Esimese eestikeelse ajalehena ilmus 1806.aastal "Tarto maa rahwa Näddalileht", mis peagi võimude poolt suleti. 1821-23 ja 1825 ilmus O.W.Masingu poolt välja antud "Marahwa Näddalileht". 1840.aastatel ilmus F.R.Kreutzwaldi toimetatud ajakiri "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". 19.sajandi jtukirjanduses olid populaarsemad seiklusjutud ja halemeelse sisuga lektüür. 19.sajandil pääses võidule ühtne kirjakeel. E.Ahrens koostas põhjaeesti murde alusel uue eesti keele grammatika. 1857 hakkas Pärnus ilmuma "Perno Postimees", mille väljaandjaks oli J.V.Jannsen Kirikuelu 19.sajandil Luteri usk oli endiselt vaimuelu kujundajaks, kuid tema seisund lõi kõikuma pärast 1832.aastal vastuvõetud seadust, mil luteri usk polnud enam valitsev usk Baltimail, vaid ainult üks lubatud usulahkudest. Ametlikuks usuks jäi vaid vene õigeusk. 1840. aastatel algas Lõuna-Eestis usuvahetusliikumine - talurahvas hakkas astuma vene õigeusku
2.Hariduselu ja kirjasõna Rootsi ajal: Forseliuse õpetajate seminar asutati 1684a. Tartu lähedal. Selle ülesandeks oli ette valmistada köstreid ja koolmeistreid talurahvakoolidele. Tartu Ülikool Avati 1632a. See oli põhjamaade teine ülikool, milles algul õppisid rootslased, hiljem baltisakslased. Millega on läinud Eesti kultuurilukku järgmised isikud? B.G.Forselius Asutas esimese õpetajate seminari, oli selle juht ja pidaja. Heinrich Stahl Koostas esimese eesti keelse grammatika õpiku. Johan Skytte Oli Liivimaa kuberner, kes asutas Tartu Ülikooli 3.Iseloomusta vennastekoguduste liikumist ja selle mõjusid. Jõudis Eestisse Saksamaalt rändkäsitööliste kaudu. Levis talupoegade hulgas aga ka mõnede mõisnike hulgas. Vennastekogudused propageerisid usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Vennastekogudused ei löönud luteri kirikust lahku, kuid
Fr.J.Wiedemann eesti keele uurija, koostas eesti-saksa sõnaraamatu ning saksakeelse eesti keele grammatika raamatu. Tundis huvi ka folkloori ja etnograafia vastu, kirjutas raamatu ,,eestlaste sise ja väliselust". M.Veske luuletaja, teadlane, folklorist. Esimesi eestlasi, kes kaitses doktorikraadi. Avaldas eesti ja soome keele õpperaamatuid, 1884 asutas vene kultuuri ja keelt tutvustava ajakirja ,,Oma Maa". Rahvuslikuliikumise radikaalse suuna üks jätkaja, Jakobsoni vaadete jätkaja. K.A.Hermann - oli eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist. 1882 sai temast "Eesti Postimehe" toimetaja, nimetas lehe umber "Postimeheks". Tegutses mitmes seltsis, ka Aleksandrikooli komiteedes. Hermann oli äärmiselt aktiivne ning mitmekülgsete huvide inimene, tegutsedes nii muusika, ajaloo, keeleteaduse, ajakirjanduse kui ka mitmetes teistes valdkondades. Ta püüdis komponeerida nii esimest eesti ooperit ("Uku ja Vanemuine"). E.Bornhöhe kirjanik...
Jan Husi tüli: Tehhi kuulus vastupaavst Johannes XXIII võimu alla, soovis vallutada endale paavstitooli indulgenstide müük. pidas tehhikeelseid jumalateenistusi, ründas katoliku kiriku majanduslikku korraldust, Jan Hus oli indulgenstide vastu , paavst pani ta kirikuvande alla Pagenduses tegeles tehhi keele grammatika koostamise ja Piibli tehhi keelde tõlkimisega 1415. a. Konstanzi kirikukogul mõisteti surma Jan Husi pooldajate ehk hussiitide liikumine jätkus Kariklaste nõudmine: vaimulikel tuli lõpetada ilmalikesse asjadesse sekkumine Taborite nõudmine: kirikute lammutamine Paavst Martinus V kuulutas 1420 aastal ristisõja tehhi "ketserite" vastu. 1424.aastal suri hussidide juht Jan Zizka. Sõlmisid kariklased katoliku kirikugaPraha kompaktaadi
Keskaegset teadust nim. Skolastikaks. Tihti püüdsid teadlased usuküsimustes selgusele jõuda. Keskaja jooksul tekkisid Euroopas ülikoolid. Alguses kutsuti neid universiteetideks( üliõpilaste ühendused, kes palkasid endale õppejõude ehk doctoreid. Kokkuleppeliselt peetakse esimeseks ülikooliks Bologna ülikooli, mida juhatas rektor ja õppejõudude juht oli dekaan. Õppetöö toimus loengute vormis. Grammatika, dialektika(arutluskunst), retoorika( kõnekunst), aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika( hõlmas ka kirjandust). Kunsti teaduskond, usuteaduskond, teaduskond, arstiteaduskond 8)ülevaade hiliskeskaja ajaloost; rahvastiku kiire kasv ja majanduse tõus peatus 14 saj mil paljusid piirkondi tabasid ikaldused ja näljahädad. Suur katkuepideemia " must surm ", oli taud mis oli pärit Kesk-
Koos poistega ka tüdrukud. Keskharidus saadi tasulistes grammatikakoolides, kus olid 12-15 a. poisid. Peamine õpetus seisnes kreeka ja rooma autorite tekstide lugemises ja päheõppimises., kõneoskuse arendamises. Haritud inimene pidi oskama kreeka keelt. Ka õpetajad olid kreeklased. Alates 16. eluaastast õpiti kõneoskust, mida peeti antiikajal hariduse tähtsaimaks koostisosaks. keeled: Antiikaja pärandiks on meie sõnavara. Õppeained: anatoomia, füüsika, astronoomia, grammatika, geograafia, geomeetria, keemia, matemaatika, trigonomeetria jne. Ladina keelest: abiturient äramineja; auditoorium kuulamisruum; circus ring; rector juht, valitseja jne. Väljendid: alma mater; de jure; de facto, ex libris, jne. Ladina keelest pärinevad ka meie kuude nimetused. 46.a.e.Kr. teostas Caesar kalendrireformi. Aasta algus 1. jaanuarile, muutusid kuude nimed. Caesari auks juuli, keiser Augustuse auks august. Alates 4. saj. mindi üle 7- päevasele nädalale.
Kristjan Jaak Peterson Referaat Sisukord Sissejuhatus....................................................3 Elulugu...........................................................4 Looming........................................................7 Kokkuvõte....................................................10 Kasutatud kirjandus..........................................11 2 Sissejuhatus Sel ajal, kui rahva kirjavaraks toodeti pastorite poolt puhtvaimulikku või diadaktilis- moraliseerivat jutukirjandust, lõi maarahva laulikKristjan Jaak Peterson kõlavaid oode. Ta tahtis näidata, et ka suitsutarede keeles võib sügavatest tunnetest laulda. Eesti kunstiväärtuslik lüürika algabki nüüdisaegses tähenduses Kristjan Jaak Petersonist ja tema erakordsetest oodidest. ...
William Shakespeare "Tõrksa taltsutus" Krista 10B M.R.G Tartu 2006 William Shakespeare 15641616 William Shakespeare sündis 23 aprill 1564. aastal Strattfordi Ta oli oma pere kaheksast lapsest vanim. William Shakespeare õppis Strattfordi Grammatika koolis. 27. novembril 1582. aastal abiellus William Anne Hathawayga. 26. mail 1853 sündis neil tütar Susanna ja kaks aastat hiljem kaksikud Judith ja Hamneth. Hamneth suri 11- aastaselt. 1592. aastal siirdus Shakespeare Londonisse, kus ta hakkas kirjutama näidendeid ja poeeme. Esimese õige teatri tegi Londonisse James Burbage aastal 1576. Näidendid selles teatris kestsid tavaliselt 3 päeva. Kuna Shakespeare oli teatris nii näitleja, lavastaja kui
Omamoodi raskendas olukorda veel ka asjaolu, et Eestis eksisteeris kaks kirjakeelt - Lõuna-Eesti ja Põhja-Eesti. 5. Millega läksid kultuuri ajalukku .. J.Jhering - kuulsaim piiskop Rootsi ajal, kes kindlustas luteri kiriku positsiooni Eestimaal. Võideldes paganausu vastu ja jahtis nõidu. H.Samson - Liivimaa kindralsuperintendent, kes oli jesuiitide äge vastane, otsis nõidu, koostas nende äratundmiseks spetsiaalse nn välimääraja. J.Hornung - koostas ladinakeelse eesti keele grammatika, mis ilmus 1693. aastal A. ja A. Virginius - andsid Lõuna-Eestis 1686. aastal välja lõunaeestikeelse Vastse testamendi J.Skytte - Liivimaa kindralkuberner, üks oma aja haritumaid rootslasi, kes asutas 1632 a Tartu ülikooli Gustav II Adolf - Gustav II Adolf oli Karl IX poeg ja kuninganna Kristiina isa. Sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid. Veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutusürikule. J
RISTISÕJAD · keskne idee oli Jeruusalemma vabastamine (oli muhamedlaste käes 638. aastast) · 1095. aasta Clermont'i kirikukogul kutsus paavst üles kannatavatele usuvendadele appi minema ja muhamedlasi Pühalt Maalt välja ajama · ristisõdijatele olid mitmed privileegid vara ja pere kiriku kaitse all, patud andeks, sõjategevuse ajal vabastus võlgadest, surmasaamisel pääs paradiisi · teele asusid vaesemad (lihtrahva ristisõda) rüüstasid teel Konstantinoopolisse linnu ja tapsid juute, kes nende meelest olid Kristuse kannatustes süüdi · Väike-Aasias piiras Seldzukkide vägi nad ümber ja purustas · alates 1096. aasta hilissügisest hakkasid Püha Maa poole liikuma elukutselised sõdurid · kuus tähtsamat ülikut, ristisõdijate eesotsas olid Lotringi hertsog Gottfried, Toulouse'i krahv Raymond. · 40 000 kristliku sõdijat 1. ristisõda ainuke tõelis...
1.Keskaegsed ülikooli, ülikooli ülesehitus, õppetöö korraldus Keskaegsed ülikoolid- Bologna(Itaalias, tähtsaim Euroopa õigusteaduskeskus), Pariisi ülikool(tähtsaim teoloogia kool), Oxford;Cambridge(matemaatika ja loodusteadused),Salamanca(Hisp. Arstiteadus), Uppsala(rootsi). Ülikooli ülesehitus- õppejõud e. Magister, professor; üliõpilased, olid vaimulikega samad õigused.Õppetöö ladina keeles, ülikooli juhtis rektor, õppejõud said palka üliõpilastelt. 7 vaba kunsti: grammatika, retoorika, dialektikaaritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika. 2.Seisused keskajal-Vaimulikud, sõjamehed, töötegijad. Pilet 6 1.Vaimulikud ordud ja nende kloostrid Benedictuse kloostrid-jõukad munkade kogukonnad, palju maavaldusi; Tsisterlaste ordu-luksusest loobumine, karm füüsilinetöö, kloostrid asustamatta paikades, harisid seal maad; Frantsisklaste ordu- kuulutasid jumalasõna lihtrahva seas nagu Jeesus, vaene elu ja jutlused; Dominiiklaste ordu-nim. Jumala ustavad koerad, ül
a) valdkonna mõiste, mille sisule leitakse standardvaste konkreetse kirjakeele leksikaalsele normile tuginedes b) valdkonna või selle osa (standardiseeritud) oskussõna. VIITEJÕULINE termin on nimisõna (libedus, tapmine, vrd libe, tapma) Legaalterminid kui seadustes kasutatud ja määratletud oskussõnad 9. Millised on Eesti seaduse keelevahendite liigid? Ma ei saa aru Kust tuleb terminoloogia? Kust tuleb üldsõnavara? Kust tuleb grammatika? 10. Milliseid sõnu ei soovitata seadusmõiste tähistajaks valida? Kahemõttelisi. 11. Mida tähendab terminite poolest, et õigustekst on trafaretne ? üldtuntud, paljukasutatud, kulunud 12. Mida tähendab, et termin on kirjakeele korrapärale alluv sõnapesa? Kui sõnapesast on defineeritud üks liige, siis tuleneb teiste tähendus sellest ja kirjakeele tunnusest (abielu-lahuta-ja = abielu LAHUTAV ISIK, vt seadusest abielu + lahutuse tüvesid)
esimene eestikeelne teadlik kirjandus. Esimeseks rahvuskirjanikuks peetakse Kr. J. Petersoni. 13.sajandi algus Henriku Liivimaa kroonika 13.sajandi algus Taani Hindamisraamat 1525 teated Lübeckis arestitud eesti keelt sisaldavast trükisest 1535 Wandradti ja Koelli katekismus, esimene osaliselt säilinud eestikeelne trükis 1631 asutati Tallinna Gümnaasium, gümnaasiumi juurde rajati trükikoda 1632 asutati Academia Gustaviana e. Tartu Ülikool 1637 ilmus esimene eesti keele grammatika (Stahl) 1637 ilmus esimene teadaolev eestikeelne luuletus Brocmanni pulmalaul ,,Carmen Alexandrium" 17.sajandi lõpp vanim seni leitud eestikeelne aabits 18.sajandi algus Käsu Hansu kaebelaul, esimene eesti autorilt säilinud luuletus 1732 ,,Eesti ma rahwa kalender ehk täht-raamat", esimene säilinud eesti keelne kalender 1739 A. Th. Helle toimetusel ilmunud piiblitõlge 1813-32 Rosenplänteri ,,Beiträge", esimene eestiaineline teaduslik ajakiri 1838 Tartus asutati Õpetatud Eesti Selts
Muusikaajalugu 1. Millistest allikatest pärinevad varasemad teated Eesti alade muusikast? Mis on kirmes? Suuline pärimusmuusika. Esimesi vihjeid eestlaste endi laulmise kohta võib lugeda Taani ajaloolase Saxo Grammaticuse kroonikast ,, Gesta Danorum" (1172). Suuremate kloostrite ja kirikute juures peeti jumalateenistuste järel ilmalikke pidustusi, nn kirmeseid. 2. Kes olid hernhuutlased, ehk Vennastekoguduslased. Milline oli nende roll eestlaste muusikalisel harimisel? Too välja nii positiivsed kui ka negatiivsed jooned. Hernhutlased ehk vennaskoguduslased on käsitöölised-jutlustajad. Oma õpetust levitades kandsid nad hoolt rahvahariduse eest: õpetasid lugema ja kirjutama ning levitasid tarvilikku kirjandust. Vennaskogudes oli suur roll laulmisel. Laulud olid rahvale meelepärassed ja arusaadavamad võrrel...
ühiskonna areng oli aeglane b) Keskaeg oli ,,kuldaeg" ühiskonna ja kultuuri õitseaeg a)Kirik tõkestas med. arengut. b)Esimesed ülikoolid, araabia, trubatuurid. 28. Kas katoliku kirikul oli keskajal arendav või pidurdav roll? Arendav: kirikute juures koolid. Pidurdav: paljud asjad keelatud. Nt. Lahkamine meditsiinis. 29. Nimetage kolm õppeainet, mis kuulusid keskaja ülikoolis õpetatava seitsme ,,vaba kunsti" hulka! Grammatika, retoorika, dialektika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika. 30. Milles erines keskaja talurahvakultuur aadli-ja linnakultuurist? Talurahvakultuur: * suur osa kirjaoskamatud * talupoegadesse suhtuti põlguse ja üleolekuga * konservatiivsus * lepiti traditsiooniliste kohustustega, muutustsse suhtuti umbusklikult * sügavalt usklikud (paganausk), ketserlus Aadli- ja linnakultuur: * suur osa kirjaoskajad * linnas arveldati tunduvalt rohkem rahaga kui maal
Absolutiiv ergatiivsed keeled - on keeled, mille sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (nt ergatiiviga), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa) ning mittesihitisliku lause ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A Abstraktne/süsteemi tähendus mitte konkreetsed tähendused täpsemas semantilises analüüsis Adstraat naaberkeelte vastastikune mõju Aeg väljendab tegevuse või olukorra suhet mineviku, oleviku või tulevikuga Afiks seotud morfeem, jagunevad prefiksiteks, infiksiteks, sufiksiteks ja tsirkumfiksideks Agent lause osaline, sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust Akustiline foneetika uurib häälikute moodustamisel tekkivaid häälelaineid Algkeel keel, millest on kujunenud välja hulk omavahel suguluses olevaid keeli (keelepuu tüvi) Allkeel keele variant, mida kasutatakse erinevates situatsioonides (nt ametikeeled, argikeel, släng) Allofoon foneemi variant Allomorf morf...
Semantika- tähendusõpetus. Tähendus-„tegelikkuse“ mingi lõigu,hetke peegeldus teadvuses. Märk- kõik, mis annab infot(tähendus+vorm). Tähendus – keeleüksus, ei ole vorm. Keelemärk-häälikuline vorm +tähendus. Vähim iseseisev keelemärk on sõna-vastab mingi objekt või nähtus. Tähendus sisaldab objekti e. Tähistatava omadusi(kogemus ja kontekst). Sõnaga saab osutada referendile- esindab reaalsust,millest räägitakse(reaalsusobjekt). Mõte-meeles tekkiv kujutluspilt – varieerub(olukord). Nominalism- reaalses maailmas on keel primaarne, sõnad on objektide nimed. Realism – entiteetidel on olemas liigid ning inimene annab neile nimetused. Kontseptualism – sõna tähendus on kogemuslik, omadused ja tunnused, mis objektil on. Argikasutus- lähtub naiivsest maailmapildist. Ekspertkasutus- oskussõnavara. Genotatiivne tähendus- ühisosa. Konnotatiivne tähendus- kõrvaltähendus. Ekstensionaalne tähendus- peab koondama kõik referendid. Pragmaatika-konkreetste...
mõttemänge. Keskaeg Poeesia teenib Jumala ülistust. Keskaja kirjandus erineb oluliselt sellest, mida meie oleme harjunud pidama kirjanduseks Luule on õpitav ja õpetatav; luuleteja ei ole mitte niivõrd geenius kui pigem käsitööline, kellel on teatud eeldused ja kes loob kunsti vastavalt kindlatele reeglitele Luule nagu ka kunst ei ole eesmärk omaette, vaid seotud teatud funktsiooniga, ta on millegi vahendiks Poeesia sõltub artes liberales' alla koondatud teadusvaldkondadest Trivium grammatika, dialektika, retoorika Quadrivium - geomeetria, aritmeetika, muusika, astronoomia Renessanss - Renacimiento - Renaissance - Üleminek keskajalt uusaega Dante tema teos on uue kirjanduse kõrgpunkt Kesksed teoreetikud: Itaalias Vida, Robortello, Minturno, Scaliger, Castelvetro Inglismaal: Sidney Prantsusmaal: Du Bellay 14.-15. sajand kirjandus peab meeldival viisil õpetama, pühitsema voorusi ja piitsutama pahesid; alul lähtutakse Horatiusest, hiljem Aristotelesest
o A) ampiirilised teadmised teadmised, mis tulenevad meelelisest kogemusest b) aprioorsed teadmised teadmised, mis ei sõltu meelelisest kogemusest · Mõistuspärased e loogilised teadmised, mis on nii ilmselged, et neis kahelda pole võimalik, nt ei ole võimalik olla korraga elus ja surnud · Konventsioonid kokkuleppelised teadmised, nt grammatika -, viisakus-, liiklusreeglid, matemaatilised, sõnade tähendused, see, et in. saab neist konventsioonidest aimu kogemuse teel, ei muuda asja, nad jäävad ikkagi konventsioonideks 5. Osata aru saada, kas laused väljendavad aprioorset või empiirilist teadmist. Võiks meeldetuletuseks lugeda õpik lk. 16-17. Vaata eelmist ülesannet ja pane umbes :D 6. Empirismi ja ratsionalismi võrdlus.
õunapuust, t näeb õuna, reageerib ja tahab õuna, see on poisile stiimuliks ja poiss reageerib ja võtab ühe õuna puult ja annab tüdrukule. Siin välised ja verbaalsed stiimulid lõimuvad. Keeleüksuse tähendus keeles ja kõneaktis EI lange kokku. Segmendid kõnes ja need osad keeles ka Ei lange kokku. Kirjas me kodeerime keeleüksusi, aga kõnes me muudame neid. Reaalne keeleteaduse kirjeldus pole veel kõnearendus! Kõige olulisem on partneri tegevuse reguleerimine! E. Sapir Grammatika ja sõnavara on seaotud maailmapildi ja käitumisega. Kui palju keel meie käitumist mojutab? Kas meie arusaam maailmast mõjutab ainult keel? Kui keel kõike väänab, kuidas siis üldse teadust arendab? Tõesti, keel suunab last ja viib edasi, aga sõltuvalt tegevusest on võimalik samm edasi astuda. Inimteadvus on seotud oluliselt hierarhilisusega. Päris teadvus on keeleüksustel ja sellele kõneleja toetub. Keel on seotud kultuuriga. Keel on üks suhtlusvahenditest ja märgisüsteemidest
Kloostrite üheks ülesandeks oli lapsi õpetada, kusjuures mitte ainult tulevasi munki, vaid ka ümberkaudsete ülikute lapsi, kes jäid ilmalikku ellu. Kloostrites õpetati varakeskajal seitset vaba kunsti. Vabad kunstid ehk seitse vaba kunsti on keskajal välja kujunenud hariduskompleks, mille juured on juba antiigis. Vabade kunstide õppekavva kuulus keskajal üldiselt kaks taset: triivium (trivium) ja kvadriivium (quadrivium). Triiviumi alla kuulusid grammatika, dialektika ja retoorika (kõnekunst) õpingud, mis tuli hilise keskaja ülikoolides bakalaureusekraadi saamiseks läbida. Triivium oli üldine arutlemise vahendite omandamise tase, mis eelnes igasugusele spetsialiseerunud õppele. Kvadriiviumi alla kuulusid aritmeetika, muusika , geomeetria ja astronoomia. Kvadriiviumi läbinule omistati keskaja ülikoolides magistrikraad, mis andis täie õiguse tegeleda vabade kunstide õpetamisega
2. Antakse verbi abil lisainfot, mis ütleb, et kõneleja on midagi halvasti teinud. Sobivad ainult kindlasse konteksti. 3. Lisatakse saatelausesse omapoolseid hinnangulisi sõnu. 4. Peidetakse allikaid, et tõsta allika autoriteeti. Grammatika Ka grammatikaga saab manipuleerida. Selleks on kolm põhilist võtterühma. Kõige tavalisem on sündmuses oluliste suhete või isikute varjamine või nende hierarhia muutmine grammatika abil. 1. Isikuline tegumood rõhutab tegutsemise subjekti, umbisikuline objekti. Umbisikuline tegumood jätab mulje, et sündmused toimuvad meist sõltumatult, põhjuse-tagajärje suhted jäävad segaseks. Selliselt lubab see peita põhjusi ja tegijaid või näidata nende rolli ebaolulisena. Võib peita, et autor teab, kes üldse tegija on. 2. Samuti tuleb kasutada korrektselt verbe. Osa verbe on aktiivseid, st nad annavad edasi tegevust ja nõuavad tegijat
• Murde kasutamine on keerukas küsimus, kuna murre võib näidata inimest harimatuna. Ei tohiks murret kasutada, ainult siis kui see on loos selgelt asjakohane. Lisaks võivad need olla arusaamatud. • Argikeele-slängi puhul tuleb otsutada, kas see sobib kontekti. Kui sobib, siis tuleks kasutada ilma jutumärkide, lisaseletuseta. Kui ei sobi, siis tuleks asendada kirjakeelse sünonüümiga või üldse mitte kasutada lauset. Kirjalik ja suuline grammatika. Harva on võimalik esitada suulist tsitaati täpsel kujul. Põhjuseks on see, et suuline ja kirjalik grammatika erinevad palju. Tavalised suulise kõne jooned, mis tuleb muuta, koonduvad viide rühma: • Suulises jutus on tihti antigrammatilisi vorme, mis on vastuolus kirjakeele reeglitega. • Suulises kõnes kasutatakse lauseid, mille ehitus erineb kirjalausete ehitusest. • Suulises kõnes kasutatakse erinevaid häälitsusi jm, et saama aega oma lause
Retoorika keskajal Retoorika mõju jätkas ka keskaja ladina koolides, kus see oli üks peamisi õppeaineid. Koolide eesmark oli välja õpetada haritud preestreid ja munki. Kogu keskaegne õpetus jäi endiselt keeleõpetusekeskseks, hariduse ja teaduse keeleks Euroopas oli ladina keel.. Õpetus jagunes antiigi eeskujul seitsmeks vabaks kunstiks septem artes liberaales. Alumise astme triiviumi ained olid retoorika , grammatika ja dialektika, vabale mehele vajalikuks peetud ülemastme ained oli aritmeetika, geomeetria, astronoomiaja muusika. (Aava 2003: 25) Keskajal suurenes nõudlus haritud inimeste järele , kuna kirik vajas õpetlasi , kes suudaksid teda kaitsta ketserlike vaadate eest, samuti vajati seadusetundteaduskonda. Kunstide teaduskonnas õpetati seitset vaba kunsti. Kui need selged olid, võis õpinguid jätkata õigus-, arsti,- või usuteaduskonnas.(Aava 2003: 25) Ülikoolides peeti loenguid ja dispuute
olemine teadvuses. Seda teisest akti nimetab O. prima cognitio abstractiva /esmane kognitiivne abstraktsioon/ ja see on juba üldine ning on välise olemise märgiks. Universaale nimetas terminiteks, mis tähistavad paljusid objekte ja suhteid (mitte vaimseid olemusi, nagu väitsid realistid). Need terminid on vaid tinglikud tähised ja neile ei vasta mingid vaimsed olemused ja mingid erilised omadused. PortRoyal'i grammatika 1660 Antoine Arnauld ja Claude Lancelot Toetuvad mitte ainult loogika seadustele ja ühele klassikalisele keelele, vaid võrdlevad mitmeid keeli. Püstitatakse küsimus universaalse, üldinimliku ja spetsiifilise suhtest ühe keele raames. Sõnad kui mõtte väljendamise ja edastamise vahendid. Universaalne kõigi keelte puhul. 1) märgiline printsiip (rääkida -- st väljendada oma mõtteid märkide abil) 2) "materiaalse" ja "vaimse" pooluse olemasolu
süütu inimese puhul vajub ta vette, aga nõiana jääb ta pinnale; · Rakendati ka rauaproovi; · Karistuseks tuleriidal põletamine, mõõgaga surmamine, peksmine häbipostis. 4) eestikeelne tükisõna: millal, millised teosed H.Stahl, Vastne Testament, J.Hornung; piiblikonverentsid · 1637. aastal Tallinna toomkirikuõpetaja H.Stahl koostas esimese eesti keele grammatika, mis oli kohandatud saksa keele reeglitega; · Piiblikonverentsid põhjalik arutelu, kas tõlkida piibel tartu või tallinna murde järgi; oli vaja välja mõelda ka uusi sõnu; · 1686. aastal anti välja lõunaeestikeelne Uus ehk Vastne Testament, autoriteks isa ja poeg Virginiused. · 1693. aastal J.Hornung ladinakeelne eesti keele grammatika, pani kirja põhjaeesti kirjakeele reeglid, mida tuntakse ka nn vana kirjaviisi nime all.
..−1200) • muutuste aja eesti keel (1200−1700) • uuseesti keel (1700−...) 3. Grammatiseerumise nähtused eesti keele ajaloos. Grammati(kali)satsioon e grammatiseerumine (ingl grammaticalization v grammaticization): areng leksikaalsetest vormidest grammatilisteks ja grammatilistest vormidest veel grammatilisemateks Termin 1912 Antoine Meillet’lt: grammatilise iseloomu omistamine varasemale iseseisvale sõnale. Lisatähendusi: grammatisatsioon kui grammatika komponentide ja elementide kujunemise protsessi üldisemalt, sh nt sõnajärjereeglite ja lausetüüpide kujunemine; grammatisatsioon kui keeleteaduse see osa, mis tegeleb grammatisatsiooniprotsesside uurimisega. Iseseisva uurimisvaldkonnana tõusis huvi keskmesse 1980.–1990. aastatel 2 Näiteks komitatiivi kujunemine: kansak > kāsak > kāsa? > kāsa > kâs > kas > -ka > -Ga
Forselius suutis neile 3 kuuga lugemise selgeks õpetada. 1686.a käis Forselius Rootsi kuninga jutul, kaaasas kaks õpilast, kes näitasid oma teadmisi kuningale ning kelle teadmistega kuningas väga rahule jäi. 1687.a võeti vastu otsus, et igasse kihelkonda tuleb rajada talurahvakool. Rootsi aja lõpuks oli lugemisoskus talupoegade seas märgatavalt tõusnud. Rootsi ajal arenes ka eestikeelne kirjasõna. 1637.a koostas esimese eesti keele grammatika Heinrich Stahl sobitades eesti keele saksa keele reeglistikuga. 1686.aastal ilmus esimene eestikeelne piibel (Uus Testament) 1693.aastal ilmus Johann Hornungi ladinakeelne eesti keele grammatika. Baltisakslaste positsioon Vene impeeriumis ja Eesti kultuuriloos 19.sajandil Venemaa oli huvitatud Eesti ja Liivimaa rahumeelsest intergeerimisest Venemaa koosseisu. Baltisakslased kaasati impeeriumi teenistusse sõjanduses, riigivalitsemises, majanduses ja diplomaatias
Ameerika strukturalism Genfi: Charles Bally, Albert Sechehaye, Robert Godel jne Praha lingvistiline ring nimi veidi eksitav, ei olnud ainult Praha, sinna kuulus ka keeleteadlasti mujalt (nt poolast, saskamaalt, viinist) Vilém Mathesius avaldati enne kui Saussure'i keeleteaduse kursus, kuid mõned sarnased ideed Saussure põhimudeliks matemaatika, Mathesiusel füüsika Keelenähtuse potentsiaalsusest (1911) Aktuaalne süntaks Vladimir Skalicka (1909-1991) Tsehhi keeleteadlane Ungari grammatika 1935 Keeleelementide asümmeetrilisest dualismist Nikolai Troubetzkoy (1890-1938) Grundzüge der Phonologie (1939) Fonoloogia keel Foneetika kõne 20.saj algul foneetikas oluline läbimurre leiutati fonograaf suur sokk ja ka x-kiired (röntgen) Leonard Bloomfield (1887-1949) Põhiliselt tegeles kanadalastega (1st nation), neil oli ka silbiline kiri, kuigi teise päritoluga, toodud 19.saj keskel misjonäride poolt
Alustati tavaliselt pärast mardipäeva või kolmekuningapäeva, lõpetati aprillis jüripäeva paiku. Eestikeelne kirjasõna Juba Gustav II Adolfi päevil ilmusid mõned vaimuliku sisuga raamatud, kuid need olid väga vigases keeles kirjutatud ja raskesti arusaadavad. 1637. aastal koostas Tallinna Toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl esimese eesti keele grammatika reeglistiku, mille sisu seisnes eesti keele kohandamises saksa keele reeglistikuga. Stahli grammatika jäi aga rahvakeelest kaugeks. Forselius, kes oli väga tähelepanelik ja rahvaga kokku puutus, õppis juba noores eas elavalt rahvakeelt tundma. Ta jõudis kindlale otsusele, et senist kirjaviisi tuleb parandada ja kirjandus rahvale arusaadavaks teha. Selleks kirjutas ta eestikeelse aabitsaraamatu, mis kirikuõpetajate keskel suurt poolehoidu leidis. Forselius tegi ettepaneku kasutada eesti keele kirjutamisel soome keele eeskujul foneetilist
Toomkool põhikool ameti - ehk abakusekool ülikool Kuna rahvaarv kasvas ning kirikukoole oli liiga vähe. Nimeta viis keskaegse Euroopa vanimat ülikooli. Salerno arstiteaduse keskus, Bologna ülikool, Pariisi ülikool, Salamanca ülikool, Oxfordi ülikool Nimeta keskaegse ülikooli neli teaduskonda. Kunstide teaduskond, usuteaduskond, õigusteaduskond, arstiteaduskond Nimeta seitsme vaba kunsti kolm alamastme ja neli ülemastme kunsti. Alamaste: grammatika, retoorika, dialektika Ülemaste: aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika Milles erines keskaegne ülikool tänapäevasest ja mis on jäänud samaks? Too kummastki kaks näidet. 1)7 vabakunsti süsteem on tänaseks kadunud, õppetöö ladina keeles ei ole praegu kohustuslik 2)Keskaegsed teaduskonnad on tänapäevani alles,õppejõud peab loenguid Millel põhines skolastikateadus? Keskaegne filosoofia, mis seletas maailma ja usutõdesid Piibli ning antiikfilosoofia abil.
700a ), mõnevõrra vähem mõj vene keel 3 saj vältel. Võõrmõjud ei hukuta keelt . keel hukkub siis kui tema asemel kasutatakse suhtlemiseks mõnd teist keelt. Eesti kirjakeele kuj- kirjakeele tekkis tänu paljudele inimestele- kirikuõpetajatele, keeleteadlastele ja kirjanike sihipärase keelekorralduse tulemusel. Eesti kirjakeele algus- üle 400 a tagasi hakati eesti keeles kirjutama raamatuid ja keelt arendama. I eesti keele grammatika ilmus 1637 . eesti kirjakeele arendamine algas 16 saj. Õigekirjareegöid ei olnud siis veel järjekindlad. Vana kirjaviis- e forseliuse kirjaviis. Praegune kirjaviis erineb vanagast häälikupikkuse märkimises. 17 saj loodud vana kirjaviis oli järjekindel, kuid ei märkinud häälikupikkuseid täpselt. Piibli tõlkimine eesti keelde- murdeerinevuste ületamisel ja ühtse kirjakeele kuj sai määravaks eesti keelse piibli ilmumine 1739a. pika tõlkimistöö põh olid sõjad, katkud ja
Eristatakse keele kahte vormi: · keel kui süsteem, eripärane kood · kõne kui selle koodi kasutamine ehk keele avaldumine teksti ja kõnetegevusena. 2. Keeles esinevate sõnade hulk on piiratud - miks siiski väidetakse, et keel on loov? Keel annab võimaluse luua teksti 3. "Olemusest keele tahan teada asju" Mis on siin valesti? Loogilise sõnade järjestuse puudumine, lausest pole võimalik aru saada. Grammatika 4. "Venilased kodraselt volpusse kulmasid". Milliseid keele omadusi sellel lausel ei ole? Ei ole konstruktiivne (pole mõistetav), loov; ei ole struktureeritud (puuduvad reeglid); pole mõtestatud; ei võimalda suhelda 5. Mitmest foneemist koosnevad sõnad jäääär, ojad, poemüüja, vanaaastaõhtu, meenutus? 3; 4;7;8;6 6. Mitmest morfeemist koosnevad järgmised sõnad: aed, kaotati, ootasin, helistadeski? 1,3,2,3 7. Miks on tundmatus keeles raske sõnu eristada?
edasitungile Euroopasse * Ta teostas sõjaväereformi, mille alusel loodi rüütlite raskeratsavägi, mis omakorda osutus feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks Karl Suure saavutused kultuurielu edendajana: * kirjakeele ühtlustamine, valitsevaks kirjakeeleks sai Karolingide minuskel * koolide rajamine Aachenisse rajati õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks, mille eeskujul hakati ehitama toom- ja kloostrikoole, kus õpetati seitset vaba kunsti: grammatika, dialektika, retoorika, aritmeetika, muusika, astronoomia ja geomeetria * antiikkultuuri väärtustamine Karl Suur koondas enda ümber Euroopa õpetlasi (tuntuim Alkuin Northumbriast) Talupoegade ja aadlike vaheliste suhete erinevus vasalli ja aadliku vahelistest: * sarnaselt vasalliga sai talupoegki kasutada maad tingliku omandi põhimõtte alusel, ent selle eest tasumine oli neil erinev
Tunnetus ja teadmine 1. Sõna teadmine kolm erinevat tähendust. Selgita ja esita näide! Osata analüüsida lauseid ja selgitada, millises tähenduses on nendes kasutatud sõna teadma. Loe lisaks õpik lk. 10-11. Teadmine kui tuttav olek- Tean, mis on kõrvavalu ( st olen kõrvavalu tundnud) Teadmine kuidas- Tean, kuidas pannkooke teha ( oskan neid valmistada) Tean, kuidas teha lipsusõlme ( st oskan teha lipsusõlme). Teadmine- et Tean, et päike tõuseb idast ( olen kuulnud või lugenud) Mõned teadlased väidavad, et kõik oskused (teadmine- kuidas) taanduvad tegelikult teadmisele .et Teised vaidlevad vastu väites, et väike laps , kes õpib kõndima, ei tea midagi kõndimise teooriast. 2. Vaikiv teadmine ja M. Polanyi. Polanyi- filosoof, kes on lahendanud järgmiselt: a) osa oskusi saab tõesti taandada teadmisele- et , kuid on oskusi, mida ei saa ja neid nime...
JÕGEVA ÜHISGÜMNAASIUM Referaat Jaan Kross Koostaja: Mart Laansalu Jõgeva 2008 2 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Meie hulgast lahkunud kirjanik Jaan Krossist sai klassik juba eluajal. Ta oli kõige enam, kui mitte enim loetud ja tõlgitud eestlane maailmas. Tema loomingu järgi teab muu maailm Eestit ja eestlasi.......................................................................................................................4 Kogu Krossi looming keskendus oma rahvale ja riigile. Ajalugu taastava ja komponeeriva loojana leidis Kross eestluse juuri sealtki, kuhu teiste pilgud varem ei ulatunud. Ta kirjutas neist a...
LAUSEÕPETUS Lauseõpetus ehk süntaks on grammatika osa, mis kirjeldab lause ehitust (millised on lause osad ja nende vahelised seosed). Lausele on keeleteaduses antud üle 200 erineva definitsiooni. Lause abil saame: 1. saame väita (Juhan luges lehte.) 2. küsida (Kas Juhan luges lehte?) 3. käskida (Loe lehte!) 4. loota/soovida (Loeks ta ometi lehe läbi!) 5. imestada (Ta luges lehe tõesti läbi!) Lause tähendusteks on: tegevus, protsess, seisund. Lause moodustajateks on: 1. sõnad 2. fraasid 3. lause lühendid 4. osalaused Laused liigituvad omakorda liht-ja liitlauseteks. FRAASID Lause koosneb peale sõnade ka fraasidest. Fraas koosneb vähemalt ühest sõnast, mida nimetatakse fraasi põhisõnaks. Põhisõnaga sama fraasi koosseisu kuuluvad ka laiendid. Fraasile annab nime põhisõna sõnaliik. 1. Nimisõnafraas (väike poiss, suur linn) 2. Omadussõnafraas (väga suur, väga ilus) 3. Kaassõnafraas (haiguse tõttu, üle ...
MÕISTED: kirik ● kõik ristitud inimesed (kes nimetavad end kristlasteks; nn jumala rahvas); ● kristlike koguduste struktuuri üldnimetus; ● pühakoda või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb. klooster kiriku , söögisaali, raamatukogu , elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks , kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades Jumalale keskendumiseks sobivat eluviisi. vaimulikud ordud sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused ning pühendusid kiriku huvide või usu kaitsmisele. ketserlus kiriku ametlikust õpetusest kõrvalekaldumine ...
Hurt pooldas kirikut ja vene võimu ning luteri usku, kuid suhted sakslastega olid halvad. Ta oli tuntud kõnemees.1872 aastal sai temast Otepää kirikuõpetaja. Talle oli tähtis haridus, eriti rõhutas eestikeele õppimist. Jakob Hurt oli Aleksandri kooli Komitee president. Samuti oli ta Eesti Kirjameeste seltsi esimees. Tal ilmus raamat ,,Pildid isamaal sündinud asjust". Hurda üks hobidest oli rahvaluule kogumine. Jannsen pooldas kirikut, sakslasi ning vene võimu. Ta andis välja ,,Perno Postimeest". Samuti oli ta kirjanik ning koolmeister. Arvas, et kirik õpetab inimesi. Püüdis rahvuslikku liikumist ja baltisakslasi lepitada. Laulu- ja mänguseltsi ,,Vanemuine" asutaja. I eesti üldlaulupeo organiseerija. Pani aluse Eesti Põllumeeste seltsile. Jakobson pooldas vene võimu, kuid põlgas sakslasi ja kirikut. Ta astus välja liigse usuõpetuse ning baltisakslaste võimu vastu (kuigi alguses pooldas baltisaksa võimu). Ta oli suurvürsti tütre koduõpeta...
Keskaja muusika Keskaeg (5. 15. sajand). Toimus rahvasteränne, Euroopas kinnitas kanda kristlus Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e püha Ambrosiusega- lauluviiside korjaja Lääne kiriku keskuseks sai Rooma 590.a. valiti Rooma paavstiks Gregorius Suur (Gregorius I) -jätkas Ambrosiuse poolt alustatut- kogus ja parandas leitud viise ning aitas kaasa nende levitamisele -ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste ja võttis kasutusele uue liturgia (jumalateenistuse ülesehitus) -tema poolt uuendatud liturgilised tekstid said lääne kirikulaulu aluseks Gregooriuse laulu aluseks. -vaimulik muusika Pärast Ambrosiust ja Gregorius Suurt jäi kirikumuusika tükiks ajaks soiku->andis võimaluse ilmaliku laulu tekkeks -Gregarius I ,,Üle Euroopa peab katoliku kirikus olema ühtne liturgia, kõlama ühtne kiriku laul'' Liturgia e jumalateenistuse korrastus kujujunenud ühistest valdustest, lauludest. Kat...
ÜLDAJALUGU (KORDAMINE) 1)AASTAD 800.a. eKr- Kreeklased võtsid kasutusele tähestiku - Alpfabeedi (nimetus tuleneb kahest esimesest tähest: alfast ja beetast ja see kujundati foiniikia tähestiku põhjal. 776.a. eKr- Esimesed olümpiamängud Zeusi auks, Olümpias Lõuna-Kreekas. 753.a. eKr- Rajati Rooma linn (Romuluse poolt, legendi järgi) 338.a. eKr- Chaironeira lahing, Kreeka langes Makedoonia ülemvõimu alla. 60.a. eKr- Caesar sai konsuliks, tekkis triumviraat: Pompeiuse, Caesari ja Crassuse vahel. 30.a. eKr- Vana-Kreeka antiikajajärgu lõpp- Rooma võimu alla langes viimane hellenistlik riik-Egiptus. 395.a. pKr- Rooma jagati kaheks: 1. Lääne-Rooma 2. Ida-Rooma keisririik. 476.a. pKr- Rooma riigi lõpp, keskaja algus. 622.a. pKr- Muhamed sai ilmutuse Allahilt. 632.a. pKr- Islamiusu teke, rajajaks Muhamed, läks vägedega Mekasse. 1492.a.- Kolumbus avastas Ameerika. 1453.a.- Konstant...
Ta sai omale nime ristimisel päeva pühaku, Tours'i St. Martini, järgi. Ta oli pärit Tüüringimaalt põlisest vaba talupoja soost. Tema esivanemate kohta on õeldud, et need olid tugevad ja trotslikud mehed, kellele oma õiguste nõudmine ja kehtestamine nii mõnegi kohtuasja kaela tõi. Sealt päris ta ka oma jõulise natuuri ja trotsiva vaimu, ta oli uhke oma päritolu üle, kuigi ise oli olemustelt linnalaps. Õppis ülikoolis 7 vabat kunsti ja omandas magistri kraadi. Õppeained - grammatika, dialektika, retoorika. Hiljem läks isa soovil õppima õigusteadust. Tema otsus kloostrisse asuda tuli koduteel jäädud äikese kätte. Välk lõi tema lähedal maase ja Martin Luther andis tõotuse, et pääsemise korral hakkab ta mungaks. Ta oli Lutheri usu rajaja ja saksa kristlik teoloog, augustiini munk ja preester kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi (eriti luterlust) ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust
Lingua franca keel, mida kasutavad suhtluseks mitut keelt valdavad inimesed. Mõni suur keel, nt inglise Keeleliit ehk sprachbund keeled, mis on sarnased, neil on sarnased grammatikareeglid. Nt Balkani keeleliit Substraatkeel surnud keel, mis on jätnud sulandunud keelde jälgi Pidzinkeel keel, mis ei ole kellegi emakeel, vaid suhtlejate emakeeltest kokku pandud Kreoolkeel pidzinkeel, millel on arenenud grammatika keerulisemaks ja muutunud kellegi emakeeleks Ühesuunaline keelekontakt üks keel mõjutab teist ilma, et teine oleks mõjutatud, nt vene ja eesti keel Kahesuunaline keelekontakt keelte vastastikune mõjutamine, nt eesti ja läti keel Kolm maailma kõige suuremat keelt: 1) hiina 2) hispaania 3) inglise Kolm suurimat keelkonda: 1) indoeuroopa 2) Hiina-Tiibeti 3) Nigeeria-Kongo Eesti keel kui suur keel: 1) miljon kõnelejat, ainult u 300-400 keelel on nii palju kõnelejaid
tertia-sekunda-prima (3 klassi) õpitu väga usukeskne tertia: saksa ja ladina keel, katekismus(tuubiti pähe), palved, laulud uue testamendi algkeel kreeka keel, aga üldiselt kõik usutekstid ladina keeles Secunda&prima: usuõpetus, ladina keel gümnaasium kõrge tase õpetajad olid proffessorid 1630 avatakse Tartu gümnaasium (artes liberale- 7 vaba kunsti + klassikalised keeled) grammatika, retoorika, loogika, astronoomia, matemaatika, muusika ladina ja kreeka keel, vaja selleks, et lugeda tähtsate filosoofide teoseid algkeeles ülikooli maiguga ülikool kasvas välja sealt gümnaasiumist tartu gümnaasiumi käivitas samuti skytte kindralkuberner: talupojad on oodatud kuulutas seda avalikult provokatsioon aadlike suunas, sest aadlikud polnud kuigi huvitatud sellest, et
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Eesti keeleteadlane Julius Mägiste Referatiivne töö Tallinn 2018 Sisukord Sissejuhatus………………………………………………………………………………………. 3 1. Elulugu…………………………………………………………………………………… 4 1.1. Õpingud……………………………………………………………………………… 4 1.2. Töökohad…………...……………………………………………………………….. 4 2. Balti etümoloogiad……………………………………………………………………….. 5 2.1. Eesti Ingeri alased uurimused 1920. Aastatel……………………………………….. 5 2.2. Läänemeresoome murrete uurimine………………………………………………… 5 Kasutatud kirjandus……………………………………………………………………… 7 Sissejuhatus Esimesed eesti keele kirjastused ilmuvad esimest korda 13. sajandil. Tekste leidub muukeelsetest kroonikatest ja dokumentidest. Näiteks Henriku Liivimaa kroonika, mis on kirja pandud aastatel 1224–1227. Selles leidub ladinakeelse teksti sees paar eestikeelset sõna- ‘Laula! Laula! Pappi!’ (Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007)...
1656 1665 ülikool viidi üle Tallinnasse seal aga kiratses ja pandi kinni 1690 1699 ülikool avati taas Tartus 1699 1710 Vene ohu tõttu kolis ülikool Pärnusse Eestikeelne kirjasõna Keskaja lõpuks olid juba ilmunud esimesed eestikeelsed raamatud. Need olid enamasti vaimuliku sisuga ning olid mõeldud kohalikele kirikuõpetajatele abimaterjaliks. Paralleelselt levis 2 kirjakeelt: Põhja- ja Lõuna-Eesti kirjakeel. 1637a. ilmus esimene eesti keelne grammatika raamat, autoriks H. Sthal. Sinna püüdis autor kirja panna eesti keele reegleid, kuid lähtus rohkem saksa keele reeglitest, sest autor ise oli sakslane. 1693a. ilmus J. Hornung'i grammatika, mis tugines Põhja-Eesti keelele. Pandi kirja vana kirjaviisi reeglid. Vana kirjaviis jäi kehtima 19.saj. II pooleni. Üritati jõuda ka Piibli eesti keeled tõlkimiseni. Rootsi aja lõpuks oli jõutud tõlkida alles pool Piiblist. 1686a. ilmus Vastne (Uus) Testament, mis oli Lõuna-Eesti keeles
hääldatud sõnade kogus on suhteliselt väiksem, kui arusaadavate sõnade arv. Laps hakkab nimetama asjad oma sõnadega umbes ühe aasta vanuses. Tavaliselt selleks ajaks lapsel juba on kujutlused ümbritsevast maailmast kujundite viisil. Sellistes tingimustes kõne omandamise alguseks lapsel on vaja seostuda temal juba olevad kujundid häälikute ühendiga, millised hääldavad täiskasvanud vastavate esemete või ilmingute olemasolul silmaringis. Kõne grammatika. Kõnearengu esimene periood, mis hõlmab vanust alates 1 aastast kuni 1,5 aastani, iseloomustatakse grammatiliste struktuuride nõrga arenguga ja lapsega sõnade kasutamisega tavaliselt muutumatul viisil. 9 1.5.2. Teine kõnearengu etapp Toimub vanuses umbes 1,5 aastast kuni 2,5 aastani. Teisel eluaastal lapse aktiivne sõnavara järsult tõuseb. Kuni poolteist aastani laps keskmiselt omandab alates 30-40 kuni
Platon pani alguse sõnaliikide teooriale. Aristoteles on alguse pannud kõikidele teadustele, mis meil tänapäeval on. Eriti loogika, poeetika, retoorika. Aristoteles (384-322 eKr) lõi peaaegu ammendava sõnaliikide ja lauseliikmete mõistestiku. "kuna keel järgib mõisteid, peab ta mingis mõttes olema universaalne" Lause põhikuju: X=Y Näit. Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv, st et iga lauset on võimalik väljendada erinevalt. Antiikaja tähtsaim pärand on grammatika kirjeldamise süsteem. b)Keskajal eristus kaks suunda hariduses: trivium grammatika, loogika, retoorika (kuidas mõjutame kuulajat oma keelega) quadrivium aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika Keskajal oli kogu grammatika ladina keeles. Hakati erinevate keelte grammatikat kirjutama. N. Itaalia keel. c)18.sajandil öeldi välja, et kõik keeled said oma alguse ühest algkeelest, seda väitis ajalooline keeleteadus. Tegeleti endiselt keelte võrdlemisega nii sõna kui ka grammitika
Tahtis, et Praha ülikool muudetakse Tsehhi Ülikooliks. 1412.a teatas Hus, et indulgentside müük ei ole kooskõlas Kristuse õpetusega. Jan Hus jäi ilma kuninga toetusest ning see andis soodsa võimaluse paavstile ta kirikuvande alla panna. Hus heideti välja vaimulikust seisusest ning kõigil keelati temaga suhtlemine ära, isegi matta tohtis teda ainult pühitsemata mulda. Et karistus ei tabaks Prahat lahkus reformaator pealinnast enne vande jõustumist. Koostas tsehhi keele grammatika ja lõpetas piibli tsehhi keelde tõlkimise. 1414.aastal kutsuti kokku Konstanzi linna kokku kirikukogu, mis pidi kaotama kirikulõhe ja kindlustama ühe paavsti võimu, teostama kirikureformi ning välja juurima mis tahes ketserluse, mille all mõeldi eelkõige Tsehhi reformatsiooni. Kutsuti ka Jan Hus (kutsujaks oli keiser Sigismund kes lubas kindlustada Husile julgeoleku). Teda võeti vastu viisakalt ja vabastati kirikuvande alt ning pärale jõudis ka turbekiri. Varsti pandi
Saaremaa Ühisgümnaasium Jaan Kross REFERAAT Koostaja: Kadri Kolk 9. klass Juhendaja: Aina Seppel Kuressaare 2008 SISUKORD Saaremaa Ühisgümnaasium........................................................................................................1 SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 2 1. ELULUGU .............................................................................................................................3 2. LOOMING..............................................................................................................................5 3. TUNNUSTUSED......................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
