pärsia k-ga lähedamalt sugulane, kui eesti k-ga. Algkeelte rekonstrueerimine võrdlev-ajaloolise meetodi abil - võrreldakse samatähenduslikke sõnu nii, et oleks võimalik seletada, kuidas on kujunenud tänapäeva keele sõnadele vastavad sõnad. Indoeuroopa algkeel koosneb: vana-kreeka,
ümbrusele tekitanud korvamatuid kaotusi. Riisudes ja hävitades käisid kihelkonnas ringi sõjaröövlid, kes võtsid rahvalt viimase varanduse, mõisad olid enamasti maha põletatud või muul viisil hävitatud. Anton Thor Helle suureks teeneks tuleb pidada köstrikooli asutamist 1721.a. Pastorina töötades ja hea eesti keele tundjana asus ta eesti keelt õpetama ka teistele. Tema tegevuse viljaks on eesti keele grammatika ja senisest ulatuslikum sõnaraamat, mis sisaldab ka 525 eesti vanasõna ja 135 mõistatust. eriti suure kultuuriloolise tähtsusega on A.Thor Helle juhtiv osavõtt põhjaeestikeelse piibli tõlkimisest aastatel 1728-1738 ja selle väljaandmisest 1739.a. Tallinnas. Tõenäoliselt on A.Thor Helle sulest ilmunud ka "Viis head jutto ühhe öppetaja ja usklikko Tallopoja wahhel" (1740 Tallinnas), mis on kirjutatud sissejuhatuseks piibli lugemisele. 1742.a
1585 T. Busaeuse eestikeelne katolik katekismus; ilmus Vilniuses 1600-06 Tallinna Pühavaimu kiriku abiõpetaja G. Mülleri 39 eestikeelset käsikirjalist jutlust 1622 "Agenda Parva" (kirikutalituse käsiraamat) esimene lõunaeestikeelset teksti sisaldav raamat 1631 asutati Tallinna gümnaasium; sinna juurde rajati trükikoda 1632 asutati Academia Gustavina (kreeka ja heebrea keele, retroorika ja poeetika ning orientalistika professuur 1637 ilmus esimene eestikeele grammatika 1637 ilmus esimene teadaolev eestikeelne luuletus- R. Brocmanni pulmalaul 1656 "Uus eestikeelne lauluraamat" ;241 eestikeelset kirikulaulu tõlget 1686 esimene täiesti eestikeelne raamat, trükiti riias 1690-91 "Tarto-Ma Kele Laulu-Ramat" esimene illustreeritud eestikeelne raamat; ilmus Riias 1694 vanim seni leitud eestikeelne aabits 1695 Chr. Kelchi kroonika "Liefländische Historia" 1708 Käsu Hansu kaebelaul
c) Näitekirjandusega b) Piiblist rohkem 2. Millal sündis W. Shakespeare? c) Suhteliselt vähe a) 8. Kus õppis Shakespeare? b) a) Kohalikus postkontoris c) b) Kohalikus ajaleheputkas 3. Kelle perekonnas ta sündis? c) Kohalikus grammatika koolis a) Vaeses kaupmehe ja põlluharija 9. Mitu näidendit oli Shakespearil kokku? perekonnas. a) 63 b) Vaeses käsitöö ja karjaajaja perekonnas. b) 363 c) Rikkas kaupmehe ja põlluharija c) 36 perekonnas. 10. Kas Shakespeare oli ....? 4. Kellega ta abiellus? a) Oma eluajal kuulus
Vaatlemise aeg: Peale lõunat Vaadeldav: Juku Vanus: 1,4 a Tegevused: Uudistab kaamera juures, et mis see on. Toas mängib lastelaul. Tantsib muusika saatel. Mängib autoalusega, millel on rool ja erinevad nupud. Vaatab kuidas õepoeg kõrval mängib. Teeb veel paar tantsuliigutust ja plaksutab. Poisid uurivad koos mängu kasti, mille igal küljel on erinev mäng. Teeb ukse lahti võtab seest klotsi ja üritab seda õigesse auku toppida. Teisel küljel vaatab ennast peeglist ja teeb nägusi. Võttis palli läks selle peale kõhuli, kuid kukkus ümber. Keerutavad rattaid. Mängib teki all peitust. Lapse arengu tulemused ,,keel ja kõne" Suhtlemine 1. Suhtleb täiskasvanuga esemetega tegutsemise ajal. 2. Eelistab suhtluspartnerina peamiselt tuttavat täiskasvanut. 3. Kasutab suheldes mitteverbaalseid vahendeid(osutamist) koos üksikute sõnadega. 4. Vastab täiskasvanu küsimusele ja korraldusele tuttavas s...
allikad, tänu millele on üldse võimalik ajalugu uurida. Ajalugu võib muutuda, kuna arheoloogiliste kaevamiste tulemustena leitakse uusi leide. Eesti ajalugu küündib 11 000 aasta vanuseni ning kõige rohkem teavet saame Läti Hendriku kroonikast. Eesti- kui ka võõrkeeltes õpitakse toetuma aprioorsetele ning empiirilistele argumentidele. Kirjanduses õpitakse ajastuste klassikuid nagu näiteks romantismi ja renessanssi kirjamehi ning luuletajaid. Grammatika õppimisel toetutakse empiirilistele argumentidele, kuna väga suur fakt on see, et g,b,d ning k,p,t on sulghäälikud. Empiirilised teadmised ei tee inimest harituks. Igal inimesel peaksid olema ka enda uskumused ja arusaamad erinevatest asjadest.
Robinsonaadid Nn jenoveevad Karskusliikumine OTTO WILHELM MASING (17631832 Pastor Rahva haridustaseme tõstmine, sisukama kirjavara soetamine, kõnekeele arvestamine kirjakeele loomisel, õ-täht, laen- ja uudissõnad (nt termomeeter, aurulaev, pikksilm) I eestikeelne aabits (,,ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele ..." (1795)) KRISTJAN JAAK PETERSON (18011822) 18191820 TÜ (teoloogia, keeled) 16aastasena rootsi keele grammatika Antiikkultuur, 18. sajandi saksa kirjandus, eestlaste rahvaluule 21 eestikeelset luuletust à ajast ees Oodid (,,Sõprus"), pastoraalid (,,Ott ning Peedo"), eleegiad Rahvusliku ilukirjanduse aluse looja FRIEDRICH ROBERT FAEHLMANN (17981850) TÜ à arst Rahvaluule kogumine, tarvilike raamatute (nt kalender) avaldamine 1842 TÜ eesti keele lektor ,, Eestlane tehti orjaks, hoiti vaimupimeduses, hävitati tema kultuuri"
tollid linnade omavalitsus Majandus 1.rüütlimõisad-kuulusid aadlikele kroonumõisad-riigiomandis 2.teraviljaeksport 3.talupoegade koormised olid märgitud vakuraamatutesse Pärisorjus-sunnismaisus, relvakandmise keeld 4.Paldiski, Võru, Tallinn, Tartu 5.Väljavedu-lina, kanep Sissevedu-sool, metall, tubakas 6.Manufaktuurid-Narva Saeveski Vaimuelu 1.katoliku kirik tugvnemine Tartus- Tartu Gümnaasiumi loomine 2.Forselius-õpetajate seminari looja Stahl-esimene eesti keele grammatika Skytte-Tartu Ülikooli looja 3.Vennaskondade liikumine-hernhuutlus Vargused vähenesid, lõbustused keelati 4.rõugete esimene kaitsepookimine Hupel-esimene eesti keelne ajakiri "Lühike Õpetus" 5.Patent nõudis igasse mõisa kooli rajamist 6.Piibel-Anton Thor Helle
Sümbol – keelemärk, mis on kõigeenam kokkuleppeline. Nt lõpmatuse märk, originaali märk, mees/naine. 3. Maailma keelte arv on ligikaudu 7000. 4. Suurimad keeled (5) – 1)mandariini 2)hispaania 3)inglise 4)araabia 5)hindi 6. Keelte jagunemine rühmadesse kahel alusel, selgita. Keeli liigitatakse : 1)Tüpoloogiline liigitamine – sarnasuse alusel liigitamine. Grammatika. 2)Geneoloogiline liigitamine – keelte päritolu järgi. 7. Algkeel, keelkond Algkeel – keel, millest teine keel on alguse saanud. Keelkond – keelerühm. Keelkondadesse kuuluvad sugulaskeeled. 8. Uurali algkeel, jagunemine – Arvatakse, et Uurali algkeel on enam kui 6000a vana. See jagunes soome-ugri ning samojeedi algkeeleks ca 4000a e.m.a. 9. Eesti keele kuulumine keelerühma – eest keel kuulub Soome-Ugri keelkonda ning Läänemeresoome keelte rühma. 10
aastal elas Venemaal 449 isurit, kellest 41,9% pidas oma emakeeleks isuri keelt Keel Isuri keel kuulub koos soome, karjala ja vepsa keelega läänemeresoome keelte hulka, lähimad keeled on aunusekarjala ja soome keele idamurded. Isuri keel, karjala keele pärsikarjala murre ja soome keele idamurded pärinevad ühisest algkeelest, mida nimetatakse muinaskarjala keeleks. 19321937 eksisteeris ladina tähestikul põhinev isuri kirjakeel, mida õpetati ka koolides. Välja jõuti anda grammatika ja paarkümmend kooliõpikut. Esimesed isurikeelsed raamatud olid soikola murdel põhinevas keeles. Isuri keel jaotub neljaks peamurdeks Soikola kõneldakse peamiselt Soikola poolsaarel. Hevaha (heva) kõneldakse Hevaha jõgikonnas. Alamluuga kõneldakse Luuga alamjooksulja Kurgola poolsaarel. Oredezi kõneldi Leningradi oblasti lõunaosas, mõnes Oredezi jõgikonnas asuvas külas (Novinka, Tsastsa). Tänaseks on see hääbunud. TÄNAN KUULAMAST!
KODUNE TÖÖ 3 1.Kes on pildil? Kuidas ta on seotud Eesti ajalooga?(2p) Pildil on Georg Friedrich Parroti, kes oli Tartu Ülikooli esimene rektor. 2.Millal taastati Tartu Ülikooli tegevus? Miks Venemaa valitseja otsustas ülikooli tegevuse taastada?(2p) 21.-22. aprill 1802 taasavati Tartu ülikool. Seal koolitati tulevasi professoreid Venemaa ülikoolidele. 3.Mis keeltes toimus Tartu Ülikoolis õppetöö?(2p) Tartu Ülikool oli saksakeelne Vene riigiülikool. 4.Kes on pildil? Millega ta kultuuriloos on tuntuks saanud?(2p) Pildil on Karl Ernst von Baer. Ta on kaasaegse embrüoloogia(teadus loote arenemisest) rajaja. 5.Reasta koolitüübid tähtsuse järjekorras, alustades madalamast.(1p) 2.Kihelkonnakool 3.Kreiskool 1.Vallakool 4.Gümnaasium 6.Kirjutage õige nimi.(5p) Kuusalu pastor, kes koostas uue eesti keele grammatika- Eduard Ahrens Eestlasest kunstnik, töötas Peterburis tsaari õukonnas- ...
reeglitega ühtlustatud. Areng: 13. sajand esimesed eesti keelsed koha- ja isikunimed. Need olid kirja pandud Hendrik Liivimaa kroonika ( 1224-1227) ja Taani hindamisraamatus (1241) 16. sajand esimesed eestikeelsed usutekstid 1525- esimene eesti-läti-liivikeelne raamat 1535- Simond Wanradti ja Johann Koelli katekismus 17.saj ilmuvad esimesed eesti keele grammaatikad (nn. Ebajärjekindel kirjaviis) 1637 Heinrich Stahlilt grammatika Bengt Gottfield Forseliuselt vana kirjaviis 18.saj 1739 Anton Thor Helle põhajeestikeelne piibel 19.saj *Esimene eesti soost kirjameeste põlvkond *Eesti keele eeskujuks sai soome keel 1843, 1853 Eduard Ahrensilt uus kirjaviis ( propageerijaks oli Kreutzwald) 1818 Otto Wilhelm Masing õ. Häälik 20.sajand Alguses Noor-Eesti ja Johannes Aaviku keeleuuendusliikumine. *tehissõnad- roim, süüme, embama, veenma, tõik
RAHVUSLIKU LIIKUMISE KUJUNEMINE Eestikeelne kirjasõna: Ilmalik kirjandus- kalendrid, 1806.a. esimee eestikeelne ajaleht 1857.a. Perno Postimees (ilmus kord nädalas) Eestikeelse kirjasõna levik soodustas ühtse kirjakeele võidulepääsu. Eduard Ahrens koostas uue eesti keele grammatika, võttes aluseks Põhja-Eesti keskmurde. Rahvusliku haritlaskonna kujunemine: Estofiilid- Baltisakslased, kes olid huvitatud eesti keelest ja kultuurist. FR.R.KREUTZWALD JA FR.R. FAELMANN, olid esimesed haritlased, kes liitusid estofiilide liikumisega, nad käisid ka ÕPETATUD EESTI SELTSIS. 1857-1861.a. anti välja rahvuseepos ''Kalevipoeg''. Arst Philipp Karell. Eesti haritlaskonna moodustasid rahvakoolide õpetajad. Rahvusliku Liikumise eeldused ja sihid:
Eesti kirjakeel 17.sajandi lõpus ja 18.sajandil. Vana kirjaviis. Uljana Lvova Stefania Boiko 10.klass 17. sajandi lõpp oli eesti kirjakeele arengus murranguline. Suur pööre eesti kirjakeele kujundamisel toimus 1690 aastatel, kui Bengt Gottfried Forselius pakkus rahvahariduse arendamiseks uue, kergemini loetava kirjaviisi.Seda nimitatakse vanaks e Forseliuse kirjaviisiks Põhilised kokkulepped olid: 1.Võõrtähtede kasutuse vähendamine 2.H ärajätmine täishääliku pikkuse märgina 3.Rõhulise lahtise silbi pikk täishäälik kirjutatakse ühe tähega 4.Rõhulise lahtise silbi lühikest täishäälikut märgib järgneva kaashääliku kitjutamine kahe tähega 5. Rõhulise kinnise silbi pikk täishäälik kitjutatakse kahe tähega Misjonilingvistika ja piiblitõlketegevus *Eesti varasem kirjakeel on ennekõike usutekstide keel. *17. sajandi lõpuks oli olemas nii ...
· Katsed: psühholingvistilised katsed (sageli mingi kiiruse mõõtmine), küsitlused; 3. Lingvistika ajalugu. Keele käsitlemine a) antiikmaailmas (sh Vana- India: Panini); b) keskaja Euroopas; c)XIX sajandil (vennad Grimmid, von Humboldt, Schleicher, noorgrammatikud) d)XX sajandil (Baudouin de Courtenay; strukturalism - Saussure; deskriptivism; generativism Chomsky). a) Antiikmaailmas · India o Panini (umbes 400 eKr) sanskriti k. grammatika (eelk. fonoloogia ja morfoloogia): abisümbolid (täielik kadu, 0-morfeem), reeglid on elliptilised e. kokkusurutud, eraldi järjestamata ja järjestatud reeglid · Hiina o konfutsianism (8.-5. saj eKr): keel on korra looja; o taoism (alates 4. saj. eKr): keel segab ühendust kõiksusega; · Kreeka · "filosoofiline periood": o Platon (428-348 eKr): dialoog "Kratylos" ratsionalismi (mentalismi) eelkäija
süsteemi vaatlust. Üldisemalt mõistetud kui (semiootilise) süsteemi kaks mõõdet. Diakroonia on süsteemi olekute (, ) või elementide järgnevussuhe ( ), kirjeldatud ka ajalise järgnevuse ja asendussuhtena. Sünkroonia on süsteemi elementide kõrvusussuhe( ), kirjeldatud ka ruumilise või kombinatoorse suhtena Diakroonia - kuidas märgid üksteisele järgnevad Sünkroonia - kuidas märgid koos eksisteerivad/suhestuvad Tähestik ja grammatika on omavahel süntaktilises seoses. Omamoodi on ,,tähestik" ehk märgid ja ,,grammatika" ehk märkide loogiline järjestus mistahes märgisüsteemil (noodikiri). Sünkroonia printsiipi tutvustas Saussure, sellest sai üks strukturalismi põhimõtteid. Selle kohaselt oli korrektne keele uurimine sünkrooniliselt ainult antud ajahetkel, muutumatut keelesüsteemi. See lükkas kõrvale diakroonia keele uurimise ajalooliselt, muutused läbi ajaloo. 8. Semantiline kolmnurk. Frege teooria.
mõistetav" kui Chomsky vastupidine rida. 1970. aastatel ei huvitanud keeleteadust otseselt see, mis sünnib inimeste peades, kui nad kõnelevad, vaid keel kui "füüsiline reaalsus": sõnad, laused, tekstid. Tänapäeval peab eriti kognitiivne lingvistika keelt inimtunnetuse lahutamatuks osaks, mitte iseseisvaks nähtuseks ega süsteemiks. Keelenähtusi üritatakse seletada universaalsete kognitiivsete sündmuste ja võimete põhjal, grammatika on üksnes inimese teadmiste struktureeritud varamu. Sõnaraamat on lingvistilise kirjelduse esitamise koht, teooria ülesanne oleks seletada suhteid lingvistiliste üksuste ja tähenduste vahel. Kui keel on pigem protseduurne kui deklaratiivne, nagu väidab kognitiivne lingvistika, siis on tähendused pigem sündmused kui objektid ning sõnaraamatu seletused pigem "potentsiaalsete tähenduste" korrastatud loendid kui sätestatud tähendused.
2.4.4. Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud, Põhja-Eestis ja Saaremaal koole vähem 2.2.5. Eestikeelne kirjasõna 2.2.5.1. Trükised peamiselt vaimuliku sisuga ja mõeldud mitteeestlastele keeleõppeks 2.2.5.2. Paralleelselt kasutusel nii Põhja- kui Lõuna-Eesti kirjakeel (17.- 18. saj) 2.2.5.3. Esimene eesti keele grammatika 1637 Heinrich Stahl 2.2.5.4. Haritlased suhtusid eesti keelde kui eksootikasse 2.2.5.5. Esimene eestikeelne piibel 1686 (Wastne Testament) tõlkijad Kambja pastor Andreas Virginius ja tema poeg Adrian 2.2.5.6. Johann Hornungi eesti keele grammatika (1693) on tuntud kui vana kirjaviis (kasutusel 19. saj keskpaigani) 2.2.6
välja esimest eestikeelset ajakirja "Lühhike õppetus ", mis ilmus aastatel 17661767 (41 numbrit). Saksakeelse teksti koostas arst Peter Ernst Wilde, Hupel tõlkis selle eesti keelde. 7. 1771. a. ilmub Hupelilt teine samateemaline raamat "Arsti ramat". 8. Esinevad rahvapärased haiguste nimetused, nt kollatöbbi, rouged, lange többi, süggelissed, pallawas `palavik'. 9. Hupeli keelealane peateos on eesti grammatika I trükk 1780, II trükk 1818. See on koostatud Thor Helle käsiraamatu eeskujul (käänamine ja pööramine sama, ainult sõnarühmad teised), materjali saadud ka Vestringi käsikirjalisest sõnaraamatust. 10.Käsiraamatu I trükis sisaldub umbes 17 000 eesti sõna, II trüki tarvis kogub Hupel sõnu juurde, selles on umbes 20 000 sõna. Slaid 11 JOHANN GOTTFRIED HERDER(1744-1803) 1. Saksa kirjanik ja filosoof 2
lahkuma. Inimesi, kes on liivi päritolu ja seda keelt oma emakeeleks peavad, on suhteliselt vähe. Kokku on liivi keele kõnelajaid 40 ringis. Neid, kes ennast liivlasteks peavad, on kusagil 230 ja enamik neist elab Riias ja Ventspilsis. Inimesed, kes on hiljem liivi keele selgeks õppinud, on umbes 100 . Esimene liivikeelne tekst avaldati 1789 a. , milleks oli ,,Meie isa palve". 1861. aastal valmis esimene liivikeelne sõnaraamat ja grammatika. 1863. aastal trükiti Londonis esimesed liivikeelsed raamatud. Seda peetakse liivi rahvusest haritlaskonna väljakujunemise alguseks. Liivlaste kultuuriliseks õitsenguperioodiks oli 1920 1940. Paljudes koolides hakati õpetama liivi keelt , asutati rahvuskoore ja leiti võimalusi noorte koolitamiseks. Selle aja vahemikus ilmus Eestis ja Soomes palju liivikeelseid raamatuid. Tänu Soome abile hakati 1930. aastal esimest liivikeelest ajalehte välja andma milleks oli Lvl .
*Tsehhi oli kogu keisririigi keskus, Praha oli pealinn. *Pärast Karl IV surma (1378) sai Saksa-Rooma keisriks tema poeg Wenzel. *1410-1437 valitses Sigmund, Karl IV teine poeg. KARL IV (14.05.1316-29.11.1378) 1348. aastal asutas Praha Ülikooli. Vlatva jõele lasi ehitada Karli silla. Laskis Prahale ehitada uue osa (Nove Mesto). JAN HUS (1371-06.07.1415) Pärit talupoja perest. Õppis Praha Ülikoolis . 1401. aastal sai vaimulikuks. Hiljem oli ta Praha Ülikooli professor. Koostas Tsehhi keele grammatika. Tõlkis Piibli tsehhi keelde. HUSI VAATED: Kritiseeris simooniat, indulgentside müüki ja liiga kõrget tasu sakramentide eest. Ta nõudis kirikuvarade riigivõõrandamist. KONSTANZI KIRIKUKOGU: Kutsuti kokku 1414. aastal Lõuna-Saksamaal. See pidi kaotama kirikulõhe ja kindlustama ühe paavsti võimu, teostama kirikureformi, välja kuulutama ketserluse. See oli koos 3,5 aastat. Jan Hus mõisteti surma ja 06.07.1415 põletati ta ketserina tuleriidal.
laekumist. Innocentius III (paavst)-teda peetakse kõige aegade võimsamaks paavstiks ,kes algatas ka eesti alade ristiusustamise VAIMULIKUD ORDUD- Benecliktiinid ,Tsistertslased,dominiiklased,Fransiskaanlased Benedictuse reegel Pühak- on püha isik; inimene, keda (religioosselt) austatakse. Reliikvia- on religioosse tähendusega säilmed, tavaliselt seotud religiooni seisukohalt oluliste isikutega. Ketser- isik, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest HARIDUS 7 Vaba kunsti: 1) Grammatika 2) Retoorika 3) Dialektika 4) Geomaatria 5) Aritmeetika 6) Astronoomia 7) Muusika Õppevormid : 1) Loeng 2) Dispuut NELI TEADUSKONDA * KUNSTIDE TEADUSKOND * ÕIGUSTEADUSKOND * ARSTITEADUSKOND * USUTEADUSKOND * ÜLIKOOLI ASTUSID TAVALISELT 14-15-AASTASED POISID. NÕUTAV OLI LADINA KEELE OSKUS. TAVALISELT KESTIS ÕPPEAEG KAHEKSA AASTAT SKOLASTIKA · NII NIMETATAKSE KESKAEGSET FILOSOOFIAT
Betti Alveri luulekogu Sandra Joonaks JMG 10.D klass 2014/2015 Luulekogu andmed BETTI ALVER TEOSED I, TALLINN EESTI RAAMAT 1989 Kujundanud Mai Einer Betti Alver (1906-1989) Sündis Jõgeval Eesti luuletaja Oli abielus luuletaja Heiti Talvikuga Hiljem abiellus kirjandusteadlase Mart Lepikuga Luuletuste teemad Armastus- "Jälle ja jälle" Hirm- "Ebausklik" Elu- "Elul on väikene hingemaa" Perekond- "Isaga metsas" Aastaajad- "Sõber talv" Vabadus- "Vabaduse deemon" Autori nägemused · Loodusest Loodus on muutlik, kord rahulik ja kord metsik, kord kuiv ja päikseline, kord aga väga tormine ja vihmane. "Kui pilved Kähinal käisid üle madala taevalae, tuli tasa me tundi sügis" · Armastusest Armastus võib olla kibe ja valus, armastus võib olla parim tunne maaailmas, kuid võib ka palju haiget teha. "Nii ras...
Forselius Harju-Madise ja Risti rootslase pastori poeg. Kuna talupoegade õpetamine kulges väga vaevaliselt ja polnud väga heal tasemel õpetajaid, siis hakkaski ta 1684 aastal õpetajaid välja koolitama. Samal aastal avati Tartu lähedal Forseliuse seminar Stahl kirjutas jutlusekogu nn. käsi-ja koduraamatu. Tema raamatul oli laialdane levik ja kogus tuntust. Tegi ka eesti keele grammatika aga surus sellele peale saksa reeglistikku. Maapäev Balti rüütelkondade kõrgeim esinduskogu Academia Gustaviana oli ametlik Tartu Ülikooli algne nimi. Gustav II Adolf Rootsi kuningas, kes ei tunnustanud Liivimaa rüütelkonda ega sõlminud mingeid kokkuleppeid nende vahel Maariik ehk landesstaat oli E. Ja L. Aadlike omavalitsus Reduktsioon endiste riigimaade osaline tagasivõtmine Rüütelkond - Balti aadlike seisuslik ühendus, E. , L. ja Saaremaal
algupärastesse sõnadesse kõikvõimalikku, kuni ükski inimene ei mõista sõna tähendust. - Aristoteles (384-322 eKr): loogika, poeetika, retoorika; “Kuna keel järgib mõisteid, peab ta mingis mõttes olema universaalne.”; tähed + sõnad (nomo) = mõisted + referendid (physei); Lause põhikuju: X on Y nt. Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv; sarnaneb keskaja skolastikute universalismile; - Dionysios Thrax (2. saj eKr), esimene säilinud täielik grammatika “Techne grammatike”: sõnaliigid (va adjektiiv), grammatilised kategooriad, lause mõiste; traditsiooniline grammatika; B) Keskaja Euroopas: - Ülikoolides eristus trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika) - Keelekäsitluses universalism abstraktsete arutlustena. C) XIX sajandil (võrdlev-ajalooline keeleteadus, von Humboldt, noorgrammatikud) - Rasmus Rask (1816) 1818 (islandi algupära)
säilinud. Peirce esindab filosoofilist lähenemist, märk on tal triaadiline ja oluline koht on semioosil ehk märgitoimel (märgiprotsessil). Loogika (teise nimega semiootika) on tema jaoks teadus üldistest seaduspärasustest, mis lähtub eetikaprintsiipidest kui sihiteadlik mõtlemine, sõltub fenomenoloogiast ja matemaatikast ning koosneb kolmest osast: kriitika — klassifitseerib argumente ja määrab nende kehtivuse ja intensiivsuse, spekulatiivne grammatika — üldine märgiteooria ja metodeutika — kasutatavad meetodid. Ferdinand de Saussure`i pärandi lugu on kummaline ja teadusajaloos just mitte tavaline. On üldteada, et tema põhiteos („Üldkeeleteaduse kursus”, ilmus peale tema surma 1916. aastal), kust semioloogia oma alused ammutas, on kokku pandud tema õpilaste poolt mitme loengukonspekti järgi. Saussure´i jaoks oli uus, veel väljakujunemata teadus „semioloogia” sotsiaalpsühholoogia haruks, mis uurib
Barbarid tungisid Rooma aladele, mille tõttu tuli hariduses, teaduses ja kogu kultuuris järsk langus. Vaimulikud olid ainsad kirjaoskajad. Antiikfilosoofia asemele tuli katoliiklik teoloogia. Kauaks unustati loodusteaduste põhisaavutused. Naeruvääristati antiikautorite teesi, et maa on kerakujuline (inimesed pea alaspidi) Kõigest hoolimata tunnustas kirik ka ilmalike teadmiste vajalikkust. Teadused jagati seitsmeks vabaks kunstiks, kahte rühma: *triivium - grammatika, retoorika ja dialektika. *kvadriivium - aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika. Neid õpetati vana-roomaga võrreldes tunduvalt kärbitult. Euroopa ülikoolide rajamine Koolide rajamise tõukejõud on haridust ja teadust hindavate inimeste olemasolu. Ühe teadusharu kõrgkool ei kuulu ülikooli mõiste alla. Vanim ülikool - Bologna ülikool 1119 (privileegid 1158) - Õpilaste organisatsioon, mis palkas endale ise õpetajaid - doktoreid. juhtis rektor. 12
ROOTSI AEG Kultuurielu põhijooned Kõrgharidus *liivimaa kindral kubener J.Skytte eesvõtul avati 1630a. Tartus Gümnaasium. *30.Juulil 1632 kirjutas GustavIIAdolf alla Tartu Ülikooli asutamis ülikule. Talurahva koolid *1684-avati Tartu lähedal Piiskopimõisas õppeasutus külakooli õpetajatele välja koolitamiseks. *1687-liivimaa maapäeva otsusega tuli igasse kihelkonda asutada kool talulastele ja palgata koolmester. Eesti keele trükisõna *1637-anti välja eesti keele grammatika õpikH.Stahl *17.sai lõpul korraldati piibli konv. Kus tegeleti eest keele uurim. Ning õigekirja reeglite paika panemisega. *1693-avaldati J.Hornungi käsitlus Tallina murdelise kirjaviisi kohta. *1686Tõlkisid ja avaldasid Andreas ja Adrian Virginius uue testamendi(Wastse Testamendi)- Lõuna murdeline. *Ajakirjanduse algust loetakse ajalehest ,,Revalsche Post-Zeitung" 1689-1710 Vana hea Rootsi aeg Positiivne: *pandi täpsemalt paika talupoegade koormised
Tema luuletustest põhiosa moodustavad oodid ja lihtsama värsikoega pastoraalid. Oma oodides tugineb ta kreeka, rooma ja saksa ülevatele luuleteostele. Ülistab inimmõistust, sõprust, armastust.Kuulsamad neist on ,,Kuu''- seal ülistab ta eesikeelt ja ,,Laulja'', kus ta ülistab loodust. Pastoraalides tähtis väljendusvahend on dialoog, eeskuju antiigist. Kogu looming on sügavama elumõtte otsimine. Tema loomingutesse kuulub ka keelealane tegevus, koostas näiteks rootsi keele grammatika, alustas Soome mütoloogia tõlkimist rootsi keelest saksa keelde. Tõi sellega eesti rahvausundisse soome muinasjumalad. Koostas ka päevaraamtu, mis sisaldab filosoofilisi mõtteteri ning seletab ta vaateid. Sealt saab teada ka tema suure lugemuse ja keelteoskuse.
HIINA KEEL SISUKORD HIINA RAHVAVABARIIK HIINA KEEL TOONID MURDED TEISED TÄHTSAMAD MURDERÜHMAD JA MURDED KIRI KASUTATUD MATERJAL HIINA RAHVAVABARIIK Pealinn Peking Pindala 9 640 821km² Piirneb 14 riigiga Iseseisvus 1. oktoober 1949 1 350 695 000 (2012) Hiina Rahvavabariigi lipp Hiina rahvavabariik Hiina rahvavabariigi vapp HIINA KEEL Kuulub hiinatiibeti keelkonda Kõneleb u. 1,2 miljardit inimest Peamiselt Hiina Rahvavabariigis, Taiwanis, Singapuris, Malaisias, Indoneesias. Kõnelejate arvu poolest maailma levinuim keel. Ametlikku üldkasutatavat hiina keelt nimetatakse ka mandariini keeleks ja putonghua'ks. Hiina keeles puudub tegusõnade pööramine ja nimisõnade käändamine. Hiina keel on tonaalne. TOONID Hiina keel tunneb nelja tooni. Kõrge toon Kõrge tõusev toon Madal langev toon Kõrge langev too...
Edukamad on võimelised hiljem ka suulises eesti keeles end väljendama KEELTE VAHEKORD KURTIDE LASTE KAKSKEELSEL ÕPETAMISEL: Kõne arendamine, suhtlemine, viipekeele arendamine Väljendusoskus, lugemis ja kirjutamisoskus, sõrmendamine, kirjatehnika Eneseväljendus, aineõpetus viipekeeles, suultlugemine, foneetika, kõne parandamine Viipekeele grammatika, tundmaõppimine, kirjaliku eneseväljenduse arendamine DIAGRAMM "EMAKEEL" KOKKUVÕTE Sain vastuseid, et oraalne õpetus erineb kakskeelsest õpetusmetoodikast Oraalne õpetus peamine suultlugemine Kakskeelne õpetusmetoodika kaks keelt, kus esimene viipekeel ja teine võõrkeel Olen oma tööga rahul AITÄH TÄHELEPANU EEST !!
tatarlasi 5,2 %. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 744 237 mordvalast. Mordvalased Eestis 2003. aasta seisuga elas Eestis 562 mordvalast. Eestis tegutseb Mordva-Eesti Kultuuriselts ja Eesti-Ersa Kultuuriühing "Sjatko" (tõlkes: Säde). Mordva keeled Mordva keeled on uurali keelte alarühm. Koosneb lähedastest ersa ja mokša keelest. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel valdas Venemaal mordva keeli 431 692 inimest. Fonoloogia, sõnavara ja grammatika erinevuste tõttu ei mõista ersad mokša keelt ja vastupidi, mistõttu nad kasutavad omavahelises suhtlemise vene keelt. Suhtlemist takistab ka eelarvamus, et kuna nad räägivad eri keeli, siis ei ole vastastikune arusaamine võimalik, kui kumbki oma keelt räägib. Mõlemal mordva keelel on oma kirjakeel. Ersa kirjakeel moodustati 1922. aastal ja mokša oma 1923. aastal. Mordva - kadunud rahvus (1.35) Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Mordva http ://www
aastal. Seltsi juhib Helgi Vihma. 19. juunil 1992 avati Kuressaares Aaviku vanematekodus Saaremaa Muuseumi filiaalina Johannes ja Joosep Aaviku Majamuuseum. Tunnustused 1938 Valgetähe III klassi teenetemärk 28. aprill 1940 – Eesti Kirjanduse Seltsi auliige Teosed Uute ja vähem tuntud sõnade sõnastik (1921) Õigekeelsuse ja keeleuuenduse põhimõtted (1924) Keeleline käsiraamat (1932) Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika (1936) Kultuurilugu kirjapeeglis (1990) Lõpp. Aitäh, et kuulasite!
Sajandil. Keele kõnelejate arv paistab üsna suur, aga handi keel loetakse väga ohustatud keelte hulka: seda kasutavad peamiselt vanemad inimesed ja paljud lapsed ei õpi seda üldse. 1994.a uuringute järgi elab venemaal 13 000 handi keele rääkijat. Et handid elavad hõredalt tohutul maa-alal, jaguneb nende keel paljudeks murreteks. Murde vahed on kergesti märgatavad, seepärast on omavaheline arusaamine raskendatud. Handi keele eri murdeid hõlmav grammatika ning lugemik pärineb 1950. aastast. HÄÄBUMINE Seoses handi elualade tööstusliku hõivamisega sisserännanute arv kasvanud suuresti. Kiiresti tekkinud tööstuspiirkondadest on hante sunnitud lahkuma. Tööstuslik hõivamine globaalne naftatööstus. Hantide ajaloolisel asualal asuvad nüüd Salõmi naftaväljad. Globaalse naftatööstuse ja põlisrahvaste omavahelisi suhteid ja kooseksisteerimise võimalusi on palju uuritud, kuid siiski
häälikud sarnastuvad täielikult või osaliselt; võib esineda sõna sees või nt sõnu kokku hääldades (handbag, hot potato); progressiivne assimilatsioon on kui häälik sarnastub eelneva häälikuga, regressiivne assimilatsioon tähendab, et häälik sarnastub järgneva häälikuga aste astmevaheldusliku morfeemi teisend bislama keel inglise keelel põhinev kreoolkeel, mis ühendab melaneesia grammatika inglise sõnavaraga, räägitakse Vanuatus; emakeelseid kõnelejaid 6200 (Vanuatus 5000, Uus-Kaledoonias 1200); Lingua franca kuni 200 000-le inimesele; Vanuatu parlamendi töökeel, kuid lastele antakse algharidus inglise või prantsuse keeles Sai alguse sellest, kui 1870-80ndatel sunniti tuhandeid Vanuatu elanikke töötama Queenslandi (Austraalia) ja Fidzi istandustes. Seal segunes inglise keele sõnavara ja melaneesia keelte grammatika.
ristimisest ja laulatusest, armulaual ei käidud, luteri usk jäi kaugeks, vastureformatsioon ebaõnnestus. 1642. Pühajõe mäss, talupojad hävitasid mõisa vesiveski. Rahvaharidus Rahvahariduse korraldamine tulenes luteri usu põhiseisukohtadest. Iga pärisorjast talupoeg pidi oskama piiblit lugeda. Millega on läinud Eesti kultuurilukku järgmised aastad? 1632- avatakse Tartu Ülikool 1637- esimene eesti keele grammatika, koostas Heinrich Stahl 1684- Tartu lähedale Piiskopimõisasse rajati õpetajate seminar, asutati Fischeri initsiatiivil, praktilist tööd korraldas Forselius. Kolme kuuga suutis lugemise selgeks õpetada, lisaks usuõpetusele ja kirikulaulule õpiti rehkendamist, saksa keelt ja raamatuköitmist. 1686- Forselius käis kuninga jutul Ignatsi Jaagu ja Pakri Hanso Jürriga, teadmistega jäädi rahule ilmub ka lõuna-eestikeelne Uus-Testament, mille tõlkisid Andres Virginius ja tema poeg Adrian.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
