Numbrid üks kuni üheksa sõnadega, edasi numbritega; suured numbrid kombinatsioonina (2,5 miljonit) Eelistatum: protsent, kraad · Vead pressiteate koostamisel 7.4.2 Sisu osas: Info ei ole uudisväärtuslik Tsitaadid ja argumendid ei ole usutavad Liiga palju või vähe faktimaterjali Vale struktuur algus ebaoluline Pikk, lohisev, reklaamilik pealkiri Vormistamisel: Grammatika vead Pealkirja lõpus punkt Pealkirjas, sissejuhatuses ja kontaktides puudub org. nimi Vähetuntud org.-de kohta puudub info tegevusvaldkonnast Otsetõlge Saatmisel: E-kirja saatmisel puudub sisu väljendav subjekt Vale ajastus Vale sihtgrupp · E-pressiteate väljastamine 7.8 Teemareal (subject) pressiteate pealkiri või lühikokkuvõte 8
Tolle aja kohta harjumatu oli, et kooli võeti vastu nii mehi kui ka naisi, tingimuseks oli loomulikult inimese vabadus. Koolkonna filosoofia aluseks oli väide, et paljud nii inimeste, kui mateeria omadused on määratud täisarvudega. Seega pöörati Pythagorase koolis suurt tähelepanu täisarvude omaduste uurimisele. Peale selle tegeldi ka geomeetriaga, muusikaga ja astronoomiaga. Keskajal lisandus sellele veel grammatika, loogika ja retoorika. Seitsmest õppeainest koosnevat rühma, nn ,,7 vaba kunsti", loeti haritud inimese kohustuslikuks pagasiks. 5 Kooli asuja pidi esimesed viis aastat vaikima ja kuulama ning omaks võtma talle jagatud õpetused, kandes akusmaatiku nimetust, alles seejärel oli õigus tõusta täieõiguslikuks liikmeks matemaatikuks. Omandamine käis peamiselt küsimuste ja vastuste vormis, ilma seletamise ega tõestuseta
2.2. Põhilised probleemid Ühiskonnaklass Eden, kes on pärit töölisklassist üritabd enese harimisega ja rikastumisega tõsta samale tasemele nagu keskklassi kuuluvast perekonnast pärit Ruth. Masinad - 2.3. SISU Martin Eden astub esmakordsel Morsede maja ning on sellest lummatud. Nähes peretütart Ruthi armub ta temasse kohe. Ta laenas Ruthi käest mõned raamatud ja koju jõudes hakkas neid lugema. Martin hakkas palju lugema ja käis tihti raamatukogus. Siiski oli tema grammatika ja keele kasutus nii halb, et sageli ei saanud ta raamatutest midagi aru. Ta oli küll palju lugenud aga ei julgenud ikkagi veel Ruthile külla minna ja raamatud tagastada, kuna ei teadnud millisel ajal oleks sobilik daami külastada. Raamatukogus kohtus ta mehega, kes andis talle head nõu külla mineku kohta. Niisiis Eden helistas Ruthile ja läks talle külla. Ruthile oli Eden algusest peale meeldinud, ning ta soovis noormest kuidagi aidata
Sentimentalism on 18. sajandi alguses enne romantismi tekkinud kirjandusvool, mida iseloomustab liialdatud tundelisus, nutulisus, emotsionaalsus. Sentimentalistid seadsid klassitsistide mõistuslikkusele vastu tunnetekultuse. Teostes püüdsid nad avada kannatava inimese sisemaailma. Sageli kaldusid nad liialdustesse, muutusid härdameelseks. Eesti kirjanduses on sentimentalismi seepärast nimetatud ka haleduse vooluks. Sentimentalistid pöörasid suurt tähelepanu looduskirjeldustele. Nad püüdsid tegelaste hingeelu avada looduse kaudu. Teoste keelde tuli ilukõne. Kangelase tunnete vahetuks edasiandmiseks võeti käsutusele uued kirjandusvormid, näiteks kiri, päevik, eleegia. Jean-Jacques Rousseau->(1712 -1778) Prantsusmaa. Nikolai Karamzin-> (1766-1826) Venemaa. ,,Vaene Liisa", ,,Vene ränduri kirjad" Suve Jaan-> (1777-1851) Eesti. ,,Luige Laus" Romantism Tekkis 1789 1830 Prantsuse revolutsiooni algusest tööstusrevolutsioonini. Kirjanike iseloo...
kõigi murrete ja murrakutega. Samuti võib eesti keelena vaadelda ka ühe isiku keelt. (Ariste 2002: 41) Samuti on ka sõna piiride määramine raskendatud. Üldist, kõigi keelte puhul kehtivat sõna määraltust pole suudetud leida. Eesti keeles on palju sõna eristamise probleeme, mida keerustab ortograafia, eriti kokku- ja lahkukirjutamise traditsioonide kasvav koorem. Näiteks: Noomeni erinevad käändevormid ühenduvad üheks sõnaks. Eesti kirjakeele grammatika tunnistab 14 erinvat käänet, seega paljastele jalgadele, paljaste jalgadega, paljast jalga on kahe sõna paljas ja jalg erinevad sõnavormid, kuid paljajalu kirjutatakse praegu kokku ja loetakse iseseisvaks sõnaks, adverbiks. Varem kirjutati see lahku ja loeti sõnade paljas ja jalg instruktiivivormideks. Instruktiivi kui käänet eesti keele grammatikas ei tunnistata, aga seda ei saa mitte arvestada, sest jäävad veel: lehvivi hõlmu, säravi silmi, leekivi silmi jpt. Kas lehvivi,
ajalugu, värsimõõdus niisamuti nagu ilma värsimõõduta), vaid teatud funktsiooniga, ta on millegi vahendiks selle poolest, et üks kõneleb toimunust, teine aga sellest, mis Poeesia sõltub artes liberales’ alla koondatud võib toimuda. teadusvaldkondadest Seetõttu on luule filosoofilisem ja tõsisem kui ajalugu: Trivium – grammatika, dialektika, retoorika kõneleb ju luule rohkem üldisest, ajalugu aga üksikust. Quadrivium - geomeetria, aritmeetika, muusika, astronoomia Üldine on see, milliseid asju iseloomult mingisugune tegelane Renessanss Üleminek keskajalt uusaega vastavalt tõenäosusele või paratamatusele juhtub kõnelema Dante – tema teos on uue kirjanduse kõrgpunkt või tegema, mida taotlebki luule, kuigi tegelastele nimesid Kesksed teoreetikud:
Psüühilised nähtused- Psüühilised protsessid, seisundid ja omadused. Falsifitseeritavus - hüpotees on kummutav ehk falifitseeriv- formuleeritud nii, et meil oleks algusest peale selge, milline tõendites avalduv seaduspärasus näitaks, et hüpotees on vale. Operatsionaalne definitsioon- definitsioon, mis tõlgib muutuja, mida me hinnata tahame, konkreetseks protseduuriks või mõõtmiseks. Populatsioon- kogu rühm, mille kohta uurija tahab järeldusi teha. Valim- populatsiooni alamhulk, mida teadlane uurib, et populatsiooni kui tervikut tundma õppida. Ootuste vihjed- märgid, mis võivad uuringus osalejale aimu anda, milline käitumine on selles olukorras oodatud või soovitav. Topeltpime uuring- uuringu selline korraldus, kus osalejad määratakse teatud katsetingimustesse, hoides seejuures nii osalejad, kui ka uurijad teadmatuses, kes millisesse rühma määrati. Uurimismeetodid- Intervjuu, test(objektiiv ja projektiivtest), juhtimisanalüüs Biheiviori...
nende ühendeid. Uusi märke eriti lihtsalt ei teki. (nt loomadele iseloomulik suhtlussüsteem) Avatud süsteemid on ainult loomulikud keeled. Üldkeele sõnu on kümnetes tuhandetes, paljudel sõnadel on mitu tähendust. Avatud süsteemi tähtis omadus on loovus; uusi märke võib moodustada vastavalt vajadusele. Rekursiivne iseloom - reeglit saab rakendada korduvalt (nt rinnastumise ja alistumise korral) 4. Keeleuniversaalid. Universaalne grammatika Universaalid e keelte võimalikud ühised omadused ja struktuurid. Paljud esitatud universaalidest on implikatiivsed (Omadus b esineb, kui on olemas omadus a; kuid omadus a ei täheda omaduse b olemasolu) Mitteimplikatiivne universaal - mingi omaduse a esinemist teistest omadustest sõltumata (nt kõigis keeltes on oraalseid vokaale) Absoluutne universaal - üldistus võib olla eranditu Universaalne tendents - vastan absoluutsele universaalile; on lubatud mõningad erandid 5
kandjaks, mis võimendus 20-nda sajandi alguses eestluse rõhutamisel. Eesti keel tänapäeval • Eestlased kutsusid ennast maarahvaks ja eesti keelt maakeeleks. • Soomlastele oleme viro, venekastele oleme tšuudid. • Tacitus (55.-120. pKr) mainis oma raamatus Germaanina ühte hõimu, kes Läänemaa ida kaldal elab, hõimu nimeks AESTII, millest tuletatud Eesti • Esimene eesti keelse grammatika õpiku tegi 1637. aasta Stahl . • 1648 II grammatika raamat Johann Gustlaff- keskendus Lõuna-Eesti keele grammatikale. • 1870 asus eesti keelt uurima keeleteaduse doktor Mihkel Veskel. • 1871 Eesti Kirjameeste Selts. • Eestlane ja eesti keele võttis I kasutusele Johann Voldemar Jannsen (Pärnu Postimehe asutaja). • Keele teadlane Paul Ariste, kes elas(1905-1990), arvab, et osad sõnad on meil pärit Kunda kultuurist.
poolt tajub ta eelneva ja praeguse identiteeti, teisalt uue enontsiatsiooni (lausumise) tähendust. Charles Sanders Peirce (1839-1914) Loogika -- teadus üldistest seaduspärasustest, semiootika teine nimetus. Lähtub eetikaprintsiipidest kui sihiteadlik mõtlemine, sõltub fenomenoloogiast ja matemaatikast. Kolm osa: Kriitika -- klassifitseerib argumente ja määrab nende kehtivuse ja intensiivsuse Spekulatiivne grammatika -- üldine märgiteooria Metodeutika -- kasutatavad meetodid Meeleliste muljete kategoriaalse sünteesi idee võttis Kantilt, kuid ilma apriorismita. Esmasus Teisesus Kolmasus Kvaliteet Eksistents Seadus Loogilises plaanis Monaad, Diaad Triaad ühekohaline predikaat Ontoloogilises Potentsiaalsus. Väljendab Üleüldisus,
allikateks. Islami kunst Domineeriv roll kuulus arhitektuurile. Kõikjal kus muhameedlus kanda kinnitas kerkisid moseed jm. Ehitisi kaunistasid kuppelkatused, võlvitud sissekäigud, galeriid, rikkalik ornamentika. Püstitati ka losse ja paviljone. Muda jõukamaks said muslimi valitsejad, seda uhkemaid ehitisi lasksid nad ehitada. Oli keelatud kujutada loomi ja inimesi. Teadus Islam soosis neid teadmisi, mis ei olnud vastuolus koraaniga. Nn tõelised teadused olid kõik seotud koraaniga. Grammatika uuris koraani sõnavara ja lauseehitust, õigusteadus tegeles koraanis leiduvate juriidiliste probleemidega. Koraani uurijad olid islamimaailmas väga austatud. Ei alahinnatud ka teiste alade teadlasi. Koolid ja haridus Kirjaoskus oli suhteliselt vähe levinud. Islami hariduse aluseks oli Koraan. Koolid kujutasid endast vaid õpperinge, kus põhiline aeg kulus Koraani päheõppimisele ning Muhamedi elu ja tegevusega tutvumisele, pisut õpiti ka kirjutamist ja elementaarset arvutamist
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eri- ja sotsiaalpedagoogika osakond KAKSKEELSUS Referaat Juhendaja: Ene Varik Tallinn 2008 Sissejuhatus Kõnetegevus on üks inimtegevuse liike, mille vahendiks on keel ja viisiks kõne, seda juhib ja reguleerib psühhofüsioloogiline mehhanism kõne funktsionaalsüsteem. Kõnetegevust analüüsides vaadeldakse kõneloomet ja kõnetaju, keele omandamist ja kasutamist, suulist ja kirjalikku kõnet ning sisekõnet. Seega on kõnetegevus verbaalne suhtlemine ja verbaalsete tunnetusprotsesside kulgemine, st need suhtlemisaktid ja psüühilised operatsioonid, mille vahendiks on keel. Kakskeelne on isik, kes kasutab kahte keelt. Kakskeelse isiku jaoks ei ole kumbki keeltest võõrkeel. Kakskeelse lapse keelekäsitlus on ükskeelse lapse omast erinev. Kuna keel ja mõtlemine on tihedalt seotud, mõju...
a. Raamatu trükkimise algus 1630. aastail: · Suuremates linnades trükikojad. · Heinrich Stahli eesti keele õpik (1637), kus eesti keel sobitati saksa keele reeglitega. b. Estofiilidest (eesti keele ja kultuuri huviline) sakslaste loodud kaks kirjakeelt: · Tartumurdeline (Lõuna-Eestis) · Tallinnamurdeline (Põhja-Eestis) c. Tartumurdeline Wastne Testament (1686) Andres ja Adrien Virginiuse tõlkes. d. Johann Harnungi 1. tallinnamurdeline eesti keele grammatika (1693) nn vana kirjaviis, mis kasutusel 19. saj keskpaigani. 5. Gümnaasiumid ja Tartu Ülikool a. I Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte haridusolude korraldajana. b. Gümnaasiumid: · 1630 Tartus · 1631 Tallinnas ja Riias c. 1632 Tartu Ülikool (Gustav II Adolf): · 4 teaduskonda arsti-, usu-, õigus- ja filosoofia teaduskond. · Ladinakeelsed loengud ja disbuudid vaidlused õpitu põhjal. · Stipendium - toetusraha edukamatele.
over the next two years wrote material for various artists, like Roger Cook and Lulu. Söör Elton John sündi 25 märtsil 1947 aastal , nimega Reginald Kenneth Dwight.Ta on Inglise pop/rock laulja , helilooja ning pianist .Ta on olnud üks mõjuvõimsamaid inimesi rock muusikas eriti 1970-ndatel aastatel .Elton John sündis ja kasvas üles Pinneris , majas , kus elasid ta ka ta vanavanemad . Hariduse omandas ta Pinneri maakonna grammatika koolis , kuni 15nda eluaastani , mil ta sukeldus muusikamaailma.Ta isa tahtis , et Johnist saaks pankur . Ta esines perekondlikel sündmustel oma talendikate muusikaliste oskustega .Ta hakkas õppima klaverit kolme aastaselt ja ta õppis seda kuni seitsme aastaseni . Johni kasvatasid peamiselt ta ema ja vanaema . Kui pereisa oli kodus , olid vanematel suured vaidlused , mis ei olnud Johnile meelejärgi . John oli 15 aastane , kui ta ema ja isa lahutasid . Ta ema Sheila
Üliõpilased e koolipoisid, püüdlejad, õpipoisid, sellid. Paavst andis ülikoolile privileegid selle tegevuseks, kus üliõpilastele ja õppejõududele olid samad õigused vaimulikega. Tekkisid paikkondlikud ühendused e natsioonid ja universiteedid. Lõpuks tähendas universitas tervet ülikooli. Õppetöö toimus ladina keeles. Ülikool valis endale juhi rektori (valitseja), õppejõud määrasid dekaani (kümnik). Õppetöö ülikoolis. 7 vaba kunsti: grammatika (kirjutamine), retoorika (kõnekunst), dialektika (arutluskunst), aritmeetika (arvutamine), geomeetria (kujundid), astronoomia (täheteadus), muusika (ja kirjandus). Skolastika. Skolastika ülikoolides viljeldud teadus, kooliõpetus, -teadus. Tugines muistsetele autoritele ning nende seisukohtade tõlgendamisele loogika abil. Teati Platonit, Aristotelest, Hippokratest ja Ptolemaiost. Aristotelesest sai hinnatuim autor Piibli kõrval.
Vishnuga), Pinaakdhari (kirvekandja), Mritumjaya (surma alistaja). · Siva esindab tavaliselt hävitamist, karmust ja elu kurjasid pahatahtlikke jõude. Sival kui hävitaval jumalal on ka lahkust väljendav aspekt. Siva kui Shakara on headtegev jumal. Askeetik Sivaism · Siva on ka kõigi allmaailmaolendite isand - deemonite, vaimude ja pishatshade - kuid tema hävitava tegevuse korvab ta helge hoiak oma järgijate suhtes. Ta on muusika, grammatika ja tantsu looja. Siva on tantsu sümbolisim, jooga leiutaja ning askaat. · Siva kaasaks on Parvati, kes on Shakti jumalanna (ägedates vormides Durga ja Kali ning leebemates Uma ja Parvati). · Siva pojaks on Ganesa (jumal), kes eemaldab nii vaimse kui füüsilise maailma takistused. Ganesat samastatakse ka pühima silbiga ,,OM" [aum]. · Sivaism (Sakti) sümboliseerib järgnevaid voorusi: 1. viljakust 2. abielu 3. pühendumust abikaasale 4
Balti erikord ja keskvalitsus: Balti erikord-keiser PaulI tühistas asehalduskorra, taastas enamiku Balti aadli eesõigustest-aadlimatriklid, maanõunike kolleegiumid, silla-ja adrakohtud. 19saj algul koostati Balti provintsiaalseadustik-balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu, esimesed osad avaldati 1845, kolmas 64 aastal. Provintsiseadustik(aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu) kinnitas Balti erikorda. 60ndatel rünnakud ajakirjanduses Balti erikorra vastu-vaidlustati kohalike aadlike privileegid, nõuti kubermangude tihedamat liitmist Venemaaga. Rünnakud esialgu vaigistati, erikord jäi püsima AleksanderII valitsusaja lõpuni(1881). Balti kubermangude valitsemine-kuberner-kõige olulisem võimuesindaja, allus otse senatile. Viitse-e asekuberner-kuberneri asetäitja;sõjakuberner-allus sõjaministrile, vastutas õppuste, väeosade juhtimise eest. 1)kubermanguv...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond KESKAJA HARIDUS Referaat Hanna-Roosi Karro Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2012 SISUKORD................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................3 1. KESAJA LAPS.......................................................................................4 2. KESKAJA KOOLID.................................................................................5 3. VAIMULIKE K...
Õpitav pakuti kõigepealt meeltele: nähtav nägemisele, kuuldav kuulmisele, kombitav kompimisele. Emakeelne algkool vajas ka eakohaseid grammatikaõpikuid. Vabariigi algaastatel võeti kasutusele A.Ploompuu ,,Lauseõpetus algkoolidele"(1920) ja F.Puusepa ,,Keelelised harjutused õigekirja õppimiseks" I-III (1923-1924). 1930.aastal tulid käibele uued kooligrammatikad: M.Meos andis välja kolmeosalise ,,Vaatlusi ja harjutusi"(1929-1931), H.Jänes ning P.Parlo koostasid ,,Eesti keele grammatika ja harjutustiku koolidele"(1935) ning vanematele klassidele kaheosalise ,,Eesti keeleõpiku algkoolidele"(1937). 1932.aastal jõudis koolidesse kolmeosaline ,,Kirjakeele algmed", seejärel ,,Emakeele õpik algkoolidele" I-IV (1938-1940). Emakeeleõpikute kõrval võeti kasutusele mitmesugused töövihikud ja juhendmaterjalid. Teedrajavaks sai J.Käisi ,,Emakeele töövihik" 1. ja 2. klassile (1932). Kodulootundide jaoks kõikide koolide poolt aksepteeritud õpperaamatu väljaandmiseni ei jõutud
6. Uuendada oma staatust, kui sa peaksid hoopis haigena voodis olema 7. Kirjutada seinale, selle asemel, et suhelda privaatselt 8. Vigisema oma FB staatuses: kui sul on kellegi kohta midagi öelda, siis ütle sellele inimesele 9. Teised ärritavad staatuse uuendused (,,Juku on...", või laulusõnad) 10. Panna pohmas peaga üles eelmise õhtu raju pilte 11. Liituda naeruväärsete ketikirjade grupiga 12. Alustada ketikirjade gruppi 13. Kehv grammatika kasutamine 14. Laadida üles pildid FB-sse ja originaalid ära kustutada 15. Saata mulle kutse: be a Zombie Pirate Snot Monster (James Rivington) 8 MARKETINGI VÕIMALUSED Facebooki kasutajaid on kutsutud maailma suurimaks rahvuseks. Tegemist on omaette globaalse ,,külaga" nagu Eesti, kus lõpptulemusena kõik tunnevad kõiki. Kui võtta aga aluseks FB keskmise kasutaja statistika, siis tegemist on väga soodsate võimalustega
Sissejuhatus semiootikasse Charles Sanders Peirce (1839-1914) Loogika-teadus üldistest seaduspärasustest, semiootika teine nimetus. Lähtub eetikaprintsiipidest kui sihiteadlik mõtlemine, sõltub fenomenoloogiast ja matemaatikast. Kolm osa: Kriitika- klassifitseerib argumente ja määrab nende kehtivuse ja intensiivsuse. Spekulatiivne grammatika- üldine märgiteooria Metodeutika- kasutatavad meetodid. Meeleliste muljete kategoriaalse sünteesi idee võttis Kantilt, kuid ilma apriorismita. TEADMINE =ÕIGUSTATUD TÕENE USKUMUS. Kui mul on tõene uskumus, ei tasu seda siiski teadmiseks pidada. Mul on uskumus, et homme hommikul päike tõuseb. Ja kui homme tõuseb, saan ma teada, kas minu uskumus on ka tõene. probleem: see , et ma seda uskusin ja see on tõene, ei ütle mulle veel midagi selle kohta miks see on õigustatud. Kuidas ma tean seda? R.DESCARTES-MÕTLEN JÄRELIKULT OLEN-praktiline eristus kust saada tõsikindlat teadmist? Absoluutselt k...
1. Sissejuhatus: 1.1. Mis on loogiline programmeerimine? l Programmeerimise paradigma l loogiline (LP) l funktsionaalne (FP) l jt Fookus: MIDA ARVUTADA l LP ja FP on deklaratiivsed programmeerimisstiilid; l LP põhineb loogika printsiipidel ja kasutab automaattõestamise protseduure (resolutsioon, unifitseerimine); l LP keel on Prolog, kuid LP ≠ Prolog; 1.1. Mis on loogiline programmeerimine? (2) l LP sobib tehisintellekti rakenduste programmeerimiseks: l loomuliku keele analüüs ( DCG grammatikareeglid) l ekspertsüsteemid (otsingu- ja järeldusreeglid) l kujundituvastus (tuvastusreeglid) l kitsendustega planeerimine (logistika, marsruudi otsimine) l rekursiivsete funktsioonide püsipunkti arvutus l jne l LP ei sobi: l Kiired numbrilised arvutused (n. maatriksarvutused, võrrandid) l OOP (kuigi on toetatud mõnes prologis) l kasu...
tahvlit, seina, tooli, lauda; mine laua/tooli/seina/tahvli juurde; tule siia; tule laua/tooli/seina/tahvli juurde; 2) võta tool ja istu, võta kott; pane kott laua peale; võta raamat/vihik/pliiats; pane raamat/vihik/pliiats laua peale; tee raamat lahti, pane raamat kinni; võta pliiats; joonista..., pane (oma/tema) pilt seina peale, näita oma/tema pilti jmt. 24. Mida tähendab suhtluspädevus? Keeleoskus tähendab oskust kasutada keeleteadmisi (hääldus, grammatika, sõnavara) eesmärgipäraselt nii suuliste ja kirjalike tekstide mõistmiseks (kuulamis- ja lugemisoskus) kui ka koostamiseks (rääkimis- ja kirjutamisoskus), võttes arvesse konteksti ja suhtluspartnereid. Kommunikatiivne keeleoskus koosneb suhtluspädevusest, mis on võõrkeeleõppe keskne pädevus. Võõrkeeleõpetuse (eesti keel kui teine keel on selles aine valdkonnas) eesmärgid lähtuvad otseselt suhtluspädevuse komponentidest ning nende sisust.
luterluse peamisi nõudeid. • Piibli tõlkimisega oli katsetatud juba Liivi ajal, ent sakslaste vastuseisu tõttu ei tuldud sellega toime. Ka Rootsi ajal ei saadud hakkama – ühelt poolt olid aadlikud endiselt tõlke vastu, teisalt ei olnud välja töötatud ühtset eesti keele grammatikat. Keeruliseks muutis asja ka see, et oli tekkinud kaks keelt: põhja- ja lõuna-eesti keel. • Aastal 1637 lõi Tallinna kirikuõpetaja H. Stahl esimese eesti keele grammatika, milles olid kirjas eesti keele õigekeelereeglid, tugevate saksa mõjudega. Pidevalt toimus ka piiblikonverentse, kus arutati kuidas ja mis keelereeglitega Piibel tõlkida. • 1686 tehti esimene edusamm: ilmus lõuna-eestikeelne „Vastne Testament“, mille tõlkis Kambja pastor Virginius. Täit Piiblit aga ei tõlgitudki. • Rootsi ajal trükiti ka mitmeid eestikeelseid kirikulaule, kirjutati ka mitmeid eestikeelseid luuletusi. Aastatest
Näiteks kui õpilast vastama kutsuda, ei oska ta vastata; samas lobiseb ta terve tunni oma pinginaabriga. Motoorsed raskused jämemotoorika: laps on kohmakas, lööb end tihti ära, jookseb naljakalt, ei suuda ujuda ega ronida peenmotoorika: halb käekiri, kirjutavad aeglaselt Lugemisraskused e düsleksia Tekkemehhanismid: Laps ei analüüsi häälikuid ja tal on väga raske viia kokku sõnade kõla nende tähenduse, grammatika ja õigekirjaga, samuti ühendada häälikut ja tähte. Nägemisinfo töötlemine kuklasagaras jääb puudulikuks. Nii kuulmis- kui ka nägemisinfo töötlemine on aeglane. Düsleksia geen (Rootsi perekond) Düsleksia märgid varases eas Kõne iseärasused Kõne mõistmise iseärasused Tajude, peenmotoorika iseärasused Mälu ja mõtlemise iseärasused Düsleksia tunnused: lugemine on väga aeglane,
Katoliku kirik ja ristisõjad. Haridus ja kultuur keskajal 1. Paavstiriigi kujunemine. (lk 84-85) Paavstide autoriteedi tugevnemisel oli murranguliseks Gregorius Suure valitsemisaeg (590- 604). Paavstina oli ta sunnitud lisaks usuasjade korraldamisele tegelema ka poliitiliste ja majanduslike probleemidega. Ta korraldas suhteid roomlaste ja langobardide vahel ning juhtis Rooma linna kindlustamist. Majandades edukalt kirikuvaldusi, tagas ta kirikule tõhusa sissetuleku. Gregorius oli ka kristlase vaimne juht, rajas kloostreid, edendas usu levimist paganate seas, avaldades teoloogilist kirjutisi ja korraldas liturgiat (jumalateenistuse korda). Ta pani aluse ühehäälsele kiriklikule koorilaulule. Gregoriuse ajast alates pidasid katoliiklased Rooma paavsti oma vaimseks ja kiriklikuks juhiks. Paavstide autoriteeti tõstis ka tihe liit Frangi riigi valitsejatega. Pippin Lühikese 756.aasta annetus tegi paavstist ilmaliku valitseja Itaalia ...
Riigieksami teiseks ülesandeks on kas essee või aruandekirjutamine; nõutud pikkuseks on 200 (+/- 10%) sõna. Esseed ja aruannet hinnatakse neljast kriteeriumist lähtuvalt: ülesandetäitmise täpsus, teksti korrasta tus, sõnavara ja grammatika. Essee (Essay) teemad on õppekava teemade põhjal sõnastatudarvamused või väited, mis puudutavad kaasaegset maailma janõuavad seisukohavõtmist antud küsimuses. Essee pi kkus onneli kuni viis lõiku. Esimene lõik moodustab sissejuhatuse, kusesimene lause peak s tõmbama lugeja tähelepanu (hook) ningpaar järgmist lauset peaksid viima sealt essee p õhiväiteni (thesis statement). Kaks kuni kolm lõiku peaksid nüüd põhiväidetavama. Igas lõigus esitatakse esi
tähenduslaenudeks, kus omasõna saab võõra eeskuju kohaselt juurde uue tähenduse. Nt rohelised, täht, väljakutse, areng(ud), täna `praegusel ajal', võrgustik. 17. Semantilised seosed sõnade vahel. Süntagmaatilised ja paradigmaatilised seosed. Keele hetkeolukorras põhineb kõik seostel(F. de Saussure) Nende seoste uurimine on olnud üks strukturalistide juhtmotiive. Tähenduskeskse grammatika uurijad on pööranud tähelepanu sõnadevahelistele seostele, sõnaväljadele ja sõnaperedele Sõnavara võib käsitleda avatud süsteemina, mille elemendid on üksteisega funktsionaalsetes ja formaalsetes seostes. Päritolult kokku kuuluvad lekseemid moodustavad sõnaperesid. Need on keele pideva rikastamise tulemus (etümoloogiliselt seotud sõnad, mille baasmorfeem on tänapäeva keeles olemas), nt maa, maasikas, maandama, maanduma, maabuma, maastik, maine, maalane, maakas,
Lisaks tsiunftikäsitöölistle tegutsesi ka nurgakäsitöölised. Peale ehitusmaterjalide toodeti maisates seepi, küünlaid, tärklist jm igapäevaeluks vajalikku. 17Sajandil hakati eestis asutama manufaktuure. Woldemar von lauw alustas 1760aastal klaasi valmistamisega. *vanem eestikeelne kirjasõna 17sajandi alguses olid eesti keelsed trükised vaimuliku sisuga. 17-18sajandi Eestis oli paralleelselt käibel nii põhjaeesti kui ka lõunaeesti kirjakeel. Esimese eesti keele grammatika koostas 1637 aastal Tallinna toomkiriku õpetaja Heinrick Stahl. Ta sobitas eesti keele saksa keel reeglistikuga, mis jäi rahvakeelest kaugele. Mitmeosalises käsiraamatus avaldas Stahl usuõpetuse raudvara. Toolased haritlased suhtusid eesti keelde kui varandusse. Peeti heaks kinkida mõni eestikeelne luuletus või kirjutada paar rida päevikusse. Eesti keele oskusega võis uhkeldada tudengiseltskonnas. Pulmades kasutati hellitusnimesi: linnupoeg, kana, magus liha
täiskasvanutega. Lk 327-329 6.1.3.Intermodaalne taju Intermodaalseks tajuks nimetatakse koordineeritud erinevate sensoorsete modaalsuste vahendatud infot. Täiskasvanud kasutavad oma teadmisi mitmel viisil, nagu näiteks tähelepanu suunamisel, kuuldes mootorimüra ja hakates vaatama juba nurga tagant tuleva bussi suunas. Lk329-330 6.2.Keele areng Lapsel on vaja omandada hääldus, tähendus, grammatika ja sotsiaalse konteksti tundmine, mis on neli peamist keele kompetentsi. Hääldus ehk fonoloogia on keeleteaduse osa ning see uurib teatud helisid, mis on kasutusel lapse arengukeskkonnas ja millel on teatud tähendus. Tähendus ehk semantika on ala, mis uurib keeleüksuste tähendusi. Lapsed õpivad, et morfeemid, laused, sõnad annavad edasi tähendust sündmuste, inimeste jms kohta. Grammatika ehk süntaks on lauseõpetus, mis kirjeldab lausete ehitust. Esialgu laps edastab
Keelekontaktide tulemusel võivad tekkida pidzinkeel (selle son mõlema kontaktis oleva keele sõnu ja elemente, kuid puudub stabiilne kasutav kõnelejaskond ja kinnistunud grammatika; võib olla kreoolkeele tekkimise aluseks) ja kreoolkeeled (kontaktis tekkinud uus keel, millel oma sõnavara ja grammatika) Keeleline piirkond (ingl k linguistic area) nt Läänemere piirkond (sarnaseid jooni leitud nt sõnajärjes) Kui ühest piirkonnast on palju sarnasusi leitud juba grammatika tasandil, siis räägitakse keeleliidust (Sprachbund), nt Balkani keeleliit (kreeka, albaania, rumeenia, bulgaaria, serbia, horvaadi) Keelte areaalne makrojaotus M. Dryeri järgi (http://www.ethnologue.com/): Aafrika Euraasia Kagu-Aasia ja Okeaania Austraalia ja Uus-Guinea Põhja-Ameerika Lõuna-Ameerika 3. Sotsiolingvistiline liigitus lähtub keele staatusest ja funktsioonidest ühiskonnas, nt kõnelejate arvust lähtuv liigitus enamuse ja vähemuse keeleks.
Koolide kõrval omas lugemisoskuse omandamisel olulist osa koduõpetus Rootsi aja lõpuks oli eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge 2. Eestikeelne kirjasõna Rahvahariduse edendamise kõrval omas luteri kiriku jaoks olulist tähtsust piibli tõlkimine rahvuskeelde Esimesed eestikeelsed trükised olid täiesti suvalise kirjapildiga 1637. aastal koostas Tallinna toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl esimese eesti keele grammatika (väga saksapärane, palju võõrtähti, jäi rahvakeelest kaugele) Kirjaviisi üle vaieldi nn piiblikonverentsidel, kuid üksmeelele ei jõutud 1639. aastal avaldas Johan Hornung piiblikonverentside vaidluste alusel ladinakeelse eesti keele grammatika (põhjaeesti õigekirja reeglid, nn vana kirjaviis) 1686. aastal andsid Kambja pastor Andreas Virginius ja tema poeg Adrian välja lõunaeestikeelse Uue (Vastse) Testamendi (esimene läbinisti eestikeelne raamat)
Aastal 1638 sai Lääne- ja Ida-Harjumaa praostiks, Tallinna Toomkiriku ülempastoriks ja Narva Alutaguse ning Ingerimaa superintendendiks. 1632.a hakkas välja andma paralleelselt eesti ja saksa keeles kirjutatud kirikuõpetajatele mõeldud käsiraamatut ,,Hand- und Hausbuch." 1638 aastani ilmus neli köidet, mis sisaldasid Lutheri väikese katekismuse, kirikulaule, piiblilugusid, palveid, aga ka tarvilikke eeskirju kuradi väljaajamiseks. 1637.a ilmus trükist esimene eesti keele grammatika käsitlus Heinrich Stahli ,,Anführung zu der Ehstnischen Sprach", võttes Eesti kirjakeele eeskujuks saksa keele kasutas ta seejuures tähti c, f, z, x. Eesti keele kasutamisega pani aluse nn. Stahli-aegsele kirjaviisile. Postijaam Aastal 1636 rajati Rootsi võimude korraldusel Eesti suuremate maanteede äärde postijaamad. Rootsi aja tähtsamateks postiteedeks Eesti alal kujunesid Riia-Pärnu- Tallinn, Riia-Tartu-Rakvere, Tartu-Helme-Pärnu ning Tartu-Vastseliina. Postieeskiri
Katedraal - piiskoplik peakirik, sõnast kateeder Raad magistraat. keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. koosnes bürgermeistritest ja raehärradest, kelleks olid mõjukamad linnakodanikud. Bürgermeister - vanema liikme või linnapea ametinimetus. Linnakodanik keskajal jõukas meessoost isik, kes omas linnas kinnisvara Tsunft moodustus mingi kindla käsitööalaga tegelejatest Pidi olema 3 sama eriala meistrit. Skraa tsunfti põhimäärus Õpipoiss seaduslikust abielust sündinud poiss, õpiaeg kestis 6-10aastat ja elas meistri perekonnas. Paar esimest aastat andis poisi isa talle elamisraha. Õpipoiss palka ei saanud. Õpiaastad lõppesid selli eksamiga. Töö materjali andis meister. Sell väljaõppinud käsitööline. Sai korralikku palka, enamik neist elas üürikorterites. Paljud ehitasid endale edaspidi maja. Enamus selle jäi selliks elulõpuni. Vandersell rändav sell. Kohustuslikud rännuaastad 2-4. töö...
Shakespeare Sündis Avoni-äärses Stratfordi linnas jõuka kindategija pojana oletatavasti 23.aprillil 1564, õppis kohalikus grammatika-koolis(ladina-,kreeka keel) ja abiellus väga noorelt. 1578 kolis Londonisse. Töötas teatrites lavastaja abilisena ja suflöörina. Liitus tolleaegse Londoni parima trupiga, osales The Globe´i rajamises. 1599 valminud teatri lavale hakkasid regul ilmuma S näidendid.1612 naases Stratfordi,kus ta ka suri-pärimuse järgi oma sünnipäeval 23.04 1616 perekonna keskel. Ta maeti stratfordi kolmainu kirikusse.Näidendid sündisid enne teatris ja said alles siis kirjandusteosteks, ta ise pidas end näitlejaks. Komöödiad."Veneetsia kaupmees"(1596),"Tõrksa taltsutus"(1593), "Suveöö unenägu"(1595).Armastusteemalised komöödiad olid sagely inspireeritud itaalia kirjandusest: elurõõmsatest renessansinovellidest ja vanadest näidenditest. Kaitseb noorte armastajate loomulikke tundeid, nende õigust armastuse vabadusele. Taunib seis...
GILGAME Vanim eepos, sumeritelt. Gilgame oli valitseja. Tema oli liinimene, pooleldi jumal, pooleldi inimene. Hakkas oma judu kuritarvitama. Ehitas Uruki mrid. Alamatega karm. Jahtis alamate naisi ja ttreid, ei meeldinud alamatele. Prduti jumalate poole, Gilgamei vastu. Enkidu oli Gilgamei vastu loodud jumal, Gilgame saatis hetri Enkidut vrgutama. Gilgame ei tapnud oma vastast ra, vaid sbrunes, sest ta leidis endale vrdse partneri, varem tal polnud seda olnud. Itar oli taevajumala ttar. Nad saatsid talle hrja kintsu solvanguks. Itar otsustas Enkidu lbi G-le halba teha. Enkidu suri. Gilgame leinas teda, aga samal ajal pani see teda mtlema, et ta on ka ise surelik ning tahtis ise hoopis surematuks saada. Otsustas minna he targa juurde. Pidi lbima ohtlikuid kohti : Nei vrav, skorpioninimesed, kaheteisttunnine tee. Tark andis talle intsiatsioonikatse. Pidi leval psima 7d, 7 peva. Ta oli teekonnast vsinud, aga ta ji magama kohe. Targa naine...
1) Nimetage islami usu rajaja, selle usu ainujumal ja pühakiri Muhamed, Allah, koraan 2) Loetlege 5 põhikohustust, mis on islamiusuliste elukorralduse põhialuseks usutunnistus(ei ole ühtki jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema saadik), palve 5 korda päevas näoga Meka poole, paast ramadaani puhul, almuste jagamine, palverännak Mekasse 3) Nimetage islami põhisuunad · sunniidid tunnistavad esimese kaliifina Abu Bakrit ja sunnat · siiidid eitasid kolme esimest kaliifi ja leidsid, et Muhamedi seaduslik järeltulija on tema mõrvatud väimees Ali, kelle järeltulija ilmub enne maailmalõppu välja kõigi muhameedlaste valitsejana 4) Mis rajatised(3) iseloomustavad islamiusulisi linnu Mõseed(pühakojad), medresed(islamiusuliste noormeeste koolid), hauakambrid, kaubatänavad(basaarid). 5) Mis usuline keeld oli aluseks ornamentika laialdasele levikule islami kunstis? Muhamedi keeld kujutada...
Eesti keeles kirjutatatakse kõik kalendri tähtpäevad väikese tähega .Ega see ei tähenda ju seda et meile on vähem tähtsamad jõulud, esimene jõulupüha, suur reede, võidupüha, jaanipäev, emadepäev, iseseisvuspäev jt.Kaugel sellest nad on tähtsal kohal iga eestlase hinges .Samas tekib küsimus miks siis ajaloosündmused kirjutatakse suure algustähega ?Kas ajaloosündmused on tähtsamad kui pühad ja tähtpäevad? See on Eesti keele grammatika. Kaupade nimetamine Hollandi juust ja Pühalepa tanu seni on kehtinud üldreegel, mille järgi kohanimi kirjutatakse suure algustähega ka kohanimelise täiendiga ühendites .Erandlikult on kohanimi kirjutatud väikese algustähega siis, kui teda tarvitatakse täiendina sarnaselt käändumatu omadussõnaga (nagu ugri keeled, katoliku kirik). Praktikas on see tähendanud kuut rühma nimetusi (sh toodete liiginimetused), kus kohanime omastavat käänet ei ole peetud nimeks ega
Tema määratluse kohaselt oli "metslane" kultuuritermin, mitteprandamatu geneetiline tunnus. Livingstone keel ja ideed aitasid tal, kosade õiguste kirglikul kaitsjal, võidelda nende Briti võimu alt vabastamise eest. 6 KESK-AAFRIKA EKSPEDITISOONID Livingstone otsustas reisida 1852.a. Kesk-Aafrikasse. Siis kirjutas ta ka oma uurimistööd, milles rõhutab, et tavapärane klassikaline grammatika pole rakendatav keelte puhul, mida hiljem hakati nimetama bantu keelteks. Ta kordab taas usku, et muistne Egiptuse kultuur on olnud Aafrika kultuur. Livingstone oli õppinud geograafilist pikkust ja laiust täpselt määrama. Kaardid, mis ta koostas Zambezi ülemjooksul, olid otsekui täpsuse etalon ja ületasid tolleaegseid Portugali kaarte. Tema oli esimene, kes kaardistas Kesk-Aafrika sisemaa põhjalikult. Teekonnal pühendas Livingstone palju aega selles põuases Aafrika piirkonnas
Ülikooli kasutusse anti Ingerimaal asuvad riigi mõisad, millelt saadud tulu kasutati ülikooli ülalpidamiseks. Ülikooli teaduskonnad: kunsti-, usu-, õigus- ja arstiteaduskond. Gümnaasium asutati Tallinnasse ja Tartusse Õpiti palju keeli (ladina, kreeka, heebrea, prantsuse keel). Õpiti ka aritmeetikat, geomeetriat, retoorikat, ajalugu ja loogikat. Haridusolud Kirikus hakati õpetama inimestele kohustuslikus korras lugemist ja kirjutamist Esimene eestikeelne grammatika raamat (vaimuliku sisuga) EESTI 18.SAJANDIL EHK UUSAEG Põhjasõda (1700-1721) Osapooled: Taani, Rootsi, Poola, Leedu Põhjused: Võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel Soov tagasi saada kaotatud alad Kaubateede hõivamine Tagajärjed: Eesti ala läks Vene võimu alla Venemaa sai väljapääsu Läänemerele Rootsi lakkas olemast suurriik Venemaa võitis Balti erikord Valitsema jäi luteri usk Asjaajamine saksakeelne
enamuse ajast olid kõik Twitteris, sest see on kiireim infoedastaja teiste inimeste informatsiooni tallituse poolest – koht kus info liigub. Valdav osa inimestevahelisest suhtlemisest toetub sõnalisele teabevahetusele: üks osapool lausub midagi ja teine võtab seejärel omakorda jutujärje üles. Sõnaline suhtlus seondub psühholingvistikaga ja mõistagi ka keelekasutuse filoloogiliste aspektidega. Rikas sõnavara, kujundlik ütlemisviis, loogiline teemaarendus, veatu grammatika, hea hääldus - kõik see suurendab sõnalise eneseväljenduse mõjukust. Kujundlik ütlemine tõstab sõnumi efektiivsust kolmel viisil.Esiteks aitab see käsitada abstraktseid asju piltlikult, lihtsalt, selgelt ja veenvalt. Teiseks mängib see inimeste taipamistarbele - esitab kuulajale väikese väljakutse. Kolmandaks tõendab see kujundi käikulaskja eneseusku - veendumust oma ütlemise piltlikkuses ja sobivuses. Kaugeltki igaüks ei ole metafooride kasutamisel osav. Ebakindlus ja
*1848-49 Friedrich Reinhold Kreutzwald ajakiri "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" *1857 Johann Voldemar Jannsen nädalaleht "Perno Postimees", sellega pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele Eestikeelses jutukirjanduses asendus vagakirjandus peagu seiklusjuttude ja sentimentaalse lektüüriga. Eestikeelse kirjasõna levik soodustas ühtse kirjakeele võidulepääsu 19.sajandi teisel poolel. Eduard Ahrens 1843 uus eesti keele grammatika võttis aluseks põhjaeesti keskmurde Estofiilid Estofiilid ehk baltisakslastest eesti huvilised. Nad uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmesuguseid teaduslikke tekste. Baltisakslaste estofiilse tegevusega liitusid ka esimesed eesti haritlased, Kreutzwald, Faehlmann(temast sai hiljem ülikooli eesti keele lektor, tema eestvedamisel loodi 1838 aastal
Keskaeg 1. Millal oli keskaeg? Mis sündmustega see algas, millega lõppes? Keskaja jaotumine vara-, kõrg- ja hiliskeskajaks. Keskaeg algas siis, kui Rooma keisririik oli täielikult hävitatud ning germaani pealik Odoaker kuulutas ennast Itaalia kuningaks. Varakeskaeg (5.-11. Sajand) 1) Feodaalse korra kujunemine ja võidukäik 2) Valitseb naturaalmajandus 3) Perioodi lõpul algab linnade kujunemine 4) Feodaalne killustatus Varakeskaeg (11.-13. sajand) 1) Valitseb feodaalne korraldus 2) Kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus 3) Areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad 4) Tsunftikäsitöö õitseaeg 5) Kaubanduse areng 6) Algab tsentraliseeritud riikide teke Hiliskeskaeg (14.sajand 16.sajandi algus) 1) Keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega 2) Kapitalistliku majanduse tekkimine 2. Frangi riik - kus ja millal loodi, kes ol...
Katedraal - piiskoplik peakirik, sõnast kateeder Raad – magistraat. keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. koosnes bürgermeistritest ja raehärradest, kelleks olid mõjukamad linnakodanikud. Bürgermeister - vanema liikme või linnapea ametinimetus. Linnakodanik – keskajal jõukas meessoost isik, kes omas linnas kinnisvara Tsunft – moodustus mingi kindla käsitööalaga tegelejatest Pidi olema 3 sama eriala meistrit. Skraa – tsunfti põhimäärus Õpipoiss – seaduslikust abielust sündinud poiss, õpiaeg kestis 6-10aastat ja elas meistri perekonnas. Paar esimest aastat andis poisi isa talle elamisraha. Õpipoiss palka ei saanud. Õpiaastad lõppesid selli eksamiga. Töö materjali andis meister. Sell – väljaõppinud käsitööline. Sai korralikku palka, enamik neist elas üürikorterites. Paljud ehitasid endale edaspidi maja. Enamus selle jäi selliks elulõpuni. Vandersell – rändav sell. Kohustuslikud rännuaastad 2-4. töö...
tänapäevasele ülikooli olemusele. Keskaegne ülikool koosnes nagu tänapäevalgi erinevatest valdkondadest ja osakondadest. Kõrgkoolid jagunesid sissejuhatavalt filosoofia teaduskonnaks, mis hõlmas kõiki teisi teaduskondi. Ülikoolides hakati õpetama peamiselt seitset vaba kunsti [septem] artes liberales. Vabade kunstide õppekavva kuulus kaks taset: triivium (trivium) ja kvadriivium (quadrivium). (Boeree) Triiviumi moodustasid grammatika (lugemise ja kirjutamise kunsti, peamiselt keskendudes psalmidele ning Piibli tekstidele), kõnekunst ehk retoorika ning loogika. Kvadriiviumina lisandusid ka aritmeetria, geomeetria, muusika ja astronoomia. Alles peale neid tasemeid sai üliõpilane hakata õppima arsti-, usu- või õigusteaduskonnas. Õppetöö toimus ladina keeles ja kujunes välja oma terminoloogia, mis suures osas püsib tänapäevani. (Tulloch)
Stockholmi kuninga Karl XI ette ja näitas nende võimekust. 1687 maapäeval otsustati, et igasse kihelkonda tuleb luua kool. Koolide kõrval oli tähtis ka koduõpetus. Edaspidi hakatigi kooli nõudma neid, kes kodus lugemist selgeks ei saanud. Rahvahariduse edendamise kõrval oli oluline ka piibli tõlkimine rahvuskeelde. Raskusi lisas eesti keele jagamine põhjaeesti ja lõunaeesti kirjakeeleks. 1637 koostas Stahl esimese eesti keelse grammatika. 1693 koostas Hornung ladinakeelse eesti grammatika. 1686 anti välja ka lõunaeestikeelne Uus testament. Ilmusid ka vaimulik laulud ning alguse sai ka ilmalik eestikeelne luule. Rootsi aja lõppu jääb ka Eesti ajakirjanduse algus. Liivimaa haridusolude korraldamisel etenda suurt rolli kindralkuberner Skytte, kelle eestvõttel loodi 1630 aastal Tartusse Akadeemiline gümnaasium. Aasta hiljem avati veel Tallinnas ja Riias. Skytte avaldas soovi muuta Tartus gümnaasium
4.tund Daniel Juslenius- esimene fennomaan Kirjutas väitekirju ehk põhimõtteliselt vaidles oodatavate küsimustega. Ta ülistas soomlust ja soomlased on juba piiblist pärit. Hakkapeliitta (1618-1648)- soome ratsarügement rootsi armees. Hakata- sm k raiuma päälle- sm k peale Neist rääkis esimesena Juslenius, rõhutades vaprad on soomlased ja kui suur ja tore on Soome. 1733. a ilmus B. Vhaeli grammatika, siis juba 14 käänet. Eelnevalt oli võetud eeskuju rootsi või ladina keelest ja oli vaid 6 käänet. Nüüd ilmusid omastavast käändest lähtuvad käänded. 1776. a hakkas Turus kaks korda kuus ilmuma esimene soomekeelne ajaleht ,,Suomenkieliset Tietosanomat", toimetajaks Mynämäe kirikhärra A. Lizelius. Henrik Gabriel Porthan (1739-1804)- Soome ajaloo isa Ta oli retoorika ja luule professor ja ülikooli raaamatukogu hoidja (väga oluline, vastutas arhiivide
vajaminevaid oskusi. Tihti annavad õpetajad, märganud, et õpilased ei saa mõnest asjast hästi aru, keelealaseid lühiseletusi ka teistes tundides (nn minitundides). Keelekümbluse põhimõtted sarnanevad muude tänapäevaste teise keele õppimise alustega, millest kõneldakse sageli kui integreeritud, sisu-põhisest, kommunikatiivsest või funktsionaalsest keeleõppest. Need uued põhimõtted erinevad traditsioonilistest meetoditest, mille korral teise keele õpetamine piirdus sõnavara, grammatika ja vestlusteemade harjutamisega ning kui iga tehtud viga parandati. 1960-ndate aastate keskel Montrealis alguse saanud programm oli keelekümbluse eelkäijaks ja üleüldse esimene programm, milles rõhutati teise keele kui aine sisu edasiandmise vahendi tähtsust ja mitte keele kui niisuguse õppimist ning kus teine keel omandati eelkõige üldhariduse kõrvalsaadusena. 2. Keelekümblusmudelid Keelekümbluses on kolm järgnevalt kirjeldatavat mudelit: varane, keskmine ja hiline
F4 viimase tegevuse kordamine CTRL+F4 aktiivse akna sulgemine ALT+F4 MS Wordi sulgemine F5 minek sihtkohta (lk, joonis, pealkiri jne), otsing, asendus (Go To) CTRL+SHIFT+F5 järjehoidja lisamine (Bookmark) F6 CTRL+F6 aknast järgmisesse aknasse liikumine F7 õigekiri ja grammatika SHIFT+F7 uurimistöö (teatmekirjandus, tõlge) ALT+F7 järgmise kirjavea leidmine (dokumendist) ALT GR+F7 tekstikursori, piiride jne märkimised (must vilkumine) F8 plokkimine, märkimine (nooleklahvid) ALT+F8 makrod F9 värskenda välja(de) sisu F10 vahekaardid aktiivseks (Alt+'Vastav märk')
Oma korralduselt sarnanes Tartu Ülikool teiste tolle aja Euroopa ülikoolidega. Vanem eestikeelne kirjasõna- 17. sajandi alguse eestikeelsed trükised olid veel vaimuliku sisuga, mõeldud mitte niivõrd talurahvale lugemiseks vaid pigem abimaterjaliks puudulikult eesti keelt oskavatele kirikuõpetajatele. Eestikeelse kirjasõna arengut pidurdas vaidlus, kas kasutada põhja- või lõuna-eesti keelt. Usulise sisuga raamatuid ilmus mõlemas variandis. Eesti keele grammatika koostasid sakslased, tuntuim neist oli 1637.a Heinrich Stal. 1525- eesti, liivi ja lätikeelne kirikulaulude kogumik 1535- esimene eestikeelne raamat. 1637- Heinrich Stahl: esimene eestikeele grammatika. 1683- nn piiblikonverentsid, kus vaieldi eesti keele grammatika üle. 1)kirjutatakse nii kui kirj. 2)kirjutatakse nii nagu ei räägita 18. PÕHJASÕDA 1700 1721 · Peamised põhjused: Rootsi riik oli oma võimsuse tipul. Samas oli näha nõrgenemise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
